2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass
|
|
- Τυρώ Ζαχαρίου
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Ained A on oksiidid. Tuntud metalli X võib saada vedelal kujul, kui süüdata segu, mis koosneb metalli Y ja musta oksiidi A pulbritest, kõrvalsaadusena ilmub B [1]. X toodetakse A reageerimisel -ga, lisaks tekib D [2]. Ainet A võib käsitleda kui kahe sarnase oksiidi segu 1:1. B reaktsioonil seebikiviga E juuresolekul [3] saame aine, mille kokkupuutel D- ga kuumuses tekivad sade ja söögisooda [4]. E ja F ühinevad Z-ks [5], millega reageerivad A ja B ning teatud tingimustel ka X ja Y. Y reaktsioonil kuuma ja kange Z-ga [6] tekivad sool, E ja G. G-s on mittehapnikul kahe võrra madalam oksüdatsiooniaste kui F-is. ksiid esineb polümeerina, mis hapetest reageerib vaid F-iga, Na-ga annab vesiklaasi. a) Kirjuta ainete A, X, Y ja Z valemid. b) Kirjuta reaktsioonide [1 6] tasakaalustatud võrrandid. (10) 2. Indigo (ühend X) on üks vanimaid looduslikke pigmente, mida on kasutatud kangaste värvimiseks. Antiikaja kreeklaste ja roomlasteni jõudis see Indiast, kus seda toodeti õistaime Indigofera tinctoria lehtedest. Lehtedes sisaldub massi järgi ligikaudu 0,5% indikaani (ühend A), mis reageerib kergesti looduses levinud madalamolekulaarse ühendiga B. Reaktsiooni tulemusena tekivad ühendid ja D. Kui kaks molekuli ühendit D reageerivad õhu komponendi E ühe molekuliga, moodustubki indigo ja eraldub kaks molekuli ainet B. Veel 19. sajandil oli nõudlus indigo järele nii suur, et taimede kasvatamiseks vajaliku ala kogupindala oli 7000 km 2. Tänapäeval toodetakse indigo värvi sünteetiliselt ning kasutatakse laialdaselt teksariide värvimiseks. Ühe riietuseseme jaoks kulub ligi 8 grammi indigot. Kuna indigo ei lahustu vees, tuleb kangaste värvimisel kasutada teatud võtet: redoksreaktsiooni abil viiakse indigo üle leukoindigoks (ühend Q), mis on valge ja vees lahustuv. Kangas leotatakse ühendi Q vesilahuses, seejärel lastakse kuivada õhu käes ja riie värvubki siniseks! A + D 2 N Q N N B 2 redoksreaktsioonid N N a) Leia ühendite A,, D, X, Q brutovalemid. Mis on ained B ja E? b) Ühendist B ja süsihappegaasist suudavad taimed päikesekiirguse abil toota aineid ja E. Kuidas nimetatakse seda protsessi? Millisesse orgaaniliste ühendite klassi kuulub aine? X N c) letame, et ühel ruutmeetril kasvab üks Indigofera tinctoria taim, millel on keskmiselt 100 lehte (ühe lehe mass 5 g). Kui indigo tootmise lõppsaagis on 40%, kas saaks 7000 km 2 alal kasvavatest taimedest toodetud pigmendiga värvida nii palju rõivaid, et jätkuks kõigile India elanikele? India rahvaarv on 1,3 miljardit inimest. d) Miks on teksafännide jaoks hea, et indigo värv pole vees lahustuv? e) Kas reaktsioonis X Q käitub indigo oksüdeerija või redutseerijana? Miks värvub Q vesilahuses leotatud kangas õhu käes taas siniseks? f) Indigo molekulis tekib funktsionaalrühmade vahel kaks molekulisisest vesiniksidet. Näita punktiiriga, milliste funktsionaalrühmade vahel vesiniksidemed moodustuvad. g) Indigole väga sarnase struktuuriga, kuid punakama tooniga, on veel üks tuntud looduslik pigment. Foiniiklased tootsid seda molluskitest, seetõttu oli see äärmiselt kallis ja hakati kutsuma kuningate värviks. Mis pigmendist on jutt? (12) 3. Rasvhapeteks nimetatakse pika süsinikahelaga karboksüülhappeid. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud (ahelas ainult üksiksidemed) või küllastumata (esineb kaksiksidemeid). Joonisel 1 on toodud lühikese süsinikahelaga palderjanhape. Vesiniku liitumisel kaksiksidemele saadakse küllastumata rasvhappest küllastunud (st kaksiksidemest saadakse üksikside). Triatsüülglütseroolis on glütserooli (struktuur toodud joonisel 2) külge seotud läbi estersideme kolm rasvhapet. Esterside tekib karboksüülhappe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil, lisaks vabaneb vesi. a) Kirjuta palderjanhappe nomenklatuurne nimetus. b) Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand ühe glütserooli ja kolme palderjanhappe molekuli vahel. c) Lõpeta järgnev reaktsioonivõrrand: d) Kas pika ahelaga rasvhapped lahustuvad paremini polaarsetes või mittepolaarsetes solventides? Põhjenda! Joonis 1 Joonis 2 4. Kristalne aine on tahkis, milles aatomid, ioonid või molekulid on korrapäraselt paigutatud. Kristallid koosnevad ruumis regulaarselt korduvatest ühikutest ning on enamasti sümmeetrilise ehitusega. Kristallograafia on teadusharu, mis uurib osakeste paiknemist kristallivõres. Vask on metall, mille kristallivõre on tahktsentreeritud kuubilise struktuuriga, lisaks tahu nurkades olevatele aatomitele on ka iga tahu keskmes aatom (vt joonist). Teades, et võrekonstandid (teatud aatomite tuumade vahe- (8)
2 kaugused) on a = b = c = 3,610 Å, leia: i) kaugus ühest vaseaatomist lähima vaseaatomini; ii) vase ühikraku ruumala (ühikrakk on väikseim ruumiosa, millega on võimalik kirjeldada kogu kristalli ehitust); iii) mitu vaseaatomit moodustavad ühikraku; iv) vase tihedus (A(u)=63,5 amu, 1 amu = 1, kg, 1 m = Å). (10) 5. Süsinik on orgaanilises keemias kõige tähtsam element, millel on mitmeid huvitavaid omadusi. a) Kirjuta iga allotroobi jaoks temale sobiv(ad) omadus(ed) (kõige kõvem, suurima tihedusega, parim elektrijuht, omab molekulvõret): i) teemant: ii) fullereen: iii) grafiit: b) Mitme süsiniku aatomiga on kovalentselt seotud iga süsiniku aatom i) teemandis; ii) fullereenis; iii) grafiidis? c) Millises süsiniku allotroobis on kõige pikemad sidemed naaberaatomite vahel? Miks? d) Ühed lihtsamad orgaanilised ühendid on alkaanid. Leia alkaanidele etaan, pentaan, heptaan, heksaan sulgudest õige tihedus normaaltingimustel (1,3562 mg/cm 3 ; 658 mg/cm 3 ; 0,626 g/ml; 684 kg/m 3 ). e) Milline võiks nende andmete põhjal olla oktaani tihedus? Põhjenda! (10) 6. ksiid A on ainulaadne. See saab reageerida ainetega erinevatest klassidest. Reaktsiooniks alumiiniumoksiidiga on vajalik tugev alus, näiteks B. Sel puhul tekib aine, molaarmassiga 134 g/mol ja kaaliumi sisaldusega 29,1%. ksiid A reageerib metallidega erineval moel. Reageerimisel kõrgtemperatuuril tsingiga, tekib lihtne gaas D ja valge pulber E. Pulbrit E saab sulandada alusega B. Reaktsiooni tulemusena tekib oksiid A ja sool I. ksiid A saab reageerida ka mittemetallidega, näiteks fluoriga. Siis tekib hape F ja lihtne gaas G. Juhul, kui see reaktsioon toimub väga madalal temperatuuril, siis kolmeaatomilises ühendis on hapnikul ebatüüpiline oksüdatsiooniaste. a) Kirjuta ainete A I valemid, ning ainete ja I nimetused. b) Määra kõikide elementide oksüdatsiooniaste ainetes, I, F,. c) Kirjuta ja tasakaalusta järgmised reaktsioonivõrrandid: i) Al23 + B + A iv) A + F2 F + G ii) Zn + A D + E v) A + F2 F + (madal temp.) iii) E + B I + A (10)
3 2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 1. Malm on elemendi A ja elemendi B sulam, kus elemendi B sisaldus on vähemalt 2,14%. Kui elemendi B sisaldus on nimetatust väiksem ja lisaks elemendile A on veel vähemalt 10,5% elementi nimetatakse sulamit roostevabaks teraseks. Element sisaldus annab smaragdile tema rohelise ja rubiinile punase värvuse. Element A on enamike organismide veres kompleksimoodustajaks, mille abil seotakse aine X, vastavat valku nimetakse hemoglobiiniks. Mõningatel organismidel, mille tuntuimaks esindajaks on kaheksajalg, on ainet X transportivaks valguks aga hemotsüaniin ja vastavaks kompleksimoodustajaks element D. Element D moodustab koos elemendiga E sulami, mida nimetame pronksiks. Kui elemendile D lisada aga elementi F (5-45%) saame messingi. Elementide E ja G sulamit kasutakse jootmiseks. Element G on enamikes autoakudes peamine kasutusolev metall. Element F oli aga põhiline anoodi materjal patareides enne liitium-ioonpatareide kasutuselevõttu. a) Kirjutage aine X ning elementide A-G nimed koos sümbolitega. b) Milline on iga nimetatud metallilise elemendi stabiilseim oksüdatsiooniaste oksiidides? Kirjutage vastavate oksiidide valemid, metalli oksüdatsiooniaste nendes ja andke hinnang, kas tegemist on happeliste, aluseliste või amfoteersete oksiididega. (8,5 punkti) 2. Brønsted Lowry hapete ja aluste teooria järgi on happed ained, mis võivad loovutada prootoni, ning alused on ained, mis võivad endaga liita prootoni. Amfoteersed ained võivad käituda nii happe kui ka alusena. Soolad koosnevad katioonist (alusejääk) ja anioonist (happejääk). Tabelis on toodud näide orgaanilise happe, aluse, soola ja amfoteerse aine kohta. 32 propaanhape Tsul. = 23 värvitu 3222 propüülamiin Tsul. = 83 värvitu [3223]N3 N-propüülammooniumnitraat Tsul. =? (3)2(2) valiin Tsul. > 298 värvitu a) Kirjutage toodud orgaaniliste ainete reaktsioonid i) Na-ga ning ii) N3-ga, juhul kui need reaktsioonid toimuvad. b) Joonistage töösse ümber valiini struktuurvalem ja märkige aatomid, mille juures on kõige suuremad negatiivsed (δ ) ja positiivsed (δ+) osalaengud (märkida kokku vähemalt 4 aatomit). Millised molekulidevahelised vastasmõjud põhjustavad valiini kõrge sulamistemperatuuri? c) Ennustage i) N-propüülammooniumnitraadi ja ii) valiinnitraadi füüsikalisi omadusi (toatemparatuuril): puhta aine olek, elektijuhtivus (juhtiv või mitte) ning värvus. Valiin (8,5 punkti) sajandi algul õnnestus Schrödingeril kirjeldada dualistliku iseloomuga osakeste liikumistrajektoori lainefunktsioonina, mis kujutas tõenäosust osakese leidumise kohta erinevates ruumiosades. Selle võrrandi lihtsustamisel on saadud mudel, mille ühemõõtmeline variant kujutab punktmassi, mis liigub edasi-tagasi kahe seina vahelisel lõigul. Sellise osakese lubatud energiatasemeid saab arvutada valemiga, kus 6, J s ning L on kahe seina vaheline kaugus. a) Elektron liigub mööda benseeni sidet, mille kaugus molekuli keskpunktist on 0,121 nm. Arvuta L. b) Arvuta elektroni jaoks madalaima taseme energia teades, et En>0 ja n on täisarv, mis määrab energiataseme. Elektroni mass on 9, kg. c) Arvuta n5 n2 üleminekul kiiratava energia hulk elektronvoltides, kui 1 6,24 10 ev. d) Arvuta antud üleminekule vastav lainepikkus nanomeetrites ( ; ; valguse kiirus 2, km s -1 ). e) Nimeta üks lainele ja üks osakesele iseloomulik omadus. (10 punkti) 4. Estrid on levinud ühendid. Looduses annavad need näiteks puuviljadele ja marjadele iseloomuliku lõhna (pirni, banaani, maasika, õuna lõhn) ning moodustavad rasvu (triestrid). ( 2 ) ( 2 ) 7 =( 2 ) 7 3 ( 2 ) 14 3 Aspartaam Rasv A a) Kirjuta üldvalemitega alkoholist ja karboksüülhappest estri moodustumise happekatalüütilise reaktsiooni mehhanism. b) Nimeta kaks võimalust, kuidas nihutada reaktsiooni tasakaalu estri tekkimise suunas. c) Milliste ainete reageerimisel tekib: i) metüül-2-aminobensoaat (jasmiini lõhn); ii) propüül-2-metüülpropanaat (rummi lõhn)? Kirjuta reaktsioonivõrrandid ning ainete nimetused. d) Magusaine aspartaam on levinud suhkruasendaja. Milline mürgine aine eraldub aspartaami hüdrolüüsil organismi? Kirjuta reaktsioonivõrrand. e) Kirjuta seebi valmistamise võrrand, kasutades toodud rasva A ühe lähteainena. (11 punkti)
4 5. Keemiliste reaktsioonide kiirus suureneb temperatuuri tõustes ja seda seost iseloomustab Arrheniuse võrrand: ning seda saab kirjutada ka logaritmi kujul: ln ln kus R on universaalne gaasikonstant (8,314 J mol -1 K -1 ), Ea on reaktsiooni aktivatsioonienergia, T on temperatuur kelvinites, k on reaktsiooni kiiruskonstant ning A on Arrheniuse konstant (sama ühikuga kui k). a) Arvuta tabelis toodud andmete põhjal mõlema reaktsiooni kiiruskonstant k 40 juures. Selles temperatuurivahemikus Ea ja A ei muutu. Pööra tähelepanu ühikutele! Ea k (20 juures, M -1 s -1 ) (kj/mol) Reaktsioon 1 S2 + N2 S3 + N 113 k1 = 4, Reaktsioon 2 2N N 109 k2 = 6, c) Millised antud omadustest iseloomustavad molekulaarseid tahkiseid, kus molekule hoiavad kristallivõres kinni molekulidevahelised jõud: kõrge keemistemperatuur, madal sulamistemperatuur, pehmus, suur tugevus? d) Kumb aine esitatud paarides omab tugevamate molekulidevaheliste jõudude tõttu kõrgemat keemistemperatuuri? Põhjenda enda vastust! i) ii) iii) iv) l l või l l või või F2 või l2 e) Milline nendest katioonidest võiks hüdrateeruda (vett siduda) tugevamini, võttes arvesse vee ja katiooni vahel toimivaid jõude? i) s + või Li + ; ii) Rb + või Sr 2+. Põhjenda enda vastust! (12 Punkti) b) Leia, mitu korda suureneb konstant k mõlema reaktsiooni puhul ja tee järeldus, kuidas on seotud reaktsiooni Ea ja kiiruse sõltuvus temperatuuri tõusust. c) Kui reaktsiooni 1 kiiruskonstant k tõuseb 20 juures katalüsaatori toimel 1000 korda, siis milline on sel juhul reaktsiooni Ea? Arvesta, et A jääb samaks. (10 punkti) 6. Molekulidevahelised jõud määravad paljud olulised vedelike ja tahkiste omadused, näiteks sulamis- ja keemistemperatuurid, lahustumine jpm. Potentsiaalset energiat kahe sfäärilise mittepolaarse molekuli vahel saab arvutada Lennard-Jonesi potentsiaali abil, mille kuju näitab järgmine graafik, kus y-teljel on potentsiaalne energia ja x-teljel molekulidevaheline kaugus: a) Kas domineerivad molekulidevahelised tõmbejõud, tõukejõud või summaarsed molekulide vahelised jõud on võrdsed nulliga, kui: i) r<rm; ii) r=rm; iii) r>rm? b) Mis on potentsiaalse energia kiire kasvu füüsikaline põhjus molekulidevahelise kauguse kahanemisel rm väärtusest väiksemaks?
5 2013/14 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 11.klass 1. Lõhkeaine X kuulub väga võimsate brisantsete lõhkeainete hulka. Tal esinevad 3 struktuurset isomeeri 1 sümmeetriline ja 2 asümmeetrilist. X elementanalüüsil saadi järgmised andmed: W() = 33,8%; W() = 1,41%; W(N) = 19,7%; W() = 45,07%. Lõhkeaine X süntees otsest teed mööda on erakordselt raske. Palju mugavam on kaudne süntees, mis lähtub teisest väga levinud lõhkeainest trinitrotolueenist (75N36). See oksüdeeritakse ühendiks B, mis leiab samuti kasutust lõhkeainena. B vesilahuse keetmisel moodustub lõhkeaine X. a) Tuvasta X ja selle isomeeride struktuurid ja anna neile nimetused. b) Miks on lõhkeaine X otsene süntees väga raskendatud? c) Kirjuta aine B struktuurvalem ja nimetus. Nimeta kaks oksüdeerijat, mida saaks kasutada aine B sünteesis? Üldine lõhkeaine valem on abncd. TNB on tugevalt negatiivse hapnikubilansiga (B% = -56,3 %). Kuna antud tingimustes täielikuks gaaside moodustumiseks hapnikku ei jätku, kehtib valem b/2 < d < a + b/2. d) Kirjuta ja tasakaalusta lõhkeaine X plahvatuse võrrand ning arvuta plahvatuse entalpiamuutus (vesi moodustub auru kujul). e) inda ning põhjenda lõhkeainete X ja B moodustumise lihtsust ja soodustatust keemilises reaktsioonis nende tekkeentalpiate järgi. f() = -110,525 kj/mol; f(2)(g) = -241,82 kj/mol; f(x) = -135 kj/kg; f(b) = kj/kg (12) 2. Imidasool on aromaatne heterotsükliline ühend brutovalemiga 34N2, mille struktuuris on 2 kaksiksidet, tsükkel koosneb 5 aatomist ning 1 süsinik on lämmastike vahel. Lisades imidasoolile 4 vesinikku, saame imidasolidiini, mille brutovalem on 38N2. a) Joonista imidasooli graafiline struktuurvalem. Näita joonisega millist tüüpi isomeerina eksisteerib imidasool. b) Joonista imidasolidiini brutovalemile vastavate isomeeripaaride graafilised struktuurvalemid, mis on omavahel: i) regioisomeerid; ii) enantiomeerid (ruumiline struktuurvalem); iii) funktsionaalrühma isomeerid; iv) tautomeerid; v) E/Z isomeerid. Järgida järgnevaid tingimusi: lämmastik ei või olla ühegi isomeeritüübi puhul seotud kahe süsinikuga korraga, imiinrühm (-N=<) võib olla kahes isomeeritüübis, heterotsüklit mitte kasutada. (11) 3. Peptiidid koosnevad aminohappe jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidide moodustumine on polükondensatsioonireaktsioon, mille käigus tekivad uued peptiidsidemed ja eralduvad veemolekulid. a) Joonista Ala (alaniin) ja Gly (glütsiin) struktuurivalem, teades, et Gly on lihtsaim aminohape ilma kiraaltsentrita ja Ala molaarmass on 14 g/mol suurem kui Gly-l. Määra Ala kiraaltsenter. b) Joonista nendest kahest aminohappest kõigi tekkida võivate dipeptiidide tasapinnalised struktuurvalemid. Peptiidide süntees laboris on päevi kestev protsess. Tänapäeval on laialt levinud tahkefaassüntees (Nobeli preemia 1984, Bruce Merrifield), mille käigus toimub peptiidi kasv tahkel kandjal aminohape aminohappe järel. Selle protsessi lihtsustatud skeem on toodud joonisel. 1) aminohappe liitmine polümeeriga X R PG 2) kaitserühma eemaldamine N 2 R etappide 1-2 kordamine n korda N 2 R R peptiidi vabastamine polümeerilt n N 2 R R c) 11 aminohappest koosneva peptiidi saagis oli 50%. Arvuta keskmine sünteesietapi saagis. (9) 4. Triitiumgaasvalgusallikad (ingl. Gaseous tritium light source, GTLS) on leidnud laialdast kasutust, näiteks avariiväljapääsude valgustites. Nende tööprintsiip põhineb triitiumi radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekkinud elektronid ergastavad luminofoori aatomeid (fosforit sisaldav aine) ja see kiirgab valgust. Triitiumi poolestusaeg τ on 12,36 aastat. a) Kirjuta triitiumi radioaktiivse lagunemise reaktsioon (tekib e isotoop). b) Mis on selle reaktsiooni järk? Miks? c) Mitme poolestusaja möödudes on lagunenud 89% algsest triitiumist? d) Arvuta triitiumi radioaktiivse lagunemise kiiruskonstant. (7) 5. Keemiahuviline koolipoiss tahtis proovile panna punase kapsa mahla omadusi happesuse indikaatorina ning küsis selleks oma õpetajalt erineva pga lahuseid. Õpetaja andis poisile 0,10 M soolhappe lahuse, atsetaatpuhvri p-ga 4,76, kus atsetaatioonide kontsentratsioon on 0,10 M ning 0,10 M ammoniaagi lahuse. Järgnevalt valmistas poiss destilleeritud veega punasest kapsast 3 lahust ruumalaga 100 ml. Kõik lahused olid violetsed. Lahusele 1 lisas poiss 10,0 ml soolhappe lahust, lahusele 2 10,0 ml atsetaatpuhvrit ja lahusele 3 10,0 ml ammoniaagi lahust. Lahus 1 muutus punaseks, 2 roosaks ja 3 roheliseks. a) Leia p saadud lahustes. pka(4 + ) = 9,25; pka(3) = 4,76 Poisile ei meeldinud lahuse 2 roosa värvus ning ta otsustas ka selle punaseks muuta, lisades 10,0 ml lahust 1. Värvuse muutus lahuses 2 oli aga vaevumärgatav. b) Näita arvutuslikult, miks lahuse 1 lisamine lahusele 2 värvust ei muutnud. c) Mitu ml 0,10 M soolhapet peaks lisama lahusele 3, et selle p oleks 9,25? (10) n
6 6. Morfiin on tugev valuvaigisti, mida leidub oopiumis (u 12%). Vähesemal määral (u 3%) on oopiumis ka kodeiini (aine B). Kodeiini saab ka morfiinist sünteesida. Kodeiini reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga saab morfiinist 4-5 korda tugevama valuvaigisti, 6-MAi (aine A). Kui kodeiin reageerib ainega, tekib nikokodeiin. Kui lisada otse morfiinile 2 ekvivalenti äädikhappe anhüdriidi, tekib heroiin (aine D), mis on mustal turul tuntud narkootikum. Morfiinist on võimalik saada ka sarnase struktuuriga valuvaigistit, hüdromorfooni (aine F). Vaheühendina tekib morfinoon (aine E). Morfiinist morfinooni saamisel toimub reaktsioon kiraalse süsiniku juures. a) Tuvasta ained A-F. b) Anna aine triviaalnimetus. c) Kuidas nimetatakse psühhoaktiivsete ainete rühma, kuhu kuuluvad kõik kemikaalid, mis mõjuvad organismile sarnaselt morfiiniga? (11)
7 2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 12. klass 1. Danielli ehk gravitatsioonilise raku leiutas aastal Briti keemik ja meteroloog J. F. Daniell. Gravitatsioonilist rakku kasutati pika aja vältel USAs ja Suurbritannias telegraafside jaamades voolu saamiseks. Gravitatsioonilise patarei omapäraks on, et anoodiruum ja katoodiruum pole füüsilise barjääriga eraldatud. Eri vedelikke hoiab segunemast nende erinev tihedus ja raku polarisatsioon. Kusjuures vedelike kihid on hästi näha, sest alumine kiht on sinine ja ülemine värvitu. Vedelike segunemise takistamiseks peab rakk pidevalt töötama ning seda ei tohi liigutada. Selles patareis on metallist A elektrood sukeldatud alumisse vedelikukihti ja metallist B elektrood sukeldatud ülemisse kihti. Puhas A on värvuselt punakas, puhas B valge ja A ja B sulam (B sisaldus 5-45%) on kollane. Alumist kihti hoitakse küllastatuna (seal lahustunud elektrolüüdi lahustuvus 25 juures on umbes 320 g/l). Ülemise kihi kontsentratsioon on 0,01 M. Vedelikes olevate elektrolüütide aniooniks on sulfaatioon, katiooniks vastava metalli (A või B) katioon. a) Mis metallid on A ja B ning mis nime all on tuntud sulam. b) Kirjuta anoodil ja katoodil aset leidvate reaktsioonide võrrandid. c) Arvuta raku esialgne nullvoolupotentsiaal E (E (A) = +0,34 V ; E (B) = -0,76 V; aktiivsusi ei ole vaja arvestada). d) Selgitage miks ei tohi kihid seguneda? (10) 2. Kuigi on näidatud, et koolajooke ei ole alust pidada inimesele kahjulikuks nende madala p tõttu, on leitud, et pikaajaline koolajookide tarbimine võib põhjustada vanemate naiste seas osteoporoosi ehk luude hõrenemist. Nendest teadmistest inspireerituna otsustas Marina läbi viia katse kaltsiumiühendite ja fosforhappe vahel. Esialgu otsustas ta kasutada inimluude asemel eksperimendis kaltsiumhüdroksiidi. Marina kasutas koolajooki, mille iga 330-milliliitrine purk sisaldas 54,0 mg fosforhapet. a) Kirjuta fosforhappe ja kaltsiumhüdroksiidi vaheline tasakaalustatud reaktsioonivõrrand. Eelda, et pärast reaktsiooni lõppemist esineb kogu fosfor kas P4 3- või 3P4 koostises. b) Leia fosforhappe molaarne kontsentratsioon Marina kasutatud koolajoogis. Kui happe A dissotsiatsioonikonstant on K, siis tasakaalulises lahuses kehtib võrrand K = [ + ][A - ] / [A]. Fosforhappe esimese, teise ja kolmanda astme dissotsiatsioonikonstandid on vastavalt Ka1=7, , Ka2= 6, , Ka3 = 4, c) Leia Marina kasutatud koolajoogi p eeldades, et kogu happelisus tuleneb joogis sisalduvast fosforhappest. d) letame, et Marina maos on p 3.00 ja et maos olev lahus on puhverlahus. Millistes vormides esineb fosforhape Marina kõhus pärast väikese koguse koola joomist? Milline vorm on ülekaalus ja mitu % seda esineb? e) Leia, mitu grammi kaltsiumhüdroksiidi oleks Marinal vaja, et neutraliseerida 10,0 l koolajooki. Eeldada, et ainuke toimuv reaktsioon on fosforhappe ja kaltsiumhüdroksiidi vahel. (10) 3. Estrid on väga levinud ühendite klass, mida võib looduses leida. Enamasti on neil hea lõhn ja neid on seetõttu palju puuviljades. Estreid kasutatakse ka inimeste poolt tootele õige aroomi andmiseks. Näiteks ester A on rummilõhnaline ning ester B mee lõhnaga. Klassikaliselt saadakse estreid karboksüülhapete reaktsioonil alkoholidega. Katalüsaatoriks kasutatakse tavaliselt väävelhapet. A B a) Kirjutage ühendite A ja B süstemaatilised nimetused. b) Kirjutage estri A saamisreaktsiooni mehhanism, kasutades lähteainetena vastavat karboksüülhapet ja alkoholi. c) Sellisel reaktsioonil on kõik sammud tasakaalulised. Nimetage vähemalt kaks võimalust reaktsiooni saagise tõstmiseks. Uusi estreid saab sünteesida ka juba olemasolevatest. Enamasti kasutatakse selleks metüülestreid nagu näiteks ester B. Uued estrid saadakse reaktsioonil alkoholidega ja katalüsaatoriks võib kasutada nii hapet kui ka alust. d) Kirjutage ühendi B ja pentanooli vahelise reaktsiooni mehhanism happelises keskkonnas. e) Ka siin on tegu tasakaalulise reaktsiooniga. Lähtuvalt sellest, miks on kasulik metüülestri kasutamine? (10) 4. Muttide tõrjumiseks on muti peletusgaasi nime all müügil kaltsiumkarbiidi kuulikesed, mis kokkupuutel mullaniiskusega eraldavad muttidele väljakannamatu lõhnaga etüüni. a) Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrand kaltsiumkarbiidi veega reageerimise kohta. b) Arvutage reaktsiooni soojusefekt, kui mullamuti käiku pandi 15,0 g kaltsiumkarbiidi ja eeldades, et kogu kaltsiumkarbiid reageeris veega. Teada on alljärgnevate reaktsioonide soojusefektid ning kaltsiumkarbiidi molaarmass. (1) a (t) + 3 (t) a2 (t) + (g) Δ1= 465 kj/mol (2) 2 (t) + 2 (g) 22 (g) Δ2= 227 kj/mol (3) 2 2 (g) + 2 (g) 2 2 (v) Δ3= -572 kj/mol (4) 2 (t) + 2 (g) 2 (g) Δ4= -221 kj/mol
8 (5) a (t) + 2 (v) a()2 (t) Δ5= -65,0 kj/mol (6) 2 a (t) + 2 (g) 2 a (t) Δ6= -635 kj/mol c) Kas kaltsiumkarbiidi reaktsioon veega on eksotermiline või endotermiline (põhjenda!)? (10) 5. Selleks, et saada metall X laboris väga kõrge puhtusega, kuumutatakse selle metalli maaki diatomaarse gaasiga A, mille tulemusena tekib lenduv aine B. Aine B eraldatakse ja kuumutatakse, mille tulemusena tekib metall X. Madalama puhtusastmega metalli saab mitmel viisil: aine (hapniku sisaldus 30,0%) reaktsioonil gaasiga D (kergeim gaas) või tahke lihtainega E. Reaktsioonis ainega E võib tekkida gaas A, kuigi aine reageerib ka selle gaasiga. Looduses esineb metalli X muuhulgas mineraali F koostises, mida sageli kutsutakse kassikullaks. n teooria, et looduses tekib F aine G (binaarne kaheaatomiline aine) ning gaasi (keskmise tugevusega ning halva lõhnaga hape) vahelisel reaktsioonil. Selles reaktsioonis tekib ka gaas D. Aine F oksüdeerimisel hapnikuga tekib vaheproduktina sool I. Sool I oksüdeerub edasi soolaks J. a) Kirjutage ainete A-J valemid ja nimetused. b) Kirjutage ja tasakaalustage kõikide mainitud reaktsioonide võrrandid (8 tk). (10) 6. DA (histooni deatsetülaas) on ensüüm, mis eemaldab histooni lüsiini (2,6- diaminoheksaanhape) lämmastiku küljest atsetüülrühma (3-). DAi aktiivtsentris olev tsinkioon seondub karbonüülrühma hapnikuga lihtsustades atsetüülrühma eemaldamist. istoon on valk, mis deatsetüülitud kujul seondub DNAga ning pärsib selle avaldumist. Vahel on ravieesmärkidel tarvilik aga DNA avaldumise suurendamine, mistõttu DAi inhibiitoreid saab kasutada ravimitena. Kaheks selliseks näiteks on Vorinostat ja Etinostat: 2 N Vorinostat Etinostat a) Joonistage atsetüülitud lüsiini stereokeemiliselt korrektne struktuur ning näidake kuidas histooni koostises olev atsetüüllüsiin seondub Zn 2+ - iooniga. b) Näidake milliste aatomite kaudu saavad Vorinostat ja Etinostat teoorias seonduda DAi aktiivtsentris oleva Zn 2+ -iooniga ning blokeerida ensüümi toime. c) Pakkuge millisest kahest molekulist oleks kõige lihtsam kokku panna Vorinostati struktuur ning millisest kolmes molekulist Etinostati struktuur.
HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότερα2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass
2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass 1. Justus von Liebig sündis 1803. aastal Saksamaal. Koolist visati ta paugutamise pärast välja, mille järel asus tööle apteekri abina. Kui
Διαβάστε περισσότερα2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass
2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Meie keha valgud koosnevad aminohapetest, Aminohape R- rühm mida ühendavad peptiidsidemed. Peptiidside Glütsiin -H tekib ühe aminohappe karboksüülrühma
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότερα2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass
2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 1. Andresele anti analüüsiks kolm tahket metalli, millest kaks olid väliselt väga sarnased, kolmas oli pisut tuhmim. Andres leidis, et antud
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραIChO 2014, ülesanne 4
IChO 2014, ülesanne 4 Zeise sool, K[PtCl3C2H4], oli üks esimesi metallorgaanilisi ühendeid. Kopenhaageni ülikooli professor W. C. Zeise valmistas selle ühendi lisades PtCl4-le keevas etanoolis kaaliumkloriidi
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραKeemiliste elementide perioodilisustabel
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O 2, Si, H 2 ) (HCl) (KOH) (Na 2 SO 4 ) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO 2, CO 2,
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 15. november a.
. a) A mutant E.coli B β galaktosidaas C allolaktoos D laktoos b) N = 2 aatomit Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 0. klass) 5. november 200. a. molekulis 6 prootonit + aatomit
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I LAHUSED Natalia Nekrassova Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 LAHUSED Looduses ja tehnikas lahused omavad suurt tähtsust. Taimed omandavad
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότερα=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu 6. oktoober 2018 1. a) 1 p iga õige ühendi eest. (4) b) Võrrandist ():
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja. klass) 8. november 2. a.. a) X C, vingugaas, Q Cl 2, Z CCl 2, fosgeen b) Z on õhust raskem, sest Q on õhust raskem, Z molekulmass on aga
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραETTEVALMISTUS KEEMIAOLÜMPIAADIKS II
ETTEVALMISTUS KEEMIALÜMPIAADIKS II ÜLESANDED VALEMITE MÄÄRAMISE KHTA III SÜSTEMAATILINE LÄHENEMINE LAHENDAMISELE Kõikvõimalikud lihtsustamised ja eeldused on eelkõige vajalikud aja säästmiseks Mõnikord
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότερα( ) ( ) 2008/2009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass
008/009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) ρ ( A ) = 5,5 ρ( ) ( A ) = ( A ) = 5,5 ( ) = 5,5 g/mol = 7g/mol ( A) = = A, kloor / V 5,5 / V m m r 7/ 5,5 b) X Fe, raud A, kloor
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραgaas-tahke Lahustumisprotsess:
5. LAHUSED Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas gaas-vedelik gaas-tahke
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραb) Täpne arvutus (aktiivsete kontsentratsioonide kaudu) ph arvutused I tugevad happed ja alused
ph arvutused I tugevad happed ja alused Tugevad happed: HCl, HBr, HI, (NB! HF on nõrk hape) HNO 3, H 2SO 4, H 2SeO 4, HClO 4, HClO 3, HBrO 4, HBrO 3, HMnO 4, H 2MnO 4 Tugevad alused: NaOH, OH, LiOH, Ba(OH)
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA. Lühikonspekt gümnaasiumile. Koostaja: Kert Martma
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA. Lühikonspekt gümnaasiumile. Koostaja: Kert Martma
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse Alkaanid Halogeeniühendid Alkoholid Amiinid Küllastamata ühendid Areenid
Διαβάστε περισσότερα5. a) ρ (g/cm 3 ) = 0,119 = 11,9% 12% 2 p
201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass Ülesannete lahendused 1. a) Alumiinium 1 p b) Broom 1 p c) Füüsikalised nähtused: muna vahustamine; sahharoosi lahustumine; katseklaasi purunemine,
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA I osa
ORGAANILINE KEEMIA I osa (Pildiallikas: http://www.indigo.com/models/gphmodel/molymod-d-glucose.jpg ) 1. SISSEJUHATUS Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja
Διαβάστε περισσότεραOrgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused
rgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused 1. SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) I osa 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem C C C C C C 4. a) b) c) 5. a) b) c) C C C C C C C C C C C C C C C
Διαβάστε περισσότερα24. Balti keemiaolümpiaad. Teooriavoor. 9. aprill 2016 Tartu, Eesti
24. Balti keemiaolümpiaad Teooriavoor 9. aprill 2016 Tartu, Eesti Juhised Kirjutage oma nimi ja kood igale lehele. Teil on ülesannete lahendamiseks 5 tundi. Alustage alles siis, kui on antud START märguanne.
Διαβάστε περισσότεραEt mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!
EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI
ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI Käesolev õppevahend on koostatud mitmete varem väljaantud kõrgkooli õpikute abil ja on mõeldud Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala üliõpilastele õppeaine RAKENDUSKEEMIA
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. 10. klass 1. a) Mg 2+ + 2OH = Mg(OH) 2 (1) b) c(karedus) = 19,25 cm3 0,02000 mol/dm 3 100 cm 3 = 0,003850 M c(karedus) = 3,850 mmol/dm
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραOrgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused
rgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused 8. KARBNÜÜLÜENDID (LK 15 16) II osa 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur.
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus. 44 th IChO Teoreetiline voor. Ametlikeesti keelne version.
Sissejuhatus Kirjutage oma nimi ja kood igale vihiku leheküljele. Teoreeiline voor koosneb 8 ülesandest ja perioodilisustabelist, kokku 49 leheküljel. Teoreetilise vooru lahendamiseks on aega 5 tundi.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότερα32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad
32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Kopenhaagen Neljapäeval, 6. juulil 2000 TERIAVR TÄELEPANU! Kirjutage iga probleemi esimese lehe ülemisse nurka oma nimi ja kood. Sama probleemi järgnevatele lehtedele
Διαβάστε περισσότεραELUKS OLULISED SÜSINIKÜHENDID
Koostanud: Martin Saar 2012 Ülesanne nr 1 A. Katt, Saar Keemia töövihik 9. klassile Sahhariide nimetatakse ka süsivesikuteks (vene keeles углево ды, saksa keeles Kohlenhydrate, inglise keeles carbohydrate).
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραHalogeenid, VIIA Fluor, kloor, broom, jood, astaat
Halogeenid, VIIA Fluor, kloor, broom, jood, astaat F Cl Br I At Z 9 17 35 53 85 A r 18.9984 35.4527 79.904 126.9045 [210] El. neg. 4.0 3.0 2.8 2.5 2.2 T s, C -219.6-101.5-7.3 113.7 302 T k, C -188.1-34.0
Διαβάστε περισσότεραp A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότερα3. Solvendiefektide mõju ainete omadustele ja keemilistele protsessidele. 3.1 Solvendiefektid happe-aluse protsessidele. Tasakaal ja kiirus
3. olvendiefektide mõju ainete omadustele ja keemilistele protsessidele Põhiallikas: Tasakaal ja kiirus Lahusti mõju tasakaalule ilmneb seeläbi, et erinevad lahustid solvateerivad erineva intensiivsusega
Διαβάστε περισσότεραBiomakromolekulid: struktuurist omadusteni. Darja Lavõgina Keemia õppesessioon 15. jaanuar 2018
Biomakromolekulid: struktuurist omadusteni Darja Lavõgina Keemia õppesessioon 15. jaanuar 2018 Sissejuhatus 2 Biokeemia mõõtkava mm mm Inimese embrüo (6. nädal): 4 mm Suurem amööb: 0.8 mm Inimese punaverelible:
Διαβάστε περισσότεραMolekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena.
2. AGREGAATOLEKUD Intramolekulaarsed jõud - tugevatoimelised jõud aatomite vahel molekulides - keemiline side. Nendega on seotud ainete keemilised omadused Intermolekulaarsed jõud - nõrgad elektrostaatilised
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραREAKTSIOONIKINEETIKA
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE II REAKTSIOONIKINEETIKA Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 REAKTSIOONIKINEETIKA. Keemilise reatsiooni võrrand, tema võimalused ja
Διαβάστε περισσότεραAATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Vambola Kallast AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE Õppevahend Tallinn 1997 ISBN 9789949483112 (pdf) V. Kallast, 1997 TTÜ,1997,300,223 Kr. 12.20 Sisukord Eessõna... 4 I.
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραKARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R
KARBOKSÜÜLAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COO). Üldvalem R-COO või OOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja
Διαβάστε περισσότεραFotosüntees. Peatükk 3.
Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosünteesiprotsess on keerulisem kui lihtne üldvõrrand, sest valguse energiat ei saa otse H 2 O seose-elektronidele anda ja neid otse CO 2 -le üle kanda. Seetõttu vaadeldakse
Διαβάστε περισσότεραHAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST
HAPNIKUTABE INHIBEEIMISE TEST 1. LAHUSED JA KEMIKAALID 1.1 Üldised põhimõtted Lahuste valmistamiseks kasutada analüütiliselt puhtaid kemikaale. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III KEEMILINE TASAKAAL Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 007 KEEMILINE TASAKAAL 1. Keemilise tasakaalu mõiste. Tasakaalu mõiste on laialt
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραCaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide
3. KEEMILINE TERMODÜNAAMIKA Keemiline termodünaamika uurib erinevate energiavormide vastastikuseid üleminekuid keemilistes ja füüsikalistes protsessides. 3.1. Soojuslikud muutused keemilistes reaktsioonides
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραORGAANILISE KEEMIA LABORIJUHEND ABISTAV MATERJAL
TALLINNA ÜLIKL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut RGAANILISE KEEMIA LABRIJUEND ABISTAV MATERJAL Marju Robal ja Rando Tuvikene Tallinn 2008 SISUKRD 1. RGAANILISTE AINETE LAUSTUVUS JA LAUSTAMISVÕIME...3
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότερα2005/2006 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. = 52,5 g/mol
005/006 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) i) Zn Hl = Znl H ii) Na H = NaH H iii) Al 6NaH 6H = Na [Al(H) 6 ] H b) i) HN ii) sool, oksiid ja vesi c) H = H d) Vesinikku on 00
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραSÜSIVESINIKUD. Kaido Viht
SÜSIVSINIKUD Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 Süsivesinike struktuurid Käesolevas materjalis selgitame mõningaid süsivesinikele iseloomulikke reaktsioone. Süsivesinikud, nagu
Διαβάστε περισσότεραFUNKTSIONAALSED RÜHMAD I osa. Kaido Viht
FUNKTSINAALSED ÜMAD I osa Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2018 aliid al : halorühm Alkohol, fenool ( = Ar) hüdroksüülrühm Eeter ' alkoksürühm, arüüloksürühm (' = Ar) Peroksiid,
Διαβάστε περισσότεραPÕLEVAINETE OMADUSED. Andres Talvari
PÕLEVAINETE OMADUSED Andres Talvari Õppevahend on koostatud kõrgkooli õpikute alusel ja mõeldud kasutamiseks SKA Päästekolledzi rakenduskõrgharidusõppe päästeteenistuse erialal õppeaines Põlemiskeemia
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραPenteelid, VA Lämmastik (nitrogen, typpi), fosfor, arseen, antimon, vismut
Penteelid, VA Lämmastik (nitrogen, typpi), fosfor, arseen, antimon, vismut N P As Sb Bi Z 7 15 33 51 83 A r 14.00674 30.97376 74.9216 121.76(1) 208.9804 El. neg. 3.0 2.1 2.0 1.9 1.9 T s, C 210.1 44.2 817
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραKujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI
Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI Mait Nigul MRT kool, 2011, ERÜ MRT baseerub füüsikalisel nähtuse tuumamagnetresonants avastasid /kirjeldasid1945 aastal
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότερα8. Faasid ja agregaatolekud.
Soojusõpetus 8a 1 8. Faasid ja agregaatolekud. 8.1. Faasi ja agregaatoleku mõisted. Faas = süsteemi homogeenne ja mehaaniliselt eraldatav osa. Keemiliselt heterogeense süsteemi näide: õli + vesi. Keemiliselt
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραFUNKTSIONAALSED RÜHMAD. II OSA
TATU ÜLIKL TEADUSKL TÄIENDAVAID TEEMASID KLIKEEMIALE III FUNKTSINAALSED ÜHMAD. II SA Heiki Timotheus Õppevahend TK õpilastele Tartu 2007 Funktsionaalsed rühmad. II osa Karboksüülhappeid ja nende derivaate
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότερα[0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/ suhtes, mis esitati 11. detsembril 2002.
SEOTUD PATENDITAOTLUSED [0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/432 49 suhtes, mis esitati 11. detsembril 02. LEIUTISE TAUST [0002] Entekaviir, [1S-(1α, 3α,
Διαβάστε περισσότερα