Õpilane: Rühm: 1
Krohvitööde terminid erikrohvid - tavapärastest mörtidest erinevate mörtide või tavalistest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid. hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud krohvipind. kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja katte- ehk täitekiht. kattekrohv (viimistluskiht) väline krohvikiht, millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind. krohvi aluspind krohvimiseks kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. krohvikiht sama mördiga ühe või mitme tööoperatsiooniga tehtud kiht. krohvi majakaribad krohvimise algfaasis täitekrohvimördist tehtud mördi- või muud juhtribad. krohvimine pinnatöötlusviis, kus mördiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus. Krohvimisel võib olla ka kaitsev mõju. Krohvitakse ühe või mitme kihina, kas käsitöövahenditega või mehhaniseeritult. krohvivõrk krohvi tugevdamiseks tavaliselt kasutatav perfoleht-võrk, punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobiv võrk. masinakrohv mördipumba või suruõhu abil laotatud krohv. nakkekrohv kõige alumine krohvikiht, mis tagab aluse ja pealetulevate krohvikihtide nakke. täitekrohv nakkekihi peale tulev, kolmekihilise krohvi kõige paksem osa, mis tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib kattekihi alusena vääriskrohv valmispinna (värviline) moodustuv krohv õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda. polümeerne krohv sisaldab polümeerseid sideaineid 8-11% ja mineraalseid aineid 79-83%. Kasutatakse ainult viimistluskrohvina. Neil toimub kivistumine peale vee aurustumist. Krohv on vihmakindel. Ei sobi kuumenevatele pindadele. mineraalne viimistluskrohv reeglina kuivseguna. Tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on väiksem kui 4,5%, tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad s.t lasevad veeauru läbi. Silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni abil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhus sisalduva CO-ga ja moodustab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Silikaatvärvi ei saa kanda siledale pinnale! silikoon-viimistluskrohv selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon. See ühendab endas nii polümeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta. Järgmised kihid peale ei nakku! 2
KROHVITÖÖDE ÜLESANNE Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva välimuse andmises, aluspinna kaitsmises ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise vastu. Krohviviise võib jagada kolme rühma: kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimine. MÖRDID Koostis: põhilised koostisosad on: sideaine, täiteaine ja vesi. Sideainet kasutatakse mördi omaduste parandamiseks. Värvaineid lisatakse värvilise mördi saamiseks. Sideaine: seob mördi täiteainematerjalid tervikuks ja liidab mördi aluspinnaga. Sideained määravad ka mördi omadused. Sideaineid on kahte tüüpi: hüdraulilised ehk vees kivistuvad ja mittehüdraulilised ehk õhksideained. Õhksideained: kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhu käes. Kasutatakse tingimustes. Hüdraulilised sideained: kivistuvad õhu käes ja vees. Kasutatakse tingimustes. Täitematerjalid: mördi peamine koostisosa, milleks tavaliseks on kas looduslik liiv või peenestatud kivimaterjal. Hästi töödeldava mördi saamiseks peab kasutatava liiva lõimis (terastik) olema sobiv. Liiv ei tohi sisaldada huumust ega mulda. Liiga suured liivaterad sõelutakse välja. Vesi: peab olema puhas ja ei tohi sisaldada mördi kivistumist takistavaid aineid. Lisandid: spetsiaallisanditega võib mõjutada mördi omadusi. Kasutada tohib ainult heaks kiidetud lisandeid. Pigmendid: kasutatakse mördile värvuse andmiseks. Pigmente tohib mördile lisada kuni 8% sideainete hulgast. Kasutatavad pigmendid peavad taluma leelist ja valgust. Parimad on sünteetilised pigmendid. Ei lahustu sideainetes ega kilettekitavates ainetes: õlides, lakkides. Müüritöödel kasutatavad mördid: Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. 3
Lubimört koosneb lubjast, liivast ja veest. On suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. Kasutada saab kuivades ja vähekoormatud kohtades. Lubimördi orienteeruv vahekord on 1:3...1:5. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada ainult kuivades kohtades. Peamisteks positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Orienteeruv vahekord on 1:2...1:4. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. KROHVIMINE Kergkruusplokkidest seina krohvimine Fassaadide viimistlusvariante on palju, kuid üks vanemaid ja levinumaid meetodeid on krohvimine. Krohv loob ühtse ja nägusa tervikfassaadi ning kaitseb samas konstruktsiooni ilmastikumõjude eest. Fassaadilahendus tuleb välja valida juba maja projekteerimisel. Olemasolevate hoonete puhul tuleb enne renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Lahenduses tuuakse ära segu margid, kulunorm ja kogus, kihi paksus, vajaduse korral tugevdusprofiilid ja armeerimisvõrgud, soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. Seega kui hoone viimistleda väljatöötatud krohvisüsteemi alusel, võib klient olla kindel selle kvaliteedis. Kui töö teostavad vastava ala kogenud spetsialistid, on võimalik fassaadile taotleda kuni 10-aastast garantiid. AEROC ja kergbetoonplokkidest seina krohvimine Krohvimise võib tinglikult jagada kahte etappi: seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pind viimistlussegu alla, ja viimistluskrohvi pealekandmine. Seina 4
esmane tasandamine algab aluse ettevalmistamisega segude pealekandmiseks. 2-3 päeva enne krohvitööde algust tasandatakse seina pinnas oleva muljumise lohud ka plokkide äralöögid. Müüri ladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse. Pärast parandustööde tegemist krunditakse sein vesilahusega. Järgmisel päeval võib alustada segude pinnalekandmist. Hoone nurkadesse ning akende ja uste ümber kleebitakse spetsiaalsed nurgaprofiilid. See on vajalik nurkade tugevdamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Kui tugevdused on paigaldatud, kantakse seinale esmane tasandus. Paksema tasandus- ja täitekihi tegemiseks kasutatakse tsement-polümeerset kiudkrohvi. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse kahes-kolmes kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedela mördiga, et see tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama margiga (odavamaid) sideaineid. Mördi tüübid: mörte nimetatakse nendes kasutatavate sideainete järgi: * lubimört (lubi), * tsementmört (tsement), lubitsementmört (lubi + tsement). Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, näiteks 35/65/500 on lubitsementmört, milles on 35 massiosa lupja, 65 massiosa tsementi ja 500 massiosa liiva. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müüritöödel. 5
Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side- ja täiteainete, tardumis- ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1. Otstarbe järgi: hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks viimistluskihtide tegemiseks dekoratiivkrohvide tegemiseks eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 1. Sideaine järgi: Lubimört Lubi-kipsmört Tsement-lubimört Tsementmört 2. Täiteainete järgi: Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega või peeni liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata. Kerged (soojad) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga 700-900 kg/m³. Räbuliiva saamiseks jahvatatakse räbu veskites ja sõelutakse. Igas räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku sisaldavaid tühimikke. Õhk on halb soojusjuht ning seetõttu on ka räbuliival valmistatud krohv väikese soojajuhtivusega. Dekoratiivsed, milles kasutatakse värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts. Terade mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. (1)Vilgukivi on looduslikult esinev säravmust pigment väljapaistva plaatja struktuuriga. Seda on Kreidezit roostekaitsevärvis suures koguses ja moodustab metalli pinnale kaitsva kihi, mis takistab vee ligipääsu. Peale selle tagab vilgukivi suurepärase kaitse UV-kiirte eest. Värvis sisalduv linaõli tekitab väga hea nakkuvuse aluspinnaga. (2)Antratsiit (ladina keeles anthracites, vanakreeka keelest ἄνθραξ "süsi; karbunkul") on vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöemodifikatsioon. Antratsiidile on iseloomulik suur tihedus (1500 1700 kg/m³) ja metalliläige. Kasutatakse kõrge kütteväärtusega tahke kütusena (kütteväärtus 8100 8350 kcal/kg). Põleb peaaegu suitsuta. 3. Tarbimis- ja kivinemiskiiruse järgi: Kiirtarduvad mördid (kips, kiirkivistuvad portselantsemendid, vesiklaasi jt lisanditega) Aeglaselt tarduvad mördid (lubja, savi, liimi jt lisanditega) 6
Tardumiskiirus oleneb peale sideainete ja lisandite omadustest, samuti aluspinnast, keskkonna temperatuurist ja õhuniiskusest tingimused peavad olemas valitud selliselt, et võimaldavad mörti korralikult pinnale kanda ja enne tardumist töödelda. Liiga aeglaselt tarduv krohvimört pidurdab tööd ja võib põhjustada ebakvaliteetset krohvi. Kuivamine ja kivistumine oleneb samadest teguritest ning seda reguleeritakse ruumide kütmise ja ventileerimisega, pindade kuivatamise või niisutamisega. Väga oluline on kuivatusrežiimi tundmine ja rakendamine väliskrohvi ning dekoratiiv- ja eriotstarbeliste krohvide tegemisel. KROHVIKIHID Sisseviske- ehk nakkekiht Kui aluspind on tugevalt imav, tuleb see katta täielikult sisseviske- ehk nakkekihiga, et ühtlustada imavust. Eriti vajalik on see segamüüritiste puhul. Esimene sisseviskekiht kantakse kivi- ja betoonpindadele 5mm ja puitpindadele 8mm paksuselt. Segamüüritiste puhul teeb olukorra keeruliseks see, et peale aluspinna ebaühtlase imavuse tekitab segamüüritises esinev erinev temperatuur ja niiskusrežiim fassaadipragusid. Nakkekrohv peab valmistama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel. Seetõttu tuleb ta teha võimalikult karedana. Kiht tehakse õhukese, umbes 90% pinnast katva kihina. Nakkekihti ei tasandata. Kui nakkekiht on tehtud poorsele alusele, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis. Põhikrohvimine ehk täitekiht Põhikrohv tehakse pärast sisseviskekihi küllaldast kivinemist. Sisseviskekihiga õgvendatakse seinaja laepinnad krohvipinnale ettenähtud tasasuseni. Kiht kantakse olenevalt pinna ja mördi liigist 5-12 mm paksuselt. Mehhanismidega krohvimisel kantakse põhikrohv peale ühes või kahes kihis. Kui põhikrohvimine tehakse mitmes kihis, peab eelmine kiht olema piisavalt kivinenud. Korraga võib paigaldada 15-20 mm paksuselt. Kui pinnal on lohke ning kiht tuleb kohati paksem kui 20 mm, tuleb lohud eelnevalt täita põhikrohvimördiga. Täidetud kohad peavad olema põhikrohvimise alguseks piisavalt kivinenud. Kiht peab vastama kattekrohvile, mis järgnevalt paigaldatakse. Sisseviskekihi võib väiksemates mahtudes peale kanda käsitsi. Suuremate ja mahukamate tööde puhul kasutatakse mördipumpasid ja pihusteid. Sisseviskekiht tasandatakse. Tasandamiseks kasutatakse suuri puidust või plastikust poolhõõruteid. 7
Kattekrohv ehk viimistluskiht Kattekrohv peab vastama kasutustingimustest ja alustest tulenevatele koormustele. Kattekrohvimine peab toimuma tehasemördi või valmistaja juhiste järgi. Tavalisel krohvimisel on selle kihi paksuseks 2-4 mm. Eelmine kiht peab olema kivinenud, lubimörtide puhul heledamaks muutunud. MAJAKATE KROHVIMINE Kõrgekvaliteedilise krohvipinna saamiseks krohvitakse majakate järgi, mis tehakse mördist, puit- või metalllattide järgi, mis kinnitatakse spetsiaalsete majakahoidjatega. Seinad looditakse eelnevalt nöörloodi abil. Selleks lüüakse seina ülemisse nurka laest 30 cm kaugusele nael, mille pea ulatub seinapinnast välja krohvikihi paksuse võrra (harilikul krohvil 20mm ja kõrgekvaliteedilisel 25mm). Seinas asuva naela peast lastakse alla nöörlood ja täpselt nööri järgi lüüakse alla nael. Kui ilmneb, et kohakuti väljaulatuva pinna tõttu jääb krohvikiht liiga õhukeseks, tuleb pinda õgvendada. Kui seda pole võimalik teha, tuleb naelad nii palju välja tõmmata, et krohvikiht saaks vajaliku paksuse. Naelte kaugused üksteisest on 1-2,5 m. Iga naelarea kohta paigaldatakse majakad. Majakatele asetatakse rihtlatt ja visatakse mört lati ja seina vahele. Kui seinamaterjal ei võimalda naelu lüüa, tehakse märgid mördist või kipsist. 8