ATSETÜÜL-CoA KARBOKSÜLAASI N 1 /N 2 -LAKTAAMINHIBIITORID TEHNIKAVALDKOND

Transcript

1

2 1 ATSETÜÜL-CoA KARBOKSÜLAASI N 1 /N 2 -LAKTAAMINHIBIITORID TEHNIKAVALDKOND Käesolev leiutis käsitleb atsetüül-coa karboksülaasi(de) inhibiitoritena toimivaid asendatud pürasolospiroketooniühendeid ja nende kasutamist ensüümide atsetüül-coa karboksülaasi(de) inhibeerimisega moduleeritavate haiguste, haigusseisundite või häirete ravimiseks. TEHNIKA TASE Atsetüül-CoA karboksülaasid (acetyl-coa carboxylase, ACC) on ensüümide perekond, mida leidub enamikes liikides ning mis on seotud rasvhapete sünteesi ja metabolismiga, katalüüsides malonüül-coa tootmist atsetüül-coa-st. Imetajatel on kindlaks tehtud kaks ACC ensüümi isovormi. ACC1, mida ekspresseeritakse kõrgel tasemel lipogeensetes kudedes, nagu rasvkude ja maks, kontrollib esimest etappi pika ahelaga rasvhapete biosünteesis. Kui atsetüül-coa ei ole malonüül- CoA moodustumiseks karboksüülitud, metaboliseeritakse see Krebsi tsükli kaudu. ACC2, maksa ACC minoorne komponent, kuid domineeriv isovorm südames ja skeletilihastes, katalüüsib malonüül-coa tootmist mitokondrite tsütosoolsel pinnal ning reguleerib karnitiini palmitoüültransferaasi inhibeerimise teel, kui palju rasvhapet utiliseeritakse β-oksüdatsioonil. Niisiis, suurendades rasvhapete utilisatsiooni ja takistades rasvhapete de novo sünteesi, võib ACC inhibiitori (ACC-I) krooniline manustamine tühjendada rasvunud indiviididel, kes söövad rasvarikast või -vaest toitu, maksa ja rasvkoe triglütseriidide (TG) varudest, põhjustades keharasva selektiivset vähenemist. 2 Abu-Etheiga jt poolt läbi viidud uuringud kinnitavad, et ACC2 mängib olulist rolli rasvhapete oksüdatsiooni kontrollimises ning võiks seega olla rasvumusevastase ravi ja rasvumusega seotud haiguste, nagu II tüüpi diabeet, sihtmärgiks. Vaadake Abu-Etheiga, L. et al., Acetyl-CoA carboxylase 2 mutant mice are protected against obesity and diabetes induced by high-fat/high-carbohydrate diets, PNAS,

3 2 03, 0 (18), Vaadake ka Choi, C. S. et al., Continuous fat oxidation in acetyl-coa carboxylase 2 knockout mice increases total energy expenditure, reduces fat mass, and improves insulin sensitivity, PNAS, 07, 4 (42), Järjest enam selgub, et lipiidide kuhjumine maksa põhjustab insuliiniresistentsust ja soodustab haigestumist II tüüpi diabeeti. Salvage jt näitasid, et ACC1 ja ACC2 on mõlemad seotud rasvade oksüdatsiooni reguleerimisega hepatotsüütides, samas aga roti maksas domineeriv isovorm ACC1 on ainus rasvhapete sünteesi reguleerija. Peale selle oli nende mudelis vaja vähendada mõlemat isovormi samaaegselt, et märkimisväärselt alandada malonüül-coa taset maksas, suurendada rasvade oksüdatsiooni täis kõhu tingimustes, vähendada lipiidide kuhjumist ja parandada insuliini toimet in vivo. Niisiis näitab see, et maksa ACC1 ja ACC2 inhibiitorid võivad olla kasulikud mittealkohoolse maksasteatoosi (nonalcoholic fatty liver disease, NAFLD) ja maksa insuliiniresistentsuse ravimises. Vaadake Savage, D. B. et al., Reversal of diet-induced hepatic steatosis and hepatic insulin resistance by antisense oligonucleotide inhibitors of acetyl-coa carboxylases 1 and 2, J. Clin. Invest. DOI:.1172/JCI Vaadake ka Oh, W. et al., Glucose and fat metabolism in adipose tissue of acetyl-coa carboxylase 2 knockout mice, PNAS, 0, 2 (), Niisiis on vaja rasvumuse ja rasvumusega seotud haiguste (nagu NAFLD ja II tüüpi diabeet) ravimiseks ACC1 ja/või ACC2 inhibiitoreid sisaldavaid ravimeid, mis inhibeerivad rasvhapete sünteesi ja suurendavad rasvhapete oksüdatsiooni. LEIUTISE KOKKUVÕTE Käesolev leiutis käsitleb ühendit struktuurvalemiga (I) 2

4 3 valem (I) või selle farmatseutiliselt vastuvõetavat soola. Käesoleva leiutise järgmiseks eripäraks on ravimkoostis, mis sisaldab ühendi valemiga (I) või selle farmatseutiliselt vastuvõetava soola kogust ja farmatseutiliselt vastuvõetavat abiainet, lahjendit või kandjat. Eelistatavalt sisaldab koostis leiutisekohase ühendi terapeutiliselt efektiivset kogust. Koostis võib sisaldada ka vähemalt ühte täiendavat raviainet. Eelistatavad ained hõlmavad diabeedivastasid aineid ja/või rasvumusevastaseid aineid. Käesoleva leiutise veel järgmiseks eripäraks on ühend valemiga (I) või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool või selle ravimkoostis kasutamiseks atsetüül- CoA karboksülaasensüümi(de) inhibeerimisega vahendatud haiguse, haigusseisundi või häire ravimise meetodis imetajal. Atsetüül-CoA karboksülaaside inhibeerimisega vahendatud haigused, häired või haigusseisundid hõlmavad II tüüpi diabeeti ja diabeediga seotud haigusi, nagu mittealkohoolne maksasteatoos (NAFLD), maksa insuliiniresistentsus, hüperglükeemia, metaboolne sündroom, glükoositaluvuse häire, diabeetiline neuropaatia, diabeetiline nefropaatia, diabeetiline retinopaatia, rasvumus, düslipideemia, hüpertensioon, hüperinsulineemia ja insuliiniresistentsuse sündroom. Eelistatavad haigused, häired ja haigusseisundid hõlmavad II tüüpi diabeeti, mittealkohoolset maksasteatoosi (NAFLD), maksa insuliiniresistentsust, hüperglükeemiat, glükoositaluvuse häiret, rasvumust ja insuliiniresistentsuse sündroomi. Eelistatavam on II tüüpi diabeet, mittealkohoolne maksasteatoos

5 4 (NAFLD), maksa insuliiniresistentsus, hüperglükeemia ja rasvumus. Kõige eelistatavam on II tüüpi diabeet. Eelisteostuseks on ühend valemiga (I) või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool, või selle ravimkoostis kasutamiseks II tüüpi diabeedi ja diabeediga seotud haiguste ravimise (nt progresseerumise või alguse edasilükkamise) meetodis loomadel. Järgmiseks eelisteostuseks on ühend valemiga (I) või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool või selle ravimkoostis kasutamiseks rasvumuse ja rasvumusega seotud haiguste ravimise meetodis loomadel. Veel järgmiseks eelisteostuseks on ühend valemiga (I) või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool või selle ravimkoostis kasutamiseks mittealkohoolse maksasteatoosi (NAFLD) või maksa insuliiniresistentsuse ravimise meetodis loomadel. Leiutisekohaseid ühendeid võib manustada kombinatsioonis teiste raviainetega (eriti siin allpool kirjeldatud rasvumusevastaste ja diabeedivastaste ainetega). Kombineeritud ravi võib manustada (a) ühe ravimkoostisena, mis sisaldab leiutisekohast ühendit, vähemalt ühte siin kirjeldatud täiendavat raviainet ja farmatseutiliselt vastuvõetavat abiainet, lahjendit või kandjat; või (b) kahe eraldi ravimkoostisena, mis hõlmavad (i) esimest koostist, mis sisaldab leiutisekohast ühendit ja farmatseutiliselt vastuvõetavat abiainet, lahjendit või kandjat, ning (ii) teist koostist, mis sisaldab vähemalt ühte siin kirjeldatud täiendavat raviainet ja farmatseutiliselt vastuvõetavat abiainet, lahjendit või kandjat. Ravimkoostisi võib manustada samaaegselt või järjestikku ja mis tahes järjekorras.

6 LEIUTISE OLEMUS Määratlused Väljend terapeutiliselt efektiivne kogus tähendab leiutisekohase ühendi või selle farmatseutiliselt vastuvõetava soola kogust, mis (i) ravib või väldib konkreetset haigust, haigusseisundit või häiret, (ii) vähendab, leevendab konkreetse haiguse, haigusseisundi või häire ühte või enamat sümptomit või kõrvaldab selle, või (iii) väldib või lükkab edasi siin kirjeldatud konkreetse haiguse, haigusseisundi või häire ühe või enama sümptomi tekkimise. Termin loom tähendab inimesi (mehi või naisi), koduloomi (nt koeri, kasse ja hobuseid), toiduks kasutatavaid loomi, loomaaialoomi, mereloomi, linde ja teisi sarnaseid loomaliike. Toiduloomad tähendab toiduks kasutatavaid loomi, nagu lehmad, sead, lambad ja kodulinnud. Väljend farmatseutiliselt vastuvõetav tähendab, et aine või koostis peab keemiliselt ja/või toksikoloogiliselt kokku sobima teiste preparaadis sisalduvate komponentidega ja/või sellega ravitava imetajaga. Terminid ravimine, ravima või ravi hõlmavad nii preventiivset, s.t profülaktilist kui ka palliatiivset ravi. Termin moduleeritud või moduleerima või moduleerib tähendab siin kasutatuna kui ei ole teisiti näidatud, ensüümi(de) atsetüül-coa karboksülaaside (ACC) inhibeerimist leiutisekohaste ühenditega. 2 Termin vahendatud või vahendamine või vahendab tähendab siin kasutatuna, kui ei ole teisiti näidatud: (i) siin kirjeldatud konkreetse haiguse, haigusseisundi või häire ravimist või vältimist, (ii) konkreetse haiguse, haigusseisundi või häire ühe või enama sümptomi vähendamist, leevendamist või kõrvaldamist või (iii) siin kirjeldatud konkreetse haiguse, haigusseisundi või häire ühe või

7 6 enama sümptomi tekkimise vältimist või selle edasi lükkamist ensüümi(de) atsetüül-coa karboksülaaside (ACC) inhibeerimisega. Termin käesoleva leiutise kohased ühendid (kui ei ole spetsiifiliselt kindlaks määratud) tähendab ühendit valemiga (I) ja ühendite mis tahes farmatseutiliselt vastuvõetavaid sooli, samuti stereoisomeere (sealhulgas diastereomeere ja enantiomeere), tautomeere, konformatsioonilisi isomeere ja isotoopmärgistusega ühendeid. Leiutisekohaste ühendite hüdraadid ja solvaadid, milles ühend on seotud vastavalt vee või lahustiga, kuuluvad leiutisekohaste koostiste hulka. Terminid (C1-C6)alküülrühm ja (C1-C3)alküülrühm tähendavad alküülrühmi, mis sisaldavad kindlat arvu süsinikuaatomeid, vastavalt ühte kuni kuute või ühte kuni kolme süsinikuaatomit, ja mis võivad olla hargnemata või hargnenud ahelaga. Näiteks termin (C1-C3)alküülrühm tähendab ühe kuni kolme süsinikuaatomiga rühma ning hõlmab metüül-, etüül-, n-propüül- ja isopropüülrühma. Termin (C3-C7)tsükloalküülrühm tähendab kolme kuni seitsme süsinikuaatomiga tsükloalküülrühma ning hõlmab tsüklopropüül-, tsüklobutüül-, tsüklopentüül-, tsükloheksüül- ja tsüklopentüülrühma. Termin halogenorühm tähendab fluoro-, kloro-, bromo- või jodorühma. Termin (C6-C)arüülrühm tähendab aromaatset karbotsüklilist rühma, mis koosneb kuuest kuni kümnest süsinikuaatomist, nagu fenüül- või naftüülrühm. 2 Termin -12-lüliline heteroarüülrühm tähendab viie- kuni kaheteistkümnelülilist aromaatset rühma, mis sisaldab vähemalt ühte heteroaatomit, mis on valitud lämmastiku, hapniku ja väävli hulgast. Siin kasutatuna on -12-lülilise heteroarüülrühma kinnitumiskoht selle rühma süsinikuaatomil. -kuni 12-lüliline heteroarüülrühm võib olla bitsükliline. Bitsükliliste heteroarüülrühmade eelistatavad teostused hõlmavad, kuid mitte ainult, järgmiste tsükliliste süsteemide rühmi:

8 7 Termin 8-12-lüliline kondenseerunud heterotsükloarüülrühm tähendab lülilist tsüklilist süsteemi, milles mittearomaatne heterotsükliline rühm on kondenseerunud arüülrühmaga. Siin kasutatuna on 8-12-lülilise kondenseerunud heterotsükloarüülrühma kinnitumiskoht selle rühma süsinikuaatomil. Termin 3- kuni 7-lüliline heterotsüklüülrühm tähendab kolme- kuni seitsmelülilist küllastunud tsüklit, milles üks kuni kolm aatomit on heteroaatomid, mis on valitud sõltumatult lämmastiku, hapniku ja väävli hulgast. 3- kuni 7-lülilise heterotsüklüülrühma näited hõlmavad, kuid mitte ainult, rühmi, nagu asiridinüül-, asetidinüül-, pürrolidinüül-, piperidinüül-, oksiranüül, oksetanüül-, tetrahüdrofuranüül-, tetrahüdro-2h-püranüül-, tetrahüdro-2h-tiopüranüül-, piperasinüül-, morfolinüül- ja tiomorfolinüülrühm. 3- kuni 7-lülilise heterotsüklüülrühma kinnitumiskoht võib olla süsiniku- või lämmastikuaatomil, nagu konkreetse rühma puhul sobib. Leiutisekohaseid ühendeid võib sünteesida sünteesimeetoditega, mis hõlmavad keemia ala asjatundjatele hästi tuntutele analoogseid meetodeid, eriti siin toodud kirjelduse põhjal. Lähteained on üldiselt saadaval kaubanduslikest allikatest, nagu Aldrich Chemicals (Milwaukee, WI), või kergesti valmistatavad vastava ala asjatundjatele hästi tuntud meetoditega (nt valmistatavad meetoditega, mida üldiselt kirjeldatakse dokumentides Louis F. Fieser and Mary Fieser, Reagents for Organic Synthesis, v. 1-19, Wiley, New York ( ed.), või Beilsteins

9 8 Handbuch der organischen Chemie, 4, Aufl. ed. Springer-Verlag, Berlin, sealhulgas lisad (saadaval ka Beilsteini võrguandmebaasi kaudu)). Selgitamiseks esitatakse alltoodud reaktsiooniskeemidel leiutisekohaste ühendite, samuti oluliste vaheühendite võimalikud sünteesimeetodid. Üksikute reaktsioonietappide üksikasjalikumat kirjeldust vaadake allpool näidete osast. Vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et leiutisekohaste ühendite sünteesimiseks võib kasutada ka teisi sünteesimeetodeid. Kuigi spetsiifilisi lähteaineid ja reagente on kujutatud skeemidel ja käsitletud allpool, võib nende asemel kergesti kasutada muid lähteaineid ja reagente, et saada mitmesuguseid derivaate ja/või reaktsioonitingimusi. Lisaks võib paljusid allpool kirjeldatud meetoditega valmistatud ühendeid käesoleva leiutise põhjal täiendavalt modifitseerida, kasutades vastava ala asjatundjatele hästi tuntud tavapäraseid keemilisi meetodeid. 2 Leiutisekohaste ühendite valmistamisel võib olla vajalik vaheühendite kaugema funktsionaalse rühma (nt primaarse või sekundaarse amiini) kaitsmine. Sellise kaitse vajadus varieerub sõltuvalt kaugema funktsionaalse rühma olemusest ja valmistamismeetodite tingimustest. Sobivad aminorühma kaitserühmad (NH-Pg) hõlmavad atsetüül-, trifluoroatsetüül-, tert-butoksükarbonüül- (BOC), bensüüloksükarbonüül- (Cbz) ja 9-fluorenüülmetüleenoksükarbonüülrühma (Fmoc). Samamoodi tähendab hüdroksüülrühma kaitserühm hüdroksüülrühma asendajat, mis blokeerib või kaitseb hüdroksüülrühma funktsionaalsust. Sobivad hüdroksüülrühma kaitserühmad (O-Pg) hõlmavad näiteks allüül-, atsetüül-, silüül-, bensüül-, para-metoksübensüül-, tritüülrühma jms. Vastava ala asjatundja saab kergesti sellise kaitse vajalikkust hinnata. Kaitserühmade ja nende kasutamise üldist kirjeldust vaadake raamatust T. W. Greene, Protective Groups in Organic Synthesis, John Wiley & Sons, New York, Järgnevatel reaktsiooniskeemidel reaktsiooniskeem I kuni reaktsiooniskeem V esitatakse tüüpilised meetodid, mida kasutatakse ühendite valemiga (I) valmistamiseks. On arusaadav, et need reaktsiooniskeemid ei ole piiravad ja

10 9 ühendite valemiga (I) valmistamisel võib kasutada kujutatud meetodite põhjendatud variatsioone. Reaktsiooniskeemil I on esitatud üldised meetodid, mida võib kasutada, et saada ACC N 1 -laktaaminhibiitoreid valemiga Ia, milles R 1 on (C1-C6)alküül- või (C3-C)tsükloalküülrühm ja R 2 on fenüül-, naftüül-, -12-lüliline heteroarüül- või 8-12-lüliline kondenseerunud heterotsükloarüülrühm; milles iga R 2 rühm on valikuliselt asendatud ühe kuni kolme asendajaga, mis on sõltumatult valitud (C1-C3)alküül-, (C1-C3)alkoksü-, halogenorühma ja CONH2 hulgast. REAKTSIOONISKEEM I Vastavalt skeemile I võib ühendi valemiga XIa valmistada metüül-2-tsüano-3- etoksüakrülaadi viimisega reaktsiooni sobiva alküülhüdrasiiniga (R1NHNH2) aluse, nagu kaaliumkarbonaat, ja lahusti manulusel. Ühendi valemiga XIa võib valmistada näiteks metüül-2-tsüano-3-etoksüakrülaadi viimisega reaktsiooni sobiva alküülhüdrasiiniga (R1NHNH2) aluse, nagu kaaliumkarbonaat (K2CO3), manulusel, tagasijooksutemperatuurini kuumutatud etanoolis, temperatuuril

11 umbes C kuni umbes 80 C umbes 2 kuni 24 tundi, et saada soovitud tsüklistatud ühend. Ühendi valemiga Xa võib saada arüülamiini valemiga XIa muundamisega arüülbromiidiks, kasutades nitritit, nagu isoamüülnitrit, naatriumnitrit või tertbutüülnitrit, ja bromiidi allikat, nagu vask(ii)bromiid, atsetonitriilis, temperatuuril umbes C kuni umbes 80 C umbes 2 kuni umbes 18 tundi, et saada ühendit valemiga Xa. Seejärel võib ühendi valemiga IXa valmistada estri valemiga Xa töötlemisel redutseeriva ainega, nagu diisobutüülalumiiniumhüdriid (DIBAL) või liitiumalumiiniumhüdriid (LAH), aprotoonses lahustis, nagu tetrahüdrofuraan (THF), tolueen või dietüüleeter, temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 80 C umbes 1 kuni umbes 12 tundi. Ühendi valemiga VIa võib saada ühendi valemiga IXa viimisega kõigepealt reaktsiooni broomiva ainega, nagu fosfortribromiid (PBr3) või süsiniktetrabromiidi ja trifenüülfosfiini segu, temperatuuril umbes - C kuni umbes 60 C umbes 30 kuni umbes 1 minutit, et saada ühendit valemiga VIIIa. Ühend valemiga VIIIa viiakse seejärel reaktsiooni kaitstud piperidiinderivaadiga ühendiga valemiga VIIa tugeva aluse, nagu liitiumbis(trimetüülsilüül)amiid (LiHMDS) või liitiumdiisopropüülamiin (LDA), manulusel sobivas aprotoonses lahustis, nagu THF, tolueen või dietüüleeter, temperatuuril umbes -78 C kuni umbes C umbes 1 kuni umbes 18 tundi. Rühm Pg tähendab sobivat amiini kaitserühma ja selleks on eelistatavalt N-tert-butoksükarbonüül- (BOC) või karbobensüüloksürühm (Cbz). 2 Seejärel eemaldatakse kaitserühm ühendilt valemiga VIa esterrühma hüdrolüüsimisega tugeva aluse, nagu liitiumhüdroksiid või naatriumhüdroksiid, vesilahusega temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 0 C umbes 1 kuni umbes 18 tundi, saades karboksüülhappe, mis sisaldab ühendit valemiga Va.

12 11 Seejärel võib valmistada isotsüanaatühendi valemiga IVa karboksüülhappe valemiga Va viimisega reaktsiooni difenüülfosforüülasiidiga (DPPA) aluse, nagu trietüülamiin (Et3N) või diisopropüületüülamiin, manulusel temperatuuril umbes 60 C kuni umbes 1 C umbes 1 kuni umbes 12 tundi. Seejärel võib valmistada laktaamiühendi valemiga IIIa isotsüanaadi (valemiga IVa) tsüklistamisega, kasutades alküülliitiumit, nagu n-butüülliitium (n-buli) või tert-butüülliitium (t-buli), temperatuuril umbes -78 C kuni umbes 0 C umbes kuni umbes 1 minutit. Et saada vaba spiropiperidiinderivaati valemiga (IIa) võib seejärel laktaamiühendilt valemiga (IIIa) kaitserühma eemaldada, kasutades standardseid meetodeid, mis sõltuvad sellest, millist kaitserühma Pg on kasutatud. Kui näiteks Pg on BOC, võib BOC-rühma eemaldamiseks kasutada standardseid tugeva happega kaitserühma eemaldamise tingimusi, nagu 4 N vesinikkloriidhape dioksaanis või trifluoroäädikhape sobivas lahustis, nagu diklorometaan. Kui Pg on Cbz, võib kaitserühma eemaldamiseks kasutada hüdrogeenimist pallaadium söel manulusel etanoolis või töötlemist vesinikuallikaga, nagu ammooniumformiaat või 1-metüül-1,4-tsükloheksadieen, pallaadium söel manulusel etanoolis või etüülatsetaadis Et saada ühendit valemiga (Ia) võib spiropiperidiinderivaadi valemiga (IIa) seejärel atsüülida, kasutades standardseid meetodeid. Ühendi (Ia) võib seejärel valmistada näiteks, kasutades standardset peptiidi soovitud karboksüülhappega (R 2 CO2H) sidestamise reaktsiooni. Spiropiperidiinvaheühendi (IIa) ja karboksüülhappe (R 2 CO2H) võib sidestada näiteks, moodustades aktiveeritud karboksüülhappe estri karboksüülhappe (R 2 CO2H) kokkuviimisega peptiidi sidestusreagendiga, nagu O-(7-asabensotriasool-1-üül)-N,N,N',N'-tetrametüülurooniumheksafluorofosfaat (HATU) või 1-etüül-3-(3-dimetüüllaminopropüül)karbodiimiidvesinikkloriid (EDCHCl), aktiveeriva aine, nagu hüdroksübensotriasool (HOBt), manulusel või ilma ja sobiva aluse, nagu N,N-diisopropüületüülamiin (DIEA), trietüülamiin või N-metüülmorfoliin (NMM), manulusel sobivas lahustis, nagu THF ja/või DMF, dimetüülatseetamiid (DMA) või

13 12 diklorometaan, ning seejärel aktiveeritud karboksüülhappe estri kokkuviimisega spiropiperidiinderivaadiga (IIa), et saada ühendit valemiga (Ia). Reaktsiooniskeemil II on esitatud üldised meetodid, mida võib kasutada, et saada ACC N 2 -laktaaminhibiitoreid valemiga Ib, milles R 1 on (C1-C6)alküül- või (C3-C)tsükloalküülrühm ja R 2 on fenüül-, naftüül-, -12-lüliline heteroarüül- või 8-12-lüliline kondenseerunud heterotsükloarüülrühm; milles iga R 2 rühm on valikuliselt asendatud ühe kuni kolme asendajaga, mis on sõltumatult valitud (C1-C3)alküül-, (C1-C3)alkoksü-, halogenorühma ja CONH2 hulgast. REAKTSIOONISKEEM II Vastavalt skeemile II võib pürasooliühendi valemiga XIb alküülimise ühendiks valemiga X teostada, kasutades primaarset või sekundaarset alküülhalogeniidi, nagu metüüljodiid, etüüljodiid, 1-bromopropaan, 1-jodopropaan, 2-bromopropaan, 2 jodopropaan, 1-jodobutaan, 2-jodobutaan, 1-jodo-2-metüülpropaan või 1-(bromometüül)tsüklopropaan, aluse, nagu tseesiumkarbonaat (Cs2CO3) või

14 13 kaaliumkarbonaat (K2CO3), ja lahusti, nagu dimetüülformamiid (DMF), manulusel temperatuuril umbes C kuni umbes 0 C umbes 1 kuni umbes 12 tundi. Seejärel võib ühendi valemiga IXb valmistada ühendi valemiga Xb töötlemisel redutseeriva ainega, nagu DIBAL või LAH, aprotoonses lahustis, nagu THF, tolueen või dietüüleeter, temperatuuril umbes -78 C kuni umbes 60 C umbes 1 kuni umbes 12 tundi. Ühendi valemiga VIb võib saada ühendi valemiga IXb viimisega reaktsiooni broomiva ainega, nagu PBr3 või süsiniktetrabromiidi ja trifenüülfosfiini segu, temperatuuril umbes - C kuni umbes 60 C umbes 30 kuni umbes 1 minutit, saades ühendi valemiga VIIIb. Seejärel viiakse ühend valemiga VIIIb reaktsiooni kaitstud piperidiinderivaadiga ühendiga valemiga VIIb tugeva aluse, nagu liitiumbis(trimetüülsilüül)amiid (LiHMDS) või liitiumdiisopropüülamiin (LDA), manulusel sobivas aprotoonses lahustis, nagu THF, tolueen või dietüüleeter, temperatuuril umbes -78 C kuni umbes C umbes 1 kuni umbes 18 tundi. Rühm Pg on sobiv amiini kaitserühm ja eelistatavalt on see BOC või Cbz. Seejärel eemaldatakse ühendilt valemiga VIb kaitserühm esterrühma hüdrolüüsimisega tugeva aluse, nagu liitiumhüdroksiid või naatriumhüdroksiid, vesilahusega temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 0 C umbes 1 kuni umbes 18 tundi, saades karboksüülhappe, mis sisaldab ühendit valemiga Vb. Seejärel võib valmistada isotsüanaatühendi valemiga IVb karboksüülhappe valemiga Vb viimisega reaktsiooni DPPA-ga aluse, nagu Et3N või diisopropüületüülamiin, manulusel temperatuuril umbes 60 C kuni umbes 1 C umbes 1 kuni umbes 12 tundi. 2 Seejärel võib valmistada laktaamiühendi valemiga IIIb isotsüanaadi (valemiga IVb) tsüklistamisega, kasutades alküülliitiumit, nagu n-buli või t-buli, temperatuuril umbes -78 C kuni umbes 0 C umbes kuni umbes 1 minutit.

15 14 Et saada vaba spiropiperidiinderivaati valemiga (IIb) võib seejärel laktaamiühendilt valemiga (IIIb) kaitserühma eemaldada, kasutades standardseid meetodeid, mis sõltuvad sellest, millist kaitserühma Pg on kasutatud. Kui näiteks Pg on BOC, võib BOC-rühma eemaldamiseks kasutada standardseid tugeva happega kaitserühma eemaldamise tingimusi, nagu 4 N vesinikkloriidhape dioksaanis või trifluoroäädikhape sobivas lahustis, nagu diklorometaan. Kui Pg on Cbz, võib kaitserühma eemaldamiseks kasutada hüdrogeenimist pallaadium söel manulusel etanoolis või töötlemist vesinikuallikaga, nagu ammooniumformiaat või 1-metüül-1,4-tsükloheksadieen, pallaadium söel manulusel etanoolis või etüülatsetaadis. Et saada ühendit valemiga (Ib) võib spiropiperidiinderivaadi valemiga (IIb) seejärel atsüülida, kasutades standardseid meetodeid. Ühendi (Ib) võib seejärel valmistada näiteks, kasutades standardset peptiidi soovitud karboksüülhappega (R 2 CO2H) sidestamise reaktsiooni. Spiropiperidiinvaheühendi (IIb) ja karboksüülhappe (R 2 CO2H) võib sidestada näiteks, moodustades aktiveeritud karboksüülhappe estri karboksüülhappe (R 2 CO2H) kokkuviimisega peptiidi sidestusreagendiga, nagu HATU või EDC-HCl, aktiveeriva aine, nagu HOBt, manulusel või ilma ja sobiva aluse, nagu DIEA, NMM, manulusel sobivas lahustis, nagu THF ja/või DMF, DMA või diklorometaan, ning seejärel aktiveeritud karboksüülhappe estri kokkuviimisega spiropiperidiinderivaadiga (IIb), et saada ühendit valemiga (Ib). 2 Reaktsiooniskeemil III on esitatud üldised meetodid, mida võib kasutada, et saada ACC N 2 -laktaaminhibiitoreid valemiga Ic, milles R 1 on (C1-C6)alküül- või (C3-C)tsükloalküülrühm ja R 2 on fenüül-, naftüül-, -12-lüliline heteroarüül- või 8-12-lüliline kondenseerunud heterotsükloarüülrühm; milles iga R 2 rühm on valikuliselt asendatud ühe kuni kolme asendajaga, mis on sõltumatult valitud (C1-C3)alküül-, (C1-C3)alkoksü-, halogenorühma ja CONH2 hulgast.

16 REAKTSIOONISKEEM III Laktaamiühendi valemiga IVc võib valmistada isotsüanaadi (valemiga IVa) tsüklistamisega, kasutades tugevat alust, nagu liitium 2,2,6,6-tetrametüülpiperidiin (LTMP) või magneesium-2,2,6,6-tetrametüülpiperidiin, temperatuuril umbes -78 C kuni umbes 0 C umbes 30 minutit kuni umbes 6 tundi. Kui Pg on BOC, võib laktaamiühendi valemiga (IIIc) saamiseks laktaamiühendi valemiga (IVc) seejärel dehalogeenida hüdrogeenimisega aluse, nagu Et3N, ja pallaadium söel manulusel etanoolis või töötlemisega vesinikuallikaga, nagu ammooniumformiaat või 1-metüül-1,4-tsükloheksadieen, aluse, nagu Et3N, ja palladium/söel manulusel etanoolis või etüülatsetaadis temperatuuril umbes C kuni umbes 0 C umbes 30 minutit kuni umbes 6 tundi. Kui Pg on BOC, võib vaba spiropiperidiinderivaadi valemiga (IIc) saamiseks seejärel laktaamiühendilt valemiga (IIIc) kaitserühma eemaldada, kasutades BOC-rühma eemaldamiseks standardeid tugeva happega kaitserühma eemaldamise tingimusi, nagu 4 N vesinikkloriidhape dioksaanis või trifluoroäädikhape sobivas lahustis, nagu diklorometaan. Kui Pg on Cbz, võib laktaamiühendi valemiga (IVc) dehalogeenida ja sellelt kaitserühma eemaldada samaaegselt hüdrogeenimisega pallaadium söel

17 16 manulusel etanoolis või töötlemisega vesinikuallikaga, nagu ammooniumformiaat või 1-metüül-1,4-tsükloheksadieen, palladium söel manulusel etanoolis või etüülatsetaadis. Et saada ühendit valemiga (Ic) võib spiropiperidiinderivaadi valemiga (IIc) seejärel atsüülida, kasutades standardseid meetodeid. Ühendi (Ic) võib seejärel valmistada näiteks, kasutades standardse peptiidi soovitud karboksüülhappega (R 2 CO2H) sidestamise reaktsiooni. Spiropiperidiinvaheühendi (IIc) ja karboksüülhappe (R 2 CO2H) võib sidestada näiteks, moodustades aktiveeritud karboksüülhappe estri karboksüülhappe (R 2 CO2H) kokkuviimisega peptiidi sidestusreagendiga, nagu HATU või EDC-HCl, aktiveeriva aine, nagu HOBt, manulusel või ilma ja sobiva aluse, nagu DIEA, trietüülamiin või NMM, manulusel sobivas lahustis, nagu THF ja/või DMF, DMA või diklorometaan, ning seejärel aktiveeritud karboksüülhappe estri kokkuviimisega spiropiperidiinderivaadiga (IIc), et saada ühendit valemiga (Ic). Reaktsiooniskeemil IV on esitatud üldised meetodid, mida võib kasutada, et saada ACC N 2 -laktaaminhibiitoreid valemiga Id, milles R 1 on (C1-C6)alküül- või (C3-C)tsükloalküülrühm ja R 2 on fenüül-, naftüül-, -12-lüliline heteroarüül- või 8-12-lüliline kondenseerunud heterotsükloarüülrühm; milles iga R 2 rühm on valikuliselt asendatud ühe kuni kolme asendajaga, mis on sõltumatult valitud (C1-C3)alküül-, (C1-C3)alkoksü-, halogenorühma ja CONH2 hulgast.

18 17 REAKTSIOONISKEEM IV Laktaamiühendi valemiga IIId võib valmistada bromiidi valemiga IVc pallaadiumkatalüüsitud ristsidestamisega alküül- või alkenüültributüülstannaaniga, nagu metüültri-n-butüülstannaan või vinüültri-n-butüülstannaan või allüültri-n-butüülstannaan, või trialküülboroksiiniga, nagu trimetüülboroksiin või trivinüülboroksiin, pallaadiumkatalüsaatori, nagu tetrakis(trifenüülfosfiin)pallaadium(0), või katalüsaatori eelühendi ja ligandi kombinatsiooni, nagu pallaadium(ii)atsetaat ja 2-ditsükloheksüülfosfino-2',6'-dimetoksübifenüül (SPhos), manulusel ja aluse, nagu kaaliumkarbonaat, manulusel või ilma protoonses lahustis, nagu etanool või tert-amüülalkohol, või aprotoonses lahustis, nagu tetrahüdrofuraan või dimetüülformamiid, kuumutamisel mikrolainetega temperatuuril umbes C kuni umbes 0 C umbes 2 tundi kuni umbes 18 tundi või temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 0 C umbes minutit kuni umbes 60 minutit. Kui R 3 rühma sisseviimiseks kasutatakse alkenüültrialküülstannaani või alkenüülboroksiini, võib saadud olefiini redutseerimist mõjutada hüdrogeenimisega pallaadiumiga söel manulusel etanoolis või töötlemisega vesinikuallikaga, nagu ammooniumformiaat või 1-metüül-1,4-tsükloheksadieen, pallaadiumi söel manulusel etanoolis või etüülatsetaadis. Et saada vaba spiropiperidiinderivaati valemiga (IId) võib seejärel laktaami- ühendilt valemiga (IIId) kaitserühma eemaldada, kasutades standardseid meetodeid, mis sõltuvad sellest, millist kaitserühma Pg on kasutatud. Kui näiteks

19 18 Pg on BOC, võib BOC-rühma eemaldamiseks kasutada standardseid tugeva happega kaitserühma eemaldamise tingimusi, nagu 4 N vesinikkloriidhape dioksaanis või trifluoroäädikhape sobivas lahustis, nagu diklorometaan. Kui Pg on Cbz, võib kaitserühma eemaldamiseks kasutada hüdrogeenimist pallaadium söel manulusel etanoolis või töötlemist vesinikuallikaga, nagu ammooniumformiaat või 1-metüül-1,4-tsükloheksadieen, pallaadiumi söel manulusel etanoolis või etüülatsetaadis. Et saada ühendit valemiga (Id) võib spiropiperidiinderivaadi valemiga (IId) seejärel atsüülida, kasutades standardseid meetodeid. Ühendi (Id) võib seejärel valmistada näiteks, kasutades standardset peptiidi soovitud karboksüülhappega (R 2 CO2H) sidestamise reaktsiooni. Spiropiperidiinvaheühendi (IId) ja karboksüülhappe (R 2 CO2H) võib sidestada näiteks, moodustades aktiveeritud karboksüülhappe estri karboksüülhappe (R 2 CO2H) kokkuviimisega peptiidi sidestusreagendidga, nagu HATU või EDC-HCl, aktiveeriva aine, nagu HOBt, manulusel või ilma ja sobiva aluse, nagu DIEA, trietüülamiin või NMM, manulusel sobivas lahustis, nagu THF ja/või DMF, DMA või diklorometaan, ning seejärel aktiveeritud karboksüülhappe estri kokkuviimisega spiropiperidiinderivaadiga (IId), et saada ühendit valemiga (Id). Reaktsiooniskeemil V on esitatud üldised meetodid, mida võib kasutada, et saada ACC N 2 -laktaaminhibiitoreid valemiga Id, milles R 1 on (C1-C6)alküül- või (C3-C)tsükloalküülrühm ja R 2 on fenüül-, naftüül-, -12-lüliline heteroarüül- või 8-12-lüliline kondenseerunud heterotsükloarüülrühm; milles iga R 2 rühm on valikuliselt asendatud ühe kuni kolme asendajaga, mis on sõltumatult valitud (C1-C3)alküül-, (C1-C3)alkoksü-, halogenorühma ja CONH2 hulgast. 2

20 19 REAKTSIOONISKEEM V Vastavalt skeemile V võib ühendi valemiga XIe valmistada keto-esterühendi valemiga XIIIe kondenseerimisega sobiva alküülhüdrasiinvesinikkloriidiga valemiga XIIe, nagu tert-butüülhüdrasiinvesinikkloriid, tertsiaarse amiinaluse, nagu trietüülamiin või N,N-diisopropüületüülamiin, manulusel polaarses protoonses lahustis, nagu etanool, temperatuuril umbes C kuni umbes 0 C umbes 1 kuni umbes 12 tundi. Ühendi valemiga Xe võib valmistada ühendi valemiga XIe töötlemisega (klorometüleen)dimetüülammooniumkloriidiga (Vilsmeieri sool, Sigma-Aldrich, kat # ) aprotoonses lahustis, nagu dimetüülformamiid või tolueen või 1,2-dikloroetaan, temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 1 C umbes 1 kuni 12 tundi. Ühendi valemiga IXe võib valmistada aldehüüdi valemiga Xe töötlemisel redutseeriva ainega, nagu naatriumboorhüdriid, protoonses lahustis, nagu metanool või etanool, temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 60 C umbes 1 kuni umbes 6 tundi.

21 Ühendi valemiga VIe võib valmistada ühendi valemiga IXe viimisega kõigepealt reaktsiooni broomiva ainega, nagu fosfortribromiid (PBr3) või süsiniktetrabromiidi ja trifenüülfosfiini segu, temperatuuril umbes - C kuni umbes 60 C umbes 30 kuni umbes 1 minutit, et saada ühendit valemiga VIIIe. Ühend valemiga VIIIe viiakse seejärel reaktsiooni kaitstud 4-tsüanopiperidiinderivaadiga ühendiga valemiga VIIa tugeva aluse, nagu liitiumbis(trimetüülsilüül)amiid (LiHMDS) või liitiumdiisopropüülamiin (LDA), manulusel sobivas aprotoonses lahustis, nagu tetrahüdrofuraan (THF), tolueen või dietüüleeter, temperatuuril umbes -78 C kuni umbes C umbes 1 kuni umbes 18 tundi. Rühm Pg tähendab sobivat amiini kaitserühma ja selleks on eelistatavalt N-tert-butoksükarbonüül- (BOC) või karbobensüüloksürühm (Cbz). Amiidühendi valemiga Ve võib valmistada nitriilühendi valemiga VIe hüdrolüüsimisega tingimustes, nagu hüdroksiidi, nagu liitiumhüdroksiid või naatriumhüdroksiid, vesilahuses ja lahustis, nagu metanool või etanool või tetrahüdrofuraan, temperatuuril umbes C kuni umbes 0 C umbes 1 kuni 12 tundi. Alternatiivselt võib kasutada peroksiidi kompleksi, nagu uureavesinikperoksiid kombinatsioonis hüdroksiidi, nagu naatriumhüdroksiid, vesilahusega lahustis, nagu metanool või etanool, temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 60 C umbes 1 kuni 12 tundi. Amiidühendi valemiga Ve muundamise isotsüanaatühendiks valemiga IVe võib teostada töötlemisel reagendiga, nagu bis(trifluoroatseetoksü)jodobenseen, anorgaanilise aluse, nagu naatriumvesinikkarbonaat, manulusel lahustis, nagu atsetonitriil, temperatuuril umbes C kuni umbes 60 C umbes 1 kuni 6 tundi Isotsüanaatühendi valemiga IVe muundamise laktaamiühendiks valemiga IIIe võib teostada isotsüanaadi hüdrolüüsimisega kõigepealt hüdroksiidi, nagu naatriumhüdroksiid või liitiumhüdroksiid, vesilahuses lahustis, nagu metanool või tetrahüdrofuraan. Saadud amiini võib seejärel töödelda amiidi sidestusreagendiga, nagu 1-etüül-3-(3-dimetüülaminopropüül)karbodiimiid või 2-(7-asa- 1H-bensotriasool-1-üül)-1,1,3,3-tetrametüülurooniumheksafluorofosfaat, alküülamiinalusega, nagu trietüülamiin või N,N-diisopropüületüülamiin, lahustis, nagu

22 21 diklorometaan või dimetüülformamiid, temperatuuril umbes 0 C kuni umbes 60 C umbes 1 kuni 24 tundi, saades laktaamiühendi valemiga IIIe. Et saada vaba spiropiperidiinderivaati valemiga (IIe) võib seejärel laktaamiühendilt valemiga (IIIe) kaitserühma eemaldada, kasutades standardseid meetodeid, mis sõltuvad sellest, millist kaitserühma Pg on kasutatud. Kui näiteks Pg on tert-butüüloksükarbonüülrühm (BOC), võib BOC-rühma eemaldamiseks kasutada standardseid tugeva happega kaitserühma eemaldamise tingimusi, nagu 4 N vesinikkloriidhape dioksaanis või trifluoroäädikhape sobivas lahustis, nagu diklorometaan. Kui Pg on karbobensüüloksürühm (Cbz), võib kaitserühma eemaldamiseks kasutada hüdrogeenimist pallaadium söel manulusel etanoolis või töötlemist vesinikuallikaga, nagu ammooniumformiaat või 1-metüül-1,4- tsükloheksadieen, pallaadium söel manulusel etanoolis või etüülatsetaadis. Et saada ühendit valemiga (Ie) võib spiropiperidiinderivaadi valemiga (IIe) seejärel atsüülida, kasutades standardseid meetodeid. Ühendi (Ie) võib seejärel valmistada näiteks, kasutades standardset peptiidi soovitud karboksüülhappega (R 2 CO2H) sidestamise reaktsiooni. Et saada ühendit valemiga (Ie) võib spiropiperidiinvaheühendi (IIb) ja karboksüülhappe (R 2 CO2H) näiteks sidestada, moodustades aktiveeritud karboksüülhappe estri karboksüülhappe (R 2 CO2H) kokkuviimisega peptiidi sidestusreagendidga, nagu HATU või EDC-HCl, aktiveeriva aine, nagu hüdroksübensotriasool (HOBt), manulusel või ilma ja sobiva aluse, nagu DIEA, NMM, manulusel sobivas lahustis, nagu THF ja/või DMF, DMA või diklorometaan, ning seejärel aktiveeritud karboksüülhappe estri kokkuviimisega spiropiperidiinderivaadiga (IIe). 2 Ühendi valemiga (I) võib eraldada ja kasutada per se või selle farmatseutiliselt vastuvõetavate soolade vormis. Käesoleva leiutise kohaselt saavad mitme aluselise lämmastikuaatomiga ühendid moodustada sooli happe erineva arvu ekvivalentidega ( ekv ). Vastava ala asjatundjale on arusaadav, et kõik sellised soolad kuuluvad käesoleva leiutise ulatusse.

23 22 Farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad hõlmavad siin leiutisekohaste ühenditega seoses kasutatuna ühendi farmatseutiliselt vastuvõetavaid anorgaanilisi ja orgaanilisi sooli. Neid sooli võib valmistada in situ ühendi lõpliku eraldamise ja puhastamise käigus või eraldi, viies ühendi reaktsiooni sobiva orgaanilise või anorgaanilise happega ning eraldades nii moodustatud soola. Tüüpilised soolad hõlmavad, kuid mitte ainult, vesinikbromiidi, vesinikkloriidi, vesinikjodiidi, sulfaati, vesiniksulfaati, nitraati, atsetaati, trifluoroatsetaati, oksalaati, besülaati, palmitaati, pamoaati, malonaati, stearaati, lauraati, malaati, boraati, bensoaati, laktaati, fosfaati, heksafluorofosfaati, benseensulfonaati, tosülaati, formiaati, tsitraati, maleaati, fumaraati, suktsinaati, tartraati, naftülaati, mesülaati, glükoheptonaati, laktobionaati, laurüülsulfonaati jms. Need võivad sisaldada ka leelis- ja leelismuldmetallidel põhinevaid katioone, nagu naatrium, liitium, kaalium, kaltsium, magneesium jms, samuti mittetoksilisi ammooniumi, kvaternaarse ammooniumi ja amiini katioone, sealhulgas, kuid mitte ainult, ammoonium, tetrametüülammoonium, tetraetüülammoonium, metüülammoonium, dimetüülammoonium, trimetüülammoonium, trietüülammoonium, etüülammoonium jms. Lisanäiteid vaadake näiteks Berge et al., J. Pharm. Sci., 1977, 66, Leiutisekohased ühendid võivad esineda rohkem kui ühes kristallilises vormis. Ühendi valemiga (I) polümorfid ja nende soolad (sealhulgas solvaadid ja hüdraadid) moodustavad selle leiutise osa ja neid võib valmistada leiutisekohase ühendi kristallimisega erinevates tingimustes. Näiteks kasutades ümberkristallimiseks erinevaid lahusteid või erinevaid lahustisegusid, kristallimist erinevatel temperatuuridel, kristallimise ajal mitmesuguseid jahutusmeetodeid, alates väga kiirest kuni väga aeglase jahutamiseni. Polümorfe võib saada ka leiutisekohase ühendi kuumutamise või sulatamisega, millele järgneb järkjärguline või kiire jahutamine. Polümorfide esinemist võib määrata tahke proovi tuumamagnetresonantsspektroskoopia (TMR-spektroskoopia), infrapunaspektroskoopia (IR-spektroskoopia), diferentsiaalse skaneeriva kalorimeetria, pulber-röntgendifraktsiooni või teiste selliste meetoditega. 30 Leiutis hõlmab ka isotoopmärgistatud ühendeid, mis on identsed ühendiga valemiga (I), kuid milles üks või enam aatomit on asendatud aatomiga, millel on

24 23 tavaliselt looduses esinevast aatommassist või massiarvust erinev aatommass või massiarv. Isotoopide, mida võib sisestada leiutisekohastesse ühenditesse, näited hõlmavad vesiniku-, süsiniku-, lämmastiku-, hapniku-, väävli- ja fluoriisotoope, nagu vastavalt 2 H, 3 H, 13 C, 14 C, N, 18 O, 17 O, 3 S, 36 Cl, 12 I, 129 I ja 18 F. Teatud käesoleva leiutise kohased isotoopmärgistatud ühendid, näiteks need, millesse on sisse viidud radioaktiivsed isotoobid, nagu 3 H ja 14 C, on kasulikud ravimi ja/või substraadi koes jaotumise uuringutes. Triitiumiga (s.t 3 H) ja süsinik-14 (s.t 14 C) märgistatud isotoobid on eriti eelistatavad tänu nende kergele valmistamisele ja tuvastamisele. Peale selle võib asendamine raskemate isotoopidega, nagu deuteerium, s.t 2 H, pakkuda teatud terapeutilisi eeliseid, nagu suurem metaboolne stabiilsus, näiteks pikem poolväärtusaeg in vivo või väiksema annuse vajalikkus ja seega võib neid mõningatel juhtudel eelistada. Leiutisekohaseid isotoopmärgistusega ühendeid võib üldiselt valmistada meetoditega, mis on esitatud allpool toodud skeemidel ja/või näidetes, asendades kergesti kättesaadava mitteisotoopmärgistatud reagendi isotoopmärgistatud reagendiga Leiutisekohased ühendid võivad sisaldada stereogeenseid tsentreid. Need ühendid võivad esineda enantioneeride segude või puhaste enantiomeeridena. Kui ühend sisaldab stereogeenset tsentrit, võib ühendi lahutada puhasteks enantiomeerideks vastava ala asjatundjatele tuntud meetoditega, näiteks diastereomeersete soolade moodustamisega, mis võib eraldada kristallimisega; stereoisomeersete derivaatide või komplekside moodustamisega, mis võib eraldada näiteks kristallimise, gaas-vedelik- või vedelikkromatograafiaga; ühe enantiomeeri selektiivse reageerimisega enantiomeer-spetsiifilise reagendiga, näiteks ensümaatilise esterdamisega; või gaas-vedelik- või vedelikkromatograafiaga kiraalses keskkonnas, näiteks kiraalsel kandjal, nagu silikageel, mis on seotud kiraalse ligandiga või kiraalse lahusti manulusel. On arusaadav, et kui soovitud stereoisomeer muundatakse ühe ülalkirjeldatud eraldamismeetodiga teiseks keemiliseks üksuseks, on vaja järgneval etapil vabastada soovitud enantiomeerne vorm. Alternatiivselt võib spetsiifilised stereoisomeerid sünteesida optiliselt aktiivsest lähteainest asümmeetrilise sünteesiga, kasutades optiliselt

25 24 aktiivseid reagente, substraate, katalüsaatoreid või lahusteid, või muundades asümmeetrilise transformatsiooniga ühe stereoisomeeri teiseks. Leiutisekohased ühendid võivad esineda erinevates stabiilsetes konformatsioonilistes vormides, mis võivad olla eraldatavad. Torsionaalne asümmeetria, mis on tingitud piiratud pöörlemisest ümber asümmeetrilise üksiksideme, näiteks steerilise takistuse või tsükli deformatsiooni tõttu, võib võimaldada erinevate konformeeride eraldamist. Leiutisekohased ühendid hõlmavad veel ühendite valemiga (I) igat konformatsioonilist isomeeri ja nende segusid. Käesoleva leiutise kohased ühendid on kasulikud ensüümide atsetüül-coa karboksülaaside (eriti ACC1 ja ACC2) inhibeerimisega moduleeritavate haiguste, haigusseisundite ja/või häirete ravimiseks. Käesoleva leiutise järgmiseks teostuseks on ravimkoostis, mis sisaldab leiutisekohase ühendi või selle farmatseutiliselt vastuvõetavat soola terapeutiliselt efektiivset kogust ja farmatseutiliselt vastuvõetavat abiainet, lahjendit või kandjat. Leiutisekohaseid ühendeid (sealhulgas siin kasutatud koostisi ja meetodeid) võib kasutada ka ravimi valmistamiseks siin kirjeldatud terapeutiliseks kasutamiseks Tüüpiline preparaat valmistatakse leiutisekohase ühendi ja kandja, lahjendi või abiaine segamisega. Sobivad kandjad, lahjendid ja abiained on vastava ala asjatundjatele hästi tuntud ja hõlmavad aineid, nagu süsivesikud, vahad, vees lahustuvad ja/või punduvad polümeerid, hüdrofiilsed või hüdrofoobsed ained, želatiin, õlid, lahustid, vesi jms. Konkreetne kasutatav kandja, lahjendi või abiaine sõltub kasutusviisidest ja põhjustest, milleks leiutisekohast ühendit kasutatakse. Lahustid valitakse üldiselt lahustite põhjal, mis on vastava ala asjatundjate poolt manustamiseks imetajale üldiselt ohututeks tunnistatud (generally recognized as safe, GRAS). Üldiselt on ohutud lahustid mittetoksilised veepõhised lahustid, nagu vesi ja teised mittetoksilised lahustid, mis lahustuvad vees või segunevad sellega. Sobivad veepõhised lahustid hõlmavad vett, etanooli, propüleenglükooli, polüetüleenglükoole (nt PEG 400, PEG 300) jne ning nende segusid. Preparaadid võivad sisaldada ka ühte või enamat stabilisaatorit, pindaktiivset ainet, märgavat ainet, määrdeainet, emulgaatorit, suspendeerivat ainet, säilitusainet,

26 2 antioksüdanti, läbipaistmatuks muutvat ainet, libiainet, töötlemisel kasutatavat abiainet, värvainet, magusainet, lõhnaainet, maitseainet ja teisi tuntud lisaaineid, et saada meeldiva välimusega ravimit (s.t leiutisekohast ühendit või selle ravimkoostist) või hõlbustada ravimpreparaadi (s.t ravimi) valmistamist. Preparaadid võib valmistada tavapäraste lahustamis- ja segamismeetoditega. Näiteks annustamata raviaine (s.t leiutisekohane ühend või ühendi stabiliseeritud vorm (nt kompleksi tsüklodekstriini derivaadiga või muu tuntud kompleksimoodustiga)) lahustatakse sobivas lahustis ühe või enama ülalkirjeldatud abiaine manulusel. Vees vähe lahustuvate ühendite lahustumiskiirust võib suurendada pihustuskuivatatud dispersiooni kasutamisega, nagu need, mida kirjeldavad Takeuchi, H. jt artiklis Enhancement of the dissolution rate of a poorly watersoluble drug (tolbutamide) by a spray-drying solvent deposition method and disintegrants ajakirjas J. Pharm. Pharmacol., 1987, 39, ; ja EP B1 (US 02/009494), mis on lisatud siia viitena. Et saada ravimi kergesti kontrollitavat annustamist ja võimaldada patsiendil järgida määratud raviskeemi, valmistatakse leiutisekohasest ühendist tavaliselt farmatseutilised ravimvormid. 2 Ravimkoostised võivad sisaldada ka leiutisekohaste ühendite solvaate ja hüdraate. Termin solvaat tähendab ühendi valemiga (I) (sealhulgas selle farmatseutiliselt vastuvõetavate soolade) molekulaarset kompleksi ühe või enama lahusti molekuliga. Sellisteks lahusti molekulideks on need, mida farmaatsias tavaliselt kasutatakse ja mis teatakse olevat ohutud patsiendile, näiteks vesi, etanool, etüleenglükool jms. Termin hüdraat tähendab kompleksi, milles lahusti molekuliks on vesi. Solvaadid ja/või hüdraadid esinevad eelistatavalt kristallilises vormis. Teisi lahusteid, nagu metanool, metüül-tert-butüüleeter, etüülatsetaat, metüülatsetaat, (S)-propüleenglükool, (R)-propüleenglükool, 1,4-butüündiool jms, võib kasutada vaheühendite solvaatidena soovitavamate solvaatide valmistamisel. 30 Ravimkoostise (või preparaadi) võib kasutamiseks pakendada mitmesugustel viisidel, sõltuvalt ravimi manustamiseks kasutatavast meetodist. Üldiselt võib turustatav toode hõlmata näiteks anumat, millesse on viidud sobivas vormis

27 26 ravimpreparaat. Sobivad anumad on vastava ala asjatundjatele hästi tuntud ja hõlmavad selliseid vahendeid, nagu pudelid (plastist ja klaasist), kotikesed, ampullid, plastkotid, metallsilindid jms. Anum võib sisaldada ka manipuleerimiskindlat seadet, vältimaks ettevaatamatut ligipääsu pakendi sisule. Peale selle on anumale kleebitud etikett, millele on kirjutatud, mida anum sisaldab. Etikett võib sisaldada ka sobivaid hoiatusi. Käesolev leiutis esitab veel leiutisekohase ühendi terapeutiliselt efektiivse koguse või leiutisekohase ühendi efektiivset kogust ja farmatseutiliselt vastuvõetavat abiainet, lahjendit või kandjat sisaldava ravimkoostise kasutamiseks ensüümi(de) atsetüül-coa karboksülaaside inhibeerimisega moduleeritavate haiguste, haigusseisundite ja/või häirete ravimise meetodis loomal, eriti haiguste, haigusseisundite ja/või häirete ravimiseks, mille puhul on kasulik ensüümi(de) atsetüül- CoA karboksülaaside inhibeerimine. Käesoleva leiutise üheks eripäraks on rasvumuse ja rasvumusega seotud häirete (nt ülekaalulisus, kehamassi suurenemine või kehamassi säilitamine) ravimine. 2 Rasvumust ja ülekaalulisust määratletakse üldiselt kehamassiindeksi (body mass index, BMI) alusel, mis korreleerub keha kogu rasvasisaldusega ja näitab haigestumise suhtelist riski. BMI arvutatakse kui kehamass kilogrammides jagatuna pikkus meetrites ruuduga (kg/m 2 ). Ülekaalulisuseks loetakse tavaliselt BMI-d 2-29,9 kg/m 2 ja rasvumuseks loetakse tavaliselt BMI-d 30 kg/m 2. Vaadake näiteks Riikliku Südame, Kopsu ja Vere Instituudi dokumenti Ülekaalulisuse ja rasvumuse kindlakstegemise, hindamise ja ravi kliinilised juhised täiskasvanutel (Clinical Guidelines on the Identification, Evaluation, and Treatment of Overweight and Obesity in Adults, The Evidence Report, Washington, DC: U.S. Department of Health and Human Services, NIH publikatsioon nr (1998). Käesoleva leiutise järgmiseks eripäraks on diabeedi või diabeediga seotud haiguste, sealhulgas I tüüpi diabeedi (insuliinisõltuv diabeet, nimetatakse ka kui IDDM) ja II tüüpi diabeedi (insuliinisõltumatu diabeet, nimetatakse ka kui NIDDM), glükoositaluvuse häire, insuliiniresistentsuse, hüperglükeemia ja diabeedi

28 27 tüsistuste (nagu ateroskleroos, pärgarteritõbi, insult, perifeersete veresoonte haigus, nefropaatia, hüpertensioon, neuropaatia ja retinopaatia) ravimine (nt progresseerumise või tekkimise edasilükkamine). Käesoleva leiutise veel järgmiseks eripäraks on rasvumusega kaasuvate haiguste, nagu metaboolne sündroom, ravimine. Metaboolne sündroom hõlmab haigusi, haigusseisundeid või häireid, nagu düslipideemia, hüpertensioon, insuliiniresistentsus, diabeet (nt II tüüpi diabeet), pärgarteritõbi ja südamepuudulikkus. Üksikasjalikumat informatsiooni metaboolse sündroomi kohta vaadake näiteks dokumendist Zimmet, P. Z. et al., The Metabolic Syndrome: Perhaps an Etiologic Mystery but Far From a Myth - Where Does the International Diabetes Federation Stand?, Diabetes & Endocrinology, 0 7 (2); ja Alberti, K. G. et al., The Metabolic Syndrome - A New Worldwide Definition, Lancet, 0, 366, Eelistatavalt saadakse leiutisekohaste ühendite manustamisega vähemalt ühe kardiovaskulaarse riskifaktori, nagu leptiini, C-reaktiivse valgu (CRP) ja/või kolesterooli sisalduse statistiliselt oluline (p < 0,0) vähenemine plasmas võrreldes ravimita vehiiklit saanud kontrolliga. Leiutisekohaste ühendite manustamisega võib saada ka glükoositaseme statistiliselt olulise (p < 0,0) vähenemine seerumis. Leiutise veel järgmiseks eripäraks on mittealkohoolse maksasteatoosi (NAFLD) ja maksa induliiniresistentsuse ravimine Normaalse täiskasvanu puhul kehamassiga umbes 0 kg piisab tavaliselt annusest vahemikus umbes 0,001 kuni umbes mg/kg kehamassi kohta, eelistatavalt umbes 0,01 kuni umbes,0 mg/kg, eelistatavamalt umbes 0,01 kuni umbes 1 mg/kg. Siiski võib olla vajalik mõningal määral varieerida üldist annusevahemikku, sõltuvalt ravitava indiviidi vanusest ja kehamassist, ettenähtud manustamisviisist, konkreetsest manustatavast ühendit jms. Annusevahemike ja optimaalsete annuste määramine konkreetsele imetajale on vastava ala asjatundjate võimetes, kes saavad kasu käesolevast leiutisest. Samuti tuleb märkida, et leiutisekohaseid ühendeid võib kasutada toimeainet püsivalt vabastavates, kontrollitult vabastavates ja aeglustatult vabastavates

29 28 preparaatides, kusjuures need ravimvormid on vastava ala asjatundjatele hästi tuntud. Leiutisekohaseid ühendeid võib siin kirjeldatud haiguste, haigusseisundite ja/või häirete ravimiseks kasutada ka koos teis(t)e raviaine(te)ga. Seega esitatakse ka ravimeetodid, mis hõlmavad leiutisekohaste ühendite manustamist kombinatsioonis teiste raviainetega. Sobivad raviained, mida võib kasutada kombinatsioonis leiutisekohaste ühenditega, hõlmavad rasvumusevastaseid aineid (sealhulgas söögiisu pärssijaid), diabeedivastaseid aineid, hüperglükeemiavastaseid aineid, lipiidide sisaldust alandavaid aineid ja hüpertensioonivastaseid aineid. Sobivad lipiidide sisaldust alandavad ained, mida võib kombineerida leiutisekohaste ühenditega, hõlmavad näiteks neid, mida on kirjeldatud dokumendis WO leheküljel 30 realt kuni leheküljeni 31 rida 30. Lipiidide sisaldus alandavad ained hõlmavad sapphappe sekvestrante, HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid, HMG-CoA süntaasi inhibiitoreid, kolesterooli imendumise inhibiitoreid, atsüül-koensüüm A-kolesterooli atsüültransferaasi (ACAT) inhibiitoreid, CETP inhibiitoreid, skvaleeni süntetaasi inhibiitoreid, PPARα agoniste, FXRretseptori modulaatoreid, LXR-retseptori modulaatoreid, lipoproteiini sünteesi inhibiitoreid, reniin-angiotensiin-süsteemi inhibiitoreid, PPARδ osalisi agoniste, sapphappe tagasiimendumise inhibiitoreid, PPARγ agoniste, triglütseriidide sünteesi inhibiitoreid, mikrosomaalseid triglütseriidide transpordi inhibiitoreid, transkriptsiooni modulaatoreid, skvaleeni epoksüdaasi inhibiitoreid, madala tihedusega lipoproteiini retseptori indutseerijaid, vereliistakute agregatsiooni inhibiitoreid, -LO või FLAP inhibiitoreid, niatsiiniga seotud kroomi ja teisi aineid, mis mõjutavad lipiidide koostist Sobivad hüpertensioonivastased ained, mida võib kombineerida leiutisekohaste ühenditega, hõlmavad näiteks neid, mida on kirjeldatud dokumendis WO leheküljel 18 realt 31 kuni leheküljeni 31 rida 30. Hüpertensioonivastased ained hõlmavad diureetikume, beeta-adrenoblokaatoreid, kaltsiumikanali blokaatoreid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitoreid, neutraalse endopeptidaasi inhibiitoreid, endoteliini antagoniste, vasodilataatoreid,