Energeetika. oskavad raha lugeda ja tuuleelekter on kallis. See on kallim kui meie põlevkivist saadud elekter. Miks tuuleelekter on kallis?
|
|
- Ῥαχήλ Μπλέτσας
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 KUNO JANSON, ANTS KALLASTE Energeetika Kui odavaid fossiilkütuseid oleks piisavalt, ei oleks tõenäoliselt keegi megavatist elektrituulikut näinud neid poleks lihtsalt hakatudki ehitama. Ainult fossiilkütuste lõppemine lähitulevikus sunnib arendama kallist alternatiivenergeetikat, mis lähemal vaatlusel ei ole sugugi ideaalne ja mille sajaprotsendiline keskkonnasõbralikkus on näiline. E lektri hind tõuseb. Bensiini hind kerkib samuti. Naftavarud on lõpukorral. Globaalne kliimasoojenemine hakkab uputama. Energiakriis on tulemas. Milline on lahendus? Lahendus näib imelihtne. Paneme püsti masti. Masti külge seame elektrigeneraatori. Generaatori võllile kinnitame tiiviku. Nõnda saame elektrit kõige paremat energiat nii palju kui ise tahame. Midagi pole vaja põletada ja kliimasoojenemisel on lõpp. Miks siis ei ole täielikult üle mindud tuuleenergiale ega kavatsetagi seda teha? Kas põhjus on rumalates ja laiskades ametimeestes? Ei, põhjus pole rumaluses. Põhjus on selles, et kõik oskavad raha lugeda ja tuuleelekter on kallis. See on kallim kui meie põlevkivist saadud elekter. Miks tuuleelekter on kallis? Ühes aastas on 8760 tundi. Kui meil on näiteks 12-kilovatine tuulik niisuguse koha peal, kus tuul puhub aasta läbi ühtemoodi, annab see tuulik kilovatt-tundi energiat aastas. Pannes sellesama tuuliku kuhugi mujale Eestimaale, saame aastas kilovatt-tundi energiat. See on umbes viis korda vähem. Lihtsustatult öeldes on meil neli viiendikku ajast tuul liiga nõrk või puudub üldse ja elektrit ei tule. Kui paneme ühele tuulikule veel neli tükki lisaks, siis saame küll ühe pidevalt töötava tuuliku energiakoguse kätte, kuid hoopis kallima hinnaga. Palju rohkem peavalu põhjustab küsimus, kust saada elektrit, kui tuult ei ole. Pakutud on mitut moodust, kuid ühtegi head lahendust seni ei ole leitud. Võib oletada, et kui meil tuult ei ole, siis kusagil mujal ikkagi on. Toome liinidega elektri kaugemalt. See võib isegi õnnestuda, aga kaugelt toomine maksab rohkem. Näiteks elektri transport Eestimaa piires suurendab ühe kilovatt-tunni hinda umbes kaks korda. Kaugemalt toomine on veel kallim. Kahjuks esineb ka päevi, kus peaaegu kogu Euroopa on tuulevaikne. Paratamatult on vaja tuulevõimsuse muutumist kompenseerivaid elektrijaamu, mis tuule olemasolul peaksid seisma, aga tuule puudumisel töötama. See teeb tuuleenergia kasutamise veelgi kallimaks. On vaja topeltkomplekti 8 Δ horisont 6/2012
2 otsapidi tuule küljes EESTI ENERGIA ARHIIV Eesti Energia püstitas Balti elektrijaama suletud tuhaväljale 17 tuulikuga tuulepargi. Tuuleelektrijaama koguvõimsus on 39 MW ning aastane elektritoodang 90 GWh. Narva tuhavälja tuulepargi aastane elektritoodang, mida toetab tasakaalustusenergia, katab ligi keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajaduse. jaamu. Ühed alati seisavad. Just tuulikud on need, mis seisavad kõige kauem. Kas ilma tavaliste soojusjaamadeta ei saagi? Kompensatsioonijaamadele on ka alternatiiv. See on elektrienergia akumuleerimine. Tavalise sõiduauto seatinaaku on tuntud üle saja aasta. Kuid kahjuks on ka see kallis lahendus. Seatinaaku on hinnalt konkurentsivõimeline ainult metsa taga suvilas, kus elektrivõrku ei ole. On ka teisi elektrienergia akumuleerimise võimalusi, Lihtsustatult öeldes on meil neli viiendikku ajast tuul liiga nõrk või puudub üldse ja elektrit ei tule. millel aga sama puudus need ei ole piisavalt odavad. Kus on väljapääs? Tuleks täiustada seadmeid, siis muutub ka energia odavamaks. Seda ka tehakse ja mitmes suunas. Seni maksab tarbija tuuleelektri eest kallimat hinda, mitte just vabatahtlikult ja rõõmuga. Tänapäeva elektrituulik Nii elektrituulikute kui ka teiste elektrigeneraatorite toodetud elektrienergia omahind on seda madalam, mida suurem on generaatori võimsus. Seepärast on elektrivõrku voolu andvate tuulikute võimsus tavaliselt vahemikus 0,5 7 megavatti. Kohapeal tarbitava elektri jaoks kasutatakse ka väiketuulikuid (1 20 kilovatti). Elektrituulik muudab liikuva õhu kineetilise energia elektrienergiaks. Tänapäeva tuulikul on tavaliselt kolm aerodünaamilise ehitusega tiivikulaba, mis on kinnitatud horisontaalsele võllile. Tuul liigub üle labade ja paneb tiiviku pöörlema. Pöörlemine antakse elektrigeneraatorile. Mida suurem on tiiviku läbimõõt, seda suuremast pindalast tuule energiat võetakse ja seda suuremat võimsust saadakse. Ühe suurima, firma Enercon 7,5-megavatise tuuliku E-126 tiiviku läbimõõt on 127 meetrit ning tiiviku haaratud pindala on ruutmeetrit ehk ligi 1,27 hektarit. Teine võimsust määrav tegur on tuule kiirus. Kõrgemal on tuule kiirus suurem ja sellepärast pannakse tiivik koos generaatoriga torni otsa. Torn tehakse nii kõrge, et ka tiiviku kõige horisont 6/2012 Δ 9
3 10 Δ horisont 6/2012 KAAREL TAMRE
4 madalamal punktil veel piisavalt tuult oleks. E-126 torni kõrgus on 135 meetrit. Tuule kiirus muutub ajas tuulevaikusest tormini. Tuuliku võimsus oleneb suuresti tuule kiirusest, võimsus kasvab võrdeliselt tuule kiiruse kolmanda astmega. Tuulik hakkab pöörlema kiirusel 1 3 meetrit sekundis, kuid esialgu on võimsus väga väike. Võimsuse seos tuule kiirusega on toodud joonisel lk 10. Algul tiiviku pöörlemiskiirus kasvab koos tuulega, kuid alates teatud tuule kiirusest (see on turbiini nimikiirus) hoitakse tiiviku kiirus muutumatuna. Kui pöörlemiskiirus on jõudnud nimikiiruseni, siis hakatakse laba pöörama ümber laba enda telje (laba telg on risti võlliga). Niiviisi vähendatakse kiirema tuule põhjustatud suuremat pöördemomenti selliselt, et kiirus ei kasva. Seda tuule suhtes labade kaldenurka reguleerivat süsteemi nimetatakse sammusüsteemiks. Maksimaalne tuule kiirus, mille korral tuulik veel töötab, on m/s. See on tormituul. Veel võimsamat tormi tuleb ette, kuid siiski üsna harva. Väga harvade tugevate tormide energia püüdmine ei tasu ennast ära, sest kulutused konstruktsiooni tugevdamisele on suuremad kui energiatoodangust saadav kasu. Sellepärast on tuulikutel alati mingi energiatootmise lõpetamise tuulekiirus (tormi kaitseks seiskamine). Tuulikud on varustatud piduritega, mis takistavad tiiviku pöörlemist tormi ajal ja ka juhul, kui millegipärast ei saa elektrienergiat võrku anda. Tiiviku otste liikumiskiirus ei tohi ületada maksimaalväärtust, milleks on kolme tiivaga tiivikul umbes 70 m/s. Suuremal kiirusel läheb müra lubamatult suureks. Sätestatud piirkiirus määrabki, et mida suurem tiivik, seda aeglasemalt käib. Enerconi E-126 pöörlemiskiirus on 5 12 pööret minutis. 3-megavatisel võimsusel on pöörlemiskiirus 6 18 pööret minutis. Väiketuulikutel võimsusega umbes üks kilovatt on pöörlemiskiirus juba mõnisada pööret minutis. Tiivikutega ühendatud peavõlli pöörlemiskiirus on suurtel tuulikutel nii väike, et see elektrigeneraatorile hästi ei sobi. Elektrigeneraatorile sobiks kiirus pööret minutis. Pöörlemiskiiruse tõstmiseks kasutatakse hammasratasülekannet ehk nn käigukasti, mis ei ole aga eriti töökindel. Teine kasutusel olev lahendus on eriline aeglasekäiguline generaator, millel on väga suur läbimõõt ja väike pikkus. Sääraseid generaatoreid nimetatakse ka rõngasgeneraatoriteks. Kasutatakse nii sünkroon- kui ka asünkroongeneraatoreid. Asünkroongeneraator saab oma energia ilma vahemuundurita kolmefaasilisse võrku aasta lõpus oli Eestis 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184 megavatti ja need tootsid umbes viis protsenti Eestis tarbitavast elektrist. anda. Kuid see ei suuda hästi täita elektrivõrguga liitumisnõudeid avariiolukordades. Sünkroongeneraatori sagedus on erinev võrgusagedusest ja algul sünkroongeneraatori vahelduvvool alaldatakse. Seejärel muudetakse see vaheldiga uuesti täpselt võrgusagedusega vahelduvvooluks. Säärane vahemuunduriga süsteem on kallim, kuid paremate omadustega. Asünkroongeneraatori pinge või vahemuunduri pinge antakse suurest tuulikust välja pinget tõstva transformaatori kaudu. Hammasratastega käigukast, generaator, muundur ja transformaator asuvad torni otsas olevas gondlis. Gondlit koos tiivikuga (seda nimetatakse ka tuuliku peaks) pöörab torni otsas lengerdussüsteem. Tiiviku tasapind seatakse töö ajaks tuule suunaga risti. Tuulikul on väike ilmajaam, mis mõõdab tuule suunda ja kiirust. Tuuliku torn on tavaliselt terastorudest ja toetub betoonvundamendile. REPROD Ajalooline vertikaalne tuulik Afganistanis. Üks esimesi teadaolevaid tuulikuid pärineb aastast 644. See paiknes Pärsia- Afganistani piirialal Seistani piirkonnas. Tegemist oli vertikaalse tuulikuga, mida kasutati vilja jahvatamiseks. Kõnealuse tuuliku analoogi võib Afganistanis näha tänapäevalgi. Saaremaa pukktuulik. Euroopa esimesed tuulikud on teada 12. sajandi Prantsusmaalt ning Inglismaalt. Arvatakse, et need ehitati ristisõdadest kaasa toodud teadmiste toel. Samas hakkas ka Põhja-Euroopas levima horisontaalse teljega pukktuulik, mida peetakse tänapäevase nn traditsioonilise tuuliku eelkäijaks. Viimast loetakse Euroopas iseseisvalt välja kujunenud tuulikuks. Esimesed teadaolevad andmed niisuguse tuuliku kohta pärinevad aastast 1180 Normandiast. Tänu pukktuuliku lihtsale konstruktsioonile ja kasutusele töötasid seda tüüpi tuulikud kuni 20. sajandini. Eestiski oli pukktuulik populaarne, eriti saartel. Aglo tuuliku reklaam ajakirjas Tehnika Kõigile, Elektrituuliku areng sai alguse 19. sajandil pärast seda, kui oli avastatud elektritootmise võimalus ning käimas kodude elektrifitseerimine. Esimese elektrituuliku valmistas ameeriklane Charles F. Brush aastail See oli 12-kilovatine tuuleturbiin. Juba tänapäevasema elektrituuliku ehitas taanlane Poul La Cour aastal. Eestisse jõudsid akudega varustatud väikesed elektrituulikud maakodude valgustamiseks enne Teist maailmasõda. horisont 6/2012 Δ 11
5 Kõigi suurte tuulikute tööd juhib ja kontrollib arvuti, mis on ühendatud ka kaugjuhtimissüsteemiga. Iga tuuliku ja seega kogu tuulepargi seisukorda saab kaugelt jälgida. Võrku ühendatud tuulikud ei tohi tekitada elektrivõrgule lisaprobleeme. Eesti ja ka Baltimaade võimsaim tuuleelektrijaam asub Noarootsi vallas Aulepas. Aulepa tuulepark kuulub Eesti Energiale ning tänaseks koosneb tuuleelektrijaam 16 tuulikust, millest ühte näeme fotol, koguvõimsusega 48 MW ning aastase elektritoodanguga kuni 123 GWh. Aulepa toodanguga saab katta ca keskmise tarbimisega Eesti pere aastase elektrivajaduse. EESTI ENERGIA ARHIIV Kui võrgupinge sagedus hakkab tõusma (see juhtub, kui tarbimine järsult väheneb), siis peavad tuulikud oma võrku antavat võimsust piirama vastavalt etteantud reeglitele. Tuulikud ei tohi põhjustada võrgupinge nivoo ülemäärast muutust ega ka kiireid pingekõikumisi, seepärast on suurtel tuulikutel staatilise reaktiivvõimsuse kompensaator. Tuulikute reaktiivvõimsuse kompensaator võib anda võrku nii induktiivset kui ka mahtuvuslikku reaktiivvõimsust, seda isegi siis, kui aktiivvõimsust ei anta (tuult ei ole). Reaktiivvõimsuse reguleerimise kaudu saab stabiliseerida pinget võrgus. Elektrivõrgus tuleb aeg-ajalt ette lühiseid. Lühise korral lülitab automaatika vigase võrguseadme välja, milleks kulub umbes 0,2 sekundit. Selle aja jooksul muutub võrgu pinge väga väikeseks. Lühise ajal ei saa tuulik võrku energiat anda. Tiivik ja generaator jäävad ilma pidurdavast koormusest ning tuuliku kiirus hakkab kiiresti kasvama. Pärast lühise möödumist peavad tuulikud sujuvalt võimsuse taastama ja jälle hakkama võrku energiat andma nii nagu enne lühist. Võrgulühisele nõuetekohane reageerimine on tuuliku muundurile, labade pöördenurga regulaatorile ja üldisele juhtimissüsteemile kõige raskem ülesanne. Teatud ajalise pikkusega lühise korral peab tuuliku muundur võrguga seotuks jääma. Tuulepargid on haaratud energiasüsteemi kaugjuhtimissüsteemi, mille dispetšer saab tuulepargi aktiivvõimsust vajadusel vähendada ja reaktiivvõimsust vastavalt vajadusele reguleerida. Tuuleenergia kasutamine Eestis Eesti esimene nüüdisaegne elektrituulik pandi tööle Hiiumaal Tahkuna neeme tipus aastal ja selle võimsus oli ainult 0,15 megavatti aasta lõpus töötas Eestis 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184 megavatti ja need tootsid umbes viis protsenti Eestis tarbitavast elektrist. Tuulikud võimsusega 0,075 3 megavatti on valmistanud tuntud firmad, nagu Enercon, Vestas, WinWinD, Nordex ja Siemens. Tuulikud on paigutatud põhiliselt rannikualadele, kus tuult rohkem. Eesti rannajoone piirkonnas on tuule keskmine energiatihedus 30 meetri kõrgusel vatti ruutmeetri kohta, kuid sisemaal ainult W/m 2. Merre paigaldatavate tuuleturbiinide tootlikkus on parim, kuid sellised turbiinid on kõige kallimad. Meretuu- Eesti on lubanud Euroopa Liidule, et aastaks saadakse meil veerand kogu kasutatavast energiast taastuvatest energiaallikatest. likutele on sobiv madal rannikumeri, näiteks Hiiumaa lähedal olev madalik. Kahjuks on nii, et Eesti rannikualadel on elektrivõrk suhteliselt vilets, eriti nõrk on see Hiiumaal. Hiiumaad toidetakse 35-kilovoldiste merekaablite abil läbi Soela väina Saaremaalt. Saaremaa omakorda saab toite merekaablitega Virtsust. Kui Hiiu madalale rajada tuulepark, ei suudaks olemasolev võrk selle pargi võimsust edasi anda. Virtsu esimene tuulepark Saaremaa Sõrve sääre piirkonnas on olukord, kus elektrituulikute töö põhjustab elektrivõrku lülitatud elektrilampide valgusvoo silmale märgatavat muutust ehk värelust. Paljudes riikides (näiteks Saksamaal) on kehtestatud kord, et elektrituuliku võrku lülitamisel ei tohi võrgu pinge tarbijate juures muutuda üle kahe protsendi. Selle nõude täitmine nõuab elektrivõrgu liinidelt ja transformaatoritelt suhteliselt kõrgeid võimsusi. Lähiajal on plaanis ehitada elektrituulikuid juurde, et kasvatada võimsust veel umbes 180 megavatti. Mida suurem on tuulikute võimsuse osakaal elektrivõrgus, seda teravamaks muutub tuulikute võimsuse kõikumiste ühtlustamine. Energiasüsteemi jaoks on kõige ebameeldivam olukord, kui täisvõimsusel töötavad tuulikud ennast ettearvamatult välja lülitavad. See on siis, kui torm tõuseb kiiresti (võib tõusta kahe tunniga) ning tormikaitse hakkab tuulikuid välja lülitama. Kui tuulikud toidavad Eesti sisetarbimist, siis oleks niisugusel juhul vaja kiiresti käivitada asendusvõimsused, aga neid asendusvõimsusi praegu piisavalt pole. Tuulikud võivad anda energia Eestist välja. Niisugusel juhul on vaja piiriüleseid liine. Põhimõtteliselt suudaksid Eesti energiasüsteemi välissidemed hajutada kuni 750-megavatise tuulevõimsuse põhjustatud energiavoo ebaühtluse. Kuid see nõuab piiriüleste elektriliinide võimsuste reserveerimist suures ulatuses tuuleenergia jaoks ja neid ei saa enam vajalikul määral kasutada 12 Δ horisont 6/2012
6 elektrituru jaoks. Sellepärast soovib Eesti põhivõrk, s.o Elering, et koos tuulepargiga rajataks ka võimsuse kõikumist kompenseeriv gaasielektrijaam. See nõue on küll põhjendatud, ent suurendab investeeringute mahtu ning aeglustab uute tuulevõimsuste kasutuselevõttu. Tuuleenergia kasutuselevõtu kiirust mõjutab ka vajadus riiklikult toetada tuuleenergia tootjaid. Tuuleenergia on praegu Eestis umbes 1,8 korda kallim kui põlevkivienergia ja ilma toetuseta oleksid tuuleenergia tootjad kahjumis. Toetuse suurus oleneb sellest, kui suur on elektrienergia müügihind lõpptarbijale. Need hinnad erinevad riigiti ja eri tarbijagruppidele ning jäävad vahemikku 0,05 0,25 eurot kilovatt-tunni kohta. Riikides, kus elektri müügihind on kõrge (näiteks Taanis), ei ole vaja tuuleenergia tootjatele palju peale maksta. Eestis aga on elektrienergia müügihind suhteliselt madal. Üldiselt on levinud optimistlik arvamus, et umbes kümne aasta pärast kaob vajadus tuuleelektrile peale maksta: fossiilkütustel töötavate jaamade elektri omahind tõuseb ja tuulikute elektri omahind langeb. Eesti on omalt poolt Euroopa Liidule lubanud, et aastaks saadakse meil veerand kogu kasutatavast energiast taastuvatest energiaallikatest. Kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergiaks peetakse nii Eestis kui mujal tuult. Peame olema valmis toime tulema olukorras, kus fossiilkütused on otsas. Selleni kuluvat aega mõõdetakse aastakümnetega, mitte sajanditega. Eesti kui elektrituulikute tootja Väiketuulikuid valmistatakse Koerus asuvas AS-i Konesko tehases, mis on Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Ettevõtte põhitegevus on elektrimootorite, elektrikilpide ja tõsteseadmete metallosade valmistamine. Seal töötab üle kolmesaja inimese. Toodetakse 10- ja 20- kilovatise võimsusega kolme labaga horisontaalvõlliga tuulikuid. Tuulikul on hüdrauliliselt tõstetav ja langetatav 18-meetrine mast, mis lihtsustab tunduvalt hooldust. Tiivik on tugeva tuulega aerodünaamiliselt isepidurduv. Komplektis on tuuliku juhtimisautomaatika ja soovi korral ka võrguühendusmuundur. AS ABB tehases Tallinna lähedal Jüris toodetakse ka suurte elektrituulikute generaatoreid, mida seni on üksnes eksporditud. Ettevõte kuulub rahvusvahelisse ABB tehnoloogiagruppi. Töötajaid on üle 1100, aasta müügitulu oli 1,8 miljardit krooni. Toodetakse põhiliselt 0,5 5-megavatise võimsusega asünkroon- ja sünkroongeneraatoreid tellija soovitud parameetrite järgi. Toodang on tehnoloogia ja töökindluse poolest maailma tipptasemel. Tuuleenergia puhtusest ja tuulikute meeldivusest Tuulegeneraatoriga elektri tootmisel ei teki süsinikdioksiidi ega väävliühendeid. Samuti ei ole radioaktiivseid jäätmeid ega ka veereostust. Kuid tuulikute tootmisel ja utiliseerimisel on kahjulik keskkonnamõju olemas. See mõju on ligikaudu võrdeline tuuliku hinnaga, mis on suhteliselt suur. Kõrge elektrituulik paistab looduses kaugele. Mõnede arvates rikuvad tuulikud loodusvaadet, teised väidavad, et horisont 6/2012 Δ 13
7 EESTI ENERGIA ARHIIV Tuulikud ei sega heinategu. hoopis kaunistavad seda. Kui ülemöödunud sajandil asuti vabrikuhooneid ja nende korstnaid püstitama, olevat algul inimesed neid kartnud ja koledaks pidanud. Ent uus põlvkond, kes sündis pärast vabrikute ehitamist, suhtus neisse kui tavalisse keskkonna osasse. Arvatakse, et ka praegune elektrituulikute mõningane kartus kaob põlvkondade vahetumisel. Siiski on vaja vahet teha sellel, kas vaatame tuulikuid kaugelt või elame nende vahetus läheduses. Häirida võib tuuliku müra, vahel hakkavad tuuliku tiivad heitma liikuvaid varje, mis mõjub samuti häirivalt. Varjud tekivad kevadel ning sügisel õhtu- ja hommikutundidel, kui päike on madalal. Tuuliku müra sõltub sellest, kui hoolikalt on tuulik ehitatud ja kas sel ei ole tekkinud mingeid defekte. Tuuliku tekitatud müra 200 meetri raadiuses on tavaliselt suurem kui öine müra elamus (30 detsibelli), kuid väiksem kui päevane müra majas (50 detsibelli). Üldiselt peaks tuulik olema majast vähemalt 300 meetri kaugusel. Müra ja varjude probleemi teket saab ennetada sobiva asukoha valikuga. Tavaliselt on avalikkus algul häälestatud tuulepargi püstitamise suhtes negatiivselt. Näiteks hiidlased korraldasid mitu protestiaktsiooni, kui said teada kavatsusest rajada Käina lähedale tuulepark. Rootslased kasutavad inimeste rahustamiseks seda teed, et jagavad osa tuulikute töötamisest saadavast tulust maaomanikega, kelle maal tuulikud asuvad. Tuulikud võivad tekitada probleeme ka sellega, et põhjustavad raadiolainete muutlikku peegeldumist. See võib segada radareid, mis jälgivad lennukeid, ning põhjustada häireid ka telepildi vastuvõtus ja mobiilsides. Seda tuleb tuulikute asukoha valikul samuti arvestada. Vahel kardetakse, et tuulikud kahjustavad linde. Uurimused on siiski näidanud, et ühe kilomeetri pikkune tuulikute rivi pole ohtlikum kui ühekilomeetrine kõrgepingeliin. Linde küll hukkub, aga väga vähe. Linnud oskavad tuulikuid vältida, isegi pimedas. Paistab, nagu kõik sobiks. Kuid lähemal vaatlusel ei ole tuuleenergia siiski ideaalne. Ebaühtlane tuul teeb tuuleelektri tarbija jaoks kalliks ja tootja jaoks tülikaks. Ka täielik keskkonnasõbralikkus on näiline. Tuulikute tootmine ei ole kuigi keskkonnasäästlik. Kui odavaid fossiilkütuseid oleks piisavalt, ei oleks tõenäoliselt keegi megavatist elektrituulikut näinud. Neid poleks hakatud ehitama. Ainult fossiilkütuste lõppemine lähitulevikus sunnib kallist alternatiivenergeetikat arendama. Suurim potentsiaal on tuule- ja päikeseenergeetikal. Kuid mõlemal on ühine suur puudus ajaline ebaühtlus. Täielikuks üleminekuks alternatiivenergiale on vaja odavat ning keskkonnasõbralikku energiasalvestit, mida seni ei ole. Ent asja uuritakse ja uurimissuundi on mitmeid. Sellest lähemalt edaspidi. AUTORITEST KUNO JANSON (1942) on lõpetanud Tallinna Kalanduse Tehnikumi 1960 ja sõitnud seejärel aastaid merd asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja tööstusseadmete erialale, mille lõpetamise järel astus aspirantuuri, töötades samal ajal Tallinna Masinatehases kaitses tehnikakandidaadi väitekirja oli TTÜ elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi vanemteadur, saades ka dotsendi kutse. Pärast doktoriväitekirja kaitsmist 2005 määrati ta sama instituudi direktoriks, praegu on sealsamas korraline professor. Ta on rohkem kui 50 teadusliku publikatsiooni ja kümne leiutise autor. Üks tema elektrimuundureid on patenteeritud 18 riigis. ANTS KALLASTE (1980) on lõpetanud 1999 Pärnu Koidula Gümnaasiumi ja 2005 Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna elektriajamite ja jõuelektroonika erialal sai samas magistrikraadi. Pärast seda õppis seal doktorantuuris energia- ja geotehnika erialal Kuno Jansoni juhendusel. Ta on töötanud TTÜ elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudis teadurina. Uurinud püsimagnetgeneraatoreid, mida sobiks rakendada otsetoimelistes elektrituulikutes. Praegu töötab firmas Goliath Wind OÜ juhtiva elektriinsenerina, tegeledes 3-megavatise otsetoimelise tuuliku arendustööga. 14 Δ horisont 6/2012
9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραAEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST
133 AEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST Eesti Maaülikool Sissejuhatus Liiklusohutuse teooriast on teada, et liiklusvoolu kiirusest erineva kiirusega sõitvad sõidukid (juhid) satuvad liiklusõnnetustesse sagedamini
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραMilline on hea. odav Android? Pane oma failid siia: testime kõvakettaid. [digi] kool: DLNA, AirPlay, Wireless HDMI
LG tegi imeõhukese kuvari ja me testime Kaamera, mis sobib küünevärviga Lugejate nõudmisel: testis head klapid Katsetame HP kõik ühes arvutit Nr 71, märts 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Pane oma failid siia:
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραKRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt
KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραParim odav. nutitelefon
Transformer, väga eriline tahvelarvuti Samsungi relv ipadi vastu 2000 eurot maksev HP sülearvuti Kodune Logitechi helipark Nr 76, august 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Parim odav Üheksa videokaamerat. Ainult
Διαβάστε περισσότεραKas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!
Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks
Διαβάστε περισσότεραKõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid
Microsofti telefoni- Windows on tagasi Testime Nikoni uut D7000 kaamerat Kinect teeb mängud täitsa uueks Uputame ja togime Samsungi matkafoni Nr 69, jaanuar 2011 Hind 42.90 kr; 2.74 Kõrv vastu arvutit:
Διαβάστε περισσότεραEessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede
Διαβάστε περισσότεραKauaoodatud Spore [digi] käes testis Ainuraksest kosmosevallutajaks
Muusika! Uued kõrva sisse käivad klapid üllatavad kvaliteediga Uus kaamera Nikon D90: amatöörile parim Soome elab veel! Peaaegu nagu iphone: Nokia E71 on kiire ja mugav On see printer? HP teeb nalja Maailma
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραSõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
Διαβάστε περισσότερα4 ENERGIA SALVESTAMINE
4 ENERGI SLVESTMINE 4.1 ÜLDMÕISTED Energia salvestamise all mõeldakse mingi energialiigi siirdamist mingisse seadisesse, seadmesse, paigaldisse või rajatisse (energiasalvestisse), et seda sealt vajalikul
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραMilline navi on Androidi
Testis HTC uus Sensation Mida teha Windowsitahvelarvutiga? Dell tegi odava suure puutetundliku kuvari Sony Vaio proovib olla MacBook Nr 75, juuli 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Kellel on Eestis levi? Suur suvine
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραKineetiline ja potentsiaalne energia
Kineetiline ja potentsiaalne energia Koostanud: Janno Puks Kui keha on võimeline tegema tööd, siis ta omab energiat. Seetõttu energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Keha poolt tehtud töö ongi energia
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus. Kinemaatika
Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Võnkumised ja lained Koostanud Henn Voolaid Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes
Διαβάστε περισσότερα8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.
TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ
Διαβάστε περισσότεραKuidas... suures testis. mp3-mängijat
Nr 39, Hind 39.90 kr riistvara tarkvara fototehnika mobiilid kodutehnika Kuidas...... internetis turvaliselt surfata... faile jäädavalt kustutada... osta mängukonsooli... koju printerit osta... suvistel
Διαβάστε περισσότεραJuhistikusüsteeme tähistatakse vastavate prantsuskeelsete sõnade esitähtedega: TN-süsteem TT-süsteem IT-süsteem
JUHISTIKUD JA JUHISTIKE KAITSE Madalpingevõrkude juhistiku süsteemid Madalpingelisi vahelduvvoolu juhistikusüsteeme eristatakse üksteisest selle järgi, kas juhistik on maandatud või mitte, ja kas juhistikuga
Διαβάστε περισσότεραFotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
Διαβάστε περισσότερα3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3. Impulss Impulss, impulsi jääus Impulss on ektor, mis on õrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega p r r = m. Mehaanikas nimetatakse
Διαβάστε περισσότερα5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES
5. OPTIMEERIMISÜLESNDED MJNDUSES nts asma Sissejuhatus Majanduses, aga ka mitmete igapäevaste probleemide lahendamisel on piiratud võimalusi arvestades vaja leida võimalikult kasulik toimimisviis. Ettevõtete,
Διαβάστε περισσότεραKoormus 14,4k. Joon
+ U toide + 15V U be T T 1 2 I=I juht I koorm 1mA I juht Koormus 14,4k I juht 1mA a b Joon. 3.2.9 on ette antud transistori T 1 kollektorvooluga. Selle transistori baasi-emitterpinge seadistub vastavalt
Διαβάστε περισσότεραTELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas
TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed
Διαβάστε περισσότεραF l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED
1. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED Eluks on vajalik pidev aine ja energia transport (e suunatud liikumine) läbi biosfääri ja konkreetselt bioloogilise aine. Biosfäär ehk elukeskkond on Maa
Διαβάστε περισσότεραESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41
ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...
Διαβάστε περισσότεραhorisont KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega
horisont 3 / 2015 MAI JUUNI HIND 3.90 TUMEAINE JA TEISED UNIVERSUMID KUIDAS MÕISTA OMA AJU? KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega Darwini teoste vaevarikas
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότερα"Kasutegur ja teised olulised mõisted KASUTEGUR ENERGIATOOTMISEL"
"Kasutegur ja teised olulised mõisted KASUTEGUR ENERGIATOOTMISEL" Loengukursus WEC Akadeemia loengud" Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool 01.11.2016 1 Loengukava, mis oli meil kavas eelmise loengu tsükli
Διαβάστε περισσότεραEnergeetika TÕNU LEHTLA
Energeetika TÕNU LEHTLA Paljud riigid reklaamivad tarkvõrke kui võimalust saavutada energeetiline sõltumatus ning lahendada keskkonnakaitse, globaalse soojenemise ja energia varustuskindluse probleeme.
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραEesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA INFORMAATIKATEADUSKOND Matemaatilise statistika instituut Finants- ja kindlustusmatemaatika eriala Kärt Päll Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA
Διαβάστε περισσότεραENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,
KÕIGE TÄHTSAM ENERGEETIKA ARVI FREIBERG Maailma asju liigutavat kaks jõudu sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles
Διαβάστε περισσότερα1. Esimene tänane neegriküsimus. Milline riik võib uhkustada faktiga, et maailma esimene neeger kosmoses on just nende riigi kodanik?
1. Esimene tänane neegriküsimus. Milline riik võib uhkustada faktiga, et maailma esimene neeger kosmoses on just nende riigi kodanik? 2.Sellel fotol poseerib Sports Illustratedi Swimsuit Issuele, 1986
Διαβάστε περισσότεραEESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011 1. 20. sajandi alguses jagunes Vene Keisririigi koosseisus olev Baltikum kuueks kubermanguks. Eesti ja Läti aladel asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangud
Διαβάστε περισσότεραTeeLeht OMANIKUJÄRELEVALVE RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE OLUKORD EESTIS
Nr 79 DETSEMBER 2014 OMANIKUJÄRELEVALVE KAS MAANTEEAMET VÕIKS SEDA ISE TEHA? RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST INTERVJUU PEADIREKTORIGA TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE
Διαβάστε περισσότεραE-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid
Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 E-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid Aine maht 2 EAP Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 Sissejuhatus
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότεραMateMaatika õhtuõpik
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραAS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.
AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραELEKTRIMASINAD. Loengukonspekt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut Kuno Janson ELEKTRIMASINAD Loengukonspekt Tallinn 2005 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 1.1. Loengukursuse eesmärk... 4 1.2. Elektrimasinad
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραMaardu hüdroakumulatsioonijaama ehitamise eeluuring
Töö nr ENE 09002 Maardu hüdroakumulatsioonijaama ehitamise eeluuring Tallinn 2009 Meie oskused on Teie edu! OÜ Energiasalv ÅF-ESTIVO AS Estonia pst 1/3 Väike-Ameerika 8 10143 Tallinn, Eesti 10129 Tallinn,
Διαβάστε περισσότεραKOLMAPÄEV, 15. DETSEMBER 2010
15-12-2010 1 KOLMAPÄEV, 15. DSEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president 1. Osaistungjärgu avamine (Istung algas kell 08.35) 2. Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (esitatud resolutsiooni
Διαβάστε περισσότεραKASUTUSJUHEND. GE2500 Bensiinimootoriga generaator
KASUTUSJUHEND GE2500 Bensiinimootoriga generaator - 2 - Sissejuhatus Täname teid, et olete otsustanud EUROMi generaatori kasuks. Olete teinud hea valiku! Kui kasutate seda generaatorit juhiste järgi, varustab
Διαβάστε περισσότεραPURJETAMINE TREENERITE TASEMEKOOLITUS PURJETAMISE ISELOOMUSTUS, AJALUGU, ALALIIGID JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR
TREENERITE TASEMEKOOLITUS PURJETAMINE PURJETAMISE ISELOOMUSTUS, AJALUGU, ALALIIGID JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR TUULE TEKKIMINE, MUUTUMINE JA KASUTAMINE NÄIV TUUL, JÕU TEKKIMINE PURJEL JA PAADI EDASILIIKUMINE
Διαβάστε περισσότερα6 LÜHISED ELEKTRIVÕRKUDES. ELEKTRIVARUSTUSE TÖÖKINDLUS.
6 LÜHISED ELEKTRIVÕRKUDES. ELEKTRIVARUSTUSE TÖÖKINDLUS. 6.1 Põhimõisted ja määratlused Elektrivõrgu talitlusviisi määravad: 1) liinide ja juhtide koormusvool, ) voolu sagedus 3) pinge võrku lülitatud elektritarvititel
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραKandvad profiilplekid
Kandvad profiilplekid Koosanud voliaud ehiusinsener, professor Kalju Looris ja ehnikalisensiaa Indrek Tärno C 301 Pärnu 2003 SISUKORD 1. RANNILA KANDVATE PROFIILPLEKKIDE ÜLDANDMED... 3 2. DIMENSIOONIMINE
Διαβάστε περισσότεραTTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
KESKPINGEVÕRGD Märkus. Käesoleva peatüki tekst põhineb raamatu Jaotusvõrgud 4. peatükil. Elektrit toodetakse peamiselt elektrijaamades. Sealt kantakse elektrienergia tarbijateni elektrivõrkude vahendusel.
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότερα