Mürakarud vallutasid raamatukogu Anu Villmann

Transcript

1 ANNELI LEPP: Soovime algatada diskussiooni, kas linlased on öörahu lühendamisega nõus. Populaarne Kauhajoe Hoidjad puudega lastele Külalisõpetajad Juba kuuendat aastat propageerib siinmail õppevõimalusi Soome Suupohja ametikool, kus praegu õpib üheksa pärnakat. Lk 5 Riik pakub raske ja sügava puudega laste vanematele võimalust kasutada lapsehoidja abi aastas 371 euro ulatuses. Lk 2 ja 3 Sel nädalal väisavad Eesti koole külalisõpetajad. Ülejõe gümnaasiumis esines teiste seas filmimees Mark Soosaar. Lk 6 N E L J A PÄ E V, 1 5. M Ä R T S NR 52 Lk 2 Mürakarud vallutasid raamatukogu Anu Villmann Hansakool kirjutas kauni emakeelse lause Eilsel emakeelepäeval Pärnu Hansagümnaasiumis uuris kogu kool hoolega õpilaste ja õpetajate lemmikraamatute väljapanekut ning mõtles välja parima emakeelse lause. Iga klass valis näituse tarbeks välja viis lemmikteost, pedagoogidel paluti kooli tuua lapsepõlve lemmikteos ja raamat, mida õpetaja peab praegu heaks lugemisvaraks, rääkis Hansagümnaasiumi direktori asetäitja noorsootöö alal Lea Lips. Lips ütles, et õpilaste lemmik on Andrus Kivirähki Mees, kes teadis ussisõnu selle valis välja kolm klassi. Klassijuhatajatunni ajal koostasid klassid ilusaid emakeelseid lauseid. Võidulauseks valis eesti keele õpetajatest koosnev žürii 10.b klassi loomingu. Parim lause kõlab nii: Isamaa ainulaadseim hääl on hõbedane emakeel. Hansagümnaasiumi õpilased kirjutasid üleriigilist e-etteütlustki. (PP) Emakeelepäeval Pärnu keskraamatukogu lasteosakonnas toimunud esimene Mürakarukool meelitas põnniraamatutega tutvuma ja laulumängudes kaasa lööma poolsada pisikest poissi-tüdrukut. Kui viie- kuni kaheksa-aastastele raamatuhuvilistele korraldatud Karude jututoast on keskraamatukogus kujunenud kena tava, siis eilse Mürakarukooli laadset, poolteise- kuni nelja-aastastele lastele mõeldud organiseeritud tegevust pole varem siin majas pakutud. Lasteosakonna bibliograaf Signe Peeker teadis rääkida, et nii väikestest on küll mõni tubli Karude jututoast osa võtnud, aga selles vanuses ei jätku mudilastel veel püsivust kuulata ja nad vajavad pisut teistsugust lähenemist. Et meil käib päris palju pisikesi ja on suur valik raamatuid neile, tulime mõttele sellele vanusegrupile midagi toredat, laste oskusi edendavat pakkuda. Need lapsed on juba beebikoolist välja kasvanud ega ole suuremas osas veel lasteaeda jõudnud. Nad õpivad mängimist, kuulamist, vaatamist, olemist, maailma ja sõnu, pilte, hääli selle sees, sõnas Peeker. Sedasorti müramise käigus väikesed inimesed targaks saavadki. Nagu Peeker tabavalt märkis: suured kirjutavad emakeelepäeva etteütlust, väikesed aga astuvad Mürakarukoolis esimesi samme selles suunas, et kunagi etteütlust teha. Väikestel käib ju õppimine liigutuste ja laulu kaudu. Et Mürakarukooli debüüt sedavõrd menukaks kujuneb, üllatas raamatukogu lasteosakonda. Ema, hoidjatädi, vanaema või vanaisa näpus siia muusikaõpetaja Katrin Hilduneni juhendamisel laulma, rütmisalme ütlema ja näpumänge mängima kogunenud ei tahtnud hästi lasteosakonna lugemisnurka äragi mahtuda. Me oleme nii populaarseks osutunud, et peame ilmselt järgmise Mürakarukooli suurde saali üle viima, muidu ei jää müramiseks ruumi, tõdes Peeker kümneid raamaturiiulite vahel uudistajaid ja lauluringis osalejaid vaadates. Pisimad asjaosalised magasid turvahällis magusasti, sellal kui aasta vanem vend või õde innukalt õpetaja Hilduneni ettenäitamisel sõrmemängu kaasa tegi või karulaulu laulis. Kui edaspidistes Mürakarukooli tundides mängud, liikumine-matkimine, rütmi- ja lauluharjutused varieeruvad, siis igal kohtumisel korratakse ka midagi tuttavat, et lastel jaguks äratundmisrõõmu. Igasse mängu on peidetud õpetuslik-kasvatuslik eesmärk, näiteks teretuslauluga õpivad lapsed, et teisi tuleb teretada, sõrmemäng aitab arendada kehalist koordinatsiooni ja karumäng eri meeli ja oskust jagada. Lasteosakonna bibliograafid seavad igaks tunnis valmis valiku eakohaseid raamatuid, mida võib nii kohapeal sirvida kui koju kaasa võtta. Mürakarukool toimub kaks korda kuus, üle nädala kolmapäeviti. Kokkusaamised on kõigile tasuta. SELVERIS ON 6,49 KEVADISED HINNAD! Eile emaga Mürakarukooli tulnud 1,7aastane Herwin Väljamäe oli raamatukogus esimest korda. Laulumängude vahel haaras poiss uudistamiseks riiulilt ilusa pildiraamatu. Ants Liigus 1,99 1,09 1,29 Tavahind 9,29 Tavahind 2,93 Tavahind 1,55 Tavahind 1,60 Saaremaa LT kuumsuitsu Talusink kg Estover juust Hollandi Leibjuust 25,2%, viilutatud 300 g 6,63/kg Löfbergs Lila kohv keskmine röst 100 g 10,90/kg Biolan külvi- ja pikeerimismuld 12 L 0,11/L -32% -29% -30% Toodetud Eestis -19% Piltidel on illustreeriv tähendus ja pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.

2 2 15. MÄRTS 2012 UUDISED Politsei korraldab täna Pärnumaal suure turvavarustuse kontrollimise. Jälgitakse nii juhtide kui kaassõitjate turvavarustuse kasutamist ning tähelepanu all on ka mobiiltelefoniga autoroolis lobisejad. INTERVJUU Linn plaanib suvel öörahu lühendada Vastab Anneli Lepp, Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna arenguteenistuse juhataja Mitu Pärnu kesklinna ettevõtjat eesotsas Hommiku tänava kohvikutega on tulnud taaskord välja sooviga lühendada kesksuvel öörahu aega, mis võimaldab südalinna lõbustusasutustel hoida kauem lahti terrasse ja korraldada seal üritusi. Enne kui otsus vastu võetakse, on Anneli Lepp valmis ära kuulama linnakodanike arvamused. Kas öörahu lühendataks kogu linnas või ainult meelelahutuskeskustes? Tahame pikendada väliürituste kestust ja lühendada öörahu suvistel nädalavahetustel 23. juunist 11. augustini, see on jaanipäevast kuni festivali Augustiunetus lõpuni. See on kaheksa nädalavahetust ehk vaid 16 ööd. Kui praegu on suveperioodil öörahu 24 6, siis sel suvel soovime öörahu kehtestada reedeti ja laupäeviti 2 6. See küsimus on olnud üleval mitu aastat ja eriti teravaks läks eelmisel aastal, kui oli näha, mis toimus Rüütli tänaval ja kui hästi seal sündmuste korraldus toimis. Öörahu ei lühendata kogu linnas, vaid linnavalitsus plaanib määrata oma otsusega tsoonid, kus suvel on võimalik üritusi pikemalt korraldada. Tsoonid võiksid olla näiteks Rüütli tänava piirkonnas umbes Hommiku tänavast Vallikääru või jahtklubini ja ranna piirkonnas rannahoonest kuni promenaadi lõpuni nii, et alasse jääksid nii sealsed välikohvikud kui surfiklubid. Kui öörahu pikendatakse, kes siis piirkonnas heakorra eest vastutab? Kui tuleme vastu ettevõtjate ja ürituste külastajate soovidele, tuleb täpsete koostöölepetega fikseerida, et heakorra ja turvalisuse eest vastutavad konkreetses piirkonnas sündmuse korraldajad. Ranna surfiklubides ja kohvikutes toimus eelmisel aastal palju meelelahutussündmusi, kus osales palju rahvast. Kõigil oli väga hea meel, et rannas elu käis. Teisalt tuli tagasisidet, et rannas ei olnud heakord tagatud. Ettevõtjad võimaldavad inimestel end hästi tunda, kuid ei ole küllaldaselt panustanud peojärgsesse koristusse, mida peaks korraldama paremini. Soovime selles suhtes ettevõtjatega kindlasti läbi rääkida. Tean, et Rüütli ja Hommiku tänava ristumiskoha ettevõtted on valmis koostööks. Nad võiksid võtta näiteks selleks ajaks ühise turvamehe, kes jälgib väljas toimuvat. Millest öörahu lühendamine sõltub? Soovime algatada avaliku diskussiooni, kas linlased on öörahu lühendamisega nõus. Selleks ootame arvamusi e-postiaadressil anneli.lepp@lv.parnu.ee või telefonil aprilli keskpaigani, pärast seda peab linnavalitsus oma seisukoha kujundama. Mida öörahu lühendamine peale ettevõtjate huvi veel annaks? Öörahu lühendamine on kogu linna huvides. See tuleb välja kõikvõimalikest uuringutest. Neist selgub, et inimesed tulevad Pärnusse ennekõike puhkama. Vestlusest ettevõtjatega selgus, et külastajad hakkavad suvel alles südaöö paiku linnas liikuma ja tihtipeale on selleks ajaks kontserdid juba läbi. Peale selle tekkis mullu Rüütli tänaval olukord, kus mitu kohvikut tõi korraga oma artistid välja ja need hakkasid teineteist segama. Kui ürituste korraldamise aeg oleks pikem, oleks kohvikutelgi võimalik omavahel kokku leppida, et ühes kohas esineb artist ühel kellaajal ja kõrval asuvas meelelahutuskohas siis hiljem. Pärnu on elamus- ja heaolukuurort, kuhu inimesed tulevad puhkama ja lõõgastuma. Hea meelelahutus on kuurordi osa. Nii on see mujal maailmaski. Meie suvi on lühike ja ettevõtjatel on võimalik tulu teenida peamiselt vaid juulis. Küsis Andris Tammela Tahame pikendada väliürituste kestust ja lühendada öörahu suvistel nädalavahetustel 23. juunist 11. augustini. Hoidja annab puudega laste vanematele puhkust Karin Klaus Raske ja sügava puudega laste vanematele tähendab riiklik lapsehoiuteenus võimalust vahel hinge tõmmata, puhata ja vajadusel kas või segamatult linnas oma asju ajada. 11aastane Hendrik ootab väga seda päeva, kui hoidja Maris Marus talle toimetulekukooli vastu tuleb. Mõnikord minnakse koos hoidja poole maale, kus Hendrik saab tutvuda loomade ja masinatega, pikalt jalutada jõe ääres ja uudistada seitset silda, kord kuus aga võetakse ette ujumiskäik Tervise Paradiisi. Samuti õpitakse lihtsaid eluks vajalikke oskusi, näiteks nõude pesemist ja kartulite koorimist. Maris saab oma hoolealusega hästi läbi: naine on olnud poisile tugiisik juba viis ja lapsehoidja kolm aastat. Poisi ema Iivi Kallaste kasutab hoidja antud vaba aega koolitustel käimiseks, aga ka pere teisele lapsele kvaliteetaja pühendamiseks. Olen vanema lapsega saanud käia reisil või niisama koos linnas jalutada ja mu süda on rahul, teades, et poeg on samal ajal hästi hoitud, on Kallaste Marisele tänulik. Vanemad on oma haigete lastega väga kodus kinni, teab Maris, kes peale Hendriku hoiab veel kaht last. Paljud vanemad ei teagi hoidja saamise võimalusest. Tugiisikuteenust rahastab linn vastavalt oma võimalustele, lapsehoiuteenust riik aastas 371 euroga. Riik pakub abi Kallaste teab oma kogemustest, et sügava puudega laste kasvatamise pinge vanematel teinekord kogu jõu võtab. Erivajadustega last ei saa niisama lihtsalt sõprade või naabritädi juurde jätta, kui vanematel tarvis linnas asju ajada või kas või vahel tuju õhtul kinno minna. Nädala sees on puudega laps küll tavaliselt koolis või lasteaias, kuid mõnikord tekib vajadus hoidja appi paluda just õhtuti või nädalavahetustel aasta veebruarist on kõigil raske või sügava puudega laste vanematel võimalus soovi korral küsida riigilt lapsehoiuteenust, et vanemad oma igapäevasest hooldamistööst veidigi puhata saaksid. Aastas rahastatakse teenust 371 euroga, Kallaste sõnade järgi on hoidja töötunni hindu arvestades selle raha eest perel võimalik saada lapsehoidjat maksimaalselt neljaks viieks päevaks. Paraku näitab teenuse kasutamise analüüs, et see jääb suuremalt jaolt kasutamata. Eesti patsientide esindusühingu aastal kohalike omavalitsuste hulgas tehtud küsitlusest aasta rahakasutuse kohta selgus, et 26 omavalitsusele riigilt lapsehoiuteenuse osutamiseks eraldatud ligi viiest miljonist kroonist oli ära kasutatud napilt viiendik. Kallaste küsitles Eesti patsientide ühingu nõustajana-juhtumikorraldajana aastal kümmet Pärnumaa omavalitsust aasta seisuga oli kümnes omavalitsuses kirjas 99 raske või sügava puudega lapse peret, kuid riiklikku lapsehoiuteenust osutas ainult üks omavalitsus vaid ühele perele. Hoidja vastutusrikas töö Pärnus saavad puudega laste vanemad teenust tellida MTÜ Gratia Dominist, kus töötab viis kvalifitseeritud lapsehoidjat. Kallaste meelest on raskem nõuetele vastavat lapsehoidjat leida maal. Enamasti ei tee vallad selleks pingutusi, et lapsehoiuteenust osutada, arvas Kallaste. Kohendamist vajaks seadus, mis raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust reguleerib. Seadus näeb teenust ette kõigile võrdses mahus, aga vajadused on väga erinevad, lapsehoiuteenuse maht oleks õige otsustada juhtumipõhiselt. Näiteks pole võrreldav sügava liitpuude, krambitava, aspireerimist vajava ja hapnikuaparaati kasutava lapse ja juba kooliealise diabeedilapse hoolduse keerukus. Lapsehoiuteenust osutada võib ainult vastava loa saanud juriidiline isik või ettevõtja. Hoidja peab olema pedagoogilise või sotsiaaltööalase kõrgharidusega või vähemalt lapsehoidja kvalifikatsiooniga, nõutakse esmaabikoolituse läbimist. Teenusepakkujaid väga palju ei ole, tõdes Kallaste, lisades, et lapsehoidjaid on küll, aga puudega lapsega tegelemine on päris keeruline ja igaüks seda tööd teha ei suuda. TÜ Pärnu kolledži turismiosakonna juhataja Heli Müristaja oli põhiesineja nii Ukrainas Simferopolis kui Georgias Bathumis kohalikele turismiedendajatele korraldatud seminaridel. Pildil vasakul Marika Kose. Erakogu Pärnu kolledž Urmas Hännile Tartu ülikooli Pärnu kolledžis lõpeb aastane kursuste ja koolituste tsükkel, mille eesmärk on aidata edendada Georgia Bathumi ja Ukraina Simferopoli piirkonna turismiettevõtlust aasta augustis osalesid Georgia ja Ukraina üliõpilased Pärnu kolledži suveülikoolis, detsembris korraldasime Ukrainas Simferopolis sealse piirkonna turismiettevõtjatele seminari, sama toimus veebruaris Georgias Bathumis ja nüüd tuleb väike grupp turismiettevõtjaid ja arendajaid Ukrainast ja Georgiast mail Pärnusse õppevisiidile, võttis TÜ Pärnu kolledži turismiturunduse assistent Marko Siller kokku Eesti välisministeeriumi rahastatava projekti. On kogemusi, mida jagada Põhjendades, miks jäid lõpule läheneva tegevuskava partneritena sõelale just Georgia ja Ukraina, märkis Siller, et need riigid on olulised nii Eesti, Euroopa Liidu kui USA seisukohalt, nende arengu toetamiseks suunatakse väga suuri summasid.

3 15. MÄRTS UUDISED ILM Täna päeval hakkab pilvisus tihenema, võib vähestt lörtsi sadada. Pu-hub lääne- ja edelalatuul 2-8 m/s. Öösel sel on -2 kuni -8, päevall +3 kuni 0 kraadi. 2-8 m/s Pärnu min 0 Kõige soojem ja a kõige külmem: , ,1 Homme päeval on pilil ves selgimistega ilm, sajab veidi lörtsi ja vihma. Puhub edelatuul 5-11 m/s. Öösel on 0 kuni -5, päeval +4 kuni +1 kraadi. KOLME PÄEVA PROGNOOS Reede Laupäev Pühapäev Urmas Luik Päike tõuseb täna 6.37, loojub Linn leidis Tallinna väravasse rentniku Anu Villmann Hendrik särab nagu päike, kui tal on hea päev, saan temalt positiivseid emotsioone tagasi, kiidab Maris Marus oma hoolealust. Urmas Luik nõustab Georgia ja Ukraina turismiarendajaid Marko Siller, TÜ Pärnu kolledži turismiturunduse assistent: Me ei läinud neid õpetama, vaid jagama oma kogemusi, et nad saaksid sellest endale olulise välja noppida. Kuivõrd mereäärsete linnade areng nii Krimmis kui Georgias sõltub turismist, leidsime, et olles ise samasugusest olukorrast läbi tulnud, on meil, mida neile jagada, ütles turismiturunduse assistent. Me ei läinud neid õpetama, vaid jagama oma kogemusi, et nad saaksid sellest endale olulise välja noppida. Liiati on Pärnu kolledži üks eesmärke kõrgkooli rahvusvahelistumine, sidemete loomine ülejäänud kõrgkoolidega, et teha koostööd, vahetada õppejõude ja tudengeid. Kuna meil puudusid koostööpartnerid Georgias ja Ukrainas, võtsime ühendust nende riikide suursaatkondadega ja uurisime, millised võiksid olla tuge- vad, meiega nii asukohalt kui suunitluselt sarnased sealsed ülikoolid, meenutas Siller. Pärimise peale saadi soovitus otsida koostööd Kaukasuse ülikooliga, mille turismiharidust andev teaduskond asub Bathumis, ja Tauria ülikooliga Simferopolis. Kõik nagu aastate eest Meenutades Ukrainas nähtut, nentis projektis kaasa teinud loodus- ja maaturismiettevõtja Marika Kose, et paraku valitseb Krimmis veel sügav nõukogude aeg kõige sellest tulenevaga. Esmalt aastakümnete tagant pärinevad muuseumiekspositsioonid, teiseks oskamatus turistile välja pakkuda kohaliku eluolu eripäraseid ja ainulaadseid tahke, kolmandaks mõistmatus, kuidas saab turism olla eraettevõtlus, nii et sellega tegeleja deklareerib tulusid ja maksab riigimakse. Nad tahaksid saada aru ja nõu, kuidas meie seda teeme, märkis Kose. Kuna me ei käinud ütlemas, et tehke nii, vaid rääkisime, kuidas meie teeme, oli inimestel sellest kasu, mõnigi sai ehk meilt kuuldust abi. Silleri hinnangul seisnes Simferopoli seminari kasutegur juba selles, et üritusele tulid ja jäid sinna lõpuni need, kes said aru, et asjade teistmoodi tegemine tuleb nende ärile kasuks, et esinejad ei keeruta niisama sõnavahtu. Enamik ütles tagasisidena, et paljuski laiendas kuuldu nende silmaringi, avardas maailmavaadet, andis mõtteainet, millise mõtteviisiga oma äri ajamisele läheneda, kuidas aina nõudlikumat klienti ligi meelitada, rääkis Siller. Suurepärane taristu Võrreldes kahte riiki, hakkas Pärnu kolledži turismiturunduse assistendi väitel Georgias kohe silma, et sinna forsseeritult pumbatud raha eest on uhkete hotellide näol loodud suurepärane taristu, ent seejuures on kõvasti kannatanud kõige kohaliku turistile pakkumine. Sellega seoses meenutas Kose lõunamaalaste heatahtlikku nokkimist, et Pärnu tahab olla tähtis turismilinn, ent linnas pole ühtegi maineka keti tipptasemel hotelli. Viie tärni ketihotellid on neile oluline näitaja sihtkoha maine kujundamisel, ütles Kose. Samas pidasid Georgia inimesed Eestist tulnute räägitust väga, eks ole eestlased mägede poegi nõustanud omariiklusele sootuks tähtsamates küsimustes kui turism. Nad tahtsid teise kultuuriruumi maailmapilti ja kuulda, mismoodi me täpselt teeme, kuidas see või teine mehhanism töötab, rääkis Kose. Nad hindavad eestlasi väga ja seda oli nii hea tunda. Kui ka üks inimene meilt midagi sai, oli sellest abi. Siller märkis, et nii Georgias kui Ukrainas on väljendatud soovi alustatut jätkata, seega mingil moel meie suhted sealsete ülikoolidega igal juhul jätkuvad. Näeme, et nii Pärnu kolledžil kui Pärnu turismiettevõtjail on, mida jagada. Miks mitte anda oma panus nende piirkondade arengusse, tööpõldu seal on, ütles Siller. Kuigi Pärnu linnavalitsus kergitas mullu Tallinna värava kohvikuruumide eest küsitavat renti ligi viis korda, leidsid baariruumid uue rentniku, kes lubab samas paigas jätkata kohviku-pubiga. Rendi tõstmine otsustati novembris, kui kuulutati välja kirjalik enampakkumine uue rendilevõtja leidmiseks. Kohviku eelmisel üürnikul tuli pinna eest välja käia 212 eurot kuus. Möödunud nädalal tunnistas linnavalitsus 125ruutmeetrise üldpinnaga baariruumide enampakkumise parimaks osaühingu Triidud pakkumise üürimääraga 1000 eurot kuus. Enampakkumise tingimuste järgi ranget perioodi, mil kohvik peab uksed külastajatele lahti hoidma, ei ole. Seni on kohvik olnud kaheksa kuud avatud ja neli kuud suletud. Viieaastase tähtajaga rendileping hõlmab peale baaripinna väikseid lisaruume Tallinna värava läbikäigus ja üleval asuvat terrassi. Osaühingut esindav Priit Kald ütles, et kavatseb paigast teha kohviku-pubi. Mais avatava kohviku nimeks jääb Tallinna Väravad. Mahukaid ümberkorraldusi söögikohas peale uue köögi ehituse tänavu kevadel ei tule. Kahjuks läheb natuke kiireks, sest kevadeni pole palju aega, tunnistas Kald. Ajanappusel piirdutakse praegu interjööris kerge remondiga, põhjalik uuenduskuur ootab ruume sügisel või tuleva aasta kevadel. Küll saavat juba sel kevadel täiesti uue väljanägemise terrass. See peaks tulema mõnus, hubane ja hea vaatega, lubas Kald. Konkurss aitab võrguplatse rajada Eno-Gerrit Link Credit24 rahvaliiga konkursi Võrguplatsid korda! raames saab esitada avaldusi oma kogukonna võrkpalliplatsi rajamiseks või korrastamiseks. 2. aprillini oodatakse kõiki võrkpallihuvilisi või kogukonna sportimisvõimaluste eest hea seisvaid inimesi esitama avaldust võrkpalliväljaku rajamiseks nende piirkonda. Sel aastal saab uue võrgu, postid ja platsi piirid kaksteist võrkpalliväljakut üle Eesti. Kümme žürii välja valitud platsi, kuhu võrkpalliväljak rajatakse, selguvad 16. aprilliks. Peale selle lähevad kümme valitud paika koos lühikirjeldustega üles Credit24 rahvaliiga Facebooki lehele ja Delfi Eesti Elu portaali, kus kõik inimesed saavad anda oma soosikule poolthääle. Võrkpalliväljakud rajatakse peale selle veel kahte kohta, mis koguvad 6. aprilli südaööks enam like-hääli. Konkursi Võrguplatsid korda! raames esitatud võrkpalliväljaku eelistatud asukoht on kas munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maa. Eramaa on avalduse esitamiseks lubatud vaid juhul, kui maaomanik tagab avaliku ligipääsu väljakule ja mänguplats asub ohutus kohas. Taotleja peab asukoha kohta lisama vabas vormis kooskõlastuse kinnituse koos kohaliku omavalitsuse või eraomaniku kontaktandmetega. Vajalik on lisada selgitus, miks piirkonda võrkpalliväljakut rajada soovitakse. Soovitatav on lisada asukoha plaan ja fotod. Konkursi taotlusvormi ja osalustingimused leiab võrkpalliportaalist volley.ee.

4 4 15. MÄRTS 2012 UUDISED LÜHIDALT Neli noort muusikatundjat naasis diplomiga Pärnumaa noored naasid kuuendalt üleriigiliselt muusikaolümpiaadilt kahe hõbeja kahe pronksdiplomiga. Põhikooli osas pälvis hõbediplomi Villem Sarapuu Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist, tema muusikaõpetaja on Aire Luhaoja. Maire Krinali õpilane Andrea Tapp Paikuse põhikoolist sai pronksdiplomi. Gümnaasiumiastmes tunnistas žürii hõbediplomi väärilisteks Pärnu Ülejõe gümnaasiumi õpilase Heleri Alli, keda õpetab Maimu Muttik, ja Anett-Hildegard Laarmanni, keda Kilingi-Nõmme gümnaasiumis juhendab Esta Kivisild. Muusikaolümpiaadi lõppvooru oli kutsutud kokku 51 õpilast üle Eesti, neist 25 põhikooliastmest ja 26 gümnaasiumiosast. (PP) Keeleolümpiaadil pälviti viis auhinnakohta Üleriigilise emakeeleolümpiaadi lõppvoorus olid Pärnumaalt edukaimad klassi õpilased, kes võitsid kolm kohta esikuuikus klasside arvestuses võitis Pärnu Ülejõe gümnaasiumi kümnendik Kairi Jantson esikoha, teda õpetab Marja Tõnts. Kolmanda koha saavutas Elis Pill, Helle Kirsi õpilane Jõõpre põhikooli 9. klassist. Neljandaks tuli Heleri All, keda õpetab Ülejõe gümnaasiumis samuti Marja Tõnts klasside seas oli kolmas Helo Liis Soodla Pärnu Vanalinna põhikooli 8. klassist, tema õpetaja on Eve Hirvela. Vanemas rühmas, klasside hulgas sai Koidula gümnaasiumi üheteistkümnendik Kristo Ment 5. koha, teda õpetab Ebe Saarna. (PP) Sakala tee matk lõpeb Kurgjal Ajalehe Sakala asutajale ja Kurgja talu peremehele Carl Robert Jakobsonile mõeldes toimub pühapäeval matk Sakala teel, tänavu tähistatakse selle retkega Jakobsoni 130. surma-aastapäeva. Viljandimaalt Suure-Jaani vallast algava ja Pärnumaal Vändra vallas Kurgjal lõppeva matka korraldajad on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) loodushoiuosakond ja Kurgja talumuuseumi pere. Sakala matka on korraldatud aastast, rada kulgeb sama teed, mida pidi Jakobson käis Sakalat toimetamas, ja selle tee pikkus on 12,2 kilomeetrit, märkis Kurgja talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. Matka juhendavad kogenud retkejuhid, puhkekohtades saab keha kinnitada ja huvituda metsa kõrvalkasutust tutvustavatest tegevustest. Sihtkohas Kurgjal võib tutvuda tegevtalumuuseumiga ja õppida rahvusliku paela valmistama. Talumuuseumi veskis räägib metsamees Hendrik Relve päeva peategelase elust ja suhetest loodusega, muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam. Lähem info ja nimede kirjapanek Kurgja talumuuseumi kodulehel. (PP) Eelmisel suvel alustas linnafirma Pärnu linnas tasulise parkimise korraldamisega, suveks palgatakse selleks lisatööjõudu. Ants Liigus Pärnu linnafirma laiendab haaret Raido Keskküla Pärnus järjepidevalt tegevust laiendanud ja aastatagusega võrreldes töötajate arvu kolmekordistanud linnafirma OÜ Pärnu Haldusteenused sai enda kasutusse mitu objekti euroraha toel renoveeritud Vallikäärus. Pärnu linnavalitsus otsustas anda neljaks aastaks Pärnu Haldusteenuste tasuta kasutusse Vallikääru ujuvkaid, tualetid ja sealse kontserdipaiga metallaiad. Alustab Vallikäärus Pärnu Haldusteenuste juhataja Raul Sarandi jutu järgi on Vallikääru puhul oluline, et tegemist on eurorahaga ehitatud objektiga, mille pealt ei tohi tulu teenida. Omavalitsus peab pakutud teenuse eest saadud tulu kulutama sama objekti heaks. Linnafirma kohustuseks jääb Vallikääru ujuvkaide korrashoid ja seal silduvate paatide ja kaatrite omanike käest parkimise eest tasu kasseerimine. Samuti peab firma Vallikääru alal osutama WC-teenust. Valli sees olevad tualetid avatakse vaid ühe või teise ürituse tarbeks ja koostöös korraldajaga. Iga päev need lahti ei ole, selgitas Sarandi. Ühtlasi on plaanis avada tualetid üle vallikraavi laste mänguväljaku kõrval, kuid selleks pole linnal praegu kasutusluba. Kui luba saadakse, on need suvisel ajal avatud päev läbi ja külastajatele tasuta. Tualettide hooldamise kohustus lasub linnafirmal. Veel peab linnafirma hoolitsema Vallikääru kontserdipaiga metallaedade eest: need paigaldama, tegema igapäevast hooldust ja teisaldama talveks hoiuruumidesse. Peale selle lisatööd kontserdikorraldajate heaks. Linnafirmas on praegu palgal 18 inimest, aasta tagasi oli neid kuus. Eks töömahud ole kõvasti kasvanud, põhjendas Sarandi. Aasta tagasi alustanud Pärnu Haldusteenuste suurimad ülesan- ded on peale kohustuste Vallikäärus linna viie kalmistu ja kommunaalkortermajade haldamine, eelmise aasta suvel võeti OÜ Euro- Pargilt üle kogu linna tasulise parkimise korraldamine, käesolevast aastast koristab ettevõte linna bussiootekodasid. Palkab tööjõudu Suvel kavatseb firma palgata hooajast lähtuvalt ajutist tööjõudu. Näiteks parkimiskontrolöre, seda talviste põhitöötajatega ära ei tee, rääkis Sarandi. Palkame eelkõige gümnaasiumiõpilasi, kes on 18 täis saanud. Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius lisas: Peale selle saavad töömehed ülesandeid, näiteks langetada murdunud või ohtlikke puid, parandada pinke, laduda tänavakive, teha väiksemaid remonttöid linnavara taastamisel ja hooldamisel. Eks tulevikus lisandu neid töid, mida linn praegu turuhindadega ostab teenuseosutajatelt. Samuti osutab Pärnu linnafirma teenust linna allasutustele. Pärnu Haldusteenuste senine tegevus on kulgenud plaanipäraselt ja eelmise aasta kokkuvõttes ollakse kasumis. KOMMENTAAR Sarandi väitel on Pärnu Haldusteenuste senine tegevus kulgenud plaanipäraselt ja eelmise aasta kokkuvõttes ollakse kasumis. Firma eelmise aasta majandusaruanne pole veel kinnitatud, kuid see peaks allkirjad saama lähiajal. Iga äriühing peab kasumit teenima. Nüüd on küsimus omanikus, et kellele jääb kasum. Kui omanik on omavalitsus, jääb see omavalitsusele ehk linnakodanikele, selgitas Sarandi linnafirma vajalikkust. Kui omanik ehk linn konverteerib kasumi tööks, suudetakse sama raha eest rohkem ära teha. Sarandi ütles, et kui linnaruumis tuleb üks või teine asi kiiresti ära teha, on linnaettevõte selleks võimeline. Tulevikuplaanide kohta avaldas Sarandi, et lisategevust nad praegu ei planeeri. Liiga kiire kasv on ohtlik, leidis ta. Arvan, et me oleme piiril, kus peame oma süsteemi paika loksutama ja rutiini kujundama. Kui hakata rabelema, kiilub asi kinni. Linn on rahaliselt võitnud Romek Kosenkranius Pärnu abilinnapea Pärnu Haldusteenused on tegutsenud nüüd aasta ja majanduslikud tulemused selguvad õige pea, kui firma esitab omanikule ehk Pärnu linnale aasta majandusaastaaruande. Praegu võib öelda, et linn on saanud täita oma ülesandeid majanduslikult soodsamalt kui varasematel aastatel. Nimelt ei ole linnavalitsuse palgal olnud töömehi, kalmistuvalvureid ega parkimiskontrolöre, seetõttu on linn paljud vajalikud teenused varem sisse ostnud eri teenuseosutajate kaudu. Pärnu Haldusteenustele on aga sihtotstarbeliselt, teenuste osutamiseks, eraldatud vähem raha, kui varasematel aastatel maksti teenuseosutajatele. Sealt on tekkinud juba rahaline kokkuhoid, samuti on linnaettevõte paindlikum: korralduse saab majandusosakond otse esitada haldusfirmale ja anda korraldusi, mida näiteks mõne teenuseosutaja halduslepingusse ei osatud kirjutada, kuna ei olnud ette teada konkreetset vajadust. Ehk lühidalt: kindlasti on linn rahaliselt võitnud. Konkurssidel laulavad mudilased ja seeniorid Anu Jürisson Veste Roosaar Villa Artis Pärnus ootab 20. märtsil ehk rahvusvahelisel jutuvestmise päeval pea hommikust õhtuni väikesi ja suuri kuulama pajatusi ja ise lugusid jutustama. Rahvusvahelist jutuvestmise päeva tähistatakse rootslaste eestvõtmisel alates aastast. Sel päeval ja ööl räägib ja kuulab lugusid suur hulk inimesi võimalikult paljudes keeltes ja kohtades. Öeldakse ju, et lugusid jutustades ei saa inimene kurja teha, selgitas ettevõtmist korraldav Viivika Orula villa Artisest. Igal aastal on jutuvestmise päeval oma teema. Sel aastal on teemaks Puud. Lastele pajatab eri maade muinasjutte puudest muinasjututaat Jaak ja koos joonistatakse oma hingepuu (ilmapuu). Pärnu Raeküla Vanakooli keskus korraldab juba viiendat aastat järjest Pärnumaa eelkooliealiste mudilaste lauluvõistlust Lauluaias. Tulemas on ka üleriigiline seenioride laulukonkurss, mis sel aastal toimub kuuendat korda. Raeküla seltsi arendusspetsialist Piia Karro märkis, et eelmistel aastatel on laste laulukonkursil osalenud kokku üle 350 mudilase kogu Pärnumaalt. Meil on hea meel tõdeda, et kaks aastat tagasi konkursi uuendusena sissetoodud ansamblite võistulaulmine on osalejate hulgas väga populaarne ja võimaldab osaleda neilgi laulusõpradel, kes üksinda laulda väheke pelgavad, mainis Karro. Analoogselt eelmise aastaga korraldatakse tänavusedki eelvoorud hajutatult: eraldi nädalalõppudel ansamblitele ja solistidele. Mudilasansamblite eelvoor on 13., kahe- kuni nelja- ja seitsmeaastaste solistide eelvoor 20. aprillil, viie-kuueaastased solistid laulavad võistu 21. aprillil ja lõppkontsert on 1. mail. Seeniorlaulust võivad osa võtta kõik asjaarmastajad-isetegevuslikud laulusolistid alates 50. eluaastast. Esimesest voorust edasipääsejad otsustatakse aprilli alguses helisalvestiste põhjal. Välja valitakse kuni 20 solisti, kes pääsevad konkursi teise vooru, mis on 21. aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuses aastal korraldas rahvakultuuriselts Kirmas Ülle Jaegeri vedamisel esimest korda lauluvõistluse Seeniorlaul 2007, mis toimus kohaliku tähtsusega üritusena Tervises. Harrastajatest laulusolistidele mõeldud võistlus äratas laialdast tähelepanu. Sellest lähtuvalt korraldas Kirmas analoogsed üleriigilised konkursid aastatel 2008, 2009, 2010 ja Tänavust seenioride lauluvõistlust korraldab MTÜ Rand. Kevadisel pööripäeval luuakse lugudega maailma Veste Roosaar Selle õppeaasta sügisel alustasid Rääma kooli õpilased ja õpetajad käsitööõpetaja Katariina Maasika eestvedamisel ühiselt kaltsuvaiba kudumist. Rääma kooli direktori Elmo Joa jutu järgi otsustasid Rääma ja Vanalinna põhikool sel õppeaastal üheskoos noorte ettevõtlikkuse arendamisega tegelema hakata. Katariina Maasikas on üks nendest õpetajatest, kes Räämal ettevõtliku kooli tegevustes aktiivselt osaleb, meie vaibategu kajastabki ettevõtlikku ühistööd, ütles Joa. Vaip on ligi kümme meetrit Hommikul on jututuppa oodatud lasteaiarühmad, lõunast on oodatud kahele kontserdile järjest kodused lapsed ja koolivaheaega veetvad lapsed koos emade-isade või vanavanematega, kutsus Orula. Kevadise pööripäeva kellapoole-kuue-teele aga oodatakse täiskasvanuid. Kindlasti on igaühel oma lugu puu(de)st, millega on seotud mõni sündmus, mälestus, mõtisklus, koomiline vahejuhtum või midagi õpetlikku, rääkis Orula. Tulla võiksid nii pajatajad kui kuulajad. Õhtut veab Jaak Känd. Ettevõtmistel on sümboolne tasu, mis katab joonistamiseks vajamineva materjali kulu. Villa Artise jutuvestmisüritused jätkuvad aprillis, kui oma lugusid on oodatud pajatama Pärnu koolide klasside õpilased. Rääma koolis kooti vaipa pikk ja selle kudumises lõid kaasa nii Rääma kooli õpilased kui õpetajad kokku 162 inimest. Iga inimese kootud triibu külge kinnitati suur puidust nööp, millel on kirjas kuduja nimi. Et kaltsuvaiba tegemises kaasa lüüa soovijaid oli tunduvalt rohkem, kui lõimelõnga kangaspuudele mahtus, on direktori ütlust mööda juba alustatud uue vaiba kudumisega. Päris kindlasti tuleb teinegi vaip niisama värvikas ja omanäoline, lubas ta. Valminud kaltsuvaip leidis kõigile imetlemiseks väärika koha kooli koridori seinal ja seda saab vaadata Youtube i video vahenduselgi.

5 15. MÄRTS UUDISED Vene keeles võistles sadakond õpilast Grete Märtson (vasakult), Silver Naar, Kadri Press, Aive Koplus ja Marta Toomla õpivad Kauhajoel meediaassistendiks. Foto on tehtud koolistuudios, kus noored saavad ise pildistamas käia. Elar Kosseson Kauhajoe ametikool näitab teed naaberühiskonda Silja Joon Soomes Kauhajoel Suupohja ametikoolis (Suupohjan ammattiinstituutti) on läbi aegade palju eestlasi õppinud ja kõige rohkem on neid tulnud just Pärnust ja Pärnumaalt. Suupohja ametikooli juhataja Hannu Vainionkulma Kauhajoele on õpilasi tulnud õppima nüüd järjest juba kuus aastat. Igal sügisel alustab umbes eestlast. Tavaliselt jätab neljandik õpingud pooleli, teised lähevad tublilt lõpuni. Oleme huvitatud Eesti noortest, sest see edendab meie kooli kui rahvusvahelise õppeasutuse mainet, toob kooli aktiivseid noori ja kasvatab Soome tööliste arvu. Eestist tulevatele õpilastele on tasuta elu ühiselamus, sinna alla kuuluvad elamiseks vajalikud tarbeesemed, pesupesemisvõimalus ja internet, nädalalõppudeks mõeldud mõistlik söögiraha ja koolis antav arstiabi. Pärnu Hansagümnaasiumi lõpetanud Marta Toomla teatel oli selle õppeaasta alguses eestlasi Suupohja ametikoolis ligemale 27, neist kolmandik Pärnu kandist. Mõni on eri põhjustel kooli kahjuks pooleli jätnud. Teise kursuse õpilased on veebruarikuust saati praktikal. Kauhajoki ise on väga väike, kuid võimalusi on tohutult palju. Siin on korralik ujula, spordisaalid, eri trennid. Poistel on võimalik isegi MMA (kombineeritud vabavõitluse, S. J.) trennis käia. Kui ise aktiivne olla, on tegevust palju, kinnitab Toomla. Aga nagu eestlastele kombeks, vingutakse sealgi tihti igavuse üle. Toomla jutu järgi laenutab kool õppevahendeidki. Näiteks meil, kes me õpime meediaassistentideks, on võimalik enda arendamiseks laenutada filmi ja fotokaameraid, räägib ta. Vaba aega veedavad eestlased Kauhajoel rahvuskaaslaste seltsis, käivad kelgutamas, vaatavad filme või mängivad kaarte. Kõik saavad omavahel hästi läbi ja oleme nagu üks suur pere, ütleb neiu. Õpilased on rahul Kersti Savi on lõpetanud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja õpib koolis teist aastat kokaks. Valik Kauhajoe kasuks tuli kergelt. Kui Soome kool käis end meie gümnaasiumis tutvustamas, panin sisseastumisavalduse teele. Positiivne vastus tähendas, et lähen Soome õppima. Peamised plussid olid tasuta elamine, kolm söögikorda koolipäeva jooksul ja 90eurone stipendium, meenutab piiga. Kersti vanemad toetasid tütre soovi, väiksed hirmud eesootava suhtes olid neiul endal. Ta tundis ebakindlust, kas saab ikka võõras keskkonnas hakkama. Alguses oligi väga raske. Keelt ei tundnud ja ümberringi olid võõrad. Alguses oli tihti selline tunne, et pakiks asjad ja sõidaks koju, aga ajapikku sain keelest rohkem aru ja mõistsin, mida minult nõutakse, siis läks juba kergemalt. Üldiselt olen õppega rahul. Vanemad on tasunud sõidukulu, kõige muuga olen ise hakkama saanud, kõneleb Savi. Kersti Savi sõnade järgi saab Suupohja ametikoolis õppida veel ärikorraldajaks, IT-spetsialistiks, elektrikuks, ehitajaks, keevitajaks, juuksuriks. Esmalt võetakse vastu soomlased ja kui kohti üle jääb, pääsevad õppima eestlasedki. Infot leiab kooli eestikeelselt kodulehelt. Neiu vanemad usuvad, et Soomes ootab teda parem elu kui Eestis. Ise ei ole suutnud veel otsustada, mida edasi teha, tunnistab ta. Tunnen kõige rohkem puudust kodustest toitudest, sõpradest ja perest. Kodus käin vaid vaheaegadel, mis on paari kuu tagant, või vähem. Tihemini ei ole võimalik, liiga kulukas. Pärnust pärit Kevin (noormehe soovitud nimekuju) kuulis Soome ametikoolist Suunaja infomessil. Seal sai tasuta õppida, tasuta ühiselamus elada ja oli võimalus saada stipendiumi kõik see panigi mind tegutsema. Muidugi olid väiksed hirmud, kas saan keele selgeks ja suudan sealses keskkonnas kohaneda, meenutab noormees. Õnneks ei tekkinud kohanemisega probleeme ja nüüd elab ta ühiselamus kahekohalises toas teise eestlasega. Kauhajoki meenutab suuruselt Sindit, kus ei ole väga palju võimalusi oma oskusi rakendada ega arendada, leiab Kevin. Kevin õpib üldmetalli eriala, kuid teisel aastal tuleb valida täpsemalt, missuguses metallivaldkonnas ta töötada tahaks. Kindlasti soovin siduda oma tuleviku Eestiga, sest Eesti on siiski südamelähedasem kui Soome, avaldab ta. Soomega harjub ruttu Grete Märtson sai infot Soome ametikooli kohta Pärnumaa kutsehariduskeskuse kutsenõustajalt Valdeko Gailitilt, kes teadis sellest koolist palju ja soovitas soojalt. Kauhajoele tulekut ei olnud vaja pikalt kaaluda, vanemad andsid kohe oma heakskiidu. Hirmu selle ees, mis siin saama hakkab, eriti polnud, ütleb Märtson. Soome elu on ikka tunduvalt kallim kui Eestis, kuigi saab hakkama. Oleneb, kes kuidas elab ja millist elu omale lubab. Kõige suurem kulutus on edasi-tagasi Soome Eesti vahet sõidud. Mind vanemad toetama ei pea, saan omadega hakkama, kinnitab neiu. Muidugi on mul alati olemas kallis vanaema, kes selle eest hoolitseb, et ma ikka kodus käiksin. Märtson õpib teist aastat audiovisuaalset kommunikatsiooni, temast saab kooli lõpetades meediaassistent. Tuleviku suhtes ei oska Märtson veel midagi öelda. Kaugemas tulevikus näen, et Eestis ära ei ela, Soomes on ikka suuremad võimalused ja töö eest makstakse sulle õiglast tasu. See on lausa naeruväärne, kui väikese palgaga peavad Eestis inimesed ära elama, räägib ta. Kodus käib neiu kord aastas jõuluvaheajal. Esimesel aastal sõitis tihedamini, aga nüüd ei näe sellel enam mõtet, pealegi läheb Kauhajoel aeg kiiresti. Kõige rohkem tunneb Märtson puudust Eesti toidust, igatsedes eestimaist hapukoort, pelmeene ja kohukesi. Vabad isamaalised kodanikud Pärnus Möödunud suvel Isamaa ja Res Publica Liidu rahulolematute isamaalaste asutatud MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esindus tuleb homme Pärnusse. Õhtul on pärnumaalased Ülelinnalisel vene keele olümpiaadil Pärnus osales 108 õpilast kahes grupis: lapsed eesti peredest ja lapsed kakskeelsetest peredest. 6. klasside tublimad olid eestlaste grupis Ilmar Markus Münzer (õpetaja Viktor Perelõgin) ja Oskar Aru (Irina Mandrõko) Koidula gümnaasiumist ning Lisanna Jürisoo Sütevaka humanitaargümnaasiumist (Žanna Põldsam). Teises grupis Karoliina Turkova Vanalinna põhikoolist (Galina Voronovskaja), Anita Luik Koidula gümnaasiumist (Viive Korb) ja Jaana Jurtšenkova ühisgümnaasiumist (Aime Rao). 7. klasside parimad olid esimeses grupis Gerdi Põldsam Koidula koolist (Viive Korb), Ingrid Kullam Kuninga tänava põhikoolist (Ingrid Must) ja Karin Allik humanitaargümnaasiumist (Žanna Põldsam), teises grupis Arina Maslova Koidula koolist (Viive Korb), Katariina Grib ühisgümnaasiumist (Malle Palginõmm) ja Katariina Leppik Ülejõe gümnaasiumist (Anne Agasild). 8. klasside edukaimad olid esimeses grupis Getri Tomson (Viive Korb) ja Susanna Rein (Irina Mandrõko) Koidula gümnaasiumist ning Kristin Lisette Jõgiste Kuninga koolist (Ingrid Must), teises grupis Hendrik Ristimets Vanalinna koolist (Galina Voronovskaja), Jelizaveta Jasnova ühisgümnaasiumist (Eha Meier) ja Vadim Šurõgin Koidula koolist (Viktor Perelõgin). 9. klasside esikolmik oli esimeses grupis Johanna Toodu humanitaargümnaasiumist (Zenta Pärg), Eveli Kruglov (Viktor Perelõgin) ja Lisann Aljaste (Irina Mandrõko) Koidula gümnaasiumist, teises grupis Andrei Ivanov Koidula koolist (Viktor Perelõgin), Kristiina Ristmäe (Malle Palginõmm) ja Alina Strokin (Eha Meier) ühisgümnaasiumist. 10. klasside tublimad: esimeses grupis Sandra Grudinin Koidula gümnaasiumist (Viive Korb), Mirjam Heide ühisgümnaasiumist (Malle Palginõmm) ja Merilin Martinson humanitaargümnaasiumist (Zenta Pärg), teises grupis Jekaterina Belozjorova Koidula koolist (Viive Korb), Angelina Divonina (Malle Palginõmm) ja Kristina Põldma (Aime Rao) ühisgümnaasiumist. 11. klasside seas olid esimeses grupis parimad Birgit Soekõrv humanitaargümnaasiumist (Zenta Pärg), Martin Maasik ja Toomas Matthias Kokk ühisgümnaasiumist (mõlemad Eha Meier), teises grupis Gloria Pahk (Viive Korb) ja Kristina Poolak (Irina Mandrõko) Koidula koolist. 12. klasside olid parimad esimeses grupis Janar Kuusik humanitaargümnaasiumist (Zenta Pärg), Mari Liis Jaago Koidula gümnaasiumist (Viive Korb) ja Ragnar Tamm ühisgümnaasiumist (Malle Palginõmm), teises grupis Elina Paegle ühisgümnaasiumist (Aime Rao), Jaana Vetšerkovskaja Ülejõe gümnaasiumist (Anne Agasild) ja Roman Moskalets Hansagümnaasiumist (Sarmite Tammekivi). Üleriigilisele vene keele olümpiaadile läheb ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Pavel Anikin, tema juhendaja on Elve Otsalt. (PP) oodatud jahtklubisse mõtteid vahetama. Arutelu teema on kodanike suhted võimuga, aga räägitakse ka riigi- ja koolireformist ning kõigest muust, mille pärast süda valutab. (PP) Kutsume osalema - -

6 6 15. MÄRTS 2012 VA AT L U S Neljandat aastat toimuva Tagasi kooli algatuse üks initsiaatoreid on Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Ülejõe gümnaasiumi 11. klassi neiud kuulasid eile huvitatult tundi sellest, kuidas käib töö Pärnu Postimehe toimetuses. Ants Liigus Koole väisavad sel nädalal külalisõpetajad Andris Tammela Sel nädalal toimib Eesti koolides president Toomas Hendrik Ilvese ja Sihtasutuse Noored Kooli algatus Tagasi kooli, mille käigus kõik soovijad võivad koolis tunde anda. Pärnu Ülejõe gümnaasiumi noored said eile teada, kuidas käib töö ajalehes. Tagasi kooli eestvedajate teatel on külalisõpetajate tundide eesmärk muuta koolielu mitmekesiseks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi eri elualadelt. Mina läksin kolmapäeva hommikul Ülejõe gümaasiumisse rääkima loomulikult oma kirjust tööst Pärnu Postimehes. Kõige suurem mure oli, kuidas 11. klassi noored tunni algusest peale kaasa haarata. ne näitab austust selle rahva vastu, toonitas ta. Seitsme päevaga on võimalik ära õppida elementaarset sõna, et võõra rahva seas hakkama saada. Edasi üritas Soosaar näidata enda dokumentaalfilmi Kihnu ljõnnuaabets, mis räägib kihnukeelset nime kandvatest lindudest. Kahjuks ei hakanud DVD kooliarvutis tööle ja filmimees sisustas tunni viimased paarkümmend minutit muretult Eesti filmiajaloost rääkides. Igatahes sain aimu, et tähtis on julge pealehakkamine ja kohe alguses tuleb pälvida noorte tähelepanu. Nii ei tohiks ühe tunni andmine üle mõistuse keeruline olla. kas kodus põrandasse auku lõhkuma. See mees lõpetas tol aasta 1. jaanuari õhtul Sääse tänava kinnipidamisasutuses ülejäänud rahutute hingede juures. Rääkisin veel mõne lõbusa loo oma osalusvaatlustest ja üllatavalt kähku oligi tund läbi. Lõpuks jäi viis minutit küsimusteks. Noori huvitas peamiselt, kui pikad on tööpäevad ajalehes ja kui palju palka saab. Üks neiu tahtis teada, kust teemasid leitakse. Kui tihedaks ja materjalisse uppuvaks ajakirjaniku päevad vahel kujuneda võivad, ei hakanud igaks juhuks pikalt seletama. Igatahes sain tunni lõpus tagasisidet, et töö lehes hinnati üsna huvitavaks. Ega siin nõrganärvilisi ole? Külalisõpetajad käisid mitmes koolis Väike kogemus olemas, otsustasin rääkida eelkõige oma ameti lahedamast poolest ja ajalehetöö korraldusest nii vähe kui võimalik. Keda see huvitab, jõuab niikuinii varem või hiljem meediasse tööle ja saab asjast niigi aimu. Lühidalt peatusin on-line-toimetund armastusest, tuse tööl ja seletasin, miks üks filmist ja keeleoskusest võiks teine kommentaar vahel Et katsumuseks paremini valkinni pannakse. mis olla, otsustasin kuulata aluspärast seda otsisin välja oma tuseks hoopis esmaspäeval samas viimaste aastate põnevamad arfilmimees Mark Soosaare antud tiklid ja nende juurde kuuluvad tundi. Kust sa mujalt ikka õpid, fotod ning jutustasin rohkem lukui mitte vanemalt ja targemalt. gude saamisloost. Igaks juhuks uurisin, ega tundi ole sattunud Soosaar alustas oma loengut teisipäevases Pärnu Postimeheski nõrganärvilisi. Vajadusel saanuks ilmunud looga Veenuse ja Jupitenemad vahepeal fotodelt pilgu ri vahelisest armastusloost. Ehk ära pöörata. iga soovija võis jälgida, kuidas Alustasin tänavu jaanuaris ilneed kaks plamunud artikliga, neeti paiknesid kuidas linnavamitu nädalat lää- Teise rahva keele litsus tõstis sotnetaevas teinevastu huvi näitamine siaalkorterist välja seal ebateisele väga länäitab austust selle hedal, jõudes seaduslikult resirahva vastu. teisipäeval peadeerinud Aini. aegu samale joomark Soosaar Noorte nägudelt nele. Veenuse ja paistis, et neid hämmastas nii Jupiteri näilist ühinemist nimemehe eluviis kui tavad astronoomid Petlemma täsee, mil moel keegi elukoha kaoheks ehk koosvalguseks. tab ja kodutute varjupaika jõuab. Armastuslugu ajas 10. klassi Sealt oli väga hea minna edanoored veidi kihevile küll ja hea si kodutute teema juurde. Rääkialgusega oli laste tähelepanu võisin nii varjupaigas nähtust kui seldetud. lest, kuidas ma ühel suvel ekspeedasi lobises Soosaar õppimirimendi korras öö läbi taarat korse ja keeleoskuse tähtsusest. Teijates 112 krooni teenisin ja seese rahva keele vastu huvi näitamijuures parmuvälimusega tüüpide Mark Soosaar rääkis esmaspäeval Ülejõe gümnaasiumi 10. klassi õpilastele filmitegemisest, keeleoskuse vajadusest ja Veenuse ning Jupiteri vahelisest armastusloost. Urmas Luik mõnitamist talusin. See on täiesti reaalne Eesti elu, mis kogu aeg on meie kõrval olemas, kuigi te seda iga päev ei näe, mainisin. Eluheidikute juurest oli sobiv minna sujuvalt veel karmimate teemade kallale. Rääkisin, kuidas olen käinud öösel koos politsei ja kiirabiga vaatlusi tegemas. 11. klassi noori paistis üsna hämmastavat lugu sellest, kuidas 13- ja 14aastased lapsed mullu augustis Audru vallas oma vanemate Jaguari kabrioleti sodiks sõitsid. Kuigi auto kanti ilmselt maha, pääsesid mäletatavasti kõik lapsed toona õnnetustest väikeste vigastustega. Loomulikult pajatasin kainestusmajas nähtud alaealistestki ja soovitasin noortel sinna mitte sattuda. Tuletasin meelde oma silme all toimunud tulistamise, kui aastal kasutas Falcki turvamees enesekaitseks Papiniidu tänava kasiino juures kolme ründaja vastu tulirelva. Peale selle näitasin fotosid mitu aastat tagasi Sindis endalt elu võtnud noormehest. Lehes ei ole need pildid kunagi ilmunud ega arvatavasti ilmugi. Samuti meenutasin lugu, kuidas kiirabi rahustas Kilingi-Nõmmes noormeest, kes kirvega hak- Minu ja Mark Soosaare kõrval andis Ülejõe gümaasiumis Tagasi kooli tunni Tiina Niin. Pärnu Vanalinna põhikooli õpilased omandavad sel nädalal tarkusi Grete Kukelt, Margit-Marit Raudsepalt, Katrin Uutsalult ja Kristiina Vungilt. Koidula gümnaasiumis õpetavad külalisena Siret Schutting ja Aivar Tihane ning Rääma põhikoolis Karli Edo. Sütevaka humanitaargümnaasiumis kõnealuse algatuse raames ühtki loengut ei toimu, küll väisavad kooli huvijuhi Heidi Taali teatel haridusasutust pidevalt vilistlased. Nii on Sütevakas andnud tundi Gerli Laur, Madis Talmar, Oliver Oberg, Siim Ruul, Kaili Miil. Möödunud nädalavahetusel väitlusturniiril oli kohal kümmekond vilistlast, kes olid kohtunikud, kõneles Taal. Varsti tuleb külla kaks majandusüliõpilast, et rääkida oma erialast. Nii et panustame rohkem pikaajalisele tööle. Tagasi kooli korraldaja Triin Noorkõivu andmeil ulatub sündmuse ajalugu nelja aasta taha. Oktoobris 2010 ja 2009 toimusid Tagasi kooli nädalad, aasta 23. veebruaril ka Tagasi kooli päev. Enne seda, ja aastal leidsid aset esimesed Tagasi kooli nädalad mõnekümne külalisõpetajaga. Algatus Tagasi kooli põhineb vabatahtlike panusel.

7 Tarbijakaitse nõustajatelt saab abi küsida ja kaebusi esitada lühinumbrile 1330 helistades. 15. MÄRTS 2012 TA R B I J A Varasem treenitus soodustab insuldi teket T Ö Ö T E AV E INFO Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna vastuvõtuajad: E, K, N , T , R Telefonid: info , karjäärinõustaja, teenusekonsultant , e-post: parnu@tootukassa.ee Internet: Aadress: Hommiku 1 Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuhi professor Margus Viigimaa sõnade järgi on sage insuldi põhjus kõrge vererõhk, millele tihti tähelepanu ei pöörata, samuti varasem tugev treenitus. Paljud mõtlevad, et see on normaalne ja nii peabki olema. Et mul on härja süda ja kõrge vererõhk ette nähtud. Tegelikult on see väga ohtlik, sest inimene seda ise ei tunne. Alles peal läheb enesetunne kehvaks, rääkis Viigimaa Õhtulehele. Ta lisas, et tööpinge on üks peapõhjusi, mis kõrge vererõhu puhul insuldiohtu suurendab. Inimestel, kes on kunagi palju treeninud ja siis spordi unarusse jätavad, on tugev süda, mis on võimeline arendama head rõhku, aga tarbimist ei ole ja see on ohtlik, lausus Viigimaa. (Tarbija24) TÖÖKOHAD Ametinimetus, palk alates Abitööline, kokkuleppel Abitööline, a 315 eurot Administraator, a 2.30 eurot tund Administraator, kokkuleppel Administraator (öine vahetus), kokkuleppel Akende ja uste paigaldaja, kokkuleppel Autoelektrik, kokkuleppel Automaaler, kokkuleppel Autoplekksepp, kokkuleppel Baaridaam, kokkuleppel Baaridaam, kokkuleppel Eelarvestaja-projekteerija, kokkuleppel Ettekandja-klienditeenindaja, kokkuleppel Ettekandja-klienditeenindaja, kokkuleppel Ettekandja-klienditeenindaja, kokkuleppel Juuksur, kokkuleppel Klienditeenindaja, kokkuleppel Klienditeenindaja, kokkuleppel Klienditeenindaja, kokkuleppel Klienditeenindaja, kokkuleppel Kokk, kokkuleppel Kokk, kokkuleppel Kokk, kokkuleppel Kokk, kokkuleppel Kokk-abikokk, kokkuleppel Kokaabi, kokkuleppel Kokaabi, kokkuleppel Kokaabi, kokkuleppel Koristaja, kokkuleppel Koristaja, kokkuleppel Krevetikoorijad, tükitöö Küpsetaja-taignategija, 511 eurot Lennundusjulgestustöötaja, kokkuleppel Masin-nõudepesija, kokkuleppel Meister, kokkuleppel Müügiesindaja/müügiagent, kokkuleppel Müügispetsialist, kokkuleppel Müüja-teenindaja, kokkuleppel Nõudepesijad, kokkuleppel Objekti/projektijuht, kokkuleppel Pesumaja operaator, a 2.60 eurot tund Puhastuse eritööde teostaja/töödejuhataja, kokkuleppel Puhastusteenindaja, eurot Raamatupidaja, kokkuleppel Rahvusvaheliste vedude autojuht, 2087 eurot Rahvusvaheliste vedude autojuht, u 1290 eurot Sekretär-andmesisestaja, kokkuleppel Telemarketingi konsultant, tund Tsehhi meister, kokkuleppel Turvatöötaja ööklubis, kokkuleppel Õmbleja-komplekteerija, a 315 eurot 7 Oomipoe juhataja Kalev Kvelli jutu järgi suudaks tehnikaga sinasõber IP-kaamera kodus ise paigaldada. Urmas Luik Kaameraga ostetakse meelerahu Riina Martinson Valvekaamera hoiab silma peal nii suvekodul, öösel maja ette pargitud autol kui vanemate töö ajal kodus üksi müttavatel lastel. Paratamatuseks on saanud, et suurtes kaubanduskeskustes jälgivad valvekaamerad igat me sammu, linnatänavatelgi jääme tihti mõne kaamera ette, aina enam tööandjaid jälgib töötajaid kaamera vahendusel ja üha sagedamini ostavad elanikudki kaameraid oma koduse vara kaitseks. Oomipoe valveseadmete tootejuht Karl Laius rääkis, et sageli soetavad inimesed kaameraid oma majaesise parkimisplatsi valvamiseks ja majas sees soovitakse jälgida eelkõige elutuba. Kui peres on väikesed lapsed, siis IP-kaamerate vahendusel saavad vanemad tööl jälgida, mida lapsed kodus teevad, ja sama kaamera vahendusel on võimalik lapsega suheldagi, seletas Laius. Eks ikka meelerahu ole see, mida kaameraga osta soovitakse. Erisuguseid kaameraid leiab palju ja hinnakäärid laiad. Üldjuhul on need kaamerad, mille pilti saab salvestada, kallimad. Kaitseks halbade kavatsustega sissetungijate eest võib koju soetada näiteks uksesilmakaamera, mis paigaldatakse ukse sisse. Peale tavapärase uksesilmana kasutamise saab selle abil telerist vaadata, kes ukse taga on. Lihtne koduvalvamise vahend on IP-kaamera, mille pilti annab salvestada kodusesse või töökoha arvutisse, aga see eeldab head interneti püsiühendust. Suvekoju võib aga panna säärase kodu- ja videovalvekeskuse, mis töötab GSMvõrgus ega vaja netiühendust. Probleemide korral saadab keskus pildi omaniku mobiiltelefonile. Selge pilt Politseiuudistest on tuttavad kaadrid, kus mõni kurikael on jäänud küll kaamerasilma ette, kuid nii ähmaselt, et inimest tuvastada pole võimalik. Määrav on hinnaklass, 300 euro eest saab juba väga selge pildi, sõnas Laius. Näo tuvastamise edukus sõltub sellestki, kui kaugelt on vaja seda teha. Tihti tehakse suur viga, et valitakse vale kaamera. Kui kaamera peab kümne meetri kauguselt mõnd väravat või ust valvama, peab olema vastav objektiiv ehk suhteliselt kitsa nurgaga, selgitas Laius. Aga inimesed tahavad, et võimalikult lai ala pildile mahuks, nii lähebki kaamera nurk laiaks ja kaugelt pole pilt enam selge: on näha, et tegu punase jopega mehega, aga nägu selgesti ei seleta. Maja valvamiseks sobiks Laiuse jutu järgi hästi komplekt, kus oleks neli kaamerat ja salvesti. Seal võiks olla kaks head, kaugele ulatuvat ja mõnd olulist punkti jälgivat ning kaks laiemalt jälgivat kaamerat. Valvekaamerad on küll pidevalt vooluvõrgus, kuid nende tarkvara on seadistatud otsustama, millal toimub liikumine, mida on vaja filmida. Tarkvara annab sättida nii, et iga pisikese objekti puhul see filmima ei hakka, näiteks kassi jooksmise peale. Moodsad kaamerad töötavad öösel pimedas infrapuna abil. Nii võibki juhtuda, et sissetungija ei märka, et ta kaamerasilma ette on jäänud ja teda filmitakse. ajal on teada juhtumeid, kus tänu eraisiku valvesüsteemile on saadud kätte pätte, kes hoopis kõrvalmajas vargil käinud. Andmekaitse inspektsiooni Salakaamerad nõuniku Stiina Liivranna teatel on Oomipoe Pärnu kaupluse ju- neile jõudnud kaebusi, kus naaber hataja Kalev Kvell tõdes, et üha pole rahul, et kõrvalmaja valveenam inimesi soetab koju kaame- kaamera vaatlusvälja jääb temagi ra, aga paljud siinsed ettevõttedki vara, näiteks korteri uks, auto või osa aiast. on valvekaamerad hankinud. Päris palju on kaameraid ost Tuli asuda seisukohale, et senud meie põhjanaabrid, kes Soo- ni kuni kaameraomanik salvestab mes olles vaatavad oma telefonist, pilti isiklikuks otstarbeks, võib ta mis Pärnu korteris toimub ja mis seda ilma andmekaitsealaste tailm akna taga on: kas tasub näda- kistusteta teha, tõdes Liivrand. lavahetuseks siia puhkama tulla, Nimelt lubab isikuandmete kaitse seadus andmeid töödelda rääkis Kvell. Kõige parem minek on aga sa- (ja videosse salvestamine on isikulakaameratel, näiteks võtmehoid- andmete töötlemine) kas isiku nõusolekul või jal, millesse on seaduse alusel. peidetud kaamera. Samuti Kuni salvestatu jääb Isiklik otstarve on isiklikuks tarbeks ja on saadaval seaduse kaitsekaameraga tasalast väljas. seda ei edastata ega kulambid, pril Kui inimene laeta internetti, ei ole lid ja täiesti tapaigaldab kaamejäädvustatud inimes- ra koju või oma valisena tunduv elektrooniline aeda, toimub andte nõusolekut tarvis. lauakell, mis temetöötlus isiklikul gelikult suudab otstarbel ja isikutoas toimuvat salvestada, ja hiljem andmete kaitse seadus sellesse ei saab salvestatu arvutisse tõmmata. puutu. Sama on olukord avalikus Autojuhid on soetanud kaa- linnaruumis enese tarbeks filmimeraid, mille saab sättida esiklaa- des, selgitas Liivrand. si juurde, siis kaamera salvestab Kuni salvestatu jääb isiklikuks liikumist. Hea tõestusmaterjal võt- tarbeks ja seda ei edastata ega laeta, kui liiklusõnnetus juhtub või ta internetti, ei ole jäädvustatud parklas keegi teie seisvale autole inimeste nõusolekut tarvis. Kui salvestis osutub hiljem kuriteo otsa sõidab. Oma eramaal tohib omanik tõendiks, töötleb isikuandmeid jujälgida ja salvestada, mida hing ba politsei seaduse alusel. ihkab, kuid keerulisem on lugu, Kui aga kellelegi tundub, et kui kaamerasilma ette jääb tükike naaber jälgib ta käike-toimetusi naabri õuest. Kui silma ette jääb pahatahtlikult ja rikub tema prinaabri maa, peaks naaber sellest vaatsust, tuleks pöörduda tsiviilteadma, rõhutas Laius. Samal kohtu poole. Arvate, et tegu on tavalise võtmehoidja, taskulambi või prillidega? Eksite, kõigisse neisse on peidetud kaamera, mille salvestatud pildi võib hiljem oma arvutisse tõmmata. Mahetallede kasvatus kogub tuure Rakvere lihakombinaat tõi koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe poelettidele mahetallelihast valmistatud kaheksa toodet, mille etiketile on muu hulgas märgitud lambakasvataja nimi, ja kasvatajaid tuleb kogu aeg juurde. Rakvere lihakombinaadi liha tootejuhi Heli Sepa selgitusel on mahetalleliha alla aasta vanuste lammaste oma ja sel pole vanale lambale iseloomulikku kasukamaitset. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui tavaline lambaliha ning harilikust heledamat värvi. Selline liha ei vaja erimaitsestamist ega marineerimist, samuti liigset kuumtöötlemist. Eesti Maheda tegevjuht Jaan Nõmmik ütles, et mahetalleliha pärineb loomadelt, kes saavad loomuomaselt käituda, pääsevad vabalt karjamaale ja söövad mahesööta. Maheloomade pidamistingimused on täpselt ette antud. Nõmmiku jutu järgi on suurim probleem, mis piirab turule toodava liha hulka, nõue, et loomad peavad tiinestuma loomulikes oludes. Lambatalli tuleb sööta vähemalt 45 päeva naturaalse täispiimaga, eelistades emapiima. Eestis kasvatab mahelambaid 333 ettevõtet ja kokku on neis üle looma. Põhiliselt sirguvad mahetalled Lõuna-Eestis ja saartel. (Tarbija24)

8 8 15. MÄRTS 2012 REKLAAM PÄ R N U P O S T I M E E S Laupäeval, 17. märtsil ilmub Pärnu Postimehe vahel 32-leheküljeline AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE Pärnu Postimehe tellijatele ja ostjatele TASUTA! RANNA PESUMAJA Pesupesemine ja vaipade pesu Asume Reldoris Lao Ootame teid tööpäeviti kell 8-16.

9 15. MÄRTS REKLAAM ELEKTRITÖÖD ELEKTRITÖÖD Fassaadide soojustamine. Kipsi-, plaatimis-, üldehitus- ja siseviimistlustööd , KAARDID ENNUSTAVAD. Tel Hind 1.09 /min. Kiirlaen24.ee - laenud tagatisega ja ilma. Tasuta infotelefon , Kivikorstnate ehitus Korteri, vannitoa ja sauna ehitus ja remont LAME- ja VIILKATUSED, fassaadide soojustamine Metsamaterjali transport, vajadusel ost. Tel Ohtlike puude langetamine PESUMASINA PLAATIMISTÖÖD POTTSEPATÖÖD REMONT. PRILLIDE REMONT. E-R kl Tallinna mnt 15, Rõduklaasid, klaasilõikus, peeglid, liuguksed. Klaasvärk OÜ, Lao , SISE- ja PLAATIMISTÖÖD, vannitubade remont, san-tehnilised tööd , Vee- ja kanal-trasside liitumispunktide ehitus. Info Veod kaubikuga 1,6 t VEOD KAUBIKUGA 1 t VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED ENN , 24 h. VILJAPUUDE LÕIKUS Tallinna mnt 77 Kutsikate ja koerte PÄEVAHOID E-R ER 9-18 T-40 uued vaheltharimise tagarehvid ja sepaalas Kartul veoga, m küttepuu (must lepp + saar, hall lepp), kuiv küttepuu, 50 cm Halupuud, pinnud veoga KUIV KASK, LEPP, 0,5 m, 0,3 m; haava-, musta lepa-, kasepinnud 0,3 m, 3 m; kaseklotsid VÕRGUS ja PUISTENA. SOODUSHIND! Vedu TASUTA JÄME PIND, KLOTSID Kasepinnud, -klotsid Kuivad klotsid. Paksud kasepinnud Katuseplekk ja väga hea hinnaga vihmaveesüsteemid Kuivad halupuud lahtiselt ja kottides Kuivad kaseklotsid kottides KUIV HALUPUU, cm, lahtiselt või võrgus. Tammaru Farm, Kvaliteetne halupuu m kasepuud ja pinnud KVALITEETNE TOORES JA KUIV KÜTTEPUU, al 30 /rm. Tel KÜTE, 3 m, halg cm, võrgud. Al 19 /rm. Järelmaks Küttepuud 3 m ja halupuud cm. Tel KÜTTEPUUD, 50 cm, kuivad Küttepuud Küttepuud ja kasepinnud transpordiga Lepp võrgus. Tel Peeglid, klaasid, eriklaasid, klaaspaketid. Hinnad soodsaimad Pärnus! PVC-aknad, akende remont , Margus Aknad OÜ, Turba 2, Pärnu. Puidubrikett, kuiv lepp võrgus veoga Sarikad, talad, prussid, lauad, reikad otse tootjalt. Tel Turbabrikett 117, puidubrikett 149, kuivad klotsid Tel Uued ja kasutatud rehvid. Rehvitööd OÜ, Savi 3, Pärnu, tel Kuivad ahju- ja kaminapuud. Tel Kuivad küttepuud Kuivad musta lepa halud MÜÜA KÜTTEPUID Müüa küttepuid Müüa lõhutud küttepuid, 29 /rm lepp ja 34 /rm kask. Tel Müüa pinnad (lepp, 1,2 m) ja küttepuud (lepp, 50 cm). Tel Müüa kuivad küttepuud võrkkotis ja lahtiselt. Transport tasuta. Tel Müüa soodsa hinnaga sealiha. Tel Müüa uus saunaahi (mat 6 mm, veesärk, 230 ) ja uus soojakuahi (buržuika, 70 ) Pakitud TURBABRIKETT. Kojuvedu. Tel Kvaliteetne PUIDUBRIKETT. Vedu. Tel SkanEst Holding müüb saematerjali, hind al Soodsalt saetud kuiv lammutuspuit Toores kuiv lepp, al 30, kuiv kasepuu võrgus 2.20, kase- ja haavapind 3 m, 30, 50 cm. Tel Küttepuud. Võrk SkanEst Holding ostab pakke, paberipuid ja palke (ka metsakuiva ja sinega) ning hakkevõsa. Transport Ostan 3 m küttepuid (lepp) Ostan vanu raamatuid, dokumente, postkaarte, paberrahasid, münte, ehteid, ikoone, maale, medaleid, ordeneid, märke, hõbedat, mööblit, nõusid jne. Tel AS TARRIKS võtab tööle saeveskisse töölise. Info tel AS Textuur Karksi-Nuias vajab pearaamatupidajat. CV palume saata e-postiga angela@textuur.ee. Barona Eesti OÜ pakub tööd Soome talusse aprilli alguses tehnika kasutamise kogemustega agronoomile/eestöölisele. Vajalik agronoomi kutseharidus, erinevate talutööde kogemus, soome keele oskus, ausus ja iseseisvus. Põhjalik CV saata info@barona.ee. Lisainfo ELEKTRITÖÖD Kallurijuhile pool kohta KAMINAD, MOODULKORSTNAD, SISEVIIMISTLUS Küttepuude tegijale Metsaväljaveo traktoristile (Belarus NOKKA). Vajalik oma transport. Tel Firma võtab lepingulisele tööle liftipaigaldaja, vajalik töökogemus antud erialal. Töö toimub Soomes. Soovitav keeleoskus: lisaks emakeelele soome või inglise keel suhtlustasandil. Sooviavaldused palume saata e-posti aadressil: liftservice.oy@gmail.com. OÜ Mööbliproff võtab tööle tisleri (eritellimusmööbli valmistamine). CV saata sisustus@gmail.com, tel Pakume tööd autojuhile (C-, E- kat) Eesti-sisestel vedudel. Tel Riegler Kinnisvarahooldus pakub tööd puhastuse eritööde teostajale-töödejuhatajale. CV saata info@koristaja.ee. Info tel , Vajame asenduskokka perioodil aprillini. Võib tulla ka praktikale. Tel Pakume tööd kaugsõiduautojuhile Skandinaavia ja Lääne-Euroopa suunal. Info TEEN EHITUS-, REMONDITÖID Vajame kogemustega Dryvit-krohvi paigaldajaid TUTVUS 59/85/167 lesknaine Tln-st tutvub vaba korraliku a mehega. Ei otsi seksipartnerit, vaid toredat sõpra pensionipõlveks. Tel Lahtiste uste päev ELEKTRIKU eriala huvilistele 16. märtsil kl Lahtiste uste päev MULTIMEEDIA KUJUNDAJA eriala huvilistele 20. märtsil kl Soome tööohutuskaardi koolitus 24. märtsil Pärnus. Hind 96. OÜ Unigo Partners (koolitusluba nr 6240HTM), , www. aktuaalkoolitus.ee. TASUTA inglise keele kursused alates laupäeviti kl 13-14, kolmapäeviti kl Põhja 3 (Hansapordi taga) Müüa isane blm sheltie (minikolli) kutsikas. EKL, kiip, vakts. Tel Müüa 5 tiinet mahedat mullikat Müüa soodsalt kartulit (ka peenem fraktsioon) ja köögivilja. Kojuvedu. Ka suurtes kogustes. Tel Kuivad pakitud kütteklotsid, vedu tasuta. Tel Müüa 3toaline kõigi mug korter, üp 68,5 m², V korrus, hind Info Autoklaasiteenuste lühinumber Asume Mauri tehnokülas maja Audrupoolses otsas TULE HOOLDUSSE! Väldi pikki järjekordi kevadel ja too oma muruniiduk, traktor Soovime osta Pärnu kesklinnas suhteliselt uut mugavustega kahe- või kolmetoalist korterit, plussiks rõdu, saun, garaaž või autokoht. Teated ehti.meijel@mail.ee või tel või Üürile kööktuba või paadimootor hooldusse JUBA TÄNA Tanni-Vakoma OÜ Suur-Jõe 50 Pärnu tel Avatud E-R 9-18 L 9-15 Anda üürile 3toal ahik korras krt Müüa elamumaa Raekülas, 828 m², privaatne ja ilus koht. Kommunikatsioonid krundi piiril. Tel kl 18st. Perekond soovib üürida Vändras, Pärnjõel või Pärnu-Jaagupis 2toal keskk krt pikemaks ajaks Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on Sinuga, mälestuste päiksekullas jääd Sa ikka meiega. Unustamatut sõpra Erdi OKSA 15. III XII 2011 mälestab 85. sünniaastapäeval perekond Kasvandik. Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema Aili LILLE 21. VI III 2012 Leinavad omaksed. Ärasaatmine 17. III kl 11 Viimse Tee kabelist Sillutise 6. Sa andsid, mis sul oli anda, tööd tehes kulus eluniit. Sa kandsid, mida suutsid kanda, ja läksid ära siit. Teatame kurbusega, et lahkus Uve KOPLUS 14. III III 2012 Leinavad omaksed. Ärasaatmine 17. III kl 14 Eliisabeti kirikust Metsakalmistule. Langetame pea ja süütame küünlad Jaan LAUSI mälestuseks. Sügav kaastunne omastele. Herme, Riho, Hetel, Romet Kallis Tiia. Südamlik kaastunne Sulle kalli abikaasa Heino SULA kaotuse puhul. Aime, Ants, Zofia. Südamlik kaastunne lähedastele kalli Stanislav GRIŠKEVITŠI kaotuse puhul. KÜ Laine 8 liikmed. Südamlik kaastunne omastele kalli Aimar EVERTI kaotuse puhul. Have OÜ kollektiiv. Sõiduauto rent Südamlik kaastunne Valdurile ja Ülarile perega kalli abikaasa, vanaema ja vanavanaema Aili LILLE kaotuse puhul. Töökaaslased Toode ASist.

10 Märt s Ja an ua r Detse mber mber Nove er ob to k O Septe mber ruar Veeb st Augu ekr Rooma diktaator Julius Caesar mõrvati rühma senaatorite poolt Jesse W. Reno esitles esimest eskalaatorit New Yorgis Soome naised said esimestena Euroopas valimisõiguse. Ju ul i VA B A A E G Mai Juun i 15. MÄRTS 2012 l ril Ap 10 Pärnu poiss mängib Lastealbumis Anu Jürisson Tallinna kammerorkestri ja pianistide Mati Mikalai ja Johan Randvere kontserdil täna Pärnu kontserdimajas mängib teiste seas ühe loo Andres Ivanov Vene gümnaasiumist. Tema õpetaja on Ludmilla Kaevu Pärnu muusikakoolist ning loo pealkiri on Magus unelm. Pjotr Tšaikovski Lastealbum on mitme sajandi jooksul olnud paljude laste esmane avastusretk muusikamaailma. Klaveritsükkel koosneb 24 palast, osa neist põhineb rahvalauludel, teised kujutavad laste igapäevatoimetusi ja omaette tsükli moodustavad palad nukust. Helilooja pühendas teose oma seitsmeaastasele õepojale Vladimir Davõdovile, kes oli hakanud klaverit õppima. Kogumiku on keelpilliorkestrile seadnud Eesti helilooja Timo Steiner ja sel kujul kõlavad süidid esmaettekandes. Dirigent on Mihhail Gerts rahvusooperist Estonia. Tekstilise osaga köidab muusika tervikuks Raivo Järvi, nii et rõõmu ja äratundmist muusikast, aga ka huvitavaid fakte ajaloost peaksid leidma nii lapsed kui nende vanemad. Tallinna muusikakeskkoolis ja Eesti muusika- ja teatriakadeemias õpetav Mikalai on saanud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel pianistide konkurssidel. Võistlustel on edukalt esinenud ka samas akadeemias professor Ivari Ilja klaveriklassis õppiv Randvere. Igas linnas astub kontserdil üles ka oma väike klaverikunstnik. N I M E PÄ E V Valev, Valvo, Valvik S Ü N N I PÄ E V 53aastaseks saab kunstnik Aivar Kurvits. 63aastaseks saab Pärnu linnavolikogu liige, Pärnu ingerisoomlaste kultuuriseltsi esimees Hillar Talvik. TÄHTSAD TELEFONID Lääne-Eesti häirekeskus 112 Politsei 110, Kiirabi 112 Linnavalitsuse infolaua telefon Linnavalitsuse infotelefon ja e-post 15505@lv.parnu.ee Pärnu Elektrivõrgu välisrikked 1343 Elektri siserikked 24 h Telefonirikked 165 Pärnu Vesi dispetšerteenistus Pärnu tasuline bussiinfo Matuseteenused: Hingemaa OÜ 24 h Viimne Tee OÜ 24 h Vinuk OÜ 24 h Autoabi 1888 Infoteenus (tasuta), 1188 Usaldustelefon 126 Pärnu naiste varjupaik Loomade varjupaik PALJU RÕÕMU NUTIKAILE! N E L JA PÄ E VA N E K A L E N D E R H O R O S KO O P KINO Mai kinos kl 17.30, 20 John Carter. T E AT E R Endla teatris kl 19 monoetendus Isa, mängib Jan Uuspõld. KO N T S E RT Kontserdimajas kl 13 lastekontsert. Tšaikovski Lastealbum (Timo Steineri seade). Tallinna kammerorkester, tekstid Raivo Järvi. Piletid 5 ja 2 eurot (sülepilet). ÖÖKLUBI Ööklubis Bravo Cheers 2 Thursday. DJ Rain Tettermann. Sissepääs tasuta. ee. Ööklubis Mirage kl 23 videodisko. DJ Vardo Rohtmets. Öölokaalis Kassa kl 22 unustamatud 70ndad ja 80ndad. LÕBUSTUS Iiri pubis Sweet Rosie sünnipäev, esinevad Untsakad. Puhvetis A.P.T.E.K. Dr Urmas Isand ja Dr Janno Kekkonen. Sütevaka humanitaargümnaasiumis kl 18 salongiõhtu. Riho Sibul ja Jaak Tuksam. Tervise kultuurikeskuses kl tantsuprogramm Tantsides kevadesse. Show-tantsutrupp Dance Spirit. Jahtklubis kl 20 Pärnu bluusiklubi õhtu. 2 Paaris kl 19 TrioBet Live Playmakers Club pokkeriturniir. TEADE Raeküla Vanakooli keskuses kl 19 teeõhtu Kes ei mäleta minevikku.... Külas on Mati Heidmets. Tasuta. NÄITUS Pärnu muuseumis Liina Siibi näitus Naine võtab vähe ruumi vol. 3. Henn Soodla fotonäitus Kuumad üheksakümnendad Baltikumis. Avatud T-P ja spordiüritusi. Romantika ja armuafäärid võivad õitsele puhkeda. Flirdi natuke. Raekoja linnagaleriis Mari Kivi, Edgar Tedresaare, Gaidy Kesa ja Alar Tuule maalinäitus 4 vaade. Avatud T-R 11-17, L KAALUD (23. IX 22. X) Kunstnike maja galeriis Jussi Kivi näitus. Avatud T-R 11-17, L Uue kunsti muuseumis Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus. Mati Hiisi fotonäitus. Endla teatrigaleriis teatrikuule pühendatud näitus Hetked. Pärnu haigla II korruse galeriis Heli Laulu maalide näitus, kohvikus Piret Nikolai maalide näitus. Avatud E-R JÄÄR (21. III 19. IV) Meeldiv ja lõbujanuline päev, võid avastada oma ülemuse või mõne jõuka inimese atraktiivsuse. See võib olla nii distantsilt imetlemine kui armumine. SÕNN (20. IV 20. V) Reisiplaanid pakuvad sulle rahuldust. Naudid uute ilusate kohtade, parkide, moepoodide, muuseumide ja galeriide külastamist. KAKSIKUD (21. V 20. VI) Romantika on täna nakkav. Inimesed pole mitte ainult üksteise vastu sõbralikud, vaid isegi altid sulle raha laenama. VÄHK (21. VI 22. VII) Inimsuhted, eriti partnerite ja lähedaste sõpradega, on täna soojad ja sõbralikud. Naudi vestlemist. LÕVI (23. VII 22. VIII) On meeldiv tööpäev. Keegi võib huvi tunda sinu panuse või ettepanekute vastu seoses tulevikutehingute, maastikuarhitektuuri või disainiga. Ära kõhkle vastamast. NEITSI (23. VIII 22. IX) Lõbus päev. Oled pidulikus meeleolus. Naudi filme, teatrit Ideaalne päev kodus toimetamiseks. Muretse külmkapp süüa-juua täis ja kutsu sõbrad ning sugulased külla. Samuti on hea päev majapidamise korrastamiseks ja ostlemiseks. SKORPION (23. X 21. XI) Võid avastada, kui palju armastust ümbritseb sind igapäevases elus. Uskumatu, aga tõsi. Samuti on suhted sugulastega väga soojad. AMBUR (22. XI 21. XII) Tänane päev on suurepärane äri- ja kommertstegevuseks. Naudid poodlemist ja ostad ilusaid, kuid praktilisi ja kauakestvaid asju. KALJUKITS (22. XII 19. I) Armas päev, sest Kuu on sinu tähemärgi kohal, tantsiskledes Veenusega. Tunned end diplomaatilise ja sarmikana. VEEVALAJA (20. I 18. II) Puhkus keset ilusat ümbrust on see, mida täna vajad. Leia aega omaette olemiseks, isegi kui kõigest ristsõna lahendad või ajakirja loed. KALAD (19. II 20. III) Kohtumised, tavalised kokkutulekud ja formaalsed konverentsid võivad täna meeldivateks kogemusteks kujuneda. Inimestel on hea meel sind näha ja nad kuulavad rõõmuga, mida sul öelda on. Elesir Publishing Service

11 Minul on usk, et rahva väljaastumine võib tuua kaasa sisulisi muutusi poliitikategemisel Eestis. Inimõiguste Instituudi nõunik Silver Meikar, Postimees 15. MÄRTS ARVAMUS KOMMENTAAR Veel kord Pärnumaa haridussüsteemist Poolteist aastat tagasi, aasta sügisel sai kaante vahele Pärnumaa III maakogul heaks kiidetud arengustrateegia Pärnumaa Arengustrateegia sihiks on luua eesmärgistatud laiahaardeline maakonna arendustegevuse raamistik pikas perspektiivis. See on kokkulepe, mis on kantud osapoolte usust, et pakutavad lahendused aitavad kindlustada Pärnumaa jätkusuutlikkuse ja heaolu. Tuleb tõdeda, et eduks ei ole ühest retsepti, edasi minna saab kiire õppimise, innovaatiliste rakenduste ja koostöö toel. Arengustrateegia on huvilistele kättesaadav maavalitsuse kodulehel. Helge tulevik Sotsiaalarengu üks olulisi eesmärke on tagada kvaliteetne haridus kõigil haridustasemetel. Positiivses perspektiivis tahame näha Pärnumaad õppiva maakonnana, kus haridus on väärtustatud ja kättesaadav kõigile. Pärnus on kujundatud regionaalselt otstarbekas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrghariduslike õppekavade struktuur. Üld-, kutse- ja huviharidus on lõimitud ühtseks süsteemiks, maakonnas on kättesaadav lapse loomingulisust virgutav alusharidus, individuaalsust arvestav võimetekohane põhiharidus ja konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus. Kutseõppekavad vastavad regiooni majanduse vajadustele, liikumaks teadmistepõhise majanduse poole. Pärnumaa koolides töötavad loomingulisust väärtustavad õpetajad, õpikeskkond on mitmekesine ja arvestab õppijate erivajadusi. Toimib täiskasvanute süsteemne täiendus- ja ümberõpe. Tagatud on puuetega ja õpiraskustega õpilaste õppimisvõimalused üldharidus- ja kutsekoolides. Need on read maakonna vastseimast arengudokumendist. Kas ja kuidas jõuame püstitatud eesmärkide täitmiseni? Kas Pärnumaast kujuneb positiivse arengustrateegia kohaselt Läänemere pärl või peame leppima elutingimustega negatiivse arengustrateegia järgi justkui Vaeste patuste alevis, sõltub suuresti meist endast ja meie koostöövõimekusest. Milline variant saab tõeks? Pärnu maavanem Andres Metsoja Jätkuvat linnastumist ja koolirännet silmas pidades peavad maapiirkonna haridusasutused lähikümnendil muutuma polüfunktsionaalseks, kus ühe katuse alla on koondunud kool, lasteaed, huvija/või noortekeskus. Karm reaalsus Peame tunnistama enda nõrkusi ja toetuma tugevatele külgedele. Pärnumaa elanike arv on paarikümne aastaga järjepidevalt vähenenud: lt alla elanikuni. Linna lähiümbruse omavalitsuste elanike arv kasvab, mujal piirkondades aga väheneb, süvendades sel kombel regionaalset tasakaalustamatust. Kui viimasel kümnendil on maakonna sotsiaalne taristu teataval määral kokku tõmbunud, siis aastatetagune koolivõrk on suures osas säilinud. Ometi on õpilaste arv vähenenud viie ja poole tuhande võrra, seda on rohkem kui Audru vallas elanikke. Üldhariduses tuleb arvestada, et investeeringud taristusse vähenevad (Metsapoole võimla võib lähiaastatel jääda maakonnas viimaseks suurehituseks), õnneks on suur osa sellest korda tehtud. Pigem on küsimus selles, kuidas olemasolevat ülal pidada. Jätkuvat linnastumist ja koolirännet silmas pidades peavad maapiirkonna haridusasutused lähikümnendil muutuma polüfunktsionaalseks, kus ühe katuse alla on koondunud kool, lasteaed, huvi- ja/või noortekeskus. Nii on toiminud meist jõukamadki riigid. Märksõnadeks saavad ökonoomsus ja koostöö. Pärnu maakonda iseloomustab ruumiline tasakaalustamatus, hajaasustusest tingitud avalike teenuste ebaühtlane kättesaadavus ja kvaliteet. Hea on säilitada kodulähedased põhikoolid, kuid just siin on õpilaste arvu langus maakonnas kõige märgatavam ja viie aasta perspektiivis on põhikoolide võrgu säilimine enam kui küsitav. Tugevaid põhikoole, kus õpilaste arv küünib 90ni, on vaid kolmandik. Liitklassid töötavad juba 63 protsendis põhikoolides. Kas sellised koolid omandavad lasteaia-algkooli staatuse? Sünnikõver, mis hakkas tõusma aastal, näitab aastast taas langustrendi. Selline on reaalsus. Õpilaste arvu kahanemine seab piirid huvihariduse kättesaadavusele. Vanemate madalad sissetulekud ja väikeste omavalitsuste napp tulubaas seavad maakoolid linna omadega võrreldes vaeslapse ossa. Lahenduseks oleks huvihariduse piirkonnapõhisus, mis eeldab omavalitsuste senisest paremat koostööd. Võimalik on kasutada mobiilseid ringijuhte, miks mitte kutse- ja kõrgkoolide õppejõude. Sel kombel suuname huvikoolid tööle maakondlikest huvidest ja eesmärkidest lähtuvalt. Targaks ja edukaks elukohast olenemata Gümnaasiumivõrgu korrastamisest on ajaleheveergudel korduvalt juttu olnud. Tuleb tõdeda, et protsess on veninud ja ühtse metoodika alusel koostatud omavalitsuste, maakondade ja riigi koolivõrgu arengukavadeni pole jõutud, omavalitsustel puudub motivatsioon koolivõrku korrastada, kuigi see oleks otseselt gümnasistide huvides. Gümnaasiumiosa sulgemist (Pärnu puhul põhikoolide ja gümnaasiumide teineteisest lahutamist) pole tänavu plaaninud ükski omavalitsus. Kui riik on seadnud eesmärgiks õppe ühtlase kvaliteedi ja valikuvõimalused, siis maakoolide puhul on neid kriteeriume peaaegu võimatu täita. Eelmise aasta riigieksamitel saavutasid kõik linnakoolid paremaid tulemusi kui maakoolid. Uue õppekava puhul on oht, et maagümnaasiumides piirdubki õpe ühe õppesuunaga, mis seab piirid õpilaste edasistele haridusvalikutele ning süvendab hariduslikku kihistumist veelgi. Osaliselt kinnitab seda ülikoolidesse astunute statistika. Pärnu linn on maakonna peamine tõmbekeskus. Me eristume enamikust Eesti maakondadest selle poolest, et meie noored soovivad jääda õppima kodumaakonna keskusesse, kus pakutakse konkurentsivõimelist haridust. Pärnu linna gümnaasiumivõrgus on kindel koht kahel puhtal gümnaasiumil: üks loodus-, reaalja tehnoloogiasuuna, teine sotsiaal-, majandus- ja humanitaarsuunaga. Neid teenindaks tänapäevane õpilaskodu. Gümnaasiumides on samuti mõistlik välja arendada õppesuunad, mis seonduvad meie maakonna majandusliku profiili ning siinse kõrg- ja kutseharidusega. Tänu kõrg- ja Me eristume enamikust Eesti maakondadest selle poolest, et meie noored soovivad jääda õppima kodumaakonna keskusesse, kus pakutakse konkurentsivõimelist haridust. kutsehariduse kohalolekule saab üldhariduskoolide õpilastele pakkuda nii eelkutseõpet kui valikkursusi. Gümnaasiumi ja põhikooli üksteisest eraldamine Pärnus aitab kindlasti vähendada põhikooliastmes õpirännet. Praegu ületab maakonnas väljaspool elukohajärgset omavalitsust õppijate hulk kõikides kooliastmetes riigi keskmise. Kutsehariduses vähe jätkajaid Võrreldes ülejäänud riikidega, jätkab meil suhteliselt väike osa põhikooli lõpetajatest õpinguid kutsekoolis, kuna kutseharidus ei vasta tööturu vajadustele ega õppijate huvidele. Ametikooli valivate põhikoolilõpetajate hulk on püsinud viimasel kümnendil 30 protsendi piires, kusjuures maakoolide lõpetajatest läheb kutsekooli 38 protsenti, linnakoolidest vaid 23 protsenti. Arengustrateegiast lähtuvalt võiks gümnaasiumi- ja kutsehariduse suhe olla 60:40. Olukord, kus kutsehariduse eest vastutab riik ja üldhariduskoolide eest omavalitsus, süvendab sisemist konkurentsi keskhariduses ja pärsib vajalikku koostööd. Lahendus oleks põhikoolijärgsete õppekohtade terviklik planeerimine üld- ja kutsehariduses. Peatun alushariduselgi, kus vajadus investeeringute järele on kõige suurem. Oluline on kvaliteetne alusharidus, et tagada kõigile lastele ühtlane ettevalmistus kooli minekuks. Pärnu linnas ja selle lähiümbruses ootab lasteaiakohta paarsada last, renoveerimist ja õpikeskkonna ajakohastamist vajab kümmekond maakonna lasteaeda. Kriisieelsel aastal kavandatud riigi investeeringutugi katkes majanduslangusega, kuid see tuleks viie aasta perspektiivis kindlasti taastada. Lasteaedade-algkoolide arvu suurenemine koolitüübina on ilmselt lähiaastate reaalsus. Kes koolis tarkust jagavad? Üle 40 protsendi õpetajatest on üle 50aastased, alla 30aastaste osa jääb alla seitsme protsendi. Pensioniealisi pedagooge töötab koolides 11 protsenti. Pärnumaa õpetaja keskmine vanus läheneb 50-le. Milline on olukord viie aasta pärast? 11 protsenti pedagoogidest on pensionile läinud, noori pole märkimisväärselt juurde tulnud. Kes astub klassi ette maakoolis, kus õpetaja koormus on väike, lapsi vähe ja osakoormusega õpetajat keerukas leida? Õpetajaamet pole kahjuks prestiižikas ega populaarne. Kas võime loota, et olukord viie või kümne aasta pärast muutub? Maakonna haridussüsteemi peab korrastama üldise kokkuleppe alusel. Kindlasti tuleb kaaluda alternatiive ja tunnistada reaalsust, mis tekib siis, kui muutusi ei toimu. Kui reform jääb venima, otsustab raha ja kokku saab hoida kohustusliku põhihariduse arvelt. Kannatavad väikekoolide õppekvaliteet, huviharidus ja tugistruktuur, mis on loodud õpilaste arengu toetamiseks. Probleemid süvenevad ja koolipidamise majanduslik efektiivsus aina langeb. Kõige tähtsam: kaotab õpilane, seda nii teadmistes kui valikutes. Läbikukkunud missioon Oleks Eestil vähegi selgroogu, tooksime on sõdurid Afganistanist lähiajal koju. Pühapäevane süütute inimeste veresaun Afganistanis ei tekitanud Eestis vähimaidki emotsioone. Valitsuse reageering on arusaadav, aga mitmesuguste valitsusväliste inimõigusi ja humanitaarolukorda jälgivate mittetulundusühingute vaikimine on mõistetamatu. Kas tõesti on põhjuseks asjaolu, et massimõrv toimus meist kaugel ega ole seega meie asi? Kuidas saab nii eksida? Afganistan on sügavalt olnud meie asi sellest ajast saadik, kui koalitsioonijõud sinna sisse marssisid. Eesti kaitseväelased nende hulgas. Meie suure sõbra ja liitlase USA 38aastase seersandi arulage tegu on nullistanud kõik selle hea, mida eestlased on nii oma sõjalise kohaloleku kui tsiviilabiga afgaanidele andnud. Praegu on meeleavaldustel nõutud surma küll Ameerika Ühendriikidele ja Barack Obamale, kuid sealsed lihtinimesed võivad koalitsioonisõdureid mõõta ühe mõõdupuuga ega ole välistatud pahameele kandumine ülejäänud riikidele. USA mõistab süüdlase sõjakohtus ilmselt süüdi ja tema suhtes võidakse kohaldada surmanuhtlust, ent miski ei suuda juhtunut olematuks teha. Justkui poleks olukord olnud niigi kriitiline pärast kinnipeetutelt äravõetud koraanide põletamise juhtumit. Liitlaste missioon Afganistanis on läbi kukkunud. Turvalisus on endiselt habras, Taliban mõjukas. Taga targemaks: tõsimeeli räägitakse Talibani mõõdukama osa kaasamisest Afganistani tuleviku ja valitsemise üle peetavatesse läbirääkimistesse. Oleks Eestil vähegi selgroogu, tooksime on sõdurid Afganistanist lähiajal koju. Või vähemalt teeksime poliitilise avalduse oma suhtumisest tsiviilelanike tapatalgutesse. Aga kuidas sa sõpra ja liitlast ikka kritiseerid? Pealegi kanname kaasvastutust, sest eks nõustunud Eestigi, et Ameerika sõduritele tagatakse mujal kohtuliku jälitamise eest puutumatus. 40 AASTAT TAGASI Oli aasta kevadsuvi, kui Pärnu MEKi töömehed rajasid Kihnu koolihoone juurdeehitusele alusmüüre. Nüüd panevad ehitajad tööriistad kotti ja lähevad teistele objektidele. Nägus koolihoone on valmis. Seal on avar saal, 8 klassiruumi, tööõpetuse ja kodumajanduse kabinet, abiruumid. On olemas vesivarustus, kanalisatsioon ja keskküte. Projekti autoriks on PI Kommunaalprojekt. Raha kulus rubla. Juurdeehituse käikuandmisega avaneb võimalus endine koolihoone ümber ehitada. Ka sinna paigaldatakse keskküte, remonditakse ruumid ja kavakohaselt avatakse seal Kihnu muuseum. (Pärnu Kommunist 16. märtsil 1972) Rüütli 14, Pärnu Tel , faks postimees@parnupostimees.ee Toimetuse sekretär tel Peatoimetaja Peeter Raidla, tel Tegevtoimetaja Iira Igasta, tel Arvamus: arvamus@parnupostimees.ee; Kaupo Meiel, tel Kalev Vilgats, tel Foto: tel Uudised: uudised@parnupostimees.ee; tel , tel , tel Veebitoimetus: tel , tel Kultuur: kultuur@parnupostimees.ee; tel Tarbija: tarbija@parnupostimees.ee; tel Sport: sport@parnupostimees.ee; tel Tellimine tellimine@parnupostimees.ee; tel , Reklaam, kuulutused: reklaam@parnupostimees.ee; tel , faks Lugejate kirjad kirjanurk@parnupostimees.ee Kojukanne Pärnu linnas Expresspost tel Pärnu maakonnas Eesti Post tel Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

12 MÄRTS 2012 SPORT 65:97 BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond kaotas VTB Ühisliigas Kaunases kohalikule Žalgirisele 65:97. TABLOO Koolisport Eesti koolispordiliidu rahvastepalli piirkondlik finaalvõistlus Viljandi spordihoones klasside tüdrukud: 1. Koidula gümnaasium (Helerin Kass, Andra Klaas, Vanessa Nikitina, Triin Veissmann, Laura Kalvet, Annabel Juhkentaal, Elina Olde, Elisa Annamaa, õpetaja Tiina Hodakov). 2. Pärnu ühisgümnaasium (Triin Juurik, Katriin Juurik, Margareeta Rebane, Kerli Kaasikoja, Marin Vilk, Kadri Reinik, Emely Merivälja, Käthy Kalde, õpetaja Helmi Kommussaar), 3. Abja gümnaasium klasside poisid: 1. Ülejõe gümnaasium (Hendrik Madisson, Kermo Palmsaar, Oskar Tuulik, Alexander Jõepera, Karl-Mattias Prangli, Danel Drobet, Georg Grahv, õpetaja Veiko Vetik). 2. Viljandi maagümnaasium, 3. Jõõpre põhikool (Clyde Avamere, Ako-Robi Maido, Jan-Markkus Salk, Leo Malinovski, Kardo Pruul, Jakob Jääger, Valdur Lubja, Markus Martinson, õpetaja Marika Vahter). 4. Kuninga tänava põhikool (Mikk Saarse, Tormi Tasane, Remi Roos, Markus Kasenurm, Kaur Anton, Kaur Erik Kais, Patrik Rahula, õpetaja Ulvi Lutoškin). Turniiri parimad mängijad: Vanessa Nikitina, Katriin Juurik, Oskar Tuulik ja Clyde Avamere. Judo Pärnu Kempo klubi sportlaste tulemused Andres Lutsari 5. mälestusturniiril Tallinnas. A-klass. 55 kg: 3. Kristohver Õunapuu. 60 kg: 2. Janar Jerofejev. 66 kg: 2. Jaanus Kuub. C-klass. 34 kg: 1. Egert Ervin Messek. 46 kg: 2. Andro-Geith Ott. +60 kg: 3. Vladislav Boikov. D-klass. 34 kg: 1. Tormi Tasane, 3. Henri Saunanen. 38 kg: 2. Ats Põldmaa, 3. Sander Šapkin. 42 kg: 2. Joosep Lippmaa. Bridž Pärnu bridžiklubi individuaalsari Paradiisi pirnid Olavi Oja 45 kohapunkti, 2. Vladislav Maljutin 29,5, 3. Valdur Ong 28, 4. Ivar Maasik 22, 5. Igor Jakobson 22, 6. Andres Pinka 20,5. Mängiti 10 turniiri keskmisele tulemusele. Maadlus Pärnu SK Leo sportlaste tulemused noorte vabamaadluse sarivõistluse Nublust Nabiks Rakvere etapil. Poisid. 26 kg: 1. Raimond Uibo, 3. Sander Tagu. 38 kg: 5. Robyn Paulberg, 6. Mark- Roland Taggo. 53 kg: 1. Randel Uibo. Tüdrukud. 43 kg: 2. Marita Tomberg. Orienteerumine Märketeatesuusatamise Eesti meistrivõistlused Haanjas. M14-16: 3. OK West (Tomi-Andre Piirmets, Veiko Vinkel, Märten Henrik Pais). Jääpurjetamise Eesti meistrid selgusid Saaremaa külje all Joel Kukk Pärnu jahtklubi jääpurjetajad teenisid Saaremaal Ariste lahel alanud ja Roomassaares lõppenud Eesti meistrivõistlustel kolmes arvestuses kokku seitse medalit. Kolmepäevase võidukihutamise esimesed viis sõitu toimusid tugevas tuules Ariste lahel. Teise päeva hommikuks oli aga jääle kogunenud palju vett ja võistlusrada märgiti maha Abruka saare lähedale, kus regati korraldajail õnnestus anda kõigile klassidele kaks starti. Seejärel muudeti veel kord võistluspaika ja meistrivõistluste viimased kolm sõitu olid Roomassaare sadama lähedal. Vooremaa näitas taas üleolekut Kümne sõidu kokkuvõttes, millest kaks halvimat maha arvestati, võitis DN-klassis kindla esikoha mitmekordne Euroopa meister Vaiko Vooremaa Haapsalust. Nädal varem Poola lahtistel meistrivõistlustel puhta töö teinud Vooremaa kihutas koduses konkurentsis kuuel korral esimesena finišisse, sai kolm kolmandat ja ühe neljanda koha. Ülipõnevas heitluses madalamatele pjedestaalikohtadele teenis hõbedase medali pärnakas Mihkel Kosk, kes edestas klubikaaslast, selle aasta MMil teise koha võitnud Karl-Hannes Tagu vaid ühe kohapunktiga. Nii noorte kui juunioride klassis kaks korda maailmameistri tiitliga pärjatud Jaan Akermann pidi leppima neljanda kohaga. Üldarvestuses kuuenda tulemuse saanud Martin Aljaste võitis juunioride Eesti meistri kulla, Rando Randmaa oli seitsmes ja Mati Hool kaheksas. Optimistisõitjad teenisid neli esimest kohta Johannes Puusepp lõpetas kolmepäevase regati kümnendal kohal ja talle kuulus juunioride pronksmedal. Pärnu noori purjetajaid treeniv Tõnis Vare lõpetas 14. kohal, Johanna Saareke oli 23. ja Sander Lints 24. Joel Kukk Motosportlaste talvise hooaja viimasel võidusõidul Mõedaku rajal selgitati paremus tosinas masinaklassis. Soolotsiklite Raudmehe klassis võttis kindla võidu Paikuse klubi enduroäss Toivo Nikopensius, kes suutis poolteist tundi kestnud sõidus ainsana läbida 20 ringi. Teise auhinna teenis kahe vähemringiga Jakob Saks ja kolmanda pjedestaalikoha hõivas Olev Roosmäe. Esikolmikule järgnesid Janar Kukk, Agu Vahar ja Allar Proos. Mitmekordne Euroopa meister Vaiko Vooremaa Haapsalust kihutas kodusel tšempionaadil Saaremaa külje all kuus korda esimesena üle lõpujoone. Tõnis Kukk Motomehed kihutasid Mõedaku krossil Mõedaku kestuskrossil sai pingevabalt sõita, sest talvehooaja tiitlid olid juba välja mängitud, kõneles Nikopensius. Võistluspäev läks tugeva treeninguna kirja. Nikopensiuse klubikaaslane Jüri Koger kihutas raskel rajal seitsmenda koha vääriliselt. Oli tõeline raudmehe võistlus, nii rasket sõitu pole mul juba ammu olnud, rääkis Koger. Rada oli jäine ja kohati väga lumine ning kukkumisi tuli palju ette. Rahvaspordi meeskonnavõistlusel said esikoha Olari Puldre ja Ago Murakas ning MX Open Teami arvestuses olid kiireimad Khevin Kalm ja Janek Soidla. Quadracer ite kahe tunni meeskonnasõidus võidutsesid Mart Montvila ja Janek Soidla ning ATV-klassis said esikoha pärnakad Jaan Margus ja Randel Darcsh. Noorte motomeeste võidukihutamisel lühemal ringil oli Quad 200 klassis parim Pärnu poiss Sander Lakiza, Quad 100 tsiklite võidu võttis Martten Tintso ja Quad 50 arvestuses sai esimese auhinna Joosep Eesmäe. Kokku seilas Saaremaa külje all 27 DN-klassi roolimeest. Kuni 15aastaste Ice Optimist klassis tõestasid Pärnu jahtklubi treenerite Mati Hoole ja Tõnis Vare kasvandikud taas oma paremust. Eesti noortemeistri kulla võitis kümne konkurendi seas 14 kohapunktiga Dan Talv, teiseks tuli Keith Luur 15 ja kolmandaks Rasmus Maalinn 17 punktiga. Neljanda koha sai esimest hooaega jääpurjekal kihutav pärnakas Oskar Seeman, viies oli Ardi Bogdanov Tallinna jahtklubist ja kuuenda koha vääriliselt seilas Saaremaa piiga Marie Pihlas. Monotüüp XV-klassi kahe mehe jääpurjekate Eesti meistritiitli viisid Venemaale Vadim Bikhler ja Aleksander Vostronosov, hõbeda võitsid rootslased Bernhard Rost ja Tore Lewender ning pronksi pälvisid Eesti mehed Veljo Heinmets ja Roland Pildre Saaremaa merispordiseltsist (SMS). Neljandaks tuli saarlane Kaarel Trei, kelle kelgus sikutas sooti Pärnu jahtklubi liige Raul Grigorjev, viienda koha vääriliselt purjetasid Meelis Saarlaid ja Urmas Kruusmägi (SMS) ning kuuendana lõpetasid poolakad Jerzy Nowakowski ja Jerzy Gulbicki. Sel nädalavahetusel seilavad jääpurjetajad Saaremaal Eesti karikavõistlustel ja kui jääolud lubavad, lõpetatakse hooaeg suurte traditsioonidega Saadjärve regati ning maratoniga. Toivo Nikopensius. Kõresaar sai Itaalias eriauhinna Jalavigastuse tõttu pikalt rivist väljas olnud võrkpallur Kardo Kõresaar (pildil) tõi volley.ee andmeil Itaalia A2 liigas oma Loreto klubi meeskonnale 16 punkti, kui võideti tasavägine kohtumine Isernia vastu. Kõresaar lõi 16 tõstest punktiks kümme, sai kirja neli resultatiivset pallingut ja kaks blokki. Tahkuranna vallast kasvanud pallur teenis sellega mängu väärtuslikema mängija ehk MVP eriauhinna. Viimati alustas Kõresaar Itaalia liiga mängu põhikuuikus ligi aasta tagasi. Loreto Energy Resourcesi meeskonnast lahkus üks slovakist ründaja, nüüd toetub meeskond hooaja lõpuni Kõresaarele ja lärlasele Janis Pedale. Loreto on Itaalia tugevuselt teises liigas 43 punktiga kaheksas, võit Isernia üle kindlustas koha play-off-tabelis. (PP) B-klassi korvpallurid on medalikursil Eesti noorte korvpallimeistrivõistlustel on heas hoos korvpalliklubi Pärnu B-klassi meeskond. Selle vanuseklassi nelja tugevama vaheturniiril mängiti Paikuse spordihoones nädalavahetusel kolm mängu ja võideti need kõik. Salva/ Tartu Ülikool II alistati 86:77, Tiit Soku korvpallikool 75:73 ja Rapla korvpallikool 68:63. Enne järgmist ringi, mis peetakse aprilli keskel, on Soku koolil 6 võitu ja 2 kaotust, Pärnul 6 võitu ja kolm kaotust, Raplal kolm ja Salval/TÜ II-l kaks võitu. (PP) Hendrik Tammele meistrikuld Kadettide Eesti meistrivõistlustel rahvusvahelises kabes võitis kõik vastased alistanud Sindi SK Kalju mängija Hendrik Tamm esikoha. Hõbemedali sai Antanas Zamulskis (Nõmme KK) ja pronksi teenis Andreas Tulva (Lasnamäe MKK). Esikolmikule järgnesid Andreas Jürgenson ja Karl- Jaagup Kask Nõmme klubist ning Mihkel Tomberg Sindi Kaljust. Väärib märkimist, et Tamm on kabes võitnud seitse korda omaealiste Eesti meistri tiitli. (PP) online@parnupostimees.ee igal kolmapäeval igal suvel HIND 0.60 eurot