Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine"

Transcript

1 Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine AS Teede Tehnokeskus/TTÜ Teedeinstituut MAANTEEAMET Tallinn 2010

2 Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine LÕPPARUANNE Projektijuht: Tiit Kaal AS Teede Tehnokeskuse projektijuht Töös osalesid: Andrus Aavik Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi professor Egon Horg AS Teede Tehnokeskuse peaspetsialist Tallinn, 2010

3 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine SISUKORD UURIMISTÖÖ LÄHTEÜLESANNE 3 SISSEJUHATUS 9 1. UURIMISTÖÖ KATSELÕIGUD FWD MÕÕTMISTE TEOSTAMINE MÕÕTMISTE TEOSTAMINE INSPECTOR-SEADMEGA KATENDI ÜLDISE E-MOODULI ARVUTAMINE Katendi üldise E-mooduli arvutamine FWD mõõtmistulemuste alusel Katendi üldise E-mooduli arvutamine juhendi alusel Kokkuvõte KATENDI KONSTRUKTIIVSETE KIHTIDE E-MOODULID Kihtide E-moodulite leidmine FWD mõõtmistulemuste alusel Temperatuuri mõju asfaltbetooni kihi E-moodulile KOKKUVÕTE 37 Lisa 1 Lisa 2 LISAD 40 SKA inseneribüroo OÜ katendiarvutus mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla teelõigu rekonstrueerimiseks Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmise tulemused mnt. 15 Tallinn- Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla teelõigu remondiobjektil Lisa 3 INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla teelõigu remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Lisa 4 Asfaltbetooni kihi E-mooduli muutuse mõju katendi üldisele E- moodulile Lisa 5 Mnt. nr. 15 Tallinn-Rapla-Türi remondiobjektil (km 37,0-43,2) võetud graniit- ja paekillustike katsetamise katseprotokoll nr 1206/10 2

4 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine UURIMISTÖÖ LÄHTEÜLESANNE Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine I Probleemi püstitus Teekatendite tugevusarvutus annab korrektseid tulemusi vaid siis, kui kasutatakse õigeid lähteandmeid. Käesoleval ajal arvutustes kasutatavad katendikihtide elastsusmoodulid on määratud eksperthinnangute alusel, mille väärtusi praktikas mõõdetud ei ole. Näiteks stabiliseeritud aluste arvutuslikke elastsusmooduleid on pidevalt muudetud, nende tegelikke väärtusi teadmata. Katendi arvutustulemused on usaldusväärsed vaid sel juhul, kui lähteandmed on õiged. Sellest tulenevalt alustati 2005.a uurimistööde sarjaga, mille eesmärgiks oli teede remondiobjektidel kandevõime mõõtmise kaudu uute ehitatavate katendikihtide elastsusmooduli parameetrite välja töötamine. Senise kahe uurimistööga on selgunud, et teekonstruktsiooni alustes kasutatavas killustiku kihis võib paikneda tõsine probleem. Senised mõõtmised ja analüüsid on näidanud, et eeldatava ja tegeliku kihi tugevus erineb kordades. Maanteeametis a toimunud nõupidamise otsuse ja TTÜ a kirjas nr ET-5/2 toodud seisukoha alusel tuleb edaspidi kõikidesse projektidesse, kus tegemist killustikalusega (nii graniit- kui ka paekillustikust) kirjutada: "Optimaalse terakoostisega graniit- (või pae-) killustikalus järgmise koostisega: Siia järgneb kas segu nr 1, segu nr 2, segu nr 3 või segu nr 4 (valitud Soome projekteerimisnormide järgi, mille E ARV = 280 MPa, kuid lõplik valik tehakse pärast 2009.a katsetöid) allpool toodud tabeli EVS-EN 13285:2007 kohaste sõelkõveratega. Optimaalse terastikulise koostisega killustiku segud on järgmised: Segu nr. 1 Segu tähis 0/31,5 Kasutus 2 Sidumata alus / Sõela ava mõõt, mm , ,5 0,063 Läbib sõela, massi-%

5 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Optimaalse terastikulise koostisega killustikaluste katselõigud tellis Põhja Regionaalne Maanteeamet ja töövõtja on Teede REV-2. Kokku ehitatakse remondilõigule 9 katselõiku pikkusega 250 m, milledest üks on projektijärgne (ilma immutuseta): 1. Projektijärgne (fr 32/64 15 cm ja fr 16/32 10 cm kiilutud fr-ga 8/12); PK ; 2. Alumine killustikukiht (15 cm) projektijärgne (fr 32/64), pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik, segu nr 1; PK ; 3. Alumine killustikukiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik segu nr 1; PK ; 4. Alumine killustikukiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik segu nr 2; PK ; 5. Alumine killustikukiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 1; PK ; 6. Alumine killustikukiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 2; PK ; 7. Alumine killustikukiht (15 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 1; PK ; 8. Alumine killustikukiht (15 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 2; PK ; 9. Projektijärgne (fr 32/64 15 cm ja fr 16/32 10 cm) immutusega 5 cm; PK Ülaltoodud optimaalse terakoostisega killustikaluste arvutuslikuks elastsusmooduliks võtta 280 MPa. Kindlasti tuleb lisada ka kõikide kasutatud killustike füüsikalised omadused EVS-EN 13242:2006 järgi, näiteks LA 25, F 2, FI 20. Alates 2010 aastast tuleb killustikaluseid ehitada optimaalse terakoostisega killustikust, mis segatakse kokku spetsiaalse killustiku segamise seadmega kas killustikku tootvas tehases või objekti vahelaos. Seetõttu on vastu võetud otsus teostada aastal ühel remondiobjektil kahe erineva killustikust alusekihi elastsusmooduli määrangud FWD mõõtmistulemuste alusel: 4

6 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine - Fraktsioneeritud killustikust kiht; - Optimaalse terastikulise koostisega killustikusegust kiht. Lisaks varieeritakse katselõikude killustikaluse kihis EVS-EN esitatud optimaalse terastikulise koostisega killustikusegust kihtide segutüüpe (tüübid 1 ja 2) ja ka killustiku lähtematerjale (pae- ja graniitkillustik). Katselõigud tuleb võtta edasise jälgimise alla vähemalt järgmiseks 5 aastaks. II Töö eesmärk Antud uurimistöö eesmärgiks on saada ühesuguse konstruktsiooniga ja samaaegselt ehitatava teelõigu kahe erinevat tüüpi killustikuga aluskihti (fraktsioneeritud killustikust ja optimaalse terastikulise koostisega killustikusegust kihi) võrreldavad elastsusmooduli parameetrid teostades mõõtmised üheksal teelõigul kahes ristlõike punktis (mõlema sõidusuuna keskel) sammuga 5-12 m igal teelõigul 15-s ristlõike punktis, igas ristlõike punktis kaks mõõtmist (mõlemal sõidurajal). III Mõõtmiskohad Uurimistöö kandevõime mõõtmised tehakse 2009.a. teede remondi objektil maanteel nr. 15 Tallinn-Rapla-Türi teelõigul km 37,0-43,2 kus projekti järgne katendi konstruktsioon on järgmine: Spets. nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Sõidutee 4001 Sõidutee killustikalus alumine kiht (32/64) (h=15 cm) pealmine kiht (16/32) (h=10cm) 4001 Lõik 1 (fr 32/64 15 cm ja fr 16/32 10 cm kiilutud fr-ga 8/12; PK Lõik 2 Alumine killustiku kiht (15 cm) projektijärgne (fr 32/64), pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega paekillustikust, segu nr 1; PK Lõik 3 Alumine killustiku kiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik, segu nr 1; PK Lõik 4 Alumine killustiku kiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik, segu nr 2; PK Lõik 5 Alumine killustiku kiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 1; PK (m 2 ) (m 2 ) 3413 (m 2 ) 3460 (m 2 ) 3413 (m 2 ) 3413 (m 2 )

7 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Spets. nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Lõik 6 Alumine killustiku kiht (15 cm) optimaalse terakoostisega paekillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 2; PK Lõik 7 Alumine killustiku kiht (15 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (10 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 1; PK Lõik 8 Alumine killustiku kiht (15 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik fr 0/63, segu nr 3, pealmine kiht (15 cm) optimaalse terakoostisega graniitkillustik, segu nr 2; PK Sõidutee killustikaluse kergimmutus (killustik (4/8) ja sideaine (BE50R)) (m 2 ) 3413 (m 2 ) 3413 (m 2 ) 3413 (m 2 ) Geovõrk (m 2 ) Kruntimine (BE50R 0,4 L/m 2 ) (m 2 ) Pikivuugi kruntimine vuugiliimiga (80g/m) (jm) Pikivuugi kruntimine bituumenemulsiooniga (alumised kihid) (BE50R 40 g/m) (jm) Sõidutee PAB 16 kiht (h=4 cm) (bituumeni sisaldus 4%) (m 2 ) Sõidutee TAB 16 I kiht (h=4 cm) (bituumeni sisaldus 5,9%, filleri sisaldus 9,8%) 4033 Sõidutee KMA 12 kiht (h=3,5 cm) (bituumeni sisaldus 6,8%, filleri sisaldus 12,4%, kiudaine sisaldus 0,8%, kivimaterjali erimass vähemalt 2,9 t/m 3 ) 4037 Sõidutee peenarde kindlustamine (kruus, segu 5, fr 0-32 mm (fr 0,063-2,0 vähemalt 20%), h=11,5 cm) (m 2 ) (m 2 ) (m 2 ) 5815 Tellija informeerib objekti ehitajat uurimistöö tegemisest ja sellega seotud tingimustest ning muudest nõuetest. Informatsiooni edastus hakkab toimuma läbi omanikujärelevalve, samas on Tellija valmis koheselt sekkuma probleemide tekkimisel, et nendele operatiivselt lahendust leida. Informatsiooni edastus ehitustöö edenemise kohta on antud uurimistöö teostamisel kriitilise tähtsusega. IV Mõõtmismeetod Ehitusprojektis oleva pikiprofiili järgi valitud katselõigu asukohtades valitakse ehitustööde käigus täpsustatud mõõtmislõigud, kus ehitustehnoloogiliselt kõik konstruktsiooni kihid ehitatakse ühesuguselt ja samaaegselt. Soovitatavalt võiks mõõtmise katselõigu algus olla piketaasiga märgitud punktis. Tellija koostöös omaniku järelvalvega peab tagama juba valitud mõõtmislõigus ehitustööde korrektse 6

8 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine teostuse, konstruktsiooni kihtide järkjärgulise ehituse, mõõtmistööde teostaja informeerimise kihi valmimisest ja võimaluse mõõtmiste teostamiseks enne järgmise kihi ehitamist. Omanikujärelevalve tagab iga kihi tegelike paksuste andmete edastamise töö teostajale. Killustiku terastikulise koostise vastavuse kontrollimiseks tuleb enne segu paigaldamist lisaks töövõtja poolt tehtud analüüsidele, võtta igast erineva terastikulise koostisega segust vähemalt kaks erapooletut proovi (omanikujärelevalve ja uurimistöö teostaja poolt koos võetud) ja määrata terastikuline koostis. Juhul kui terastikuline koostis ei mahu antud segu sõelkõvera välja tuleb terastikulist koostist parandada seni kuni see mahub antud segu sõelkõvera välja. Proovide terastikulise koostise määramise maksumus tuleb planeerida uurimistöö hinna sisse. Pärast sõelkõvera parandamist tehtud analüüside eest tasub töövõtja. Valitud katselõikudel mõõdetakse Dynatest FWD seadmega erinevate katendikihtide elastsusmoodulid, alustades kõige alumisest kihist. Edasi mõõdetakse ehitamise käigus muldkehal ja igal valmival katendikihil. Arvestades tööde tehnoloogilisi ebatäpsusi on erinevate katendikihtide mõõtmisel väga oluline garanteerida mõõtmispunktide ühtelangevus, mistõttu tuleb mõõtmispunktid looduses kinnistada. Kuna sideainega töödeldud kihtide kandevõime sõltub temperatuurist, siis tuleb kandevõime mõõtmised teha nendel kihtidel kahe erineva temperatuuri juures, võimalikult madalal temperatuuril s.o C lähedal ja sellest umbes 10 kraadi võrra kõrgemal temperatuuril. Mõõdetava kihi temperatuur peab olema väga täpselt fikseeritud. Juhul kui sellest temperatuuri nõudest kinni pidamine osutub tööde teostamise ajal siiski keeruliseks ja tekitab üleliigseid kulutusi või viivitusi remondiobjekti valmimisele, aktsepteerib tellija meetodit, kus kandevõime mõõtmised tehakse igal konstruktsioonikihil kaks korda erinevate temperatuuride juures (näit. üks kord vara hommikul ja teine kord pärast lõunat). Konstruktsiooni kihtide temperatuurid peavad sellisel juhul üksteisest tunduvalt erinema ja kahe kandevõime mõõtmise vahe ei tohi ületada 24 tundi. Igal konstruktsioonikihil tehakse kandevõime mõõtmised alles siis, kui see kiht on lõplikult valminud ja kõik tehnoloogilised nõuded on täidetud ning akteeritud. 7

9 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine IV Mõõtmistulemuste analüüs Mõõtmistulemuste analüüsiks esitab katselõikude omanikujärelevalve uurimistöö teostajale: - Ehitustööde projektist geoloogilised profiilid ja katendi arvutuse osa katselõikude asukohas; - Ehitatud teekonstruktsiooni (mulle ja katend) kihtide tegelikud paksused katselõikude asukohas; - Inspectori tüüpi seadmega elastsusmoodulite mõõtmistulemused ehitatud teekonstruktsiooni (mulle ja katend) erinevatel kihtidel katselõikude asukohas. Töö tulemus esitada aruandena paberkandjal 3 eksemplaris ja elektrooniliselt *.pdf dokumendina. VI Tööde teostamise ajagraafik Lähteülesandega määratletud tööde teostamine tuleb nii planeerida, et lõpparuanne oleks valmis 2009.aasta lõpuks. Samas arvestab Tellija tööde teostamise tähtaja osas olukordi, kus remondiobjektidel tööde teostamisel tekivad viivitused või osutuvad klimaatilised tingimused problemaatilisteks (varajane külm sügis, pikad vihmaperioodid suvel, jne.) ning seetõttu ei ole võimalik uurimistööd õigeaegselt valmis saada. VII Katselõikude seisukorra jälgimine tulevikus Käesoleva lepingu järgselt tehakse mõõtmised eelpool nimetatud kaheksal katselõigul ehitamise ajal. Edaspidi võetakse katselõigud pideva jälgimise alla käesolevale lepingule järgneva lepinguga ja mõõtmisi teostatakse nendel teelõikudel kuni teekatte seisukorra parameetrite alusel määratakse ja teostatakse taastusremont. Teostatud remondi põhjus ja aeg registreeritakse. Mõõtmistest teostatakse igal aastal kahel korral teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmised. Teised teekatte seisukorra andmed saadakse regulaarmõõtmiste tulemusena. 8

10 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine SISSEJUHATUS Käesolev teadustöö on tellitud ja finantseeritud Maanteeameti poolt ning see on teostatud koostööna AS Teede Tehnokeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt. Nimetatud tööd saab käsitleda jätkutööna 2006 ja 2008 aastal teostatud analoogilistele uurimistöödele. Teekatendite tugevusarvutus annab usaldatavaid tulemusi siis kui lähteandmed on õiged, ehk kui me teame erinevates teekonstruktsiooni kihtides kasutatavate materjalide omadustest võimalikult palju. Eesmärgiks peab olema eksperthinnangutest siirdumine reaalsetel mõõtmistulemustel põhinevate andmete kasutamisele. Antud teadustöö eesmärgiks on määratleda erinevate teekonstruktsiooni ehitamisel kasutatavate kihtide tugevuslikud omadused, saada teekonstruktsiooni kihtidele sõltuvalt nendes kasutatavatele materjalidele ja ehitustehnoloogiatele usaldusväärsed elastsusmoodulite väärtused, mida saaks edaspidi katendi arvutustes kasutada. 9

11 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 1. UURIMISTÖÖ KATSELÕIGUD Käesoleva uurimistöö teostamiseks on määratletud üheksa katselõiku, mis paiknevad vastavalt uurimistöö lähteülesandele maantee nr. 15 Tallinn-Rapla-Türi remondiobjektil Töngi-Aranküla (km 37,0-43,2) teelõigul PK Remondiobjekt ja katselõikude asukoht sellel on toodud joonisel 1.1. Katselõikude algus 15_1_13_3300; km 40,135 Katselõikude lõpp 15_1_14_280; km 43,085 Joonis 1.1 Uurimistöö katselõikude asukoht Katselõikude valikul ja nende maha märkimisel on arvestatud olemasoleva situatsiooniga, välditud on mõõtmispunktide sattumist truupide või muude rajatiste kohale. Lähtutud on sellest, et igal katselõigul on 16 ristlõiget (igas ristlõikes 2 punkti, seega kokku 32 mõõtmispunkti), kus on teostatud teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmised ja et need mõõtmispunktid asuvad piisavalt kaugel iga katselõigu algusest ja lõpust (et vältida võimalikke ülemineku kohtade poolt tekitatud kõrvalmõjusid). Katselõikude asukohad on kinnistatud looduses, selleks et mõõtmised erinevatel kihtidel oleksid alati teostatud samades kohtades ja et tulevikus saaks mõõtmisi antud kohtades jätkata. Lisaks on määratud 10

12 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine teepikkusmõõturiga iga katselõigu alguse ja lõpu aadress vastavalt Riikliku Teeregistri aadress-süsteemile (tabel 1.1). Tabel 1.1 Uurimistöö katselõikude asukohtade aadressid Aadress vastavalt Teeregistrile Katselõik PK Mnt nr STEE Teeosa Kaugus Km KL ,135 40,285 KL ,885 41,035 KL ,135 41,285 KL ,385 41,535 KL ,635 41,785 KL ,885 42,035 KL ,135 42,285 KL ,385 42,535 KL ,935 43,085 11

13 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 2. FWD MÕÕTMISTE TEOSTAMINE AS Teede Tehnokeskus teostas FWD mõõtmised a. teeremondi objektil maanteel nr 15 Tallinn-Rapla-Türi Töngi-Aranküla (km 37,0-43,2) teelõigul asukohaga PK PK Pilt 2.1. FWD-seadme mõõtmiskohtade tähistus katselõigul Remondiobjektile oli projekteeritud järgmine teekatendi konstruktsioon (lisa 1): - dreenkiht (kruus) 20 cm; - kiilutud paekillustikust alus: 2 põhifraktsiooni 32/64+16/32, mis kiilutud fraktsiooniga 8/12 15 cm + 10 cm; - poorne asfaltbetoon PAB 16 4 cm; - tihe asfaltbetoon TAB 16 I 4 cm; - killustikmastiksasfalt KMA 16 3,5 cm. Pk on projekteerija näinud ette paigaldada killustiku ja dreenkihi vahele geovõrk (Tensari SS40 või analoog), kuna sellel lõigul esineb geoloogia aruande kohaselt vana teekonstruktsiooni all mulla kiht (ca 1,3 kuni 2 m sügavusel paksusega ca 0,5 kuni 2 m). 12

14 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Seoses ilmnenud puudustega fraktsioneeritud killustikust aluste ehitustehnoloogias ja nende käitumises katendikonstruktsioonis on tekkinud vajadus kasutada aluste ehitamisel nn pika fraktsiooniga ehk optimaalse terakoostisega killustikusegusid (tabel 2.1). Tabel 2.1. Sidumata segust killustikukihtide terastikuline koostis Sõela ava mõõt, mm Segu nr. Segu tähis Kasutus , ,5 0,063 Läbib sõela, massi-% /31,5 Sideainega 2 töötlemata /63 alus Sidumata segust killustikukihtide kandevõime parameetrite (E-moodulid) määramiseks ja nende kihtide edasise käitumise uurimiseks ekspluatatsioonis otsustati ehitada 9 katselõiku pikkusega 250 m, kus projekteeritud katendikonstruktsioonis on kiilutud paekillustikust kahekihilise aluse asemel kasutatud erinevaid killustikusegusid, mille terastikuline koostis vastab tabelile 2.1: 1. Projektijärgne (fr 32/64 15 cm ja fr 16/32 10 cm kiilutud fr-ga 8/12) pk ; 2. Alumine killustikukiht (15 cm) projektijärgne (fr 32/64), pealmine kiht paekillustikust segu nr 1 (0/31,5) pk ; 3. Alumine killustikukiht (15 cm) paekillustikust segu nr 3 (0/63), pealmine kiht (10 cm) paekillustikust segu nr 1 (0/31,5) pk ; 4. Alumine killustikukiht (15 cm) paekillustikust segu nr 3 (0/63), pealmine kiht (10 cm) paekillustikust segu nr 2 (0/31,5) pk ; 5. Alumine killustikukiht (15 cm) paekillustikust segu nr 3 (0/63), pealmine kiht (10 cm) tardkivikillustikust segu nr 1 (0/31,5) pk ; 6. Alumine killustikukiht (15 cm) paekillustikust segu nr 3 (0/63), pealmine kiht (10 cm) tardkivikillustikust segu nr 2 (0/31,5) pk ; 7. Alumine killustikukiht (15 cm) tardkivikillustikust segu nr 3 (0/63), pealmine kiht (10 cm) tardkivikillustikust segu nr 1 (0/31,5) pk ; 8. Alumine killustikukiht (15 cm) tardkivikillustikust segu nr 3 (0/63), pealmine kiht (10 cm) tardkivikillustikust segu nr 2 (0/31,5) pk ; 9. Projektijärgne (fr 32/64 15 cm ja fr 16/32 10 cm) immutusega 5 cm pk

15 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine FWD mõõtmised teostati igal katselõigul 150 m pikkusel lõigul 10-meetrise sammuga (16 mõõtmist lõigul) mõlemal sõidusuunal. Mõõtmistega ei haaratud katselõigu algusest ja lõpust 50 m, et tagada mõõdetava konstruktsioonikihi homogeensus, kuna lõigu algul ja lõpul võib seoses materjalide vahetusega tekkida nende segunemist ja muid tehnoloogilisi häireid (tihendamine jmt). Kõigil ehitatavatel asfaltbetooni kihtidel (PAB, TAB, KMA) püüti teostada FWD mõõtmised kaks korda, +10 o C ja +20 o C temperatuuride lähedal, et oleks võimalik määrata asfaltbetooni kihi E-mooduli sõltuvus temperatuurist. FWD mõõtmistulemused on esitatud lisas 2. Kõigist ehitatud aluse killustikukihtidest võeti proovid ja need katsetati laboratoorselt AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Terastikuline koostis määrati EVS-EN 933-1:2007 järgi, purunemiskindlus Los Angelese katsel EVS-EN :2007 järgi ja terakuju (plaatsustegur) EVS-EN 933-3:2007 järgi. Proovivõtu andmed (Katseprotokoll nr 1206/10) on esitatud lisa 5 lehekülgedel 2/10 kuni 5/10 ja katsetulemused on toodud antud katseprotokolli lehekülgedel 6/10 kuni 10/10. 14

16 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 3. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE INSPECTOR-SEADMEGA Täna kehtivad erinevad nõuded teehoiutööde teostamisele näevad ette konstruktsioonikihtide tihendamise kontrolli elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Samas ei eksisteeri tõendatud seost INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmooduli väärtuste ja kihi tiheduse või tihendusteguri vahel. Seega ei saa ei projekteerija ega järelevalvaja vastavaid elastsusmooduli väärtuse nõudeid projektis põhjendatult kehtestada. Siit tuleneb ka vajadus erinevate konstruktsiooni kihtide tihendustegurite/tiheduste vaheliste seoste eksperimentaalseks uurimiseks, et uurimistulemuste baasil saaks kehtestada põhjendatud nõuded konstruktsioonikihtide elastsusmoodulitele, mis mõõdetakse nimetatud portatiivsete seadmetega. Pilt 3.1. Mõõtmiste teostamine INSPECTOR-2 seadmega Nimetatud põhjusel on antud uurimistöö raames teostatud paralleelmõõtmised seadmega INSPECTOR-2 dreenkihtidel ja killustikalustel kokku 350-punktis. Nimetatud mõõtmised on jaotatud katselõikudele nii, et iga katselõigu dreenkihil ja killustikkihil mõõdeti vähemalt 16 punktis paralleelselt FWD seadmega elastsusmoodulid. Seadmega INSPECTOR-2 teostatud mõõtmiste põhjal koostati mõõtmistulemuste andmebaas ja see on esitatud antud töö lisas 3. Antud töö käigus ei ole teostatud mõõtmistulemuste analüüsi ega võrdlust ning ei anta välja ega koostata vastavat juhendmaterjali. 15

17 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 4. KATENDI ÜLDISE E-MOODULI ARVUTAMINE 4.1. Katendi üldise E-mooduli arvutamine FWD mõõtmistulemuste alusel FWD mõõtmistulemuste alusel arvutati katendi üldine elastsusmoodul igal mõõdetud kihil igas mõõtepunktis ja nende alusel iga katselõigu keskmine E-moodul (vt. lisa 2) kasutades A.Aaviku doktoritöös välja töötatud arvutusmetoodikat. Katendi üldine elastsusmoodul E eq : E * e t eq = C * Eeq * T M i (2.1) kus T bituumensideainega töödeldud kihi keskmine temperatuur FWD-ga mõõtmise ajal, o C; M i tegur, mis arvestab konkreetset kuud, millal toimus FWD-ga mõõtmine (i=4 10, aprill - oktoober); C, e, t empiirilised konstandid (tabel 4.1) Tabel 4.1. Tegurid ja konstandid E eq määramiseks e 0,793 Empiirilised konstandid Kuud arvestav tegur M i t 0,098 C 2,039 M 4 - aprill 1,000 M 5 - mai 0,911 M 6 - juuni 0,830 M 7 - juuli 0,816 M 8 - august 0,831 M 9 - september 0,825 M 10 - oktoober 0,817 E eq - katendi üldine E-moodul koormusplaadi keskel, MPa: E eq = (2.2) 2 0,25πFS (1 ν ) / d0 kus F kontaktsurve koormusplaadi all, kpa; S koormusplaadi diameeter, mm; ν Poisson i tegur; d 0 deformatsioon koormusplaadi keskel, µm. 16

18 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 4.2. Katendi üldise E-mooduli arvutamine juhendi alusel Katendikonstruktsiooni üldine E-moodul arvutati vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile Katendikonstruktsiooni materjalidele omistati kihiti E-moodulid lähtudes juhendist (tabel 4.2). Arvutusteks kasutati M.Koppeli poolt koostatud katendiarvutustarkvara Microsoft Excel is. Eraldi on arvutatud katendi üldised E-moodulid dreenkihil ja kõigil sellele ehitatud konstruktiivsetel kihtidel ning lõpuks valmis katendikonstruktsioonil (ehk kõigil kihtidel, millel toimusid ka FWD mõõtmised) (tabel 4.2). Tabel 4.2. Katendi üldise E-mooduli arvutamisel kasutatud katendi konstruktiivsete kihtide E-moodulid (juhend ) ja arvutatud E-moodul vastava kihi pinnal Materjal/kiht Kihi materjali moodul arvutustes E-moodul ( ), MPa Arvutatud moodul kihi pinnal Killustikmastiksasfalt KMA Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Poorne asfaltbetoon PAB Killustiku kihid Dreenkiht (kruus) Mulde pinnas saviliivane kruus (Projekteerija katendiarvutus Lisa 1) Lisas 1 on esitatud projekteerija (SKA Inseneribüroo OÜ) katendiarvutuse tulemused, mis olid aluseks ka mulde pinnase E-mooduli määramisel Kokkuvõte Iga katendi konstruktiivse kihi pinnal FWD mõõtmistulemuste alusel (seos (2.1)) ja Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi alusel arvutatud keskmised üldised E-moodulid on esitatud tabelis 4.3 ja joonistel 4.1 ja 4.2. Tabelis 4.3 on katselõikudel 1 ja 2 tiheda asfaltbetooni TAB 16 I juures esitatud kaks elastsusmooduli väärtust nimetatud kihi pinnal (vt tabel 4.3*). Esimene, väärtuselt väiksem moodul, saadi 2009.a. novembris toimunud FWD mõõtmistulemuste alusel ja teine, väärtuselt suurem moodul, saadi 2010.a. aprilli lõpus toimunud mõõtmistulemuste alusel. Vahe on märkimisväärne: lõigul MPa sügisel ja 396 MPa kevadel ning lõigul MPa sügisel ja 353 MPa kevadel ehk erinevus on vastavalt 1,46 ja 1,91 korda. Nimetatud kaks esimest katselõiku ehitati 2009.a. sügisel kuni tiheda asfaltbetooni kihini ja ehitust jätkasti 2010.a. kevadel. Objektiivseid põhjuseid, miks ühel samal kihil sügisel ja kevadel mõõdetud E- 17

19 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine moodulid on nii erinevad, ei saa välja tuua. Subjektiivseid ja spekulatiivseid põhjuseid võib olla mitu: 1. Sügisel on katte aluskihid enne katte paigaldamist üle niiskunud, mistõttu ka katendi E-moodul on sügisel väiksem, kui kevadel (kuigi ka kevadel aprilli lõpus, kui toimusid mõõtmised, ei saa katend olla eriti heades niiskustingimustes, andes suure E-mooduli väärtuse); 2. Kevadised mõõtmised toimusid aprilli lõpus ja võib-olla ei olnud katendikonstruktsioon veel täielikult üles sulanud, mis andis ka suure E- mooduli väärtuse; 3. Fraktsioneeritud paekillustikust aluses on toimunud talve jooksul liikluskoormuse toimel järeltihenemine ehk killustikuterad on leidnud oma optimaalse asendi, mida nad tihendamisel ei leidnud; 4. Paekillustikust aluses on toimunud sisaldunud peenosise toimel nn kivinemisprotsess; 5. Asfaltkatte formeerumine; 6. Muud seni mitte teada olevad põhjused. Spekuleerida võib palju, kuid ikkagi ratsionaalset põhjendust sügisese ja kevadise mooduli väärtuste nii suurele erinevusele ei ole. Tabel 4.3. Katendi keskmised üldised E-moodulid iga konstruktiivse kihi pinnal arvutatud FWD mõõtmistulemuste alusel (seos (2.1)) ja juhendi alusel Jrk. Paksus, E-moodul kihil, MPa Kiht nr. cm Seos (2.1) Katselõik 1, pk , killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) 1. Dreenkiht (kruus) Killustik 32/ /32 (kiilutud 8/12) Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I 4 271/396* Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 420/464** 252 Katselõik 2, pk , killustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/ Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I 4 185/353* Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 386/410** 252 Katselõik 3, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + paekillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 335/452** 252 Katselõik 4, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + paekillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 328/425** 252 Katselõik 5, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I

20 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Jrk. Paksus, E-moodul kihil, MPa Kiht nr. cm Seos (2.1) Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 264/331** 252 Katselõik 6, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 268/340** 252 Katselõik 7, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Tardkillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 271/335** 252 Katselõik 8, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Tardkillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 262/318** 252 Katselõik 9, pk , killustik 32/64+16/32 (immutus 5 cm) 1. Dreenkiht (kruus) Killustik 32/ /32 (immutus 5 cm) Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 3,5 330/380** 252 E-moodulid arvutatud vastava kihi pinnal FWD mõõtmistulemuste alusel E-moodul, MPa p32/64+16/32 kiilutud p32/64+16/32 immut. p32/63+p1 p3+p1 p3+p2 p3+t1 p3+t2 t3+t1 t3+t Dreenkiht (kruus) Killustik Poorne asfaltbetoon PAB 16 Kihid, mille pinnal E-moodul arvutatud Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 Joonis 4.1. Katendi keskmised üldised E-moodulid iga konstruktiivse kihi pinnal arvutatud FWD mõõtmistulemuste alusel (seos (2.1)) ja juhendi alusel (vt joonise lühendite selgitus allpool) 19

21 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine E-moodulid kihtide pinnal vastava killustikalusega katselõikudel FWD mõõtmistulemuste alusel E-moodul, MPa Dreenkiht Killustik PAB 16 TAB 16 I KMA 12 0 p32/64+16/32kiil p32/64+16/32imm p32/64+p1 p3+p1 p3+p2 p3+t1 Katselõigu nr. p3+t2 t3+t1 t3+t Joonis 4.2. Katendi keskmised üldised E-moodulid iga konstruktiivse kihi pinnal arvutatud FWD mõõtmistulemuste alusel (seos (2.1)) katselõikudel ja juhendi alusel (vt joonise lühendite selgitus allpool) Jooniste 4.1 ja 4.2 lühendite selgitus: Lühend joonisel Selgitus p32/64+16/32kiil Katselõik 1, pk , paekillustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) p32/64+p1 Katselõik 2, pk , paekillustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 3, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 p3+p1 (0/31,5) Katselõik 4, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 p3+p2 (0/31,5) Katselõik 5, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 p3+t1 (0/31,5) Katselõik 6, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 p3+t2 (0/31,5) Katselõik 7, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 t3+t1 (0/31,5) Katselõik 8, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 t3+t2 (0/31,5) p32/64+16/32imm Katselõik 9, pk , killustik 32/64+16/32 immutusega 5 cm Sarnane probleem sügiseste/kevadiste moodulite erinevusest TAB kihi katselõikudel 1 ja 2 tekib ka kõigil üheksal katselõigul KMA kihi E-moodulitega (vt tabel 4.3 **). KMA kihil teostati esimesed FWD mõõtmised juuli kuu algul ja kordusmõõtmised augusti lõpus/septembris. Pooleteist-kahe kuu jooksul on katendi üldine E-moodul KMA kihil kasvanud vastavalt katselõikudele 1.1, 1.06, 1.35, 1.3, 1.25, 1.27, 1.24, 1.21 ja 1,15 korda. Silma torkab, et mooduli kasv on olnud väiksem fraktsioneeritud killustikust alustega katselõikudel (lõigud 1, 2 ja 9), jäädes vahemikku 1,06-1,15 korda, ning suurem nn pika killustikuseguga alustega lõikudel (lõigud 3, 4, 5, 6, 7 ja 8) vahemikus 1,21-1,35 korda. Suurim tugevuse kasv on olnud ainult paekiviseguga 20

22 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine alustega katselõikudel 3 ja 4 (vastavalt 1,35 ja 1,3 korda). Muutuse põhjuste üle, nii nagu ka TAB moodulite erinevuse puhul eespool, võib jällegi ainult spekuleerida: Muutused katendi üldise E-mooduli väärtustes KMA kihil võivad olla põhjustatud: 1. Killustikaluse formeerumisest; 2. Asfaldikihtide formeerumisest; 3. Muud seni tundmatud põhjused. Mingit kindlat põhjust aja jooksul mooduli kasvuks ei oska välja tuua ja saab seda ainult põhjendada katendikonstruktsiooni järelformeerumisega. Katendi üldise E-mooduli kasv ajas annab nõrga tugevusega seose R 2 =0,46 (joonis 4.3) ja täpsemate järelduste tegemiseks oleks vaja pikemajalisi ja süstemaatilisi mõõtmisi. Katendi üldise E-mooduli kasv aja jooksul E-mooduli kasv, MPa y = 0,529x R 2 = 0, Päevade arv mõõtmiste vahel Joonis 4.3. Katendi üldise E-mooduli kasv ajas peale katendi valmimist FWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud E-moodul dreenkihil langeb praktiliselt kokku juhendi alusel arvutatud E-mooduliga (joonis 4.1) kõikudes 130 MPa lähedal, välja arvatud esimene katselõik, kus E-moodul dreenkihil on 191 MPa ( juhendi alusel aga 129 MPa). Esimene katselõik paikneb alal, kus ei ole geoloogiliste uuringutega täheldatud mulla olemasolu teekonstruktsiooni all ja sinna ei ole paigaldatud ka seetõttu geovõrku. Fraktsioneeritud killustikust aluste puhul (katselõigud 1 ja 2) ilmneb aga, et peale aluse ehitamist on üldine E-moodul killustikukihil madalam, kui oli moodul dreenkihil (joonis 4.2). See näitab, et fraktsioneeritud killustikust kihti ei ole suudetud nõutavalt tihendada/kiiluda nii, et moodustuks nn võlvi efekt ja sellega ei ole saavutatud ka fraktsioneeritud killustikust kihi arvutuslikku elastsusmoodulit. Samale järeldusele 21

23 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine jõuti ka sarnastes uurimistöödes 2006-ndal (mnt. 13 Jägala-Käravete ja mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi) ja 2008-ndal aastal (mnt. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa). Sellist probleemi ei ilmne aga fraktsioneeritud killustikust alusel, mille ülemine kiht on bituumeniga 5 cm ulatuses immutatud (katselõik 9) (joonis 4.2). Kiilumisel tekkiva mehhaanilise sideme asemel on meil bituumeni kasutamisel tekkinud killustikuterade vahel sideaine mõjul molekulaarne nake, mis tagab ka fraktsioneeritud killustikust kihile suurema kandevõime (E-mooduli), kui me suudame saavutada kiilumismeetodil. Samuti ei ole immutamine nii tehnoloogiatundlik, kui kiilumine. Kõigi ülejäänud konstruktiivsete katendikihtide lisamisel toimub ka üldise E-mooduli kasv paigaldatud kihi pinnal vastavalt elastsusteooriale. Nimetamisväärne mooduli kasv toimub killustikmastiksasfaldi kihi paigaldamisel (joonis 4.2), mis on tunduvalt suurem, kui teiste asfaldikihtide paigaldamisel. See näitab, et killustikmastiksasfaldist kiht on poorset ja tihedast asfaltbetooni kihist jäigem, mis on ka üldteada fakt. Samal ajal juhendi arvutused ei näita nii suurt üldise E-mooduli kasvu killustikmastiksasfaldi kihi lisamisel. Seega võib väita, et meie juhendis arvestatud KMA elastsusmoodul elastsel läbipaindel 3200 MPa võib olla alahinnatud ja tegelikult on KMA moodul suurem. Katselõikudel 5 ja 6 on aga üldine E-moodul tihedast asfaltbetoonsegust kihil väiksem, kui see oli poorsest asfaltbetoonsegust kihil (joonis 4.2). Sellele mõõtmisandmete alusel mingit põhjust/seletust leida ei oska. Samas killustikmastiksasfaldist kihi paigaldamise järel saavutatakse aga praktiliselt ülejäänud kihtidega võrdne katendi üldine E-moodul ehk tegelikult eelnimetatud probleem kokkuvõttes taandub. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et suuremaid E-mooduli väärtuste kõikumisi esineb nendel katselõikudel, kus on kasutatud killustikaluste ehitamisel fraktsioneeritud killustikku (katselõigud 1, 2 ja 9) ning suhteliselt stabiilsete ja ühtlaste üldiste elastsusmoodulite väärtustega on katselõigud sidumata segust killustikukihtidega (eriti katselõigud 5, 6, 7 ja 8) (joonis 4.2). 22

24 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 5. KATENDI KONSTRUKTIIVSETE KIHTIDE E-MOODULID 5.1. Kihtide E-moodulite leidmine FWD mõõtmistulemuste alusel Katendi konstruktiivsete kihtide E-moodulite leidmiseks on kasutatud Maano Koppeli poolt koostatud metoodikale vastavat katendiarvutustarkvara Microsoft Excelis. Erinevate kihtide E-moodulite leidmiseks on kasutatud FWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud (seos (2.1)) katendi E-mooduleid käsitletava kihi all ja peal (tabel 4.3, joonis veerg d). Otsitavad kihtide E-moodulid (joonis veerg c, välja arvatud väärtus c5) on leitud tagasiarvutuse teel kasutades Exceli Tools funktsiooni Goal Seek. 1 a b c d Kihid Kihi paksus, cm E-moodul kihil, MPa Kihi E-moodul, MPa (FWD (arvutatakse kasutades mõõtmistulemuste Goal Seek funktsiooni) alusel, seos (2.1)) Elastne läbipaine TAB 16 I BS Killustik Alus 151 Goal Seek Set cell: d2 To value: 141 By changing cell: c3 OK Cancel Joonis 5.1. Kihi E-mooduli leidmise põhimõte Goal Seek funktsiooni abil Microsoft Excelis kasutades M.Koppeli katendiarvutustarkvara Katendi kihtide E-moodulite leidmine algab kõige esimesest mõõdetavast kihist (näites Killustik), mille aluse E-moodul (näites c5 ehk 151 MPa) on arvutatud kõige esimese FWD mõõtmistulemuse põhjal antud objektil ehk siis antud juhul dreenkihil enne killustikaluse ehitamise algust. Eeltoodud metoodikat kasutades on arvutatud kõigil katselõikudel ehitatud katendi konstruktiivsete kihtide E-moodulid (tabel 5.1). 23

25 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Katselõigu nr., killustikukihi kirjeldus KL 1, killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) KL 2, killustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) KL 3, paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 (0/31,5) KL 4, paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 (0/31,5) KL 5, paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) KL 6, paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) KL 7, tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) KL 8, tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) KL 9, killustik 32/64+16/32 (immutus 5 cm) Kihi E-moodul (asfaltkihid +10 o C), MPa TAB 16 I KMA 12 Killustik PAB 16 Mõõtm. kuup. Mõõtm. kuup. Mõõtm. kuup. Mõõtm. kuup / / / / / / / / / Tabel 5.1. Katendi konstruktiivsete kihtide E-mooduli väärtused FWD mõõtmispunktides tagasiarvutatud metoodika alusel, kasutades FWD mõõtmistulemuste alusel seosega (2.1) arvutatud E-moodulite väärtuseid antud kihi pinnal ja all (tabel 4.3.), MPa 24

26 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Kuna FWD mõõtmised teostati kõigil juhtudel ainult kahekihilise killustikukihi ülemisel kihil, siis ka on killustikukihi E-moodul arvutatud kokku ühine mõlemale killustikukihile (tabel 5.1), st me ei saa eristada katselõikude ehitamisel kasutatud erinevate sidumata segude (tabel 2.1, segud 1, 2 ja 3) E-mooduleid. Mõõtmis- ja arvutustulemuste alusel saame öelda, et aluse ehitusel kasutatud sidumata segude (katselõigud 3-8) E-moodulid jäävad vahemikku MPa, keskmine väärtusega 261 MPa. Hetkel on juhendi katendiarvutustes sidumata segudest killustikaluse arvutuslikuks E-mooduliks 280 MPa, mis on meie leitud keskmisele väärtusele suhteliselt lähedal. Alused, mille ehitusel kasutati fraktsioneeritud killustikku, omavad võrreldes sidumata segudega nimetamisväärselt väiksemaid E-mooduleid: fraktsioneeritud killustikust kiilutud aluse (katselõik 1) E-moodul on 117 MPa, fraktsioneeritud killustikust ja paekillustiku segust nr.1 aluse (katselõik 2) E-moodul on aga ainult 88 MPa. Suurema E-mooduli annab fraktsioneeritud killustikust immutatud kiht (katselõik 9) 186 MPa, mis näitab jällegi, et immutusega saavutatakse fraktsioneeritud killustikust aluse parem kandevõime, kui sama aluse kiilumisel. FWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud asfaldikihtide E-moodulite väärtused on aga nii erinevad (tabel 5.1), et nende alusel mingeid keskmisi väärtuseid arvutada ja järeldusi teha on äärmiselt raske, kui mitte võimatu. Sidumata segudest killustikualustele ehitatud PAB 16 (katelõigud 3-8) FWD mõõtmistulemuste alusel tagasiarvutatud keskmine E-moodul on 7085 MPa ja TAB 16 I E-moodul aga ainult 308 MPa. See on nähtav ka jooniselt 4.2, kus TAB kihi lisamine ei suurenda märkimisväärselt katendi üldist E-moodulit. Samas 2009.a. sügisel ehitatud TAB 16 I (katselõigud 1 ja 2) kihi E-moodul on aga keskmiselt MPa. Sama kihi 2010.a. kevadel mõõdetud ja tagasiarvutatud E-moodul on aga MPa. Seda katendi aja jooksul tugevnemise probleemi on mingil määral käsitletud ka käesoleva aruande punktis 2.3 ning ilmselt on tegu kogu katendikonstruktsiooni formeerumisega aja jooksul, mis avaldab siin ka mõju üksikute kihtide E-moodulite tagasiarvutusele. Selline katendi formeerumise mõju kihi E-moodulile ilmneb ka KMA kihi puhul, kus mõõtmised teostati samal kihil ca kahekuulise vahega ning tagasiarvutatud KMA 12 kihi E-moodul neil aegadel erineb kordades (tabel 5.1). Lisaks esineb kordades erinevus ka ja 2010.a. ehitatud katselõikude KMA kihtide tagasiarvutatud E- mooduli väärtustes (vastavalt katselõigud 1-2 ning 3-9). 25

27 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Kokkuvõtlikult on püütud tagasiarvutatud kihtide E-moodulid püütud panna tabelisse 5.2 võrdluseks varasemate aastate (2006, 2008) uuringutes saadud tulemustega. Kuna 2010.a. tulemused on katselõikude lõikes nii erinevad, siis ka nende paigutamine tabelisse on suhteliselt raske. Nagu selgub kolmest teostatud teadustööst (2010, 2008 ja 2006 aasta), on tagasiarvutatud KMA, TAB ja PAB kihtide E-moodulid üldjuhul kordi suuremad metoodikas kasutatavatest vastavatest arvutuslikest E-moodulitest. Raske on seletada asfaltbetoonikihtide tagasiarvutatud E-moodulite väärtuseid võrreldes arvutuslikega. Põhjus võib olla meie poolt kasutatavas katendite arvutusmetoodikas , kus asfaltbetoonikihi E-mooduli väärtuse suurenemine ei avalda võrdelist mõju katendi üldise E-mooduli kasvule (vt aasta teadustöö aruannet). Tabel 5.2. FWD mõõtmistulemuste alusel tagasiarvutatud ja metoodikas kasutatavad katendi konstruktiivsete kihtide E-moodulid (katendi arvutamisel elastsele vajumile temperatuuril +10 o C), MPa Teadustöö teostamise aasta Materjal Kihi E-moodul metoodika alusel, MPa Tagasiarvutatud kihi E-moodul, MPa KMA KMA TAB 16 I 308 sidumata segust kiht frakts. killu kiht TAB 16 II PAB PAB sidumata segust kiht Uuest mineraalmaterjalist KS BS Killustik Peenliiv + dreenkiht (kruusliiv, jämeliiv) 261 sidumata segust kiht 117 frakts. killu kiht 186 frakts. immut. kiht Seguris segatud asfaldipurust 600 Teel segatud asfaldipurust 600 Seguris segatud asfaldipurust 500 Teel segatud asfaldipurust 280 Sidumata segust lubja- ja tardkivikillustikust kiht (kate/alus) 250 Reakillustikust kiht 130 Kruusliiv, jämeliiv 120 Keskliiv 100 Peenliiv * Rohelisega lahtrites langevad FWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud ja juhendis kasutatavad arvutuslikud E-moodulid kokku 26

28 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 5.2. Temperatuuri mõju asfaltbetooni kihi E-moodulile Vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi metoodikale kasutatakse asfaltbetoonist kihtide E-mooduleid katendiarvutuses erinevatel temperatuuridel: Elastsele vajumile arvutamisel (katendi üldise E-mooduli arvutamisel) temperatuuril +10 o C; Nihkele arvutamisel +20 o C; Tõmbele arvutamisel 0 o C. Seetõttu on käesolevas teadustöös püstitatud eesmärk määrata FWD mõõtmistulemuste alusel erinevate asfaltbetooni kihtide (poorse asfaltbetooni PAB 16, tiheda asfaltbetoonsegu TAB 16 I ja killustikmastiksasfaldi KMA 12) E-moodulid temperatuuridel 0, +10 ja +20 o C. Katendi üldine E-moodul FWD mõõtmistulemuste alusel (temperatuuril +10 o C) E eq arvutatakse kasutades seost (2.1), mis arvestab ka bituumensideainega töödeldud kihi keskmist temperatuuri mõõtmishetkel (T, o C). Temperatuuri mõju mitte arvestamiseks arvutame katendi üldise E-mooduli seosega (2.1), milles jätame arvestamata teguri T t (T bituumensideainega töödeldud kihi keskmine temperatuur FWD-ga mõõtmise ajal, o C, t empiiriline konstant tabelist 4.1) E eqt. Katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegur (K T ): K T = E eqt /E eq (3.1) Edasi leiame seose katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjuteguri (K T ) ja bituumensideainega seotud kihi keskmise temperatuuri (T, o C) vahel (joonised 5.2, 5.3). 27

29 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 0,88 0,86 E-mooduli temperatuuri mõjutegur KT 0,84 0,82 0,8 0,78 0,76 0,74 0,72 y = x -0,098 R 2 = 1 y = 0,9491x -0,0819 R 2 = 0,9913 y = x -0,098 R 2 = 1 PAB 16 TAB 16 I KMA 12 Pow er (PAB 16) Pow er (TAB 16 I) Pow er (KMA 12) 0, Asfaldikihi keskmine temperatuur, oc Joonis 5.2. PAB, TAB ja KMA kihi peal oleva katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjuteguri (K T ) ja vastava asfaltkihi keskmise temperatuuri (T, o C) vaheline seos Nagu näha jooniselt 5.2 on temperatuurimuutuse mõju katendi üldisele E-moodulile PAB ja TAB segust kihil täpselt kokkulangev. Väheke erinev on temperatuuri mõju katendi üldisele E-moodulile KMA kihil. Koondame eeltoodud PAB 16, TAB 16 I ja KMA 12 temperatuuri mõjutegurid katendi üldisele E-moodulile kokku, et saada laiemapõhjaline seos temperatuuri mõjuteguri määramiseks bituumensideainega seotud kihtidele (joonis 5.3). 0,88 0,86 E-mooduli temperatuuri mõjutegur KT 0,84 0,82 0,8 0,78 0,76 0,74 0,72 y = -0,0051x + 0,8489 R 2 = 0,8893 y = 0,9902x -0,0953 R 2 = 0,9886 PAB+TAB+KMA Pow er (PAB+TAB+KMA) Linear (PAB+TAB+KMA) 0, Asfaldikihi keskmine temperatuur, oc Joonis 5.3. Katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjuteguri (K T ) ja bituumensideainega seotud kihi keskmise temperatuuri (T, o C) vaheline seos Joonisel 5.3 leitud astmefunktsiooni determinatsioonikordaja väärtus on kõrge (R 2 =0,99), mis näitab väga tugevat seost asfaldikihi keskmise temperatuuri ja katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjuteguri vahel. Kuna astmefunktsiooniga määratud seos asfaldikihi keskmise temperatuuri ja katendi üldise E-mooduli temperatuuri 28

30 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine mõjuteguri vahel ei võimalda meil määrata konstanti E-mooduli viimiseks temperatuurilt +10 o C temperatuurile 0 o C (astmefunktsiooni tulemuseks 0 o C juures on ), siis võtame kasutusele astmefunktsiooni kõrval ka lineaarse funtktsiooni (joonis 5.3), mille determinatsioonikordaja ei ole küll nii kõrge (R 2 =0,89), kui astmefunktsioonil, kuid näitab siiski väga head seost ja on edaspidistes arvutustes kasutatav. Kuna seosega (2.1) arvutatud katendi üldised E-moodulid vastavad temperatuurile +10 o C, siis tegelik katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegur peaks temperatuuril +10 o C olema 1,0. Joonisel 5.3 esitatud astmefunktsiooni alusel arvutatud temperatuuri mõjutegur temperatuuril +10 o C on 0, Sellega arvestades viime sisse vastava parandusteguri joonisel 5.3 esitatud seosesse ja saame, et katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegur, mis vastaks temperatuurile +10 o C on (joonis 5.3a): K T10 = 0,9902*T -0,0953 /0,795102= 1,2454*T -0,0953 (3.2) kus: T bituumensideainega seotud kihi keskmine temperatuur, o C. Sarnaselt astmefunktsioonile on ka lineaarse funktsiooni puhul tema alusel arvutatud temperatuuri mõjutegur temperatuuril +10 o C 0,7979 ja teisendades vastavalt joonisel 3.3 esiatud lineaarset funktsiooni saame, et katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegur, mis vastaks temperatuurile +10 o C on (joonis 3.3a): K T10 = (-0,0051*T+0,8489)/0,7979= -0,0064*T+1,0639 (3.2a) 1,6 E-mooduli temperatuuri mõjutegur KT 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1 0,9 y = 1,2454x -0,0953 R 2 = 1 y = -0,0064x + 1,0639 R 2 = 1 0, Asfaldikihi keskmine temperatuur, oc Joonis 5.3a. Katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjuteguri (K T ) ja bituumensideainega seotud kihi keskmise temperatuuri (T, o C) vaheline seos 29

31 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Kasutades seost (3.2a) saame arvutada katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegurid (K T10 ) seosega (2.1) arvutatud katendi üldise E-mooduli väärtuse viimiseks temperatuuridele 0 o C ja +20 o C: K T10-0 =1,064 K T10-20 =0, a. teostatud samalaadse teadustöö tulemusena leiti sarnaselt eeltoodule katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegurid (K T10 ) seosega (2.1) arvutatud katendi üldise E-mooduli väärtuse viimiseks temperatuuridele 0 o C ja +20 o C: mnt. 13 Jägala-Käravete: K T10-0 =1,07; K T10-20 =0,945; mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi: K T10-0 =1,093; K T10-20 =0, a. teostatud uurimistöös olid vastavate tegurite väärtused: K T10-0 =1,07 K T10-20 =0,93 Nagu eeltoodust näha, on 2010, 2008 ja 2006 aastate teadustöö tulemused katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegurid (K T10 ) seosega (2.1) arvutatud katendi üldise E-mooduli väärtuse viimiseks temperatuuridele 0 o C ja +20 o C praktiliselt võrdsed ja lähtudes sellest võime öelda, et leitud temperatuuri mõjutegurite väärtused on usaldusväärsed. Kasutades katendi üldise E-mooduli temperatuuri mõjutegureid K T10-0 ja K T10-20 arvutame katendi üldised E-moodulid (tabel 5.3): temperatuuril 0 o C E eq =E eq *K T10-0 (3.3a) temperatuuril +20 o C E eq =E eq *K T10-20 (3.3b) Tabel 5.3. Katendi keskmised üldised E-moodulid iga konstruktiivse kihi pinnal temperatuuridel +10 o C, 0 o C ja +20 o C Jrk. nr. Kiht Paksus, cm Katselõik 1, pk , killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) E-moodul kihil, MPa E eq E eq E eq o C 0 o C 20 o C 1. Dreenkiht (kruus) Killustik 32/ /32 (kiilutud 8/12) Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I * 4 271/ / / Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 420/ / /434 Katselõik 2, pk , killustik 31/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/ Poorne asfaltbetoon PAB

32 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Jrk. nr. Kiht Paksus, cm E-moodul kihil, MPa E eq E eq E eq o C 0 o C 20 o C 4. Tihe asfaltbetoon TAB 16 I * 4 185/ / / Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 386/ / /383 Katselõik 3, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + paekillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 335/ / /423 Katselõik 4, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + paekillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 328/ / /398 Katselõik 5, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 264/ / /310 Katselõik 6, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Paekillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 268/ / /318 Katselõik 7, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Tardkillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 271/ / /314 Katselõik 8, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) 1. Dreenkiht (kruus) Tardkillustik opt. segu 3 + tardkillustik opt. segu Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 262/ / /298 Katselõik 9, pk , killustik 32/64+16/32 (immutus 5 cm) 1. Dreenkiht (kruus) Killustik 32/ /32 (immutus 5 cm) Poorne asfaltbetoon PAB Tihe asfaltbetoon TAB 16 I Killustikmastiksasfalt KMA 12 ** 3,5 330/ / /356 * xxx/xxx E-moodulid arvutatud vastavalt 2009.a. novembri ja 2010.a. aprilli FWD mõõtmistulemuste alusel ** xxx/xxx E-moodulid arvutatud vastavalt 2010.a. juuli alguse ja 2010.a. augusti lõpu / septembri FWD mõõtmistulemuste alusel 31

33 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Teades katendi üldiseid E-mooduleid temperatuuridel 0 ja +20 o C ja arvestades, et katendi üldine E-mooduli väärtuse muutus erinevatel temperatuuridel on sõltuv ainult bituumensideainega seotud kihtide moodulitest nendel temperatuuridel, saame kasutada tagasiarvutuse põhimõtet sarnaselt punktis 5.1 kirjeldatule. Asendades katendi üldise E-mooduli väärtuse vastaval temperatuuril arvutatud katendi üldise E- mooduli väärtusega ja mitte muutes temperatuurist mitte sõltuvate kihtide E- mooduleid, saame tagasi arvutada bituumensideainega seotud kihi E-mooduli antud temperatuuril (tabel 5.4). Arvutades asfaltbetoonsegust kihtide E-moodulite suhted (kihi moodulid temperatuuril 0 ja +20 o C suhtes mooduliga temperatuuril +10 o C) saame leida asfaltbetoonist kihi E-mooduli temperatuuriparandusteguri K kt lähtudes asfaltbetoonikihi temperatuurist (baastemperatuuriks 10 o C, mille juures K kt =1,0) (tabel 5.4, joonised 5.4,, 5.6). Tabel 3.4. Asfaltbetoonist katendikihtide keskmised E-moodulid +10 o C, 0 o C ja +20 o C ja temperatuuriparandustegurid K kt kihi E-mooduli (+10 o C juures) taandamiseks temperatuuridele 0 o C ja +20 o C Katselõik Katselõik 1, pk , killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) Katselõik 2, pk , killustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 3, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 4, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 5, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 6, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 7, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 8, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) PAB 16 Temperatuuriparandustegur K Kihi E-moodul (MPa) kt kihi E-mooduli (10 o C juures) temperatuuril taandamiseks temperatuuridele 10 o C 0 o C 20 o C 0 o C 20 o C ,42 0, ,53 0, ,96 0, ,69 0, ,79 0, ,09 0, ,71 0, ,95 0,35 Katselõik 9, pk , ,49 0,61 32

34 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine killustik 32/64+16/32 (immutus 5 cm) Katselõik Katselõik 1, pk , killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) Katselõik 2, pk , killustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 3, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 4, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 5, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 6, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 7, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 8, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 9, pk , killustik 32/64+16/32 (immutus 5 cm) Katselõik 1, pk , killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) Katselõik 2, pk , killustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik Katselõik 1, pk , killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) Katselõik 2, pk , killustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 3, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 (0/31,5) Keskmine PAB 1,74 0,47 TAB 16 I Temperatuuriparandustegur K Kihi E-moodul (MPa) kt kihi E-mooduli (10 oc juures) temperatuuril taandamiseks temperatuuridele 10 o C 0 o C 20 o C 0 o C 20 o C ,05 0, ,08 0, ,08 0, ,09 0, ,06 0, ,06 0, ,03 0, ,02 1, ,07 0, ,06 0, ,07 0,93 Keskmine TAB 16 I 1,06 0,94 KMA 12 Temperatuuriparandustegur K Kihi E-moodul (MPa) kt kihi E-mooduli (10 oc juures) temperatuuril taandamiseks temperatuuridele 10 o C 0 o C 20 o C 0 o C 20 o C ,13 0, ,06 0, ,05 0,95 33

35 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Katselõik 4, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 5, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 6, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 7, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 8, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 9, pk , killustik 32/64+16/32 (immutus 5 cm) Katselõik 1, pk , killustik 32/64+16/32 (kiilutud 8/12) Katselõik 2, pk , killustik 32/64 + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 3, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 4, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + paekillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 5, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 6, pk , paekillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 7, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 1 (0/31,5) Katselõik 8, pk , tardkillustik segu 3 (0/63) + tardkillustik segu 2 (0/31,5) Katselõik 9, pk , killustik 32/64+16/32 (immutus 5 cm) ,06 0, ,08 0, ,05 0, ,06 0, ,08 0, ,07 0, ,08 0, ,04 0, ,07 0, ,06 0, ,07 0, ,06 0, ,06 0, ,06 0, ,06 0,94 Keskmine KMA 12 1,07 0,93 34

36 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine PAB 16 Kihi E-mooduli temperatuuriparandustegur Kkt 2,2 2 1,8 1,6 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 y = -0,0634x + 1,6812 R 2 = 0,9132 0, Kattekihi temperatuur Joonis 5.4. PAB 12 tüüpi segust asfaltbetoonikihi E-mooduli sõltuvus temperatuurist (K kt ) +10 o C juures oleva segu E-mooduli taandamiseks temperatuurile 0 ja +20 o C TAB 16 I 1,15 Kihi E-mooduli temperatuuriparandustegur Kkt 1,1 1,05 1 0,95 y = -0,006x + 1,0608 0,9 R 2 = 0,8722 0,85 0, Kattekihi temperatuur Joonis 5.5. TAB 16 I tüüpi segust asfaltbetoonikihi E-mooduli sõltuvus temperatuurist (K kt ) +10 o C juures oleva segu E-mooduli taandamiseks temperatuurile 0 ja +20 o C KMA 12 1,15 Kihi E-mooduli temperatuuriparandustegur Kkt 1,1 1,05 1 0,95 0,9 y = -0,0068x + 1,0677 R 2 = 0,9374 0,85 0, Kattekihi temperatuur Joonis 5.6. KMA 12 tüüpi segust asfaltbetoonikihi E-mooduli sõltuvus temperatuurist (K kt ) +10 o C juures oleva segu E-mooduli taandamiseks temperatuurile 0 ja +20 o C 35

37 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Koondame eelnevalt leitud temperatuuriparandustegurid K kt +10 o C juures oleva asfaltbetoonist kihi E-mooduli taandamiseks temperatuuridele 0 ja +20 o C tabelisse 5.5. Lisaks koondame samasse tabelisse ka ja 2008.a. samalaadsete teadustööde tulemusena leitud asfaldikihtide temperatuuriparandustegurid. Tabel 5.5. Asfaltbetoonikihi E-mooduli temperatuuriparandustegur K kt +10 o C juures oleva segu E-mooduli taandamiseks temperatuurile 0 ja +20 o C Segu tüüp Temperatuuriparandustegur K kt taandamiseks temperatuurile, o C Juhend (KMA) 1,41 1,00 0,56 KMA 12 (2006.a.) 1,47 1,00 0,58 KMA 12 (2010.a.) 1,07 1,00 0,93 KMA 16 (2008.a.) 1,48 1,00 0,62 Juhend (TAB) 1,50 1,00 0,50 TAB 16 II (2008.a.) 1,58 1,00 0,56 TAB 16 I (2006.a.) 1,38 1,00 0,75 TAB 16 I (2010.a.) 1,06 1,00 0,94 Juhend (PAB) 1,57 1,00 0,57 PAB 16 (2010.a.) 1,74 1,00 0,47 PAB 32 (2008.a.) 1,62 1,00 0,57 Lähtudes tabeli 5.5 tulemustest võime järeldada, et juhendis kasutatavad asfaltbetooni kihtide E-moodulite väärtuste suhted temperatuuridel 0, +10 ja +20 o C langevad küllaltki hästi kokku ja 2008.a. FWD mõõtmistulemuste alusel määratud kihtide moodulite suhtega eeltoodud temperatuuridel a. FWD mõõtmistulemuste alusel leitud vastavad temperatuuriparandustegurid KMA ja TAB segudele erinevad aga tunduvalt varasemate aastate tulemustest ja ka juhendist Põhjuseks võib olla see, et katendi üldised E-moodulid muutusid erinevatel mõõtmistemperatuuridel suhteliselt vähe ja seetõttu muutusid kokkuvõttes vähe ka katendi üldise E-mooduli alusel arvutatud asfaldikihtide E-moodulid a. teadustöös uuriti asfaldikihi mooduli muutuse mõju katendikonstruktsiooni üldisele E- moodulile ja leiti, et metoodika eripärast tingituna on tema alusel arvutatud katendi üldine E-moodul suhteliselt vähetundlik kattekihi E-mooduli märkimisväärsele (isegi kordades) muutusele (vt. lisa 4) ning see seletaks ka 2010.a. temperatuuriparandustegurite erinevuse võrreldes ja aasta tulemustega. 36

38 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine 6. KOKKUVÕTE 2006., 2008 ja 2010.a. samalaadsete teadustööde tulemused on koondatud tabelisse 6.1. Tabel 6.1. FWD mõõtmistulemuste alusel tagasiarvutatud ja metoodikas kasutatavad katendi konstruktiivsete kihtide E-moodulid, MPa Materjal KMA 16 (2008) KMA 12 (2006) KMA 12 (2010) TAB 16 I (2006) TAB 16 I (2010) TAB 16 II (2008) PAB 16 (2010) PAB 32 (2008) KS 32 (2006) BS 32 (2006) Killustik Peenliiv + dreenkiht (kruusliiv, jämeliiv) (2008) Tagasiarvutatud kihi E-moodul, MPa 0 o C E0 o C/E 10 o C (1,48)* (1,47)* X (1,07)* (1,38)* X (1,06)* (1,58)* X (1,74)* 2425 (1,62)* +10 o C E10 o C/E10 o C +20 o C E20 o C/E10 o C Kihi E-moodul metoodika alusel, MPa 0 o C E0 o C/E10 o C +10 o C E10 o C/E10 o C +20 o C E20 o C/E10 o C (1,0)* (0,62)* 4500 (1,41)* 3200 (1,0)* 1800 (0,56)* (1,0)* (0,58)* 4500 (1,41)* 3200 (1,0)* 1800 (0,56)* X (1,0)* X (0,93)* 4500 (1,41)* 3200 (1,0)* 1800 (0,56)* (1,0)* (0,75)* X (1,0)* X (0,94)* (1,0)* 9955 (0,56)* 3600 (1,5)* 3600 (1,5)* 3600 (1,5)* 2400 (1,0)* 1200 (0,5)* 2400 (1,0)* 1200 (0,5)* 2400 (1,0)* 1200 (0,5)* X (1,0)* X (0,47)* 2200 (1,57)* 1400 (1,0)* 800 (0,57)* 1497 (1,0)* 853 (0,57)* 2200 (1,57)* 1400 (1,0)* 800 (0,57)* (2006) 158 (2008) 261 sidumata segust kiht (2010) 117 frakts. killust kiilutud kiht (2010) 186 frakts. killust immutatud kiht (2010) Uuest mineraalmaterjalist 700 Seguris segatud asfaldipurust 600 Teel segatud asfaldipurust 600 Seguris segatud asfaldipurust 500 Teel segatud asfaldipurust 280 Sidumata segust lubja- ja tardkivikillustikust kiht (kate/alus) 250 Reakillustikust kiht 130 Kruusliiv, jämeliiv 120 Keskliiv 100 Peenliiv X vt. tabel 5.4: E-mooduli tulemused on nii erinevad, et ei saa arvutada keskmist käesolevasse tabelisse lisamiseks * Vastavalt erinevatel temperatuuridel (0, +10 ja +20 o C) määratud E-moodulite suhe E- moodulisse temperatuuril +10 o C Rohelisega lahtrites langevad FWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud ja juhendis kasutatavad arvutuslikud E-moodulid kokku 37

39 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine Teostatud teadustöö tulemusena saame kokkuvõttes järeldada, et: 1. Katselõikudel 1 ja 2 on tiheda asfaltbetooni TAB 16 I FWD mõõtmised teostatud 2009.a. novembris ja 2010.a. aprilli lõpus ning vahe katendi üldise E-mooduli väärtustes on märkimisväärne (tabel 4.3*): lõigul MPa sügisel ja 396 MPa kevadel ning lõigul MPa sügisel ja 353 MPa kevadel ehk erinevus on vastavalt 1,46 ja 1,91 kordne. Sarnane probleem tekib ka kõigil üheksal katselõigul KMA kihi E-moodulitega (tabel 4.3**). KMA kihil teostati esimesed FWD mõõtmised juuli kuu algul ja kordusmõõtmised augusti lõpus/septembris. Pooleteist-kahe kuu jooksul on katendi üldine E- moodul KMA kihil kasvanud vastavalt katselõikudele 1.1, 1.06, 1.35, 1.3, 1.25, 1.27, 1.24, 1.21 ja 1,15 korda. Objektiivseid põhjuseid, miks ühel samal kihil sügisel ja kevadel või juulis ja septembris mõõdetud E-moodulid on nii erinevad, ei saa välja tuua. Mingit kindlat põhjust aja jooksul mooduli kasvuks ei oska välja tuua ja saab seda ainult põhjendada katendikonstruktsiooni järelformeerumisega. Katendi üldise E-mooduli kasv ajas annab nõrga tugevusega seose R 2 =0,46 (joonis 4.3) ja täpsemate järelduste tegemiseks oleks vaja teostada pikemaajalisi ja süstemaatilisi mõõtmisi. 2. Fraktsioneeritud killustikust aluste puhul (katselõigud 1 ja 2) ilmneb, et peale aluse ehitamist on üldine E-moodul killustikukihil madalam, kui oli moodul dreenkihil (joonis 4.2). See näitab, et fraktsioneeritud killustikust kihti ei ole suudetud nõutavalt tihendada/kiiluda nii, et moodustuks nn võlvi efekt ja sellega ei ole saavutatud ka fraktsioneeritud killustikust kihi arvutuslikku elastsusmoodulit. Samale järeldusele jõuti ka sarnastes uurimistöödes ndal (mnt. nr. 13 Jägala-Käravete ja mnt. nr. 15 Tallinn-Rapla-Türi) ja ndal aastal (mnt. nr. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa). Sellist probleemi ei ilmne aga fraktsioneeritud killustikust alusel, mille ülemine kiht on bituumeniga 5 cm ulatuses immutatud (katselõik 9) (joonis 4.2). Kiilumisel tekkiva mehhaanilise sideme asemel on meil bituumeni kasutamisel tekkinud killustikuterade vahel sideaine mõjul molekulaarne nake, mis tagab ka fraktsioneeritud killustikust kihile suurema kandevõime (E-mooduli), kui me suudame saavutada kiilumismeetodil. Ka ei ole immutamine nii tehnoloogiatundlik, kui kiilumine. 3. Nimetamisväärne mooduli kasv toimub killustikmastiksasfaldi kihi paigaldamisel (joonis 4.2), mis on tunduvalt suurem, kui teiste asfaldikihtide paigaldamisel. See näitab, et killustikmastiksasfaldist kiht on poorsest ja 38

40 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine tihedast asfaltbetooni kihist jäigem, mis on ka üldteada fakt. Samal ajal juhendi arvutused ei näita nii suurt üldise E-mooduli kasvu killustikmastiksasfaldi kihi lisamisel. Seega võib väita, et meie juhendis arvestatud KMA elastsusmoodul elastsel läbipaindel 3200 MPa võib olla alahinnatud ja tegelikult on KMA moodul suurem. 4. Mõõtmis- ja arvutustulemuste alusel saame öelda, et aluse ehitusel kasutatud sidumata segude (katselõigud 3-8) E-moodulid jäävad vahemikku MPa, keskmine väärtusega 261 MPa. Hetkel on juhendi katendiarvutustes sidumata segudest killustikaluse arvutuslikuks E-mooduliks 280 MPa, mis on meie leitud keskmisele väärtusele suhteliselt lähedal. 5. Alused, mille ehitusel kasutati fraktsioneeritud killustikku, omavad võrreldes sidumata segudega nimetamisväärselt väiksemaid E-mooduleid: fraktsioneeritud killustikust kiilutud aluse (katselõik 1) E-moodul on 117 MPa, fraktsioneeritud killustikust ja paekillustiku segust nr.1 aluse (katselõik 2) E- moodul on aga ainult 88 MPa. Suurema E-mooduli annab fraktsioneeritud killustikust immutatud kiht (katselõik 9) 186 MPa, mis näitab jällegi, et immutusega saavutatakse fraktsioneeritud killustikust aluse parem kandevõime, kui sama aluse kiilumisel. 6. FWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud asfaldikihtide E-moodulite väärtused on nii erinevad (tabel 5.1), et nende alusel mingeid keskmisi väärtuseid arvutada ja järeldusi teha on äärmiselt raske, kui mitte võimatu. 7. Nagu selgub kolmest teostatud teadustööst (2010, 2008 ja 2006 aasta), on tagasiarvutatud KMA, TAB ja PAB kihtide E-moodulid üldjuhul kordi suuremad metoodikas kasutatavatest vastavatest arvutuslikest E- moodulitest. Raske on seletada asfaltbetoonikihtide tagasiarvutatud E- moodulite väärtuseid võrreldes arvutuslikega. Põhjus võib olla meie poolt kasutatavas katendite arvutusmetoodikas , kus asfaltbetoonikihi E- mooduli väärtuse suurenemine ei avalda võrdelist mõju katendi üldise E- mooduli kasvule (vt. lisa 4). 8. Kindlasti tuleks vähemalt järgneva 5 aasta jooksul jätkata valminud katselõikudel mõõtmisi katendikonstruktsioonide käitumise uurimiseks liiklusja ilmastikukoormuse all, selgitamaks välja ehitatud erinevate killustikaluste sobivuse (võttes aega-ajalt killustikalusest ka proove nende terastikulise koostise muutumise määramiseks). 39

41 Teekatendi kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja kandevõime parameetrite välja töötamine LISAD 40

42 LISA 1. SKA inseneribüroo OÜ katendiarvutus mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla teelõigu rekonstrueerimiseks 1/5

43 2/5 LISA 1.

44 3/5 LISA 1.

45 4/5 LISA 1.

46 5/5 LISA 1.

47 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,5 10, dreenkiht ,5 10, dreenkiht ,6 10, dreenkiht ,5 10, dreenkiht ,5 10, dreenkiht ,4 10, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,6 11, dreenkiht ,6 11, dreenkiht ,6 11, dreenkiht ,6 11, dreenkiht ,6 11, dreenkiht ,5 11, dreenkiht ,5 11, Keskmine dreenkiht , dreenkiht ,5 11, dreenkiht ,4 11, dreenkiht ,2 11, dreenkiht ,1 11, dreenkiht ,1 11, dreenkiht ,1 11, dreenkiht ,1 11, dreenkiht ,9 11, dreenkiht ,9 10, dreenkiht ,9 10, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,9 10, dreenkiht , dreenkiht ,7 10, Keskmine 184 Katselõigu keskmine 191

48 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,8 9, dreenkiht ,1 9, dreenkiht , dreenkiht ,3 9, dreenkiht ,4 9, dreenkiht ,6 9, dreenkiht ,5 9, dreenkiht ,6 9, dreenkiht ,8 9, dreenkiht ,8 9, dreenkiht ,2 9, dreenkiht ,1 9, dreenkiht ,1 9, dreenkiht ,1 9, dreenkiht , dreenkiht ,2 9, Keskmine dreenkiht , dreenkiht ,2 10, dreenkiht , dreenkiht ,2 11, dreenkiht ,2 11, dreenkiht ,1 11, dreenkiht , dreenkiht ,1 11, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,3 11, dreenkiht ,1 11, Keskmine Katselõigu keskmine

49 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,7 13, dreenkiht ,7 13, dreenkiht ,9 13, dreenkiht , dreenkiht ,3 12, dreenkiht ,8 13, dreenkiht ,7 13, dreenkiht ,2 13, dreenkiht ,1 13, dreenkiht ,8 13, dreenkiht ,9 13, dreenkiht ,1 13, dreenkiht ,8 13, dreenkiht , dreenkiht ,1 14, dreenkiht ,7 14, Keskmine dreenkiht ,3 13, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,7 13, dreenkiht ,7 13, dreenkiht ,2 14, dreenkiht ,7 13, dreenkiht ,1 14, dreenkiht ,4 13, dreenkiht ,5 14, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,2 13, dreenkiht , dreenkiht ,9 13, Keskmine 123 Katselõigu keskmine 135

50 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,2 15, dreenkiht , dreenkiht ,3 14, dreenkiht ,7 15, dreenkiht ,2 15, dreenkiht , dreenkiht ,1 15, dreenkiht ,6 15, dreenkiht ,5 14, dreenkiht ,2 14, dreenkiht ,6 15, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,8 14, dreenkiht ,2 14, dreenkiht ,1 15, Keskmine dreenkiht ,8 14, dreenkiht ,1 14, dreenkiht ,3 14, dreenkiht , dreenkiht ,8 14, dreenkiht ,8 14, dreenkiht , dreenkiht ,7 14, dreenkiht ,6 14, dreenkiht , dreenkiht ,6 15, dreenkiht , dreenkiht ,1 15, dreenkiht ,1 14, dreenkiht ,8 14, dreenkiht ,5 15, Keskmine Katselõigu keskmine

51 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,1 6, dreenkiht , dreenkiht ,3 6, dreenkiht ,3 6, dreenkiht ,7 6, dreenkiht ,6 6, dreenkiht , dreenkiht ,8 6, dreenkiht ,9 6, dreenkiht ,6 6, dreenkiht ,5 6, dreenkiht ,4 6, dreenkiht ,1 6, dreenkiht ,5 6, dreenkiht ,5 6, dreenkiht ,8 6, Keskmine dreenkiht ,1 5, dreenkiht dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,2 5, dreenkiht ,3 5, dreenkiht ,9 5, dreenkiht ,9 5, dreenkiht ,7 5, dreenkiht ,9 5, dreenkiht ,5 5, dreenkiht , dreenkiht ,5 5, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , Keskmine 125 Katselõigu keskmine 131

52 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht , dreenkiht ,4 7, dreenkiht ,5 7, dreenkiht ,6 8, dreenkiht ,9 8, dreenkiht ,9 7, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,1 8, dreenkiht , dreenkiht ,9 8, dreenkiht ,3 8, dreenkiht ,9 8, dreenkiht ,4 8, dreenkiht ,8 8, dreenkiht ,3 8, Keskmine dreenkiht ,4 6, dreenkiht , dreenkiht ,3 7, dreenkiht , dreenkiht ,7 7, dreenkiht ,7 7, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht ,4 7, dreenkiht , dreenkiht ,4 7, dreenkiht ,1 7, dreenkiht ,3 7, dreenkiht ,5 7, dreenkiht ,2 7, Keskmine 127 Katselõigu keskmine 130

53 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,5 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,6 1, dreenkiht ,6 1, dreenkiht ,6 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,8 1, dreenkiht ,8 1, dreenkiht ,9 1, dreenkiht ,9 1, dreenkiht ,1 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,2 1, dreenkiht ,6 1, Keskmine dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,2 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,3 1, dreenkiht ,4 1, dreenkiht ,5 1, dreenkiht ,6 1, Keskmine Katselõigu keskmine

54 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,9 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,8 1, dreenkiht ,6 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,6 1, dreenkiht , dreenkiht ,9 1, dreenkiht ,7 1, dreenkiht ,1 1, dreenkiht ,1 1, dreenkiht ,1 1, dreenkiht ,2 1, dreenkiht ,2 1, Keskmine dreenkiht ,4 0, dreenkiht , dreenkiht ,5 0, dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , dreenkiht , Keskmine Katslõigu keskmine

55 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) dreenkiht ,2 23, dreenkiht ,5 23, dreenkiht ,6 23, dreenkiht ,8 23, dreenkiht ,6 23, dreenkiht ,7 23, dreenkiht ,9 23, dreenkiht ,3 23, dreenkiht , dreenkiht ,4 23, dreenkiht ,9 23, dreenkiht ,7 23, dreenkiht ,3 23, dreenkiht ,4 23, dreenkiht ,2 23, dreenkiht ,8 23, Keskmine dreenkiht ,5 22, dreenkiht ,6 22, dreenkiht ,8 23, dreenkiht , dreenkiht ,3 22, dreenkiht ,3 22, dreenkiht ,1 22, dreenkiht ,4 22, dreenkiht ,3 22, dreenkiht , dreenkiht ,2 22, dreenkiht ,6 22, dreenkiht , dreenkiht ,9 23, dreenkiht ,2 22, dreenkiht ,9 22, Keskmine Katselõigu keskmine

56 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) ,8 9, ,3 9, ,4 9, ,6 8, ,5 8, ,6 8, , ,6 8, ,5 8, ,1 8, , ,2 8, , ,5 7, ,7 7, ,4 7, Keskmine ,3 8, ,2 8, ,3 8, ,2 8,

57 killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) killustik 32/ /32(kiilutud8/12) ,7 8, ,3 8, ,8 8, ,1 9, ,3 9, ,9 9, ,8 9, ,6 9, , ,3 9, ,2 9, ,7 9, Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/ ,7 9, ,6 9, ,5 9, ,7 9, ,6 9, , ,

58 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/ ,3 8, ,1 8, ,4 8, ,7 8, ,2 8, ,9 7, ,2 8, ,1 8, ,8 8, Keskmine ,4 9, ,3 8, , ,3 8, ,1 8, , ,8 8, ,6 8, ,6 8, ,5 8, ,9 8,

59 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/31.5 killustik 32/64 + paekillustik opt. segu 1 fr 0/ ,5 8, ,3 8, ,4 8, , ,1 8, Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu ,4 22, , , , ,1 22, ,6 22, , ,9 22, ,4 22, ,5 22, ,6 22, ,4 22, ,2 22,

60 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu 1 paekillustik opt. segu ,7 22, ,4 22, Keskmine ,4 21, ,9 21, ,3 21, ,6 21, ,8 21, ,1 21, ,9 21, ,5 21, ,4 21, ,4 21, ,4 21, ,8 21, , ,9 21, , ,3 21, Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1)

61 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu ,8 23, ,5 23, ,6 22, ,5 23, ,5 23, , ,4 23, , ,4 24, ,4 24, ,2 24, ,8 23, ,8 23, ,5 23, ,3 23, ,3 23, Keskmine ,8 22, ,8 22, , ,7 22,

62 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu 2 paekillustik opt. segu , ,5 23, ,8 23, ,6 23, ,4 23, ,4 23, , ,1 23, ,4 23, ,1 23, ,4 23, , Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu ,9 24, ,6 24, ,1 24, ,2 24, ,5 23, ,9 23, ,3 24,

63 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu ,4 24, ,8 24, , ,9 24, ,3 24, ,8 24, ,8 24, ,7 24, ,4 25, Keskmine , ,7 24, ,3 23, ,7 24, ,6 24, ,7 24, ,7 24, ,2 24, ,9 24, , ,5 24,

64 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu ,9 24, ,6 23, , ,2 23, , Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu ,7 25, , ,3 25, ,7 26, ,5 26, ,4 26, ,7 25, , , ,4 26, ,4 26, , ,2 25, ,5 25,

65 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu ,8 25, ,3 25, Keskmine ,8 25, ,8 25, ,2 25, ,7 25, , , ,8 24, ,8 24, ,3 24, ,6 24, ,3 25, ,2 25, ,2 26, ,7 26, ,9 26, ,7 25, Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1)

66 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu ,2 25, ,6 25, ,5 25, ,5 25, ,9 25, ,5 25, ,3 25, ,3 25, ,5 25, ,9 26, ,6 26, ,7 26, ,5 26, ,7 26, Keskmine ,3 26, ,7 26, , ,9 26,

67 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 1 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu , ,8 25, , , , ,9 26, ,6 26, ,7 26, ,3 26, ,1 26, ,1 25, ,7 25, Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu , ,7 26, ,3 26, ,5 26, ,6 26, ,2 27, ,5 26,

68 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu ,4 26, , ,4 27, ,5 27, , ,8 27, ,6 27, , , Keskmine ,7 27, ,3 26, , ,1 27, ,7 27, ,9 27, , ,3 26, ,8 26, ,3 26, ,

69 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu 2 graniitkillustik opt. segu 3 + graniitkillustik opt. segu ,3 27, ,7 27, ,8 27, ,1 26, ,7 26, Keskmine Katselõigu keskmine Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Paksus Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) ,5 12, ,9 12, ,1 13, , , ,8 14, ,9 14, ,6 14, , ,7 14, ,9 14, ,6 14, ,2 14, ,1 14,

70 killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) killustik 32/ /32(immutus 5 cm) ,1 14, , Keskmine ,7 11, ,8 11, ,8 11, ,8 11, ,2 11, ,1 11, , ,3 11, ,8 11, ,3 11, ,8 11, ,7 11, ,1 11, , ,5 11, ,1 11, Keskmine Katselõigu keskmine

71 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, Keskmine PAB ,7 7,5 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,6 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,8 8, Keskmine Katselõigu keskmine

72 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, Keskmine PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,7 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, PAB ,7 7,8 8, Keskmine Katselõigu keskmine

73 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,4 19,2 12, PAB ,4 19,1 12, PAB ,4 19,2 12, PAB ,4 18,8 12, PAB ,4 18,9 12, PAB ,4 18,8 12, PAB ,4 18,4 12, PAB ,4 18,7 12, PAB ,4 18,5 12, PAB ,4 18,4 12, PAB ,4 18,4 12, PAB ,4 18,1 12, PAB ,4 18,2 12, PAB ,4 18,2 12, PAB ,4 18,2 12, PAB ,4 17,8 12, Keskmine PAB ,8 22,6 15, PAB ,8 21,6 15, PAB ,8 21,6 15, PAB ,8 22,1 15, PAB ,8 21,9 15, PAB ,8 21,7 15, PAB ,8 21,8 15, PAB ,8 21,8 15, PAB ,8 21,8 15, PAB ,8 21,6 15, PAB ,8 21,3 15, PAB ,8 21,4 15, PAB ,8 21,5 15, PAB ,8 21,5 15, PAB ,8 21,2 15, PAB ,8 21, Keskmine Katselõigu keskmine

74 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 14,2 10, PAB ,1 13,8 10, PAB ,1 13,9 10, PAB ,1 13,9 10, PAB , , PAB , , PAB ,1 13,8 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,5 10, PAB ,1 13,5 10, PAB ,1 13,6 10, PAB ,1 13,6 10, PAB ,1 13,5 10, PAB ,1 13,5 10, PAB ,1 13,5 10, PAB ,1 13,3 10, Keskmine PAB ,2 16,1 12, PAB ,2 15,5 12, PAB ,2 15,5 12, PAB ,2 15,6 12, PAB ,2 15,8 12, PAB ,2 15,5 12, PAB ,2 15,5 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,5 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,6 12, PAB ,2 15,6 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,4 12, Keskmine 243 Katselõigu keskmine 254

75 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,4 17,7 12, PAB ,4 17,1 12, PAB ,4 16,9 12, PAB ,4 16,8 12, PAB ,4 16,7 12, PAB ,4 17,5 12, PAB , , PAB ,4 17,7 12, PAB ,4 17,7 12, PAB ,4 17,7 12, PAB ,4 17,3 12, PAB ,4 17,7 12, PAB ,4 17,8 12, PAB ,4 17,6 12, PAB ,4 17,6 12, PAB ,4 16,9 12, Keskmine PAB ,8 21,6 16, PAB ,8 20,9 16, PAB ,8 20,7 15, PAB ,8 20,9 15, PAB ,8 21,1 15, PAB , , PAB ,8 21,1 15, PAB ,8 20,9 15, PAB , , PAB ,8 20,8 15, PAB ,8 20,7 15, PAB ,8 20, PAB , , PAB ,8 20, PAB , , PAB ,8 20,3 15, Keskmine Katselõigu keskmine

76 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 13,6 10, PAB ,1 13,1 10, PAB ,1 13,4 10, PAB ,1 13,6 10, PAB ,1 13,3 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,8 10, PAB ,1 13,8 10, PAB ,1 13,8 10, PAB ,1 13,8 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,9 10, PAB ,1 13,8 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,5 10, Keskmine PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,2 12, PAB ,2 14,9 12, PAB , , PAB ,2 15,1 12, PAB ,2 15,3 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,3 12, PAB ,2 15,2 12, PAB ,2 15,2 12, PAB , , PAB ,2 15,2 12, PAB ,2 15,3 12, PAB ,2 15,2 12, PAB ,2 15,3 12, PAB , , Keskmine Katselõigu keskmine

77 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,4 16,7 12, PAB ,4 16,7 12, PAB ,4 16,7 12, PAB ,4 16,4 12, PAB ,4 17,2 12, PAB ,4 17,1 12, PAB ,4 17,4 12, PAB ,4 17,6 12, PAB ,4 17,4 12, PAB ,4 17,4 12, PAB ,4 17,3 12, PAB ,4 17,4 12, PAB ,4 17,1 12, PAB , , PAB ,4 17, PAB ,4 17, Keskmine PAB ,8 19,8 15, PAB ,8 20,5 15, PAB , , PAB ,8 20,3 15, PAB ,8 20,3 15, PAB ,8 20,8 15, PAB ,8 20,5 15, PAB ,8 20,5 15, PAB ,8 20, PAB ,8 20,5 14, PAB ,8 20, PAB ,8 20, PAB , , PAB ,8 20,6 14, PAB ,8 20,5 14, PAB ,8 20,6 14, Keskmine Katselõigu keskmine

78 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,9 10, PAB , , PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,7 10, PAB ,1 13,6 10, PAB ,1 13,6 10, PAB ,1 13,3 10, PAB ,1 13,6 10, PAB ,1 13,4 10, Keskmine PAB ,2 15,2 12, PAB ,2 15,5 12, PAB ,2 15,6 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,2 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,3 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,4 12, PAB ,2 15,2 12, PAB ,2 14, PAB ,2 15, PAB ,2 15, PAB ,2 15, Keskmine Katselõigu keskmine

79 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB , , PAB ,4 17, PAB ,4 16,8 12, PAB ,4 16,9 12, PAB ,4 16, PAB , PAB , PAB ,4 17, PAB ,4 16,8 12, PAB ,4 16,9 12, PAB , , PAB ,4 16, PAB , , PAB , , PAB ,4 16,9 11, PAB , Keskmine PAB ,8 19,8 14, PAB ,8 20,1 14, PAB ,8 19,7 14, PAB ,8 19,7 14, PAB ,8 19,5 14, PAB ,8 19, PAB ,8 20,1 15, PAB ,8 19, PAB ,8 19,8 14, PAB ,8 19,7 15, PAB ,8 19,7 14, PAB ,8 19,9 13, PAB ,8 19,6 13, PAB ,8 19,8 13, PAB ,8 19,4 13, PAB ,8 19,6 13, Keskmine Katselõigu keskmine

80 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 13,2 10, PAB ,1 13,4 10, PAB ,1 13,1 10, PAB ,1 13, PAB ,1 13, PAB ,1 13,3 9, PAB ,1 13, PAB ,1 13,1 9, PAB ,1 13,2 9, PAB ,1 13,3 10, PAB ,1 13,3 9, PAB ,1 13,1 9, PAB ,1 13,4 9, PAB ,1 13,5 9, PAB ,1 13 9, PAB ,1 13,3 9, Keskmine PAB ,2 15,1 11, PAB ,2 15,3 12, PAB ,2 15, PAB ,2 15,1 11, PAB , , PAB ,2 14,8 11, PAB ,2 14,9 11, PAB ,2 14,9 11, PAB ,2 14,8 11, PAB ,2 14,8 11, PAB ,2 14, PAB ,2 14,8 11, PAB ,2 14,8 11, PAB ,2 14,5 11, PAB ,2 14,3 11, PAB ,2 14,7 11, Keskmine Katselõigu keskmine

81 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,4 15,3 11, PAB ,4 15,6 11, PAB , , PAB ,4 15,5 12, PAB ,4 15,7 11, PAB ,4 15, PAB ,4 15,6 12, PAB ,4 15,8 12, PAB ,4 15,9 12, PAB ,4 15,6 12, PAB ,4 15,6 12, PAB ,4 16,1 12, PAB ,4 16, PAB ,4 16, PAB ,4 16,9 11, PAB ,4 17, Keskmine PAB ,7 11, PAB ,9 11, PAB ,1 11, PAB ,9 11, PAB ,2 11, PAB ,8 11, PAB , PAB ,1 11, PAB ,6 11, PAB ,7 11, PAB ,2 11, PAB ,4 11, PAB ,1 11, PAB ,5 11, PAB ,6 11, PAB ,9 11, Keskmine Katselõigu keskmine

82 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 13 9, PAB ,1 13,2 9, PAB ,1 13,4 9, PAB ,1 13 9, PAB ,1 13 9, PAB ,1 13 9, PAB ,1 13 9, PAB , , PAB ,1 12,9 10, PAB ,1 12, PAB ,1 12,7 9, PAB ,1 13 9, PAB ,1 13,3 9, PAB ,1 13,2 9, PAB ,1 12,8 9, PAB ,1 12,9 9, Keskmine PAB ,2 13, PAB ,2 13,9 11, PAB , , PAB ,2 13,9 11, PAB ,2 13,9 11, PAB ,2 13,8 11, PAB ,2 13,8 11, PAB ,2 13,8 11, PAB , , PAB , , PAB ,2 13,9 11, PAB ,2 14,1 11, PAB ,2 14, PAB ,2 14,4 11, PAB ,2 14,4 11, PAB ,2 14,8 11, Keskmine Katselõigu keskmine

83 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 11, PAB , PAB ,9 11, PAB ,5 11, PAB ,4 11, PAB ,4 11, PAB ,9 11, PAB ,8 11, PAB ,9 11, PAB ,2 11, PAB ,2 11, PAB ,3 11, PAB ,8 11, PAB ,4 11, PAB ,4 11, PAB ,8 11, Keskmine PAB , PAB ,5 11, PAB ,4 11, PAB ,1 11, PAB ,3 11, PAB ,7 11, PAB ,8 11, PAB ,4 11, PAB ,8 11, PAB ,4 11, PAB ,6 11, PAB ,1 11, PAB ,2 11, PAB ,4 11, PAB ,4 11, PAB ,7 11, Keskmine Katselõigu keskmine

84 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 12,8 9, PAB ,1 12,8 9, PAB ,1 12,7 9, PAB ,1 12,4 9, PAB ,1 12, PAB ,1 12,4 9, PAB ,1 12,1 9, PAB ,1 11,9 9, PAB ,1 11,7 9, PAB ,1 12 9, PAB ,1 12,2 9, PAB ,1 12,3 9, PAB ,1 12, PAB ,1 12,5 9, PAB ,1 12,4 9, PAB ,1 12,7 9, Keskmine PAB ,2 14,3 11, PAB ,2 14,6 11, PAB ,2 14,4 11, PAB ,2 14, PAB ,2 14, PAB ,2 13,9 11, PAB ,2 13,9 11, PAB ,2 13,8 11, PAB ,2 13,9 11, PAB ,2 13,9 11, PAB , , PAB , , PAB ,2 14,1 11, PAB ,2 14,3 11, PAB ,2 14,3 11, PAB ,2 14, Keskmine Katselõigu keskmine

85 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,8 18, PAB ,6 18, PAB ,6 18, PAB ,9 18, PAB ,2 18, PAB , PAB ,3 18, PAB ,5 18, PAB ,4 18, PAB , PAB , PAB ,3 18, PAB ,3 18, PAB ,2 18, PAB ,2 18, PAB ,1 18, Keskmine PAB ,3 18, PAB ,4 18, PAB ,3 18, PAB ,3 18, PAB ,6 18, PAB ,8 18, PAB ,7 18, PAB ,6 18, PAB ,7 18, PAB ,8 18, PAB ,6 18, PAB ,4 18, PAB ,9 18, PAB ,7 18, PAB ,8 18, PAB ,9 18, Keskmine Katselõigu keskmine

86 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,5 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,5 10, PAB ,1 12,6 10, PAB ,1 12,6 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,4 10, Keskmine PAB ,1 12,9 10, PAB ,1 12,8 10, PAB ,1 12,8 11, PAB ,1 13,1 10, PAB , , PAB ,1 12,9 10, PAB ,1 12,6 11, PAB ,1 12,7 10, PAB ,1 12, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,7 10, PAB ,1 12,6 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,3 10, PAB ,1 12,4 10, PAB ,1 12,3 10, Keskmine Katselõigu keskmine

87 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,8 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,8 6, TAB ,9 6, TAB ,9 6, TAB ,8 6, TAB ,7 6, Keskmine TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,8 6, TAB ,7 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,7 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, Keskmine 255 Katselõigu keskmine 271

88 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,8 9, TAB ,3 9, TAB ,2 9, TAB ,9 9, TAB ,7 9, TAB ,3 9, TAB ,7 10, TAB ,8 10, TAB , TAB ,4 10, TAB ,5 9, TAB ,6 9, TAB ,4 9, TAB ,7 9, TAB , TAB ,8 10, Keskmine TAB ,4 20,4 10, TAB ,4 21,1 9, TAB ,4 21,6 9, TAB ,4 21,3 10, TAB , , TAB ,4 21,8 10, TAB ,4 22,3 10, TAB ,4 21,4 10, TAB ,4 22,2 9, TAB ,4 22,2 9, TAB , , TAB ,4 22, TAB ,4 22 9, TAB ,4 22 9, TAB ,4 21,7 9, TAB ,4 22 9, Keskmine Katselõigu keskmine

89 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,8 6, TAB ,8 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,6 6, TAB ,6 6, TAB ,6 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, Keskmine TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,6 6, TAB ,6 6, TAB ,7 6, TAB ,6 6, TAB ,7 6, TAB ,6 6, TAB ,6 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, TAB ,7 6, Keskmine Katselõigu keskmine

90 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,1 10, TAB ,5 10, TAB ,2 10, TAB ,6 10, TAB , TAB ,4 10, TAB ,8 9, TAB ,1 9, TAB ,8 9, TAB ,6 9, TAB ,6 9, TAB ,2 9, TAB , TAB ,3 10, TAB ,5 9, TAB , Keskmine TAB ,4 19, TAB ,4 20,6 9, TAB ,4 19, TAB ,4 20,2 10, TAB , , TAB ,4 19,9 10, TAB ,4 19,5 10, TAB ,4 19,5 10, TAB ,4 19,8 9, TAB ,4 19,4 9, TAB ,4 19,3 9, TAB ,4 19,7 9, TAB ,4 19,7 10, TAB ,4 19,7 10, TAB ,4 19,6 9, TAB ,4 19,8 10, Keskmine Katselõigu keskmine

91 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,9 15, TAB ,5 14, TAB ,3 14, TAB , TAB ,9 14, TAB ,4 14, TAB ,8 15, TAB ,8 15, TAB ,8 15, TAB ,4 15, TAB ,1 15, TAB ,8 15, TAB , TAB , TAB ,1 14, TAB ,6 14, Keskmine TAB ,1 26,5 15, TAB ,1 28,9 15, TAB , , TAB ,1 28,9 15, TAB ,1 28,7 15, TAB ,1 28,9 15, TAB ,1 28,8 15, TAB ,1 29,1 15, TAB ,1 28,8 15, TAB ,1 28,9 15, TAB ,1 29,3 15, TAB ,1 28,8 15, TAB ,1 28,9 15, TAB ,1 28, TAB ,1 28,8 15, TAB ,1 28,5 15, Keskmine Katselõigu keskmine

92 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,9 15, TAB ,9 15, TAB ,8 15, TAB ,6 15, TAB ,3 15, TAB , TAB ,3 15, TAB ,6 15, TAB , TAB ,2 15, TAB ,9 15, TAB , TAB ,6 14, TAB , TAB ,3 14, TAB ,3 15, Keskmine TAB ,1 28,7 15, TAB ,1 28,5 15, TAB ,1 29, TAB ,1 29, TAB ,1 29,5 15, TAB ,1 29,7 15, TAB , , TAB ,1 26,6 15, TAB ,1 26,9 15, TAB ,1 27,1 15, TAB ,1 26,5 15, TAB ,1 26,4 15, TAB ,1 26,3 15, TAB ,1 26,7 15, TAB ,1 26, TAB ,1 26, Keskmine Katselõigu keskmine

93 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,5 15, TAB ,8 15, TAB ,3 15, TAB ,7 15, TAB ,9 15, TAB ,1 15, TAB ,1 15, TAB ,1 15, TAB ,1 15, TAB ,2 15, TAB ,8 15, TAB ,8 15, TAB ,5 15, TAB ,6 15, TAB ,6 15, TAB ,6 15, Keskmine TAB , , TAB ,1 26,7 15, TAB ,1 27,2 14, TAB ,1 26, TAB ,1 27,2 14, TAB ,1 27,5 14, TAB ,1 27, TAB ,1 27,9 14, TAB ,1 28,1 15, TAB , , TAB ,1 28,1 15, TAB ,1 27,7 15, TAB ,1 27,4 15, TAB ,1 27,4 15, TAB ,1 27,8 15, TAB ,1 27, Keskmine Katselõigu keskmine

94 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,8 15, TAB ,8 15, TAB ,6 15, TAB ,2 15, TAB ,6 15, TAB ,9 15, TAB ,1 15, TAB ,1 15, TAB , TAB , TAB ,2 15, TAB ,3 15, TAB ,5 15, TAB , TAB ,3 16, TAB ,5 16, Keskmine TAB , , TAB , , TAB ,1 26,8 15, TAB ,1 26,5 15, TAB ,1 26,5 15, TAB ,1 26,7 15, TAB ,1 27,1 15, TAB ,1 27,1 15, TAB ,1 27,2 15, TAB ,1 27, TAB ,1 27,7 16, TAB ,1 27,8 16, TAB ,1 27,8 16, TAB ,1 27,7 16, TAB ,1 27,3 16, TAB ,1 27,4 16, Keskmine Katselõigu keskmine

95 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,3 15, TAB ,7 15, TAB ,4 15, TAB ,4 15, TAB ,7 15, TAB ,4 15, TAB ,6 15, TAB ,2 15, TAB ,3 15, TAB ,4 15, TAB ,1 15, TAB ,3 15, TAB ,9 15, TAB ,2 15, TAB ,5 15, TAB ,5 15, Keskmine TAB ,1 19,9 15, TAB ,1 20,2 15, TAB ,1 22,2 15, TAB ,1 22, TAB ,1 23,5 14, TAB ,1 21,2 14, TAB ,1 23,6 14, TAB ,1 24,7 14, TAB , , TAB ,1 25, TAB ,1 23,9 15, TAB ,1 24,3 15, TAB ,1 25,6 15, TAB ,1 25,8 15, TAB ,1 25,9 15, TAB ,1 26,1 15, Keskmine Katselõigu keskmine

96 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,1 15, TAB ,3 15, TAB , TAB ,5 15, TAB ,6 15, TAB ,9 15, TAB ,9 15, TAB ,1 15, TAB ,4 15, TAB ,2 15, TAB ,8 15, TAB ,1 15, TAB ,7 15, TAB ,9 16, TAB ,4 16, TAB ,4 16, Keskmine TAB ,1 25,1 15, TAB ,1 24,9 15, TAB ,1 25, TAB ,1 24, TAB ,1 24,6 14, TAB ,1 24,8 14, TAB , TAB ,1 24,9 14, TAB ,1 24,8 14, TAB ,1 25,5 15, TAB ,1 25, TAB , TAB ,1 26,5 14, TAB ,1 26,6 14, TAB ,1 26,8 15, TAB ,1 26,4 15, Keskmine Katselõigu keskmine

97 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) TAB ,8 15, TAB ,4 15, TAB , TAB , TAB ,3 14, TAB ,2 15, TAB ,3 15, TAB ,8 15, TAB ,1 15, TAB ,5 15, TAB ,4 15, TAB ,5 15, TAB ,5 15, TAB ,3 15, TAB TAB1 16 Keskmine TAB ,1 24, TAB , , TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB TAB1 16 Keskmine Katselõigu keskmine

98 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,6 21,7 14, KMA ,6 21,5 15, KMA ,6 21, KMA ,6 21,3 14, KMA , KMA ,6 21,1 14, KMA ,6 21,1 14, KMA , , KMA , , KMA , , KMA ,6 21,2 14, KMA ,6 21,2 14, KMA ,6 21,1 14, KMA ,6 21,2 14, KMA ,6 21,2 14, KMA ,6 21,2 14, Keskmine KMA ,6 20,9 14, KMA ,6 20,7 14, KMA , , KMA ,6 20,9 14, KMA ,6 20,7 14, KMA ,6 20,8 14, KMA ,6 20,9 14, KMA ,6 20,9 14, KMA ,6 20,7 14, KMA ,6 20, KMA ,6 20,7 14, KMA ,6 20,6 14, KMA ,6 20,5 14, KMA ,6 20,8 14, KMA ,6 20,7 14, KMA ,6 20,7 14, Keskmine 396 Katselõigu keskmine 420

99 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,6 9, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA , KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 9, KMA ,6 9, KMA , KMA , Keskmine KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA , KMA , KMA , KMA , KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA , KMA ,1 11, KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA , Keskmine 434 Katselõigu keskmine 464

100 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,6 20,9 14, KMA ,6 21,2 14, KMA ,6 21,1 14, KMA ,6 20,9 13, KMA ,6 20,8 13, KMA ,6 20,8 13, KMA ,6 20,4 14, KMA ,6 20,5 14, KMA ,6 20, KMA ,6 19,4 13, KMA ,6 20,4 13, KMA ,6 20,4 13, KMA ,6 20,5 13, KMA ,6 20,7 13, KMA ,6 20,2 13, KMA ,6 20,5 12, Keskmine KMA ,6 20,4 13, KMA ,6 20,5 13, KMA ,6 20,4 13, KMA ,6 20,6 13, KMA ,6 20,7 13, KMA ,6 20,7 13, KMA ,6 20,6 13, KMA ,6 20,7 13, KMA ,6 20,4 13, KMA ,6 19,7 13, KMA ,6 19,8 13, KMA ,6 19,8 13, KMA ,6 19,9 13, KMA ,6 19,9 13, KMA ,6 20,1 12, KMA ,6 19,8 12, Keskmine 396 Katselõigu keskmine 386

101 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, Keskmine KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA , KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA , KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, Keskmine 415 Katselõigu keskmine 410

102 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,6 19,8 12, KMA ,6 19,5 12, KMA ,6 19,7 13, KMA ,6 19,6 12, KMA ,6 19, KMA ,6 19,6 12, KMA ,6 19,7 12, KMA ,6 19,9 12, KMA ,6 19,7 12, KMA ,6 19,7 12, KMA ,6 19,7 12, KMA ,6 19,5 12, KMA ,6 19,5 12, KMA ,6 19,3 12, KMA ,6 19,6 12, KMA ,6 19,1 12, Keskmine KMA ,6 19,2 13, KMA ,6 19,4 13, KMA ,6 19,2 12, KMA ,6 19, KMA ,6 19,6 13, KMA ,6 19,2 12, KMA ,6 19,2 12, KMA ,6 19,4 13, KMA ,6 19, KMA ,6 19,2 13, KMA ,6 19,1 13, KMA ,6 19, KMA ,6 19,1 13, KMA ,6 19,4 12, KMA , , KMA , , Keskmine 336 Katselõigu keskmine 335

103 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA , KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 12, KMA , KMA , KMA , KMA , Keskmine KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,6 8, KMA ,5 11, KMA ,5 11, KMA ,5 11, KMA ,5 11, Keskmine 451 Katselõigu keskmine 452

104 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,6 19,3 12, KMA ,6 18,7 12, KMA ,6 18,7 12, KMA ,6 19, KMA ,6 18,8 12, KMA ,6 19,2 12, KMA ,6 19,2 12, KMA ,6 19,3 12, KMA ,6 19,1 13, KMA ,6 19,4 12, KMA ,6 19,4 13, KMA ,6 19,3 13, KMA ,6 19,4 13, KMA ,6 19,5 13, KMA ,6 19,4 13, KMA ,6 19,2 13, Keskmine KMA , , KMA ,6 18,7 13, KMA ,6 18,7 13, KMA ,6 18,7 13, KMA ,6 18,8 13, KMA ,6 18,8 13, KMA ,6 19,1 13, KMA ,6 19, KMA ,6 19, KMA ,6 19, KMA ,6 18,7 12, KMA ,6 18,8 13, KMA , , KMA ,6 19,5 12, KMA ,6 19,4 13, KMA ,6 18,6 13, Keskmine 326 Katselõigu keskmine 328

105 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA , KMA ,1 11, KMA , KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 11, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, Keskmine KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA , KMA , KMA , KMA , KMA ,5 11, KMA , KMA , KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA , KMA , KMA , KMA ,5 10, KMA ,5 10, Keskmine 416 Katselõigu keskmine 425

106 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,8 18,7 14, KMA ,8 19,4 14, KMA ,8 19,7 14, KMA ,8 19,5 14, KMA ,8 19, KMA ,8 19,8 13, KMA ,8 19,9 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,9 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,9 13, KMA ,8 19,8 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,4 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,6 13, Keskmine KMA ,5 18,6 13, KMA ,5 18,8 13, KMA , , KMA ,5 18,5 13, KMA ,5 18,7 13, KMA ,5 18,9 13, KMA , , KMA , , KMA ,5 18,9 13, KMA ,5 19,1 13, KMA ,5 19,1 13, KMA ,5 19,1 13, KMA ,5 18,8 13, KMA ,5 18,8 13, KMA ,5 19,2 13, KMA ,5 18,9 13, Keskmine 274 Katselõigu keskmine 264

107 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,1 11, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, Keskmine KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA , KMA ,5 11, KMA ,5 11, KMA , KMA , KMA , KMA , KMA , KMA , KMA ,5 11, KMA , KMA , Keskmine 346 Katselõigu keskmine 331

108 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,7 12, KMA ,8 19,7 12, KMA ,8 19,7 12, KMA ,8 19,6 12, KMA ,8 19,6 12, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,6 13, KMA ,8 19,4 13, KMA ,8 19,5 13, KMA ,8 19,8 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,6 13, KMA ,8 19,4 13, KMA ,8 19,4 13, Keskmine KMA , , KMA ,5 19,2 13, KMA ,5 19,1 13, KMA , , KMA ,5 18,9 13, KMA , , KMA , , KMA , , KMA ,5 18,9 13, KMA ,5 18,7 13, KMA ,5 18,9 13, KMA ,5 19,1 13, KMA ,5 18,6 13, KMA ,5 18,9 13, KMA ,5 18,2 13, KMA ,5 18,4 13, Keskmine 284 Katselõigu keskmine 268

109 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA , KMA , KMA , KMA ,1 11, KMA , KMA , KMA , KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, Keskmine KMA , KMA , KMA ,5 11, KMA ,5 11, KMA , KMA , KMA , KMA , KMA ,5 10, KMA , KMA ,5 10, KMA , KMA , KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA , Keskmine 373 Katselõigu keskmine 340

110 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,8 17,9 14, KMA ,8 18, KMA ,8 18,2 13, KMA ,8 18, KMA ,8 18, KMA ,8 18,4 14, KMA ,8 18,2 14, KMA ,8 18,3 14, KMA ,8 18,9 14, KMA ,8 18,9 14, KMA ,8 18,8 14, KMA ,8 18,2 14, KMA ,8 18,9 14, KMA ,8 19,3 14, KMA ,8 19,2 14, KMA ,8 19,2 14, Keskmine KMA ,5 17,1 13, KMA ,5 17,4 13, KMA ,5 17,8 13, KMA ,5 17,8 13, KMA ,5 17,8 13, KMA ,5 17,4 13, KMA ,5 17,8 13, KMA ,5 18,1 13, KMA ,5 18,4 13, KMA ,5 18,2 13, KMA ,5 17,4 13, KMA ,5 18,1 13, KMA ,5 18,8 13, KMA ,5 18,8 13, KMA ,5 18,9 13, KMA ,5 19,1 13, Keskmine 251 Katselõigu keskmine 271

111 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA , KMA , KMA , KMA ,1 12, KMA ,1 12, Keskmine KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA , Keskmine 311 Katselõigu keskmine 335

112 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,8 19, KMA ,8 18,9 14, KMA ,8 18,9 14, KMA ,8 18,5 14, KMA ,8 18,4 14, KMA ,8 18,5 14, KMA ,8 18,2 14, KMA ,8 18, KMA ,8 18, KMA ,8 18, KMA ,8 18,5 13, KMA ,8 18, KMA ,8 19,1 14, KMA ,8 18,9 14, KMA ,8 19,4 14, KMA ,8 19,7 14, Keskmine KMA ,5 18,7 13, KMA ,5 18,8 13, KMA ,5 18,9 13, KMA ,5 18,4 13, KMA ,5 18,8 13, KMA ,5 18, KMA ,5 18, KMA ,5 18, KMA ,5 18, KMA ,5 18,4 13, KMA ,5 18, KMA ,5 18,8 13, KMA ,5 19,2 13, KMA ,5 19,1 13, KMA ,5 19,3 13, KMA ,5 19,7 13, Keskmine 263 Katselõigu keskmine 262

113 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA , KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA , KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, KMA ,1 12, Keskmine KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA , KMA , KMA , KMA , KMA ,5 11, KMA ,5 11, KMA ,5 11, KMA ,5 11, KMA ,5 11, Keskmine 325 Katselõigu keskmine 318

114 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,8 13, KMA ,8 19,8 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,7 13, KMA ,8 19,6 13, KMA ,8 19,5 13, KMA ,8 19,6 13, KMA ,8 19,6 13, KMA ,8 19,6 13, KMA ,8 19,5 13, KMA ,8 19,4 13, KMA ,8 19,2 13, KMA ,8 18,9 13, KMA ,8 18,9 13, Keskmine KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA KMA1 16

115 Mnt nr Stee TO Kaugus PK KL Suund Mõõdetud kiht Station Time Asphalt Surface Air Stress Force D1 D2 D3 D4 D5 D6 D7 Seos (2.1) KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA , KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, KMA ,1 11, Keskmine KMA ,5 11, KMA , KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, KMA ,5 10, Keskmine 326 Katselõigu keskmine 380

116 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett p ,95 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,24 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,28 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,18 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,37 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,37 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,12 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,38 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,31 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,52 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,22 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,24 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,21 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,22 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,27 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk p ,24 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,31 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,23 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,27 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,64 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,36 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,27 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,44 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,34 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,34 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,27 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,49 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,36 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,58 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,43 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,31 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,25 2m teljest 1 Dreen Janar Tükk v ,04 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,09 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,19 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,42 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,30 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,24 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,36 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk Katselõik nr Mõõtmise kpv 1/9

117 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett v ,46 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,32 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,23 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,30 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,34 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,41 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,23 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,28 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk v ,21 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,28 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,19 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,16 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,40 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,23 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,47 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,43 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,32 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,46 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,45 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,13 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,11 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,19 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,99 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,12 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,16 2m teljest 2 Dreen Janar Tükk p ,39 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,35 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,16 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,37 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,22 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,27 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,53 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,17 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk v ,22 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk v ,16 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk v ,39 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk v ,27 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk v ,38 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk v ,44 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk 2/9

118 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett v ,23 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk v ,59 2m teljest 3 Dreen Janar Tükk p ,33 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,29 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,57 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,28 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,25 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,24 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,28 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,19 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,46 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,40 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,69 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,37 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,35 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,54 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,29 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk v ,31 2m teljest 4 Dreen Janar Tükk p ,14 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,44 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,22 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,08 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,37 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,26 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,37 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,32 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,17 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,25 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,19 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,34 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,18 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,25 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,64 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk v ,82 2m teljest 5 Dreen Janar Tükk p ,16 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk p ,22 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk p ,10 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk p ,20 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk p ,44 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk 3/9

119 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett p ,64 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk p ,26 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk p ,25 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,74 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,46 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,18 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,29 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,61 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,10 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,21 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk v ,24 2m teljest 6 Dreen Janar Tükk p ,06 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,08 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,07 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,24 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,24 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,26 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,25 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,98 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,08 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,02 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,07 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,94 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,04 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,27 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,01 2m teljest 7 Dreen Marek Truu v ,24 2m teljest 7 Dreen Marek Truu p ,11 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,24 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,27 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,39 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,14 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,32 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,50 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,18 2m teljest 8 Dreen Marek Truu v ,32 2m teljest 8 Dreen Marek Truu v ,29 2m teljest 8 Dreen Marek Truu v ,10 2m teljest 8 Dreen Marek Truu v ,29 2m teljest 8 Dreen Marek Truu 4/9

120 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett v ,26 2m teljest 8 Dreen Marek Truu v ,20 2m teljest 8 Dreen Marek Truu v ,28 2m teljest 8 Dreen Marek Truu v ,06 2m teljest 8 Dreen Marek Truu p ,27 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,34 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,22 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,23 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,20 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,49 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,23 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,16 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,33 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,19 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,21 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,98 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,23 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,03 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,13 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk v ,09 2m teljest 9 Dreen Janar Tükk p ,40 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,23 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,42 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,51 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,52 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,37 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,45 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,43 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,42 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,45 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,45 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,46 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,46 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,30 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,38 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,22 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,16 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,52 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,50 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk 5/9

121 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett v ,71 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,36 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,69 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,55 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,52 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,50 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,56 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,36 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,15 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,17 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,63 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,62 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk v ,53 2m teljest 1 Killustik Janar Tükk p ,37 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,96 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,47 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,23 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,36 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,40 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,28 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,06 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,01 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,18 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,15 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,09 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,47 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,52 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,28 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,80 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,10 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,53 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,27 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,22 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,17 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,43 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,40 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,69 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,19 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,18 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk 6/9

122 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett v ,29 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,42 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,32 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,22 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,29 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk v ,43 2m teljest 2 Killustik Janar Tükk p ,02 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,43 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,05 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,19 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,60 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,05 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,30 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,12 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,24 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,52 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,47 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,59 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,21 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,50 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,25 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk v ,37 2m teljest 3 Killustik Janar Tükk p ,03 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,18 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,29 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,09 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,31 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,14 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,20 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,19 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,42 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,21 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,23 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,54 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,64 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,48 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,22 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk v ,17 2m teljest 4 Killustik Janar Tükk p ,15 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk 7/9

123 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett p ,27 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk p ,13 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk p ,24 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk p ,46 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk p ,89 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk p ,18 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk p ,42 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,25 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,25 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,18 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,69 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,16 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,10 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,15 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk v ,36 2m teljest 5 Killustik Janar Tükk p ,37 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,22 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,28 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,12 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,32 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,77 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,38 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,42 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,34 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,27 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,08 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,17 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,10 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,53 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,43 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk v ,36 2m teljest 6 Killustik Janar Tükk p ,16 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,60 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,12 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,24 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,28 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,17 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,18 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,08 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk 8/9

124 LISA 3. INSPECTOR-2 seadmega teostatud mõõtmiste tulemused mnt. 15 Tallinn-Rapla-Türi km 37,0-43,2 Töngi-Aranküla remondiobjektil dreen- ja killustikkihil Jrk. nr. Asukoht SEERIA KATSETE LUGEMID Mpa Katselõik nr Mõõtmise kpv Katseseeria nr prof. Rist- ΣE/3 ΣE/3/E[2] Märkused Kiht Mõõtja Pikett v ,25 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk v ,43 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk v ,31 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk v ,74 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk v ,50 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk v ,26 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk v ,48 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk v ,77 2m teljest 7 Killustik Janar Tükk p ,33 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk p ,31 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk p ,24 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk p ,12 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk p ,76 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk p ,68 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk p ,22 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk p ,29 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk v ,33 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk v ,16 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk v ,34 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk v ,97 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk v ,06 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk v ,95 2m teljest 8 Killustik Janar Tükk v ,60 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,49 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,40 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,69 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,56 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,49 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,37 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,52 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,76 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,52 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,56 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,28 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,72 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,56 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,62 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk v ,20 2m teljest 9 Killustik Janar Tükk 9/9

125 Lisa 4 Asfaltbetooni kihi E-mooduli muutuse mõju katendi üldisele E-moodulile Järgnevalt analüüsime, millist mõju avaldab katendiarvutuse metoodikas asfaltbetooni kihi E-mooduli muutmine katendi üldise E-moodulile. Selleks muudame KMA ja TAB elastsusmooduleid vahemikes vastavalt MPa ja MPa (tabel 3.3). Analüüsime kolme olukorda: Muudame ainult KMA elastsusmoodulit, kõigi ülejäänud kihtide moodulid on konstandid ja vastavad arvutuslikele väärtustele (tabel 3.4, joonis 3.2); Muudame ainult TAB elastsusmoodulit, kõigi ülejäänud kihtide moodulid on konstandid ja vastavad arvutuslikele väärtustele (tabel 3.4, joonis 3.3); Muudame nii KMA kui ka TAB elastsusmooduleid, kõigi ülejäänud kihtide moodulid Tabel 3.3. on konstandid ja vastavad arvutuslikele väärtustele (tabel 3.4, joonis 3.4). Analüüsitav katendikonstruktsioon Kihid Kihi paksus, cm Kihi E-moodul, MPa (elastne läbipaine) E-moodul kihil, MPa X KMA 12 3,5 X X TAB 16II 5 X 238 KS Killustik Alus 128 X - Analüüsi käigus muutuvad väärtused Tabel 3.4. Katendi üldise E-mooduli väärtuse muutus KMA ja TAB kihi E-mooduli muutumisel Kihi E-moodul, MPa KMA TAB Muutus KMA mooduli muutusest Katendi üldine E-moodul, MPa Muutus TAB mooduli muutusest Muutus KMA ja TAB mooduli muutusest KMA ja TAB mooduli muutuse variant nr Vastab metoodikas kasutatavatele arvutuslikele E-moodulite väärtustele 1/3

126 Lisa 4 KMA E-mooduli muutuse mõju katendi üldisele E-moodulile (aluse E-moodul ) Katendi üldine E-moodul, MPa y = -2E-08x 2 + 0,0025x + 284,43 R 2 = 0, KMA E-moodul, MPa Joonis 3.2. KMA kihi E-mooduli muutuse mõju katendi üldisele E-moodulile Nagu selgub, põhjustab KMA kihi E-mooduli 22,9 kordne muutus (55000-lt MPa-lt 2400 MPaini) katendi üldise E-mooduli 70 MPa-lise muutuse (368-lt MPa-lt 298 MPa-ini) (joonis 3.2). Eeltoodu näitab, et metoodikas ei avalda kattekihi E-mooduli märkimisväärne suurendamine samaväärset mõju katendi üldise E-mooduli väärtusele. KMA kihi arvutusliku E-mooduli suurendamine umbes 2 korda (2400-lt 5000-nde MPa-ni) suurendab katendi üldist E-moodulit ainult 9 MPa. TAB 16II E-mooduli muutuse mõju katendi üldisele E-moodulile (aluse E-moodul ) Katendi üldine E-moodul, MPa y = -3E-07x 2 + 0,0092x + 268,5 R 2 = 0, TAB E-moodul, MPa Joonis 3.3. TAB kihi E-mooduli muutuse mõju katendi üldisele E-moodulile TAB kihi E-mooduli 4,6 kordne muutus (11000-lt MPa-lt 2400 MPa-ini) põhjustab katendi üldise E-mooduli 44 MPa-lise muutuse (342-lt MPa-lt 298 MPa-ini) (joonis 3.3). Eeltoodu kinnitab KMA kihi E-mooduli muutmisel tehtud järeldust, et metoodikas ei avalda kattekihi E-mooduli märkimisväärne suurendamine samaväärset mõju katendi üldise E- mooduli väärtusele. TAB kihi arvutusliku E-mooduli suurendamine umbes 2 korda (2400-lt 5000-nde MPa-ni) suurendab katendi üldist E-moodulit 17 MPa. 2/3

127 Lisa 4 KMA ja TAB mooduli muutuse mõju katendi üldisele E- moodulile (aluse E-moodul ) Katendi üldine E-moodul Variant nr. Joonis 3.4. KMA ja TAB kihtide E-mooduli muutuse mõju katendi üldisele E-moodulile (variandi nrtele vastavad KMA ja TAB E-moodulid vt. tabel 3.4) Kahe ülemise katendikihi (KMA ja TAB) E-mooduli üheaegne märkimisväärne vähendamine avaldab ootuspäraselt katendi üldise E-mooduli muutusele suuremat mõju, kui ainult ühe kihi mooduli vähendamine (tabel 3.4, joonis 3.4). Kuid ikkagi põhjustab kihtide moodulite kordades vähenemine (KMA 19 korda ja TAB 4,6 korda) katendi üldise E-mooduli umbes 30 %-lise vähenemise. Seega kinnitab eeltoodud analüüs, et metoodika eripärast tingituna on tema alusel arvutatud katendi üldine E-moodul suhteliselt vähetundlik kattekihi E-mooduli märkimisväärsele (isegi kordades) muutusele. Seetõttu on ka FWD mõõtmistulemuste alusel metoodikaga tagasiarvutatud asfaltbetooni kihtide E-moodulid tunduvalt suuremad harjumuspärastest. 3/3

128

129

130

131

132

133

134

135

136

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Juhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk

Juhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk Juhend Kuupäev: 13.10.2015 Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised 1. Juhendi eesmärk Käesolev juhend on mõeldud abivahendiks välisõhus sisalduvate saasteainete või saasteallikast väljuva saasteaine heite

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika. EST meetod

Ehitusmehaanika. EST meetod Ehitusmehaanika. EST meetod Staatikaga määramatu kahe avaga raam /44 4 m q = 8 kn/m 00000000000000000000000 2 EI 4 EI 6 r r F EI p EI = 0 kn p EI p 2 m 00 6 m 00 6 m Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 (Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.

Διαβάστε περισσότερα

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri

Διαβάστε περισσότερα

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik

Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega Aire Olesk, Kaupo Voormansik ESTGIS Narva-Jõesuu 24. Oktoober 2014 Tehisava-radar (SAR) Radarkaugseire rakendused Muutuste tuvastus Biomass Tormi-

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom. Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise

Διαβάστε περισσότερα

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks

Διαβάστε περισσότερα

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]

Διαβάστε περισσότερα

1. Paisksalvestuse meetod (hash)

1. Paisksalvestuse meetod (hash) 1. Paisksalvestuse meetod (hash) Kas on otsimiseks võimalik leida paremat ajalist keerukust kui O(log n)? Parem saaks olla konstantne keerukus O(1), mis tähendaks seda, et on kohe teada, kust õige kirje

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad 6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline

Διαβάστε περισσότερα

Smith i diagramm. Peegeldustegur

Smith i diagramm. Peegeldustegur Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes

Διαβάστε περισσότερα

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

Kandvad profiilplekid

Kandvad profiilplekid Kandvad profiilplekid Koosanud voliaud ehiusinsener, professor Kalju Looris ja ehnikalisensiaa Indrek Tärno C 301 Pärnu 2003 SISUKORD 1. RANNILA KANDVATE PROFIILPLEKKIDE ÜLDANDMED... 3 2. DIMENSIOONIMINE

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

Veaarvutus ja määramatus

Veaarvutus ja määramatus TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted

Διαβάστε περισσότερα

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka

Διαβάστε περισσότερα

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α = KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α

Διαβάστε περισσότερα

Statistiline andmetöötlus, VL-0435 sügis, 2008

Statistiline andmetöötlus, VL-0435 sügis, 2008 Praktikum 6 Salvestage kursuse kodulehelt omale arvutisse andmestik lehmageen.xls. Praktikum püüab kirjeldada mõningaid võimalusi tunnuste vaheliste seoste uurimiseks. Kommentaarid andmestiku kohta Konkreetselt

Διαβάστε περισσότερα

Excel Statistilised funktsioonid

Excel Statistilised funktsioonid Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

Tabel 1 Tala HE800B ristlõike parameetrid

Tabel 1 Tala HE800B ristlõike parameetrid KONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUSED Komposiitsilla kandetalaks on valitud valtsitud terastala HE800B (võib kasutada ka samadele ristlõike parameetritele vastavat keevitatud tala). Talade vahekaugus on 1,7 meetrit.

Διαβάστε περισσότερα

Sirgete varraste vääne

Sirgete varraste vääne 1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3

Διαβάστε περισσότερα

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.

Διαβάστε περισσότερα

Materjalide omadused. kujutatud joonisel Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega,

Materjalide omadused. kujutatud joonisel Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, Peatükk 7 Materjalide omadused 1 Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõpevad katsekeha purunemisega, näiteks tõmbekatse, väändekatse või löökkatse.

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Raudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine

Raudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Raudbetoonkonstruktsioonid I MI.0437 Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Juhend kursuseprojekti koostamiseks Dots. J. Valgur Tartu 2016 SISUKORD LÄHTEÜLESANNE... 3 ARVUTUSKÄIK... 3 1. Vahelae konstruktiivne

Διαβάστε περισσότερα

Deformatsioon ja olekuvõrrandid

Deformatsioon ja olekuvõrrandid Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y,

Διαβάστε περισσότερα

Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega

Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA INFORMAATIKATEADUSKOND Matemaatilise statistika instituut Finants- ja kindlustusmatemaatika eriala Kärt Päll Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

PORTATIIVNE KÄSIVINTS

PORTATIIVNE KÄSIVINTS MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL PORTATIIVNE KÄSIVINTS MHX0020- PÕHIÕPPE PROJEKT Üliõpilane: Kood: Juhendaja:....... prof. Maido Ajaots Tallinn 2006 2 Sisukord Eessõna....lk...

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks

Διαβάστε περισσότερα

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm. TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ

Διαβάστε περισσότερα

5 Vaivundamendid. Joonis 5.1. Vaivundamentide liigid. a) lint; b) vaiarühm posti all; c) üksikvai posti all. Joonis 5.2 Kõrgrostvärgiga vaivundament

5 Vaivundamendid. Joonis 5.1. Vaivundamentide liigid. a) lint; b) vaiarühm posti all; c) üksikvai posti all. Joonis 5.2 Kõrgrostvärgiga vaivundament 1 5 Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab

Διαβάστε περισσότερα

HAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST

HAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST HAPNIKUTABE INHIBEEIMISE TEST 1. LAHUSED JA KEMIKAALID 1.1 Üldised põhimõtted Lahuste valmistamiseks kasutada analüütiliselt puhtaid kemikaale. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud

Διαβάστε περισσότερα

MAANTEEDE PROJEKTEERIMISNORMID MÕISTED

MAANTEEDE PROJEKTEERIMISNORMID MÕISTED Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 Tee projekteerimise normid Lisa MAANTEEDE PROJEKTEERIMISNORMID MÕISTED Käesolevas määruse lisas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Διαβάστε περισσότερα

Lexical-Functional Grammar

Lexical-Functional Grammar Lexical-Functional Grammar Süntaksiteooriad ja -mudelid 2005/06 Kaili Müürisep 6. aprill 2006 1 Contents 1 Ülevaade formalismist 1 1.1 Informatsiooni esitus LFG-s..................... 1 1.2 a-struktuur..............................

Διαβάστε περισσότερα

Juhuslik faktor ja mitmetasandilised mudelid

Juhuslik faktor ja mitmetasandilised mudelid Peatükk 2 Juhuslik faktor ja mitmetasandilised mudelid Uurime inimese verer~ohku. Inimese verer~ohk on üsnagi varieeruv ja s~oltub üsnagi tugevalt hetkeolukorrat mida inimene on enne m~o~otmist söönud/joonud,

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

Elastsusteooria tasandülesanne

Elastsusteooria tasandülesanne Peatükk 5 Eastsusteooria tasandüesanne 143 5.1. Tasandüesande mõiste 144 5.1 Tasandüesande mõiste Seeks, et iseoomustada pingust või deformatsiooni eastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni

Διαβάστε περισσότερα

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6.

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6. Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. detsember 2016 (OR. en) 15755/16 ADD 2 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: ENT 238 MI 809 ENV 821 DELACT 259 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Διαβάστε περισσότερα

Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis

Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis Energiakuluarvutus D.O.F. tech Oy 2006 SISUKORD 1 Teavet DOF-THERMi kohta...1

Διαβάστε περισσότερα

Kaspar Tennokese. Lennusadama meresoojuspumba KOLLEKTORI PROJEKT. Lennusadama meresoojuspumba KOLLEKTORI PROJEKT

Kaspar Tennokese. Lennusadama meresoojuspumba KOLLEKTORI PROJEKT. Lennusadama meresoojuspumba KOLLEKTORI PROJEKT Lennusadama meresoojuspumba KOLLEKTORI PROJEKT Lennusadama meresoojuspumba KOLLEKTORI PROJEKT Merepõhja ca 10 m sügavusele on kavandatud 44 kollektorit (PEM40x2,4 ). Ühe kollektori aktiivosa pikkus on

Διαβάστε περισσότερα

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid. KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks

Διαβάστε περισσότερα

GEOTEHNIKA ARUANNE. Puise sadama ehitusgeoloogiline uuring

GEOTEHNIKA ARUANNE. Puise sadama ehitusgeoloogiline uuring 2358-1 GEOTEHNIKA ARUANNE Puise sadama ehitusgeoloogiline uuring Juhataja Rauno Raudsepp Autor Peedo Nelke Tallinn, 2010 SISUKORD TEKST 1. Üldosa 2. Geoloogiline ehitus 3. Geotehnilised tingimused TABELID,

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass 217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht

Διαβάστε περισσότερα

1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.

1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust. Kaorimeetriised mõõtmised LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 KALORIMEETRILISED MÕÕTMISED TÖÖ EESMÄRGID 1. Õppida tundma aorimeetriiste mõõtmiste põhimõtteid ja aorimeetri ehitust. 2. Määrata jää suamissoojus aorimeetriise

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks

Διαβάστε περισσότερα

2. HULGATEOORIA ELEMENTE

2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.

Διαβάστε περισσότερα

ohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil

ohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil ohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil Kooskõlas standardiga EN 12195-1 : 2010 Käesolev juhend pakub praktilisi juhiseid koormakinnituseks vastavalt Euroopa standardile EN 12195-1:2010. Kõik arvväärtused

Διαβάστε περισσότερα

LIBS tehnoloogia rakendamine Eesti maavarade ekspress-analüüsiks

LIBS tehnoloogia rakendamine Eesti maavarade ekspress-analüüsiks LIBS tehnoloogia rakendamine Eesti maavarade ekspress-analüüsiks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt 7594 Leping 3326 Aruanne Aruande koostas: Matti Laan TÜ Gaaslahenduslabor Jaan. 2016 1 P a g

Διαβάστε περισσότερα

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 2 NÕUDED ENNE 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD NING

Διαβάστε περισσότερα

Lõpparuanne Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring

Lõpparuanne Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Lõpparuanne Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Tallinn, 2014 Tallinn 2017 Tallinn, 2014 Tallinn 2017 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse

Διαβάστε περισσότερα

kus: = T (3.1) külmasilla punktsoojusläbivus χ p, W/K, mis statsionaarsetes tingimustes on arvutatav valemist: = χ (T T ), W

kus: = T (3.1) külmasilla punktsoojusläbivus χ p, W/K, mis statsionaarsetes tingimustes on arvutatav valemist: = χ (T T ), W Külmasillad Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusläbivusest. Külmasillad võivad olla geomeetrilised (näiteks välisseina välisnurk, põranda

Διαβάστε περισσότερα