Valgamaalane WWW.VALGAMAALANE.EE ILM -12...-14 TÄNA pärastlõunal pilvkate tiheneb ning saartele jõuavad lumepilved. Lõuna paiku pöördub tuul alates saartest lõunakaarde, puhudes 3 8 m/s. Loe lk 8 Töötukassa nõukogu kinnitas eelarve Töötukassa nõukogu kinnitas tuleva aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse asutuse järgmise aasta kuludeks 142,6 miljonit eurot ehk 2,23 miljardit krooni. Tööturuteenustele on järgmiseks aastaks ette nähtud 32,8 miljonit eurot (513 miljonit krooni), millest suurema osa moodustab kulu täiend- ja ümberõppele. Töötuskindlustushüvitisteks näeb eelarve järgmisel aasta ette 39,6 miljonit eurot (620 miljonit krooni). (VM) TEISIPÄEV. 21. DETSEMBER 2010. NR 149 Ajalehte Valgamaalane saab tellida kõigist postkontoritest või toimetusest, otsekorraldusega SEB-panga või Swedbanki kaudu. HIND 8 KROONI (0,51 ) Valgamaa lasterikkad pered said rohkesti jõulukingitusi Valga kultuurikeskuses oli pühapäeval kuuendat korda heategevusüritusena maakonna lasterikaste perede jõulupidu, mille toimumises oli oma osa peale kultuurikeskuse Valga maavalitsusel, linnavalitsusel ja maakonna teistel omavalitsustel. Peole kutsuti 454 last 75 perest. Laste jõulupakkide kokkupanekus on oma osa rohkem kui viiekümnel sponsoril ning veel paljudel headel inimestel, kes tõid pakkidesse mänguasju, raamatuid ja muud vajalikku. Helju Keskpalu Loe jõulupeost lk 6. Praktiline kingitus-kinkekaart Walking paneb õla alla nüüd saad kinkekaardid supersoodsalt 100.- maksad80.- maksad 240.saad300. - maksad 400.saad500. saad Valga: Raja 5 Erihinnaga kinkekaardi pakkumine kehtib 20.12 kuni 23.12.2010 või kuni kinkekaarte jätkub.
«Praegu on peaaegu kogu lootus sellel, et eurotsooni mustad lambad teevad IMFi taktikepi all läbi enneolematu saleduskuuri, taastavad oma konkurentsivõime, ajavad kaubandusbilansid plussi, maksavad võlad tagasi ja hoiavad ära Lehmani teise seeria.» 2 ARVAMUS HARDO PAJULA, majandusanalüütik. (Postimees) Linnapea kiri jõuluvanale T JUHTKIRI T Suurpered vajavad tuge avakohaselt kogunesid sellelgi aastal jõulude eel Valga kultuurikeskusse maakonna pered, kus kasvamas viis või enam last. Et tegu on traditsiooniga, mis suurperede seas hästi omaks võetud, näitab kas või asjaolu, et tänavu tuli 75 kutsutud perest kohale 66. Ilmselt võib suurperede hulga põhjal järeldada muu hulgas sedagi, et Valgamaa on tõepoolest üpris hea elupaik, nagu väitis ka hiljutine rahuolu-uuring. Samas ei ole iseenesest tegu asjaoluga, mille sära paistel end imetlema võiks jääda. Tuli ju samast uuringust välja, et kõige sagedamini sunnib inimesi kodupaika hülgama sobiva töö puudus. Töötute osakaalu poolest oli aga Valgamaa Eestis esikolmikus novembriski. Meil on põhjust lasterikaste perede rohkuse üle rõõmu tunda seni, kuni võime julgelt väita, et nad ka inimlikes oludes elada saavad, mitte kaugel allpool vaesuspiiri virelema ei Kui abiotsivalt riigi pea. Tõsi, eks reeglina ollaksevõi kohaliku omavalitgi suurperedes harjutud ükssuse poole juhtutakse teise vajadustega tavaperega vaatama, on tänitajad võrreldes rohkem arvestama, kohe platsis. aga kuskil läheb siiski piir, kus enam loobuda pole võimalik. Kahjuks võib Eestis ikka ja jälle kohata suhtumist, et kui suurpered on teinud valiku olla lasterikkad, tuleb neil üksi kanda kogu sellest tulenev vastutus. Kui abiotsivalt riigi või kohaliku omavalitsuse poole juhtutakse vaatama, on tänitajad kohe platsis. See, kui mõnes lasterikkas peres ehk alati kõige efektiivsemalt majandada ei osata, ei anna vähimatki õigustust kõigi taoliste perede kohta ränki üldistusi teha. Nagu iga ühiskonnagrupp siiski isiksustest koosneb, pole ka lasterikaste perede seas kaht äravahetamiseni sarnast. Juba Vene kirjanik Lev Tolstoi alustas oma teost «Anna Karenina» tõdemusega, et kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased, iga õnnetu on õnnetu isemoodi. Seda tuleks silmas pidada ka suurperedest rääkides: igaühel neist on oma mured. Isegi sarnasuses õnnelikkuse osas võib praegusel võimalusterohkel ajastul juba kahelda. Meie kõigi kohus on lasterikkaid peresid võimaluste piires aidata just nende vajadustest lähtudes. Vajab ju mõni suurpere pigem materiaalset tuge, teine aga pigem näpunäiteid, kuidas kõige efektiivsemalt majandada. Kindlasti aga tuleks vältida halvustamist. On kurb, kui sõnades räägime rahvuse püsimajäämisest, aga tegudes selle eest hoolitsejate juures pidevalt vigu otsime. ere, kuidas Sul läheb? Pole juba aasta otsa Sinust midagi kuulnud. Loodan, et jõuluõhtul Valga linnast kindlasti läbi tuled ja seepärast kirjutan Sulle, mis siin aastaga korda oleme saatnud. Alustan algusest. Linna eelarvet, mis oli isegi väiksem kui 2009. aasta kärpe-eelarve, tuli prognoositud tulumaksu alalaekumise tõttu täiendada negatiivse eelarvega. Aastast oli möödunud paar kuud, kui vähendasime tegevuskulusid ja võtsime kasutusse eelmise aasta jäägid. Ja nagu näha, tagas selline eelarve stabiilsuse aasta lõpuni. Aasta jooksul kasvas meil väga kiiresti tööpuudus, mis küll aasta lõpuks näitas väikest vähenemist, kuid on ikkagi linna suurim probleem. Linn ei saa siin abiks tulla tööandjana, kuid oleme kõvasti panustanud, et ettevõtlusel Valgas hea arengukeskkond oleks. Selleks on kavandatud Väike-Laatsi tööstuspark ning oleme liitunud võrgustikega, kus tutvustatakse linna ja propageeritakse siinseid investeerimisvõimalusi. Euroopa Liidu toel planeeritakse logistika kompetentsikeskuse loomist, mis hakkaks tegelema logistikasektori arendamisega ja kinnistaks Valga kui transpordikeskuse nime. Kuna kompetentsikeskus põhineb avaliku võimu, teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahelisel koostööl, ulatub selle projekti mõju piisavalt kaugele, et valdkonna ettevõtteid Valga linna meelitada. Euroopa Liidu toetust ootame veel mitmele projektile. Esitasime taotlused turistide teenindamiseks mõeldud külastuskeskuse ehitamiseks, Jaani kiri- IVAR UNT Valga linnapea ku renoveerimiseks ja tänavavalgustuse uuendamiseks. Loodan väga, et aasta pärast saan Sulle ette kanda, et need projektid rahastati. Vaatamata sellele, et Valga gümnaasiumi õpilased on linna koolidesse laiali pillutatud, ning mõned neist istuvad koolipingis õhtupoolikuil sellel ajal vist päkapikud juba liiguvad akende taga ja ju nad on seda märganud ka, on remonditud koolihoone ootus see, mis kõik korvab. E dastan Sulle siinkohal linnavalitsuse ehitusameti ja kooli ehitaja kinnituse, et kuigi remondi algus venis, ollakse graafikus ja uueks õppeaastaks saab Valga gümnaasiumi hoone valmis. Lisaks vormile on oluline sisu ja seetõttu tellisime Valga linna hariduselu käsitleva uuringu. Miks läheb kaks klassitäit lapsi peale põhikooli õppima Valgast kaugemale? Miks ei tule maapiirkondadest lapsi meie koolidesse õppima? Selline «jalgadega hääletamine» tekitab kahtluse pakutava hariduse kvaliteedis. Või on hoopis põhjus selles, et ei osata hinnata seda head, mida pakutakse kodus? Kas klassikaline gümnaasium ajaloolises Marta Pärna koolihoones lahendaks kõik mured? Luban, et uuel aastal mõtleme ja arutame nendel teemadel kogu linnarahvaga. Vabandan ja hoiatan ette, et kui linna sisse sõidad, pead võtma hoo hästi maha ja jälgima hoolega liiklusmärke, sest meil käib vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond toetab meid selles ligi 70 miljoni krooniga ja aitab kaasa, et ligi 90% linnaelanikest saaks võimaluse liituda trassidega. Luban, et kohe kevadel asfalteerime need auklikud kohad, mis külma saabudes kõva katteta jäid. Kui tuled mööda Viljandi maanteed, märkad linna piiril, Viljandi maantee alguses suurt ehitist. See on Valgamaa kutseõppekeskuse uus kompleks, mis valmib järgmisel aastal. Mulle räägiti, et peale meie laste hakkavad seal õppima ka Läti noored. Üks hea uudis on veel: nüüd mahud oma saaniga viaduktide alt läbi sõitma ega pea enam tiiruga minema. Kõik suuregabariidilised veosed mahuvad nende alt läbi. See sai võimalikuks koostöös Eesti Raudteega. J a kui Sa juhtusid suvel lugema Valgamaalasest, et kavatsen kandideerida Riigikokku, siis seda ma siiski ei tee. Valgas on palju tublisid inimesi, kes Riigikokku saades meie huvide eest seisaksid. Meil tuleb nad lihtsalt ära tunda ja õige valik teha. Linnapeana, teades ja tundes Valga linna läbi ja lõhki, arvan, et saan panustada linna arengusse rohkem kui kusagil mujal olles. Kallis jõuluvana, nagu lugesid, oleme palju korda saatnud, kuid veel rohkem ootab meid veel ees. Kindlasti ühined minu soovidega, et kõigil valgalastel oleks toredad jõulud Sinu seltsis, lõbus aastavahetus ja hea uus aasta! Valgamaalase veebiväljaande eelmise nädala loetavaimad artiklid 1. Uude firmasse lähevad üle üksikud (5724 klikki) 2. Politsei peatas varga tabamiseks bussi (3932 klikki) 3. Mario Bischin keeldus klubis esinemast (3806 klikki) 4. Helikopter tiirutas Valga kohal (3757 klikki) 5. Valga teedeta linn (3472 klikki) 6. Viilhallis puhkes ulatuslik põleng (3384 klikki) 7. Firma tutvustab uusi busse (3122 klikki) 8. Spordiliit valis aasta parimateks suusatajad (2607 klikki) 9. Politsei palub taas abi teadmata kadunu leidmiseks (1844 klikki) 10. Noored pälvisid uhked tiitlid (1499 klikki) VEEBIKÜSITLUS Kas lumetormil Monika õnnestus teie elu mõjutada? (330) - Jah 42.7% - Ei 57.3% LUGEJA ARVAB TABATUD HETK www.valgamaalane.ee Uude firmasse lähevad üle üksikud 18.12.2010 * Valga teedel sõitmise eest peaks lisatasu maksma juhtidele. Selliseid ekstreemseid teid tihti ei kohta. Lisaks peaksid juhid saama ka erilise väljaõppe, kuidas tegutseda, kui buss juhtub teest läbi vajuma. * Siseinfole tuginedes võin öelda, et suvel võiksid soovijad minna Helsingisse Helsinkin Bussiliikenne võitis viimasel hankel hea portsu liine. Senistest firmadest palju üleminejaid pole, sest HelB on ka tuntud kui orjapidaja ja nöögib natsa tööaegade ja graafikutega. Aga palk on seal siiski täitsa okei võrreldes ATKOga... Nii et, huvilised, võtke jalad selga. Valgamaalane VABADUSE 38, VALGA 68204. ajaleht@valgamaalane.ee, www.valgamaalane.ee ANNA VIHJE: vihje@valgamaalane.ee, tel 766 3888. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses E R kl 8 17. Sekretär/klienditeenindaja Tiina Saaron tel 766 1960, faks 766 1961 kuulutus@valgamaalane.ee. Ajalehe tellimine tel 766 1960. Peatoimetaja Sirli Homuha, tel 766 1963. Müügiesindaja Veera Kasimova, tel 766 1965. Reporterid: Helju Keskpalu, Marge Väikenurm, Sirje Lemmik, Eleri Lõhmus ja Jaanika Kuusik. Fotograaf. Keeletoimetaja Jaan Rapp. Korrektor Aime Hõbejõgi. Väljaandja OÜ Valgamaalase Kirjastus. Juhataja Marek Pihlak, tel 766 1962, marek.pihlak@valgamaalane.ee. Pearaamatupidaja Tatjana Koval, tel 766 1964, tatjana.koval@valgamaalane.ee. Ajaleht ilmub kolm korda nädalas: teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuutellimus eraisikule 88 krooni (5,63 ), indeks 69849. Trükk: AS Kroonpress, Tartu. Toimetus ei tagasta ega retsenseeri kirju ja kaastöid ning jätab endale õiguse neid toimetada ja lühendada. Autori aadressi ja isikukoodita kaastöid ei honoreerita. Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaami sisu ning õigekirja eest. Kõik ajalehes avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud teosed, mille reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma OÜ Valgamaalase Kirjastus kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363. NÄDALA EDETABEL Lumiseid astelpajuvilju nähes võiks öelda, et marjahooaeg pole veel lõppenud. * Miks peab maksumaksja maksma kinni luksuse, kus enamus Valgamaal sõitvatest bussidest on ühe, kahe või kolme reisijaga 40kohalised või üle selle. Vaja on korrastada sõidugraafikud. Lõpetage taksoteenuse hinnaga bussisõidu võimaldamise eest raha väljapressimine KOV-lt.
Enam kui 14 aastat tagasi Tallinnas Sõle tänaval võimsa plahvatusega korrusmaja purustanud ja teisigi lõhkeainega seotud kuritegusid sooritanud Sergei Popov pääseb kohtu otsusega vanglast. Kohus leidis, et 15aastase vanglakaristuse saanud Popovi võib enne vangistusaja lõppu vabadusse lubada, määrates talle aastase katseaja. Süüdistaja tõi välja, et Popovil on enamus vangistusajast kantud, tal on elukoht ja raha vabanemisfondis. (BNS) KÜSIMUS-VASTUS Kuidas õnnestus Otepääl end reklaamida venekeelses turismiajakirjas Eurotour Magazine? Otepää turismiinfokeskuse juhataja Mare Raid: «Pakkumise tutvustada Otepääd kui atraktiivset talvepuhkuse sihtkohta tegi Otepää turismiinfokeskusele ajakirja toimetaja. Otepääle oli kaheleheküljelise materjali avaldamine tasuta. Venekeelse teksti koostasin mina. Äsja ilmuski trükis, milles ka Otepää turismipiirkonna talvepuhkuse võimalusi tutvustav tekst ning järgmise aasta suursündmuste kava. Talvepealinnale oli see suurepärane pakkumine seda enam, et eelarvelisi vahendeid turundustegevuseks napib. Lisaks on see täiendav võimalus jõuda vene keelt kõnelevate potentsiaalsete turistideni. 50-leheküljelises ajakirjas on Soome, Läti, Leedu ja Eesti talvepuhkust tutvustavad võimalused. Eesti lehekülgedelt saab lugeda lisaks Otepääle veel Euroopa kultuuripealinna Tallinna, Saaremaa, Lääne-Virumaa, Pärnu, Lõuna-Eesti ja Võrumaa võimaluste ja sündmuste kohta. Eurotour Magazine on A4 formaadis ja väga kvaliteetsel läikpaberil ajakiri tiraažiga 40 000. Seda levitatakse Peterburi, Moskva ja Karjala-Soome piirkonna reisibüroodes, turismiinfokeskustes, lisaks nelja riigi hotellides ja esindustes. Ajakirja on võimalik saada ka Otepää turismiinfokeskusest.» UUDIS 3 Bensiini sekka sattunud diisel kahjustas autosid Neljapäeval, 16. detsembril sattus Maardu kütuseterminali vea tõttu Olerexi Tõrva teenindusjaama müügile bensiin 95, mis oli segunenud diislikütusega. Õnnetuse põhjustas terminalis toimunud diislikütuse laadimine bensiiniveokisse, mis omakorda oli põhjustatud lukustusseadme rikkest. Viga avastati kella kahe paiku päeval, kui esimesed tarbijad oma murest sõidukitega teada andsid. Kütuse müük peatati koheselt ja tankur suleti. Kuna mitmed tankijad olid Olerexi kliendikaardi omanikud, võtsid Olerexi esindajad Tõrvas tankinud püsiklientidega koheselt ühendust, et neid juhtunust teavitada. Diislikütuse tankimisel bensiinimootoriga sõidukisse tuleb kütus autost välja pumbata ning pöörduda autoremonditöökotta. Sealsed spetsialistid pesevad sõiduki küttesüsteemi läbi ning auto on taas sõidukorras. Hilisemaid tehnilisi probleeme see sõidukile ei tekita. Piirkonnas tegutseva autoremonditöökoja esindaja sõnul lähevad need tööd maksma umbes 600 700 krooni. Kui aga auto süüteküünlad välja vahetada tuleb, jääb remondi maksumus 1000 krooni ringi. Olerexi avalike suhete juht Maily- Möödunud neljapäeval võisid Olerexi kliendid saada Tõrvas ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui auto pärast tankimist enam ei käivitunud. Maria Kiviselg kinnitas, et palju suurem probleem on bensiini tankimine diiselmootoriga autosse. Selle tagajärjel vajab sõiduk juba tõsist remonti. Maardu terminali juhatuse liikme Toomas Randaru sõnul on tegemist siiski kahetsusväärse eksitusega. «Vabandame kõikide meie klientide ees ja kinnitame, et pöörame selliste probleemide vältimisele väga suurt tähelepanu. Loodame siiralt, et selliseid õnnetusi edaspidi enam ei juhtu.» Olerexi avalike suhete juht ütles, et diislikütusesegune bensiin oli tarnitud ainult Tõrva tanklasse, teistes firma teenindusjaamades probleemi ei ole. Olerex vabandab kõikide oma klientide ees ja tänab neid mõistva suhtumise eest. Tankijatele kompenseeritakse kõik kulud, mida halva kütuse tankimine põhjustas. Kuna kõik tankijad ei olnud eilelõunase seisuga Olerexi poole veel pöördunud, palutakse kõigil, kes neljapäeval ajavahemikus kella 7 14 Olerexi Tõrva teenindusjaamas bensiini ostsid, võtta firmaga ühendust, et kahjud saaksid hüvitatud. (VM) 10 PÄEVA PARIMAD K-rautas 20. 31. detsember - 40% - 22% 2549.- 1999.- 1499.- 119.- 899.- 127,76 EUR alates 7,61 EUR 57,46 EUR Mootorsaag Partner 33XT Kerge ja mitmekülne mootorsaag. Sobib kaminapuude järkamiseks ning lihtsamateks töödeks koduaias. Kubatuur 46 cm³, võimsus 1,1 kw, juhtplaat 14 / 35 cm, kett 3/8. - 17% 299.- 249.15,91 EUR Õliradiaator Opal 600 W Laelamp Fantasia Tuhaimur 18 L, 1000 W. Tühjenda tuhk puhtalt ja hõlpsasti. 6990-14% 5990 3,83 EUR 60 W E27, Ø alates 20 cm, erinevad värvid. - 41% 399.- 199.12,72 EUR Graniitliiv Draakonipuu Parim abiline libeduse vastu! 25 kg kotis. Ø 21 cm, kõrgus 130 cm, 2-tüvega. Rängas avariis hukkus inimene Pühapäeva ennelõunal kella 11.37 ajal toimus liiklusõnnetus Valgamaal Rõngu Otepää Kanepi tee 25,6. kilomeetril. Kokku põrkasid sõiduauto Volkswagen Passat, mida juhtis 56aastane Leonid, ja sõiduk Scania, mida juhtis 53aastane Kuno. Seejärel põrkas Volkswagen kokku veel taga sõitnud sõidukiga Volkswagen Transporter, mida juhtis 21aastane Timo. Volkswagen Passati juht ning kaassõitjad, 51aastane Merike ja 22aastane Kaupo, toimetati kehavigastustega Tartu Ülikooli kliinikumi, kus Merike hiljem suri. Volkswagen Passatil olid all küll talverehvid, kuid tagumised rehvid olid kulunud ega vastanud seega kehtestatud nõuetele. Rolli võis mängida ka tee- ja ilmastikuoludele mittevastav kiirus. Avarii täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel. Paar tundi hiljem toimus sama maantee 22,7. kilomeetril veel üks liiklusõnnetus, kui 20aastane Tiia sõidutee paremal pool servas hobust talutas. Hobune ehmatas läheneva sõiduauto Ford Escort, mida juhtis 19aastane Siim, mürina peale. Seetõttu jooksis ta koos talutajaga läheneva auto eest üle sõidutee. Tiia sai sõiduautolt löögi ning toimetati kehavigastustega Tartu Ülikooli kliinikumi. (VM)
4 UUDIS Sel aastal tehtud füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide järelkontrolli tulemusel peab üle 6100 inimese juurde maksma kokku enam kui 17 miljonit krooni tulumaksu. Tagasi saab aga seda 311 inimest kokku veidi üle 1,2 miljoni krooni. Suurim täiendav juurdemääramine oli 1,7 miljonit krooni. Suurimad täiendavad juurdemaksed tulid valdavalt kinnisvara müügist ja välistuludelt. Endine Palupera vallavalitsuse sotsiaalnõunik jäi kelmuses süüdi Keskkonnaamet soovitab lindude huvides neid mitte toita, sest nad peavad looduses ise hakkama saama. Luik muutus laisaks Marge Väikenurm marge.vaikenurm@valgamaalane.ee Toimetusele saabus vihje, et Valgas Pedeli jõe ääres talvitub luik. Lind otsib vihjeandja sõnul jäävabasid pindu, mida leidub külma tõttu aga veel vaid sildade all. «Inimesed kipuvad lindu küll toitma kodust toodud kuivanud saiajääkitega, kuid teaduslikult on tõestatud, et sai on lindudele kahjulik,» kirjutas ta. «Kahju oleks, kui nii ilus luik peaks õnnetult hukka saama.» Ornitoloog Leho Luigujõe rääkis, et sisemaale satub luiki harva, pigem on nad siiski mere ääres. «Kui aga lind süüa saab, siis ta ära ei lendagi,» märkis Luigujõe ja rõhutas, et tegelikult ei tohiks luiki sügiseti toita. Külm lindu tema kinnitusel eriti ei häiri. Keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitsebioloog Tõnu Talvi kinnitas Valgamaalase vihje andnu arvamust, et inimesed, kes luiki söödavad, teevad neile karuteene. «Kui sööta luike rafineeritud pärmiga kergitatud saiaga, rikume ära tema seedekanali,» selgitas ta. «Luigetoitjal on hea tunne, aga luigel paha.» Kuna luiged toituvad loomulikus keskkonnas põhjamudas kasvavatest taimedest ja selgrootutest, on saiaga söötmine linnu organismile võõras. «See oleks sama, kui inimene sööks ainult vesikasvusid ja tigusid,» tõi Talvi näite. Kui luiki mitte toita, lendab lind lähimale suuremale veekogule, nagu näiteks Lämmijärv või Peipsi, oma liigikaaslaste juurde, kus on tema loomulik elukeskkond. «Teda kunstlikult toites loome olukorra, kus ta ei pea lennulihaseid harjutama ega pingutama,» sõnas Talvi, viidates sellele, et lind võib pikemas perspektiivis linnades nuhtluseks muutuda. «Eelmisel talvel oli Tallinnas Russalka lähedal sadu luiki, keda inimesed toitsid. Õnneks lahendas tekkinud mure külm, mille tõttu linnud ära lendasid.» Luike vägisi mere äärde viia pole mõtet. «Kõige parem, kui ta läheb loomulikult ära,» sõnas Talvi, lisades, et seetõttu tuleks vältida linnu söötmist. Lapsed õppisid koos jäägritega loomi tundma Marge Väikenurm marge.vaikenurm@valgamaalane.ee Ilvese topis äratas tähelepanu Valgamaa Jahi- ja Kalameeste Ühistu korraldas eelmisel nädalal lasteaia- ja algkoolilastele suunatud õppeprogrammi. Ühistu juhatuse liige Marika Ein rääkis, et 13. 15. detsembril toimunud üritusega taheti tutvustada lastele Eesti metsades elavaid loomi, nende elulaadi ja elukeskkonda, rääkida loomade harjumuspärasest käitumisest ning toidulauast. Põnevaid lugusid rääkisid kogenud jahimehed Rain Kuusk, Andres Rõõmus, Aare Jaama ja Ülo Virnas. Juttu ilmestas väljapanek topistest, erinevatest trofeedest, sarvedest, koljudest ja nahkadest. Nii laste kui õpetajate seas tekitas Eini sõnul elevust erinevate metsloomade häälte matkimine. «Uudistamist ja küsimusi oli palju,» ütles ta. «Kui rebase ja karu topise tundsid ära kõik, siis lindude tuvastamisega jäädi esialgu jänni, kuigi usume, et paljud lapsed teevad nüüd näiteks kanakullil ja händkakul vahet.» Kõik osalenud gruppide juhid said kaasa õpetliku metsloomade jäljeraamatu, et edaspidi metsaservas või matkaradadel jalutuskäike tehes oleks neil väike spikker, mis abiks kui tekib küsimus, kelle jälgedele satuti. «Teadmiste omandamise ja silmaringi avardamise kõrval said lapsed rikkamaks kogemuse võrra, et õppimine koos praktiliste näidetega on tavapärasest tunduvalt hõlpsam ja huvitavam,» rääkis Ein. «Tagasiside osalejatelt oli väga positiivne ja andis mõtteainet, et ehk tasub edaspidigi selliseid üritusi korralda.» Programmis osalenute arv oli tema kinnitusel 200 ringis. Tartu maakohus tunnistas eile Palupera vallavalitsuse endise sotsiaalnõuniku Anne Tutki süüdi kelmuses, omastamises ja arvutikelmuses ning mõistis talle nelja-aastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Marge Väikenurm marge.vaikenurm@valgamaalane.ee Katseajal peab Tutk alluma ka kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagide katteks peab aga Tutk kannatanute kasuks hüvitama kokku 322 805 krooni. Lisaks peab ta menetluskuludena tasuma 6532 krooni. Tutki kaitsja vandeadvokaat Aivar Kello ütles, et tõenäoliselt nad otsust edasi ei kaeba. «Anne Tutk kahetses ja oli nõus karistust kandma,» kommenteeris ta. Reaalne vanglakaristus poleks Kello sõnul mõistlik olnud, kuna Tutkil on olemas töökoht, millel teenitud raha tekkinud võlgu tagasi maksta aitab. Maksimaalne katseaeg «Kohus määras süüdistatavale maksimaalse katseaja, mille jooksul saab kriminaalhooldaja kontrollida ka seda, kuidas Anne Tutk temalt välja mõistetud hagisid tasub,» kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin. Süüdistuse järgi tekitas Tutk erinevatele firmadele ja isikutele kogukahju peaaegu 400 000 krooni. Ta kasutas sotsiaalnõunikuna ära oma tööalastest suhetest tulenevaid võimalusi ja kontakte kohalike inimestega, sõlmides nendega suulisi kokkuleppeid oma rahaliste probleemide lahendamiseks. Pääses ligi inimeste kontodele Talle usaldatud paroolikaartide või PIN-kalkulaatorite abil pääses Tutk 2006. 2008. aastal ligi teiste inimeste pangakontodele. Seda võimalust kasutas ta selleks, et erinevatest laenufirmadest raha välja petta. Kuigi Tutk võetud laenud ise tagasi maksta lubas, jäi raha kannatanutele tagastamata. Kahe aasta jooksul tekitas Tutk sel viisil üle 350 000 krooni kahju. Tutki süüdistatakse ka selles, et ta määras 2008. aastal viiele inimesele nende teadmata sotsiaaltoetusi, mille hiljem ka omastas. Kokku pettis Tutk sellisel viisil riigilt välja üle 30 000 krooni. Samuti süüdistatakse naist üle 6000 krooni omastamises, mis oli eraldatud Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas asuva korterelamu energiaauditi läbiviimiseks. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee teatas kaks aastat tagasi tehtud avalduses, et Tutki juhtum kahjustas Eesti sotsiaaltöö kui professiooni, sotsiaaltöö spetsialistide ja avaliku teenistuse mainet. Samuti leidis komitee toona, et erialase kõrghariduseta inimesed ei tohiks töötada sotsiaalvaldkonna ametikohtadel, mis oma töö sisu poolest eeldavad erialast kõrgharidust. Tutkil vastav haridus puudub. Endine Palupera sotsiaalnõunik Anne Tutk, kes töötab nüüd puhastusteenindajana, on võlgu sadu tuhandeid kroone. Palupera vallavanema Terje Korsi sõnutsi ei olene aga sotsiaaltöötaja pädevus tingimata tema erialasest kõrgharidusest. «Kõik oleneb ikka inimesest. Kõrgharidus ei anna kõigile haritust,» sõnas ta. Kahjustas vallavalitsuse mainet Tutki tegu on Korsi sõnul tugevalt mõjutanud ka vallavalitsuse mainet. «Üle kahe aasta on juba möödas, aga see pole kellelgi siin meelest läinud,» rääkis ta. «Oleme kõrvalt näinud kannatanute üleelamisi ning oleme neid vähemalt moraalselt toetanud. Ta (Tutk M. V) kolis võrdlemisi ruttu Tartusse, aga meil polnud ju kuhugi põgeneda.» Korss sai kelmustest teada, kui kaks aastat tagasi juulis tuli tema koju üks Tutki ohvritest, kes näitas talle paberit, millel oli kirjas, et sotsiaaltöötaja lubab võetud summad tagasi maksta. «Alguses mõtlesin, et püha jumal, «Ta kolis võrdlemisi ruttu Tartusse, aga meil polnud ju kuhugi põgeneda.» kas see on tõesti nii? Ei tahtnud seda uskuda,» meenutas Korss. «Aga kui oma silmaga nägin tema käega kirjutatud lugu, hakkasin uskuma.» Anne Tutk kohtuotsust kommenteerima ei nõustunud. Kohtuotsuse jõustumiseni on aega 15 päeva. Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates tänasest.
TARBIJA/REKLAAM 5 Valgamaalane loosis lehetellijate vahel välja 10 kinkekotti. Palju õnne võitjatele: HELGI TEENURM Tõrvast TIINA FEDOTOVA Valgast ENNO PLINTE Kaagjärvest LEA PLADO Linna külast ANNE TAMM Hummulist VAIKE PETERSON Otepäält EVI KATTAI Valgast ÕNNEKE HERMASTE Väherust HELLE EELSAAR Pajust LUULE TÜRK Hummulist Kuna kinnisvarahinnad on põhjas, on asjatundjate sõnul praegu soodsaim aeg eluase soetada või elamistingimusi parandada. Laenu- ja kinnisvaraturg elavneb ka Valgamaal Teavitus eurole üleminekust Alates 01.01.2011 võtab Eesti kasutusele euro. Selleks, et eurole üleminek oleks Teie jaoks sujuv ja muretu, soovime Teid teavitada näidu teatamise, arvete koostamise ja tasumise ning Eesti Energia klienditeeninduskanalite töökorraldusest. Elektriarvesti näitude teatamine ja arvete koostamine: sääelektriarvesti näitu ei saa teatada 31.12.2010 alates kella 16:00-st kuni 02.01.2011 kella 09:00-ni. Meie iseteenindus www.energia.ee on sel perioodil suletud. sää!latesä äkoostameäelektriarveidäeurodes ä!rvetelätoodudä%estiäkrooniä summal on teavitav eesmärk. Elektriarve tasumine alates 01.01.2011 sääkui tasute arveid ülekandega, sisestage kindlasti maksekorralduse lahtrisse tasumisele kuuluv summa eurodes. sää+uiätasuteäarveidäßlekandegaämeieäiseteeninduses äarvutameäsummaämakseä tegemisel automaatselt eurodesse. sää+uiätasuteäarveidäsularahasä%estiä0ostiäpostkontorites äonä4eilävôimalusäkuniä 14.01.2011 tasuda elektriarve nii Eesti kroonides kui ka eurodes. 0 RASTä ätoimubäsularahaarveldusävaidäeurodes sää+uiätasuteäarveidäotsekorraldusega äedastameäpankadeleämakseätegemiseksä4eieä elektriarvel oleva euro summa. Klienditeeninduste, klienditelefoni, iseteeninduse ja rikketelefoni töökorraldus: sä Eesti Energia klienditelefon 1545 töötab 23.12 ja 31.12.2010 kell 8:00-16:00. 24.-26.12.2010 ja 01.-02.01.2011 on klienditelefon suletud. sääklienditeeninduste lahtioleku aega 23.12 ja 31.12.2010 on lühendatud 3 tunni võrra, täpsem info meie kodulehel https://www.energia.ee/et/about/organization/contacts. 24.-26.12.2010 ja 01.-02.01.2011 on klienditeenindused suletud. sää)seteenindusäonäsuletudäperioodilä äkellaä STäKUNIä ä kella 09:00-ni. sää%estiä%nergiaäkodulehtäjaärikketelefon ätïïtavadäïïp EVARINGSELT ä Sirje Lemmik sirje.lemmik@valgamaalane.ee SEB Valga kontori direktor Eduard Rebane tõi positiivsena välja, et panga eraisikulaenude uusmüük Eestis oli novembris 11,4 protsendi võrra suurem kui mullu samal ajal. «Laenunõudlus hakkab tasapisi kasvama, aga sellist buumi, nagu mõned aastad tagasi, kindlasti ei tule,» rõhutas Rebane. Turg soosib tema sõnul hetkel laenuvõtmist, sest kinnisvarahinnad on põhjas. «Kellel vajadus soetada eluase või parandada elamistingimusi, peaksid seda tegema, sest nagu prognoosid ja ka tegelik seis näitavad, hakkavad hinnad vaikselt tõusma,» arvas Rebane. Valgamaalased teistest väiksemad laenajad Samas on Valgamaa inimeste laenuvõtmise soov mõnevõrra väiksem kui teistes Eesti piirkondades. Põhjuseks peab Rebane, et keskmised palgad on ühed vabariigi madalamad ning töötuse protsent üks kõrgemaid. AS Pindi Kinnisvara maakler Hans Heinjärv lisas, et tavaliselt jõuavad muutused kinnisvaraturul Valga linna poole aastase nihkega, kuid ka tema oli nõus, et kinnisvara hindadel ei ole enam kusagile alaneda. Ta kinnitas, et kinnisvarahinnad on Valgas naaberlinnadega võrreldes tunduvalt madalamad, välja arvatud Otepää, kus arvestades piirkonna omapära on hinnad võrreldavad Tartuga. Võrus on kinnisvarahinnad tema väitel püsinud Valgaga võrreldes kolmandiku võrra kõrgemad ning Viljandis on kinnisvara veelgi kallim. Lisainfot eurole ülemineku kohta leiate meie kodulehelt https://www.energia.ee/et/home/start/euro. Laenutingimused ei ole karmistunud Rahulikku jõuluaega ja head uut energiat! Rebase sõnul on pangas laenu kogu aeg antud ning ka tingimusi pole karmistatud. Laenukõlblikke kliente aga napib. Paljudel on laenukohustused juba varasematel aastatel võetud, samas on töötasusid kärbitud ning pereliikmed ka töötuks jäänud. «Kellel on regulaarsed sissetulekud ja makse- KINNISVARAHINNAD Kinkekoti täitis Tõrva Tarbijate Ühistu Võidud saab kätte 21. 22. detsembril kell 9 17 ajalehe Valgamaalane toimetusest Vabaduse 38. Info tel 766 1960. SEB Valga kontoris kohtusid kohalikud pangaametnikud ja AS Pindi Kinnisvara maaklerid, et vaagida laenuja kinnisvaraturu hetkeseisu ning ootusi uueks aastaks. Kinnisvarahinnad tuh kr 1toaline keskküttega korter 2toaline 3toaline Võru Valga 140 170 70 100 180 350 80 150 300 450 160 260 Korterite keskmine m² müügihind kroonides Võru: 6000 8000 Põlva: 4000 6000 Valga: 2000 3000 (kuna on realiseeritud just niinimetatud vähemväärtuslikke kortereid), tavapäraselt keskmine 4500 kr/m² Majade müügihinnad Valgas 360 000 640 000 krooni, kallimatele turg puudub. Ahiküttega korterid maksavad keskmiselt 30 000 80 000 krooni, sõltub tubade arvust, veest ja kanalisatsioonist. Andmed: AS Pindi Kinnisvara võime piisav, tagatised olemas ja hinnatud, see ka laenu saab,» nentis Rebane. Heinjärv lisas, et oma töös puutub ta üsna tihti kokku klientidega, kes arvamusel, et laenu üldreeglina ei anta või on selle saamine keeruline. «Me nõustame ning ootame panka kliente. Eraklientide haldurid ei ole pelgalt laenukesksed, vaid püüavad inimeste vajadustest aru saada,» kinnitas aga Rebane. Eraisikute laenumaht SEB Valga kontoris on üle 500 miljoni krooni ning eluasemelaenud moodustavad sellest üle 70 protsendi. Eraisikute liisinguporfell on 30 miljoni krooni ringis. Langustrend peatunud Pangadirektorile teeb rõõmu, et viimased kolm kuud on kohaliku kontori eraisikute laenuportfell olnud stabiilne. «Järgmiseks aastaks erilist kasvu ei prognoosi, kuid stabiilsuse tahame säilitada: peame uusi laene välja andma vähemalt samas mahus, kui tuleb tagasi graafikujärgseid laenumakseid,» oli arvamusel Rebane. Samas lisas ta, et liisingumahu kasvu osas on järmisel aastal ootused kõrged. Firmade laenumahud kahanevad direktori sõnul siiani. Hea sõnum on tema arvates aga, et Valgamaal on vähe firmasid tootmise lõpetanud ning pankrotimenetlusedki toimuvad üksikutes ettevõtetes. Nii eraisikute kui firmade kontojäägid on pangas kasvanud, mis annab sõnumi, et maakonnas on olnud piisavalt neid, kes raskematel aegadel olnud võimelised säästma. Nii Rebane kui Heinjärv olid veendunud, et omavaheline koostöö on tõhus. Samas märkis Rebane, et klientidel on alati valikuvõimalus ning panga koduleheküljel on üleval kõikide kinnisvarafirmade kontaktandmed, keda pank partnerina aktsepteerib. Heinjärve sõnul on üüriturg maakonnas aktiivsemaks muutunud. Kui eelmisel aastal sõlmis ta 30 üüritehingut, siis nüüdseks juba üle 50. Raskustest tuleb teavitada Pangadirektor tõdes, et vaatamata keerulistele aegadele on Valgamaa inimesed oma laenukohustuste täitmisega üllatavalt hästi hakkama saanud ning võlgnevuses olevate eluasemelaenude suhe laenuportfelli on väiksem kui nii mõnelgi teisel SEB kontoril. Ta rõhutas, et klientidel, kes sattunud kohustuste tasumisega raskustesse, tuleks alati panka sellest teavitada ja pöörduda oma laenuhalduri poole. «Kui klient on siiras ja tahab olukorrast välja tulle, siis pank on valmis kokkuleppeid sõlmima, et koos lahendusi otsida,» nentis Rebane. «Vara sundmüüki panemine on viimane asi, mida pank teha tahaks.» Kahjuks aga on klientide hulgas ka inimesi, kes väldivad kontakte, ei vasta kirjadele ega telefonidele, ei avalda mingeid soove kokkulepeteni jõuda ning panga ainukeseks võimaluseks jääbki tagatisvara realiseerimine. «Meil on niinimetatud mustas nimekirjas, kelle vara realiseeritakse, nii ettevõtte kui kinnisvarafirma juht, advokaat ja veel mõnigi tuntud inimene: kõik põhjusel, et pole omavahel kokkuleppeid saavutatud,» lisas Rebane.
30. detsembril on Vanemuise teatris ja kontserdimajas Lõuna-Eesti suurim aastalõpuball, kuhu oodatakse rohkem kui 1700 külalist. Ballipubliku ette astuvad Vanemuise sümfooniaorkester Tarmo Leinatamme juhatusel, ansambel Apelsin, Gerli Padar, Silvi Vrait ja Big Band Tartu ning Tõnis Mägi. Draamatrupp esitab programmi «Hispaania öö», balletitrupp show «Jazz suite», muusikatrupp vene ooperimuusika pärleid. 6 VALGAMAA TEISED LEHED Suurulukid tegid 1,3 miljoni eest kahju Suurulukite kahju hüvitamiseks makstud summad kasvavad Eestis iga aastaga. Kui mullu maksis keskkonnaamet välja 734 000 krooni, siis tänavu ulatuvad nõuded juba 1,3 miljonini. «Peamine põhjus on, et üha enam inimesi lihtsalt teab, et kahjusid hüvitatakse,» kinnitas keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi, viidates, et vastav määrus hakkas kehtima alles 2008. aasta sügisest. Mullu esitati 79 avaldust karu, hundi ja ilvese tekitatud kahjude hüvitamiseks, kuid tänavu detsembri alguseks oli neid koguni 167. Et karusid või hunte oleks metsades oluliselt rohkem, Talvi ei arva. Ta pakkus, et hundikahjude puhul mängib rolli seegi, et lambakasvatus on järjest rohkem levinud ja neid peetakse suures karjas inimasustusest kaugel. (Postimees) Tartu saadab parkijad valuutapunkti Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni Järgmise aasta augustis stardib Tallinna Raekoja platsilt enneolematu teatetantsumaraton, kus lööb kaasa vähemasti 3000 rahvatantsijat. 9. jaanuaril näevad ja kuulevad tallinlased kultuuripealinna tänavail teatetantsu avapauku. «Üksteisele teatepulka üle andes tantsitakse siis mööda vanalinna lumiseid tänavaid, et rahvale näidata, mida see teatetants enesest üldse kujutab. Lisaks avame siis augustikuisele teatetantsule registreerimise,» rääkis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi projektijuht Eero Kiipli. Ka rõhutas ta, et teatetants pole üksnes rahvatantsufriikide ettevõtmine, vaid sinna oodatakse igaüht, kes oskab veidikenegi polkat või valssi tantsida ja suudab tantsides mõnisada meetrit mööda maanteed liikuda. (Eesti Päevaleht) Tänavu algas Valgamaa lasterikaste perede jõulupidu peole saabunud perede registreerimise ja esmakordselt ka pildistamisega. Pildid suurendatakse A4 formaati, klaasitakse ja raamitakse ning iga pere saab selle kingituseks. Pildistamist toetas A-Karuse AS, raamida-klaasida aitab fotod Bauhof. Jõuluvanad korraldasid peo keskel kokkutulnuile virgutusvõimlemise. Helju Keskpalu helju.keskpalu@valgamaalane.ee Kui teistele niinimetatud kogupereüritustele tuleb keegi vanemaist või vanavanemaist mõne lapsega, siis sellele üritusele tuldi võimaluse korral kogu perega ja see tulemine oli silmatorkav mida suurem pere, seda uhkem. Tuldi käest kinni, suuremad lapsed väiksemaid toetamas. Kaasas olid ka titad: süles või turvatoolis. Kohale tuldi rohkearvuliselt Teatrisaali lava oli kingipakke täis ja päkapikud stardivalmis, et need õigel ajal saali peredele kätte toimetada. Kultuurikeskuse direktor Merike-Kai Jeets avaldas rõõmu, et 75 kutsutud perest oli 65 kohale tulnud, hiljem selgus, et neid oli isegi 66. Peresid tervitasid maavanem Margus Lepik, maakonna omavalitsusliidu juht ja Tõlliste vallavanem Madis Gross, Valga linnavolikogu aseesimees Valter Malm, Valga aselinnapea Alar Nääme ja linna lastearst Aasa Põder. «Kui pere midagi koos soovib, sünnib ime ja kõik saab korda,» rõhutas maavanem pere ühtsuse vajalikkust. Madis Gross pöördus laste kui tulevaste õpetajate, juuksurite, arstide, ministrite ja võib-olla ka kungise presidendi poole. «Jõulud on andmise, leppimise ja andeksandmise aeg,» ütles ta ja soovitas peredes tegelda pühade ajal oma suhetega. Valter Malm ütles saali vaadates, et ei usu Valgamaa negatiivset iivet. «Loodan, et järgnevatel aastatel läheb elu riigis tõusujoones ning Valga linnas ja maakonnas sünnib järjest rohkem lapsi,» avaldas ta oma soovi. Alar Nääme kinnitas end uskuvat, et suurtes peredes on kõige rohkem armastust, hoolivust, üksteisega arvestamist ja iga uus sünd on midagi suurt, sooja ja vägevat. Tema arvates on teistel igalt suurelt perelt midagi õppida. «Tahan, et te kõik oleksite terved, et haigused ei tuleks kallale, et teie unistused läheksid täide,» oli lastearst Aasa Põdra soov. Tema on aastaid hoolitsenud ka selle eest, et Valgamaa peresid on oma kingitustega rõõmustanud Örje Markeri kiriku kogudus Norrast. Leopardid täitsid lava Jõuluõhtut juhtisid jõuluvanad Tarmo ja Lauri, kellel oli abis terve päkapikkude brigaad. Muusikalisi vahepalu esitas Otepää puhkpillikvartett, mille koosseisus mängisid vendade Himret ja Fred Leopardi perekonna liikmed: Remi trompetil, Tambet ja Magnus tromboonil ja Imre tuubal. Mõlemad pereisad on metsamehed, pereemad kodused. Triin Järjekordne suurpere on püsti hõigatud. Pakijagajatel oli rohkesti sebimist. Laval on Pühajärve puhkpillikvartett koos noodihoidjatega. SUURPERED Kuigi kogu Eesti läheb 1. jaanuaril 2011 üle eurole, saab uue aasta esimesed seitse päeva Tartu linna tasulisel parkimisalal sularahas maksta automaatides vaid kroonidega. Parkimisautomaadid seadistatakse eurodele ümber 8. ja 9. jaanuaril, mil parkimine on linnas tasuta. 10. jaanuarist saab parkimise eest tasuda vaid eurodes. Linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse spetsialisti Martin Nelise sõnul pole võimalik parkimisaparaate seadistada selliselt, et nad võtaks vastu nii kroone kui eurosid. «Seoses euro stardikomplektide nappuse ja suure tõenäosusega ka euromüntide väikese levikuga jaanuari esimesel nädalal on otstarbekas parkimisautomaadid eurodele ümber häälestada jaanuari teisel nädalavahetusel,» põhjendas Nelis. (Tartu Postimees) Valgamaa suurperede kokkusaamine tegi jõulutervituste toojate hinged hellaks viielapselisi 35 kuuelapselisi 20 seitsmelapselisi 12 kaheksalapselisi 4 üheksalapselisi 1 kümnelapselisi 2 neljateistkümnelapselisi 1 Arvesse on võetud kuni 18aastased lapsed. ja Himret Leopardi peres on viis, Ruth ja Fred Leopardi peres seitse kuni kaheksateistaastast last (vanuses 18, 17, 14, 10, 7, 4 ja 1 aasta), kaheksas ehk vanim laps on juba 21aastane. Ruthi ja Fredi pere kaks kõige vanemat last õpivad Tartus Heino Elleri nimelises muusikakoolis, kolmas Otepää gümnaasiumis, kaks järgmist on Pühajärve põhikooli õpilased. Sangaste vallas elavate Anželika ja Margus Juhkovi peres on vanim laps neljateistkümneaastane, noorim pooleteiseaastane. Pereisa on OÜ Malt tööline. Kuus last käib Keeni põhikoolis. Küsimusele, kuidas nii suur pere hak- kama saab, vastas Anželika Juhkov, et ise peab hakkaja olema ja hoolega tegutsema. Pere elab oma majas ja harib aiamaad. Lapsed saavad õpilaste bussiga kooli. Lõunasöök on seal prii. Vald on organiseerinud koolis pikapäevarühma ja ka seal antakse süüa. Kell 15.30 jõuavad lapsed koju. Ema teeb sooja sööki kaks korda päevas. «Meil toidukordade vahel näksimist ei ole,» ütles ema. «Tuba on soe, kõik riides, igaühel omad kohustused,» lisas ta ja ütles, et on eluga rahul. Kingikottides olid muu hulgas kommid, lihakonservid, helkurid, sokid, sallid, kindad, jõuluehted, verivorstid, mahlad. Iga pere sai jõulukringli, mitmelt kirjastuselt kokku kuus raamatut, Alexelalt sooduskaardi. Üks kingitus saadi veel loosi järgi. MTÜ Teeme Head kolmepäevase perepäeva kinkekaardi «Kultuurne nädalavahetus Tartus» võitis Ljubov Hivuki seitsmelapseline pere Valgast. Valga Teed pani välja kolm neljatuhandekroonist kinkekaarti eluks vajaliku ostmiseks. OÜ Valgamaalase Kirjastuselt jagati loosi põhjal välja kümme kinkekaarti Valgamaalase tellimusega kolmeks kuuks. Päkapikud pakke kohale toimetamas. 5
JÕULUAEG/KUULUTUSED 7 JÕULUTERVITUSED Valgamaa lasterikaste perede jõulupeo sponsorid 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50. 51. 52. 53. 54. 55. 56. Aclima Baltic AS A-Karuse AS Alexela Oil A.Le Coq AS Atria Eesti AS Bauhof Valga kauplus Bowling Center Valga Büroomaailm, AS Infotark Estreftransservice AS Electrum Valga kauplus Euroopa Liidu Valgamaa infopunkt Helme vallavalitsus Hummuli Agro OÜ Hummuli vallavalitsus If Kindlustus AS KT Trans OÜ Kommipomm kommikauplus K-Rauta Valga kauplus Lions Valga Lilli restoran Lõuna-Eesti päästekeskuse Valgamaa päästeosakond Maag Lihatööstus AS Magaziini kauplus Maraton Spordikaubad Maxima Eesti AS Metsise hotell Jalatsivabrik Moon Nipernaadi kohvik Norra Sinine Rist Norra Örjest Markeri kiriku kogudus Puka vallavalitsus Punase Risti Valgamaa Selts Põdrala vallavalitsus Põltsamaa Felix AS Rahel Puit OÜ Randveri Hambaravi OÜ Rimi Valga kauplus Ritsu AS SEB Selver Valga kauplus Softreflector OÜ Swedbank Taheva vallavalitsus Tõlliste vallavalitsus Teeme Head MTÜ (selle ühenduse kaudu on toetanud: kirjastus TEA, kirjastus Varrak, kirjastus Pegasus, Birgit Õigemeel, Zepter Eesti, Aura veekeskus, teater Vanemuine, Mänguasjamuuseum, TÜ Muuseum, SEBE) Valga Gomab Mööbel AS Valga Leivatehas OÜ Valga linnavalitsus Valgamaalase Kirjastus OÜ Valga maavalitsus Valga Muuseum Valga politseijaoskond Valga Teed OÜ Walner Jüri Õru vallavalitsus Valga kultuurija huvialakeskus Tänu ka kõigile neile, kes tõid mänguasju, raamatuid ja muud vajalikku, kes aitasid nõu ning jõuga! soodsa hinnaga ajalehes Valgamaalane 23. detsembril. Info tel 766 1977, e-post ajaleht@valgamaalane.ee TÖÖ Pakume tööd saeraami töölisele. Töökoht: Patküla, Helme vald. Tel 501 3193, 514 9340. Vajatakse ketassaeraami operaatorit-tõstukijuhti. Vajalik eelnev töökogemus või hea tehniline taip. CV saata puidu.taavet@ mail.ee, tel 514 8061. TEENUSED METS & MATERJAL Firma ostab metsakinnistuid, põllumaad, kasvavat metsa ja ümarmaterjali. Tel 5657 7277. Ostame metsakinnistuid, kasvavat metsa ja metsamaterjali. Parim hind. Tel 514 1255. Metsamaa ost. Tel 5354 3634. Jõulurong tõi pühaderõõmu juba üheksandat aastat. Elektritööd. Tel 557 6548. 3 Jaanika Kuusik Jõulurong pakkus Palupera rahvale rõõmu Müüa puit- ja turbabrikett. Tel 766 9331 või 526 0570, AS Silva-Agro, www.silvaagro.ee Müüa puit- ja turbabriketti kojutoomisega. Tel 506 6684. jaanika.kuusik@valgamaalane.ee Sauna- ja suitsuahjud, kaminad, pliidid ja boilerid. Tel 505 4355. Valga kultuurikeskuse traditsioonilise advendikontsertide sarja viimase kontserdi andis Valga muusikakool. Peale õpilaste astusid üles iseseisvate muusikaliste numbritega ka õpetajad. Õpilased mängisid plokkflööti, kitarri, ksülofoni, viiulit, akor- Müüa sise-, välisvoodri-, põrandalaudu.vedu tasuta. Tel 503 1859. Müüa küttepuid (6 rm) ja kuivi kasekaminapuid. Tel 528 6403. Müüa kuivi ahjupuid. Tel 527 3291. Müüa kuivi pakitud kütteklotse ja puitbriketti. Vedu. Tel 501 0753. Müüa kuivi pakitud kütteklotse ja kaminapuid. Kohalevedu tasuta. Tel 523 8503. Müüa lõhutud küttepuid. Tel 523 8503. Müüa lõhutud küttepuid veoga Valgas, 380 kr/m3. Kuivad 420 kr/m3. Tel 5398 3286. Kuivad kütteklotsid ja brikett veoga. Tel 506 8501. Palupera rongijaama kogunes pühapäeval meeleolukas rahvahulk. LEMEKS VALGA AS OSTAME Madshus suusasaapad ID: 1038837 Hind: 1 200 EEK (76.69 ) ELAMU Müüa maja Otepää aedlinnas Tamme pst 11. Tel 5620 8888. Soodsalt müüa 3toal krt Tõrvas Ehitaja 10 (üldpind 67,2m2, 4/1 korrusel, KÜ, keldriboks, rõdu). Tel 5620 8888. Anda üürile 1toal mug krt Pedeli ääres. Tel 5333 8443. METSAMATERJALI, KASVAVA METSA RAIEÕIGUST, METSAKINNISTUID. Info J. Kuperjanovi 88 tel 764 2278, 5331 1021, e-post valga@lemeks.ee LOOMAD Ostan toakoera kutsika. Tel 5376 1920. PÕLLUSAADUSED Aiu Põllumajandus OÜ ostab Tartumaal Laevas söödanisu ja -otra. Tel 502 1578. Julgemaid salmilugejaid ootas kingitus jõuluvanalt. Valga advendiaja lõpukontserdil hiilgas publiku ees laulev jõuluvana helju.keskpalu@valgamaalane.ee Tõrvas Aia 6 21. 23.dets. kangad, kardinad, jalanõud 5 kr. Müüa pakitud turbabriketti ja puidubriketti alusel. Kohalevedu tasuta. Tel 523 8503. Jaanika Kuusik Helju Keskpalu Kiirlaen24.ee laenud tagatisega ja ilma. tel 800 2424, 730 2155. Balti Vili OÜ võtab üle Eesti rendile põllumaid. Pakume parimat hinda. Tel 5562 6000. Pühapäeva lõunal kogunes Palupera rongijaama meeleolukas rahvahulk, et tervitada taas Eesti Raudtee jõulurongi, mis juba üheksandat aastat nii väikestele kui suurtele jõulurõõmu tooma oli tulnud. Kohaletulnuid tervitas ja soovis rahulikke jõule Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. «Oleme alati arvanud, et raudtee ei ole mitte ainult kauba- ja reisijateveod, vaid ka midagi muud. Nii tahamegi ikka tulla kõikidele lastele komme tooma, et raudtee jääks neile meelde ka teistmoodi,» sõnas Simmermann. Rahvast rõõmustasid jõululaulude ja muusikaga raudtee töötajate laulukoor ja puhkpilliorkester, kellega kõik, kes tahtsid, kaasa said laulda. Veidi hiljem saabusid rongist korvidega päkapikud, kes kõigile komme jagasid. Julgemaid salmilugejaid ootas kingitus jõuluvanalt. Inimesi oli kohale tulnud lähemalt ja kaugemalt. Palupera põhikooli kunstiõpetaja ja Nõuni rahvamaja perenaine Marika Viks oli kaasa võtnud ka Nõuni kultuurimaja noorteklubi lastega. Tema sõnul on selline üritus igavesti tore ja vahva ettevõtmine. Aeg möödus ruttu ja peagi pidi rong sõitma järgmisesse jaama jõulurõõmu ja magusat viima. Enne äraminekut tegid päkapikud veel kommisadu ja läinud nad olidki... MUUD AS Textuur ostab Karksi-Nuias madalakvaliteedilist 3meetrist küttepuitu. Tel 505 1257. dionit, saksofoni, laulsid solistina ja ansamblis, esinesid viiuli- ja klaveriansamblis. Ansamblis Melos kõlasid kokku neli viiulit, klarnet ja kitarr. Kontserdi avapalas I. Berlini «Valged jõulud» musitseerisid õpetajad Evald Raidma, Heinar Hernits ja Ants Loos, laulis Raidma. Kontserdi lõpuosas esitasid õpetajad Helin Karja ja Lenel Rand neljal käel paljusid võimalusi pakkuval digiklaveril popurrii jõulumuusikast. Selle muusika saatel tuli vaikselt lavale ka jõuluvana, kes näitas, et temagi on laulumees ja mängib klaverit. Jõuluvana saatel laulis Mairin Tann kaunitest jõuludest ja kogu esinejatepere talve võlumaast. Kava teadustasid Angeelika Saaron ja Mairin Tann. Mälestame kallist onupoega Mälestame kallist onutütart ILMAR SIMSONIT ELGA RANDA 11.8.1927 11.11.2010 8.2.1922 15.12.2010 Mai ja Lilli peredega Mai ja Lilli peredega Südamlik kaastunne Joelile perega kalli ema AKSELLA GROŠEVI surma puhul. Töökaaslased Otepää teepiirkonnast Muld vaikne, sügav süli, sind kutsus puhkama... Endist töökaaslast ELGA RANDA mälestavad Helga, Evi, Siiri ja Siina. Avaldame siirast kaastunnet tütrele.
8 KUULUTUSED/REKLAAM AS ILM K öösel päeval -16...-6-13...-6 N öösel päeval -18...-8-14...-8 R öösel päeval -18...-8-10...-4 OTOLUX Ltd. Vajatakse seadmete ELEKTRIKHOOLDAJAT. Töökoht Valgas. Info tel 524 7332 ostab METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST.. RAIEÕIGUST Info tel 5629 4011. OSTAME METSA- JA PÕLLUMAAD. Metsatervenduse OÜ, info tel 509 1575, ants@metsatervenduse.ee! "# $%# tel 5341 1301; dimens@dimens.ee www.dimens.ee Ostame kasvavat ja virnastatud võsa. Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke. Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast. & ' LEMEKS VALGA AS otsib koostööpartnerit METSARAIE ja ͳkokkuveotöödeks. Info tel 764 2278, 5331 1021, e-post valga@lemeks.ee TUTVU CHEVROLET CRUZE iga 2010.a FIA WTCC sarja VÕITJAGA! MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 2011. a I poolaasta taotlusvoor on avatud 21.02. 21.03.2011 MEEDE 1: KOGUKONNAALGATUSED JA KOOSTÖÖ kogukonnaalgatused elukeskkonna koostöö ja maine parandamiseks. 1. «Väärt elukeskkond» elukeskkonda ja uusi aktiivseid tegevusvõimalusi loovad kogukonnaprojektid. Maksimaalne toetussumma 15 000 eurot 2. «Kogukonna hääl» küladevahelist koostööd soodustavad, kogukondade mõju tugevdavad ja valla piire ületavad külade koostööprojektid. Maksimaalne toetussumma 4700 eurot Toetust saavad taotleda Valgamaa valdades ja Tõrva linnas tegutsevad MTÜd, SAd ja kohalikud omavalitsused. Toetusmäär kuni 90%. MEEDE 2: NOORTE ALGATUSED JA KOOSTÖÖ tugisüsteem Valgamaa noortele. 1. «Noor Valgamaa» noorte tegevusvõimaluste arendamine. Toetust saavad taotleda Valgamaa valdades ja Tõrva linnas tegutsevad MTÜd, SAd ja kohalikud omavalitsused. Maksimaalne toetussumma 6400 eurot Toetusmäär kuni 90%. Meede 3: ETTEVÕTETE ARENG JA KOOSTÖÖ ettevõtluse edukuse tõus Valgamaal 1. «Tugev tegija» toodete ja teenuste kvaliteeti ning ettevõtete konkurentsivõimet tõstvad investeeringud. Toetust saavad taotleda Valgamaa valdades ja Tõrva linnas registreeritud ja tegutsevad mikroettevõtjad. Maksimaalne toetussumma alustavatel ettevõtjatel 12 700 eurot, tegutsevatel ettevõtjatel 19 000 eurot Toetusmäär kuni 60%. 2. «Äripartnerlus» koostööalased tegevused ettevõtjate vahel. Maksimaalne toetussumma 9600 eurot Toetusmäär MTÜ, SA kuni 80%, ettevõtjad kuni 60%. Täpsem info ja tingimused www.valgaleader.ee Kuga mööblikauplustes müügil suur valik köögi-, elutoa-, lastetoa- ja magamistoamööblit. Valik täieneb pidevalt. Tule ja tutvu! Hinnad soodsad. Suurema ostu puhul tingimisvõimalus. Kataloog uute mudelitega. Elegantne ruumikas sedaan, oma klassi parim turvalisus ja mugavused. Chevrolet Cruze hind alates 181 900 kr 11 625 Liisingu kuumakse alates 2182 kr / 139,45 * IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII Chevrolet on kahekordne maailmameister turismiautode ringrajasõidus Chevrolet Cruze i piloot Yvan Muller tuli juhtide arvestuses ning Chevrolet tootjate arvestuses 2010 FIA WTCC sarja maailmameistriks. Chevrolet Cruze pakub oma klassi parimat turvalisust: viis tähte EuroNCAP testides. Lisaks suurepärane juhitavus, mugavad ja avarad tingimused kõigile reisijatele, säästlikkus ja praktilised lahendused. Parim hinna ja kvaliteedi suhe! www.chevrolet.ee MEIE KAUPLUSED: VALGAS Kesk 7 telefon 767 0173 PÕLVAS Jaama 69D telefon 799 1489 VILJANDIS Riia mnt 52 telefon 433 6029 TÜRIL Tehnika 8 telefon 384 8576 RAPLAS Piiri 5A telefon 489 4453 JÕGEVAMAAL Pauastveres telefon 775 1310 ABJA-PALUOJAS Tiigi 1 telefon 436 0158 AMSERV TÄHESAJU AUTOSPIRIT AUTOSPIRIT AMSERV PÄRNU AMSERV PAIDE VIKING MOTORS IDA-VIRU Tähesaju tee 14, Tallinn tel 620 0913 Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 Turu 47, Tartu tel 734 1126 Pärnu t. 114, Paide tel 384 9063 Lääne 1b, Jõhvi tel 339 6201 Tallinna mnt 89a, Pärnu tel 445 5735 Pakkumine kehtib kuni 31.12.2010 või kuni soodushinnaga autosid jätkub. * Esitatud liisingmakse on näitlik, näidismakse arvutamisel on aluseks sissemaks 15%, 5% intress, 25% jääkväärtus ja liisinguperiood 60 kuud. Cruze - keskmine kütusekulu kombineeritud 5,6-6,8 l/100 km, CO 2 heitmeid 149-184 gr/km.