30 päeva sisuliselt tapmiskatse eest!? Kas see on mingi nali või? on interneti kommentaariumis

Transcript

1 OTSEKORRALDUSEGA nüüd üd vaid 2 kuus! Helista kohe Lõuna-Eesti nädalaleht 16LK NELJAPÄEV, 18. august 2011 Nr 32 (429) 0, ISSN Politsei on tabanud 22-aastase mehe, kes möödunud laupäeva hilisõhtul Antslas politsei eest põgenedes sõitis otsa kahele telgile ja vigastas jalakäijat. Avalikkuses on pahameeletormi tekitanud politsei teade, et varemgi liiklusõnnetuse põhjustanud noormees, kes pealegi oli roolis lõhnadega, võib süüdimõistmisel karistuseks saada vaid kuni 30-päevase aresti. Politsei teatel on seadus selline ning noorukilt ei saa lisakaristusena ka juhiluba ära võtta kuna seda tal lihtsalt pole. 13. augustil kella ajal peatas Antslas liiklusjärelevalvet teinud politseipatrull kontrolliks sõiduauto Seat Inca, mille juhil esinesid alkoholi tarvitamise märgid, teatas Lõuna prefektuur. Kui juhil paluti esitada juhiluba, sõitis ta politsei kirjelduse kohaselt kohalt minema ning rammis mõnikümmend meetrit eemal kahte Hauka laada ajaks püsti pandud telki. Seejärel sõitis mees veel otsa ka Jaani tänaval jalutanud 21-aastasele Madlile, jättis auto maha ning põgenes sündmuskohalt. Kohapeal politseil liiklusõnnetuse põhjustajat tabada ei õnnestunud. Õige pea tegid korrakaitsjad aga kindlaks, et Seati roolis 22-aastane noormees, kellel puudub juhtimisõigus, keda on korduvalt nii väärteo- kui kriminaalkorras karistatud ja kes on varem põhjustanud mitme kannatanuga liiklusõnnetuse. Võru patrullteenistuse komissar Varbo Maandi ütles, et kõnealust liiklusõnnetust saab nimetada vägagi õnnelikuks, kuivõrd kergelt viga sai vaid üks, samal ajal oli laadaplatsil inimesi liikvel hulgi. On vaid ime, et nad suutsid sõiduki eest napilt kõrvale põigata, lisas ta. Maandi sõnul kiiret menetlust ses juhtumis oodata ei ole, kuna koguda on tarvis veel mitmeid tõendeid ja selgitada välja õnnetuse täpsed asjaolud. Siiski, süüdimõistmisel võib õnnetuse põhjustanud juhti ees oodata karistusena kuni 30 arestipäeva. Viga saanud neiu viidi Lõuna-Eesti haiglasse, kust ta pääses peatselt kodusele ravile. Politsei teatel ei ohustanud autoga pagenud mehe tegevus sedakorda õnneks kuidagi politseiametnike elu ega tervist. Inimesed aga juhtunut kuigi õnnelikuks õnnetuseks ei pea, kuna eeldatav karistus on napp ega pruugi noorelt mehelt ulja autoroolimise isu ära võtta. Fotod: LL arhiiv 30 päeva sisuliselt tapmiskatse eest!? Kas see on mingi nali või? on interneti kommentaariumis imestatud. Politsei esindaja Kerly Peitel selgitas, et juhtumi uurimiseks alustati väärteomenetlust liiklusseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamist. Nimelt pole politseil andmeid, et juht oleks kannatanule tahtlikult vigastusi tekitanud. LõunaLeht luges kokku Seati juhi toimepandud teod ja sai neid enam kui üks: sõiduki juhtimine alkoholi tarvitamise tunnustega, politsei korralduste eiramine, juhtimine juhtimisõiguseta, kehavigastuste tekitamine, varalise kahju tekitamine, sündmuskohalt põgenemine. JÄRGNEB LK 3 Haanja valda plaanitav Tallikõsõ sihtkaitsevöönd tekitab kohalikes inimestes, iseäranis aga põlistalude omanikes, jätkuvalt suurt pahameelt, ent keskkonnaamet plaanib kaitsevööndi igal juhul luua. Tallikõsõ sihtkaitsevööndi loomisest on nüüdseks kujunenud juba pika vinnaga teema. Keskkonnaameti eesmärk on sihtkaitsevööndi loomisega kaitsta mitmeid väärtuslikke liike ja elupaiku. Kohalikud pole aga rahul, et nad peavad kaitsmiseks loovutama oma isikliku metsamaa. Ühele neist on koguni soovitatud, et parem, kui ta sinna üldse enam tulevikus ei läheks. Loodust kaitstakse küll, aga kas meid, ääreala inimesi, ka keegi kaitseb, küsivad ääremaa inimesed. Iseäranis on asjade käigust häiritud Kõomäe küla Hüti talu perenaine Juta Sikk, kes on oma kogemustest näinud, kuidas üht metsa on kaitstud. Nimelt kuulus Siku vanaisa metsamaa ligi 15 aastat Vaskna sihtkaitsevööndisse. Nüüd on keskkonnaamet jõudnud järeldusele, et vööndis siiski midagi kaitsmisväärset ei leidu ja Sikk saab peagi tarbetu metsamaa n-ö tagasi. Nüüd ma võtku see tagasi, kus on koprad ja üraskid toimetanud, keegi kahju kinni ei maksa, on Juta Sikk pahane. Seetõttu ei taha ta kergekäeliselt kaitse alla anda ka oma perekonnale kuuluvat 6,7 hektarit väärtuslikku esivanemate kasvatatud palgimetsa. Minu arusaamist mööda käib Regionaalminister Siim Kiisler esitab Põlva maavanema kandidaadiks Tartu ülikooli teaduri, Räpinas kasvanud geoloogiadoktori Ulla Preedeni Isamaa ja Res Publica Liidust. Preeden on esimene õrnema soo esindaja, kes Kagu-Eestis maakonnajuhiks on tõusmas aastast IRLi kuuluv Ulla Preeden (31) on sündinud ja kasvanud Räpinas aastal lõpetas ta Räpina ühisgümnaasiumi, aastal omandas Tartu ülikoolis geoloogia alal bakalaureuse- ning aastal geoloogia ja mineroloogia alal magistrikraadi aastal kaitses ta doktoritöö. Samast aastast töötab ta TÜ geoloogiaosakonnas erakorralise teadurina. Üks põhjus oli kindlasti see, et olen sündinud ja kasvanud Põlvamaal ja kõik seal toimuv on mulle alati korda läinud, põhjendas Preeden, miks otsustas nõustuda maavanemaks kandideerima. Kaalusin väga põhjalikult. Teiseks ka see, et pean seda oluliseks väljakutseks see erineb oluliselt minu senisest tegevusest. Maavanemakandidaat sõnas, et tal oleks hea meel naasta kodukanti. Tema sõnul on tavaline, et inimesed lähevad mujale kogemusi omandama ja ennast harima, kuid oleks tore, kui rohkem mindaks tagasi omandatut kodukandi heaks rakendama. Mis puutub maavanema suuresti administratatiivse töö ja teadlaseameti erinevustesse, siis sõnas Preeden, et on esimese töövaldkonnaga avatud ülikoolis töötades kokku puutunud ning usub, et tema taust võimaldab vajalikud oskused selgeks saada töö käigus. Mida tahaks Ulla Preeden maavanemana esmalt Põlvamaa heaks ära teha? Prioriteetseid valdkondi on mitmeid, aga tulenevalt oma taustast keskenduksin esmalt haridusteemale kuidas seda Põlvamaal arendada, selgitas Preeden. JÄRGNEB LK 2 looduse säilimine koostöös inimesega, metsa on vaja teatud kraave jne. Keskkonnaamet pakub plaanitava sihtkaitsevööndi maaomanikele võimalust müüa kas oma maatükk riigile või saada kompensatsiooni ja maamaksusoodustust. Juba praegu kuulub mets ehk kogu Haanja looduspark Natura 2000 kaitse alla ja metsa jaoks on võimalik kompensatsiooni saada. Sihtkaitsevööndi puhul oleks see aastas praegusest ligi 50 eurot suurem, kuid see tähendaks seda, et oma metsas ei tohiks midagi teha. Kuni aastani 2013 on Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kompensatsioonimäär eurot aastas ning sihtkaitsevööndis eurot hektari kohta aastas. Mis saab edasi pärast aastat ja kas siis jätkatakse kompensatsiooni maksmist, ei tea keegi. Juta Sikk arvab, et kui tegu on väärtusliku metsaga, siis sellel on ka kõrge hind. Küsimus ei ole selles, et me küttepuid mujalt ei saaks, vaid asi on põhimõttes, lisas ta. Niimoodi Euroopa kultuuriruumis need asjad ei käi. Siin käituvad keskkonnakaitsjad kolhoosiesimehe moodi. Keskkonnaametnik ei ole otsustaja nagu Nõukogude ajal kolhoosiesimees, et nii palju sult võtan ja nii palju jätan. JÄRGNEB LK 2 Foto: Eesti Teadusportaal

2 2 ALGUS LK 1 Teine oleks keskkonnasäästlik elukorraldus, rohelisem elu ja turismivaldkond. Viimase 21 aasta jooksul on kolme Kagu-Eesti maakonda juhtinud kokku 16 inimest, ükski õrnema soo esindaja pole siinkandis seni maavanema ametit pidanud. Ulla Preeden arvas, et see tuleneb ajaloolisest taustast ja avaldas lootust, et naismaavanema saamine oleks Põlvamaa jaoks hea muutus. Tartus elav Preeden kinnitas, et peab Põlvamaale tagasi kolimist täiesti reaalseks ja oma Tartu kodu mahajätmist ei pelga. Seni lasteta naine tegeleb aktiivselt hobi korras maalikunstiga ja tema loomingut on saanud näha ka näitustel. LõunaLehe kontrollküsimus Millised on Põlvamaa põhilised aluspõhjakivimid? ei suutnud geoloogiadoktorit segadusse ajada teadaolevalt seisab Põlvamaa põhiliselt vaid liivakivil. Esialgu pole teada, millal regionaalminister maavanema kandidaati Põlvamaa Omavalitsuste Liidule (POL) esitleb. Kui POL on oma seisukoha välja öelnud, otsustab minister, kas esitada kandidaat valitsusele kinnitamiseks. POL ei toetanud aastal Priit Sibula kandidatuuri ja mullu ei toetanud Võrumaa Omavalitsuste Liit Võru maavanemaks esitatud Andres Kõivu kandidatuuri, kuid regionaalministrid Vallo Reimaa ja Siim Kiisler esitasid kandidaadid valitsusele kinnitamiseks sellest hoolimata. VALGAMAA: Uno Heinla, Rein Randver, Georg Tra šanov, Margus Lepik PÕLVAMAA: Margus Leivo, Kalev Kreegipuu, Mart Madissoon, Urmas Klaas, Priit Sibul VÕRUMAA: Elmar Tiit, Einar Rannit, Tiit Soosaar, Robert Lepikson, Mait Klaassen, Ülo Tulik, Andres Kõiv Allikas: LL Foto: Urmas Paidre Setode jumala Peko asemik maa peal taas ülemsootskaks valitud Ahto Raudoja sai endale ka maise ametiposti. Nimelt täidab mees alates septembrist Seto Instituudi juhi vastutusrikast ülesannet. Oma peamise missioonina näeb ta kogu seto-teemaliste materjalide ja info koondamist kogu maailmast ja selle kogukonnale avamist. Kuigi Peko asemik maa peal peaks ellu viima setode jumala tahet, kamandades seto rahvast, tuleb Seto Instituudi nõukogult ühehäälse toetuse saanud Ahto Raudojal nüüd alluda hoopis nõukogu tahtmistele ja soovidele ning taluda koguni neljakuulist katseaega. Kuidas nende käsuliinidega Setomaal siis on? Käsuliinidega on selline asi, et üks on neist on amet, millest saab ka kopka laua pääle. Suur rahva poolt valitud amet see on rohkem missioon. See ei too leiba, vaid pigem viib, muheles teistkordselt ülemsootskaks valitud Raudoja. Kuigi mees leiab, et täpsemalt võiks tema tulevasest tööst rääkida kuu pärast, kui esimesed ametipäevad juba selja taga, tunnistas ta kohe, et loodab teostada enda ammuse unistuse. Kõik setode kohta olevad materjalid tuleks koondada: muuseumid ajavad oma rida, teaduse pool ajab oma rida see kõik võiks ühe mütsi alla käia, praegu sellist kohta ei ole, tõdes sootska. Mehe sõnul tuleks kokku koondada kogu materjal, mis ilma peal Soomes, Pariisis, Venemaal jne laiali. Rääkimata Setomaa-teemalistest doktoritöödest või ka vanemast kirjandusest. Iga instituut on inimeste nägu, kes seal töötavad. Mulkidel omad asjad, Võro omal näiteks on oluline keele suund, lisaks toponüümide asi Evar Saare poolt jne. Aga eks peab põhikirjast lähtuma. Peab püüdma laiendada tegevust, mis praegu vaid ühe inimese baasil ja muidugi see kõik peab seto rahvale olema lähedal. Peab olema seal, kus kogukond saaks abi ja teadmisi koha peal, unustatud asjad vajavad ülesäratamist. Ja muidugi peab ka ise tegelema teadusega või vähemalt, et keegi seda instituudi poolt teeks, pidas Raudoja tükk aega monoloogi. Kuna ülemsootska on tuntud ka kui tegus ja suurepärane katusemeister, siis mis saab tema katusekatja tööst? Sellega saab nüüd nii, et kuigi instituudi palgast saab osa makse makstud, sellest ikkagi ei piisa rahaliste kohustuste katmiseks. Laasturida toimib ka päris hästi, eks ma püüa rohkem delegeerida, mis tähendab oma osa vähendamist. Ehk siis päris maha ei jäta, aga vähendan küll, arutles Raudoja. Lisaks toimub instituuti tööleasumine sügisel ja talv on niikuinii katusemeistritele rahulik aeg. Loomulikult ei saa kohaliku joogikultuuri ühelt parimalt väärtustajalt ja asjatundjalt Astrid Lindgreni Karlssoni eeskujul naljaga pooleks küsimata jätta, kas ta on hommikuse hansajoomise juba maha jätnud? Mitte pühapäeva- ja pühadeaegset, lõõpis ülemsootska vastu. Kui Raudoja edukalt katseaja läbib, siis lõppeb tema ametiaeg instituudi nägemuse järgi aasta lõpus. Seto Instituut loodi aasta kevadel, et edendada Setomaa ja seto kultuuriga seotud teadusuuringuid. 11-liikmelisse nõukogusse kuulub kuus Setomaa Kultuuriprogrammi praeguse teadusnõukogu liiget ning Setomaa Valdade Liidu, Kultuuriministeeriumi, Setomaa koolide, Vanemate Kogu ja muuseumide esindaja. ALGUS LK 1 Veel teeb Sikule tuska see, et praeguseks on mõnede erastamises osalenute metsamaad esialgu plaanitud sihtkaitsevööndist välja jäetud. Kuna Natura 2000 piirangud peagi pehmenevad ja alal saab hakata kuni hektarisuurust lageraiet tegema, siis tundub see naisele eriti alatu ülejäänute suhtes, kelle maid soovitakse jätkuvalt sihtkaitsevööndisse haarata. Juta Siku talu on Haan jamaal üks põlistalusid. Tema esivanemad elasid Kõomäe külas juba aastal 1660 ning 120 aastat tagasi ostis naise vanavanaisa talu kuldrublade eest tsaarilt päriseks. 18. august 2011 LõunaLeht Foto: keskkonnaamet.ee Nädal tagasi käisid nii Juta Sikk kui ka teised põlistalude esindajad riigikogu liikme Inara Luigase eestvõttel Tallinnas oma muret kurtmas keskkonnaminister Keit Pen tusele. Sümpaatne oli see, et minister kuulas meid ära, lausus Juta Sikk. Ta ütles, et saab meist aru. Oleme nagunii ääremaa, kus on vähe mullaviljakust ja talvel on raske külast põhiteele välja saada. Meie talud on väikesed ja kui veel kuus-seitse hektarit palgimetsa ära võtta, siis võsaga ei ela. Inara Luigas ütles, et tema riigikogu liikmena protesteerib selle vastu, kuidas asju on aetud. Keegi on hakanud asju ajama jõupositsioonilt, nentis ta. Sellist asja ei tohi Eesti riigis toimuda. Luigas arvab, et sihtkaitsevööndi rajamist on alustatud valest otsast ja vajadusel tuleb abi saamiseks pöörduda Euroopa õiguskomisjoni poole. Ka Luigase meelest ei aeta asja euroopalikult. Talunike poole pealt ja Haanja valla inimesena leian, et elu ei saa seal pärast sihtkaitsevööndi loomist enam jätkuda, sõnas ministri jutul kaasas käinud Haanja vallavolikogu liige Väino Palo. Kas nad peavad kuskile ümber asuma, kui nad on seal inimpõlvesid elanud? See on juba represseerimine. Keskkonnaameti Põlva- Valga-Võru regiooni juht Ena Poltimäe ütles, et Tallikõsõ sihtkaitsevöönd moodustatakse kindlasti. Keskkonnaamet on analüüsinud koos ekspertidega sihtkaitsevööndi vähendamist minimaalse piirini, milles väärtused oleks kaitstud, ning edasised vähendamised ei taga esinduslike loodusvarade kaitset. Arvestatud on sellega, et igale maaomanikule jääks piiranguvööndisse metsa majandamiseks, lausus Poltimäe. Poltimäe märkis, et 261 hektarit sihtkaitsevööndi ala ei asu eramaadel. Eramaadele jääb 130 hektarit ning 36 hektari osas pole jõutud omanikega kokkuleppele. Paljude maaomanikega on juba saadud mõlemat osapoolt rahuldavad kokkulepped. Menetlus jätkub ning otsitakse kõiki osapooli rahuldavat tulemust, lisas ta. Inara Luigase arvates võiks kaitstavad liigid-elupaigad üles leida ka riigimetsast. Ena Poltimäe sõnul on keskkonnaametnikud ja eksperdid riigimetsi korduvalt analüüsinud ning jõudnud seisukohale, et sealt võib leida vana metsa fragmente, kuid looduslikku massiivi, nagu selleks on Tallikõsõ sihtkaitsevöönd, riigimetsast ei leia, sest alad on killustunud, servaefekti mõju suur, rajatud on puhtpuistud ning loodusliku aineringe seisukohalt oluline biomass ära viidud või loodusliku metsa tunnuselemendid hävinud. RAKVERE EESTI RAHWA ŠAŠLÕKK ÕUNAÄÄDIKA MARINAADIS 1kg/750g liha /kg 4.65/ VALIO ALMA METSMAASIKA JOGURT 1kg PAULIG PRESIDENT FILTERKOHV 500g /kg 8.90/ Säästukaardiga Säästukaardiga Säästukaardiga Nädalalõpupakkumised neljapäevast-pühapäevani ITAALIA VAHUVEIN MARTINI ASTI 7,5% 75cl /l 9.32/ Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist % EEK PAKKUMISED KEHTIVAD AUGUSTINI. TOODETE TAVAHINNAD ON LAAGRI MAKSIMARKETI PÕHJAL 12. AUGUSTI SEISUGA. PILTIDEL ON ILLUSTREERIV TÄHENDUS. -28% -15% EEK EEK EEK

3 LõunaLeht 18. august 2011 Nädalavahetusel filmitakse Põlvamaal Kanepi vallas Hurmi järve ääres Eesti tuntuima raskerokiansambli Metsatöll uut videot, mis tõotab tulla üks võimsaimaid Eestis tehtuist. Video valmib osana rahvusvahelisest kolme riigi rokkbände tutvustavast dokumentaalfilmist ja selle tegemisel lööb kaasa sadakond inimest. Rahvusvaheliselt tuntud ja rohkem kui plaati müünud Eesti metalbändil Metsatöll on seoseid ka kodumaa kaguregiooniga. Bändi multiinstrumentalist Lauri Õunapuu elab oma perega Võrumaa metsade vahel, bändilaagreid aga peetakse trummar Marko Atso suvilas Valgamaal. Laupäeval ja pühapäeval aga filmitakse Põlvamaal Hurmi järve ääres Savi talus Metsatöllu uut muusikavideot, mille toodab OÜ Revolver Film. Ansambli trummar ja mänedñer Atso tunnistas, et see ei tähenda siiski töllude erilist hingesidet Kagu-Eestiga. See oli täielik juhus, sõnas Atso. Meil oli vaja järve, kus kõrval oleks normaalne võõrastemaja, ja järv pidi olema vinge. Metsatöllu muusikavideo reñissöör Liina Paakspuu (kes LõunaLehe telefonikõne ajal külitas enda sõnul Hurmi järve ääres, nina vastu vett, ja joonistas video storyboard i ehk pildilugu) märkis, et tal oli kindel ettekujutus sellest, missugune peab video tegevuspaik olema. Esmalt uuriti põhjalikult Eesti kaarti, vaadati internetist järvede pilte ja siis võeti ette põhjalik Lõuna-Eesti reis. Terve päeva jooksul tutvuti siinsete järvedega ja õhtuhämaruses jõuti Hurmi. Hurmi järv sobis. Hästi ilus koht ja mis video jaoks oluline sel on kõrged kaldad, rääkis Paakspuu. Seal hakkab action olema! Kust te juba teate? imestas Hurmi ääres asuva Savi turismitalu perenaine Eela Jää esmaspäeval LõunaLehe küsimuse peale, kuidas Eesti tuntuim raskerokiansambel just nende talu video filmimiseks välja valis. Nad tegid sellise valiku lihtsalt. Ju neile sobis. Tore üllatus meile selle kandi rahvale toob see sündmus elevust. Kas Savi talu perenaine ei pelga habetunud ja mörisevaid rokimehi? Mis ma neist ikka kardan, naeris Eela Jää. Näen siin igasuguseid inimesi. Jää sõnul saab tallu katuse alla majutada inimest. Kui rahvast rohkem, tuleb ülejäänuil leppida telkimiskohtadega. Kui palju inimesi Metsatöllu video filmimisega seoses nädalavahetusel Hurmi äärde saabub, Savi talu perenaine ei teadnud. Reñissöör Paakspuu aga sõnas nädala algul, et võtetele registreerumine alles käib ja seega polnud massistseenides osalejate arv teada. Paakspuu eeldas, et koos võttegrupiga tuleb kokku sadakond inimest maksimaalselt aga 200. Me ise ka täpselt ei tea, mis [videost] välja tuleb, tunnistas bändi trummar Marko Atso. Meie oleme näinud vaid süñeed ja meile see meeldib. Atso märkis, et head muusikavideot saab teha kahte moodi. Kui raha selleks on vähe, siis peab idee olema superluks, sest lihtsalt kitarriga metsas kollitavaid bändimehi ei taha keegi enam videos näha. Teise mooduse aluseks on aga korralik alguse ja lõpuga stsenaarium ning korralik rahasumma euroga muusikavideot teha ei saavat. Ütleme nii, et vahendid on korralikud selle muusikavideo eelarve on kordades suurem kui 3000 eurot, ei jätnud Atso kahtlust, et Metsatöllu video valmib teise stsenaariumi järgi. Seda, millise loo video filmitakse, ei tea väidetavalt isegi bändimehed ise. Reñissöör Paakspuu sõnas, et see saab olema võtetele kogunejatele üllatuseks. Video on aga osa põhjamaiste metalvägilaste Metsatöllu, Finntrolli (Soome) ja Týri (Fääri saared) vallutusi vaatlevast dokumentaalfilmist Hundi süda sees. Kas reñissöör on nõus pisut paljastama muusikavideo süñeed või vähemasti selle kajastatavat ajastut? Võin öelda, et see kujutab Metsatöllu ajastut, sõnas Liina Paakspuu. Lühidalt süñee: kangelased saabuvad vallutusretkelt, neid tervitab terve küla ja pidu toimub vee all. Asjad lähevad otsapidi vette ja veest välja, paljastas ka Marko Atso. Kui see kõik pildile saab, siis tõotab tulla hea maailmatasemel video aasta talvel filmiti Liina Paakspuu juhtimisel Met satöllu muusikavideot Hundi loomine. Kompromissituse pärast Piina-Liina hüüdnime pälvinud Paakspuu stsenaariumi järgides sumpasid võtetele kogunenud fännid paljajalu ja vaid kartulikotist hamesse rõivastatuna jääkülmas soos (hiljem said nad küll kuumas saunas kondid üles sulatada). Kas augustikuistele uue video võtetele kogunevad fännid saavad millegi sama ekstreemse osaliseks? Veega on asi seotud küll, andis Paakspuu taas aimu, mis pühapäeval massistseenides osalejaid ootab. Ta lisas, et õigupoolest on videos lisaks veele ka teised ürgelemendid: maa, õhk ja tuli. Üleskutses videovõtetel osaleda on aga öeldud nii: Esmakordselt avaneb fännidel võimalus kehastuda mütoloogiliseks olendiks ning tervitada vallutusretkelt naasvaid vägilasi fantaasiamaailmas, kus valitsevad tuli, vesi ja äikesetormid. Seni veel teadmata nimega muusikavideo jõuab vaatajate ette sügisel, dokumentaalfilm aga aasta pärast. Foto: Triin Võsoberg ALGUS LK 1 Nii tekkis küsimus: kuidas eeldatav karistus ehk menetluse paragrahv kujunes? Kui isik paneb üheaegselt toime mitu rikkumist, arvestatakse tema vastutusele võtmisel ja karistuse kohaldamisel neist kõige raskemat rikkumist, selgitas Peitel. Antud juhul varalise kahju ja kannatanule vigastuste tekitamist. Loomulikult kajastatakse väärteoprotokollis kõik õigusrikkumised, mis toime pandi. Politsei esindaja täpsustas, et Võru politsei taotleb süüteo toimepannule kohtus aresti ja sellise seaduserikkumise korral saabki politsei vastavalt seadusele kohtus taotleda kuni 30 arestipäeva. Et aga juhtumit arutab ja karistuse määrab kohus, siis võib too otsustada, et karistus on hoopis näiteks 10, 15 või 20 arestipäeva. LõunaLeht palus politseil täpsustada, kas Antslas seigelnud meest on varem karistatud ka mõne liiklusalase süü- või kuriteo eest ehk kas tegu on paadunud liiklushuligaaniga. Politsei teatel põhjustas mees mullu augustis Võrumaal Varese-Raiste ristmikul kuue vigastatuga liiklusõnnetuse ja kohus karistas teda selle eest 21 arestipäevaga. Eelmise aasta augustis ilmus 3 lehe politseirubriigis järgmine teade: Laupäeval toimus liiklusõnnetus Võrumaal Tallinna- Tartu-Võru-Luhamaa maantee 243. kilomeetril. Sõiduautot Volkswagen Golf juhtinud 21- aastane Alar sõitis tagant otsa ees peatunud sõiduautole Renault Laguna, mille roolis oli 39-aastane Veiko. Saadud löögist paiskus Renault omakorda tagant otsa enda ees seisnud sõiduautole Opel Omega, mida juhtis 42-aastane Marko. Ka Marko Opel paiskus omakorda otsa ees seisnud sõiduautole, milleks oli 22-aastase Deividi juhitud BMW. Ahelavariis said viga Renault juht Veiko ja samas sõidukis viibinud 38-aastane Marju ning 29-aastane Kristelle, kes toimetati kontrolliks Tartu ülikooli kliinikumi. Volkswagenis viibinud 21-aastane Sandra, 22-aastane Liisa, 24-aastane Mario ja 14-aastane neiu toimetati kontrolliks Võru haiglasse. Kas peale aresti on Antsla liiklushuligaanile võimalik määrata ka mingisugune lisakaristus? Lisakaristusena on võimalik mootorsõidukijuhilt juhtimisõigus ära võtta, ent kuna noormehel juhtimisõigust nagunii ei ole, pole ka midagi lisakaristusena ära võtta, sõnas politsei esindaja.

4 4 18. august 2011 LõunaLeht Hiljuti lõppenud konkursi Maanteede uhkus võitjaks tunnistati Janne Eespäeva ümberehitatud ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga moodustab kokku poolteist maanteemuhku. Põlvamaal Varbusel asuva maanteemuuseumi korraldatud konkursi eesmärgiks oli leida üles ja tunnustada Eesti kõige eripärasemaid ja omanäolisemaid sõidukeid. Konkurss oli toredaks soojenduseks maanteemuuseumis laupäeval toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Põlvamaal Kõlleste vallas Krootuse mõisapargis laupäeval toimunud Grillfestil pärjati Põlvamaa parimaks grillijaks Valgjärve valla võistkond, mille kapten ja ainus võistleja oli Esta Märss. Võisteldi kolmes voorus searibi, kanafilee ja fantaasiaroa küpsetamises. Esta Märsi fantaasiavooru võidutöö nimi oli Armastus õhtuse päikese vastu aasta juunis toimuvale üleriigilisele lõppvõistlusele pääsesid Põlvamaa võistluselt ka Türi Grillitrio ja Grillisemud. Laupäeval avati Põlvamaal pidulikult Orava põhikooli staadion, mille rajamisega tehti algust juba aastal. Vallavanem Ülo Plakso sõnul võib öelda, et Orava kool on nüüd valmis ja vallal on ühed maakonna paremad sportimisvõimalused aastal ehitati teise etapi tööde raames lõplikult välja 300-meetrine ja nelja rajaga tartaankattega jooksuring, jalgpalliväljak, heiteja viskesektorid, võrk- ja korvpalliväljakud ja muu. Põlva linna kõrgeima autasu, linna aumärgi pälvis tänavu 30 aastat Põlva haiglas kirurgina töötanud Enno Toss, kes on oma aastatepikkuse tööga andnud olulise panuse haigla arengusse ja toonud tuntust Põlva linnale. Toss on töökas ja suurte kogemustega arst. Teda tuntakse väga lugupeetud inimesena, kelle mitmekülgsed oskused ulatuvad traumatoloogiast kirurgiani. Ta on teiste erialade spetsialistidele heaks konsultandiks. Patsiendid hindavad temas täpsust, hoolsust ja huumorimeelt, mis aitab üle saada paljudest hirmudest. Valga vene gümnaasium sai riigilt rahalist toetust eestikeelsele õppele üleminekuks. Toetus võimaldab korraldada erinevaid tegevusi paremaks lõimumiseks ja kohanemiseks koolis. Linnavalitsuse haridus-ja kultuuriameti juhataja Anneli Rantsi sõnul rahuldas haridus- ja teadusministeerium täies ulatuses linnavalitsuse taotluse sooviga toetada kooli eestikeelsele õppele üleminekut soodustavaid tegevusi ja õppekeskkonna parendamiseks vajalike vahendite soetamist euro ulatuses. Eesti keelt õpetatakse vene gümnaasiumi põhikooli osas keelekümblus- ja tavaklassides ning gümnaasiumi astmes toimuvad tunnid eestikeelsetena eesti kirjanduses, Eesti ajaloos, muusikaõpetuses, kehalise kasvatuses, ühiskonnaõpetuses ja riigikaitses. Osta.ee oksjonil müüdi reedel maha Võrumaa kirjamehe Contra poolt läinud pühapäeval Pühajärvel TriStar Estonia triatlonil kasutatud võistlusvarustus, saadud raha annetatakse Tallinna lastehaigla vähiosakonnale. Contral 323. kohaga triatlonit lõpetada aidanud jalgratast Bottecchia soovis osta 69 pakkujat, lõpuks müüdi ratas 515 euroga. Kirjamehe kasutuses olnud ujumistürpi Zoot Flash ihaldas oksjonil 38 pakkujat ja selle hind kerkis lõpuks saja euroni. aastat iseseisvust 20 lõikust oleme külg külje kõrval vaba rahvana luues ja töötades kandnud eestluse varasalvedesse. Selle ülesehitava töö tulemuseks on meie kodumaa praegune ilme kõigis tema mitmepalgelisis eluavaldusis. /.../ 20 aastat iseseisvust on olnud otsingute ja omapäraste suundade taotlemise aeg kõigil elualadel. Uus rada, millel sammume, kujuneb meie rahva hingest ja omapärast see on meie tee. Oleme loonud riigikorra, mis püsib kindlail aluseil ja asutisil. /.../ Eesti on töötav riik! Noore rahvana on meie ees avar tööväli ammutamata arenemisvõimalustega rahva vaimsete ja varaliste väärtuste suurendamiseks. Usk endasse, usk töösse ja usk oma rahvasse on meie püsimise alus. /.../ Ühendades kõiki eesti rahvas peituvaid jõuallikaid, tiivustatuna seniseist töötulemusist, luuakse uus ja saavutusterikkam homne Eesti, mille tulevik on rajatud tugevale rahvuslikule ühtekuuluvusele. h Nende sõnade kirjutajad ei teadnud, et sama aasta augustis otsustati Eesti saatus Molotov-Ribbentropi lepinguga ning aasta hiljem juunis Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Algas viiekümneaastane orjapõli ja majanduslik eksperiment. Need sõnad ilmusid aasta kogumiku Eesti 20 aastat iseseisvust. Sõnas ja pildis g eessõnas. Täna seisame samasuguse verstaposti ees. Eesti tähistab teist korda oma kahekümnendat iseseisvusaastapäeva. Kaks korda oleme pidanud sisuliselt nullist alustama. Kaks korda oleme mudast välja rabelenud ja tõestanud oma iseseisvat hakkamasaamist. Seda enam on põhjust viimasele kahekümnele aastale tagasi vaadata. Mõlemal korral iseseisvus Eesti tänu NSVLi nõrkusele. Vahepealne suur sõda ja pool sajandit kestnud sotsiaalmajanduslik eksperiment katkestasid Eesti loomuliku arengu vaba maailmaga võrreldes ning paiskasid eestlaste elustandardi vaeste arenguriikide tasemele. Esimesel iseseisvusperioodil tuli Eestil üle elada Suur Depressioon. Eesti eksport kahanes ja aastal veerandile kriisieelsest tasemest. 20. aastapäevaks oli aga Eesti koos sõjaks valmistuva Euroopaga majandusliku tõusulaine harjale jõudnud. Täna, aastal, tähistades teist korda kahekümnendat aastapäeva, on Eestil selja taga nelja globaalse kriisi kogemus, millest viimast peetakse Suure Depressiooni järgseist sügavaimaks ja laiahaardelisimaks. Viimases kaotas Eesti ühe aastaga kolmandiku oma ekspordist ja seitsmendiku majandusmahust. Esimene maailmasõda lõpetas esimese globaliseerumislaine. Maailm sumbus pooleks sajandiks protektsionismi. Suur Depressioon ja teine maailmasõda vaid lõpetasid selle pika protsessi. Tänaseks on maailm globaliseerunud ja Eesti asub nii positiivses kui negatiivses mõttes maailmamajanduse tõmbetuultes. Meil läheb hästi, kui naabritel (kaubanduspartneritel) läheb hästi ning meil läheb halvasti koos teistega. Mis ei tähenda, et Eesti ei oleks vastutav ka iseenda majanduslike vigade eest. Tänases Euroopa- ja eurokriisis tunnetab aga eestlane ehk eriti teravalt kollektiivse vastutuse ja solidaarsuse hinda. Paradoksaalsel moel on president Meri kunagine ütlus Me ju kuulume Euroopasse g omandanud väga mitmeid värvivarjundeid, sealhulgas mitmeid üllatavaid ja negatiivseid. Nii nagu aastal seisavad ka täna Euroopa ja kogu maailm murrangujoonel. Viimast globaalset kriisi võib nimetada nii kinnisvara-, finantskui majanduskriisiks. Üha rohkem tundub aga tegemist olevat väärtuste kriisiga. Neoklassikalise majanduskoolkonna sajandi jooksul propageeritud rohkem-on-alati-parem majandusideoloogia on end ammendanud nii loodusressursside ammendumise, maailma ülerahvastatuse kui ka vältimatusse kriisi viiva majandusmullistuse mõttes. Demograafia ja majanduskasv on ümber joonistamas globaalseid poliitilisi jõujooni. Paljud end hiljaaegu suurte tegijatena tundnud riigid on osutunud kui mitte tagahoovis olevaks, siis vähemalt globaalsetest tõmbetuultest räsituks. Tänaseks on Eestil läbitud tervikliku majandustsükli kõik faasid ja seetõttu on eestlane täna kindlasti targem kui ta oli veel paar aastat tagasi. Sotsialistlik stabiilsus g on asendunud turumajandusliku volatiilsusega. Viimase negatiivsed aspektid tulid paljudele ootamatusena ja on põhjustanud nii nostalgilist minevikuigatsust kui kapitalismi kriitikat. Aastatuhande alguse piiramatu kasvu eufooria on end lõhki tarbinud ja laenanud eestlase jaoks tänaseks kohati asendunud masenduse ja lootusetusetundega. Eesti edasised arenguperspektiivid sõltuvad eelkõige arengutest Euroopas ja Rahaliidus. Euroopa on kõike muud kui ühtne. Jagunemine vanaks h ja uueks h Euroopaks, kus esimesed tähistavad sotsiaalse turumajanduse ideede ja sotsiaalse kaitstuse kaitsjaid ning teised deregulatsiooni ja konkurentsile avatuse propageerijaid, on tänapäeval tõde vaid osaliselt. Meeldib eurooplastele seda tunnistada või mitte, ent vananev ja heaoluga ära hellitatud Euroopa marginaliseerub nii demograafiliselt kui majanduslikult niikuinii. Euroopa muutub umbes ühe põlvkonna vältel heaolukantsist ning majanduslikust ja poliitilisest superjõust maailma mastaabis suhteliselt vähetähtsaks piirkonnaks. Atlandi ookeani asemel maailma sisemereks muutuva Vaikse ookeani koostööd tegevad ja integreeruvad vastaskaldad arenevad tänapäeval tempos, mis ei jäta vananevale, uute ideede defitsiidis ning majandusliku paindumatuse, stagneerunud majanduspoliitika, madala tootlikkuse ja võlakriisi küüsis olevale Euroopale eriti suuri šansse rahvusvahelises konkurentsis ellujäämiseks. Euroopa paigaltammumine ja suutmatus põhimõttelisi reforme läbi viia on muutmas globaalmajanduslikke ja geopoliitilisi jõujooni kogu maailmas. Majanduse elavdamise puudumine võib viia killustumiseni või halvimal juhul ELi lagunemisele, see aga kahjustab euroliidu ambitsioone mängida suurt rahvusvahelist rolli. Euroopa vajab reforme. Euroopa riigid peavad kohandama oma tööjõudu, reformima sotsiaalsüsteemi, haridust ja makse ning majutama kasvavat immigrantide hulka või neid ootab ees pikaldane majanduslik seisak. Lihtne on olla sõber ja hästi läbi saada, kui kõik läheb hästi. Kui tekivad olulised probleemid, on vastastikused süüdistused ja peretüli kerge tulema. Esmaspäeval lõppenud ASi Võru Soojus aktsiate võõrandamiseks korraldatud avalikule enampakkumisele ei laekunud ühtegi pakkumist. Aktsiate vastu tunti huvi, kuid tähtajaks nõuetekohaselt vormistatuna ühtegi pakkumist ei esitatud. Linnavalitsus otsustab edasise tegevuse Võru Soojuse osas lähiajal. Enampakkumise alghind oli 4,5 miljonit eurot. (LL) SA Tartu kiirabi ehitab Otepääle kiirabijaama. Ehitustööd on alanud, valmis peaks hoone saama järgmise aasta märtsiks. Kiirabijaam hakkab asuma Audentese spordikooli ja Otepää vallavalitsuse vahelisel kolmnurksel alal. Hoonealust pinda on 482,5 m², kiirabijaam on kahekorruseline. Hoone katuse peale on ette nähtud helikopteri maandumisplats. Teadaolevalt seni Eestis katusel asuva helikopteri maandumisplatsiga kiirabijaama pole. (LL) Esmaspäeval alanud Põlvamaa ökofestival Rohelisem elu h keskendub sel aastal metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali korraldava SA Põlvamaa Arenduskeskus töötajad on mures, sest järjest raskem oli leida talukauba müüjaid, kuna väiketootjad kardavad laata kontrollivaid Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ametnikke. Väidetavalt on väiketootjad ära hirmutatud toiduhügieeninõuete täitmise paberimajandusega ning nad loobuvad isegi üritamast, kartes VTAd kui repressiivorganit. VTA peadirektori Ago Pärteli sõnul on see võrdlus ilmselge liialdus. (LL/ ÕL) Mullu jaanipäeval Valga linna lähistel kolm inimelu nõudnud liiklusõnnetuse põhjustanud 17-aastane noormees viis oma süüdimõistmise ringkonnakohtusse, vahendas Valgamaalane BNSi. Poisile mõisteti 6 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mida vähendati lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra, ärakandmisele kuulub seega 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Poisi kaitsja sooviks karistuseks seaduses ette nähtud alammäära ehk kolmeaastast vangistust. (VM) Põlvas toimub sel nädalavahetusel rahvusvaheline käsipalliturniir klubide meeskondadele. Osaleb kaheksa võistkonda. Eestist mängivad Põlva Serviti ja Põlva teine meistriliiga meeskond, Viljandi HC ning SK Tapa. Meeskondi on ka Venemaalt, Lätist ja Leedust. (LL) Prantsusmaal Savoie maakonnas alanud orienteerumise MMil olid esimestel päevadel kavas tavaraja ja lühiraja kvalifikatsioonid ning mõlemal alal lunastas omale finaalikoha ka Võrumaa noormees Lauri Sild. Tavarajal oli Sild oma grupis kaheksas ja lühirajal üheksas. Annika Rihmal ja Liis Johansonul klubist Põlva Kobras õnnestus finaalikohale jõuda lühirajal. LõunaLehe Imestunu: Tamula rannas olin ja mõtlesin, et küll on huvitav, et müristab, aga välku ei löö. Et mis jama see on? Aga nüüd tuleb välja, et militaristid. Ma ei tea, kus see Nursipalu on, aga Võrru olid paugud selgesti kuulda. Mite: Ma elan Veskioja tänaval ja iga pauk oli kuulda. Algul mõtlesin, et sõda on kuskil lahti. Vaesed inimesed, kes seal lähedal elavad. Mõelgem nati: Riiki on tarvis kaitsta ja meie julgeolek tagada. Selge see, et pauk on kuulda, aga kas see ka häiriv on, see on teine küsimus. Ka möödasõitev auto on looduses elaval inimesl kuulda. Kas keelame selle ära, sest inimene, kes kõrval elab, kuuleb ju! Peab lähtuma ikka sellest, kas see on inimest häiriv, kuna ületab teatud piirnormid. Ega see ei tähenda seda, et öösiti unerahu ajal paugutama hakatakse.

5 LõunaLeht august 2011 Ivi Rausi: kohalik kultuurielu peab end ise tegema Haanja valla kodanikuna täheldas allakirjutanu pärast uue kultuuritööjuhi ametisse värbamist, et kultuurielu Haanjas on muutunud erakordselt vilkaks. Brasiilia muusikud, vabaõhuetendused, idamaised tantsutoad see on vaid väike osa sellest, millest kõigest on ühe väikese koha elanikud ühtäkki hakanud osa saama. Päikseliste silmade ja kassilikult armsa olemisega Ivi Rausi (37) ise ütleb, et tegelikult ei tee ta selle kõige saavutamiseks mitte midagi muud, kui on lihtsalt avatud. Hästi, aeg-ajalt teen vajalikke telefonikõnesid ka, lisab ta. Ida-Virumaal sündinud, Kohtla-Järvel üles kasvanud ning Tallinnas pikalt elanud, õppinud ja töötanud Ivi tuli Haanjasse vähem kui aasta eest. Pealinnas oli elu viinud noore naise muusikaakadeemiasse, kus ta õppis muusikapedagoogiks. Pärast õpinguid töötas Ivi gümnaasiumis muusikaõpetajana ja vabakutselise muusikuna nii Soome laevadel kui ka igal pool mujal oma ansambliga Picante. Aja jooksul on Ivi endale avastanud dñässi, pidades seda piirideta musitseerimise vormiks, mis annab kätte kõik võimalused. Dñässini jõudis naine aga 20ndate eluaastate keskpaigas, pärast aasta aega kestnud abielu lahutust. Küsimusele, miks ta lahutas, vastab Ivi, et kui kaks inimest kõnnivad paralleelsetel sirgetel ja kokkupuutepunkti pole, siis pole mõtet kummi venitada. Tuleb olla tänulik järjekordse õppetüki eest ja edasi liikuda, sõnab ta. Minu elus on kõikide asjadega nii: kui asi on vale, siis ma sulen enda järel ukse, ent ma ei tee seda uisapäisa, räägib Ivi. Kui asjad ei toimi, siis ei maksa raisata ei ennast ega teisi, sest meil kõigil on ainult üks elu ja seda ei tohiks asjatult kulutada. Nii et olles inspireeritud dñässi vabadusest ning avastades enda jaoks aina uusi väljakutseid, alustabki Ivi juba sügisel teatri- ja muusikaakadeemias magistriõpinguid kaasaegse improvisatsiooni erialal, muide, alles käesoleva aasta kevadel sai ta samast koolist teise kõrghariduse pärimusmuusika erialal. Tööl raha pärast käia ei maksa On öeldud, et elus ei ole juhuseid. Ehk saab nõnda iseloomustada ka Ivi elukäiku, sest just pärimusmuusika eriala avas talle ukse Võru muusikakooli. Nimelt juhtus nii, et ühel päeval, pärast Rootsist õppereisilt naasmist Tallinna, mõistis naine, et nüüd aitab. Me mõlemad Taistoga (elukaaslane toim) saime aru, et elus tuleb pöörata uus lehekülg. Kumbki me pole seda tüüpi, kes käiks tööl vaid raha pärast. Töö, mida teeme, peab pakkuma ka midagi muud ja nii läkski, et hakkasime LõunaEesti poole vaatama, räägib Ivi, kes jättis päevapealt kultuuriõppetooli juhataja koha Rocca al Mare koolis. Kuna Ivil oli olemas töökoht Võru muusikakoolis, möödus esimene kuu Tallinna ja Võru vahet sõitmise ning samas elukoha otsingute tähe all. Lõpuks leidsidki nad elukaaslase Taistoga Haanjasse maja, mille omanikud olid nõus seda sügistalveks üürima. Päev pärast ajutise elukoha uudist sai Ivi teada ka, et on edukalt kandideerinud Haanja valla kultuuritöö juhi kohale. Ma teadsin, et ega maal neid kultuuri valdkonna töökohti varnas eriti ei ripu, toob naine välja ainukese põhjuse, miks ta üldse nimetatud töökohale kandideeris, ilma et tal oleks sel hetkel üldse elukohtagi olnud. Nõnda pakkisidki nad koos Taistoga Tallinnas asjad ja otsivad siiani endale päris oma kodu, liikudes ühe lahke inimese üüripinnalt teisele. en life es you lemons, ke lemonade! Inimeste mõttemaailma ei muuda Samal ajal uues kohas sisseelamise, koduotsingute ja õpingute ning pideva enesetäiendamisega on Ivi juhtinud Haanja valla kultuuritööd, olles nii armastatud kui ka vihatud. Ta on ju ikkagi sissetungija, kes teeb asju teisiti, kui ollakse harjunud. Ivi, keda osa sõpru kutsub ka Viibuks, räägib, et see hüüdnimi on talle ainukesena külge jäänud. Peab ütlema, et see kajastab veidike mu olemust, märgib ta ja lisab, et elukaaslase jaoks on ta Shanti. Ivi Rausi. Foto: Mirjam Nutov Need kaks kokku, Viibu ja Shanti, ongi mu tõeline olemus: kord väike laps, kes hüppab seljakott seljas ja kaks patsi peas üle lompide ja karjub keset Tallinna kesklinna, et ma olen õnnelik, ja teine pool on jälle selline rahu pool, selgitab Ivi. Samas rõhutab Ivi, tsiteerides Elmo Nüganeni, et tegelikult on see, kuidas maailm sind näeb, vastupidine sinu tegelikule olemusele. Loomult olen ma aga pigem just laisk kui tegus, möönab Ivi, olles teadlik, et väljapoole jääb just vastupidine mulje. Selleks, et laiskuse momendist välja tulla, olengi ma hästi tegus, et siis aeg-ajalt võtta aeg, kus ma ei tee mitte midagi, räägib ta. Praeguseks on ta mõistnud, et liigne tõmblemine ei vii elus kuskile. Eks mina olen ka mingitel LõunaLeht Suurim ajaleht, soodsaim reklaam! Väljaanne tiraaž maksumus LõunaLeht /4 lk Võrumaa Teataja Koit Valgamaalane /4 lk /4 lk /4 lk Hinnavõrdlus tugineb väljaannete kehtivale hinnakirjale, Eesti Ajalehtede Liit, AS Kroonpress juuli 2011 reklaami suurus eluetappidel palju tõmmelnud, et end tõestada ja tunnustust saada, sest tõmblemine on ju puhtalt tähelepanu vajadus, et kõik märkaks, mis ma teen ja kui tore ja tubli ma olen, ütleb Ivi elutargalt. Kogu see tõmblemine on vaid väline, olulised asjad on ainult need, mida sa ise tunned sisemiselt olulised olevat. Minu Haanjasse tulek on hästi seotud just selle teise poolega, arvab naine. Ivi tunnistab, et ka Haanjasse tulles proovis ta algul päris palju end tõestada ja rabada ning sai üsna pea aru, et mitte keegi ei saa muuta teiste inimeste mõttemaailma. Mõttemaailm hakkab inimesest endast peale. See kõik sõltub sellest, keda sinus näha tahetakse, kas sõpra või vaenlast, märgib ta. Sündmusi ei saa välja mõelda Kultuuritöö juht ei saa sündmusi välja mõelda. Selle teadmisega elades märgib Ivi, et tema näebki oma rolli kultuuritööjuhi kohal pigem selles, et ta annab kõikidele inimestele võimaluse midagi teha. Ainuke, mida ma teen, on see, et ma olen avatud, ütleb ta. Ivi räägib Haanjas olevast kultuurikojast ja seal sündinud mõtetest. Kes käis välja idee teha suitsusaunanädal, kes jälle Haanja ökofilmide öö ja keegi kolmas hoopis Talvõtare mõtte. Ivi on kõik need ideed avatult vastu võtnud ja elule aidanud. Mina olen ainult kaasas ja aitan neid nii, kuidas ma oskan ja suudan. Ma olengi aru saanud, et väga head asjad sünni- vad ainult siis, kui nad sünnivad koostöös kogukonnaga, räägib Ivi. Ta rõhutab, et kultuuritöö juhi ülesanne ei saa olla see, et ta mõtleb üksi välja sündmusi ja hakkab siis neid jõuliselt ellu viima. See oleks juba eos surnud asi. Sealsamas tsiteerib Ivi meie praegust kultuuriministrit Rein Langi. Ta ütles, et ligi 95 protsenti kultuurielust kujundab end ise, lihtsalt tuleb anda kunstnikele, muusikutele ja näitlejatele vabad käed toimetada. Neid tuleb usaldada ja kultuuriministeeriumi ülesandeks on lihtsalt luua keskkond, kus kultuur sündida saab. Ivi lisab, et samasugusena näeb ka tema ennast kultuurijuhi ülesannetes. Olla avatud ja usaldav, et mitmekesine kultuur saaks õitseda, sõnab ta. MIRJAM NUTOV

6 6 18. august 2011 LõunaLeht Möödunud teisipäeva õhtul esitas meesterahvas Põlvamaal Koidula maanteepiiripunktis politseiametnikule Eestist väljumisel võltsimistunnustega sõiduki kasutamise volikirja. Möödunud teisipäeval avastati Valgamaal Taheva vallas, et seal asuva lauda tagant on varastatud puulõhkumismasin Metabo. Kahju on 319 eurot. Millalgi reedest pühapäevani tungiti Põlvamaal Põlva vallas Meemaste külas sisse talumajja ja kõrvalhoonetesse ning varastati mootorsaag Husqvarna, nurgasaag Metabo, sirkel ja tikksaag Makita, höövel, kompressor naelapüssiga, plaadilõikur Sigma ning ketaslõikur Makita. Lisaks varastati taluõuelt 3000-liitrine reovee septik. Ööl vastu laupäeva varastati Tõrva linnas Araku tänaval seisnud sõidukist Volkswagen võsasaag Stihl 480 ja lisaks ka autoraadio Blaupunkt. Esialgne kahju on 851 eurot. Samal ööl varastati Võrumaal Väimela alevikus Lapi teel garaañist survepesur, akutrell ja teisi tööriistu. Möödunud kolmapäeval toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Ahja vallas Tartu-Räpina-Värska maantee 34. kilomeetril, kus põrkasid kokku veoauto Mercedes- Benz, mida juhtis 31-aastane Arvi, ja sõiduauto Ford Focus, mida juhtis 50-aastane Tiia. Naine toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi, sündmuskohal osutati esmaabi Arvile ja sõiduautos kaasreisijana viibinud 55-aastasele Peetrile. Laupäeva õhtupoolikul sõitis Valgamaal Hummuli vallas Valga-Uulu maantee 15. kilomeetril Teisipäeva õhtul teatati päästjatele, et Põlvamaal Kanepi vallas Sõreste külas põleb elu maja. Päästjate sündmuskohale saabudes põles elumaja katus juba lahtise leegiga ja oli osaliselt ka sisse kukkunud. Tulekahjus elumaja katus hävis täielikult, eluruumid said tule-, vee ja suitsukahjustusi. Õnneks hoiti ära tule levik mõne meetri kaugusel asuvale laudale. Inimesed kannatada ei saanud, tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel. Sündmuskohal töötasid päästjad Kanepist, Võrust ja Põlvast ning Võru operatiivkorrapidaja. 24-aastase Aleksei juhitud Volkswagen Golf teelt välja ning rullus üle katuse. Aleksei ning kaasreisijad, 22-aastane Jelena, 39-aastane Dmitri ja kuueaastane Maksim, toimetati haiglasse. Teisipäeva pärastlõunal põrkasid Võrumaal Varstu vallas Rõuge Vastse-Roosa tee 12. km kokku sõiduautod Mitsubishi Galant, mida juhtis 19-aastane Lauri, ja Renault Clio, mida juhtis 50-aastane Üllar. Mitsubishis kaasreisijana olnud 18-aastane Kristiina toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. Paar tundi hiljem toimus liiklusõnnetus Valgas Vabaduse 36a juures, kus põrkasid kokku jalgratas, mida juhtis 10-aastane poiss, ja sõiduauto Ford Escort, mida juhtis 65-aastane Volli. Jalgrattur toimetati Valga haiglasse. Laupäeval avastas Antslas Hauka laadal kaubelnud mees, et sibulate müügist saadud raha hulgas on kaks võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. Teisipäeval tungis Võrumaal Antslas Jaani tänaval söögikoha kõrvalhoonesse sisse 22-aastane mees, kes püüdis sealt varastada 20 kotti taarat. Millalgi reede ja pühapäeva vahel lõhuti Valgamaal Tõrvas Tartu tänaval tee-ehitusobjektil lintekskavaatori kabiini esiklaas ja kabiinist varastati makk-raadio Panasonic. Pühapäeva õhtul löödi Võrus Jüri tänaval kähmluse käigus mehele klaaspudeliga kätte ja põhjustati talle seeläbi füüsilist valu. Pühapäeva hommikul teatati päästjatele saunapõlengust Valga linnas Piiri tänaval. Päästjate kohale saabudes oli tuli levinud leiliruumist läbi vahelae katuse alla. Tulekahju kustutati, hoone sai tugevaid suitsu- ja kustutusveekahjustusi. Inimesed põlengus õnneks kannatada ei saanud. Möödunud kolmapäeva ennelõunal käisid päästjad Põlvamaal Orava vallas Marga külas suure tuulega teele kukkunud puud eemaldamas. EduBowling on suvepuhkuselt tagasi. Alates 23. augustist oleme taas avatud T-R L P Broneeringud telefonil või edubowling@edubowling.ee Vaata ka meie kodulehte: Tähista oma pidulikud sündmused Edubowlingus! Kesk tn. 39, Põlva Juunis ja juulis leidsid tollitöötajad Eesti piiripunktides sealhulgas Koidulas ja Luhamaal ligi 1,2 miljonit salasigaretti, rääkimata muust salakaubast. Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna juhataja Toomas Raat (pildil) rääkis Lõuna- Lehele, miks inimesed ikka üle piiri kaupa smugeldavad, millised on nende meetodid ning kuidas nad vahele jäävad. Salakaubavedajad teavad, et vahelejäämise risk on suur. Miks nad ikkagi üritavad? Paljudele on see näiliselt tulus teenistus ja seepärast minnakse sellele libedale teele. On muidugi võimalus, et vahel läheb ka õnneks, sest kõiki sada protsenti ei kontrollita, kuid varem või hiljem jääb salakaubavedaja meile vahele. On ka juhuseid, kus rikkuja jääb vahele, temalt konfiskeeritakse sigaretid ja ta maksab trahvi ning ta hakkab üritama siis juba seda trahvisummat ja saamata jäänud kasumit tagasi teenida. On ka palju töötuid ja ollakse sundseisus, et elamiseks raha teenida, kuid seda viisi ei soovita kellelegi, sest pikemas perspektiivis jäädakse kindlasti ühel päeval tollitöötajatele vahele. Samuti ei taju kõik inimesed neid tagajärgi, mida niisugune salakaubavedu endaga kaasa toob esmakordsel rikkumisel aktsiisikaup konfiskeeritakse ja määratakse väärteo korras rahatrahv. Teistkordse rikkumise juhtumil aasta jooksul on oodata juba kriminaalmenetlust ja sellega seoses saab kogu eluks negatiivse märgi külge. Millised on kõige sagedasemad leiud siinsetes piiripunktides? Sigaretid? Jah, kõige rohkem proovitakse salakaubana üle piiri tuua sigarette, sest nende hinnavahe Venemaal ja Eestis on mitmekordne (Priima pakk maksab Venemaal 16, More 24, Bond ca 20, Marlboro 52 ja Parlament rubla. Eurodes on hinnad vastavalt ca 40, 60, 50 senti ning 1,3 ja 1,4 eurot. Eestis maksavad odavamad sigaretid üle kahe euro toim) Kas tollitöötajad on juba kõik peidupaigad ära näinud või pakub töö selles vallas siiski veel üllatusi? Läbi aegade muutuvad salakaubavedajad järjest nutikamaks ja kavalamaks, sest meie kontrollimise tase ja kontrollivahendid täiustuvad pidevalt. Kui veel mingi aeg tagasi tundus, et rehvides sigarettide toomine on midagi erilist, siis praeguseks ei ole enam sõidukis kohta, kuhu salasigarette poleks peidetud. Ehk üllatavaim koht selleks on olnud auto summuti laiem osa, mis oli isoleeritud seestpoolt et suitsud ära ei põleks ning summuti toru oli keermega sinna kinnitatud. Millised on salakauba haruldasemad leiukohad? Need on summuti, auto aku ja tulekustuti, kuhu olid suitsud topitud ühekaupa 20 mm kraani avast. Täiuslikuma ümberehituse näiteks olid kaks Ukraina kaubikut, millele olid ehitatud topelt tagauksed ja küljeukse avamisel oli näha ainult puhast plekki. Samas kogenud ametnike vaist ja kontrollivahendid aitasid sellised ümberehitatud kaubikud ja seal sees olnud sigaretid avastada. Samuti on avastatud sigarette inimeste juustest need olid soengu sisse peidetud, aluspükstest, kohvipurkidest, majoneesipurkidest, auto tõkiskinga seest jne. Millised on salakauba sagedasemad leiukohad? Üldiselt kerekonstruktsioonid, kas tehase poolt jäetud või lõigatud avad, armatuurlaua alused kütte- ja ventilatsioonikanalid. Enam ei peideta istmete ja mattide alla. Peidikud on muutunud hästi läbi mõelduks ja on professionaalse teostusega. Kuidas piiril kontrollimine käib? Kas uuritakse iga masinat, näiteks iga kolmandat, kümnendat või hoopis pisteliselt juhuslikult? Kontroll piiril toimub vastavalt riskianalüüsile ja tänu sellele me suudame ka rohkem salakaupa avastada. Selleks on mitmed erinevad süsteemid, mis seda valikut toetavad. Mis saab siis, kui auto lammutatakse salakaubaveo otsimisel lahti, aga salakaupa seal polegi? Üldiselt on meil olemas sellised kontrollivahendid, et enne auto suuremat lahtilammutamist on juba võimalik kind- Foto: MTA laks teha ja kontrollida, kas seal on salakaupa või mitte. Kuidas leitud salakaupa hävitatakse? Konfiskeeritud kaup sigaretid, alkohol ja kütus hävitatakse tolli järelevalve all vastavalt moodustatud komisjoni poolt. Kuidas on garanteeritud see, et tollitöötajad ise salakaupa ei omasta, näiteks pakki suitsu taskusse või pudelit põue ei pane? Kogu kauba konfiskeerimine toimub dokumenteeritult ning olgu see siis kas väärteomenetluse või kriminaalmenetluse käigus või kui on tegemist riigi omandisse loovutamisega, siis iga sellise toimingu puhul on koostatud vastav otsus ja need sigarettide kogused seotakse hävitamise aktiga. Mis autost, selle juhist ja reisijatest saab, kui masinast on salakaupa leitud? Kui sõidukist on leitud salakaupa, siis viiakse piiril läbi vastav menetlus, salakaup peetakse kinni ja olenevalt asjaoludest kas siis tehakse kohe ka otsus või tehakse see hiljem. Kui sõiduk on spetsiaalselt ümberehitatud salakaubaveoks ja salakaup leitakse sellest nn peidikust, siis on tollil õigus see sõiduk kinni pidada ning hiljem see ka konfiskeerida. Kuidas salakaubaveo eest karistatakse? Väärteomenetluse korras salakauba ebaseadusliku Eestisse toimetamise eest on ette nähtud karistusrahatrahv kuni 1200 eurot. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, siis on karistus selle teo eest kuni 3200 eurot. Reisijale lubatud piirnormi ületavad sigaretid, alkohol ja mootorikütus konfiskeeritakse. Kui on tegemist suures koguses salakaubaga või siis on rikkumine toime pandud teistkordselt aasta jooksul, siis alustatakse kriminaalmenetlust, mis võib päädida rahatrahvi või arestiga. Samuti piirnormi ületavad sigaretid, alkohol ja mootorikütus konfiskeeritakse. Eesti ja Vene omavalitsuste ülepiirilise koostöö raames tehti Petseri linna päevadel korda Petseri kultuurimaja. Naaberomavalitsuste esindajatele Eestist oli see heaks võimaluseks tulla viisakusvisiidile ning vahetada tööalast infot. Ajalooliselt on tegu aastal Eesti Vabariigi poolt ehitatud kaitseliidu majaga, mis oli viimastel aastatel hooletusse jäetud. Enne Teist maailmasõda oli see üks Petseri linna esindushooneid. (ERR) Keskerakonna asutajaliikmed avaldasid pöördumise, milles toetavad erakonna esimehena Edgar Savisaare jätkamist. Nad rõhutasid Savisaare suurt kogemust poliitikuna ja meenutasid näiteks tema omaaegseid tegevusi IME-projektis ja Rahvarinde asutamises. KE asutajaliikmetena toetavad Savisaare jätkamist ka Georg Pelisaar Põlvamaalt, Kustas Närska ja Elvi Koemets Valgamaalt. (LL) Homme algavad pühapäevani kestvad Võru linna 227. sünnipäeva pidustused. Linnapäevade raames saab kaasa elada ja osa võtta mitmesugustest meelelahutuslikest, sportlikest ja kultuuriüritustest. Pidustused algavad homme linnalaadaga. (LL) Nädalavahetusel Põlvas toimunud pillipidu Harmoonika näitas lõõtspilli uhkust pillipidu oli jälgima tulnud rannatäis publikut. Linnapea Georg Pelisaar käis pillipeo lõpus publikule välja mõtte, et Põlvast võiks saada lõõtsapealinn. Harmoonika projektijuhi Janika Usina sõnul on lõõtsapealinnaks saamine reaalne eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb pillipeo traditsiooni juurutada. (LL) Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab alates laupäevast kuni järgmise pühapäevani suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. Tants jõuab Kagu-Eestisse järgmise teisipäeva ennelõunal, mil ületatakse Tartumaa- Põlvamaa piir. Korraga tantsib maanteel 1-2 paari ja annab teatepulga üle järgmisele paarile. (LL) Nädalavahetusel andis president Ilves Viljandis välja tänavused Kauni Eesti Kodu preemiad. Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure, vaid kõigi elanike töö. Muuhulgas kuulutati parimaks tervisespordirajatiseks Mammaste tervisespordikeskus, parimaks tööstusmaastikuks Otepää Lihatööstus Edgar OÜ. (LL)

7 LõunaLeht august 2011 Vanaema õunapuu otsast ja loom, kelleta elu on võimatu Kits on tänu väiksele kasvule, vähesele heinavajadusele ja uskumatute raviomadustega piimale loom, kelleta on elu võimatu. Igatahes usub nii kitsepidaja Kristina-Marie Luite ning kinnitab muu hulgas, et just kitsepiim aitas tal lapsena taastuda raskest haigusest. Miks te kitsedest ei kirjuta? küsib end Kristina-Marie Luitena tutvustav eakam daam telefonitsi LõunaLehe toimetuselt. Ta peab oma küsimuse jätkuks kiire loengu, miks kitsed ja kitsepiim on head, mida kõike saab kitsepiimast teha ja kuidas kitsepiim toimib lausa ravimina. Teema tundub huvitav nagu ka selle väljapakkuja. Ühel päeval saabki ajakirjanik krapsaka vanadaami hoovil seistes käsi kokku lüüa ja hõisata: Te olete ju tõeline vanaema õunapuu otsast. * Äsja 75-aastaseks saanud Kristina-Marie Luite on lõpetamas traktoriga heina niitmist oma ainsale hobusele. Vanadus tükkivat peale ja jalad olevat juba haiged, polevat enam seda vana head minekut, mis omal ajal. Vastuseks küsimusele, kas vanaproua on seto või võruke, kannab puhast verd poolatar Kristina-Marie poole tunni jooksul ette paeluva eluloo aastal Vilniuses sündinud (siis kuulus see veel Poola alla) tuli ta ühes emaga Eestisse aastal. Me pidime jääma vaid kuueks kuuks, aga siis tuli sõda ja kõik jäigi Vilniusesse korter, mööbel ja ka isa, räägib Kristina-Marie. Eestisse tulemise põhjuseks olid aga meie toonase riigi olud. Et meie oma inimesed ei olnud rahul tööstuses makstavate palkadega, toodi massiliselt sisse sed, siis ma käisin Tallinnas katoliku kirikus ja seal kuulsin ma esimest korda toona väga suurest avastusest Vastseliina linnusest, räägib ta. Nõnda vahetaski KristinaMarie linnaproua elu talupidamise vastu, võttis endale hobuse, kitsed ning jättis oma linnaelu armastava mehe. Ei, mitte ei lahutanud, aga kolis temata maale, sest ükskõik kuidas naine ei proovinud ka meest meelitada, ei olnud too nõus maale tulema. Nüüdseks on KristinaMarie oma mehe matnud. Kitsepiim ravis terveks Kristina-Marie Luite ja tema kitsed. võõrtööjõudu teistest riikidest, ka Poolast. Nõnda jäigi Kristina-Marie koos emaga Sangaste valda elama. Aastad läksid. Kõige pikemat aega olin GAZ-51 autojuhiks Tallinnas, ütleb naine, lisades loetellu ka suvilate ehitamise ja disainiõpingud kunstikoolis. Saatuse tahtel jäi KristinaMarie aga Parkinsoni tõppe. See oli üks neid aegu tema elus, mil tuli teha valikuid ja elu üle järele mõelda. Nii leidiski naine tee ravimtaimede ja taimetoidu juurde. Kristina-Marie Luitel on olnud aastate algul Tallinnas nii oma taimetoidurestoran kui ka pood, kus käisid ka sellised tuntud inimesed nagu Ita Ever ja Jaak Joala. KristinaMarie süvenes sellesse teemas- Foto: Mirjam Nutov se lausa nii, et oli Eesti Taimetoitlaste Liidu esinaine, samuti üllitas ta raamatuid ravimtaimedest ja toortoidust. Jumal tõi Vastseliina Kuidas sattus selline inimene aga Võrumaale Vastseliina kanti? Kristina-Marie ise ütleb, et jumal oli see, kes ta siia tõi. Kuna poolakad on katoliikla- Ent miks on Kristina-Marie meelest just kitseta elu võimatu? Vanadaamil on põhjendusi mitu. 12-aastasena jäi ta raskelt haigeks, põdes kahepoolset kopsupõletikku. Tüdruku tark ema võttis aga kitse ja hakkas lapsele iga päev kitsepiima sisse jootma ja pärast kaheaastast ravikuuri olid kopsud täielikult taastunud See kitsepiim ravis mind nii hästi, et ma ei teadnud 33 aastat, mis on köha, gripp ja nohu, kuniks ma läksin linna elama, ütleb Kristina-Marie. Praegu on naisel talus mitmepealine kitsekari, kes annab piima rohkem, kui naine jõuab ise tarbida. Kits on hea väike loom, talle kulub vähe heina ja temast käib ka jõud üle, loetleb naine kitsepidamise eeliseid. Hippokrateski soovitas kitsepiima Kitsepidamise suurim pluss seisneb aga kitsepiima omadustes. Kristina-Marie Luite pole ainus ega esimene, kes kitsepiima kiitnud. Juba 400 aastat enne meie ajaarvamist soovitas Vana-Kreeka arst Hippokrates kitsepiima tarvitada kopsutuberkuloosi raviks. Sama soovitust jagasid ka vana Egiptuse ja Rooma arstid. Idamaade teadlane Avicenna soovitas kitsepiima ühes mee ja soolaga juua aga just lastel ja eakatel. Vanaaja teadjamehed teadsid, millest nad rääkisid. Tänapäeva teadus on välja selgitanud, et kitsepiima omastab inimese organism tunduvalt paremini kui lehmapiima. Samuti on kitsepiimas peaaegu kaks korda enam meie organismile väärtuslikke valke, rauda ja A-, C-, D- ja PP- vitamiini kui lehmapiimas. Samuti kitsi pidav Urve Saar on kirjutanud, et kitsepiim aitab organismi tugevdada ja leevendada selliseid haigusi nagu tuberkuloos, astma, kõhukinnisus, suhkruhaigus, haavandtõbi, stressist tingitud psoriaas, samuti võib lastel allergia kitsepiima mõjul taanduda. Kristina-Marie Luite teab omast käest, et kitsepiima raviomaduste põhjuseks on kitsede toidulaud. Kits sööb ju kõiki selliseid taimi ka, mille lehm alles jätab, täheldab naine. Ka Urve Saar kirjutab, et kitsede toidusedel koosneb 95 protsendi ulatuses looduslikust taimestikust, millest 5 protsendi ulatuses söövad nad mürgiseid taimi. Taimedest saab kitsepiima kujul jõud, mis aitab inimestel nii suurtel kui ka väikestel terveneda, märgib ta. MIRJAM NUTOV * Viide Mira Lobe raamatule Vanaema õunapuu otsas, mis räägib poisist, kel pole vanaema ning kes peab seepärast endale ta välja mõtlema sellise, kes kõik ronimis- ja seiklusmängud kaasa teeb toim. Tagakülas peetakse ülehomme pidu Ülehomme peavad Põlvamaa piiril asuva Võru valla Tagaküla elanikud koos külalistega nii oma neljandat kodukandi päeva kui ka 75. aasta möödumist Kungla seltsimaja valmimisest. Tagakülas elab 110 inimest ja meil on 47 majapidamist, tutvustas Inge Vill, kes on Tagaküla laulu- ja mänguseltsi Kungla juhatuse liige. Peolised näevad slaididelt pea kõiki Tagaküla talusid, kuulevad külaelanike laule ning pillimängu jpm. Loomulikult on kohal küla oma puhkpilliorkester Kungla. Kungla käib mängimas ka meie naabrite juures Laheda vallas Põlvamaal, lausus Vill ja lisas, et peol astub üles ka kohalik kapell Asjapuud. Külal on head suhted nii lähemate kui ka kaugemate tegusate küladega ja siin võetakse ka muidu tihti külalisi vastu. Viimati käisid Tagaküla tegemistega tutvumas Põlvamaa VastseKuuste valla elanikud. Aktiivsemad külaseltsid nagu Sõmerpalu ja Tsolgo käivad Tagakülas sügispeol, Navi külaseltsiga peetakse koos vastlapäeva ja korraldatakse jürioo jooksu. Need on vaid mõned näited koostööst naaberküladega. Tagaküla järjepidevuse kandjaks on 75-aastaseks saav seltsimaja, mis on üle elanud isegi võõrvõimu aastad. Legendaarse Väimela majandijuhi Heino Kuusiku eestvedamisel sai maja omal ajal uue katuse aastal algas seltsimaja renoveerimine. Suuremad tööd nagu uus katus, fassaad ja saali remont on tehtud, tänavu haljastasime maja ümbruse, rääkis Inge Vill, kelle sõnul on Tagaküla üks vähestest külaseltsidest, millel on maja koos maaga. Esimese vabariigi ajal andis kohalik peremees August Jaaska seltsile maa, kuhu kerkis seltsimaja. Kungla seltsimaja Tagakülas. Nii nagu vanavanemad üle 70 aasta tagasi ehitasid ühisel jõul külale kooskäimise koha, nii panustavad küla ja seltsielu heaks tänased elanikud, tehes Foto: Urmas Paidre aastas selleks pea sada tundi tööd. Meie kohus on vanavanemate raske töö ja rahaga rajatud kultuuripärandit säilitada, et ka meie lastel oleks kooskäimise koht ja meenutused, lausus Vill. MARI-ANNE LEHT

8 8 18. august 2011 LõunaLeht Edukaim kagueestlane oli 5. Tartu rulluisumaratonil Otepää mees Lauri Koort (pildil stardi eel), kes sai 15. koha. Stardipüstolist andis lähte Võru verd Tartu abilinnapea Tiia Teppan. Esiplaanil valmistuvad stardiks Kert Keskpaik (kes jõudis parima eestlasena neljandana finišisse) ja Enel Kõrva (kes naiste arvestuses sai teise koha). Fotod: Malle Elvet Pikk rada pani rulluisutajad proovile Esmakordselt peeti Tartu rulluisumaraton kahepäevasena ning mõõtu võeti ka sprindirajal. Eelmisel aastal sõitsin poolmaratoni. Tänavu käisin kodus Võrus olles harjutamas Võru ümbruses ja Väimela teel. Pelgan väga laskumistel kukkumist. Eile olin invavõistlustel, sain kergejõustikus viis kulda. Veidike olen veel väsinud, jõudis Võrumaal spordiga sinasõbraks saanud Inge Eit poolmaratoni eel stardipaika. Visa hingega maratoonar naasis mõne aasta eest spordi juurde peal tööõnnetuses käe kaotamist. Tunne on tugev. Tähtis pole koht, vaid sõidumõ- nu. Olen koos tütre Stellaga rajal, tema sõidab lühemat, mina pikka rada, kostis Vastseliinast pärit kõrgema sõjakooli töötaja Roman Kattai. Ma ei jõua pikka rada sõita. Eelmisel aastal katkestasin. Lähen täna 21 kilomeetrit sõitma. Rattatrenni teen hoolega, uisku olen vähe sõitnud, nentis õpetaja Dacia Kubi, kelle sportlikud harrastused on pärit koolipäevilt Võrus. Minu põhiala on suusatamine. Tänane võistlus on mulle eriline, see on minu sajas Tartu maratonide (kõik pikad rajad) võistlus, rääkis muheda olekuga spordiveteran, suveotepäälane Tõnu Odamus. Mina võtan maratonisõitu mõnuga. Ei kiirusta. Annan ingliabi, toetan rongisõitu, torkas inglitiivuline Võru spordijuht Merike Õun raja juures silma. Talle, nagu paljudele teistelegi, oli maratonisõit juba viies, mis tähendab hõbedase märgi väljateenimist. Vahel venis rong üsna pikaks, kõige rohkem oli korraga kuus uisutajat pundis. Mõnel polnud lihtne tasakaalu hoida. Teen oma kolmanda uisumaratoni, poolmaratoni, sättis vanim rajale mineja, Vastseliinas koolipõlves sportimist alustanud pikakasvuline Anatoli Sillari (77) põlvekaitsmeid paika. Võit jälle külalisele Stardi eel sihtisid kaamerad rulluisutamist harrastavat peaministrit Andrus Ansipit, kes ei soovinud leheneegritele oodatavat tulemust avaldada. Oma rulluisuvaimustusega tuntud pr Evelin Ilves sedapuhku ei võistelnud. Korraldajad vabandasid, et neil polnud vardasse panna Katari lippu, mille esindaja võistlustulle läks. Veerand maad oli 13-liikmeline juhtgrupp edumaa sisse sõitnud. Šansse võita oli neil kõigil. Lõpus pani täiskäigu sisse Venezuela sportlane Alfredo Moreno, aasta Tartu ui- sumaratoni võitja, ja kihutas esimesena lõpujoonele. Eestlaste parimana oli neljas Kert Keskpaik. Kiireim Eesti naine oli võitja ukrainlanna Anna Pletenetska järel lõpetanud eestlanna Enel Kõrva. Otepää Audentese kasvandik, laskesuusataja Kadri Lehtla lõpetas kolmandana. Andrus Ansip sai oma viiendal uisumaratonil 130. koha. TriStar111 ja uisumaraton andsid mulle 16 võistleja seas 7. koha, uuris võrulane Tõnu Hendrikson oma 188. koha uisudiplomit. Renna Järvalt, sügisjooksu korraldaja, on teinud tänavu suurepärased tulemused, on ka- he ürituse võitjanaine. Mulle on meeldiv üllatus kolmas koht kahe ala järel, sõnas elvalanna Pille Muni. Uus ja meeldiv kogemus. Sõitsin koos meid rajale meelitanud sõbra Jürgen Orasega. Maratonirajale tulin koos tütre Katriinega, ta jäi tahapoole, tundis võrulane Bruno Lauri (38) siirast rõõmu. Esmakordselt Tartu uisumaratoni kavas olnud 42 km raja läbis 604 uisutajat, neist naisi km võttis uisurataste alla 436 maratoonarit, nende seas 256 naist. Maratoni esimesel päeval oli lasteradadel 333 rulluisutajat. MALLE ELVET Antslas pandi punkt Lauluga maale salvestushooajale Vahetult pärast Hauka laada lõppu algas Antslas põllumeeste pargis selle hooaja viimase Lauluga maale saate salvestus. Publik sai omal nahal kogeda, et saate salvestus pole nagu kontsert: laule korrati, lõpulauluga alustati ja repliikegi tuli saatejuhtidel Gerli Padaril ja Jüri Aarmal (keskel) korrata. Külalissolistiks oli sel korral Mait Maltis oma poegadega (vasakul ja paremal). Suure pildigalerii sündmusest leiad Fotod ja tekst: Urmas Paidre TELLI LõunaLeht Suurim Lõuna-Eesti ajaleht TELLIMUSI SAAB VORMISTADA: helistades LõunaLehe telefonile: tulles kohale toimetusse: Jüri 22 A, Võru LõunaLehe kodulehe kaudu: -> TELLIMINE saates tellimissooviga e-kirja: postkontoris, maapiirkonnas ka postiljoni poole pöördudes ÜKS KUU vaid 2

9 LõunaLeht 18. august Läinud nädalavahetusel nautisid kümned tuhanded inimesed Eestimaa eri paigust ja kaugemaltki Antslas Hauka laada melu ja jätsid müüjatele erineva väärtusega eurosid. Hauka on pikima ja väärikaima ajalooga laat, mida ma Eestis tean. Nõukaajal oli see Artur Rinne kontserdi ja rahvakunstiõhtute kõrval üritus, kus kindlasti käidi, kõneles eurosaadik Ivari Padar laada avamise järel LõunaLehele. Padar lausus, et käib igal aastal Haukal, kust ostab kindlasti kala, ja kui leiab, siis ka mõne olulise vidina, nagu mootorrattakiivri. Laat on koht, kus pakutakse traditsioonilisi tooteid, nagu toit, kehakatted, mitmesugused tarbeasjad. Kuid see on ka üritus, kus külastajad näevad tasuta kõike, mida uut ja põnevat Eestis ja mujalgi tehakse. Silma hakkas, et Peipsi ääres kasvatatava sibula müüjaid oli rohkem kui kahel käel sõrmi. Põlvamaa Lüübnitsa mees Vladimir küsis 2,5-kilose sibulavaniku eest kuus eurot, Kolkja mees Andres lootis ligi 3,5-kilose vaniku eest aga kümme eurot saada. Lahtise sibula kilo maksis kaks eurot. Üks Lääne-Virumaa firma müüs suitsusaunasinki kolmes kohas ja erineva hinnaga. Nii sai firma kaubast kiiremini lahti, sest nad olid inimestele kättesaadavamad. Singi kõrgeim kilohind oli 8.40 eurot. Valgamaal Sangastes asuv linnasetehas Malt müüs kaljaekstrakti ja rukkilinnast. Rukkilinnas teeb leiva tumedaks ja seda teeme meie ainsana Baltikumis, tutvustas firma esindaja Denis Kürvits. Palju oli teisigi igapäevaseks tarbimiseks mõeldud toite, nagu ulukilihast suitsuvorst, juust, leib-sai. Hansa Goldi Eesti esindajad pakkusid röstitud mandleid. Võru firma Luha üllatas kiirtoidu Näpsi ja selle pakkujaga: leti taga naeratas kõigile Kristina Šmigun-Vähi. Hästi tore tunne on ja inimesed on mind siin nähes üllatusega ja samas positiivselt reageerinud, rääkis suusalegend, kes peab elavat reklaami parimaks, kuna see võimaldab vahetult suhelda. Suurem osa käsitööst oli pargis, kus juba eemalt hakkasid silma puukujud ja puidust mänguväljak. Tammest teen väärikamaid asju, nagu pudelihoidjaid, männist saab palju detaile mänguväljakule, ütles meister Raivo Perandi, kes langetab ka ohtlikuks muutunud puid. Nii saab ta enamiku materjalist tasuta. Tapa vallas Lääne-Virumaal elav Perandi on Antsla valla juurtega mees, kes oma toodetega tuli Haukale esimest korda. Samal ajal on Varbolas Raplamaal puupäevad, kus olen senini käinud, selgitas ta. Pealinna aknafirma Plasto esindaja Helve Kuhlberg ütles, et ettevõte tuli laadale ennast tutvustama, neil on kontor ka Valgas ja Põlvas. Soovijatele anname sooduskupongi, millega nad saavad hiljem kauba soodsamalt, märkis ta. Kel huvi, sai Plasto boksi ees proovida, kas karastatud klaas puruneb või ei. Aastaid tagasi oli laatadel punutiste uputus, seekord jäi neid vähem silma. Uudsena mõjusid kodus tehtud seebid, mille 90 grammi hind ulatus 2.50 euroni. Meie seebid on tehtud käsitsi, kasutame neis ainult naturaalseid aineid, selgitas Anne Sepma Otepäält. Ingli Pai pealinnast pakkus looduslikku kosmeetikat vanniõlidest näoveeni. Lõunanaabrid Valmierast tõid laadale loendamatu arvu kruuse, mille välisküljel oli üks eesti nimi. Nimelise kruusi sai viie euro eest. Antsla Tarbijate Ühistu juhataja Roman Provotorovi sõnul algasid ettevalmistused laadaks juba neli kuud tagasi, kui viieliikmeline meeskond hakkas iga 20 päeva järel koos käima. Parkimise korraldajad aitavad ummikuid vältida. Esimese päeva õhtul näevad huvilised noorte filmitalguliste poolt päeval filmitut. Laadalised kuulevad laadaraadiot. Teine päev pikeneb kahe tunni võrra, kuna laat läheb sujuvalt üle saateks Lauluga maale, loetles Provo torov laupäeva hommikul uuendusi. Antsla vallavanem Tiit Fotod: Urmas Paidre Tõnts ütles, et vald ei teeni laada pealt sentigi. Küll teenivad sellelt need antslalased, kes saavad kauplejatele öömaja pakkuda, nende kaupa ladustada ja sõidukeid oma õue parkida. Korraldajad kartsid vaid vihma, ja selgus, et õigusega. Mõnest kohast ei jooksnud vesi ära ja seal tuli kaubaaluseid kõrgemale tõsta. Teisalt, vihma ajal oli palju turvalisem, sest vihmaga poevad isegi ülemeelikud noortegrupid varju. LõunaLeht lahkus laupäeval veidi pärast kella 17 ehk peale ametlikku kauplemise lõppu. Meist jäi maha enamik müüjaid ja ostjaidki jagus. Võru poole sõites oli autode rivi kahel pool maanteed pea Kraavi külani. Teisipäeval ütles Provotorov, et kaugemad kaubapakkujad olid Leedust ja Soomest. Laadal oli ligi 700 müüjat ehk 10 protsenti mullusest vähem. Mõned neist lahkusid pühapäeva hommikul, sest kaup sai otsa. Veidi tagasihoidlikumalt läks õlle- ja jäätisemüüjatel, kõneles ühistu juhataja, kes ei riskinud külastajate arvu nimetada. Provotorovi sõnul on Antsla tarbijate ühistu Eestis ainus, mis laata korraldab. Tore on, et ühistu laata korraldab, sest rahvale on eesmärgiga kokkusaamist vaja. Tulen siia midagi ostma ja näen alati tuttavaid. Istume, kõneleme elust ja inimestest ning lahkudes on kõigil rahakott küll õhem, aga hingel kergem, lausus Martin Põlvamaalt. Anne Kokk Võrumaalt ei ole viimastel aastakümnetel ühtegi Hauka laata vahele jätnud, sest ta naudib laadamelu: Siin on selline eriline tunne, mille kohta ei oska õiget sõnagi leida. Käin siin ära, uudistan ja veidi ostan ning mul on hea tunne terve nädal. Nii Šmigun-Vähi kui ka teised avatud olekuga kaubapakkujad nautisid suhtlemist. Rahvas on lahke ja see tegi suhtlemise mõnusaks. Vahetu kontakt võimaldab kaubast ja muustki palju rääkida, märkis Anne Sepma päeva lõpus. Helve Kuhlberg lisas, et talle Haukal meeldib: See on laadalikum kui mõni teine laat ja siin on rohkem mängulisust. Välja rentida kaupluseruum 50 m² Võru südalinnas, peatänava ääres (Jüri tn. endine Kommipood). Maaliinide bussid peatuvad otse ukse ees, poest ca 15m kaugusel on rahvarohke polikliiniku hoone. T: Timahavva põimukuu viimäne puulpäiv, SUIDSUSANNA PÄIV VANAL VÕROMAAL Hea noor! Tule õpi amet! Võrumaa Kutsehariduskeskus ja Vana-Antsla Kutsekeskkool viivad alates 2011.a septembrist läbi põhiharidusega või põhiharidusteta noortele töötutele kutseharidusprogrammi tisleri, majutusteeninduse, põllumajanduse ja kivi- ja betoonkonstruktsioonde ehituse erialadel. Huvi korral võta ühendust: Võrumaa Kutsehariduskeskusega tel või kirjuta terje.kruusalu@vkhk.ee; Vana-Antsla Kutsekeskkooliga tel või kirjuta ena.drenkhan@vana-antsla.edu.ee. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond läbi meetme Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine Sannu mano oodami küläliisi päältlõuna kellä katõs. Üten pererahvaga teemi talgutüüd, kütämi sanna ja vasta õdagut mindas sanna. KOGO PÄIV MASSULDA! Panõ hinnäst kirja tel vai kae Ku hindäl om savvusann, a taha-ei ütsindä sanna minnä, anna kah teedä. Kõrraldasõ suidsusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF. Tugõja: Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Kõrvipalu loometalu

10 10 MEELELAHUTUS 18. august 2011 LõunaLeht Meil kõigil on sahtlipõhjas või meigitarvete kotis ilutooteid, mille aegumistähtaeg on ammu möödas ning me peaksime need ära viskama. Kuid mis meid siis takistab? Võib-olla ei taha me uute toodete ostmiseks raha kulutada või arvame, et meil võib seda toodet ühel päeval vaja minna. Loodame, et äkki tuleb see lihtsalt uuesti moodi. Kahjuks on aegunud kosmeetika kasutamine õnnemäng. Säilitusained mõjuvad vaid teatud aja jooksul pärast toote avamist ning koostisosade stabiilsus elab samuti oma elu. Probleem on selles, et tihtipeale puudub tootepakendil aegumiskuupäeva tähistav märgistus ning seega peab tarbija ise teadma, millal tuleb vananenud kosmeetikatootega hüvasti jätta. Sageli ei raatsi me oma lemmiktootest loobuda, kuid peame muutuma rangemaks ja minema viskama kõik, mis on juba ammu aegunud. Kosmeetikas sisalduvad säilitusained peaksid tapma kõik levinumad bakterid. Uuringud näitavad, et enne meigitoote avamist leidub selles vähe baktereid. Niipea kui sa selle avad, tungivad õhus leiduvad bakterid tootesse ning tavaliselt lisandub neid ka siis, kui puudutad toodet mustade kätega, aplikaatori või harjaga. Mingil hetkel kaotavad tooted bakterite tõttu oma mõju, olenemata sellest, kui hoolikas sa toote kasutamise ajal ka ei oleks. Sageli oleme küsimuste ees, kui kaua tooted säilivad, millal need aeguvad ja mida täpselt pakendil olevad numbrid ja tähed tähendavad. Tavaliselt on tootel olevad koodid kombinatsioonid tähtedest ja numbritest. Need näevad välja peaaegu nagu kuupäevad. Üldjuhul on need omased konkreetsele tootele ja neid on raske ise dešifreerida. Kõige kindlam on võtta ühendust tootjaga. Tähed võivad tähistada kuud (A = jaanuar, B = veebruar jne) ja numbrid võivad tähistada aastat (1 = 2000, 2 = 2001 jne), kuid see võib varieeruda. Kui oled ostnud toote volitatud edasimüüjalt, on väga ebatõenäoline, et toode on kohe aegumas või juba aegunud, kuid targem oleks seda siiski kontrollida. Aegumiskuupäev näitab, millisest kuupäevast alates ei ole toode enam nii efektiivne, kui peaks. Kui enne märgitud kuupäeva muutub toote värvus, lõhn või tekstuur, on tõenäoliselt parem kasutamine lõpetada. Alljärgnevalt toome välja üldised reeglid, kui kaua on erinevaid tooteid soovitatav kasutada. Need tähtajad võivad erineda ja sõltuvad ekspertide arvamustest, kuid alati on kõige õigem lähtuda sellest, mida terve mõistus meile ütleb. Olenevalt tootest võivad nahahooldusvahendid säilida kuni kaks aastat. Kindlasti jälgida pakendil märgitud sümbolit. Looduslikud tooted sisaldavad vähe säilitusaineid ja see tähendab lühemat säilivusaega. Need tooted on väga tõenäoliselt bakteritele sobivaks elukeskkonnaks. Kasuta neid maksimaalselt kuus kuud ja ürita täielikult vältida toote kokkupuutumist käte ja veega. Säilib kolm kuni kuus kuud. Sarnaneb ripsmetušiga, kuid selle kokkupuude silmaga on vähemtõenäoline. Kuna ripsmetušš on suure niiskussisaldusega ja seda kasutatakse silmade lähedal, võiks selle asendada iga kolme kuu tagant. Kui tekib silmade ärritus, tuleb seda vahetada veelgi varem. Ripsmetušš on isiklikuks kasutamiseks mõeldud toode, seda ei tohiks kellegi teisega jagada. Seda peaks hoidma pimedas ja jahedas kohas. Säilivad kuus kuni kaksteist kuud. Need võivad õhuga kokku puutudes oksüdeeruda. See on ka põhjuseks, miks aluskreemi toon päeva lõpuks teistsuguseks muutub. Sulge kaaned korralikult! Säilivusaeg on jällegi kuus kuni kaksteist kuud. Tavaliselt kantakse neid nahale sõrmedega. Veendu, et sinu käed on puhtad või kasuta meigipintslit. Kreemjas lauvärv säilib kaksteist kuud, pulberlauvärv kaks aastat. Säilib kaksteist kuud. Soojus ja niiskus avaldavad huulepulgale suurt mõju. Üks-kaks aastat. Puudrid, hoituna kuivas ja puhtana, on kõige pikema säilivusajaga kosmeetikatooted. Mineraale sisaldavad meigitooted on samuti pika säilivusajaga, kuna nende kivine mineraalne koostis pole bakteritele sobiv elukeskkond. Kui need aga sisaldavad lisaaineid, näiteks antioksüdante või mõnda põletikuvastast ainet, on nende säilivusaeg lühem. Säilivad kaks aastat. Lisaks hoolitse eest, sest õli ja bakterid võivad meigipintsli harjaste vahele koguneda. Ka meigiaplikaatorit peab pesema pärast iga kasutamist. Peaksime hoolt kandma selle eest, et meist ei saaks meie endi harjumuste ohvrid. Parem on kulutada paar eurot uue meigitoote soetamiseks, kui maksta hiljem mitu tuhat eurot tagajärgede ravimiseks. Meik on mõeldud inimese kaunimaks muutmiseks, kuid aegunud toodetel võib olla hoopis vastupidine mõju, sest need kahjustavad nahka ja silmi. Eelmise ristsõna õige vastus oli KAUGELT SA JU PIHTA EI SAA! Ainus, kes meie arengut takistada saab, oleme me ise, juhtuda saab see vaid siis, kui laseme negatiivsetel tunnetel end maha trampida. Eelaravamus on üks suuremaid uste sulgejaid. Me laseme ise oma võimalustel liiva joosta. Iga eelarvamus on omandamata kogemus, mis sünnib heal juhul mineviku kogemuse baasil. Enamik meie tõekspidamisi pole aga meie endi kujundatud, vaid oleme need lihtsalt üle võtnud. Me kaebleme oma elu üle rohkem kui arvata oskame, isegi ei märka seda, sest see on muutunud nii automaatseks. Oma töö üle kaeblemine ja hädaldamine on kõige sagedasem. Kui tööpostil ringi vaadata ja inimesi jälgida, märkab seda pea igal momendil. Kõige raskem on siis, kui me ei vasta iseendi seatud eesmärkidele. Kuidas rahulolematus rahuloluks pöörata? See, mida kardame antud hetkel kõige rohkem, tuleks esmajärjekorras ette võtta. Tavaliselt lükkame selle edasi või surume alla. Hirmudele allumine on eluga võitlusse asumine. Hirmule allumine on oma isiklikust võimust ning vabadusest loobumine. Süütunde jõud elab minevikus. See on iseenda või kellegi teise ootustele mittevastamine. Süü on viha väikevend. Süütunne on heade, abivalmite, kõike teiste eest ära teha ihkavate inimeste haigus number üks. Kadedus saab eksisteerida vaid siis, kui me ise end teistest vähem väärtuslikuks peame. See tunne elab vaid läbi võrdluse. Kuidas aga saab võrrelda vorsti ja hapukurki? Kadeduse parim ravim on keskendumine omaeneste tegemistele, endast sõltuvale.

11 LõunaLeht 18. august NELJAPÄEV REEDE LAUPÄEV PÜHAPÄEV ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV Aia elu Õpiõu! Reisile minuga: Liibanon* Väike maja preerias Maahaigla* Tagasi Bridesheadi* Folkwagen, 8/ Kahekõne: Kaja Kallas* Aeg enesele: Kellade tundjad Juhan Kilumets ja Kuldar Viilu Tähelaev: Veikko Täär Meestetööd: Korteri remont Tööotsija Sõida maale! Teeliste kirikud: Viljandi* Väike maja preerias* AK Püramiidi tipus: Tõnu Alto - saar ja pilvelõhkujate ehitamine Eesti lood: Teie pilet, palun! Eesti mäng* Reisile minuga: Baalbeck, Liibanon AK Korvpalli EM valikmäng: Eesti Austria AK. Ilm. Sport Eesti mäng Kolm tähte Waldbühne laval (Saksa 2011) Rokiklassika: Deep Purple. Machine Head ERR uudised 6.00 Punased roosid* 6.45 Joonissarjad 8.00 Suvereporter* 9.00 Tee õnnele* Armastus või raha* Kodus ja võõrsil* Jürgen Veberi trikituur Eesti kõige-kõige Maie ja Valduri vägitegu Sõbrad Minu imeline elu: Enese otsingud Regina, 169/ Punased roosid, 58/ Armastus või raha, 23/ Tee õnnele Kodus ja võõrsil Suvereporter Kelgukoerad Dexter: Mul oli kord unistus 0.10 MF Pikk lahkumissuudlus (USA 1996). Märul 2.15 Tõelised kriminalistid 3.00 Kurjuse kannul Multifilmid Armastus võidab* Kirgede torm armastuslood* Kodu keset linna* Vaprad ja ilusad Top Shop Lena, mu elu armastus* Kättemaksukontor 5, 12* Suvel võib* Grey anatoomia: Ihuüksi* Kutsuge Cobra 11* Vaprad ja ilusad Armastus võidab Kirgede torm armastuslood: Emma ja Felix Lena, mu elu armastus Seitsmesed uudised Suvel võib Kälimehed 1, Vale jälgedel 1, 11: Salaoperatsioon Kümnesed uudised MF Kõrged kontsad teevad ära (Inglise-USA 2001). Romantiline komöödia Californication Kinominutid Meisterdetektiiv Spencer Röövitud Kälimehed 1, 1* Suvel võib* Lastesaated Filmitalgute päevik* Pealtnägija* ERR uudised Kaebekoor (Soome/Taani 2009) Lastesaated AK AK (vk) Eesti interpreedid: Pille Lill, Marje Lohuaru Minuscule David tahab lennata (Saksa 2010) Filmitalgute päevik MF Minu Leninid (Eesti 1997) IT-osakond* Eesti TOP 7* ERR uudised 6.00 Õhus on armastust 6.50 Tõelised koduperenaised 7.35 Meie salajane elu* 8.30 Top Shop 8.45 Minu imeline elu* 9.15 Oprah* Doktor Oz* Hea naine* Top Shop Vangist kokaks* Koduvallutajad Colin ja Justin* Saint Tropez McLeodi tütred Meie salajane elu : Armastus sakib Inetu Betty Oprah Doktor Oz: Enneaegse vananemise sündroom Hea naine Minu imeline elu: Minu imeline suguvõsa Vampiiripäevikud Tantsustuudio "Pineapple" Fort Boyard 0.20 Suvereporter 1.10 Minu imeline elu* 1.35 Night Chat Hommikustuudio Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Head isu Kodu keset linna Metsik põhjala Top Shop MF Tagasitulek paradiisi (USA 1998). Romantiline põnevik* Kodu keset linna Lahingulaev Galaktika* Salatoimikud* Kahjutasu* Kõige naljakamad koduvideod Lahingulaev Galaktika Liiga Simpsonid Futurama Salatoimikud MF Ahvide planeet (USA 2001). Ulmepõnevik Kinominutid Kõige naljakamad koduvideod* Futurama* Simpsonid* Liiga* Ameerika otsib superstaari Kodu keset linna* Aia elu Õpiõu!: Tallinn Reisile minuga: Liibanon* Väike maja preerias Lõppematu päev Skulptor Mare Mikof Kolm tähte Waldbühne laval (Saksa 2011)* Rokiklassika: Deep Purple* MI (ETV 2011)* Kuula ja sa näed, 6/7 * Ajalik ja ajatu* Tubane suvi Tööotsija Pereelu, 8/ Mina elan siin* Väike maja preerias* AK Püramiidi tipus: Eesti polaaruurijad Eesti lood: Kiri Ruhnust Eesti mäng* Reisile minuga: Iisraeli linnad AK Maahaigla Krimisari Hercule Poirot: Davenheimi kadumine (Inglise 1990) Naljatera AK. Ilm. Sport MF Ristumine peateega (Eesti 1999) Sadam otsib meremeest* Täär treenib triatloniks, 9/9* Maahaigla* ERR uudised 6.00 Punased roosid* 6.45 Joonissarjad 8.00 Suvereporter* 9.00 Tee õnnele* Armastus või raha* Kodus ja võõrsil* Jürgen Veberi trikituur Eesti kõige-kõige Maie ja Valduri vägitegu Sõbrad Minu imeline elu: Lahkuminekud Regina, 170/ Punased roosid, 59/ Armastus või raha, 24/ Tee õnnele Kodus ja võõrsil Suvereporter Eestlane ja venelane Komissar Rex Unustatud Elajas: Vastumürk 0.30 MF Kriitiline otsus (USA 1996). Märul 2.45 MF Julmad mängud 2 (USA 2000). Õelavõitu draama Multifilmid Armastus võidab* Kirgede torm armastuslood* Kodu keset linna* Vaprad ja ilusad* Top Shop Lena, mu elu armastus* Kälimehed 1, 1* Suvel võib* Grey anatoomia Vale jälgedel* Vaprad ja ilusad Armastus võidab, Kirgede torm armastuslood: Sandra ja Lukas Lena, mu elu armastus Seitsmesed uudised Kõige naljakamad koduvideod Kälimehed 1, NCIS kriminalistid Kümnesed uudised MF Elu (USA 1999). Komöödia MF Hirmuklubi Phobos (Eesti-Venemaa 2009). Õudus MF Baarikärbes (USA 1987). Komöödia Lastesaated Filmitalgute päevik* ERR uudised Nipet-näpet: Tekstiil köögis Teeliste kirikud: Viljandi* Lastesaated AK AK (vk) Eesti interpreedid: Marko Martin Minuscule Kaebekoor (Soome/Taani 2009)* Euroopa vanad uued näod: Küpros. Roheline joon Filmitalgute päevik Carte blanche: Tõnis Mägi Idée fixe: Andres Vanapa Siin ja praegu: Kersti Kreismann Öölaulupidu. Märkamisaeg ERR uudised 6.00 Õhus on armastust 6.50 Tõelised koduperenaised 7.35 Meie salajane elu* 8.30 Top Shop 8.45 Minu imeline elu* 9.15 Oprah* Doktor Oz* Hea naine* Top Shop Rachel Alleni kodused Ostuhetk Tantsustuudio "Pineapple" Saint Tropez McLeodi tütred Meie salajane elu Inetu Betty Oprah Doktor Oz: Florida vähilinn Hea naine Minu imeline elu: Kompromissid MF Ohutu seks (USA 1998). Komöödia Naismõrtsukad* 0.05 Suvereporter 0.55 Minu imeline elu* 1.20 Night Chat Hommikustuudio Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Head isu Kodu keset linna* Metsik põhjala MF Ahvide planeet (USA 2001)* Kodu keset linna Lahingulaev Galaktika Salatoimikud Hulluarst Kõige naljakamad koduvideod Lahingulaev Galaktika Liiga Simpsonid Futurama Salatoimikud MF Reno 911!: Miami (USA 2007). Komöödia Kõige naljakamad koduvideod* Lõksus Futurama* Simpsonid* Liiga* Ameerika otsib superstaari Animasari Muumioru lood* MF Kevad südames (Eesti Telefilm 1984) Dokfilm Hobuse aasta TeleMF August 1991 (ETV 2005) Alo laulud (ETV 1988) Dokfilm Eestlased Kremlis (Eesti 2005) Dokfilm Eesti esimene kodanik Maa ja ilm. Kauneimad lood Dokfilm Kümme isamaa kõnet Ei saa mitte vaiki olla. Siiri Sisask Dokfilm Laulev revolutsioon Kas me sellist Eestit tahtsimegi? Maa ja ilm. Kauneimad lood AK Vabaduse laul AK. Ilm. Sport Vabaduse laul MF Viimne reliikvia (Eesti 1969) Maa ja ilm. Kauneimad lood ERR uudised 8.15 Joonissarjad 9.05 Joonisfilm Rahune maha, Scooby-Doo! MF Surfi-ninjad (USA 1993) MF Unistuste meeskond (USA 1989). Komöödia Sõbrad Ameerika supermodell 12* Meeleheitel koduperenaised Kihnu Virve Rosamunde Pilcher Armastus silmapiiril (Saksamaa 2010) Suvereporter Ühtelaulev MF Saladuste jõgi (USA 2003). Põnevik 0.40 MF Kiirem jääb ellu (USA 1995). Vestern 2.35 MF Surnute maa (USA/ Kanada/ Prantsusmaa 2005). Õudusfilm Multifilmid Kõige naljakamad koduvideod Head isu Tätte ja Matvere imeline ilmareis* Nurgakivi Naiste maailm Cashmere Mafia Kaalust alla Finaal Unistuste printsess, Kõige naljakamad koduvideod* MF Akvamariin (USA-Austraalia 2005). Noortefilm Jube nädal Kodu kullakallis Seitsmesed uudised MF Põrunud professor 2 (USA 2000). Koguperekomöödia Kälimehed: Kuidas tehti Kälimehi MF Põgenev pruut (USA 1999). Romantiline komöödia MF Ühe skandaali märkmed (Inglismaa 2006). Draama MF Kaheksane ring (USA 2009). Õudusfilm Uue aja asjad: Poed ja turud Disko ja tuumasõda ETV live: Vägilased Uue aja asjad: Pilt ja sõna Tartu muusikapäevad 30: Kantaat "Taevas ja maa" ETV live: Paabel Uue aja asjad: Korterid ja majad Ristumine peateega ETV live: Oort Tartu muusikapäevad 30: Agan, Jürjendal, Sibul ja Tõnis Mägi ning Chalice Kasvamise aeg Uue aja asjad: Lapsed ja vanemad Minuscule* On meie keskel suvi Lastefilm Ruudi AK AK (vk) Uue aja asjad: Rahvas ja üritused Monoloogid Uue aja asjad: Rõivad ja mood Teatrietendus Uue aja asjad: Ilu ja tervis Tartu muusikapäevad 30: Vaiko Eplik ja ansambel Eliit ERR uudised 6.25 Mary Bryanti imeline reis, ¾ 7.15 Top Shop 7.30 Rosamunde Pilcher Tulevalgel (Saksamaa 2000) 9.15 Top Shop 9.30 Tantsustuudio "Pineapple" Kaalulaager* Koletisest kaunitariks* Kastitäis kodu Vangist kokaks* Fort Boyard* Minu imeline elu* TERE kokakool MF Veerev segadus* (Saksamaa/ USA/ UK 2006) Pagaripiigad: Liiga palju kokkasid Rachel Alleni kodused road* Kim lööb korra majja Unelmatelaev Seishellid (Saksamaa 2000) MF Seiklus (Prantsusmaa/ Belgia 2005) Restoran meie elutoas 0.45 Suvereporter Ameerika selgeltnägijate tuleproov* 2.00 Night Chat Totaalne muutumine: kodu eri Appi tõttab Stiilne Viisik Veidrad lood Kameeleon Kalamehejutud Lõksus* Top Shop MF Reno 911!: Miami (USA 2007). Komöödia Veidrad lood Eesti jalgpalli meistriliiga. FC Levadia FC Flora Minu poisid Hull sinu järele Õnnelikud õnnetused Ringrada Rajalt maha Top Gear Eluaegne MF Surnute koidik (USA-Jaapan-Prantsusmaa 2004). Õudusfilm Top Gear* Rajalt maha* Eluaegne Ringrada: Rallifänn Veidrad lood Minu poisid Animasarjad Sadam otsib meremeest: Hiiumaa Õnne Tähelaev: Raivo Suviste Laulukarussell 2010 Finaal Vabaduse laul* Seitseteist kevadist hetke* Kiirabihaigla AK Üks tegu: Naljategu Allo Allo! Fawlty Towers Sind otsides: Andrese lugu AK: Nädal. Ilm. Sport Üks lugu: Jüri Kotšinev Dokfilm Island: tulevikulootus Sigur Rós kodus (Islandi/ Inglise 2007) ERR uudised 7.55 Joonissarjad 8.45 MF Võlur Oz (USA 1939) MF Lizzie McGuire (USA 2003). Komöödia MF Hull päev New Yorgis (USA 2004). Komöödia Ühikarotid Komissar Rex* Inga Lindström Pulmad Hardingsholmis (Saksamaa 2008) Rosamunde Pilcher Taaskohtumine Rose Abbeys (Saksamaa 2009) Suvereporter aastat hiljem Pilvede all Pushing Daisies 0.00 MF Verine jõgi (USA 2003). Õuduspõnevik 1.40 Joonisfilm Laibast pruut (UK/ USA 2005) 2.55 Ühtelaulev Eesti* Multifilmid Kõige naljakamad koduvideod MF Tühi tšekk (USA 1994). Komöödia Kutsuge Cobra 11* Otsin uut kodu Kõige naljakamad koduvideod* MF Spartacus (USA 1960). Ajalooline draama Kodu kullakallis Seitsmesed uudised Ulakad vanurid Monk 8, 10: Sharona MF Raskusi lahkumisega (USA 2006). Romantiline komöödia Leverage: patused pühakud MF Liiga (USA-Saksa-Tsehhi-Inglise 2003). Põnevik Ulakad vanurid Kutsuge Cobra 11* Kälimehed* Loor ja kõrged kontsad, 5/6: Süüria Tähtis aasta, 5/ AegRuum Muutuste arhitektid: Roheline kasv (Kanada/Prantsuse 2009) Kooliproov: Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Pedagoogiline Seminar* Teekond läbi põgenikelaagrite Ameerikasse Monoloogid* Carte blanche: Tõnis Mägi* Tuleb tuttav ette: Meloodia 68, Meloodia 69* Tartu muusikapäevad 30: Kosmikud ja Linnutee David tahab lennata* Elion Rattamaratonide sari: 6. etapp 12. Jõulumäe Rattamaraton* Lastelavastus Härra Lapsti lasteteater: Imeflööt, Minu lemmikloom: Liivahiired Hüvasti, suvi! Animasarjad AK AK (vk) Kadri Kõusaare filmivalik Kallis sõber, Sind austan Krokodill Weitzenbergi tänav Maraton Eine murul Kihnu naine Mitut värvi haldjad äamaan Põdrakütt ERR uudised 6.10 Mary Bryanti imeline reis, 4/ Top Shop 7.20 Unelmatelaev Seishellid* (Saksamaa 2000) 9.00 Top Shop 9.15 Pagaripiigad* 9.45 Rachel Alleni kodused road* Kim lööb korra majja* Täiuslik koduperenaine Koduvallutajad Colin ja Justin* Doktor Oz*: Magades söömine Doktor Oz*: Mittevajalik operatsioon Doktor Oz*: Alternatiivmeditsiini saladused Doktor Oz*: Enneaegse vananemise sündroom Doktor Oz*: Florida vähilinn Inetu Betty Vangist kokaks* Ellujääja Fort Boyard Miljonäri salamissioon MF Noored kuked (USA 1996). Draama sajandi seks 1.00 Suvereporter Restoran meie elutoas* 2.15 Night Chat Kolmeraudne Appi tõttab Stiilne Viisik Naiste maailm Kinominutid* Imelaps Malcolm Top Shop MF Vasha (Eesti-Saksa- Soome-Iiri 2008). Põnevik Imelaps Malcolm Kontor Puhastaja Ruudulipp Minu nimi on Earl Minu nimi on Earl Veidrad lood Elu nagu Marsil Ameerika paps Simpsonid Rajalt maha Totaalne muutumine: kodu eri Kalamehejutud Päästjad MF Kiirus (USA 1994). Märul Simpsonid* Rajalt maha* Kalamehejutud* Ruudulipp, 9* Naiste maailm* Seitsmesed uudised Aia elu Õpiõu! Reisile minuga* Väike maja preerias Maahaigla* Dokfilm Island* Dokfilm Sigur Rós kodus* Pildi sisse minek: Uno Roos valt MF Kevad südames (Eesti 1984)* Terve suvi, 8/ Tööotsija Allo Allo!* Fawlty Towers* Väike maja preerias* AK Püramiidi tipus: Jaan Einasto ja universum Eesti lood: Ultra Vennikased AK Reisile minuga: Petlemm, Jeruusalemm AK Maahaigla: Sreigimurdjad Ohtlik lend: Stiilipäev AK. Ilm. Sport Eesti mäng. Poolfinaal Välisilm esitleb Armadillo (Taani 2010) Maahaigla* ERR uudised Punased roosid* Joonissarjad Suvereporter* Tee õnnele* Armastus või raha* Kodus ja võõrsil* Jürgen Veberi trikituur Eesti kõige-kõige Maie ja Valduri vägitegu Sõbrad Minu imeline elu Regina, 171/ Punased roosid, 60/ Armastus või raha, 25/ Tee õnnele Kodus ja võõrsil Suvereporter Saladused Eesti häving ja hukk Jahtunud jälg. Anonüümne ülestunnistus Tõelised kriminalistid Kurjuse kannul Eluohtlik vanaema Pilvede all* Jürgen Veberi trikituur* Suvereporter* Multifilmid Armastus võidab* Kirgede torm* Kodu keset linna Vaprad ja ilusad* Top Shop Lena, mu elu armastus* Kälimehed 1, 2* Hull sinu järele Grey anatoomia Monk: Hr Monk ja Sharona Vaprad ja ilusad Armastus võidab Kirgede torm Lena, mu elu armastus Seitsmesed uudised Suvel võib Kälimehed 1, CSI Miami Kümnesed uudised MF Maadleja (USA 2008). Draama CSI kriminalistid Kahjutasu Suvel võib* Kälimehed 1, 3* Suvel võib* Animasarjad Härra Lapsti lasteteater: Imeflööt, Minu lemmikloom: Liivahiired Hüvasti, suvi!* Filmitalgute päevi* Siin ja praegu: Kersti Kreismann ERR uudised Kodukandilood: Prangli Laulukarussell Animasarjad AK AK (vk) Eesti interpreedid: Aare Saal, Ralf Taal Minuscule AegRuum Muutuste arhitektid: Roheline kasv* Kooliproov Filmitalgute päevik MF Michael Clayton (USA 2007). Põnevusdraama Eesti nüüdiskunst: Lembit Sarapuu Soomlased kosmosesse! Kallis sõber, Sind austan* ERR uudised 6.00 Õhus on armastust 6.50 Tõelised koduperenaised* 7.35 Meie salajane elu* 8.30 Top Shop Top Shop 8.45 Minu imeline elu* 9.15 Oprah* Doktor Oz* Hea naine* Top Shop MF Seiklus* (Prantsuse-Belgia 2005) Saint Tropez McLeodi tütred Meie salajane elu Inetu Betty Oprah: Jerry Seinfeld Doktor Oz: Kaalulangetamise 10 käsku Hea naine Minu imeline elu MF Meie isade lipud (USA 2006). Sõjadraama Suvereporter Minu imeline elu* 1.15 Night Chat Hommikustuudio Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Head isu Kodu keset linna* Metsik põhjala MF Kiirus* (USA 1994). Märul Kodu keset linna Lahingulaev Galaktika* Sala toimikud 15:55 Top Gear 8,8* Kõige naljakamad koduvideod Liiga Simpsonid Futurama Salatoimikud MF Kübersilmad (USA 2009). Ulmepõnevik Kõige naljakamad koduvideod* Kaitseinglid Futurama Simpsonid Liiga Ameerika otsib superstaari Aia elu Õpiõu! Reisile minuga: Petlemm, Jeruusalemm* Väike maja preerias Maahaigla* Ohtlik lend* Dokfilm Balti apell 25 (Eesti 2005) Välisilm esitleb Armadillo* Nõmme Meloodiaid estraadilt* Tööotsija Laulukarussell 2010* Väike maja preerias* AK Püramiidi tipus: Mart Min ja impedants Telekatse, 1/ Eesti mäng. Poolfinaal* Reisile minuga: Tbilisi AK Maahaigla Dokfilm Kaks päeva augustis (Eesti 2011) AK. Ilm. Sport Eesti mäng. Poolfinaal Dokfilm Ma elasin Eesti Vabariigis (Eesti 2010) Tartu levimuusikapäevad: Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu Maahaigla* ERR uudised Punased roosid* Joonissarjad Suvereporter* Tee õnnele* Armastus või raha* Kodus ja võõrsil* Jürgen Veberi trikituur Eesti kõige-kõige Maie ja Valduri vägitegu Sõbrad Minu imeline elu. Lapsed Regina, 172/ Punased roosid, 61/ Armastus või raha, 26/ Tee õnnele Kodus ja võõrsil Suvereporter Krimi Elav märklaud: Christopher Chance MF Hellboy kangelane põrgust (USA 2004). Märul MF Raha nimel (USA 1997) Märulikomöödia Tõelised kriminalistid Jürgen Veberi trikituur* Multifilmid Armastus võidab* Kirgede torm* Kodu keset linna Vaprad ja ilusad* Top Shop Lena, mu elu armastus* Kälimehed* Suvel võib* Grey anatoomia CSI Miami* Vaprad ja ilusad Armastus võidab Kirgede torm Lena, mu elu armastus Seitsmesed uudised Suvel võib Kälimehed: 1, CSI New York Kümnesed uudised MF Ajavõmm (USA 1994) Ulmemärul CSI kriminalistid Eluaegne: Jõuetu Jäljetult kadunud: 3, Kälimehed* Suvel võib Laulukarussell* Animasarjad Filmitalgute päevik* Rännud Kersnaga: Kilimandžaaro ERR uudised Kooliproov* Animasarjad Mina ja minu lemmikloom Animasarjad AK AK (vk) Eesti interpreedid: Tanel Joamets Minuscule Eine murul Eesti TOP Normanni vallutused: Abu Dhabi Filmitalgute päevik Abistav käsi, 3/ Idée fixe: Maimu Berg Mängime veel! MF Michael Clayton (USA 2007)* Põnevusdraama ERR uudised 6.00 Õhus on armastust 6.50 Tõelised koduperenaised* 7.35 Meie salajane elu* 8.30 Top Shop Top Shop 8.45 Minu imeline elu* 9.15 Oprah* Doktor Oz* Hea naine* Top Shop MF Pulmakorraldaja (USA-Saksa 2001) Komöödia Saint Tropez McLeodi tütred Meie salajane elu Inetu Betty TERE kokakool Oprah: Jessica Simpson Doktor Oz: Kolm tähtsat sümptomit Hea naine Minu imeline elu Kaalulaager Koletisest kaunitariks sajandi seks Suvereporter 1.15 Minu imeline elu* 1.40 Night Chat Hommikustuudio Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Head isu Kodu keset linna* Metsik põhjala Top Shop MF Kübersilmad* (2009). Ulmepõnevik Kodu keset linna Lahingulaev Galaktika* Salatoimikud* Kaitseinglid* Kõige naljakamad koduvideod Lahingulaev Galaktika Liiga Simpsonid Futurama Salatoimikud MF X-mehed 2 (USA 2003) Ulmemärul Kõige naljakamad koduvideod* Viimane hoiatus Futurama Simpsonid Liiga* Ameerika otsib superstaari Aia elu Õpiõu!: Kolga Reisile minuga: Tbilisi* Väike maja preerias Maahaigla* Dokfilm Ma elasin Eesti Vabariigis* Kaks päeva augustis* Dokfilm Hobuse aasta* Ilmalind Välisilm esitleb Bhutan - demokraatia lävel* Projekt EI: Desintegraator, 2 (Eesti 2006) Tööotsija Suveviisid Võrtsjärvel Väike maja preerias* AK Püramiidi tipus: Mälu-uurija Endel Tulving Telekatse, 2/ Eesti mäng. Poolfinaal* Reisile minuga: Kahheetia AK Maahaigla Lotokolmapäev Kahekõne valik: Riho Ühtegi Viking Lotto AK. Ilm. Sport Foorum Seitseteist kevadist hetke Eesti TOP 7* Maahaigla* Lotokolmapäev* Viking Lotto* ERR uudised Punased roosid* Joonissarjad Suvereporter* Tee õnnele* Armastus või raha* Kodus ja võõrsil* Jürgen Veberi trikituur Eesti kõige-kõige Krimi* Maie ja Valduri vägitegu Sõbrad Minu imeline elu. Vanemate lahutus Regina, 173/ Punased roosid, 62/ Armastus või raha, 27/ Tee õnnele Kodus ja võõrsil Suvereporter Ühikarotid Ameerika supermodell Jälgi jätmata Southland (4) Tõelised kriminalistid Kurjuse kannul Jürgen Veberi trikituur* Krimi* Multifilmid Armastus võidab* Kirgede torm* Kodu keset linna Vaprad ja ilusad* Top Shop Lena, mu elu armastus* Kälimehed* Suvel võib* Grey anatoomia CSI New York* Vaprad ja ilusad Armastus võidab Kirgede torm Lena, mu elu armastus Seitsmesed uudised Suvel võib Kälimehed Kutsuge Cobra Kümnesed uudised MF Võõramaalane (USA- Saksa 2008). Märul Kalamehejutud Heroes: Teine tulemine Minu poisid: Langus Suvel võib* Animasarjad Filmitalgute päevik* Eesti TOP 7* Normanni vallutused: Abu Dhabi ERR uudised Mängime veel!* Lastesaated AK AK (vk) Eesti interpreedid: Sten Lassmann Korvpalli EM valikmäng: Eesti - Holland Filmitalgute päevik Pealtnägija Tuleb tuttav ette: Mõmmi ja aabits Põhjala pärlid: Tammisaari Olümpiaregati tähed ERR uudised 6.00 Õhus on armastust 6.50 Tõelised koduperenaised* 7.35 Meie salajane elu* 8.30 Top Shop Top Shop 8.45 Minu imeline elu* 9.15 Oprah* Doktor Oz* Hea naine* Top Shop Kaalulaager* Koletisest kaunitariks* Naismõrtsukad Saint Tropez McLeodi tütred Meie salajane elu Inetu Betty Oprah: Nick Schuyler Doktor Oz: Carnie Wilson on tagasi Hea naine Minu imeline elu: Mehed Koduvallutajad Colin ja Justin Vangist kokaks Miljonäri salamissioon* Suvereporter 1.10 Minu imeline elu* 1.35 Night Chat Hommikustuudio Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Head isu Kodu keset linna* Top Shop MF X-mehed 2* (USA 2003). Ulmemärul Top Shop Kodu keset linna Lahingulaev Galaktika Salatoimikud* Viimane hoiatus* Vaba ja vallaline: Pilootosa Lahingulaev Galaktika Liiga Simpsonid Futurama Salatoimikud MF Eragon (USA-Inglise- Ungari 2006). Fantaasiafilm Vaba ja vallaline* Kahjutasu Futurama Simpsonid Liiga* Ameerika otsib superstaari

12 LõunaBörs Suurim kuulutuste rubriik Lõuna-Eestis Tutvu Erakuulutused TASUTA Kiireim ja lihtsaim viis kuulutada on LounaLeht.ee kodulehe kaudu. Kuulutus avaldatakse lisaks paberlehele ka LounaLeht.ee kuulutuste rubriigis. Nädalalehes LõunaLeht saab kuulutada: e-post: või tel Korduskuulutus 0,79 / kr. Saada SMS numbrile 15330, sõnumi sisuks kirjuta: INFO (tühik) LLL (tühik) kuulutuse tekst. SMSi hind 0,96 / kr. Eraisiku ärilise iseloomuga või teenuse pakkumise kuulutus ning juriidilise isiku kuulutus kuni 165 tähemärki 1,99 / kr. Avaldamiseks saada kuulutus e-postiga kuulutus@lounaleht.ee või tule toimetusse Jüri 22a, Võru. Saada SMS numbrile 13015, sõnumi sisuks kirjuta: INFO (tühik) LLL (tühik) kuulutuse tekst. SMSi hind 2,49 / kr. Kaastundeavaldus, mälestuskuulutus ja õnnitlus 4.99 / kr. Hinnad on koos käibemaksuga. kuulutamise täpse korraga LounaLeht.ee 18. august 2011 LõunaLeht Põlva Puit OÜ võtab tööle vahetuse meistri. T: Saekaater Rõuges vajab ketas- ja raamsae operaatorit või brigaadi. Tasu soodne. T: AS Semuehitus pakub tööd: kvalifitseeritud ehitustöölistele, kvalifitseeritud santehnikutele, plaatijale, krohvijale, maalrile, ehitusabitöölisele.tulla aadressil Kooli 6, Võru. Info T: või semu@semuehitus.ee AS Ekseko Lutsu farm pakub tööd operaatorile. T: OÜ Võru Seeder võtab tööle tisleri. Väljaõpe on kohapeal. T: Pakume tööd halumasina operaatorile. Kanepis, aastaringselt. T: Pakume aastaringset ja tasuvat tööd saemeestele oma varustusega Võru- ja Põlvamaal. T: Ehitusfirma pakub tööd ehitusmeestele või prigaadidele Võrumaal ja Tartumaal. T: Otsime Soome keevitajaid. Kogemust nõutav miinimum 2 aastat, soome keele oskus suhtlus tasandil. Palk kokkuleppel. Töö pikaajaline. Saada CV ile vootele@smprofit.eu võtame teiega ise ühendust. T: , kui helistada siis ajavahemikus Vajatakse harvesterijuhti Valmet 911 traktorile. Töö Kagu-Eestis ühes vahetuses. T: Sallasto OÜ Viljandimaal vajab traktoristi ja farmitöölisi. T: EKSO Farm võtab tööle Kanepi töötmisüksusesse kohusetundliku söödamikser-operaatori. Nõutav eelnev töökogemus vastaval erialal. Töö graafiku alusel. Töötasu 920 (bruto). CV saata e- mailile: info@eksoagro.ee Info T: Pikaajaliselt kaubanduses töötanud 57-aastane naine otsib tööd samas valdkonnas (sobib ka osaline tööaeg). T: Välismaalt naasnud, pika staažiga ehitusspetsialist ootab pakkumisi. T: OÜ Kagu Kaevud Puurkaevude puurimine,puhastamine ja veetõsteseadmete paigaldus tel AUTORENT (kuni 7 kohta) Tel , OÜ Autoteh Tallinna mnt 46a, Võru VÕTMETE VALMISTAMINE Võru Maksimarketi ees E, T, N, R 9-15, K Võimalus tellida kohale! T: Šurf OÜ ehitab ja remondib betoonraketega joogivee kaevusid aastaringselt üle Eesti. Veesoone mõõtmine pendliga, 100% garantii. Firma ehitus- maj. registris registreeritud. T: , ÕIGUSABI tsiviilasjades. Rein Vänteri büroo Võrus, Oja 1. E-R kella T: Elektritööd, õhk-soojuspumbad ja konditsioneerid - müük ja paigaldus. T: Ohtlike puude raie, võsalõikus, valgustusraie. T: OÜ Tiigre Kaevude kaevamine ja puhastus, veetrassid. Ohtlike puude raie. Metsaraietööd ja võsalõikus. Kalmurantide valmistamine ja kalmuhooldus. Muru niitmine. T: Üldehitus- ja remonttööd. Ehitiste omaniku järelvalve T: OÜ A.Wetron teostab ehitusjärgset koristust, põrandate vahatamist ning pakub teisi puhastusteenuseid. T: Kanalisatsiooni- ja veetorustike ehitus, septikute-kogumismahutite müük ja paigaldus. Teeme Teie maamajja korraliku joogivee ja reoveesüs- Välikäimla rent. Fekaalivedu. Tommirent. Tel HAUAKIVID MATUSEPLAADID MAAKIVIDE TÖÖTLEMINE RESTAUREERIMISTÖÖD Põlva,Pärna 1.Võru,Muraka 6. tel web.zone.ee/avoraudik/ teemi. Töid teostame üle Eesti. T: , jyritoru@jyritoru.ee KAARDID ENNUSTAVAD, tel , kogenud ennustajad 24 tundi, ka mobiilidelt, H: 1.09 /minut Puistevilla müük ja paigaldus. Paigaldusseadme rent. T: WC, duširuumi, kogu korteri kapitaalremont, sauna ehitus, fassaaditööd. Soodushind. Garantii. T: Kanalisatsiooni- ja veevarustustööd. Imb- ja filterväljakud. Trassidega liitumised. Sadeveesüsteemid. Drenaaž. Septikud, mahutid ja biopuhastid. T: Tiikide ja suuremate veekogude kaevamine, kinnistute korrastamine, kändude juurimine ja väiksemate teede ehitus. Info T: Muru niitmine, trimmeri ja murutraktoriga. T: , Ehitusplekk OÜ valmistab plekist tooteid: katuseluugid, korstnakatted, harjaplekid, viiluplekid, vihmavee süsteemid, pneumo transpordi sõlmed jne. Valmistame tooteid ka roostevabast-, messing- ja vaskplekist. Asume Võrus Pikk 4. T: Heina purustamine. T: Toome vee majja. Ehitame kanalisatsiooni ja reoveepuhasti. Omame Pakume abi võlgade sissenõudmisel. Kui teil on probleeme äripartneritelt võlgade tagasisaamisel või eraisiku võlgadega pöörduge meie poole. Pakume just teile sobivat inkassoteenust. T: a kogemusi veemajanduse ja ehituse alal. T: Laastukatused. Äravajunud puithoonete tõstmine. Võimalik tasuda ka maa või metsaga. T: Ruloonsilo valmistamise teenus, rohumaade niitmine, randaalimine. T: Pressime õunamahla, soovi korral tuleme kohale- hind kokkuleppel. Müüme ka värsket õunamahla. T: Hoian lapsi. T: Müün ja lõikan katusesindleid. Tellija ja omamaterjalist. Vajadusel paigaldus. Info T: HEINAMAADE NIITMINE purustajaga. T: Santehnilised tööd Võrumaal. Kuuldel telefonil kella 7.30 kuni AbiToru OÜ. T: Salvkaevude puhastamine, süvendamine ja remont. T: Puithoonete värvimine ja survepesu. T: Kaevetööd kopaga. Tänavakivide paigaldus. T: Ohtlike puude ja okste eemaldamine. T: Teeme üldehitus ja eritöid (plaatimine, viimistlus, valu, vundamendid, ladumis-ja torutöid), oodatud ühistud, firmad ja eraisikud. T: Uksepolsterdus ja remont. T: Müüa Toyota Land Cruiser, 83a, 60 hj varuosadeks. Hind kokkuleppel. T: Müüa Opel Astra, VW Vento, Ford Escort, 95a, BMW 525, 92a, bensiin, Suzuki Baleno, VW Golf 3 varuosad, palju varuosi olemas. Küsi lisa T: Ostan veosilmuse. T: Soovin osta Moskvitš 400, 401. T: Müüa VW Passat 1.8, 66kw, universaal, bensiin, hall, kärukonks, katuseluuk, kesklukk, üv kehtib Väga heas korras. H: T: Müüa Audi 80 B4, 96a, 1.9 Tdi, avant-kerega, VW Passat 1.9 Tdi, 99a, T: Müüa Audi 80, 89a, tsinkkere, kerge avariiline esitiib ja kaitseraud. Müügiga kiire. Helista õhtul peale T: , Müüa GAZ-51 ja 52 raamiga, mitte sõidukorras. T: Müüa Ford Transit 2,5 D, 91a. Sõidukorras, kehtiv üv ja kindlustus. Hind kokkuleppel. T: Müüa Mercedes Benz E-220 D, 97a. A-170, 98a. Opel Digra, 95a. VAZ , 90a. T: Müüa Nissan Almera, 01a, 66kw, sedaan, tumepunane, 1,5 cm3 mootor, üv T: Müüa suur valik sõiduautosid, autod Soomest, heas sõidukorras. Hind alates T: Müüa Mazda , 97a, 66 kw. Heas korras, kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Asukoht Põlva. T: Rainholzer OÜ ostab kasvavat metsa, metsakinnistuid, metsamaterjali. Metsa ülestöötamine. T: Ehituslik saematerjal. Vedu. T: Müüa pidevalt saematerjali, sügavimmutatud välisvoodri- ja terrassilaudu, sisevoodri- ja põrandalaudu. Voodrilaudade tööstuslik värvimine. Vajadusel transport. T: Müüa kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud. Vedu tasuta. T: Müüa voodri- ja põrandalaudu, ehituslikku saematerjali. Vedu tasuta T: Müüa 3-meetrist küttepuud kohaletoomisega. T: Müüa lõhutud küttepuid T: Müüa sisevoodrilaudu (hind al. 2,6 / m²), välisvoodrilaudu (hind al 3,9 / m²), põrandalaudu (hind al 4,8 /m²). Veovõimalus T: , e-post: info@voikapuit.ee Firma ostab okaspuupalki. Pakume hööveldamisteenust. Saematerjali müük. T: , Müüa ehituslikku saematerjali, transporditeenuse võimalus. Infot saab T: ; Müüa välis- ja sisevoodrilaud, ka värvituna. Vedu tasuta. T: Ostame üle Eesti virnastatud võsa, raiejäätmeid, saetööstuse jääke Ostame kokku metsamaad ja raieõigusi üle kogu Eesti. Oodatud on kõik pakkumised. Raha kohe kätte. Tel SAEMATERJAL SISE-VÄLISVOODRILAUAD PÕRANDALAUAD TERRASSILAUAD SAUNAMATERJALID Võru, Pikk tn 4, E R 8 17 Tel (saematerjali ladu) Vabriku 1A, Põlva AVATUD: E R kella TEL: Vabriku 1A, Põlva AVATUD: E R kella TEL: REHVID SOODSALT (sõiduauto, pakiauto, džiibid, väikebussid) SUVEREHVIDE SOODUSHINNAD 175/70 R /65 R /65 R /65 R /70 R /55 R15-60,75 PALJU TEISI REHVE JA VELGI SOODSA HINNAGA! TULE, KÜSI PAKKUMIST! KÕIK REHVITÖÖD MEILT! Tallinna mnt 46a, Võru Tel 78 Info , ja broneering tel , /65 R15-53,00 205/60 R15-70,30 205/55 R /R14C - 55,60 195/70 R15C REHVIDE MÜÜK: sõiduautodele veoautodele haagistele põllumasinatele NB! KÕIK REHVITÖÖD! REHVIDE PROTEKTEERIMINE AUTOTEENINDUS E-R , L SÕIDU-, PAKIAUTOD, DŽIIBID, VÄIKEBUSSID LUKKSEPATÖÖD al 12,78 (200 kr) KEEVITUSTÖÖD SILDADE REGULEERIMINE Tallinna mnt 46a, Võru SOODSALT! REHVIDE VAHETUS (4 TK) alates 12,78 (200 kr) AUTODIAGNOSTIKA alates 6,39 (100 kr) Info ja broneering tel , TEOSTAME: REMONT HOOLDUS ÕLIVAHETUS SILDADE REGULEERIMINE ÜLEVAATUSEELNE KONTROLL AUTOPESULA NB! LAHTIOLEKU AJAD: E-R L, P SÕIDUKID SÄRAMA! Tule LEOTUSPESU alates 3,20 (50 kr) tutvuma! VAHATAMINE alates 12,78 (200 kr) Tallinna mnt 46a, Võru NB! KÄIME ÄRA KA ÜLEVAATUSEL SINU EEST! Sõiduautode remont endistes Hinkuse ruumides. PENSIONÄRIDELE ALLAHINDLUS! Info ja broneering tel ,

13 LõunaLeht 18. august OÜ Actively ostab: Metsakinnistuid Kasvava metsa raieõigust Läbi raiutud metsa ja maad Aitame vajalike dokumentide korda ajamisel. Enne, kui otsustate oma metsa müüa, küsige kindlasti ka meie pakkumist! Info tel ostab palki ja peenpalki paberi- ja küttepuud kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid pakub metsaomaniku nõustamist metsa raie- ja väljaveoteenust materjali veoteenust metsaveoautoga Täpsem info: tel , Janar Reiljan Müüa kütte- ja kaminapuid cm, kõik puuliigid. Võrgus ja konteineris. Ka suured kogused. Transport kokkuleppel. kkuleppel. T: OÜ Supremo ostab METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA Küsi pakkumist Tel: OSTAME kasvavat metsa, metsamaad, palki, paberipuitu ja küttepuitu. Tel (pinnud, saepuru, höövelliist), kasvavat võsa (kraavide ja teede ääred, võsastunud põllu- ja heinamaad). Energiavaru OÜ. T: , energiavaru.ee Müüa kuivad pakitud pliidipuud ja kütteklotsid. Vedu tasuta. T: Müüa prussid, lauad, talad, voodri-, karniisi-, rõdu-, põranda- ja sauna lauad, aialipid jm. Info T: Puiduklaster OÜ ostab raieõigust ja okaspuupalki. Veo võimalus. T: Ostetakse 3 m küttepuud. Hind kokkuleppel. T: Müüa traktorid T-16, ees kahveltõstukimast ja kallutav kopp, T-25/ 2 tk, T-40 AM /3 tk, JUMZ-6KL, EO2621, MTZ-80. Kultivaatorid, kartulirootorid, lattniidukid, heinalohisti. T: Ostan traktori T-16, T-25, T-40, MTZ-82. T: Müüa kultivaator (sobib T-25, T-40) ja kergäkked. T: Müüa lavett. Põlvamaal. T: Müüa traktor HTZ-7 varuosadeks. T: Müüa põrsaid. T: Müüa munevaid noorkanu 22 tükki. Peetud välitingmustes. H: 1 tk. T: Müüa pooleaastane musta-valgekirju ja kirjude sarvedega Kihnu maatõugu jäär. Võimalik ka vahetus lihakeha vastu. T: Müüa ilus saanetõugu 5-kuune sokk ja lüpsikitsed. T: Müüa kaks seemendatud musta-valgekirju mullikat. Samas müüa sokud, kaarik ja regi. Info T: Ostame VANAMETALLI VÕRUS, Kose tee 1D, E-R 8-17; L 10-14, P-suletud T: , PÕLVAS, Lao 5, E-R 8-16; L 9-14, P-suletud T: Tasumine päeva jooksul! Koguja ostab: vanu pudeleid, raamatuid, postkaarte, samuti vana portselani (serviisid ja üksikesemed), vana klaasi (tuhatoosid, lillevaasid, viinapitsid) T: Ostan nõukogudeaegseid mänguasju, postkaarte, märke, rahasid, raamatuid, tikutopse, fotoaparaate, kellasid, mundreid, raadioid. T: Soovin osta avariilist rollerit mootoriga STC. T: Ostan tuhablokke. T: Ostan dokumentidel kasutatud Elva, Kuuste, Luunja, Otepää ja Pühajärve Vallavalitsuste kantseleimaksu marke. coleopterous@hotmail.com, T: Suur valik kodumasinaid KÕIK ROSENLEW KERAAMILISED PLIIDID (50 cm laiusega) 255 TARWE OÜ, Fr.R.Kreutzwaldi 58a, tel , Müüa laias valikus elupuu ja kadaka vorme, pirnipuu ja maguskirsipuu istikuid, septembri lõpus paljasjuurseid õunapuuistikuid. Asuva Aed, Ahja. Info T: Müüa katusesindleid, kimme ja tõrvaõli (3 /l). Samas müüa uus puiduküttel katel (u. 70 kw). OÜ Kodukatus T: Müüa uus suur pliidiääre raud (paja auk 60 cm, keeduplaat 41x71 cm ). Sobib vanematele pliitidele talupidamisse. Hind kokkuleppel. T: Müüa soodsalt sauna- ja suitsuahjud, kaminad, pliidid, boilerid, grillid. Kauba koju toomise võimalus. Paigaldus. T: Müüa freesasfalti 23 /tonn ehk 5 /m². Paigaldamine kokkuleppel. T: MÜÜK. Paljud kaubad alates 1 Avangardi ärikeskuses, Tartu 37, Võru. T: Müüa soodsalt tsinktorusid ja ümarraudu 16 mm. T: Müüa uus nurgadiivan+tumba (koosneb kahest osast), pakendis, musta värvi ning seljapadjad lillelised. T: MAHLAPRESSID ja ÕUNAPURUSTAJAD. Elektrimootoriga purustaja 395, mahlapress 22L 225, mahlapress 50L 249. T: Müüa naiste jalgratas, ilma käikudeta. T: Müüa segumasin (50l), väike höövelpink, VW Golf 3 esitiivad (uued). T: Müüa soodsalt kasutatud nurgadiivan kangast. T: Müüa kasutatud keskküttekatel WOLF koos ELCO põletiga. T: Müüa 3-kohaline lastekiik, metallist, aastaringseks kasutamiseks. Samas müüa ka päiksevarjuga aiakiik. Hind kokkuleppel. T: Müüa ZIT-mootor, akordion Delicia, 96 bassi, uus käsikaevupump, võimas elektrikeevitus, ajakiri Pioneer. Mootorratas Iž. T: Müüa aasta vanad Hooveri külmikud kõrgusega 86 cm, ideaalses korras. T: Müüa akulaadija-käivitaja START. Töökorras. H: 75. START käivitaja akulaadija 800 A, märja. H: 130. T: Müüa lastetoa sektsioon (2 riidekappi ja riiulid) 100, punane vaip 3x4 25, peegliga riidenagi 20, lahtikäiv nurgadiivan ja 2 tumbat 300. T: Müüa pesumasin Riga-17. H: 32. T: Müüa Võrus Thulema 2-töökohaga vähekasutatud büroomööbel. H: 750. T: Müüa kudumismasin ja elektriline koorelahutaja. Samas müüa ka akordion. T Müüa lemmikloomapuur meriseale, hamstrile, kääbusküülikule. T: Müüa kettkaarti, põrkäkked, piimajahuti veevanni baasil. H: 100 tk. Helistada õhtuti T: Suur valik kliimaseadmeid. Ainult parimad pakkumised Teile. T: ja Müüa mesilastarud koos mesilasperedega. H: 100. T: , Müüa elupuuistikuid, 4 tk. T: Müüa kasutatud mobiiltelefon Samsung SGH-D780 (kahe SIM-kaardiga), kaasa laadija ja hands-free. H: 50. T: Müüa heas korras Eestiaegne suitsusaun 4,3m x 3,5m. Soodsalt. T: Müüa toidukartul Flaavia. Mahekartul. Hind kokkuleppel. T: Müüa meeste jalgratas 18 käiku. Heas korras. Soodsalt. T: Müüa hulgim uusi naiste sukkpükse nr ja palju muud huvitavat. Info T: Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid. Metsa ülestöötamine. T: Pakume õiglast hinda teie metsa ja maa eest. T: FOREST STOCK OÜ ostab metsakinnistuid. T: Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid ja põllumaad üle Eesti kuni /ha. Kinnistud võivad olla raiutud, koormatud hüpoteegiga või paikneda kaitsealas. Ettemaksu võimalus. Info ja konsultatsioon T: , metsakeskus@gmail.com Ostan maad ja metsa, ka raiutud kinnistuid. T: Ostan METSAKINNISTUID, RAIEÕI- GUST, PALKI, PABERIPUUD müüjaile soodsate hindadega. T: või SKP Invest OÜ ostab metsakinnistuid üle kogu Eesti ka koos hoonetega, hüpoteegiga või kaitsealal. Hinnapakkumine paari päeva jooksul. T: Põllumajandusettevõte soovib osta või rentida põllumaad Põlvamaal Laheda vallas. T: Ostan Võru linnas garaaži. T: Ostan korraliku, võimalusel hoonestamata talukoha koos põllumaa ja metsaga. Soovitav elektriliitumise võimalus. T: Müüa maja Meegomäel, Kubija külje all. Hind kokkuleppel, otse omanikult T: ; Müüa 4-toaline mug. korter Võru linnas. Hind kokkuleppel, otse omanikult T: ; Müüa Võru linna ääres (7 km linnast, Verijärve taga) talu, looduskaunis koht, tööstusvool, tiik, omanikult. T: Müüa Võru linnas maja kõrvalhoonetega, 2 kaevu, kasvuhoone. Omanikult. T: Müüa 3-toaline mugavustega soodsa asukohaga korter Võrus. Omanikult. ID T: Müüa soodsalt 3-toaline korter Võrus, 2/5. T: Müüa 3-toal mugavustega korter ÜLO RINNE KINNISVARA MÜÜN ja võtan MÜÜKI Vaata minu pakkumisi Tel: , ulokinnisvara@hot.ee Võrus. Läbi maja planeering, 2. korrus, oma õu. T: Müüa maja Võru kesklinnas, saun, 2 kaminat. Võib pakkuda ka korteri vahetusvarianti Tallinnasse ja Tartusse. T: Müüa 3-toaline korter (70,3m²) renoveeritud, suur köök, Meremäel. T: Müüa 1-toaline renoveeritud mugavustega korter Võrus Luha tn, 5/5, osaliselt möbleeritud, otse omanikult. T: Müüa kinnistu Okka tn. 940m², vundament, männid. H: T: Müüa Võru linna piiril aianduskrunt 868m² ja maja suurus 44,2 m² (Narva plokk). H: Helistada õhtul. T: , Müüa 1-toaline korter Võrus. Info T: või Müüa 3-toaline korter Vilja tn. 60,9 m², 4. korrus. Hea asukoht. Omanikult. T: Müüa 2-toaline ahiküttega korter Võru kesklinnas, 1/2, 46m², soe vesi, kanalisatsioon, WC, veekogu lähedal. Hind kokkuleppel. Kiire! T: Müüa kinnistu Võrus, otse omanikult. H: Tule, vaata, kauple. T: Müüa talukoht koos metsamaaga, looduskaunis kohas. Otse omanikult. T: Müüa maja Põlva linnas. Omanikult. T: Müüa 2-toaline ahiküttega korter Võrus. T: Müüa või rendile anda renoveeritud 2-toaline korralik korter Võru kesklinnas. Otse omanikult. T: Müüa või anda üürile 1-toaline korter Laane 3, Võrus. Soovitavalt korralik naisterahvas. Ainult kommunaalteenus. T: Müüa Põlvast 5 km kaugusel 1-toal. (42 m²) ahiküttega kap.rem. korter koos mööbliga (garaaž, madalad kom. maksud, olemas korteriühistu). T: Müüa 1-toaline kõigi mugavustega korter Põlvas. H: T: Müüa 2-toaline (1/3) osal. möbleeritud mugavustega korter Võrus, Jaama tänaval. San. remont tehtud 2 aasta eest. T: Müüa 3-toaline remonditud korter kesklinnas. Info T: Müüa Põltsamaal kõigi mugav. 5-toaline keskküttega korter, 2/3, toad asetsevad eraldi. Vannitoas duššinurk ÜÜRILE ANDA ÄRIPINNAD Võrus, Jüri 22a: I korrusel: 14 m 2, 15,8 m 2, 55,7 m 2 II korrusel: ilusalong 84 m 2 52,6 m 2, 24,3 m 2 36,7 m 2, 19,8 m 2 III korrusel: 74,1 m 2, 24,5 m 2 IV korrusel: 53,7 m 2 Varje Kuusik Tel e-post: varje.kuusik@uusmaa.ee ja põrandaküte, WC, elektriboiler. Panipaigad, rõdu, garaaž, aiamaa. T: Müüa 4-toaline korter Võrus, Vabaduse 2. Kivimaja, Koreli oja ääres. Lähedal bussijaam, kauplused, kool ja lasteaed. Välisuks lukus. Madalad küttekulud. T: Müüa ridaelamuboks Parksepas, Võru vald, 182m² (2 korrust+eraldi garaaž). Krunt+aiamaa 700 m². Tahke küte+õhksoojuspump, köögimööbel, seinakapid, saun. T: Müüa 3-toaline renoveeritud korter Parksepas, sisse jääb eritell. mööbel ja inegr.tehnika. Madalad komm. kulud, toimiv ühistu. Pildid meili. H: T: Müüa soodsalt 3-toaline korter (1/3) Võrus, Kagukeskuse lähedal. Tutvu ja tee oma hinnapakkumine. T: Müüa 2-toaline korter ja garaaž Tartus. T: Müüa 2-toaline rõduga korter Põlvas. Hea korteriühistu. Läheduses Intsikurmu, kool, haigla, kaubanduskeskus, bussijaam. T: Müüa või üürile anda mugavustega korter Varstus. Otse omanikult. T: Üürile anda Parksepas 3-toalisest korterist 1 tuba õpilasele. T: Soovin üürida 2-toalist korterit Võrus. Endal olemas voodi, külmkapp, pliit. T: Üürile anda 2-toaline korter Võrus. Otse omanikult. T: Üürile anda 2-toaline möbleeritud korter Võru kesklinnas. T: Üürile anda 2-toaline heas korras osal. möbleeritud ja mugavustega korter Võrus, Jaama tänaval. T: Üürile anda möbleeritud 4-toaline korter Kreutzwaldi tänavas. T: , Üürile anda septembrist heas korras möbleeritud 2-toaline korter Laane tänaval. T: Vahetada 3-toal. remonti vajav korter Võru kesklinnas, 8. korrus, 1- või 2-toalise korteri vastu Võrus või Tartus. T: Üürile anda 1-toal. möbleeritud korter Vilja tn. T: Üürile anda 1-toaline korter Võrus Lille tänaval septembrist. T:

14 august 2011 LõunaLeht KAGU-EESTIST ON MANALATEELE LAHKUNUD: KOHUPIIMA-VAARIKAKOOK ENDLA ADLER MILVI RÜGA OLGA VÄIKENURM VALMISTUSAINED Taigen: 225 g võid 1 dl suhkrut 5 dl jahu 0,5 tl soola 0,5 tl soodat 0,5 tl küpsetuspulbrit 1 tl vanillisuhkrut 2 dl kookoshelbeid VALMISTAMINE Täidis: 1 kg kohupiima 250 g hapukoort 4 muna 2,5 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut 400 g vaarikaid LINDA ELIASER LONNI KERGE LEO LIIRA VOLDEMAR RUUTNA MEETA SALMI ENNO TIITUS KOIDU TODI ANDRUS SCHMEIMANN URMAS TÕNTSEL IRINA POOGLA SENNI ESKLA ENE ROHT Kaastunne omastele ja lähedastele KAASTUNDE- AVALDUS, MÄLESTUS- KUULUTUS LÕUNALEHES VAID Sega omavahel jahu, sool, sooda, küpsetuspulber, vanillisuhkur ja kookoshelbed. Näpi juurde või ja suhkur. Sega purutaoliseks taignaks. Kuumuta ahi 200 kraadini. Täidise jaoks sega kohupiim, hapukoor, suhkur ja vanillisuhkur. Pudista 3/4 taignast ahjupanni põhjale. Vala peale kohupiimamass. Kata vaarikatega. Pudista peale ülejäänud puru. Küpseta 30 minutit. Jahuta ja lõika ruutudeks. 21.III 20.IV Tegemist võib tulla rohkem koduga ning isiklike asjade ajamisega. Parimateks vestlus- või mõttekaaslasteks saavad kodused, lihtinimesed ja lapsed, aga miks mitte ka koduloomad. Praegune aeg lähendab sind isiklike tuttavatega veelgi rohkem. Nädala lõpp aitab millessegi süveneda. Ka fantaasia peaks vohama. Vältida tuleks aga ükskõik missugust liialdamist. 21.IV 21.V Aeg räägib nooruslikust energiast, õppimisvõimest ja meelelahutusvajadusest. Igav elu ei tuleks isegi tahtmise puhul välja. Käsilolevad päevad võimaldavad töötades või õpingutes paremat järjepidevust saavutada. Lihtsam on võtta kõike kergelt, kasvõi rasket muusikat. Uus nädal on loov ja fantaasiatärgitav. 22.V 21.VI Kättejõudnud ajal on mõnikord hea olla ka omaette või hästi valitud, väikses ja vaikses seltskonnas. Praegustel päevadel tüürib elu kõrgelennuliseks ja välismaahõnguliseks. Laupäevast alates on oodata tööalaselt huvitavamaid tuure. Uus nädal räägib eelkõige sõbralikest suhetest. 22.VI 23.VII Kuu keskpaik sunnib sind ennast näitama. Sul on kiusatus rohkem sõna võtta ja vaielda, kuigi suured sõnad on läinud juba lendu ning tulevad bumerangina tagasi. Nädalalõpp juhib tähelepanu isamaalistele tunnetele ning poliitilistele kirgedele. Hakkama saab ka mõne suurema egoga isikuga. 24.VII 23.VIII Aeg viib sind kokku nende valdkondadega, millest teatakse, aga palju ei räägita. Sinu elule lisavad värvi ärevile ajavad teated tegelikkusest. Oodata on selginemisi ka rahamaailmas. Neljapäeval, reedel ja laupäeval sujuvad jutud mõlemapoolselt huvitavas suunas. Sinu partner ei lase ennast ära unustada - ta ootab tähelepanu! 24.VIII 23.IX Eelolev aeg teeb sind vägisi isepäisemaks ning sisendab eneseusku. Seetõttu võivadki mitmed tõkked eneselegi arusaamatul moel kaduda. Laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval tahavad eriti olulised inimesed sulle vastu jalutada. See võimaldab ka sassiläinud suhteid klaarida. Uus nädal äratab oma värvikate elamustega üles. 24.IX 23.X Sümbolid kõnelevad töödest, saladustest ja töösaladustest. Ettetulevad kohustused sunnivad pühenduma. Käsilolevad päevad aitavad inimvaenulikust allasurutud olekust välja tulla. Kergem on võimukatele inimestele ei ütelda. Päevakorral olevad meelelahutuslikud peibutised on vaatamata argisele rütmile ikkagi teretulnud. Tõenäoliselt on ka partnerist rohkem asja. 24.X 22.XI Ette võib sattuda sõpru ja neid, kellel on midagi õpetada või mingit nõu anda. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on võimalik kodusolijatega asjalikku juttu ajada. Pühapäeval ja esmaspäeval räägivad tähed sõbralikest suhetest ja meelelahutustest. Kui muud ei saa, siis nalja ikka saab. Ka raskustega maadlemine tuleb paremini välja. 23.XI 21.XII Oodata on uusi koosolemis- ja koostegevusvõimalusi. Kohustuste käigus nähakse sind uuemas valguses, kuna sul ei õnnestu oma arvamust maha salata või kellegi teise omaga segamini ajada. Inforohkel ajal saad oma huvide edasiarendamisest ja nende teostamisest parema pildi. 22.XII 20.I Partnerlussuhted võtavad kauemkestvama iseloomu. Lennukate jutuajamiste käigus jääd oma tarkuse või lollusega kiiremini vahele. Aga see soosib teadmiste täiendamist. Neljapäeval, reedel ja laupäeval leiad parema ärisoone üles. Ja sestap ei saagi sa ennast paugupealt maha müüa. 21.I 19.II Saatuserattaks kutsutud taevamustri ajal pead mitmeid probleeme lahendama ise. Ära pahanda, kui kõik sinult kui maatargalt nõu küsivad! See on tingitud sinu kasvavast populaarsusest, mis toimib eriti neljapäeval, reedel ja laupäeval. Nädalalõpul ja uue nädala alguses juhitakse sinu tähelepanu püsivamatele väärtustele. 20.II 20.III RETSEPT.EE Sinu tee võib ristuda mõne koloriitse isikuga, kelle energia ning usk nakatavad. Ära ehmu, kui keegi neist kole aktiivseks muutub! Keegi neist võib teha ülihuvitavaid ettepanekuid. Neljapäeval ja reedel on sul saladustele jälile jõudmiseks parem nina. Uue nädala esimesel poolel on lihtsam äriküsimustes kohaneda. Hooliv, pahedeta naine soovib leida korralikku suitsuvaba 58-65a kaaslast, kes hoiaks, kelle õlale toetuda. Hea, kui omate autot, seiklejail mitte tülitada. T: a naine otsib head sõpra, elukaaslast. T: Jako Kesküla Alt-Lauri talust (sündinud 1963, elukoht Rõuge vald) maksa oma võlg ära! Tagaküla külas Kungla seltsimaja juures 20. augustil algusega kell 15 KODUKANDIPÄEV Kell 20 SUUR SUVELÕPUSIMMAN Pilet 3 eurot. Lastele öökino, vihmase ilma korral simman seltsimajas. Info T: augusti varahommikul varastatud eramust Väimelas järgmised esemed: 1) 2 võsasaage Stihl 2) survepesur Kärcher 3) Jonsered 2152 mootorsaag 4) Makita B05031 taldlihvija 5) Bosch 2-18RE lööktrell 6) Bosch GSR ja GDS 14,4 akudrell ja aku padrunikeeraja Varastatud asjade ja varasteni viiva info eest korralik vaevatasu. T: mihkel@valgapuu.ee Hea inimene, kes sa võtsid mustapunaselaigulise kassi (kõhu alt valge, ühe silma ümbrus must, teine punane). Palun too ta tagasi või teateid sellisest kassist vaevatasu eest. T: või augustil Võru vallas, Tagaküla külas, Kungla seltsimaja juures kell KODUKANDIPÄEV. T: Kell SUUR SU- VELÕPUSIMMAN. Kõigile ansamliga MaMa pilet 3 Villavahetus, lõnga ja kodukauba müük reedel, Võrus, Jüri tänaval laadal. T: Villavahetus, lõnga-ja kodukauba müük Kilingi-Nõmme turul, Tõrva laadal, Võru laadal. T: Võru Vallavalitsuse a. istungil tunnistati korraldusega nr 157 kehetuks Võru Vallavalitsuse korraldus nr a Võru Vallavolikogu a. istungil algatati Võru vallas Puiga külas Puiga lasteaia maaüksusel (katastritunnus 91804:003:0398) detailplaneering ja jäeti algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse ehitusõiguse, hoonestusala, kujade, tänavate maa-ala ja liikluskorraldu se,kujade, olulisemate arhitektuurinõuete, tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete, servituutide vajaduse ja kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste määramine seoses Puiga lasteaia juurdeehituse planeerimisega. Detailplaneeringu koostamist korraldab, koostab Võru Vallavalitsus, kehtestab Võru Vallavolikogu aadressiga Võrumõisa tee 4a Võru. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Võru Vallavalitsuses aadressil Võrumõisa tee 4a Võru tööpäevadel kella Võru Vallavolikogu istungil algatati Võru valla arengukava aastateks a. läbivaatamine. Võru Vallavalitsus ootab Võru valla arengukava muutmis-ja täiendusettepanekuid kirjalikult 31.augustiks a. Võru Vallavalitsusse aadressil Võrumõisa tee 4a Võru või il vald@voruvald.ee Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsar (Võru büroo, asukoht Lembitu 1, Võru linn, tel ) müüb avalikul suulisel enampakkumisel Toomas Jänes ele (sünd a) kuuluva hoonestatud kinnistu asukohaga Võrumaa, Võru vald, Vagula küla, Ketsi mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna registriossa nr I jaos kinnistu koosseis: katastritunnus 91801:006:0311, maatulundusmaa 100%, Võrumaa, Võru vald, Vagula küla, Ketsi, pindala 13,18 ha. Katastritunnus 91801:006:0312, maatulundusmaa 100%, Võrumaa, Võru vald, Vagula küla, Ketsi, pindala 5,55 ha. II jaos omanikuna sisse kantud Toomas Jänes (isikukood ). III jaos kande nr 1 all keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks BIGBANK AS (registrikood ) kasuks. IV jaos kande nr 1 all hüpoteek summas ,00 krooni Eesti Vabariik kasuks. Võru teabekeskus Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande nr 2 all hüpoteek summas ,00 krooni aktsiaselts Hansapank (registrikood , Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Enampakkumine toimub keelumärke ja hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Vara alghind (kolmkümmend viis tuhat) eurot. Enampakkumine toimub 05. septembril a kell kohtutäitur Aive Kolsar Võru büroos aadressil Lembitu tn 1, Võru linn. Enampakkumisel osaleda sooviv isik peab tasuma tagatisraha 10% alghinnast enne sundenampakkumise algust kohtutäituri ametialasele kontole SEB Pank. Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Kuni euro suuruse osatuhinna peab ostja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist, kui ostuhind ületab eurot, peab ostja kohe tasuma 1/10 ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kinnisasja suulisel enampakkumisel osta sooviv isik võib esitada kuni enampakkumise alguseni kirjaliku hinnapakkumise, milles peavad olema märgitud hinnapakkuja nimi ja elukoht või asukoht, asja üldine kirjeldus, asja eest pakutav hind, kinnisasja registriosa number ja asukoht. Kirjalik pakkumine peab olema esitatud suletud ümbrikus, millel on märge enampakkumine. Kohtutäitur teeb ettepaneku isikutele, kes omavad kinnisasja suhtes kinnistusraamatusse sissekandmata õigusi teha need kohtutäiturile teatavaks enne enampakkumist. Sissenõudja nõudmisel tuleb õigused põhistada. Kinnisasjaga tutvumine kokkuleppel kohtutäituriga. Lisainfo: Aive Kolsar , aive.kolsar@taitur. just.ee Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsar (Põlva büroo, asukoht Aasa 5, Põlva linn) müüb avalikul suulisel enampakkumisel Riina-Merike Reinhold ile (sünd a.) kuuluva 4-toalise korteriomandi asukohaga Põlvamaa, Põlvamaa, Valgjärve vald, Saverna küla, Saverna Üks mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva kinnistusjaoskonna registriosa nr I jaos kinnistu koosseis: katastritunnus 85603:001:0653, elamumaa 100%, Põlvamaa, Valgjärve vald, Saverna küla, Saverna Üks, pindala m ². 621/8871 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 18, mille üldpind on 62,10 m². Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr , , , , , , , , , , , , , , , , koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Teises jaos omanikuna sisse kantud Riina-Merike Reinhold, III jaos kande nr 2 all Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Saverna Üks (registrikood ), kohtutäitur Aive Kolsar (isikukood ) kasuks. IV jaos kande nr 1 all Hüpoteek summas viiskümmend tuhat krooni PÕLVAMAA HOIU-LAENUÜHISTU (reg.kood ), Põlva kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Enampakkumine toimub keelumärke ja hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks ning kustutatakse peale enampakkumist. Vara alghind (kolm tuhat) eurot. Enampakkumine toimub 19. septembril 2011.a. kell kohtutäitur Aive Kolsar Põlva büroos aadressil Aasa 5, Põlva linn. Enampakkumisel osaleda sooviv isik peab tasuma tagatisraha 10% alghinnast enne sundenampakkumise algust kohtutäituri ametialasele kontole SEB Pank. Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Kuni euro suuruse osatuhinna peab ostja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist, kui ostuhind ületab eurot, peab ostja kohe tasuma 1/10 ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kinnisasja suulisel enampakkumisel osta sooviv isik võib esitada kuni enampakkumise alguseni kirjaliku hinnapakkumise, milles peavad olema märgitud hinnapakkuja nimi ja elukoht või asukoht, asja üldine kirjeldus, asja eest pakutav hind, kinnisasja registriosa number ja asukoht. Kirjalik pakkumine peab olema esitatud suletud ümbrikus, millel on märge enampakkumine. Kohtutäitur teeb ettepaneku isikutele, kes omavad kinnisasja suhtes kinnistusraamatusse sissekandmata õigusi teha need kohtutäiturile teatavaks enne enampakkumist. Sissenõudja nõudmisel tuleb õigused põhistada. Kinnisasjaga tutvumine kokkuleppel kohtutäituriga. Lisainfo: Aive Kolsar , aive.kolsar@taitur. just.ee algusega kell toimuval avalikul suulisel enampakkumisel müüakse Jaanus Tali pärandvarasse kuuluv korteriomand reg.osa Jüri tn Võru (üp 46,80 m², vajab remonti). Korteris 2 tuba, köök, wc ja vann eraldi. Keskküte, vesi ja kanalisatsioon võrgust. Enampakkumine toimub aadressil OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a Tartu. Enampakkumise alghind on Lisaks peab ostja tasuma korteriomandil lasuvad kommunaalkulude võlad (~5000 ). Tagatisraha suurus 10%. Varaga tutvumine T: Täpsem info enampakkumise tingimuste kohta T: ja

15 LõunaLeht 18. august LõunaLehe ilmajaam Neljapäeval on vahelduv pilvisus. Mitmel pool sajab hoovihma, võib äikest olla. Puhub läänekaare tuul 4 10m/s. päev öö Reedel on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada nõrka hoovihma. Puhub lõunakaare tuul 1 8 m/s. Laupäeval on pilves selgimistega ilm. Sajab vihma, Lõuna-Eestis kõvasti. Õhtul saju intensiivsus väheneb. Puhub kirde- ja põhjatuul. Pühapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada nõrka hoovihma. Puhub põhjakaare tuul 2 8 m/s. päev öö päev öö päev öö EMHI, gismeteo KUHU MINNA? MIDA TEHA? Tekst ja foto: Mirjam Nutov, Lapimaa Laupäeva, 20. augusti keskpäeval avatakse Võru kesklinna pargis ehteküllane kunstipäev UMA ILO, mis sel aastal toimub linna sünnipäeva puhul juba üheksandat korda. Kunstifestivali teema esimene sõna ehk uma annab ainet kunstipäeva tegevustele. Programmis olevad töötoad, tantsud, laulud ja pillilood on nii Eesti- kui ka Võrumaa-teemalised ning seega pühendatud Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale. Ilo põimib kokku nii Eesti rahvapärase kui ka professionaalse ehte, nii ehte sotsiaalse kui ka esteetilise sõnumi. Seega seob sõnapaar Uma ilo kokku erinevad kaunite kunstide väljendusvormid, mis on inspireeritud oma kodust ja maast. Kell 12 ootame teid kunstipäeva avamisele. Ajavahemikus on taas kord võimalus kõigiks aastatega lemmikuteks kujunenud tegevusteks: Timo Keraamika kujude värvimine; Vastseliina Klaasikoja meistri Geenart Nageli klaasitööd; näomaalingud, kus soovi korral võite ka ise maalimist proovida. Võttes abiks erinevaid tehnikaid, aitab Helle Laanpere Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonnast valmistada rahvuslikel ainetel fantaasiarikkaid seinakaunistusi. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpetaja Ragna Meeliste õpetab siidile maalimist ning aitab igal huvilisel valmistada endale samas tehnikas räti või salli. MTÜ Aila Näpustuudio õpetab valmistama pärlitest käevõru. Koostöös Võru Kunstikooli ja Timo Keraamikaga on võimalik maalida savist ümarale alusele kaela- või rinnaehet või kujundada hoopis magnetehe kodusesse interjööri. Samas töötoas saab igaüks kavandada ja maalida valmis märgi, millega võib osaleda Võru-teemalisel märgikonkursil. Puutöö kunstmeistri Kaido Kaasi juhendamisel ja vanema venna, isa või vanaisa abiga saab meisterdada endale või kingituseks puidust kaelaehte. Võru Kultuurimaja Kannel meistriklassi juhendab dekoraator-kostümeerija Narzissa Samm, kelle juhendamisel saab teha kauneid siidist rinnaehteid. Vaselised on Näputüüseltsi ja Võru Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi töötuba ehk koht, kus Marika Sepp ja teised aitavad traadist valmistada muinasaegseid spiraalehteid. Uma muusika ja tantsu iloga värvivad kunstipäeva paljud esinejad Kell toimub Eesti Suzuki Ühingu kontsert. Tegu on aastal MTÜna loodud ühinguga, kuhu kuuluvad muusikaõpetajad ning perekonnad, kes õpetavad ja õpivad pillimängu Suzuki meetodi järgi. Suzuki meetodi alusepanija on jaapani viiulipedagoog Sinichi Suzuki ( ), kes rajas oma õpetuse väitele, et kuna lapsed on võimelised väga hästi ära õppima oma emakeele, on nad järelikult andekad ning võimelised ära õppima ka muud oskused, mille jaoks tuleb kasutada kuulmist, näiteks pillimängu. Kell 13 esineb Võru Kunstikooli tantsurühm Katariina, kelle tantsupõimikus on naaberrahvaste tantsud. Kell Põlva Meie Stuudio kava Sõbrad kogu eluks. Kell 14 Võru Tantsukooli tantsurühm Variatsioonid esitab variatsioone eesti tantsudest. Peatoimetaja Urmas Paidre, urmas@lounaleht.ee Tegevtoimetaja Vidrik Võsoberg, vidrik@lounaleht.ee Tel , Reporter Mirjam Nutov, mirjam@lounaleht.ee Tel Kell ütleb nii oma austajatele kui ka kunstipäeval osalejatele suvemuusika kavaga Minemine nägemiseni Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi endine noormeeste vokaalansambel Prospekt. Reklaamijuht Sven Härsing, sven@lounaleht.ee Tel , Kuulutuste vastuvõtt ja lehe tellimine Tel , E-R kl 9-16 kuulutus@lounaleht.ee. tellimine@lounaleht.ee Väljaandja OÜ Hansekon Aadress Jüri 22a, Võru a/a Swedbank a/a SEB Trükk AS Kroonpress Kell viivad noored kunstnikud ja muusikud nii Võru linnast kui ka mujalt Euroopast rahvusvahelise noortevahetuse projekti ReFresh Yourope raames läbi huvitavaid töötubasid. Kuna noortevahetuse peateemaks on linna areng ja linna muutmine laste- ja noortesõbralikumaks, siis keskendutakse töötubades kujunduselementidele, mis sobivad vaateakendele või õue. Kell esitleb projekti Käsitööga tööle 2 raames Helve Alla rahvuslikel ainetel kleite ja aksessuaare. Sellele järgneb Inna Grincheli ehete demonstratsioon koostöös võimlemisklubiga Sirutus. Kunstnikdisainer Inna Grinchel elab ja töötab Võrumaal alates aastast. Oma esitletava ehetekollektsiooni kohta on Inna öelnud järgmist: Minu paberimassist ehted on valmistatud inimestele, kes väärtustavad looduslikke vorme ja seaduspärasust. Riiete ja tarbeesemete kaunistamiseks kasutatud ornamendid pärinevad nii alateadvusest, maastikust kui ka keele ja laulu meloodiast. Käesolev ehete kollektsioon on inspiratsiooni saanud Eesti geomeetrilistest mustritest. Kunstipäeva ajal saavad lapsed lennata taevasse firma AirFun atraktsioonidel. Üritus on tasuta. Meistriklassides hind kokkuleppel meistriga. Tulge kunstipäevale ja veetke üks kaunis päev koos kunsti, muusika ja tantsuga oma armsate sõprade või pere seltsis! Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaas töid lühendada ja selguse huvides toimetada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. LõunaLeht ilmub kord nädalas, neljapäeviti. Põlvamaa Kuni Ökofestival Rohelisem elu 2011 Põlvamaal. Sel aastal juba kuuendat korda toimuv Ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemise viise ja õpetab neid rakendama ka igapäevaelus, kell Eesti Vabariigi Taasiseseisvumispäevale pühendatud Rahvuslik perepäev Tilsi staadionil. Sportlikud mängud ja võistlused. Perepäev on tasuta. Kell Simman ansambliga Vanad sõbrad. Otselülitused kontserdile Vabaduse Laul. Ilutulestik Erilised autod Maanteemuuseumis. Muuseum tähistab 115a möödumist esimese auto esitlusest Tallinnas Maanteede Uhkuse valmimisega. Sellele eelneb fotokonkurss, milles selgitatud parimad sõidukid jõuavad muuseumisse. 22. augustini on avatud näitus Eesti kunstipärased eksliibrised, mille on koostanud Tartu Ülikooli Raamatukogu kauaaegne teadusdirektor Lea Trikkant. Põlva Keskraamatukogus. Valgamaa kell ja kell Rahvusvaheline Valga Militaarajaloo Festival Valgas. Töötoad, näitused, kontserdid kell Bonzo End otsides Pühajärve laululaval. Kontsert tähistamaks Eesti taasiseseisvumispäeva kell Öölaulupidu Puka vallas, Puka rahvamaja pargis. Üritus toimub neljandat korda. Esinevad ansamblid, koorid ja rahvatantsijad, toimub ilutulestik ning lõpuks saab ansambi saatel jalga keerutada. Tasuta kell TeateTants erinevates kohtades Valgamaal. Info: XII Otepää Rattamaraton Elion Estonia Cup 2011 Tehvandi suusastaadionil. Eesti rattamaratonide sarivõistlus, 7. etapp. Kuni 31. augustini Valga linna kunstnike ühisnäitus Valga Kultuurikeskuses. Kuni 31. augustini Näitus II Maailmasõja aegse sõjatehnika mudelid Valga muuseumis. Vaatamiseks on välja pandud paarkümmend tankide, liikursuurtükkide ja lennukite mudelit kolmelt kollektsionäärilt. Võrumaa kell Linnapäevade laat Võrus Jüri tänaval. Kauplema oodatakse toodetega, mis on omavalmistatud, omakasvatatud, käsitsitehtud, rahvuslikud või/ja muud moodi erilised Võru linna päevad. Võru linn tähistab oma 227. sünnipäeva kell Kodukandipäev Võru vallas, Tagaküla külas, Kungla seltsimaja juures. Info T: kell Suur suvelõpusimman Võru vallas, Tagaküla külas, Kungla seltsimaja juures. Kõigile ansambliga MaMa pilet 3. Info T: kell Suvepidu Misso rahvamajas. DJ Imre Mihhailov. Pilet kell Suidsusannapäiv Vanal Võromaal. Üten pererahvaga teemi talgutüüd, kütämi sanna ja vasta õdagut mindas sanna. Kogo päiv massulda! Panõ hinnäst kirja T: vai kae kell vabaõhukontsert Tulede öö Vastseliina Piiskopilinnuses. Kell Igihaljaid viise. Duett: Viljar Jõe ja Peeter Prints. Kell Maarja-Liis Ilus, kitarridel saadavad Peeter Rebane ja Karl Kanter. Soovi korral võta kaasa piknikukorv ja istumisalus! Piletid müügil eelmüügis 6 ja kohapeal kell August Teppo 136. sünnipäevaaastale pühendatud Võrumaa Muuseumi XII Lõõtsapäev Võrus, Katariina 11. Pilet õpilasele ja pensionäridele 2, täiskasvanutele 3. Kuni Tasuta lasteraamatute suvelaat Võrumaa Keskraamatukogu teisel korrusel. Pakume raamatuid mudilastele, tarkuseraamatuid, muinasjutte, lasteraamatuid, seiklus- ja noorteraamatuid.

16 august 2011 Ostes meilt......säästad loodust,...säästad raha,...oled isikupärane. HUMANA Mullad, väetised, turbad, mootorsaed, id trimmerid ja mullafrees 22. augustil avame Humana2 kaupluse. -30% Asume Kagukeskuses, Värvid, lakid, lahustid, puidukaitsevahendid, pahtlid, liimid -25% Jaama 28 Võru Kose tee 1C, Võru T: , OÜ VÕRU SEEDER 15 AASTAT Sünnipäevapakkumised: Diivanvoodi LOLITA Kooli tn 6, Võru Diivanikomplekt 3+2 kangas Hinnad kuni 4. E-R 8-18, L 9-15 VÕRU SEEDER OÜ LõunaLeht AUPLUSES KAUBABAASI MÖÖBLIK-1 8, L 9-15) (Jaama 28, Võru T-R 10 Lai valik tugitoole 158 Kiiktool MIRRA 192 HINDLUS KOGU KAUBAL LISAALLA Kagu Elekter OÜ teostab: Elektripaigaldiste sise- ja välielektritööd. Korterelamute elektripaigaldise renoveerimine ja hooldus. Maanduse ja piksekaitsesüsteemide ehitus. Side- ja arvutivõrkude ehitus sisepaigaldistes. Elektripaigaldiste teenindamine käidu- ja hoolduslepingute alusel. Elektripaigaldiste hooldus teeninduslepingute alusel (puudub igakuine püsitasu). Tööstusautomaatika ehitus, hooldus, rekonstrueerimine. Elektripaigaldise valgus- ja kontrollmõõtmised. Võrguanalüsaatoriga elektrivõrgu parameetrite mõõtmine ja kvaliteedi hindamine. 10/0,4 kv alajaamade hooldus. Elektripaigaldiste projekteerimistööd ja teostusjoonised. Elektripaigaldise ettevalmistamine korraliseks tehniliseks kontrolliks. Elektripaigaldise tehnilise kontrolli läbiviimine. Raadio Marta on kuulatav internetis live.martafm.ee või lainepikkusel 100,7 MHz Hoiame teie elektripaigaldise ohutuna! Kagu Elekter OÜ, Tel , , karmo@kaguelekter.ee, ST 05 GU AU SÜNNIPÄEV! 19. augustil kella SOLARVALGUSTI S15 55x55x720mm; roostevaba EEK SOLARVALGUSTI S52 57x57x340mm; roostevaba PINOTEX IMPRA roheline; konstruktsioonipuidu vesialuseline immutusvahend RESPIRAATOR SEGRE CN P1 TÖÖ TÖÖKINDAD ÖKINDAD AD TEGERA 3L /L 3L /L / / 0/ 4.20/ TÕRVAÕLI KEMET POOLLÄIKIV ALKÜÜD WINDOORA 2,7L; aknaraamide, -laudade, ustepiirete jne. värvimiseks sise- ja välistingimustes EEK EEK EEK //L L // 6.29/ EEK HI-VIZ käeseljaga; suurus TÖÖKINDAD NITRIILKATTEGA TAMREX 6kg PULBERKUSTUTI TAMREX TÖÖJALATS ÖÖ COFRA RIGA S3 SRC EEK EEK nr Grey Diamond; suurused EEK EEK LAMINAATPARKETT TAMM TUSCAN EUROHOME CLASSIC PLANK LAMINAATPARKETT TAMM RUGGED CASTELLO 2-lippi; 8mm; klass 32 7mm; klass EEK KIVIVILL MULTIROCK soojusjuhtivustegur λ=0,035w(mk); tuleohutusklass A1 50mm; pakis 0,339m3; 6,78m2 /m2 1.99/ m EEK m EEK EEK 100mm; pakis 0,452m3; 4,52m2 /m2 3.98/ L /L 5L /L // 3.59/ TÖÖKINDAD TAMREX Jersey-kangast; voodriga; suurus EEK 11kg; kollane, pruun; Rootsi tüüpi vesialuseline muldvärv puitpindadele välistingimustes; uued ja vanad puitpinnad 1L EEK 10L 10 10L 0L //L L / 84/ 84 4// / PUIDUVÄRV MAALRI hele, tume; uutele ja vanadele värvimata puitpindadele välistingimustes EEK /kg / 6 67/ EEK EEK TÖÖKI TÖÖKINDAD TAMREX softkindad sünteetilisest nahast; suurused Meigitrende tutvustab MAX FACTORi jumestaja. Max Factori tooted -10% DELLERA KOSMEETIKA tutvustab uusi tooteid ja paigaldab ripsmeid. Dellera Kosmeetika tooted -10% LUMENE kreemide tutvustus. Lumene kreemid -25% CUTRINi juuksehooldusvahendite tutvustus. Cutrini juuksehooldusvahendid -20% EEK VIHMAÜLIKOND SINGER nailon/pvc; suurused L, XL, XXL EEK KLAASIST SS PUDEL 750ml; keeratava kaanega 43mm; pudel on väga sobilik mahlade, siirupite säilituseks Kaas ei kuulu komplekti! Nõu uueks sügishooajaks annab PROTTENi disainer. Säästukaardi omanikele suvekaupade allahindlus kuni -50% 6.10 EEK Piltidel on illustreeriv tähendus. Hinnad kehtivad august 2011 või kuni kaupa jätkub. Mõnedes kauplustes kaubad ettetellimisel. Abja-Paluoja, Raudtee 4, Ehitusmaterjalid; Antsla, Jaani 4, Ehitaja; Elva, Kirde 3, E-Ehituskeskus; Jõgeva, Suur 11, Ehitustarve; Järva-Jaani, Jaani 1, AjaO/E-Ehituskeskus; Kadrina, Viitna tee 4, Konsum/E-Ehituskeskus; Koeru, Pärna 2, Tuljak; Kunda, Mäe 33, Konsum/E-Ehituskeskus; Kuressaare, Pikk 61, Rehemäe Ehitusmaterjalid; Lihula, Tallinna mnt. 29, E-Ehituskeskus; Mustvee, Tartu mnt 7, Ehitusmaterjalid; Otepää, Lipuvaljak 28, E-Ehituskeskus; Paide, Tööstuse 26, Paide Ehitustarbed; Põltsamaa, Kingu 1, Ehitusmaterjalid; Põlva, Jaama 62, Ehitaja; Rapla, Viljandi mnt 126, E-Ehituskeskus; Räpina, Võhandu 29, Ehitaja; Saku, Tallinna mnt 6, E-Ehituskeskus; Türi, Viljandi 14a, E-Ehituskeskus; Võru, Jaama 28, E-Ehituskeskus E R 9 19 ja LP 9 16 Kreutzwaldi 30, Võru