N-arüülhüdrasiini derivaatide kasutamine põllukultuuridega mitteseotud kahjuritega võitlemiseks Käesolev leiutis käsitleb hüdrasiini derivaatide valemiga I: milles W on kloor või trifluorometüülrühm, X ja Y on kumbki sõltumatult kloor või broom, R 1 on C 1 C 6 -alküül-, C 3 C 6 -alkenüül-, C 3 C 6 -alkünüülrühm või C 3 C 6 -tsükloalküülrühm, mis võib olla asendatud 1 3 halogeeniaatomiga, või C 2 C 4 - alküülrühm, mis on asendatud C 1 C 4 -alkoksürühmaga, R 2 ja R 3 on C 1 C 6 -alküülrühmad või võivad koos moodustada C 3 C 6 - tsükloalküülrühma, mis võib olla asendamata või asendatud 1 3 halogeeniaatomiga, R 4 on vesinik või C 1 C 6 -alküülrühm, või selle enantiomeeride või soolade kasutamist põllukultuuridega mitteseotud kahjuritega võitlemiseks. Leiutis käsitleb ka põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrjemeetodit, mis hõlmab kahjurite või nende toiduallikate, elukoha, paljunemisalade või asukoha viimist kontakti ühendi valemiga I pestitsiidselt efektiivse kogusega. Leiutis käsitleb ka ühendeid valemiga I pestitsiidselt efektiivsetes kogustes sisaldavaid koostisi põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrjeks. Leiutis käsitleb veel ühendite valemiga I kasutamist eluta orgaaniliste materjalide kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest.
2 Praegu saadaval olevate põllukultuuridega mitteseotud kahjureid tõrjuvate ainete, nagu püretroidid, kasutamisega kaasaskäivad tavalised probleemid on näiteks kahjurite resistentsus või ebasoovitavad mõjud keskkonnale või toksikoloogilised omadused. Teine ettetulev probleem puudutab vajadust omada kättesaadavaid aineid põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrjeks, mis on efektiivsed põllukultuuridega mitteseotud kahjurite laia spektri vastu. Niisiis on nendest probleemidest ülesaamiseks vaja põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrjeks välja töötada uusi ja paremaid aineid. Seetõttu on käesoleva leiutise eesmärk esitada uued ained põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrjeks, millel on eelistatavalt parem pestitsiidne toimespekter. Me oleme leidnud, et need eesmärgid saavutatakse ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamisega. Põllukultuuridega mitteseotud kahjurid on kahjurid klassidest Chilopoda ja Diplopoda ning seltsidest Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea), Dermaptera, Hemiptera, Hymenoptera, Orthoptera, Siphonaptera, Thysanura, Phthiraptera, Araneida, Parasitiformes ja Acaridida. Ühendid valemiga I sobivad efektiivseks võitlemiseks eriti järgmiste kahjuritega: sadajalgsed (Chilopoda), nt Scutigera coleoptrata, tuhatjalgsed (Diplopoda), nt Narceus spp., ämblikud (Araneida), nt Latrodectus mactans ja Loxosceles reclusa, sügelislestad (Acaridida): nt Sarcoptes sp., puugid ja parasiitlestad (Parasitiformes): puugid (Ixodida), nt Ixodes scapularis, Ixodes holocyclus, Ixodes pacificus, Rhiphicephalus sanguineus, Dermacentor andersoni, Dermacentor variabilis, Amblyomma americanum, Ambryomma maculatum, Ornithodorus hermsi, Omithodorus turicata ja parasiitlestad (Mesostigmata), nt Ornithonyssus bacoti ja Dermanyssus gallinae, termiidilised (Isoptera), nt Calotermes flavicollis, Leucotermes flavipes,
3 Heterotermes aureus, Reticulitermes flavipes, Reticulitermes virginicus, Reticulitermes lucifugus, Termes natalensis ja Coptotermes formosanus, prussakalised (Blattaria - Blattodea), nt Blattella germanica, Blattella asahinae, Periplaneta americana, Periplaneta japonica, Periplaneta brunnea, Periplaneta fuligginosa, Periplaneta australasiae ja Blatia orientalis, kärbsed, sääsed (Diptera), nt Aedes aegypti, Aedes albopictus, Aedes vexans, Anastrepha ludens, Anopheles maculipennis, Anopheles crucians, Anopheles albimanus, Anopheles gambiae, Anopheles freeborni, Anopheles leucosphyrus, Anopheles minimus, Anopheles quadrimaculatus, Calliphora vicina, Chrysomya bezziana, Chrysomya hominivorax, Chrysomya macellaria, Chrysops discalis, Chrysops silacea, Chrysops atlanticus, Cochliomyia hominivorax, Cordylobia anthropophaga, Culicoides furens, Culex pipiens, Culex nigripalpus, Culex quinquefasciatus, Culex tarsalis, Culiseta inornata, Culiseta melanura, Dermatobia hominis, Fannia canicularis, Gasterophilus intestinalis, Glossina morsitans, Glossina palpalis, Glossina fuscipes, Glossina tachinoides, Haematobia irritans, Haplodiplosis equestris, Hippelates spp., Hypoderma lineata, Leptoconops torrens, Lucilia caprina, Lucilia cuprina, Lucilia sericata, Lycoria pectoralis, Mansonia spp., Musca domestica, Muscina stabulans, Oestrus ovis, Phlebotomus argentipes, Psorophora columbiae, Psorophora discolor, Prosimulium mixtum, Sarcophaga haemorrhoidalis, Sarcophaga sp., Simulium vittatum, Stomoxys calcitrans, Tabanus bovinus, Tabanus atratus, Tabanus lineola ja Tabanus similis, nahktiivalised (Dermaptera), nt Forficula auricularia, lutikalised (Hemiptera), nt Cimex lectularius, Cimex hemipterus, Reduvius senilis, Triatoma spp., Rhodnius prolixus ja Arilus critatus, 30 sipelgad, mesilased, herilased, vaablased (Hymenoptera), nt Crematogaster spp., Hoplocampa minuta, Hoplocampa testudinea, Monomorium pharaonis, Solenopsis geminata, Solenopsis invicta, Solenopsis richteri, Solenopsis xyloni, Pogonomyrmex barbatus, Pogonomyrmex californicus, Dasymutilla occidentalis, Bombus spp., Vespula squamosa, Paravespula vulgaris, Paravespula pennsylvanica, Paravespula germanica, Dolichovespula maculata, Vespa crabro,
Polistes rubiginosa, Camponotus floridanus ja Linepithema humile, 4 kilgid, rohutirtsud, ritsikad (Orthoptera), nt Acheta domestica, Gryllotalpa gryllotalpa, Locusta migratoria, Melanoplus bivittatus, Melanoplus femurrubrum, Melanoplus mexicanus, Melanoplus sanguinipes, Melanoplus spretus, Nomadacris septemfasciata, Schistocerca americana, Schistocerca gregaria, Dociostaurus maroccanus, Tachycines asynamorus, Oedaleus senegalensis, Zonozerus variegatus, Hieroglyphus daganensis, Kraussaria angulifera, Calliptamus italicus, Chortoicetes terminifera ja Locustana pardalina, kirbulised (Siphonaptera), nt Ctenocephalides felis, Ctenocephalides canis, Xenopsylla cheopis, Pulex irritans, Tunga penetrans ja Nosopsyllus fasciatus, harjashännalised (Thysanura), nt Lepisma saccharina ja Thermobia domestica, täilised (Phthiraptera), nt Pediculus humanus capitis, Pediculus humanus corporis, Pthirus pubis, Haematopinus eurystemus, Haematopinus suis, Linognathus vituli, Bovicola bovis, Menopon gallinae, Menacanthus stramineus ja Solenopotes capillatus. Hüdrasiini derivaadid valemiga I, mida võib vastavalt leiutisele kasutada, on tuntud ja neid võib valmistatavad meetoditega, mida kirjeldatakse või millele viidatakse patendis EP-A 604 798. Selles dokumendis käsitletakse taimede kaitset põllumajanduses ja avaldatakse ühendite valemiga I ning teiste ühendite insektitsiidne ja akaritsiidne toime seltsidesse Coleoptera, Lepidoptera ja Acarina kuuluvate põllukultuuride kahjurite vastu. J. A. Furch jt selgitavad artiklis "Amidrazones: A New Class of Coleopteran Insecticides", ACS Symposium Series 686, Am. Chem. Soc., 1998, 18. peatükk, lk 178 ff, teatud amidrasoonide kasutamist Ameerika lõunaosas esineva maisikahjuri (Diabrotica undecimpunctata howardi Barber) vastu, mõned nendest amidrasoonidest on ühendid valemiga I. Öeldakse, et nende ühendite märklauaks on eriti teatud mardikalised (Coleoptera), olles samal ajal vähe või mitte toksilised liblikaliste (Lepidoptera) ja teiste putukate, samuti lestaliste (Acarina) suhtes. D. G. Kuhn jt kirjeldavad artiklis "Cycloalkyl-substituted Amidrazones: A Novel
Class of Insect Control Agents", ACS Symposium Series 686, Am. Chem. Soc., 1998, 19. peatükk, lk 18 ff, et teatud amidrasoonid, millest mõned amidrasoonid on ühendid valemiga I, milles R 2 ja R 3 koos moodustavad tsüklopropüülrühma, toimivad teatud mardika- ja liblikaliikide vastu. Bioloogilised testid näitavad, et need ühendid on küllaltki selektiivsed, ainult mõnedel on hea toime nii mardikaliste (Coleoptera) kui ka liblikaliste (Lepidoptera) vastu. Ühendi kahjuritevastane toime taimekaitseks põllumajanduses, st põllukultuuride kahjuritesse, ei näita üldiselt selle ühendi kahjuritevastast toimet põllukultuuridega mitteseotud kahjuritesse. Põllukultuuride kahjurite tõrje on alati osa taimekaitsest. Seevastu põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrje tähendab eluta orgaaniliste materjalide kaitset või hügieeni ja haiguste vältimist (rahvatervis). Erinevused nõuetes põllukultuuride/põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrje kohta tulenevad üldiselt ja põhiliselt peale võimaliku erinevuse biokeemilistes märklaudades erinevustest kahjurite toidus ja/või elupaigas. 30 Põllukultuuride kahjurid, nagu seltsi Homoptera esindajad, toituvad taime rohelistel osadel, torgates need läbi ja imedes taimemahlu. Teised põllukultuuride kahjurid seltsidest Lepidoptera ja Coleoptera toituvad taimede rohelistest osadest, haugates neist tükke. Seevastu põllukultuuridega mitteseotud kahjurid ei ela taimedel ja ei toitu üldse või toituvad vaid harvadel juhtudel taimede rohelistel osadel. Põllukultuuridega mitteseotud kahjurid toituvad näiteks eluta orgaanilistel materjalidel, nagu inimeste ja loomade kodud, riietus ning toit, aga ka elektritraadid jne, viies nii inimeste elukeskkonda patogeenseid pisikuid ja hävitades nende kodusid ning toitu. Näide on termiit (selts Isoptera), kes toitub peamiselt tselluloosist, mis on puidu- ja paberitoodete peamine komponent. Teine näide on sääsk (selts Diptera), kelle vastsed toituvad vees mikroorganismidest ja orgaanilisest ainest ning kelle valmikud toituvad verest. Pestitsiidide omadused tuleb kohandada nende spetsiifilisele kasutamisele. Näiteks süsteemsed pestitsiidid, mis tänu oma vees lahustuvusele sisenevad taimeosadesse, sobivad pistvate-imevate või haukavate (st põllukultuuride) kahjurite tõrjeks. Siiski ei või üldiselt loota, et neil oleks samaväärne toime põllukultuuridega mitteseotud kahjurite suhtes, kes ei toitu rohelistel taimedel, kuid
6 keda tõrjutakse peamiselt vees lahustumatute pestitsiididega söödasüsteemides või otsese töötlemisega. Paljudel juhtudel ei sobi põllukultuuride kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid põllukultuuridega mitteseotud kahjurite tõrjeks ja vastupidi. Näited on turustatavad insektitsiidid pirimikarb, atsefaat, pürimidiveen ja püridabeen. Need aitavad hästi põllukultuuride putukate vastu, kuid vähe põllukultuuridega mitteseotud kahjurite vastu. Kokkuvõte, tehnika senises tasemes õpetatakse spetsialistile, et amidrasoonidel valemiga I ja sarnase struktuuriga amidrasoonidel on selektiivne toime teatud põllukultuuride kahjuritesse seltsidest Coleoptera või Lepidoptera ja väikestel struktuurimuudatustel on selektiivsusele väga suur mõju. Üllatavalt on nüüd leitud, et teatud amidrasoonide rühmal, nimelt ühenditel valemiga I, on lai toimespekter põllukultuuridega mitteseotud kahjurite suhtes. Ühendid valemiga I ja neid sisaldavad koostised on eriti kasulikud klassidesse Chilopoda ja Diplopoda kuuluvate kahjurite tõrjeks. Ühendid valemiga I ja neid sisaldavad koostised on eriti kasulikud seltsidesse Isoptera, Blattaria (Blattodea), Diptera, Dermaptera, Hemiptera, Hymenoptera, Orthoptera, Siphonaptera, Thysanura ja Phthiraptera kuuluvate kahjurite tõrjeks. Lisaks on ühendid valemiga I ja neid sisaldavad koostised eriti kasulikud seltsidesse Parasitiformes, Araneida ja Acaridida kuuluvate kahjurite tõrjeks. Lisaks on ühendid valemiga I ja neid sisaldavad koostised eriti kasulikud seltsidesse Isoptera, Blattaria (Blattodea), Diptera, Hymenoptera, Siphonaptera, Orthoptera ja Ixodida kuuluvate kahjurite tõrjeks. Täpsemalt, ühendid valemiga I ja neid sisaldavad koostised on eriti kasulikud seltsidesse Isoptera, Blattaria (Blattodea), Diptera, Hymenoptera ja Siphonaptera kuuluvate kahjurite tõrjeks. Eriti on ühendid valemiga I ja neid sisaldavad koostised kasulikud Isoptera (Hodotermitidae, Kalotermitidae, Rhinotermitidae, Termitidae), Blattaria/Blattodea (Cryptocercidae, Blattidae, Polyphagidae, Blattellidae), Diptera (Culicidae, Simuliidae, Ceratopogonidae, Tabanidae, Muscidae, Calliphoridae, Oestridae,
7 Sarcophagidae, Hippoboscidae), Hymenoptera (Xyelidae, Argidae, Cimbicidae, Tenthredinidae, Anaxyelidae, Cephidae, Aphidiidae, Formicidae, Vespoidae, Sphecidae) ja Siphonaptera (Pulicidae, Rhopalopsyllidae, Ceratophyllidae) tõrjeks. Lisaks on eriti eelistatav ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Isoptera kuuluvate kahjuritega võitlemiseks. Leiutise järgmiseks eelistatavaks teostuseks on ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Blattaria/Blattodea kuuluvate kahjuritega võitlemiseks. Lisaks on eriti eelistatav ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Hymenoptera kuuluvate kahjurite, eriti sipelgatega võitlemiseks. Leiutise järgmiseks eelistatavaks teostuseks on ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Diptera kuuluvate kahjurite, eriti kärbeste ja sääskedega võitlemiseks. Lisaks on eriti eelistatav ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Orthoptera kuuluvate kahjuritega võitlemiseks. Lisaks on eriti eelistatav ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Siphonaptera kuuluvate kahjuritega võitlemiseks. Leiutise järgmiseks eelistatavaks teostuseks on ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Ixodida kuuluvate kahjurite, eriti kärbeste ja sääskedega võitlemiseks. Lisaks on leiutise järgmiseks eelistatavaks teostuseks ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Mesostigmata kuuluvate kahjuritega võitlemiseks. Lisaks on leiutise järgmiseks eelistatavaks teostuseks ühendite valemiga I ja neid sisaldavate koostiste kasutamine seltsi Acaridida kuuluvate kahjuritega võitlemiseks. Leiutise eelistatavas teostuses kasutatakse ühendeid valemiga I ja neid sisaldavaid koostisi eluta orgaaniliste materjalide, sealhulgas, kuid mitte ainult,
30 8 majapidamistoodete, nagu rasvad, õlid, orgaanilised mono-, oligo- või polüsahhariidid, valgud või värsked või kõdunevad puuviljad, tselluloosi sisaldavate materjalide, näiteks puitmaterjalide, nagu majad, puud, plankaiad või liiprid ja ka paber, samuti ehitusmaterjalide, mööbli, nahkade, loomsete, taimsete ja sünteetiliste kiudude, vinüülesemete, elektrijuhtmete ja kaablite, samuti stüreenvahtude kaitsmiseks. Eelistatavamalt kasutatakse ühendeid valemiga I ja neid sisaldavaid koostisi eluta orgaaniliste materjalide kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest, kes valitakse rühmast, kuhu kuuluvad kahjurid klassist Diplopoda ja seltsidest Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea), Dermaptera, Hemiptera, Hymenoptera, Orthoptera ja Thysanura. Leiutis käsitleb ka meetodit eluta orgaaniliste materjalide kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest, eelistatavalt põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest, kes valitakse rühmast, kuhu kuuluvad kahjurid klassist Diplopoda ja seltsidest Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea), Dermaptera, Hemiptera, Hymenoptera, Orthoptera ja Thysanura, mis hõlmab kahjurite või nende toiduvaru, elukoha, paljunemisalade, asukoha või eluta orgaaniliste materjalide endi viimist kontakti ühendi valemiga I või seda sisaldava koostise pestitsiidselt efektiivse kogusega. Lisaks kasutatakse ühendeid valemiga I või neid sisaldavaid koostisi eelistatavalt tselluloosi sisaldavate eluta orgaaniliste materjalide kaitsmiseks. Eelistatavalt kasutatakse ühendeid valemiga I või neid sisaldavaid koostisi tselluloosi sisaldavate eluta orgaaniliste materjalide kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest seltsidest Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea), Hymenoptera ja Orthoptera, kõige eelistatavamalt seltsist Isoptera. Leiutis esitab ka meetodi tselluloosi sisaldavate eluta orgaaniliste materjalide kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest, eelistatavalt seltsidest Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea), Hymenoptera ja Orthoptera, kõige eelistatavamalt seltsist Isoptera, mis hõlmab kahjurite või nende toiduvaru, elukoha, paljunemisalade, asukoha või tselluloosi sisaldavate eluta orgaaniliste
9 materjalide endi viimist kontakti ühendi valemiga I või seda sisaldava koostise pestitsiidselt efektiivse kogusega. Leiutise järgmises eelistatavas teostuses kasutatakse ühendeid valemiga I või neid sisaldavaid koostisi mono-, oligo- või polüsahhariidide ja valkude kaitsmiseks. 30 Eelistatavalt kasutatakse ühendeid valemiga I või neid sisaldavaid koostisi mono-, oligo- või polüsahhariidide ja valkude kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest, mis valitakse Dermaptera, Diplopoda, Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea), Hymenoptera, Orthoptera ja Tysanura seltside, kõige eelistatavamalt Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea) ja Hymenoptera seltside hulgast. Leiutis esitab ka meetodi mono-, oligo- või polüsahhariidide ja valkude kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest, mis valitakse eelistatavalt Dermaptera, Diplopoda, Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea), Hymenoptera, Orthoptera ja Tysanura seltside, kõige eelistatavamalt Isoptera, Diptera, Blattaria (Blattodea) ja Hymenoptera seltside hulgast, meetod hõlmab kahjurite või nende toiduvaru, elukoha, paljunemisalade või asukoha viimist kontakti ühendi valemiga I või seda sisaldava koostise pestitsiidselt efektiivse kogusega. Lisaks kasutatakse ühendeid valemiga I eelistatavalt loomade kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest klassist Chilopoda ja seltsidest Araneida, Hemiptera, Diptera, Phthiraptera, Siphonaptera, Parasitiformes ning Acaridida, töödeldes kahjurite tõrjeks veekogusid ja/või hooneid ja nende ümbrust, sealhulgas, kuid mitte ainult, seinu, maapinda, sõnnikuhunnikuid, muru, karjamaid, kanalisatsioonitorusid ja materjale, mida kasutatakse hoonete ehitamisel, samuti madratseid ning voodiriideid, ühendi valemiga I või seda sisaldava koostise pestitsiidselt efektiivse kogusega. Kõige eelistatavamalt kasutatakse ühendeid valemiga I loomade kaitsmiseks põllukultuuridega mitteseotud kahjurite eest seltsidest Diptera, Phthiraptera, Siphonaptera ja Parasitiformes. Loomad hõlmavad soojaverelisi loomi, sealhulgas inimesi ja kalu. Ühendeid valemiga I kasutatakse eelistatavalt selliste soojavereliste loomade kaitsmiseks, nagu veised, lambad, sead, kaamelid, hirved, hobused, kodulinnud, küülikud, kitsed, koerad ja kassid.
Eespool toodud valemi I määratluses on asendajatel järgmised tähendused. Halogenorühm tähendab fluoro-, kloro-, bromo- ja jodorühma. Termin alküülrühm tähendab siin kasutatuna hargnenud või hargnemata ahelaga küllastunud süsivesinikrühma, millel on 1 4 või 6 süsinikuaatomit, eriti C 1 C 6 - alküülrühma, nagu metüül-, etüül-, propüül-, 1-metüületüül-, butüül-, 1- metüülpropüül-, 2-metüülpropüül-, 1,1-dimetüületüül-, pentüül-, 1-metüülbutüül-, 2- metüülbutüül-, 3-metüülbutüül-, 2,2-dimetüülpropüül-, 1-etüülpropüül-, heksüül-, 1,1-dimetüülpropüül-, 1,2-dimetüülpropüül-, 1-metüülpentüül-, 2-metüülpentüül-, 3- metüülpentüül-, 4-metüülpentüül-, 1,1-dimetüülbutüül-, 1,2-dimetüülbutüül-, 1,3- dimetüülbutüül-, 2,2-dimetüülbutüül-, 2,3-dimetüülbutüül-, 3,3-dimetüülbutüül-, 1- etüülbutüül-, 2-etüülbutüül-, 1,1,2-trimetüülpropüül-, 1,2,2-trimetüülpropüül-, 1- etüül-1-metüülpropüül- ja 1-etüül-2-metüülpropüülrühm. "Alkoksürühm" tähendab hargnemata või hargnenud ahelaga alküülrühma, millel on 1 4 süsinikuaatomit (metüül-, etüül-, propüül-, 1-metüületüül-, butüül-, 1- metüülpropüül-, 2-metüülpropüül-, 1,1-dimetüületüülrühm), mis on seotud hapnikuaatomi kaudu mis tahes sideme juures alküülrühmas. Näited hõlmavad metoksü-, etoksü-, propoksü- ja isopropoksürühma. "Tsükloalküülrühm" tähendab küllastunud 3 6-lülilist süsinikuaatomitest koosnevat monotsüklilist rühma, nagu tsüklopropüül-, tsüklobutüül-, tsüklopentüül- ja tsükloheksüülrühm. Ühendite valemiga I ettenähtud kasutuse poolest eelistatakse eriti, kui asendajatel on, igal juhul üksikult või kombinatsioonis, järgnevad tähendused. Eelistatakse ühendeid valemiga I, milles W on trifluorometüülrühm. Veel eelistatakse ühendeid valemiga I, milles X ja Y on mõlemad kloorid. Lisaks eelistatakse ühendeid valemiga I, milles R 1 etüülrühm. on C 1 C 6 -alküülrühm, eriti Veel eelistatakse ühendeid valemiga I, milles R 2 ja R 3 on mõlemad metüülrühmad. Lisaks eelistatakse ühendeid valemiga I, milles R 2 ja R 3 moodustavad
11 tsüklopropüülrühma, mis on asendamata või asendatud 1 3 halogeeniaatomiga, eriti kloori- ja broomiaatomiga. Lisaks eelistatakse eriti ühendeid valemiga I, milles R 2 ja R 3 moodustavad tsüklopropüülrühma, mis on asendatud 2 halogeeniaatomiga. Lisaks eelistatakse eriti ühendeid valemiga I, milles R 2 ja R 3 moodustavad tsüklopropüülrühma, mis on asendatud 2 klooriaatomiga. Eriti eelistatakse ühendeid valemiga I, milles R 2 ja R 3 moodustavad 2,2- diklorotsüklopropüülrühma. Veel eelistatakse ühendeid valemiga I, milles R 4 metüülrühm. on C 1 C 6 -alküülrühm, eriti Eriti eelistatakse ühendeid valemiga I, milles R 2, R 3 ja R 4 on kõik metüülrühmad. Lisaks eelistatakse eriti ühendeid valemiga I, milles R 2, R 3 ja R 4 moodustavad 1- metüül-2,2-diklorotsüklopropüülrühma. Veel eelistatakse ühendeid valemiga I, milles W on trifluorometüülrühm, X ja Y on kumbki sõltumatult kloor või broom, R 1 on C 1 C 6 -alküülrühm, R 2 ja R 3 on C 1 C 6 -alküülrühmad või võivad koos moodustada C 3 C 6 - tsükloalküülrühma, mis on asendatud 1 2 halogeeniaatomiga, R 4 on C 1 C 6 -alküülrühm, või nende enantiomeere või sooli. Eriti eelistatakse N-etüül-2,2-dimetüülpropioonamiid-2-(2,6-dikloro-α,α,α-trifluorop-tolüül)hüdrasooni ja N-etüül-2,2-dikloro-1-metüültsüklopropaankarboksamiid-2- (2,6-dikloro-α,α,α-trifluoro-p-tolüül)hüdrasooni. Lisaks eelistatakse käesolevas leiutises kasutamise suhtes eriti ühendit valemiga I-1 (N-etüül-2,2-dimetüülpropaanamiid-2-(2,6-dikloro-α,α,α-trifluoro-p-tolüül)- hüdrasoon):
12 Lisaks eelistatakse käesolevas leiutises kasutamise suhtes eriti ühendit valemiga I-2 (N-etüül-2,2-dikloro-1-metüültsüklopropaankarboksamiid-2-(2,6-dikloro-α,α,αtrifluoro-p-tolüül)hüdrasoon): Eriti eelistatakse kasutamise suhtes ühendeid valemiga I-A, mis on toodud allpool tabelites. Lisaks on tabelites asendajatena mainitud rühmad ise, sõltumata kombinatsioonist, milles neid mainitakse, antud asendaja eriti eelistatavaks teostuseks. Eriti eelistatakse kasutamise suhtes ka allpool tabelites toodud ühendite liitumissaadusi vesinikkloriidhappe, malehappe, dimalehappe, fumaarhappe, difumaarhappe, metaansulfeenhappe, metaansulfoonhappe ja butaandihhappega. Mõned ühendid valemiga I on uued. Ka need on selle leiutise objektid. Tabel A Nr R 1 R 2 R 3 R 4 X Y A-1 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H CI CI A-2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H CI CI A-3 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-4 CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI
13 Nr R 1 R 2 R 3 R 4 X Y A- CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-6 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-7 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H Br Br A-8 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H Br Br A-9 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A- CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-11 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-12 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-13 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H CI CI A-14 CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H CI CI A- CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-16 CH 2 CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-17 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-18 CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-19 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H Br Br A- CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H Br Br A-21 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-22 CH 2 CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-23 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-24 CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A- CH 2 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H CI CI A-26 CH 2 CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H CI CI A-27 CH 2 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-28 CH 2 CH 2 CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-29 CH 2 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-30 CH 2 CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-31 CH 2 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H Br Br A-32 CH 2 CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H Br Br A-33 CH 2 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-34 CH 2 CH 2 CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-3 CH 2 CH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br
14 Nr R 1 R 2 R 3 R 4 X Y A-36 CH 2 CH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-37 C 3 H 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H CI CI A-38 C 3 H 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H CI CI A-39 C 3 H CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-40 C 3 H CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-41 C 3 H 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-42 C 3 H 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-43 C 3 H 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H Br Br A-44 C 3 H 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H Br Br A-4 C 3 H CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-46 C 3 H CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-47 C 3 H 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-48 C 3 H 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-49 CH 2 OCH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H CI CI A-0 CH 2 OCH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H CI CI A-1 CH 2 OCH 3 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-2 CH 2 OCH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-3 CH 2 OCH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-4 CH 2 OCH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A- CH 2 OCH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H Br Br A-6 CH 2 OCH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H Br Br A-7 CH 2 OCH 3 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-8 CH 2 OCH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-9 CH 2 OCH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-60 CH 2 OCH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-61 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H CI CI A-62 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H CI CI A-63 CH 2 OCH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-64 CH 2 OCH 2 CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CI CI A-6 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI A-66 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 CI CI
Nr R 1 R 2 R 3 R 4 X Y A-67 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm H Br Br A-68 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm H Br Br A-69 CH 2 OCH 2 CH 3 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-70 CH 2 OCH 2 CH 3 CH 2 CH 3 CH 3 CH 3 Br Br A-71 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-diklorotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br A-72 CH 2 OCH 2 CH 3 2,2-dibromotsüklopropüülrühm CH 3 Br Br Leiutisekohaseks kasutamiseks võib ühenditest valemiga I valmistada tavalisi preparaate, nt lahuseid, emulsioone, suspensioone, puudreid, pulbreid, pastasid ja graanuleid. Kasutusvorm sõltub konkreetsest kasutamise eesmärgist, see peab igal juhul kindlustama leiutise ühendi peene ja ühtlase jaotumise. Preparaadid valmistatakse tuntud viisil, näiteks toimeaine segamisega lahustite ja/või kandjatega, kasutades soovi korral emulgaatoreid ja dispergeerivaid aineid. Sobivad lahustid/lisaained on põhiliselt: - vesi, aromaatsed lahustid (näiteks ettevõtte Solvesso tooted, ksüleen), parafiinid (nt mineraalsed fraktsioonid), alkoholid (nt metanool, butanool, pentanool, bensüülalkohol), ketoonid (nt tsükloheksanoon, gammabutürolaktoon), pürrolidoonid (NMP, NOP), atsetaadid (glükooldiatsetaat), glükoolid, rasvhappe dimetüülamiidid, rasvhapped ja rasvhapete estrid. Põhimõtteliselt võib kasutada ka lahustite segusid. - kandjad, nagu peenestatud looduslikud mineraalid (nt kaoliinid, savid, talk, kriit) ja peenestatud sünteetilised materjalid (nt kõrgdispersne ränidioksiid, silikaadid); emulgaatorid, nagu mitteioonsed ja anioonsed emulgaatorid (nt polüoksüetüleeni-rasvalkoholi eetrid, alküülsulfonaadid ja arüülsulfonaadid) ning dispergeerivad ained, nagu ligniini-sulfiti vedeljäägid ja metüültselluloos. Sobivad pindaktiivsed ained on lignosulfoonhappe, naftaleensulfoonhappe, fenoolsulfoonhappe, dibutüülnaftaleensulfoonhappe leelismetalli-, leelismuldmetalli- ja ammooniumisoolad, alküülarüülsulfonaadid, alküülsulfaadid, alküülsulfonaadid, rasvalkoholsulfaadid, rasvhapete ja sulfaaditud rasvalkoholide glükooleetrid, lisaks sulfoonitud naftaleeni ja naftaleeni derivaatide kondensaadid
16 formaldehüüdiga, naftaleeni või naftaleensulfoonhappe kondensaadid fenooli, oktüülfenooli, nonüülfenooliga, alküülfenüülpolüglükooleetrid, tributüülfenüülpolüglükooleeter, tristearüülfenüülpolüglükooleeter, alküülarüülpolüeeteralkoholid, alkoholi ja rasvalkoholi/etüleenoksiidi kondensaadid, etoksüülitud kastoorõli, polüoksüetüleeni alküüleetrid, etoksüülitud polüoksüpropüleen, laurüülalkoholi polüglükooleeteratsetaal, sorbitooli estrid, ligniini-sulfiti vedeljäägid ja metüültselluloos ning etüleenoksiidi/propüleenoksiidi plokk-kopolümeerid. Ained, mis sobivad otseselt pihustatavate lahuste, emulsioonide, pastade või õlidispersioonide valmistamiseks, on keskmise kuni kõrge keemistemperatuuriga mineraalõli fraktsioonid, nagu petrooleum või diisliõli, lisaks söetõrvaõlid ka taimset või loomset päritolu õlid, alifaatsed, tsüklilised ja aromaatsed süsivesinikud, näiteks tolueen, ksüleen, parafiin, tetrahüdronaftaleen, alküülitud naftaleenid või nende derivaadid, metanool, etanool, propanool, butanool, tsükloheksanool, tsükloheksanoon, isoforoon, tugevalt polaarsed lahustid, näiteks dimetüülsulfoksiid, N-metüülpürrolidoon ja vesi. Pulbreid, pealemääritavaid vorme ja puudreid võib valmistada toimeainete tahke kandjaga segamise või koospeenestamisega. Graanuleid, näiteks kaetud graanuleid, immutatud graanuleid ja homogeenseid graanuleid, võib valmistada toimeainete sidumisel tahkete kandjatega. Tahkete kandjate näited on mineraalmullad, nagu silikageelid, silikaadid, talk, kaoliin, Attaclay (Attapulguse savi), lubjakivi, lubi, kriit, punane savi, löss, savi, dolomiit, diatomiitmuld, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat, magneesiumoksiid, peenestatud sünteetilised materjalid, väetised, nagu ammooniumsulfaat, ammooniumfosfaat, ammooniumnitraat, uuread ja taimse päritoluga tooted, nagu teraviljajahu, puukoorejahu, puidujahu ning pähklikoorejahu, tselluloosipulbrid ja teised tahked kandjad. Üldiselt sisaldavad preparaadid toimeainet 0,01 9% (massi järgi), eelistatavalt 0,1 90% (massi järgi). Toimeaineid kasutatakse puhtusega 90 0%, eelistatavalt 9 0% (TMR-i spektri järgi). 30 Järgnevad on näited preparaatidest. 1. Veega lahjendatavad tooted.
A. Lahustuvad kontsentraadid (SL) 17 massiosa leiutise ühendit lahustatakse vees või vees lahustuvas lahustis. Alternatiivina lisatakse niisutavaid või teisi lisaaineid. Toimeaine lahustub veega lahjendamisel. B. Dispersioonkontsentraadid (DC) massiosa leiutise ühendit lahustatakse tsükloheksanoonis koos dispergeeriva aine, näiteks polüvinüülpürrolidooni lisamisega. Veega lahjendamisel tekib dispersioon. C. Emulsioonkontsentraadid (EC) massiosa leiutise ühendit lahustatakse ksüleenis koos kaltsiumdodetsüülbenseensulfonaadi ja kastoorõli etoksülaadi lisamisega (igal konkreetsel juhul %-lise tugevusega). Veega lahjendamisel tekib emulsioon. D. Emulsioonid (EW, EO) 40 massiosa leiutise ühendit lahustatakse ksüleenis koos kaltsiumdodetsüülbenseensulfonaadi ja kastoorõli etoksülaadi lisamisega (igal konkreetsel juhul %-lise tugevusega). See segu viiakse vette emulgeerimisseadme (Ultraturrax) abil ja valmistatakse homogeenne emulsioon. Veega lahjendamisel tekib emulsioon. E. Suspensioonid (SC, OD) Seguriga kuulveskis peenestatakse massiosa leiutise ühendit dispergeeriva aine, niisutavate ainete ja vee või orgaanilise lahusti lisamisega, saades toimeaine peene suspensiooni. Veega lahjendamisel saadakse toimeaine stabiilne suspensioon. F. Vees dispergeeritavad graanulid ja vees lahustuvad graanulid (WG) 0 massiosa leiutise ühendit peenjahvatatakse dispergeerivate ja niisutavate ainete lisamisega ning tehniliste vahenditega (näiteks ekstrudeerimine, pihustuskolonn, keevkiht) valmistatakse vees dispergeeritavad või vees
18 lahustuvad graanulid. Veega lahjendamisel saadakse toimeaine stabiilne dispersioon või lahus. G. Vees dispergeeritavad pulbrid ja vees lahustuvad pulbrid (WP, SP) 7 massiosa leiutise ühendit peenestatakse rootor/staator veskis dispergeeriva aine, niisutavate ainete ja silikageeli lisamisega. Veega lahjendamisel saadakse toimeaine stabiilne dispersioon või lahus. 2. Lahjendamata kasutatavad tooted. H. Tolmavad pulbrid (DP) massiosa leiutise ühendit peenjahvatatakse ja segatakse põhjalikult 9% peenjahvatatud kaoliiniga. See annab tolmava toote. I. Graanulid (GR, FG, GG, MG) 0, massiosa leiutise ühendit peenjahvatatakse ja seotakse 9,% kandjatega. Praegu kasutatavateks meetoditeks on ekstrudeerimine, pihustuskuivatamine või keevkihis kuivatamine. See annab lahjendamata kasutatavad graanulid. J. ULV-lahused (UL) massiosa leiutise ühendit lahustatakse orgaanilises lahustis, näiteks ksüleenis. See annab lahjendamata kasutatava toote. Toimeaineid võib sellistena kasutada nende preparaatide vormis või valmistada neist kasutusvormid, näiteks otseselt pihustatavate lahuste, pulbrite, geelide, suspensioonide või dispersioonide, emulsioonide, õlidispersioonide, pastade, tolmavate toodete, määritavate toodete või graanulite, mikrokapslite (CS), pelletite või tablettide kujul, kasutamiseks pihustamise, atomiseerimise, tolmutamise, pealemäärimise või ülevalamise teel. Kasutusvorm sõltub täielikult ettenähtud eesmärkidest, see peab igal juhul kindlustama leiutise toimeainete võimalikult peene jaotumise.
19 Veepõhiseid kasutusvorme võib valmistada emulsioonkontsentraatidest, pastadest või märguvatest pulbritest (pihustatavad pulbrid, õlidispersioonid) vee lisamisega. Emulsioonide, pastade või õlidispersioonide valmistamiseks võib aineid, nagu need on, või õlis või lahustis lahustatuna niisutava aine, kleepaine, dispergeeriva aine või emulgaatori abil vees homogeniseerida. Alternatiivselt on võimalik valmistada kontsentraate, mis koosnevad toimeainest, niisutavast ainest, kleepainest, dispergeerivast ainest või emulgaatorist ja vajadusel lahustist või õlist ning sellised kontsentraadid sobivad veega lahjendamiseks. Toimeaine kontsentratsioon kasutamisvalmis toodetes võib varieeruda suhteliselt laiades vahemikes. Üldiselt on need 0,0001 %, eelistatavalt 0,01 1%. Toimeaineid võib edukalt kasutada ka üliväikeste koguste meetodil (ultra-lowvolume, ULV), on võimalik kasutada preparaate, mis sisaldavad toimeainet üle 9% (massi järgi), või isegi kasutada toimeainet ilma lisaaineteta. Kui sobib, võib toimeainetele vahetult enne kasutamist lisada mitmesuguseid õlisid, niisutavaid aineid, adjuvante, herbitsiide, fungitsiide, teisi pestitsiide või bakteritsiide. Neid aineid segatakse leiutise ainetega tavaliselt massivahekorras 1 : kuni : 1. Ühendid valemiga I on efektiivsed nii otsese ja kaudse kontakti kui ka allaneelamise puhul ning ka toiduvahetuse (trofallaksise) ja -ülekande kaudu. Eelistatavad kasutamisviisid on veekogudes, mullas, pragudes ja lõhedes, karjamaadel, sõnnikuhunnikutes, kanalisatsioonitorudes, vees, kandmine põrandale, seintele või ümberringi pihustamine, ja söötades. Vastavalt leiutise eelistatavale teostusele kasutatakse ühendeid valemiga I mulda viimise kaudu. Mulda viimine on eriti eelistatav sipelgate, termiitide, herilaste, kilkide või prussakate vastu kasutamisel. Vastavalt leiutise järgmisele eelistatavale teostusele valmistatakse selliste põllukultuuridega mitteseotud kahjurite, nagu sipelgad, termiidid, herilased, kärbsed, sääsed, kilgid, ritsikad, prussakad ja harjashännalised, vastu kasutamisel ühenditest valemiga I söödapreparaat.
30 Söödaks võib olla vedel, tahke või pooltahke preparaat (nt geel). Tahkeid söötasid võib valmistada mitmesugusel kujul ja vormis, mis sobivad vastavaks kasutamiseks, nt graanulid, briketid, pulgad, kettad. Vedelaid söötasid võib viia mitmesugustesse seadmetesse, et kindlustada õige kasutamine, nt avatud anumad, pihustusseadmed, tilgutusvahendid või aurustamisvahendid. Geelid võivad põhineda vee- või õlimaatriksil ja neile võib vastavalt vajadusele anda konkreetsed kleepuvus-, niiskuse säilitamise või vanandusomadused. Koostises kasutatav sööt on toode, mis on piisavalt peibutav, et meelitada putukaid, nagu sipelgad, termiidid, herilased, kärbsed, sääsed, kilgid või prussakad jne, seda sööma. Selle peibutise võib valida söömist stimuleerivate ainete või para- ja/või suguferomoonide hulgast. Sobivad söömist stimuleerivad ained valitakse näiteks loomsete ja/või taimsete valkude (liha-, kala- või verejahu, putukaosad, kilgipulbrid, munarebu), loomset ja/või taimset päritolu rasvade ja õlide või orgaaniliste mono-, oligo- või polüsahhariidide, eriti sahharoosi, laktoosi, fruktoosi, dekstroosi, glükoosi, tärklise, pektiini või isegi melassi või mee, või soolade, nagu ammooniumsulfaat, ammooniumkarbonaat või ammooniumatsetaat, hulgast. Söömist stimuleerivaks aineks on ka puuviljade värsked või mädanevad osad, põllusaagid, taimed, loomad, putukad või nende konkreetsed osad. Feromoonid teatakse olevat rohkem putukaspetsiifilised. Spetsiifilisi feromoone on kirjeldatud kirjanduses ja eriala asjatundjad tunnevad neid. Ühendite valemiga I preparaadid aerosoolide (nt aerosooliballoonid), õlipihusti või pumppihustina on väga sobivad mitteprofessionaalsele kasutajale selliste kahjurite, nagu kärbsed, kirbud, puugid, sääsed, ritsikad või prussakad, tõrjumiseks. Aerosooli retseptid koosnevad eelistatavalt toimeainest, lahustitest, nagu madalamad alkoholid (nt metanool, etanool, propanool, butanool), ketoonid (nt atsetoon, metüületüülketoon), parafiinsed süsivesinikud (nt keroseenid), mille keemistemperatuur on vahemikus umbes 0 0 C, dimetüülformamiid, N-metüülpürrolidoon, dimetüülsulfoksiid, aromaatsed süsivesinikud, nagu tolueen, ksüleen, vesi, lisaks lisaainetest, nagu emulgaatorid, nagu sorbitoolmonooleaat, oleüületoksülaat, millel on 3 7 mooli etüleenoksiidi, rasvalkoholi etoksülaat, aroomiõlid, nagu eeterlikud õlid, keskmise ahelaga rasvhapete estrid madalamate alkoholidega, aromaatsed karbonüülühendid, vajadusel stabilisaatorid, nagu
21 naatriumbensoaat, amfoteersed pindaktiivsed ained, madalamad epoksiidid, trietüülortoformaat, ja vajadusel propellendid, nagu propaan, butaan, lämmastik, suruõhk, dimetüüleeter, süsinikdioksiid, lämmastikoksiid või nende gaaside segud. Õlipihusti preparaadid erinevad aerosooli retseptidest selle poolest, et propellente ei kasutata. Ühendeid valemiga I ja nende vastavaid koostisi võib kasutada ka sääsespiraalides ja suitsuspiraalides, suitsupadrunites, plaataurustites, pikaajalistes aurustites või muudes kuumusest sõltumatutes aurustussüsteemides. Putukate poolt edasikantavate nakkushaiguste (nt malaaria, Dengue ja kollapalavik, lümfaatiline filariaas ja leišmanioos) ohjamise meetodid ühenditega valemiga I ja nende vastavate koostistega hõlmavad ka barakkide ning majade pindade töötlemist, õhku pihustamist ja kardinate, telkide, riideesemete, voodivõrkude, tsetsekärbsepüüniste vms immutamist. Insektitsiidsed koostised kandmiseks kiududele, kangastele, kudumitele, mittekootud esemetele, võrgumaterjalidele või fooliumitele ja presendile sisaldavad eelistatavalt segu, mis koosneb insektitsiidist, vajadusel repellendist ja vähemalt ühest sideainest. Kardinate ja voodivõrkude immutamine teostatakse enamasti riidematerjali kastmisega insektitsiidi emulsioonidesse või dispersioonidesse või nende pihustamisega võrkudele. Järgnev pestitsiidide loetelu, mida võib kasutada koos leiutise ühenditega, on mõeldud võimalike kombinatsioonide selgitamiseks, kuid mitte mingite piirangute kehtestamiseks. Organofosfaadid: atsefaat, metüülasiinfoss, kloropürifoss, klorofenvinfoss, diasinoon, diklorofoss, dikrotofoss, dimetoaat, disulfotoon, etioon, fenitrotioon, fentioon, isoksatioon, malatioon, metamidofoss, metidatioon, metüülparatioon, mevinfoss, monokrotofoss, metüüloksüdemetoon, paraoksoon, paratioon, fentoaat, fosaloon, fosmet, fosfamidoon, foraat, foksiim, metüülpirimifoss, profenofoss, protiofoss, sulprofoss, terbufoss, triasofoss, triklorofon. Karbamaadid: alanükarb, benfurakarb, karbarüül, karbosulfaan, fenoksükarb,
22 furatiokarb, indoksakarb, metibkarb, metomüül, oksamüül, pirimikarb, propoksuur, tiodikarb, triasamaat. Püretroidid: bifentriin, tsüflutriin, tsüpermetriin, alfatsüpermetriin, deltametriin, esfenvaleraat, etofenproks, fenpropatriin, fenvaleraat, tsühalotriin, lambdatsühalotriin, permetriin, silafluofeen, tau-fluvalinaat, teflutriin, tralometriin, dzeeta-tsüpermetriin. Lülijalgsete kasvu regulaatorid: a) kitiini sünteesi inhibiitorid: bensoüüluuread: klorofluasuroon, diflubensuroon, flutsükloksuroon, flufenoksuroon, heksaflumuroon, lufenuroon, novaluroon, teflubensuroon, triflumuroon, buprofesiin, diofenolaan, heksütiasoks, etoksasool, klofentasiin; b) ekdüsooni antagonistid: halofenosiid, metoksüfenosiid, tebufenosiid; c) juvenoidid: püriproksüfeen, metopreen, fenoksükarb; d) lipiidide biosünteesi inhibiitorid: spirodiklofeen. Neonikotinoidid: atsetamipriid, klotianidiin, flonikamiid, imidaklopriid, nitenpüraam, tiaklopriid, tiametoksaam. Mitmesugused: abamektiin, atsekinotsüül, amitras, asadiraktiin, bifenasaat, Bacillus thuringiensis, Bacillus subtilis, kartap, kloorfenapüür, kloordimeform, tsüromasiin, diafentiuroon, dinetofuraan, diofenolaan, emamektiin, endosulfaan, etiprool, fenasakviin, fiproniil, formetanaat, formetanaatvesinikkloriid, hüdrametülnoon, indoksakarb, 4-{(2Z)-2-({[4-(trifluorometoksü)anilino]karbonüül}- hüdrasono)-2-[3-(trifluorometüül)fenüül]etüül}bensonitriil, püridabeen, pümetrosiin, spinosaad, väävel, tebufenpüraad ja tiotsüklaam. Putukaid võib tõrjuda märklaudparasiidi/-kahjuri, selle toiduallika, elupaiga, paljunemisala või asukoha viimisega kontakti ühendite või koostiste valemiga I pestitsiidselt efektiivse kogusega. Asukoht tähendab elukohta, paljunemisala, mulda, piirkonda, materjali või keskkonda, milles kahjur või parasiit kasvab või võib kasvada. Üldiselt tähendab pestitsiidselt efektiivne kogus toimeaine kogust, mis on vajalik märgatava toime saavutamiseks kasvule, sealhulgas nekrotiseeriv toime, surm,
23 kasvu pidurdumine ja vältimine, ning eemaldamine, hävitamine või muul viisil märklaudorganismi esinemise ja aktiivsuse vähendamine. Pestitsiidselt efektiivne kogus võib mitmesuguste leiutise ühendite/koostiste puhul varieeruda. Koostiste pestitsiidselt efektiivne kogus varieerub ka sõltuvalt valitsevatest tingimustest, nagu soovitud pestitsiidne toime ja kestus, ilm, märklaudliik, asukoht, kasutamisviis jms. Ühendeid valemiga I ja nende koostisi võib kasutada puitmaterjalide, nagu puud, plankaiad, liiprid jne, ja ehitiste, nagu majad, kõrvalhooned, tehased, aga ka ehitusmaterjalide, mööbli, nahkade, kiudude, vinüülesemete, elektritraatide ja kaablite jne kaitsmiseks sipelgate ja/või termiitide eest ning sipelgate ja termiitide tõrjumiseks, et takistada neil kahjustada põllusaake või inimolendeid (nt kui kahjurid tungivad majadesse ja avalikesse rajatistesse). Ühendeid valemiga I kantakse puitmaterjalide kaitsmiseks mitte ainult ümbritsevale mullapinnale või põrandaalusele mullale, vaid neid võib kanda ka saematerjalist esemetele, nagu põrandaaluse betooni pinnad, alkoovipostid, prussid, vineer, mööbel jne, puitesemetele, nagu puitlaastplaadid, puitpaneelid (half boards) jne, ja vinüülesemetele, nagu kaetud elektritraadid, vinüüllehed, soojusisolatsioonimaterjalidele, nagu stüreenvahud jne. Kasutamisel sipelgate vastu, kes teevad kahju põllusaakidele või inimolenditele, viiakse leiutise sipelgate tõrjumise koostis otse sipelgapessa või selle ümbrusse või söödasse. Leiutise ühendeid võib viia ka profülaktiliselt kohtadesse, kus on oodata kahjurite esinemist. Mulla töötlemisel või kandmisel kahjurite elupaika või pessa on toimeaine kogus vahemikus 0,0001 00 g 0 m 2 kohta, eelistatavalt 0,001 g 0 m 2 kohta. Leiutise eriti eelistatavaks teostuseks on termiitide (Isoptera) töötlemine mulla kaudu. Tavalised kasutatavad kogused materjalide kaitsmisel on näiteks 0,01 00 g toimeainet 1 m 2 töödeldud materjali kohta, soovitavalt 0,1 0 g 1 m 2 kohta. 30 Insektitsiidsed koostised materjalide immutamiseks sisaldavad tavaliselt 0,001 9% (massi järgi), eelistatavalt 0,1 4% (massi järgi) ja eelistatavamalt 1 %
(massi järgi) vähemalt ühte repellenti ja/või insektitsiidi. 24 Kasutamiseks söödakoostistes on toimeaine tavaline sisaldus 0,0001 % (massi järgi), soovitavalt 0,001 % (massi järgi). Kasutatav koostis võib sisaldada ka teisi lisaaineid, nagu toimeaine lahusti, maitseaine, konservant, värvaine või mõruaine. Selle peibutamisvõimet võib suurendada ka spetsiaalne värv, kuju või tekstuur. Kasutamiseks pihustatavas koostistes on toimeaine sisaldus 0,001 80% (massi järgi), eelistatavalt 0,01 0% (massi järgi) ja kõige eelistatavamalt 0,01 % (massi järgi). Kahjurite vastase toime näited Testimismeetod 1. Argentina sipelga (Linepithema humile), seemnesipelga, acrobat i sipelga (Crematogaster spp.), hobusipelga, tulisipelga, toakärbse, hariliku pistekärbse, laibakärbse, kollapalavikusääse, toasääse, malaariasääse, hariliku prussaka, kassikirbu ja koerapuugi vastane toime klaasiga kokkupuute kaudu. Klaasviaale ( ml stsintillatsiooniviaalid) töödeldi 0, ml toimeaine lahusega atsetoonis. Igat viaali loksutati korgita umbes minutit, et lasta toimeainel viaal täielikult katta ja atsetoonil täielikult kuivada. Igasse viaali pandi putukad või puugid. Viaale hoiti temperatuuril 22 C ja mitmesuguste ajavahemike järel vaadeldi töötlemise mõjusid. Tulemused on esitatud tabelis I. 2. Argentina sipelga, acrobat i sipelga, hobusipelga, tulisipelga ja termiidi (eastern subterranean termite, Reticulitermes flavipes) vastane toime mullaga kokkupuute kaudu. Sipelgate puhul teostati testid Petri tassides. Tassidesse pandi õhuke 1% agari kiht vees ja agari peale laotati Florida liivmuld ( g väikestesse tassidesse ja 11 g suurematesse tassidesse). Toimeaine lahustati atsetoonis ja valati liivale. Tasse ventileeriti atsetooni aurustamiseks, asustati sipelgatega ja kaeti kinni. Igasse tassi pandi % mee/vee lahust. Tasse hoiti temperatuuril 22 C ja mitmesuguste ajavahemike järel vaadeldi suremust.
Termiitide puhul pandi Petri tassidesse õhuke 1% agari kiht. Agari peale laotati õhuke eeltöödeldud mullakiht. Mulla töötlemiseks lahjendati toimeainet atsetooniga mass-massi põhjal ja viidi see 0 g mulda. Muld pandi purki ja ventileeriti 48 tundi. Mulla niiskusetase viidi 7 ml vee lisamisega välisveemahtuvuseni. Igasse tassi pandi termiiditöölisi. 1 päeva pärast pandi igasse tassi väike filterpaberitükk toiduallikaks ja mulla niiskuse säilitamiseks lisati vastavalt vajadusele veel vett. Testtasse hoiti pimedas inkubaatoris temperatuuril C ja umbes 80% suhtelise õhuniiskuse juures. Termiite vaadeldi iga päev suremuse suhtes (surnud või võimetud püsti seisma ja vaid vaevalt liikuvad). Tulemused on esitatud tabelis I. 3. Argentina sipelga, acrobat i sipelga, hobusipelga, tulisipelga, toakärbse, eastern subterranean i termiidi, formosan subterranean i termiidi (Coptotermes formosanus) ja hariliku prussaka vastane toime sööda kaudu. 30 Argentina sipelga, acrobat i sipelga ja hobusipelga puhul teostati testid Petri tassides. Sipelgatele anti veeallikas ja neid näljutati seejärel toiduallikata 24 tundi. Söödad valmistati kas % mee/vee lahusega või jahvatatud kassitoiduga. Söödale lisati toimeaine atsetoonis. Igasse tassi lisati 0,2 ml töödeldud mee/vee lahust või 0 mg töödeldud kassitoitu, mis oli pandud korgi sisse. Tassid kaeti kinni ja hoiti temperatuuril 22 C. Sipelgaid jälgiti iga päev suremuse suhtes. Tulemused on esitatud tabelis I. Tulisipelgate puhul kasutati sööda põhimassina sõmerat maisi. Sõmerast maisist sööt valmistati, kasutades rasvavaba sõmerat maisi (80%), sojaoaõli (19,9%), atsetooni ja toimeainet (0,1%). Petri tassid varustati veeallikaga. Igasse tassi pandi täiskasvanud tulisipelgad. Järgmisel päeval pandi tassidesse 0 mg sööta söödaanumates. Sipelgaid jälgiti iga päev suremuse suhtes. Tulemused on esitatud tabelis I. Toakärbeste puhul teostati söödatestid täiskasvanud isenditega vanuses 2 päeva pärast koorumist. Toimeaine atsetoonis viidi sööda põhimassi, mis koosnes piimapulbri ja suhkru 1 : 1 segust, millel seejärel lasti kuivada. Testid teostati purkides 0 mg söödaga, mis oli madala nõuga iga purgi põhja asetatud. Söödapurkidesse pandi toakärbsed ja purgid kaeti kinni. Testpurke hoiti
26 temperatuuril 22 C. Purke jälgiti 4 tundi pärast töötlemist mahapaiskamise suhtes (surm pluss haiguslikkus (võimetus püsti seista). Tulemused on esitatud tabelis I. 30 Termiitide puhul kanti toimeaine atsetoonis filterpaberitele. Toimeaine kogus protsentides arvutati filterpaberi massi põhjal. Töötlemata kontrollidel kasutati ainult atsetooni. Töödeldud pabereid ventileeriti atsetooni aurustamiseks, niisutati 1 ml veega ja pandi liivaga Petri tassidesse. Testi käigus lisati vett vastavalt vajadusele. Biotestid teostati ühe töödeldud filtri ja umbes 30 termiiditöölisega iga testitava tassi kohta. Testitavaid tasse hoiti temperatuuril C ja umbes 8% suhtelise õhuniiskuse juures ning jälgiti iga päev suremuse (surnud või surevad putukad) või mürgistuse suhtes. Surnud ja surevad putukad eemaldati iga päev. Tulemused on esitatud tabelis I. Prussakate puhul kasutati testimisanumatena ventileeritavate kaantega plastmassist prussakakarpe. Anumate ülaosa töödeldi 3 4 cm ulatuses vaseliini ja mineraalõliga, et vältida prussakate põgenemist. Vastavalt vajadusele anti vett. Sööt valmistati jahvatatud kassitoitu kasutades ja toimeaine atsetoonis lisati vahekorras mass-mass. Töödeldud toidul lasti kuivada. Prussakad pandi karpidesse ja näljutati enne sööda lisamist 24 tundi. Hindamisnõusse pandi 0,03 grammi sööta karbi kohta. Karpe hoiti temperatuuril 22 C ja vaadeldi iga päev prussakate suremuse suhtes. Tulemused on esitatud tabelis I. 4. Toime kollapalavikusääse, majasääse (Culex quinquefasciatus) ja malaariasääse vastsete vastu vee töötlemise kaudu. Testimisanumatena kasutati süvendiga plaate. Toimeaine lahustati atsetoonis ja lahjendati veega, et saada vajalikku kontsentratsiooni. Igasse süvendisse pandi lõpplahused, mis sisaldasid umbes 1% atsetooni. Igasse süvendisse lisati umbes sääsevastset (4. kasvujärk) 1 ml vees. Vastseid toideti iga päev ühe tilga maksapulbriga. Tassid kaeti kinni ja hoiti temperatuuril 22 C. Iga päev märgiti üles suremus ja surnud vastsed ning elusad või surnud nukud eemaldati iga päev. Testi lõpus märgiti üles ülejäänud elusad vastsed ja arvutati suremuse protsent. Tulemused on esitatud tabelis I. Iga testi korrati vähemalt 3 korda.