GEOTEHNIKA ARUANNE. Puise sadama ehitusgeoloogiline uuring

Transcript

1 GEOTEHNIKA ARUANNE Puise sadama ehitusgeoloogiline uuring Juhataja Rauno Raudsepp Autor Peedo Nelke Tallinn, 2010

2 SISUKORD TEKST 1. Üldosa 2. Geoloogiline ehitus 3. Geotehnilised tingimused TABELID, JOONISED 1. Normsuurused. Tabel Uuringupunktide kataloog. Tabel Asendiplaan M 1:2000. Joonis 1 4. Uuringupunktide asukoha skeem M 1:2000. Joonis Geoloogiline lõige (1-1 ). Joonis Puurauk. Joonis LISAD 1. Lõimis-pinnaseomadused. Lisa 1. 2

3 1. ÜLDOSA Asukoht Uuritud samam asub Ridala vallas Läänemaal Puise ninast ca 550 kirdesuunas. Uuringuala asukoht on näidatud asendiplaanil, joonisel 1. Uuringupunktide koordinaadid on järgmised: PA1 X= Y= PA2 X= Y= PA3 X= Y= PA4 X= Y= PA5 X= Y= Uuringu eesmärk Uringu eesmärk oli selgitada merepõhja geoloogiline ehitus ning pinnasekihtide geotehnilised omadused rekonstrueeritava kai, muuli ning süvendatava farvaatri asukohas. Tellija Uuringu tellis Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ. Teostatud tööde kirjeldus Uuringud tehti 13 märtsil 2010 merejää pealt. Töö tegid puurmeistrid Tõnu Zimovets ja Tarmo Rent. Pinnaste kirjeldamiseks ja pinnaseproovide võtmiseks puuriti 5 puurauku (PA1 PA5) agregaadiga GM65 GTT. Puuriti tigupuuriga, mille läbimõõt oli 110 mm. Puurimise sügavus ulatus abs.kõrguseni -5,8 meetrit (PA1) kuni -8,8 meetrit (PA5). Puuraukude pinnased kirjeldati visuaalselt, pinnase tugevus hinnati vastupanu järgi puurimisele. Pinnaste kirjeldused on esitatud puuraukude geoloogilistel tulpadel, joonistel Puuraukudest PA1, PA2 ja PA4 võeti pinnaseproovid loodusliku veesisalduse, lõimise ja plastsuspiiride määramiseks laboris. Proovid teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris. Laboriteimide tulemused on lisas 1. Uuringupunktid märgiti välja ning seoti plaaniliselt GPS seadmega, kuna puudus ala geodeetiline plaan. Uuringupunktide vertikaalset sidumist et tehtud, puuraukude kõrguseks loeti tinglikult merejää kõrgus 0,00 meetrit. Uuringupunktide asukohad on esitatud uuringupunktide asendiskeemil joonisel 2. Välitööd organiseeris Jevgenia Mussatova, aruande koostas Peedo Nelke. 3

4 2. GEOLOOGILINE EHITUS Reljeef Puuraugud puuriti akvatooriumil ja farvaatri teljel. Kaldast kõige kaugem puurauk PA5 puuriti muuli otsast 203 meetri kaugusele. Merepõhja sügavus oli uuringupunktides 1,1 2,0 meetrit. Geoloogia Aluspõhjas avaneb ülem-siluri Adavere lademe lubjakivi. Pinnakatte moodustavad merelised ja jääjärvelised pinnased ning moreen. Alal on tegemist veealuse moreenist künkaga, mille mõlemal küljel, mis on allunud erosioonile esinevad leondunud moreen (kiht 5) ja ümbersettinud liiv (kiht 6). Künka merepoolset nõlva katab muutuva paksusega viirsavi (kiht 4). Viirsavil ja moreenil esineb kohati muda (kiht 3). Pinnakatte paksus pole teada. Geoloogiline ehitus on illustreeritud geoloogilisel lõikel 1-1, joonisel 3. Puurimise andmetel erandati järgmised pinnasekihid: KIHT 3 MUDA. Muda veeristega ja mudane peenliiv. Kihi paksus on kuni 0,8 meetrit (PA3). KIHT 4 KIHT 5 KIHT 6 KIHT 7 SAVI. Savi, pruun, voolav kuni sitke, sisaldab möllise peenliiva pesi ja varve. Kihi paksus on uuritud lõikel muutlik. SAVIMÖLLMOREEN. Pruun, pehme kuni sitke savimöllmoreen. Sisaldab jämepurdu 5-10%. Looduslik veesisaldus w n =14,4...14,6%, voolavuspiir (rootsi koonusega) w L =19,2%, plastsuspiir w p =14,4%. Kiht esines puuraukudes PA1 ja PA3 0,6 ja 1,0 meetri paksusena. MÖLLINE PEENLIIV. Hall, mölline peenliiv. Kaldajoone lähedale puuritud puuraugus PA1 oli mölline peenliiv tihe. Tegemist oli moreenisisese vahekihiga, paksusega 1,7 meetrit. Faarvaatrile puuritud puuraugus PA4 lasus mölline peenliiv 4,2 meetri sügavusel. Pinnas oli pealmises osas kohev sügavamal tihe. Kihti läbindati kuni 1,8 meetrit (PA4). SAVIMÖLLMOREEN. Pruun, sitke kuni kõva savimöllmoreen. Sisaldab jämepurdu 15-25%. Looduslik veesisaldus w n =11,4...14,5%, voolavuspiir (rootsi koonusega) w L =18,5...22,2%, plastsuspiir w p =12,5...12,8%. Kihti läbindati puurimisega kuni 6,1 meetrit (PA2). 4

5 3. GEOTEHNILISED TINGIMUSED Looduslikud tingimused 1. Rekonstrueeritav sadam paikneb Matsalu lahe suudmeala, kus põhjasetteks on muda ja mölline peenliiv. Setete liikumine on aeglane. 2. Mere põhja sügavus kasvab kagu suunas ning ulatub farvaatri kaugemas osas (PA5) kuni 2 meetrini (välitöö aegsest jääkatte tasemest). 3. Mere põhjas lasuvad savi (kiht 4), saviliivmoreeni pealmine leondunud osa (kiht 5) ning mölline peenliiv (kiht 6) on suheliselt kergesti süvendatavad. Sõgavamal on saviliivmoreen sitke kuni kõva konsistentsiga ning sisaldab rohkem jämepurdu, mis muudab süvendamise raskemaks. Süvendamise, laadimise ja kaevetööde kategooriad on esitatud tabelis 1. Geotehnilised tingimused 1. Põhjasetete hoovuste mõjul liikumise seisukohalt paikneb sadam transiidialal, kus hoovuste mõju on nõrk. 2. Kui muuli ja kai rajatakse gravitatsioonilise rajatisena (kärgkastid) tuleb arvestada nende erinevate vajumitega. Viirsavide avamusalal tuleb kontrollida rajatiste püsivust. Olemasolevate vanade rajatiste alla jäänud nõrkade pinnaste kohta andmed puuduvad. 3. Sulundsein ja vaiad on vaja süvitada moreenikihti (kiht 7). NORMSUURUSED* Tabel 1. Kihi nr Nimetus Jää Vesi Muda Savi SaMöM MöPe SaMöM Geoloogiline indeks - - m IV m IV-lg III g III g III g III Kaevetööde kategooria** a 10g 27a 10þ Süvendamise kategooria - - I III II II V Laadimise kategooria Mahukaal kn/m ,5 20,0 Dreenimata tugevus Nihketugevus C uf kpa Dreenitud tugevus Sisehõõrdenurk Fii Nidusus C' kpa Deformatsioon Ülddeformatsioonimoodul Eo MPa - - 0, * Arvutusväärtused X d tuleb määrata normväärtuse X k kaudu valemiga X d = X k / γ m, kus γ m on pinnase omaduse osavarutegur. ** Pinnaste kaevetööde kategooriad on antud SNiP IV-2-82, tabel 1.1 järgi. 5