Tabel 1 Tala HE800B ristlõike parameetrid

Transcript

1 KONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUSED Komposiitsilla kandetalaks on valitud valtsitud terastala HE800B (võib kasutada ka samadele ristlõike parameetritele vastavat keevitatud tala). Talade vahekaugus on 1,7 meetrit. Tabel 1 Tala HE800B ristlõike parameetrid h 800 mm Tala kõrgus b f 300 mm Vöö laius t f 33 mm Vöö paksus h w 734 mm Seina kõrgus t w 17,5 mm Seina laius A a mm 2 Tala ristlõike pindala I y 35,9E+08 mm 4 Tala inertsmoment horisontaaltelje suhtes I z 1,49E+08 mm 4 Tala inertsmoment vertikaaltelje suhtes Joonis 1 - Terastala ristlõige HE800B TERASTALA RISTLÕIKE KLASSI MÄÄRAMINE Seina klassifikatsioon: kahelt servalt toetatud painutatud element Sein kuulub esimesse ristlõikeklassi, kui kus: c - seina kõrgus: c=h w =734mm t - seina paksus: t=t w = 17,5 mm ε - 0, f y sein kuulub esimesse ristlõikeklassi. Vöö klassifikatsioon: ühepoolse toetusega keevitatud surutud vööd Vöö kuulub esimesse ristlõikeklassi, kui kus: c - konsoolse vöö osa pikkus: t - vöö paksus:

2 Mahukaal, kn/m 3 Paksus, mm Paksuse muutlikkus Koormuse mõju laius, m Ristlõike pindala m 2 Normkoormus, kn/m 2 Normkoormus, kn/m Põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 24,7-29,5 Keila - Valkse lõigu tehniline projekt, vöö kuulub esimesse ristlõikeklassi. Kogu tala kuulub esimesse ristlõikeklassi. Kuna ristlõige kuulub 1. ristlõikeklassi on lubatud kasutada plastset arvutusmudeli. KOORMUSED OMAKAALUKOORMUSED Tabel 2 Tekiehituse omakaalukoormuste normväärtused keskmistele taladele. 1. Asfaltbetoon, AC12 surf ,4 1,7 0,10 1,4 2,38 2. Asfaltbetoon, AC16 base ,4 1,7 0,12 1,75 2,98 3. Asfaltbetoon, AC4 surf ,7 0,05 0,75 1,28 4. Hüdroisolatsioon ,7 0,02 0,2 0,34 5. Tekiplaat ,7 0,41 6 9,35 6. Terasdetailid 78,5 0,34 7. Terastalad, HE800B 78,5 0,03 2,62 SÕIDUTEE LIIKLUSKOORMUSED KOORMUSMUDEL 1 (1.KM) Kirjeldab veo- ja sõiduautode liiklusest tekkivate mõjude enamikku. Täpsustavad tegurid: α Qi =α qi =1,0 Tabel 3 Koormusmudel 1: normväärtused (väljavõte EVS-EN :2007) Asukoht Tandem TS UDL süsteem Teljekoormused Q ik (kn) q ik (kn/m 2 ) Esimene rada Teine rada 200 2,5

3 Kolmas rada 100 2,5 Teised rajad 0 2,5 Jääkala (q rk ) 0 2,5 KOORMUSMUDEL 2 (2.KM) Rattarehvide kontaktpinnale rakendatud üheteljeline koormus, mis imiteerib normaalliikluse dünaamilist mõju lühikestele konstruktsioonielementidele. Täpsustav tegur: β Q =α Q1 =1 Normatiivne teljekoormus: Q ak =400kN Teljekoormus: KOORMUSMUDEL 3 (3.KM) Eriveokitele vastav teljekoormuste kogum. Põhimaanteele vastab erisõiduki klass kogumassiga 3600 kn: 18-teljeline eriveok, teljekoormusega 200 kn (3600/200) 15-teljeline eriveok, teljekoormusega 240 kn (3600/240) Eelduseks on võetud, et eriveok ületab silla üksinda, eraldi muust liiklusest ja aeglasel kiirusel (mitte kiiremini kui 5 km/h). PIDURDUS- JA KIIRENDUSJÕUD Pikisuunaline jõud sõidutee pinnal. Normatiivne väärtus - KERGLIIKLUSTEE LIIKLUSKOORMUS KOORMUSMUDEL 4 (4.KM) Tunglemiskoormus, kergliiklusteele rakendatav hajukoormus. Normatiivne väärtus q fk =5 kn/m 2 TEENINDUSVEOK Hooldus- või teenindustöödeks mõeldud sõiduk. Kaheteljeline koormusgrupp normatiivsete väärtustega: Q sv1 =80 kn Q sv2 =40 kn Sillakonstruktsioonide puhul on alalise koormuse osavaruteguriks kandepiirseisundis ebasoodsal arvutusolukorral γ G = γ g =1,35 ja soodsal γ G = γ g =1,0 kasutuspiirseisundis γ G,ser = γ g,ser =1,0.

4 I TÖÖOLUKORD Kontrollitakse terastalade töötamist betoonist tekiplaadi valamise ajal. Antud tingimustes ei tööta raudbetoonist tekiplaat ja terastalad veel koos ühtse komposiitkonstruktsioonina. Kuni tekiplaadi betooni kivinemiseni peab terastala vastu võtma omakaalukoormused tekiplaadist ja tala enda omakaalu. Kõige suurem koormus omakaalust mõjub kergliiklustee all paiknevale talale, TALAS TEKKIVAD SISEJÕUD I koormusolukorras mõjuvad koormused Talas tekkiv maksimaalne paindemoment Joonis 2 Tala paindemomentide epüür I tööolukorras, kergliiklustee all paiknev tala. TALA KANDEVÕIME Kuna terastala kuulub 1. ristlõikeklassi, siis leian tala plastse paindekandevõime Maksimaalsed pinged terastalas I tööolukorras toel Kontrollin tala kiivekandevõimet. Tala ei pea külgsuunas toestama kui

5 Leian kiivet arvestava kandevõime vähendusteguri [ ] [ ] Tala kiivekandevõime ei ole I tööolukorras tagatud. Terastaladele tuleb vähemalt kuni tekiplaadi kivistumise ajani paigaldada peatalade vahelised põiksidemed. Külgtugede maksimaalne vahekaugus määratakse standardis toodud lihtsustatud meetodi põhjal kus: - Paindemomendi suurim arvutuslik väärtus külgtugede vahelisel lõigul. - Paindemomendi püüri kuju arvestav tegur, - Külgtugede vahekaugus,võtan - Surutud vööst ja 1/3 seina surutud osast koosneva ristlõikeosa inertsraadius,

6 Külgtugede suurim lubatud vahekaugus oleks 11 meetrit. Konstruktiivsetel kaalutlustel paigaldatakse silla kahe kõrvuti paikneva tala vahele 11 põiksidet, vahekaugustega 4,5 meetrit. Põiksidemetena kasutatakse terastalasid IPE II TÖÖOLUKORD Erinevate koormusolukordade katsetamisel selgus, et kõige suuremat mõju avaldavad liikluskoormused sõidutee all paiknevatele keskmistele taladele. I tööolukorras mõjuvad koormused keskmisele talale Joonis 2 Tala paindemomentide epüür I tööolukorras, kergliiklustee all paiknev tala. Talas tekkiv maksimaalne avamoment Talas tekkiv maksimaalne toemoment KOORMUSTE PÕIKJAGUNEMINE Suurim koormus ühele talale koormusmudelist 1.KM. Joonis 3-1.KM paiknemine keskmisel talal.

7 Koondatud koormuste mõju: Jaotatud koormus mõju: Suurim koormus talale eriveokist 3600/200 Joonis 4- Eriveoki 3600/200 paiknemine keskmisel talal. Eriveoki koormuse mõju: Suurimaid sisejõude talas tekitas eriveok 3600/200. Suurim avamoment II tööolukorras tekib eriveoki paiknemisel silla keskmisel aval, koos katendikihtidest tuleneva lisaomakkaluga Joonis 5 - Suurim avamoment eriveoki 3600/200 paiknemisel keskmisel aval. Talas tekkiv maksimaalne avamoment Suurim toemoment II tööolukorras tekib eriveoki 3600/200 paiknemisel jõesambal, koos katendikihtidest tuleneva lisaomakkaluga

8 Joonis 6 - Suurim toemoment eriveoki 3600/200 paiknemisel jõesambal. Talas tekkiv maksimaalne toemoment II tööolukorras on tekiplaadi betoon saavutanud piisava tugevuse ja tänu nihketüüblitele töötab koos terastalaga ühtse komposiitkonstruktsioonina. Betoonosa efektiivlaiuseks võetakse terastalade vaheline kaugus, tekiplaadi paksuse. ja kõrguseks Kontrollin komposiittala elastset paindekandevõimet. Komposiitristlõike geomeetriliste parameetrite määramisel kasutan lühiajalisele koormamisele vastavat elastsusmoodulite suhet Teraseks redutseeritud komposiitristlõike pindala Raudbetoon osa staatiline moment terasosa raskuskeskme suhtes kus: a- raudbetoonplaadi ja terastala raskuskeskmete vahekaugus, Komposiitristlõike neutraaltelje asukoht terastala neutraalteljest

9 Teraseks redutseeritud komposiitristlõike inertsmoment Vastupanumomendid: Terastala ülemise serva suhtes Terastala alumise serva suhtes Betoonplaadi pealmise serva suhtes Betoonplaadi keskel ( ) Pinged terastala vöödes I tööolukorras mõjuvatest momentidest Pinged terastala vööde servades II tööolukorras avamomendist Maksimaalne pinge betoonplaadi ülaservas avamomendist Maksimaalne pinge betoonplaadi keskel avamomendist Kandevõime avas on tagatud, kui tekkivad pinged jäävad alla piirpingetele

10 Terase piirpinge Betooni piirsurvepinge Konstruktsiooni kandevõime avas on tagatud, kuna Pinged terastala vööde servades II tööolukorras toemomendist Terastala kandevõime on tagatud, kuna Maksimaalne pinge betoonplaadi ülaservas toemomendist Tekib tõmbepinge, mille vastuvõtmiseks tuleb betoonplaati paigaldada tõmbearmatuur. Armatuuri arvutuslik voolavustugevus on Betoonosa efektiivlaiuse ulatuses tuleb paigaldada armatuur, mille ristlõikepindala oleks Toe kohal kasutan lisa armeeringuna vardaid läbimõõduga 32mm, mille ristlõike pindala on Tõmbearmatuurina vajalike armatuurvarraste arv

11 Toepiirkonda paigaldatakse kahte kihti vardad läbimõõduga 32mm, sammuga 200mm. KONTROLLARVUTUSED PÕIKJÕULE Joonis 7 - Terastala põikjõudude katteepüür. Komposiittala põikjõukandevõimeks võetakse terastala arvutuslik põikjõukandevõime. Terasprofiili arvutuslik plastne põikjõukandevõime ( ) ( ) Põikjõukandevõime on tagatud Seina nihkekindluse kontroll on vajalik kui Seina nihkekindluse kontroll ei ole vajalik. Toeribid on tarvis paigaldada, kui

12 Toeribisid ei ole vaja. Konstruktiivsetel kaalutlustel paigaldatakse toeribid (ristlõikega 12x140mm) tala toetumis punktidesse ja põiksidemete asukohtadesse. NIHKELIITE KONTROLL JA JÄIKADE TÜÜBLITE ARVUTUS Betoonplaadi ja terastala ühtseks töötamiseks komposiitkonstruktsioonina projekteeritakse terastalale jäigad nihketüüblid. Tüüblitena on projekteeritud servale asetatud võrdkülgne nurkraud 180x180x12mm, mille peale on keevitatud varras läbimõõduga 16mm, pikkusega 300mm. Tabel 4 Nihketüübli L180x180x12 ristlõike parameetrid Serva pikkus Seina paksus Tüübli kõrgus Inertsmoment Raskuskeskme kaugus servast Varda läbimõõt b n t n h n l v e d (mm) (mm) (mm) (cm4) (mm) (mm) ,9 16 Nihketüübli kandevõime on piiratud järgnevate konstruktsiooni osade piirkandevõimetega. Tüüblile projekteeritav maksimaalne nihkejõud peab olema väiksem minimaalsest piirkandevõimest. Nihketüübli kandevõime lähtudes betooni muljumistugevusest Mõju pindala Betooni muljumistugevus Tüüblile lubatav jõud sõltuvalt betooni muljumistugevusest Tüüblile lubatav jõud sõltuvalt tüübli paindekandevõimest kus: -jõu mõjumise kõrgus terastala pealt, -tüübli ristlõike kaugeima punkti kaugus tüübli raskuskeskmest, Võtan tüüblile lubatavaks jõuks Betoonplaadi ja terastala vahelised nihkejõud leitakse talas tekkivate põikjõudude põhjal. Nihkejõud pikkusühiku kohta leitakse

13 kus: - Mõjuv põikjõud - Teraseks redutseeritud betoonplaadi staatiline moment redutseeritud ristlõike raskustelje suhtes, - Teraseks redutseeritud ristlõike inertsmoment, Järgnevalt on toodud tabelid, kuhu on märgitud nihketüüblite arv lõigul, tüüblite vaheline kaugus lõigul, suurimad tekkivad põikjõud lõigul, lõikes mõjuvad nihkejõud ja lõigul mõjuvad nihkejõud. Tüüblid paigaldatakse I ja III avas erineva sarnase sammuga (tabel 5), keskmises avas on sammud teisiti (tabel 6).

14 Tabel 5 Nihkeliide I ja III avas Tüübli nr Tüüblite vaheline kaugus (m) Kaugus algusest Lõikes mõjuv põikjõud Lõikes mõjuv nihkejõud Lõigul mõjuv nihkejõud X Q T 0 T S, (m) (kn) (kn/m) (kn/m) ,35 0, ,37 0, ,39 1, ,41 1, ,43 1, ,45 2, ,48 2, ,51 3, ,54 3, ,6 4, ,65 5, ,7 5, Tabel 6 Nihkeliide II avas Tüübli nr Tüüblite vaheline kaugus (m) Kaugus algusest Lõikes mõjuv põikjõud Lõikes mõjuv nihkejõud Lõigul mõjuv nihkejõud X Q T 0 T S, (m) (kn) (kn/m) (kn/m) ,35 0, ,37 0, ,38 1, ,39 1, ,4 1, ,42 2, ,44 2, ,46 3, ,48 3, ,5 4, ,53 4, ,57 5, ,61 5, ,66 6, ,73 7, ,8 8, ,8 8,

15 Leian suurima arvutusliku nihkejõu nihketüübli keevises kus: -keevise pikkus, Nurkõmbluse keevise efektiivkõrguseks võtan Nurkõmbluse arvutuslik nihketugevus on Nurkõmbluse kandevõime Nurkõmbluse kandevõime on tagatud Nurkõmbluse peale keevitatud varras, peab vastu võtma tõmbejõu 16mm läbimõõduga varda lõikekandevõime on Leian suurima arvutusliku nihkejõu varda keevises, kui keevise pikkus on Nurkõmbluse kandevõime, Nurkõmbluse kandevõime on tagatud Lõikepingete kontroll tüübli servades kus: - teraseks redutseeritud betoonplaadi staatiline moment redutseeritud ristlõike neutraaltelje suhtes, - teraseks redutseeritud ristlõike inertsmoment, - lõikepinge mõju pikkus,

16 Betooni arvutuslik lõikekandevõime Lõikekindlus on tagatud. Nihkeliite kandevõime on tagatud KOMPOSIITTALA PAINDEJÄIKUS JA TALA LÄBIPAINDED Betooni tinglik elastsusmoodul Betooniosa paindejäikus Terasosa paindejäikus Paindejäikuste summa Betooniosa pikijäikus Terasosa pikijäikus Pikijäikuste summa Betoonosa ja terasosa koostöötegur kus: - betoon- ja terasosa paindetelgede vahekaugus, Komposiittala paindejäikus Tala läbivajumid vastavalt arvutusprogammile Staad.Pro Läbivajum omakaalukoormustest I tööolukorras I avas Lubatud läbivajumine omakaalust Läbivajum omakaalukoormustest I tööolukorras II avas

17 Lubatud läbivajumine omakaalust Konstruktsiooni läbivajumine omakaalu koormuste mõjul on normide piires. Komposiittala läbivajumi leidmiseks II tööolukorras, leian komposiittala inertsmomendi paindejäikuste summast Kasutades komposiittala inertsmomenti leitud läbipainded on I avas Lubatud läbivajumine 1.KM mõjust II avas Lubatud läbivajumine 1.KM mõjust Komposiitkonstruktsiooni läbivajumine liikluskoormuse mõjul on normide piires.

18 TEKIPLAADI KONSTRUKTSIOONI ARVUTUSED Tekiplaadis tekkivate sisejõudude leidmiseks rakendati koormusmudeli 1.KM ja eriveokite 3600/200 ja 3600/240 ühe telje koormused tekiplaadist eraldatud ribale, mis töötab jätkuvtalana silla terasest kandetalade vahel risti tee teljega. Teljekoormuste rakendamisel arvestati rattakoormuste hajumisega katendikihtide ulatuses. TÕMBEARMATUURI VAJALIKU KOGUSE LEIDMINE Maksimaalne arvutuslik paindemoment tekiplaadis on Survearmatuuri vajalikkuse kontroll kus: α c - tegur, mis võtab arvesse koormuse kestvuse ja koormuse rakendusviisi ebasoodsat mõju survetugevusele. Kehitva standardi EVS-EN järgi α c =1,0 γ c - betooni osavarutegur, γ c = 1,5 ζ bal - kui f ck 35 MPa, siis ζ bal =0,45 Kuna kasutatakse betooni C35/45, siis kus: M Sd - plaadis tekkiv suurim arvutuslik paindemoment b - plaadi laius. Plaadi arvutuslikuks laiuseks võetakse 1 m. d f ck - tõmbearmatuuri kasuskõrgus - betooni normsurvetugevus Tekiplaadi armeerimiseks kasutatakse armatuuri läbimõõduga 16 mm. Armatuuri kaitsekihiks tekiplaadi ülemise pinna suhtes on 40mm ja alumise pinna suhtes 50 mm. Tõmbearmatuuri kasuskõrgus on: mm. Kuna K bal =0,197 K=0,058, siis ei ole tarvis survearmatuuri. Vähim vajalik tõmbearmatuuri pindala on kus: f yk - armatuurterase voolavustugevus, f yk =500MPa

19 γ s - armatuuri osavarutegur, γ s =1,15 z - sisejõudude õlg armatuurterase suhtes Armatuurvarraste vajalik arv 1 meetri laiusel lõigul, kui kasutatakse 16 mm läbimõõduga AS vardaid leitakse: n A S1 kus: A S1 - ühe varda ristlõike pindala, Tõmbearmatuuri minimaalne samm s. Konstruktsioonis kasutatakse tõmbearmatuuri läbimõõduga 16mm. ja sammuga 150mm. KASUTUSPIIRSEISUNDI KONTROLL PRAGUDEKINDLUSE KONTROLL Kuna kasutuspiirseisundis arvutuste varutegurid γ G,ser = γ g,ser =1,0 siis kontrollimisel kasutatav maksimaalne paindemoment kasutuspiirseisundis on Ristlõike raskuskeskme kaugus ristlõike tõmmatud servast kus: A c -vaadeldava betoonosa ristlõike pindala: b h d c - vaadeldava betoonplaadi ristlõike laius, b=1000mm. - vaadeldava betoonplaadi ristlõike kõrgus, h=220mm. - betoonristlõike kesktelje ja plaadi serva vaheline kaugus α - terase ja betooni elastsusmooduli suhe,

20 A s - tõmbearmatuuri ristlõike pindala n d t - tõmbearmatuuri varraste arv 1 meetrisel lõigul, n=6,66 - tõmbearmatuuri kasuskõrgus plaadi tõmmatud serva suhtes d -armatuuri kaitsekiht d=50mm - armatuurvarda läbimõõt =16mm. Redutseeritud ristlõike inertsmoment leitakse valemiga kus: d s - tõmbearmatuuri kasuskõrgus plaadi surutud serva suhtes Ristlõike vastupanumomendid arvutus enne pragu tekitavat olukorda. Paindemomendi leidmine ristlõikes hetkel, kui seal tekib pragu Järelikult praod avanevad.

21 Ristlõike pragudeta osa kõrguse, survetsooni kõrguse leidmine: Täispragunenud olukorrale vastav inertsmoment saadakse valemiga Leian pinged tõmbearmatuuris Praoga lõike põhjal arvutatud tõmbearmatuuri pinge pragu esmaselt põhjustanud koormusest saadakse valemiga: Pinge armatuuris täis pragunenud olukorras leitakse valemiga Armatuuri ümbritseva tõmmatud betooni kasuliku pinna kõrgus saadakse { } Pragude maksimaalne vahekaugus arvutatakse valemiga kus: - varda läbimõõt, c - pikiarmatuuri kaitsekiht, c=50 mm. k 1 - armatuuri nakkeomadusi arvestav tegur, kõrgnakkega varrastel, k 1 =0,8 k 2 - deformatsioonijaotust arvestav tegur paindel, k 2 =0,5 k 3 - tegur, k 3 =3,4

22 k 4 - tegur, k 4 =0,425 A c,eff - armatuuri ümbritseva tõmmatud betooni kasulik pind, Prao laiuse arvutamisel kasutatakse valemit kus: - armatuuri keskmine suhteline deformatsioon - betooni keskmine suhteline deformatsioon - keskmine pragudevaheline deformatsioon kus: k t - koormuse kestvust arvestav tegur, pikaajalise koormuse korral k t =0,4 betoon keskkonnaklassi XC4 korral on lubatud suurim prao laius 0,3mm. BETOONI JA ARMATUURI PINGEPIIRANGUTE KONTROLL Keskkonnaklasside XD, XF ja XS mõjupiirkonda jäävates pindades peab betooni survepinge Betooni suurim survepinge on Armatuuri plastsete deformatsioonide vältimiseks peab armatuuri pinge Armatuuri suurim tõmbepinge on TÕMBEARMATUURI MINIMAALNE PINDALA

23 kus, A s,min - armatuuri minimaalne pind tõmbetsoonis σ s -armatuuri maksimaalne lubatav pinge, võetakse võrdseks armatuuri voolavustugevusega f yk = 500N/mm 2 k c - tegur, mis arvestab ristlõike pingejaotust, võetakse võrdseks 1-ga. k - tegur, mis arvestab tõkestusjõudude vähenemisele viivat ebaühtlaselt jaotuvate isetasakaalustuvate algpingete mõju, võetakse võrdseks 1-ga f ct,eff - betooni efektiivne keskmine tõmbetugevus, võetakse võrdseks f ctm =3,2 MPa A ct - betooni tõmbetsooni pind, Tõmbearmatuuri kogus ava keskel on piisav Kasutuspiirseisundi piirangud on tagatud. Tekiplaadi ülemises ja alumises kihis tõmbearmatuurina kasutada vardaid Ø16mm, sammuga 150mm (risti sõidutee teljega) Tekiplaadi jaotusarmatuurina (paralleelselt sõidutee teljega) kasutada vardaid Ø16mm, sammuga 200mm (jõesammaste kohal lisaarmatuur läbimõõduga 32 mm sammuga 200mm, vastavalt armeerimise joonistele). PÕIKJÕU KANDEVÕIME Maksimaalne arvutuslik põikjõud sillaplaadis on V Sd =109,3 kn Põikarmatuurita elementide põikjõukandevõime leitakse valemiga [ ] miinimumväärtusega

24 kus: - tegur, d - armatuuri kasuskõrgus plaadi surutud pinna suhtes, k - ristlõike kõrgust arvestav komponent, - pikisuunalise tõmbearmatuuri mõju arvestav komponent, - tõmbearmatuuri pind, f ck - betooni normsurvetugevus, 35 Mpa k l - tegur, 0,15 [ ] Miinimumväärtusega Põikjõu kandevõime on tagatud. LÄBISURUMISE KONTROLL TEISE KOORMUSMUDELI KONTROLL, 2.KM Ratta koormuse arvutus suurus Rattajälje kontaktpind on 350x600 mm. Katendi paksus on 130mm. Rattajälje mõjupind hajub läbi katendi 45 o nurga all. Hajunud rattajälje esimene külg on Hajunud rattajälje teinee külg on

25 Läbisurumiskontrolliks vajalik rattajälje koormusest tekkiv nihkepinge on kus: β - tegur, mis arvestab koormuse paiknemise asukohta plaadil, V Ed - arvutuslik koormus, d - plaadi keskmine kasuskõrgus, d t, d j - kontrolllõikes tõmbe- ja jaotusarmatuuride kasuskõrgus u i - vaadeldava kontrollperimeetri pikkus, Põikarmatuurita plaadi läbisurumiskandevõime leitakse sarnaselt eelmises peatükis toodud valemitele. k 2 Ristlõike kõrgust arvestav komponent ρ y 0,0061 Tõmbearmatuuri mõju arvestav tegur ρ z 0,0046 Jaotusarmatuuri mõju arvestav tegur ρ l 0,02 Pikisuunalise tõmbearmatuuri mõju arvestav komponent C Rd,c 0,12 Tegur k l 0,15 Tegur v min 0,59 MPa ν Rd,c,min 0,59 Mpa Põikjõukandevõime minimaalne väärtus ν Rd,c 0,99 MPa Põikarmatuurita elemendi kandevõime Plaadi läbisurumiskandevõime on tagatud TEMPERATUURIST PÕHJUSTATUD SIIRETE ARVUTUS Temperatuuride vahemikuks võetakse -30 o C kuni 40 o C

26 Silla pikenemine temperatuuri maksimaalse muutuse mõjul kus: - komposiitkonstruktsiooni joonpaisumistegur, - temperatuuride maksimaalne muutus, Konstruktsioonis tekkiv maksimaalne siire kus: - komposiitkonstruktsiooni kogupikkus, - temperatuuri osavarutegur, KALDASAMMASTE ARMEERING KALDASAMBA VERTIKAALARMATUUR Tagaseina arvutus laius on a=1000mm ja paksus b=900mm. Arvutuslik ristlõike pindala on Vertikaalarmatuuri pindala arvutusristlõike kohta peab jääma vahemikku Tagaseina vertikaalarmatuurina kasutatakse vardaid seina pinnas 16mm, sammuga 150mm, mõlemas Vertikaalarmeering vastab konstruktiivsetele tingimustele. KALDASAMBA HORISONTAALARMATUUR Horisontaalarmatuuri pindala peab olema vähemalt 25% vertikaalarmatuurist või

27 Tagaseina horisontaalarmatuurina kasutatakse vardaid 16mm, sammuga 200mm. Horisontaalarmeering vastab konstruktiivsetele tingimustele.