Mahe- ehk ökopõllumajandus, MIKS? EPOS projekt mahepõllumajanduse õpetamise edendamiseks Anne Luik anne.luik@emu.ee 14.06.2016
Ökosüsteemi teenused - 60% degradeerunud Millenium Ecosystem Assessment, World Bank, Maailmapank, 2005 (http://www.unep.org/maweb/en/about.aspx.) Muldade degardeerumine, aastane mulla kadu 75 billionit tonni, keskmine aastane mullateke 1t/ha 12,5% viljakaid muldi hävinud II MSõja järel Vee saaste ja nappus Elurikkuse kahanemine tolmeldataje kadu
ÄRGAKEM ENNE KUI LIIGA HILJA - MUUUDKEM PÕLLUMAJANDUS TÕELISELT JÄTKUSUUTLIKUKS ÜRO kaubanduse ja arengu konverents, 2013 http://unctad.org/en/publicationslibrary/ditcted2012d3_ en.pdf Põllumajandus vajab põhjalikku muutust lineaarselt - holistlikule toimimisele TOOTJA pole ÜKSNES põllumajandusliku toote tootja vaid on KOGU AGROÖKOSÜSTEEMI JUHT pakkudes tervet korraga nii mitmeid tooteid kui teenuseid ( maastik, viljakas muld, puhas vesi, elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus). Ökoloogiline intensiivistamine möödapääsmatu!!
RAHVUSVAHELINE JÄTKUSUUTLIKE TOIDUSÜSTEEMIDE PANEEL 2016 Juuni raport http://www.ipes-food.org/images/reports/uniformitytodiversity_fullreport.pdf Industriaalse põllumajanduse tõttu globaalselt 20% põllumaast degradeerunud, aastas degradeerub 12 miljonit ha, niisutus praegusel määral viib aastaks 2040 sooldumiseni 50% põllumaadest jne. Muutused hädavajalikud!
RAHVUSVAHELINE JÄTKUSUUTLIKE TOIDUSÜSTEEMIDE PANEEL 2016 juuni raport
RAHVUSVAHELINE JÄTKUSUUTLIKE TOIDUSÜSTEEMIDE PANEEL 2016 juuni raport Metaanalüüs keskmine mahe/tava saagitase -8% arenenud maades ja kuni +80% arengumaades
Põllumajandus OLUKORD EESTIS vastuolulised arengutendentsid intensiivistamine kunstagrokemikaalide (väetised, taimekaitsevahendid) kasutuse tõus mahepõllumajanduse kasv, 2015 üle 17% (170797ha) põllumaast maheviljeluses 1629 tootjaga, (2015 kasv 8%)
Nitraatide sisaldus 2015 võrreldes pikaajalise keskmisega (2001-2015) (Leisk, 2016)
Läänemere hajareostus - 50% inimtekkeline sh põllumajandusest N (kuni 90%) ja P (kuni 80%) (HELKOM)
OLUKORD EESTIS Müüdud pestitsiidid toimeaine kilogrammides (Penu, 2016) Kasvuregulaatorid Insektitsiidid ja akaritsiidid 56 636 31 687 27 598 20 656 Herbitsiidid 357 091 425 845 Fungitsiidid ja bakteritsiidid 85 914 49 256 Taimekaitsevahendid kokku 461 019 599 752 0 100000 200000 300000 400000 500000 600000 700000 toimeaine kilogrammi 2014 2013 2012 2011 11
jäägita proovide arv toimeainet, number OLUKORD EESTIS Toimeainete sisaldus keskmiselt mullaproovides (Penu, 2016) 35 30 32 5,45 4,95 6 5 25 4 20 15 10 5 0 0,63 11 1,41 1,93 3 1,55 7 2,45 4 1 0 3 2 1 0 jäägita keskmiselt toimeaneid
OLUKORD EESTIS 2014-2015 riikliku põllumuldade seire 20 proovi TOP 6 toimeainet (Penu, 2016) 14 12 11 12 12 11 10 8 6 5 5 4 2 0 13
Taimekaitsevahendite jäägid mullas pärsivad mullamikroobide aktiivsust (FertilCrop, 2015) FDA hydrolytic activity, μg fluorescein g -1 soil h -1 oven dry soil 60 58 56 54 52 50 48 46 44 42 40 56.4d 54.7c 53.1b 52.5b 46.6a Org. 0 Org. I Org. II Conv. I Conv. II Cropping systems
Hukkunud mesilastega taru kärjetükist leitud pestitsiidid (+ glüfosaadid 7 x normist kõrgemad) Ammu keelatud Herbitsiid Sünergist, tugevdab mõju Insektitsiid, akaritsiid Akaritsiid, Euroopas keelatud Fungitsiid, koristusjärgselt
Jõgede riiklik seire 2015 Mullaveega liiguvad pestitsiidid veekogudesse Jõgede hüdrokeemiline seire, 2015-2016 (Leisk, 2016) Räpu, sept Glüfosaat (H) <0,05 Jänijõgi, sept Metasakloor(H) < 0,0012 µg/l Metasakloor (H) 0,0015 Tritosulfuron (H) 0,0038 Jänijõgi, okt. Metasakloor 0,0017 MCPA (H) < 0,012 Rägina, sept Metasakloor 0,0012 Jõgede riiklik seire 2016 Jänijõgi, 18. veebruar AMPA (H) 0,116 glüfosaat 0,063 Kloridasoon-desfenüül(H) < 0,04 Pedja - Jõgeva SAJ, Alastvere pkr Räpu - Arkma, 5.04.2016 Kloridasoon-desfenüül (H) 0,042
Roundup (toimeaine glüfosaat) laguproduktid vees laguaine AMPA väga mürgine veeorganismidele (Laht,2013)
Pestitsiidide sisaldus vees 2012-2015, 35% punktides leiti pestitsiide, 22% punktidest ületas piirväärtuse (Leisk, 2016) kokku allikas ja karst 23 4 9 1a 10 1 3 1b 64 9 12 1c 12 0 0 109 14 24
Pestitsiidid vees 2015, 33 seirepunktist (Leisk, 2016) taimekaitsevahend leitud, 33 seirepunkti üle piirnormi maksimum, µg/l kloridasoon-desfenüül (Metabolit B) (H) 28 15 1,1 AMPA (H) 7 4 0,48 MCPA (H) 1 0 < 0,012 Napropamiid (H) 1 0 < 0,0011 tritosulfuroon (H) 2 0 0,0073 2,4-D 2-EHE (H) 5 3 0,34 glüfosaat (H) 2 0 0,039 2,4-D (H) 0 Kloormekvaat (K) 0 Metasakloor (H) 0 Propakvisafop (H) 0 Tebukonasool (F) 0
Pestitsiidijäägid toidus 2015 (Toome, 2016) 74% jääkidega imporditud taimseist saadustest (119) Glüfosaatide sisaldust ei analüüsita!! 10% 2% 1% 1% ilma jäägita < mp. 1 jääk Eesti 66 mahetoodete proovi jääkideta 10% 12% 24% 26% 14% 2 jääki 3 jääki 4 jääki 5 jääki 30% jääkidega 107 Eesti tavatoote proovidest 7 jääki 8 jääki
Mitme pestitsiidi toimeaine jäägiga Eesti proovid kultuuriti, (Toome, 2016) Põllukultuur 1. jääk 2. jääk 3. jääk 4.jääk Porgand Aclonifen (H) Pendimethalin (H) Porgand Boscalid (F) Pendimethalin (H) Porgand Linuron (H) Pendimethalin (H) Õun Cyprodinil (F) Difenoconazole (F) Maasikas Boscalid (F) Cyprodinil (F) Fludioxonil (F) Maasikas Boscalid (F) Cyprodinil (F) Fludioxonil (F) Kurk Azoxystrobin (F) Cyazofamid (F) Propamocarb (F) Maasikas Boscalid (F) Cyprodinil (F) Fludioxonil (F) Phenmedipham (H) Elukeskkonna ja toidu kvaliteet 05.05.2016.a. Tartu 21
Pestitsiidid liiguvad söödaga loomsesse saadusse LINNULIHA seire (Reinik,2016) 2011. ja 2014.a. kummalgi 15 proovi jääkide analüüsiks Aasta Leitud ühendid Leitud sisaldus Piirnormid 2011 DDT < LOQ < LOQ 0,001 mg/kg 0,002 mg/kg 2014 Cypermethrin (I) Vinclozolin (F) Thiabendazole (F) 0,02 mg/kg 0,016 mg/kg 0,014 mg/kg 1 mg/kg 0,1 mg/kg 0,01 mg/kg* 0,1 mg/kg
Eesti uuringute tulemused kvaliteedi parameetrites mahe vs. tavatooted (Leming,2008; Leming et a.2009; Bender et al.2009 ;Tõnutare et al. 2009; Kahu et al.2010; Matt et al. 2013; Anton et al. 2014; Kazimierczak et.2014; Tein et al. 2014; Bender et al.2015) Usaldusväärsed erinevused: mahe taimsed saadused ilma pestitsiidi jääkideta, madalam nitraatide sisaldus köögiviljades (porgand, kartul), vähem gluteeni ja proteiini nisus (kuid kõrgema kvaliteediga ), rohkem antioksüdatiivseid ühendeid (maasikas, tomat) parem säilivus (porgand) mitmekesisem metaboliitide sisaldus (peet, nisu, oder, kartul) piim omega-3 rasvhapete ja CLA rohkem, vähem omega-6 rasvhappeid; parem suhe: omega -6/omega 3 =1.3 (3.2 tavas)
Vähendamaks tervise ja keskkonnariske tõuseb nii maailmas kui Eestis huvi ja vajadus ökoloogilise ehk mahepõllumajanduse arendamiseks põhimõte - toimida kooskõlas loodusega, mitte looduse arvel, välistab sünteetilised väetised ja taimekaitsevahendid ning GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID (GMO-d) ja nende saadused ning toodetes sünteetiliste lisaainete kasutamise võtmeküsimus - ELURIKKUSE säilitamine ja suurendamine mullas, taimikus, tootmist ümbritsevas keskkonnas (mitmekesine liblikõielisi sisaldav külvikord, orgaanilised väetised, mitmekesised äärealad) loomadele loomuomane käitumine ja toitumine kui nende tervise tagatis - loomakasvatus-saadused õnnelikelt loomadelt (välistab antibiootikumide profülakt. kasutuse) mahetooted võimalikult värskelt ja naturaalselt lähikonnas toidukorvi
Maheinfo: www.maheklubi.ee; EMÜ Mahekeskus - mahekeskus.emu.ee 2013 statistika järgi oli Eesti EL-s endiselt kolmandal kohal Austria ja Rootsi järel mahepõllumajandusmaa osakaalult põllumaast Eestis on alanud liikumine MAHE Eesti Organic Estonia http://www.organicestonia.ee/ HARIDUS on selle eeldus ja nurgakivi
EPOS EPOS - Innovatiivne haridus vastavalt mahesektori nõudlusele (1.09.2014-1.09.2017) http://epos-project.net/ Koordinaator: Varssavi Põllumajandusülikool (WULS) (Prof. Ewa Rembialkowska) + 6 Partnerit: Kasseli Ülikool, Budejovice Ülikool, Tuscia Ülikool, Madridi Polütehniline Ülikool, Helsingi Ülikool, Eesti Maaülikool
EPOS Eesmärk - arendada partnerülikoolides õpetamismeetodeid vastavalt mahesektori vajadustele. Viies iga partnerriigi mahesektoreis läbi küsitluse selgitamaks, millise ettevalmistusega spetsialiste vajatakse ning samuti, milline õpetamise viis praktikute arvates annaks parima tulemuse.
EPOS Küsitlus mahesektoris uuring teadmiste ning õpetamise vajaduste osas. Mahepõllumajanduse intensiivkursus Poolas kraadiõppe tudengitele (6 igast ülikoolist), koos eelneva e-õppega. Õppejõud kõigist partnerriikidest. Probleemipõhine õpe koostöös ettevõtetega - kursuse lõpetanud üliõpilased kaasates uusi tudengeid nn õpigrupis püüvad leida lahendusi probleemile ettevõttes. See võimaldab kasutada ja kinnistada saadud teadmisi juba reaalses elus. Konverentsid projekti tulemuste tutvustamiseks kõigis partnerriikides. TÄNAN!