ÜHISKONDLIKU HOONE ENERGIAAUDIT Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa 2 -korruseline muuseum Tellija: Piiriäärne Energiaarenduse MTÜ Kontaktisik: Urmo Lehtveer Aadress: Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa Auditeerija: Helioest OÜ, reg. nr. 11352009 MTR registreering: EHA000086, Energiaauditi tegemine Vastutav spetsialist: Priit Pikk Kontakttelefon: (+372) 528 4346 E-post: priit@helioest.ee Koostamise periood: Veebruar, Märts, 2012.a. Tartu, 2012.a.
Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud ülalmainitud aadressil oleva elamu kütte, ventilatsiooni, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti viimase kolme aasta soojuse, elektri ning tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Energiasäästumeetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energia tarbimise vähendamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist, elektritarbimist ja veetarbimist. Sooja tarbevee kulu on arvutatud kõikide ruumide peale kokku. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvu alusel. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevatele nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhul ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tulevad teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Ruumide sisekliimast parema ülevaate saamiseks on teostatud vastavaid mõõtmisi logimisseadmetega ning hoone kvaliteedist parema ülevaate saamiseks on kasutatud infrapunakaamerat. Tellija, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20% Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 2/19
Sisukord EESSÕNA 1. Tulemuste kokkuvõte ja ülevaade säästuettepanekutest 1.1 Kasutatud energia hindade prognoos. 1.2 Hoone energiatarbimise säästupaketid 1.3 Elektrienergia sääst 2. Hoone üldandmed ja energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine 2.2 Hoone üldandmed 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis/renoveerimistööd 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte 2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus 2.6 Soojusenergia kulu 2.7 Elektrienergia kulu 2.8 Hoone soojusbilanss 3. Hoone piirded ja tehnosüsteemid ning nende renoveerimine 3.1 Hoone tarindite üldiseloomustus ja hetkeolukord 3.2 Hoone piirdetarindite renoveerimine 3.3 Sisekliima küsitluste tulemused 3.4 Kütte- ja tsentraalse sooja tarbevee ettevalmistuse süsteemid 3.5 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid 3.6 Ventilatsioonisüsteem 4. Lisad 4.1Tasakaalutemperatuuride leidmine Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 3/19
1. Tulemuste kokkuvõte ja ülevaade säästuettepanekutest 1.1 Kasutatud energia hindade prognoos. Soojusenergia Soojusenergia algmaksumus on arvutatud kasutatud kütteliikide alusel. Soojusenergia maksumus on arvestatud aastase kasvuprotsendiga: 3,04% EUR/MWh 90 80 83,6 70 60 62,0 50 40 46,0 30 20 10 0 2010 2015 2020 2025 2030 2035 aasta Keskmine soojusenergia maksumus Eestis keskkütteks 2009 2010 2011 53,32 65,94 63,37 Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa küla, Meremäe vald, Võrumaa 45 2011 2010 2009 Soojusenergia maksumuse võrdlus, EUR/MWh 40 45 50 55 60 65 70 Elektrienergia Avatava elektrituru tingimustes on oodata elektrihinna tõusu üle 1,5 korra ehk 0,15 EURni kwh eest, kuna mujal Euroopas on elektrienergia maksumus selline ja kõrgemgi. Elektrienergia maksumus on arvestatud aastase kasvuprotsendiga: 4% EUR/MWh 250 200 150 158,4 234,5 100 107,0 50 0 2010 2015 2020 2025 2030 2035 aasta Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 4/19
1.2 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästupaketid on tähtsaim osa käesolevast raportist. Säästupakettidest saab tellija ülevaate võimalikest kompleksetest renoveerimistöödest. Säästupakette on esitatud mitu ning tellija valib endale sobiva arvestades hoone elanike maksejõuet, võimalusi ning soove. Esmalt on esitatud selgitused säästupakettides tehtavate renoveerimistööde kohta ning seejärel on kirjutatud täpsemalt hoone osade kaupa täpsemalt renoveerimistöö sisu, maksumus, tasuvusaeg ning umbkaudne renoveerimise eluiga. Energiasäästu pakett I Esimene säästupakett hõlmab akende ning välisuste vahetust. Samuti koridori seinte lisasoojustamist, et vältida palju probleeme külmade talvedega. Akende vahetamisel vähenevad soojakaod ning samuti õhuvahetuse kaod akende raamidelt ning akende ümbert. Tasuvusajad on pikad, sest energia maksumus on kohalikul küttel veel üsna madal ning ehitushinnad kõrged. Hoone osa Renoveerimistööde kirjeldus Maksumus Eluiga, a Uute akende ja uste soojusjuhtivusteguriks on arvestatud vastavalt Aknad, uksed minimaalselt 1,1 ja 1,5W/m2K kohta. Akende vahetuse maksumuseks on arvestatud 110EUR/m2 kohta ja uste vahetuseks 190EUR/m2 2 391 40 kohta. Seinte soojustamine soojustuskattega, mille soojusjuhtivustegur on Koridor 0.5 W/m 2 K. Soojustamise maksumuseks on arvestatud 60EUR/m 2. 5 295 50 Investeeringu kogumaksumus Soojusenergia sääst, MWh/a Soojusenergia sääst köetava pinna kohta, kwh/m 2 a Soojusenergia sääst köetava pinna kohta, % Aastane energiasäästu väärtus Lihttasuvusaeg, aastat Soojuse keskmise MWh hinnaga 7 687 4,22 13,85 30% 245 31,4 58 120 269 EEK Energiasäästu pakett II Teise säästupaketi raames renoveeritakse lisaks esimese säästupaketi töödele hoone seinad. Peale seinte soojustmist vähenevad soojuskaod tarindist ning samuti akendest, sest akende põsed saavad paremini viimistletud. Samuti väheneb majas õhuvahetus ja seetõttu peab tähelepanu pöörama õhuvahetuse säilitamisele. Hoone osa Aknad, uksed Koridor Renoveerimistööde kirjeldus Uute akende ja uste soojusjuhtivusteguriks on arvestatud vastavalt minimaalselt 1,1 ja 1,5W/m2K kohta. Akende vahetuse maksumuseks on arvestatud 110EUR/m2 kohta ja uste vahetuseks 190EUR/m2 kohta. Seinte soojustamine soojustuskattega, mille soojusjuhtivustegur on 0.5 W/m2K. Soojustamise maksumuseks on arvestatud 60EUR/m2. Maksumus Eluiga, a 2 391 40 5 295 50 Seinad Hoone seintele paigaldatakse lisasoojustus, mille U-arv on 0.5W/m 2 K. Seina soojustamine peab katma kogu hoone seinte pinnad ning parapeti välimise osa. Soojustamise maksumuseks on arvestatud 65 EUR/m 2. Kuna hoones halveneb õhuvahetus, siis tuleb paigaldada Ventilatsioon värskeõhuklapid akendesse. Ühe värskeõhuklapi paigaldamise maksumuseks on arvestatud 30 EUR/tk. Investeeringu kogumaksumus Soojusenergia sääst, MWh/a Soojusenergia sääst köetava pinna kohta, kwh/m 2 a Soojusenergia sääst köetava pinna kohta, % Aastane energiasäästu väärtus Lihttasuvusaeg, aastat Soojuse keskmise MWh hinnaga 18 850 4,93 16,20 35% 311 60,61 63 10 863 50 300 20 294 933 kr Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 5/19
Energiasäästu pakett III Kolmas säästumeetmete pakett hõlmab lisaks teisele säästupaketile lisaks ventilatsiooniseadmete paigaldamist. Hoone ventilatsiooni lahendamisel pakun välja ruumidepõhised ventilatsiooniseadmeid, mis tagavad väljamineva sooja taaskasutuse. NB! Ainult III säästupakett tagab hoones väga hea sisekliima ning vastab Kredexi esitatud kõige suuremale toetusele. Hoone osa Aknad, uksed Koridor Renoveerimistööde kirjeldus Uute akende ja uste soojusjuhtivusteguriks on arvestatud vastavalt minimaalselt 1,1 ja 1,5W/m2K kohta. Akende vahetuse maksumuseks on arvestatud 110EUR/m2 kohta ja uste vahetuseks 190EUR/m2 Seinte soojustamine soojustuskattega, mille soojusjuhtivustegur on 0.5 W/m2K. Soojustamise maksumuseks on arvestatud 60EUR/m2. Maksumus Eluiga, a 2 391 40 5 295 50 Seinad Ventilatsioon Hoone seintele paigaldatakse lisasoojustus, mille U-arv on 0.5W/m2K. Seina soojustamine peab katma kogu hoone seinte pinnad ning parapeti välimise osa. Soojustamise maksumuseks on arvestatud 65 EUR/m2. Ventilatsiooniseadmeid on vaja hoone peale kokku 4 ning nende kogumaksumus on 1400EUR seadmete paari peale. Investeeringu kogumaksumus Soojusenergia sääst, MWh/a Soojusenergia sääst köetava pinna kohta, kwh/m 2 a Soojusenergia sääst köetava pinna kohta, % Aastane energiasäästu väärtus Lihttasuvusaeg, aastat Soojuse keskmise MWh hinnaga 1.3 Elektrienergia sääst 21 350 6,31 20,71 45% 397,5 53,7 63,0 10 863 50 2 800 30 334 050 kr Elektrienergia sääst ei kuulu säästupakettide alla ning tuuakse seetõttu eraldi välja. 2009 2010 2011 Päevane ja öine elektritarbimine 7339 6547 4752 kwh/a hoones Soovitan kiigata Eesti Energia kodulehele ning kasutades hinnakalkulaatorit leida endale odavaim hinnapakett. Hinnakalkulaatorid: http://www.energia.ee/index.php?id=1666 Muud energiatõhususe nipid ja ideed: http://helioest.blogspot.com Tulevikus teadmiseks, et elektripaketi vahetustasu, juhul kui viimasest muutmisest on möödas 365 päeva on tasuta. Allikas: http://www.energia.ee/index.php?id=1614 Elektrienergia säästimiseks saab esimese sammu teha igaüks ise. Oluline on muuta oma mõtlemis- ja käitumisharjumusi ning energiasääst tulebki vaikselt. Vahest on tore uurida, mis teised inimesed on teinud ja kuidas energiat säästnud. Seda saab teha näiteks internetiavarustes. Toon siinkohal mõned märksõnad elektrienergiasäästuks: 1. Kasuta köögis sobivat keedunõud vee keetmisel, supi valmistamisel ning lisaks on väga oluline et valitud nõu, pann oleks tasapinnaline ning täielikus kontaktis küttekehaga. 2. Keera söögivalmistamisel elekter maha juba enne söögi valmimist, sest enamjaolt pottidel ja ka toidus kasutataval vedelikul on soojusinerts, mis hoiab toidu veel kaua sooja. 3. Nõude pesemisel kasuta kraanikausi lukku ning sooja vett. Rasvasemate nõude jaoks lisaks nõude pesuvahendit. 4. Vaheta valgustuseks kasutatud pirnid säästupirnide vastu. Vali ainult hea kvaliteediga pirne, sest ainult korralikult firmad saavad tagada säästupirni hea kvaliteedi. Ühiskasutatavates ruumides polnud kasutusel liikumisanduriga või releedega valgusteid, mis võivad vahepeal kasulikuks osutuda ka muuseunis, kui mõni külaline unustab valgusti WCs või ka koridoris põlema. Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 6/19
2. Hoone üldandmed ja energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub osaliselt ümbritsetud teistest majadest ja puudest. Tuule ja päikese lisamõjuga, võrreldes standardväärustega, hoonele ei tule arvestada. PÕHI LÕUNA 2.2 Hoone üldandmed Ehitisregistri kood Ehitusaasta Korruste arv, tk Kasutajate arv, tk Ehitise üldised olulised tehnilised andmed Ehitisalune pindala, m² Suletud netopind, m² Köetav pind, m² Trepikodade pind, m² EHR - Eesti Ehitisregister Allikas 113032775 Haldaja 1916 Haldaja 2 Haldaja 2 Haldaja 185 Joonistelt 311 EHR 305 Joonistelt 19 Joonistelt 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis/renoveerimistööd Selliseid töid pole hiljuti tehtud, mis energiaauditi tulemust mõjutaksid. 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Mõõteseade Tüüp Täpsus Töövahemik Kasutatud Temperatuuri ja niiskuse logimisseadmed Niiskuse loger Temperatuuri loger RH ±2,5%; temp ±0,35 C 5 95% RH ei -20 70 C ei Infrapuna kaamera FLIR ThermaCAM E300 ±0,1 C 320x240px -20...+300 C jah Voolutugevuse ja pinge mõõteriist Düwi 07985 ±.01A ±0.1V 0...20A 0...400V Mõõtmistulemused on esitatud punktis 4.1 "Sisekliima mõõtmistulemused" ei Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 7/19
2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis: Kasutatav kütus: Kütte tarnija: Sooja tarbevee valmistamine: Ventilatsiooni liik: Elektrienergia tarnija: Elektrivõrgu pinge: Kohtküte Puit Lokaalselt Elektriboileritega Loomulik Eesti Energia AS 3x230V, 3x380V 2.6 Soojusenergia kulu Hoone soojustarbimise andmed on korrigeeritud kraadpäevadega. 2009 2010 2011 Energiatarbimine kütteks 11,9 20,8 27,0 MWh/a Energia kulu vee soojendamiseks 0,0 0,0 0,0 MWh/a Tegeliku aasta kraadpäevade arv, II piirkond( Järva, Tartu, Rapla,... ) Normaalaasta kraadpäevade arv 4065 4616 4242 3829 C d C d Kraadpäevadega korrigeeritud energiatarbimine kütteks 12,4 19,1 29,9 MWh/a Küttevajaduse kasv/langus võrrelduna eelmise aastaga - 154% 156% % Eritarbimine köetava pinna kohta 40,7 62,8 98,1 kwh/(m 2 a) Eritarbimine ruumala kohta 18,8 29,1 45,4 kwh/(m 3 a) Märkused: Märgata on, et elanike soojavajadus suureneb aasta aastalt. Põhjuseks on kindlasti mugavusvajaduse kasvamine ning keskmine elatustaseme tõus, mis võimaldab enam raha kulutada kütmisele. Kraadpäevadega korrigeeritud energiatarbimine kütteks 2011 29,9 2010 19,1 2009 12,4 2.7 Elektrienergia kulu 0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0 Elektrienergia tarbimine Päevane ja öine Eritarbimine köetava pinna kohta 2009 7,3 24,10 2010 6,5 21,50 2011 4,8 MWh/a 15,61 kwh/(m 2 a) Elektrienergia tarbimine kokku, MWh/a 2011 4,8 2010 6,5 2009 7,3 Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 8/19
2.8 Hoone soojusbilanss Hoone soojusbilanss näitab, kui palju hoone tarbib soojust ning mil viisil kantakse peamiselt soojust majast välja. Soojusbilansis tuuakse soojustarbmine ilma sooja vee kuluta, sest tarnitud või hoones valmistatud sooja vee energiat ei kasutata hoone kütmiseks. Soojuskadu läbi piirdetarindite köetavates ruumides Soojuskadu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks Arvutatud soojusenergia kulu Soojusenergia kulu kütteks kogutud andmete alusel* *Eelnevalt on maha arvestatud kütteseadmete kasutegurid MWh/a 11,9 2,0 13,9 14,0 Osakaal 85% 15% Mõõdetud Soojuskaod, % energiakulu, % Piirdetarinditest VÄLJA Elekter 4% Tasakaalu temperatuur 85% SISSE hoones, C 9,17 Õhuvahetusega 15% Küttepuit 96% Tasakaalu temperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil. Hoone tasakaalu temperatuur arvutati arvutusliku meetodiga (vt. lisa 4.2). Soojuskaod piirdetarinditest, MWh/a Katus 0,6 5% Aknad, uksed 2,8 23% Tarind ehk seinad 6,6 56% Põrand 1,9 16% Kokku 11,9 100% 16% 5% Katus Aknad, uksed 23% Tarind ehk seinad Põrand 56% Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 9/19
3. Hoone piirded ja tehnosüsteemid ning nende renoveerimine 3.1 Hoone tarindite üldiseloomustus ja hetkeolukord Termoülevaatuse teostamisel olid ilmastikutingimused järgmised. Katus Olukorra kirjeldus Ettepanekud renoveerimiseks Hoone viilkatus on renoverimise käigus soojustatud, kuid üksikuid probleeme nurkades ja äärtel on märgata. Keset pindasi aga termokaamera probleeme ei tuvastanud. Katuse soojapidavad kihid Materjal Paksus, cm Soojusjuhtivustegur Laudis 2 Soojustus talade vahel 30 Nurgas on küll külm piirkond, kuid samas on see ruum kütmata. Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 0,22 W/m2K 10/19
Läbipuhumine katusetalade ümbert. See on tüüpiline viga talade ümber soojustamisel. Samamoodi kerge sissepuhumine. Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 11/19
Tarind ehk seinad Olukorra kirjeldus Esimese korruse seinad on laotud vanadest palkidest ning nüüd on renoverimise käigus seinad seestpoolt soojustatud. Ei pea seda õigeks, sest soojustamisel tekib kiire õhu soojenemine ning võib olla, et niiskus soojustuse ja palgi vahel ei kuiva piisavalt kiiresti välja. Tarindi soojapidavad kihid Materjal Paksus, cm palksein 17 Krohv 2 Soojustus 5 Hõredamad kohad palkide vahel. Ettepanekud renoveerimiseks Vajalik ka välispidine hoone soojustamine, et tagada kõrgemaid temperatuure hoones. Temperatuuri tõstmine aitaks kindlasti kaasa ka turistidele pikemale viibimisele hoones, sest vastasel juhul hakkab neil lihtsalt külm. Välispidine soojustamine lisaks aitaks ennetada niiskuse tekkimise riske. Soojusjuhtivustegur 0,55 W/m2K Betoonplaadi kaudu väljub hoonest sooja. Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 12/19
Ukse kõrvalt on üksik vähe soojapidav koht. Vajalik lisatihendada. Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 13/19
WC sein on võrreldes teiste seintega isegi kehvemas olukorras või siis on temperatuurid kõrgemad selle tõttu et selles ruumis on elektriradiaator. Köetavate ruumide aknad Olukorra kirjeldus Ettepanekud renoveerimiseks Aknad on vanad kahekihilised puitaknad, mis pole küll Vajalik soojakadude vältimiseks vahetada. amortiseerunud, kuid vähe soojapidavad. Akende osakaal tarindist 4,8% Vahetamata aknaid 100,0% Akna ülemisest äärest ning akna ümbert on märgata soojakadusi. Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 14/19
Enamuses on siiski aknad ümberringi kenasti tihendatud. Akende nurgad soojemad ning samuti tagumise akna parem külg on soojem. Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 15/19
3.2 Hoone piirdetarindite renoveerimine Järgnevalt on toodud hoone piirete renoveerimisel saavutatud soojusjuhtivustegur ja energiasääst piirete kaupa. Tasakaalutemperatuur - Näitab milline oleks hoone sisetemperatuur, kui vabasoojuse arvelt hoone ei soojeneks. Vabasoojus - Seadmete, inimeste, päikese poolt hoonesse antav soojus. III Soojuskadude jaotus hoone piiretest pärast energiasäästupakettide teostamist, MWh/a 1,1 0,6 1,9 4,6 II 1,2 0,6 1,9 4,9 I 1,1 0,6 1,9 6,1 Enne ren. 2,8 0,6 1,9 8,5 0,0 2,0 4,0 6,0 8,0 10,0 12,0 14,0 16,0 Aknad, uksed Katus ja pööning Põrand (keldrita) Seinad avausteta Piirdetarind või selle osa Pindala, m 2 Hinnanguline U- väärtus W/(m 2 *K) Hinnangulised soojuskaod MWh/a Katus ja pööning Seinad avausteta Aknad, uksed Põrand (keldrita) Hoone tasakaalutemperatuur( C) enne renoveerimist: 9,17 53,1 298,7 19,0 185,1 0,22 0,58 3,00 0,47 0,6 8,5 2,8 1,9 Hoone tasakaalutemperatuur( C) peale I energiasäästupaketi teostamist: Renoveerimistöö kirjeldust vaata p. 1.2 I säästupakett Uus U-arv renoveerimisel, W/(m 2 *K) 0,22 0,42 1,18 0,47 9,01 Hinnangulised soojuskaod, MWh/a 0,6 6,1 1,1 1,9 Energiasääst MWh/a 0,01 2,47 1,56 0,00 Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 16/19
Hoone tasakaalutemperatuur( C) peale II energiasäästupaketi teostamist: Renoveerimistöö kirjeldust vaata p. 1.2 II säästupakett Uus U-arv renoveerimisel, W/(m 2 *K) 0,22 0,30 1,18 0,47 10,12 Hinnangulised soojuskaod, MWh/a 0,6 4,9 1,2 1,9 Energiasääst MWh/a -0,06 3,66 1,56 0,00 Hoone tasakaalutemperatuur( C) peale III energiasäästupaketi teostamist: Renoveerimistöö kirjeldust vaata p. 1.2 III säästupakett Uus U-arv renoveerimisel, W/(m 2 *K) 0,22 0,30 1,18 0,47 9,58 Hinnangulised soojuskaod, MWh/a 0,6 4,6 1,1 1,9 Energiasääst MWh/a -0,03 3,94 1,63 0,00 Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 17/19
3.3 Sisekliima küsitluste tulemused Hoones pole probleeme niiskuse või hallitusega, sest hoone on piisavalt hõre ning õhuniiskus ei tõuse kõrgele ning seetõttu niiske õhk viiakse kiirelt välja, kui see ka tekib. Pigem mainite hoone kasutajate poolt, et olgugi, et hoone on lisassoojustatud ei tõuse temperatuurid hoones ning ahi ei toimi piisavalt hästi. 3.4 Kütte- ja tsentraalse sooja tarbevee ettevalmistuse süsteemid Energia kulu hoone kütteks, kwh Koguelekter 1468 1309 950 Puit 10400 19500 26000 Kokku 11868 20809 26950 Kütmise kasutegur 100% 50% 3.5 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tualetis olevad veetorud kipuvad külmuma suure külmaga, sest seinad on vähe õhutihedad väga madalate temperatuuridega tekivad probleemid. Vajalik on seinte lisatihendamine ning vajadusel seinte avamine ja lisasoojustamine. 3.6 Ventilatsioonisüsteem Õhu sissepuhe toimub maja ebatiheduste kaudu ning väljub ventilatsioonikanalite kaudu ehk loomulik ventilatsioon. Teine pool ventilatsioonisüsteemis on õhu väljapääs. Hetkel toimub õhu väljapääs ahjulõõride kaudu ning ahju küttes tõmmatakse värsket õhku aknapragudest, uste alt, jne. Ventilatsioonisüsteemide lahendused ja nende tasuvusaeg on kirjeldatud säästupakettides. Õhuvahetus Õhuvahetuse kordarv näitab mitu korda tunnis õhk ruumis/hoones vahetub ühe tunni jooksul. Õhuvahetuse määramisel on kasutatud sisekliima küsitluste tulemusi, TTÜ uuringuid, katselist mõõtmist ventilatsiooni lõõridest, ventilatsiooniavade korrasoleku hindamist ning kõiki muid vihjeid. Õhuvahetuse otsene mõõtmine on väga keeruline ning hetkel leitud väärtused on peamiselt uuringutele, kogemustele ja kogutud andmetel põhinevad. Vajalik ventileeritav õhuhulk, m 3 657 (pole arvestatud siseinu) Energiasäästu pakett Eluruumid Enne renoveerimis I II III IV t Õhuvahetuse kordarv, 1/h 0,20 0,20 0,20 0,30 0,30 Õhuvahetuse kordarv, m3/s 0,03 0,03 0,03 0,05 0,05 Ventilatsiooni soojustagastuse efektiivsus, % 0% 0% 60% 0% Erisoojuskadu õhuvahetusele, W/K Soojuskadu, MWh/a 41,8 41,8 41,8 25,1 62,8 2,04 2,00 2,27 1,28 3,60 Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 18/19
Vabasoojus Hoone vabasoojus on inimestele, elektriseadmetelt, päikeselt hoonesse eraldatav soojus. Vabasoojust tuleb täiendavalt arvestada, kui hoone asub väga avatud kohas päikesele, avatud maastikul või hoones on palju inimesi m 2 kohta. Kogu vabasoojused korterelamus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai September Oktoober November Detsember Lisakoefitsient KOKKU Inimesed, seadmed ja Päike kwh/m2 valgustus kwh/m2 Kokku kwh/m2 0,8 3,3 4,1 1,7 3,1 4,8 4,4 3,3 7,7 4,5 3,2 7,7 5,6 3,2 8,8 3,4 3,2 6,6 1,6 3,3 4,9 0,7 3,2 3,9 0,3 3,3 3,6 1 0,7 0 23,00 20,37 43,37 4. Lisad 4.1Tasakaalutemperatuuride leidmine Tasakaalu temperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil. Tasakaalutemperatuur langeb peale hoone renoveerimist, millega saavutatakse lisa säästu. Erisoojuskaod, H Piirdetarinditest, kw/k, Hpiire Tehe Enne renov. I II III IV ΣUi Ai 0,24 0,16 0,12 0,12 0,12 Õhuvahetusest, kw/k, Hohk Hoone kokku, kw/k, H Vabasoojus Kogu 1m2 kohta, kwh/(m2*a), qvs1 Vabasoojuse ärakasutamise osa Arvestuslik 1m2 kohta, kwh/(m2*a), qvs2 Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas, kwh/a, Qvs Keskmine vabasoojuskoormus, kw, Φvs Temperatuur Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt, C, Δtvs Hoone tasakaalu temp, C, tb L*ρ*c 0,04 0,04 0,04 0,03 0,06 Hohk + Hpiire 0,17 0,15 0,19 43,37 43,37 43,37 0,33 0,33 0,33 qkogu*util 14,31 14,31 14,31 14,31 14,31 qvs2*akoeta v ts - Eluruumide kaalutud keskmine sisetemperatuur 0,28 43,37 0,33 4358 0,20 43,37 0,33 4358 4358 4358 4358 Qvs/H 0,81 0,81 0,81 0,81 0,81 Φvs/H 2,83 3,99 4,88 5,42 4,33 ts - Δtvs 9,17 9,01 10,12 9,58 10,67 Helioest OÜ Energiaaudit - Muuseumitarõ, Obinitsa, Võrumaa 19/19