Pärnu jõkke asustati noori lõhesid

SULEV ALAJÕE: Rahulolematud unustavad üht kooli kaitstes teised koolid ära. Lk 11 Lubadusi neljast kandist Parimates kätes Õpetaja tegi lauliku Häädemeeste vallavolikogu valimiste eel jagavad seekord lubadusi neli ühendust. Eelmistel valimistel oli lubajaid koguni kuus. Lk 2 Pärnumaa kutsehariduskeskus on parimates kätes - keskuse direktor Riina Müürsepp tunnistati riigi parimaks õppeasutuse juhiks. Lk 4 Paikuse lasteaias muusikaõpetajana töötav Kadi Sepp püüab omaloominguga rikastada eesti lastelaulude valikut. Lk 7 www.parnupostimees.ee T E I S I PÄ E V, 8. O K T O O B E R 2 0 1 3 NR 195 Pärnu jõkke asustati noori lõhesid VIIEAASTANE PROGRAMM: tänavu lasti jõkke ligikaudu 60 000-65 000 noorlõhet Tõnu Kann P õlula kalakasvatuskeskus koostöös Tartu ülikooli mereinstituudi teadlastega asustas Pärnu jõkke 60 000 üheaastast lõhekala. Seda sündmust on oodatud mitu aastat. Põlula kalakasvatuse juhataja asetäitja Ene Saarde rääkis, et kalad toodi Pärnumaale kahes jaos, mõlemal korral ligikaudu 30 000 isendit, kes asustati Pärnu jõkke Sindi paisutammist ülesvoolu asuvatele kärestikele, kus on lõhedele sobivad kudemisalad. Asustamine läks hästi, sõnas Saarde. Ilm oli ilus ja veetemperatuur jões lähedane kalakasvatuse vee omaga, kus me maimusid kasvatasime. Ülearust stressi asustatavatel kaladel veevahetusest me ei täheldanud. Asustatavad kalad olid umbes kümnegrammised ja kümne sentimeetri pikkused noored isendid, mis kasvatati suuremaks Põlulas. Noorte lõhede mari on pärit Daugava jões kasvanud emakaladelt ja see tuli Lätist osta. Marja kasvatamine kulges Põlulas edukalt, sõnas Saarde. Pühapäeval toome Pärnu jõkke veel 3000 5000 noort lõhet, kui toimub Pärnu jõe lõhedega asustamise tänuüritus. See on avalik sündmus, mille eestvedaja on rahvaalgatusrühm Sindi Pais, suurem osa kaladest on juba jõkke lastud. Rahvaalgatuslik tänuüritus Algatusrühma Sindi Pais üks aktiviste Hans Soll täpsustas, et pidulik sündmus toimub 13. oktoobri päeval Oore kärestikul, kus plaanitud pidulikkusega lastakse jõkke viimased 5000 noorlõhet. Tänuüritusel kujundatakse Valgret meenutades Põlula kalakasvatuskeskuse töötajad lasid koos abilistega jõe kärestikele 10grammiseid lõhepoegi. edasine tegevuskava toetamaks Sindi paisu mahavõtmist, tänatakse ürituse toetajaid, süüakse kalasuppi, lubas Soll. Otsitakse teid, kuidas noort populatsiooni heaperemehelikult hallata, väljastatud on 80 kutset, aga osa võtma oodatakse igaüht. Neli tuhat lõhekala Põlula kalakasvatuskeskuse juhataja asetäitja Saarde ütles, et vastavalt teadlaste tehtud uuringutele on noorlõhede asustamine õnnestunud, kui asustatavatest jääb ellu ja saab suguküpseks kuus protsenti kalu. Noorlõhede suurimad vaenlased on havid ja veevaene jõgi. Praegu teebki Pärnu jões kõige rohkem muret madal veeseis, sõnas Saarde. Arvestades, et jõkke lastakse kolme asustamiskorraga tänavu 60 000 65 000 noort lõhet, peaks neist ellu jääma 3600 3900 isendit. Tänavu jõkke lastavad ja loo- duslikus konkurentsis ellu jäävad noorlõhed peaksid kudealadel kasvama paar aastat, siirduma siis merre ja kui nad nelja aasta pärast suguküpsena jõkke, tuttavatesse kudepaikadesse tagasi ujuvad, peab nende ülesvoolu ujumist takistav Sindi tamm kadunud olema, muudetud looduslähedaseks kärestikuks või varustatud vähemalt toimivate kalapääsudega. Teisiti on raske täita Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaministee- Ülo Soomets riumi püstitatud ülesannet taastada pool Pärnu jõe potentsiaalsest lõherikkusest, mis tähendab, et õnnestumise korral ujuks Pärnu jõest merre aastas 20 000 25 000 lõhet praeguse 300 400 asemel. Lõhepopulatsiooni taastamise nimel on keskkonnaministeeriumi eestvõttel kavas Pärnu jõge noorlõhedega asustada veel neljal aastal. Samal ajal on keskkonnaametis kaalumisel paisule elektrijaama ehitamise keeld. Eile möödus 100 aastat helilooja Raimond Valgre sünnist ja Pärnu Rotary klubi korraldas sel puhul kuursaali juures asuva Valgre kuju juures tseremoonia, millega peeti meeles Pärnu ja kogu Eesti jaoks nii olulist muusikut ja heliloojat. Valgrest rääkisid Mati Tiimus Rotary klubist ja filmimees Mati Põldre. Valgre muusikat esitasid Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased. Raimond Valgre skulptuur rajati Pärnu kuursaali juurde Rotary klubi eestvõttel 2003. aastal ja sellega tähistati Eesti tuntud helilooja 90. sünniaastapäeva. Skulptuuri autor on Rait Pärg. (PP, foto Ants Liigus)

2 8. OKTOOBER 2013 PÄRNU POSTIMEES VALIMISED Häädemeeste vallas on 2761 elanikku, vallal on üle 30 kilomeetri rannajoont Liivi lahe kaldal ja ühine piir Läti Vabariigiga. Vallas on välja kujunenud neli keskust: Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Massiaru. ALIMISED 20. oktoober 2013 Silja Joon Kui 2009. aastal kandideeris Häädemeeste vallavolikogusse kuus ühendust, siis sel aastal on valimisvõitlus tagasihoidlikum võimule pürib nelja nimekirja jagu inimesi. Urmas Aava, vallavanem, Erakond Isamaa Ja Res Publica Liit Kandideerin taas vallavolikogusse, sest hoolin Häädemeeste valla arengust. Peamised probleemid, mis ootavad lahendust, on tänavavalgustusega seotud (vana korrastamine ja Ikla külla uue ehitamine); bussipeatustesse istepinkide paigaldamine; Häädemeeste laululava korrastamine ja Treimanisse uue ehitamine; Kabli skate-pargi ja spordiväljakute kordategemine; lasteaedade renoveerimine; seltsimajade remondi jätkamine. Samas jätkame valla traditsioonidega: aastapäeva pidu; vallaleht igasse kodusse; Põhja-Liivimaa festival; kodukandipäevad. Lahendust vajavad uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kergliiklusteed (neid ei ole valla eelarvest võimalik rajada, kuid teeme kõik, et probleemid saaks lahendatud projektidega). Lubadusi jagab neli ühendust Viimaste aastate suurejoonelisim ehitus oli mullu Metsapoole põhikooli võimla. Valla ajaloo kõige suurem investeering oli 1,4 miljonit eurot. Urmas Luik 20. oktoobri valimistel kandideerib 64 inimest ehk pisut üle nelja soovija kohale: valimisliidus Rannatee kandideerib 14 inimest, erakonnas Isamaa ja Res Publica Liit 17, Eesti Keskerakonnas 8 ja valimisliidus Ühtne Koduvald 24 inimest. Häädemeeste vallavolikogu 15 kohale kandideeris 2009. aastal nelja valimisliidu ja kahe partei nimekirjas koguni 84 inimest. Enim hääli sai 2009. aastal Häädemeeste vallavolikogu valimistel (nagu 2005. aastalgi) valimisliit Meie Koduvald, kellele kuulub volikogus viis kohta. Reformierakond noppis neli mandaati. Kolme kohaga on esindatud valimisliit Rannamänd. Ühe mandaadiga pääsesid volikokku valimisliit Parem Vald (Ants Järvesaar), valimisliit Aus Tee (Lembit Künnapas) ja Keskerakond (Kalmer Hütt). 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel sai Meie Koduvald 6 kohta, Keskerakond 3, valimisliit Rannamänd 2, Reformierakond 2 ja Rahvaliit 2 kohta. Pingutasid rihma Rahvastikuregistri andmeil elab praegu Häädemeeste vallas 2760 inimest, igal aastal sünnib 25 30 last. Kõrge ettevõtluse tasemega pole Häädemeeste kunagi silma paistnud, ent metsafirmadel jätkub tööd ja kalameestel kala. Kergkruusatehases on töötajate arv drastiliselt vähenenud: tippajal töötas seal 120 inimest, nüüd 16. Pärast masu on valla elanikkond tööpuuduse tõttu kokku kuivanud aastas ligemale 50 inimese võrra, kuid viimastel aastatel on väljaränne pidurdunud. Viimase nelja aastaga avalike teenuste osas suurt kadu pole olnud. Massiarus, Treimanis ja peagi ka Kablis pole postkontorit, kuid teenust osutatakse. Politseijaoskond, päästeamet, perearstikeskus toimivad. Kohalikku elu on positiivselt mõjutanud 2009. aastal Konsumi poe avamine, mis tagab esmatarbekauba osas maakonna äärealal linnainimesega võrdse hinna. Massiarus on küll kool, ent pole õpilasi. Mis on viimase valimisperioodi märksõnadeks Häädemeestel? Vallavanem Urmas Aava andmeil ei ole valla tänavuse aasta tulubaas veel 2008. aasta taset saavutanud. Tema prognoosi kohaselt saavutab tulumaksu laekumine kuue aasta taguse taseme alles tuleval aastal. Et kolmandik valla normaalseks toimimiseks mõeldud rahast kukkus ära, pidid töötajad kõigis valla asutustes rihma pingutama. Panustavad projektirahale 20 aastat vallavanemana ametis olnud Aava peab valla kindlaks väärtuseks järjepidevust, mille kandjad on vallavalitsus ja vallavanem. Kui kohalikud seda soovivad, on ta nõus tööd jätkama. Vallavanema ütlust mööda on vald viimase valitsemisperioodi vältel maitsnud vilju, mis on kümme ja enam aastat tagasi sündinud otsuste tagajärg. Me pole Raimu Pruul, koolidirektor, VL Rannatee, Koolijuhina soovin, et lapsed Häädemeeste vallas omandaksid teadmisi tänapäevases õpikeskkonnas, et oleks piisavalt õppevahendeid. Lasteaia- ja koolitee turvalisuse tagamiseks on vaja rajada kergteed eelkõige lasteaedade ja koolide läheduses, kaugemas perspektiivis ühendamaks rannakülasid. Ei tohi unustada sotsiaalkultuuriliste objektide renoveerimise jätkamist ja kultuuritraditsioone soosivate ettevõtmiste toetamist. Kuigi võime jääda rahule elanike tööhõivega suveperioodil, on murelapseks aastaringne võimalus Häädemeestel tulusat tegevust leida. See on üks vallast väljarände põhjustajaid. Pean oluliseks prioriteediks kohaliku ettevõtluse moraalse ja võimalusel materiaalse toetuse tagamist. valla ajaloos kokku nii palju investeerinud kui viimasel perioodil. Oleme panustanud valla visuaalsesse väljanägemisse. Kõige nutusem näebki välja vallamaja, märkis ta. Europrojektide kirjutamisega on Häädemeeste vald lõiganud kasu juba alates 1999. aastast. Oma raha on vallal vähe, seda kasutatakse ainult projektide omaosaluseks. Jaagupi sadama projekt ootas vallamaja riiulil oma tundi 14 aastat ja nüüd on kätte jõudnud aeg, kui see lõpuks Euroopa raha abil välja ehitatakse. Viimase nelja aasta suurejoonelisim ehitus oli mullu Metsapoole põhikooli juurde rajatud võimla, mis on valla ajaloos kõige suurem investeering see läks maksma 1,4 miljonit eurot. Häädemeeste valla võlakoormus on väga madal, nentis vallajuht. Kultuuri valdkonnas võib eduks lugeda Päikeseloojangu ja Põhja-Liivimaa festivali traditsiooni kinnistumise. Oleme väheneva elanikkonnaga vald, aga mitte väljasurev. Pälvisime tõmbekeskuse tiitli, märkis Aava. Turism on suvekuudel Häädemeeste vallas tõusujoonel: Lemme-Krapi riiklikul tasuta telkimisalal ööbis 2012. aasta suvel 40 000 inimest; Rannametsa-Tolkuse õpperajal, mille ehitamisse Lembit Künnapas, pensionärtalunik, Eesti Keskerakond Vallavolikogus sooviksin seista selle eest, et Häädemeeste kool säiliks keskkoolina ega muutuks põhikooliks. Selleta lahkuksid noored vallast veelgi varem ja täiskasvanuikka jõudvaid noori jääks valda sellevõrra vähem. Keskkooli kadumisega hääbub suures osas vallaelu ja rahvastik vananeb, mis muudab tuleviku tumedaks. Soovin parandada valla juhtimist ja suurendada volikogu rolli selles. Tulevikus soovin läbipaistvamat investeerimispoliitikat ja rohkem otstarbekat majandustegevust. Ettevõtluse arendamine võiks toimuda laiemapõhjaliselt ja silmas tuleks pidada võrdse kohtlemise põhimõtet. Struktuurimuutused aitaksid muuta administratiivtööd efektiivsemaks, paraneks valla rahaline seis. vald 1999. aastal panustas, käis mullu 35 000 inimest. Varasema koostöö tulemusel alustatakse Häädemeestele tuleval aastal siseministeeriumi haldusse kuuluva uue politseiruumidega päästedepoo ehitamist. Vald lasi selle hoone projekteerida aastate eest ja annab riigile hoone ehitamiseks maatüki. Depoo loob inimestele turvalisuse, sest tähendab, et kolm autot, neli meest on valmis 24 tundi ööpäevas välja sõitma, rõhutas Aava. Kolm objekti Häädemeestel on saanud soojaks CO 2 rahaga, need on tervisekeskus, hooldekodu ja koolimaja. Aava hinnangul on tänavune valimisvõitlus eelmise perioodiga võrreldes väga tagasihoidlik. Sellist sõda, mis tookord, pole, täheldas Aava. Meeldetuletuseks: eelmisse valimisperioodi jäävad Reformierakonna ja Rahvaliidu algatusel vallavanemale umbusalduse avaldamine ja kriminaalmenetlus, mis lõpetati seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Alev rõõmustab silma Häädemeeste raamatukogu juhataja Leili Tali on elanud Häädemeestel 1960. aastast. Oluline on, et Häädemeestel on kättesaadavad esmavajalikud teenused: kool, lasteaed, kultuuriasutused, sotsiaal- ja meditsiiniteenindus, kauplused, toitlustus, rääkis Tali. Häädemeeste alevik pole Tali meelest linna tüüpi asula, kus maatöö saaks meelest minna. Eks see maalapike aitabki kitsamaid aegu üle elada, tõdes ta. Majandussurutise järgsed kitsamad ajad on olnud rahvale õppetunniks. Mis ootab tegemist? Aastaid on räägitud kõnni- ja jalgrattateedest, alevis on remonti vajavaid hooneid, pakub naine. Mis on viimasel valimisperioodil ära tehtud? Leili Tali konstateerib, et silma rõõmustavad renoveeritud hooned: uue välimuse ja soojustuse said Häädemeeste keskkooli hoone, tervisekeskus ja hooldekodu. Avati uus spordihoone Metsapoole kooli juures. Kuuldavasti on käsil Jaagupi sadama arendus kalandusmeetme kaudu, lisas Tali. Ants Järvesaar, VL Ühtne Koduvald, pensionär, ettevõtja Tahan olla osaline ühtse meeskonna loomisel. Seda meeskonda peaks huvitama eelkõige Häädemeeste valla tulevik, mitte lihtsalt grupihuvid. Meie valla põhiprobleemid on noorte väljavool ja koolide tühjenemine. Väga oluline on, et vallavalitsus vastutaks selle eest, et siinne kool annaks põhiainetes konkurentsivõimelise hariduse. Samuti lasteaedade, kultuurimajade ja hooldekodu seis ning räämas vallavara alates vallamajast kuni ootekodadeni. Valla juhtimise seisukohalt on oluline taastada volikogu ülimuslikkus vallavalitsuse ees. Kindlasti lahkume linnade liidust ja ühineme Pärnumaa omavalitsuste liiduga. Häädemeeste vald peab saama Eesti visiitkaardiks. HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGUS ON 15 KOHTA Häädemeeste vallavolikogu 15 kohale kandideeris 2009. aastal nelja valimisliidu ja kahe partei nimekirjas 84 inimest. Enim hääli sai 2009. aastal Häädemeeste vallavolikogu valimistel (nagu 2005. aastalgi) valimisliit Meie Koduvald, kellele kuulub volikogus viis kohta. Reformierakond noppis neli mandaati. Kolme kohaga on esindatud valimisliit Rannamänd. Ühe mandaadiga pääsesid volikokku valimisliit Parem Vald (Ants Järvesaar), valimisliit Aus Tee (Lembit Künnapas) ja Keskerakond (Kalmer Hütt). 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel sai Meie Koduvald 6 kohta, Keskerakond 3, valimisliit Rannamänd 2, Reformierakond 2 ja Rahvaliit 2 kohta. Meie Koduvalla nimekirjas kandideerinud Urmas Aava noppis toona suurima häältesaagi 156. 20. oktoobri valmistel kandideerib 64 inimest ehk pisut üle nelja soovija kohale: valimisliidus Rannatee kandideerib 14 inimest, erakonnas Isamaa ja Res Publica Liit 17, Eesti Keskerakonnas 8 ja valimisliidus Ühtne Koduvald 24 inimest. HÄÄDEMEESTE VALLAS KANDIDEERIJAD Häädemeeste vallavolikokku kandideerijate üldnimekiri Valimisliit Rannatee (14) Raimu Pruul Häädemeeste keskkooli direktor Esta Vesik Metsapoole põhikooli direktor Viljar Soomre Treimani rahvamaja juhataja Kalmer Hütt Häädemeeste keskkooli õpetaja Marie Iir Massiaru raamatukogu direktor Gerda Jaanus Häädemeeste keskkooli huvijuht Teele Kirimägi Häädemeeste keskkooli õpilane Rene Kurm Häädemeeste keskkooli õpetaja Tiina Laidla Metsapoole põhikooli õpetaja Martin Lepik RMK Edela rajooni metsur Allar Nõmm Tuisu OÜ Reet Ristkok Korall A.H.T. OÜ müüja Raivo Talts pensionär Toomas Troska OÜ HM Mets juhataja Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (17) Urmas Aava vallavanem Meeli Antson lasteaia õpetaja Ants Järv põllumees, õpetaja Harald Kalmet majandusspetsialist, Häädemeeste vallavalitsus Marika Kose ettevõtja Viktor Laarents Baum OÜ juhataja Reet Lank administraator Uno Lehtla ettevõtja Age Lepik baaridaam Gerli Liiva Häädemeeste hooldekodu juhataja Harri Looring OÜ Häädemeeste Arsti juhataja, perearst Ago Pajuväli ettevõtja, spordikeskuse juhataja Mart Ruul ettevõtja Maret Salak keskkonna- ja kvaliteedispetsialist, Saint-Gobain Ehitustooted AS Madis Talts OÜ Sendmeri tegevjuht Eiko Tuuling transpordikorraldaja Anti Vaik ettevõtja Eesti Keskerakond (8) Lembit Künnapas pensionär-talunik Lydia Koitla LK Trevar OÜ juhatuse esimees Haljand Kruusla pensionär Olga Rotar OÜ Kroosero juhatuse liige Sulev Kasvandik pensionär-väikemaapidaja-pops Saima Jakobson pensionär Arvo Koitla pensionär Liina Ernesaks sotsiaalpedagoog Pärnu laste- ja perede varjupaigas Valimisliit Ühtne Koduvald (24) Ants Järvesaar pensionär, ettevõtja Aire Koop rahvakultuuri spetsialist Algis Perens koolitaja-konsultant Talvi Mägi raamatupidaja Jüri Hanson ettevõtja Marika Ristmäe õpetaja Virgo Vahenõmm meremees Age Ein õpetaja Remo Muhu ettevõtja Marju Aasma meditsiiniõde Taavi Arumäe ettevõtja Merilin Lille noorsoopolitseinik Jaan Juurik pensionär Tiiu Mitt kokk Peeter Lorents metsakasvataja Kirti Mägi klienditeenindaja Rainer Moora üliõpilane Ivar Baumann ettevõtja Jaan Pärna ettevõtja Sander Almosen puurija Viljar Raud ehitusmasina juht Sulev Männi pensionär Martin Lumera operaator Andrus Soopalu proviisor

8. OKTOOBER 2013 PÄRNU POSTIMEES UUDISED Rääma aianduse ja mesinduse selts ning Rääma selts korraldavad homme õhtul Rääma põhikooli saalis teised Rääma kärajad. Juttu tuleb Rääma seltsi tööst ja plaanidest, Männipargi ja Pärnu ainsa linnamõisa (pildil) tulevikust. ILM Lasteaed sai uue liiklusväljaku Silja Joon T ammiste lasteaed sai uue liiklusväljaku, mis koosneb märgistatud sõidu-, jalg- ja ülekäiguradadest, ringteest, parklast, vigursõidu väljakust ja liiklusmärkidest. Eelmisel nädalal avati Tammiste lasteaias pidulikult uus liiklusväljak, mis sai lasteaia direktori Daily Harjaksi teatel valmis tänu koostööpartneritele. Idee teha lasteaia õuealale liiklusväljak tekkis juba lasteaia avamisel. Liiklusväljaku projekteerimisest kuni valmimiseni kulus pea aasta, mille käigus leiti koostööpartnerid ja koostati õueala projekt. Eelmisel nädalal toimunud väljaku avamispeost said osa kõik Tammiste lasteaias käivate laste pered ja kutsutud külalised. Peo avasid Kastaninublude rühma lapsed ühislauluga, misjärel mindi põnevate liikumismängude juurde. Liiklusväljakut avades tänas lasteaia juht AS Teede REV-2 Pärnu hooldeprojekti juhti Andres Kogerit ja OÜ Citymarki projektijuhti Tarmo Sälikut. Õuealal leidus palju liiklusalaseid tegevusi, mille sooritamise järel sai iga perekond koguda tunnistusele helkurkleebiseid. Auadeks jagas maanteeamet lastele temaatilisi värviraamatuid ja kleebiseid. Ettevõtmise muutis lõbusamaks Lõvi Leo, kes õpetas lastele valgusfoori mängu ja premeeris tublisid liiklejaid maiustusega. Teguderohke õhtu lõpetuseks sai iga külaline osa maitsvast võileivatordist. Laupäeval sai tulirelvaõnnetuses haavata ja suri hiljem haiglas Pärnus Esplanaadi 10 kinnistu ostnud kinnisvaraärimees Robert Herman, enne tema surma kuulus palju vaidlusi tekitanud kinnistu aga juba uutele omanikele. Herman sai haavata Lääne-Virumaal Vihula vallas Käsmu külas jahil olles ja toimetati Tallinna haiglasse, kus ta hiljem suri. 2006. aastal müüs Pärnu lin- navalitsus Esplanaadi 10 kinnistu 2,23 miljoni euro eest Herderile, mis kuulus toona Hermanile. Herder laenas Swedbankilt kinnistu ostmiseks 2,23 miljonit eurot ega suutnud seda õigeaegselt tasuda. Pank müüs laenu osaühingule Furtado Kapital, mis kuulub Ambler Propertiesile, mille omanik on Vaido Põldoja. Põldoja on advokaadibüroo Varul üks partneritest, büroo teine partner Martin Tamme esindas Pärnu linna- Pärnu +11...+14 max +14 Kõige soojem ja kõige külmem: 2000 +18,6 1930-4,6 Homme tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edelatuul 7 12 m/s. Öösel on 8 11, päeval 11 14 kraadi. KOLME PÄEVA PROGNOOS Kolmapäev +11...+14 Neljapäev +11...+14 Reede +9...+13 Päike tõuseb täna 7.42, loojub 18.36. Eelmisel nädalal toimunud väljaku avamispeost said osa kõik Tammiste lasteaias käivate laste pered. Erakogu valitsust Esplanaadi 10 kohtuvaidluses. Herder ei saanud Esplanaadi 10 kinnistule kõrgemat maja ehitada ja kaebas linnavalitsuse kohtusse, soovides kinnistu linnale tagasi anda ja rahalist hüvitust. Aastaid kestnud kohtuvaidluse ettevõte kaotas ja soovib nüüd ilmselt kinnistuga midagi ette võtta. Hermani surm ja tema vara pärimine ei tohiks Esplanaadi 10 muutmist mõjutada. Äriregistri andmetel oli Herman seal ainult tegevjuht. Firma omanikeks on eri ettevõtete kaudu Margus Puis ja Raivo Pärnpuu, kinnistule on seatud Furtado Kapitali kasuks 1 778 661eurone hüpoteek. Kinnistul asuva endise parteimaja ümbertegemine sõltub planeeringust, mille omanikud peaksid algatama. Osale majast, kus tegutseb Pärnu uue kunsti muuseum, on seatud linna kasuks kasutusvaldus. Kui omanikud maja ümber ehitada tahavad, peavad nad muuseumile ruumid tagama. Ingrid Rüütel pani Kihnu naised raamatusse Läbi aegade on Kihnu vaimset kultuuri kandnud peamiselt naised, tõdeb folklorist Ingrid Rüütel oma raamatus Naised Kihnu kultuuris, millega on kaasas DVD 12 filmiga. Autori sõnade kohaselt on uurimus valminud koostöös kihnlastega, sellele on kulunud palju aastaid ja tähelepanu keskmes on soorollide muutumine ajas. Ingrid Rüütel hakkas Kihnus rahvaluulet koguma 1955. aastal tudengina ja tema professionaalne huvi selle kul- tuurikillu vastu püsib siiani. Raamatus möönab Rüütel, et naiste-meeste rollid on tänapäeva Kihnus jaotunud vastavalt ajalooliselt kujunenud mustrile: Kihnu mees on oma kaluritest, meresõitjatest ja laevaehitajatest eelkäijate vääriline järglane, loomult isemeelne ja uljas, Kihnu naine on aga oma mehele tubli tugi, kes korrastab majapidamist, kasvatab lapsi, harib põldu. (PP) SELLE TALVE PARIM PAKKUMINE! * TASUTA TAMREX talvejope talvemüts art 770-1804 HIND 79.- *OSTES TAMREXI TALVEJOPE (ART 770-1804) SAAD KINGITUSEKS TASUTA TALVEMÜTSI (väärtus 13.- ) Talvine soe eemaldatava kapuutsiga jope on valmistatud vastupidavast ja mustust hülgavast Carrington-kangast, seest on riie vooderdatud sooja vatiiniga - uue põlvkonna isolatsioonimaterjaliga, mis hoiab suurepäraselt sooja tegemata sealjuures jopet liiga paksuks või raskeks. Jope tagant madalam ja eest kõrgem lõige lubab mugavalt sooritada erinevaid liigutusi kummardades või istudes ei tule jope ebamugavalt sülle ning kükitades ja seistes on selg ning istmik kindlalt soojas. Tuule eest hoiab luku ette õmmeldud trukkidega liist ja pehme fliisiga vooderdatud kõrge krae. Trukkidega teisaldatav kapuuts on seest pehme fliisiga ja piisavalt suur, et mahutada mütsi või kiivrit. Kapuuts on näo ümber laia servaga ja reguleeritava kummiga, kurgu alt takjakinnitusega. Lukkudega taskud rinnal ja küljel mahutavad vajalikud esemed (nimekaart, telefon jne). TAMREX talvepüksid art 771-1804 SNICKERS WORKWEAR kootud logomüts HIND 59.- TAMREX talvised tööpüksid tagavad töömehele sooja ja mugava olemise külmal ajal töötades. Esmapilgul meenutavad need nägusaid suusapükse. Elastsete, krõpsuga reguleeritavate traksidega püksid on nii eest kui tagant kõrge värvliga nii on teie kõht ja selg töötamise ajal kindlalt soojas. Püksiluku ees on tuulekaitseks krõpsuga liist, vöökoht on kummipaelaga pingutatav ja suured küljetaskud teevad esemete kaasaskandmise mugavaks. Mõlema sääre peal on helkurriba, et oleksite pimedal ajal nähtav. art 9084/0400 TASUTA* TAVAHIND 13.- Komplekt (jope + püksid) nad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2013 või kuni kaupa jätkub! TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 5-10 m/s Täna päeval tuleb pilves selgimistega a ilm, võib tibutada uduvihma. Puhub edelatuul 5 10 m/s. s. Öösel on 6 11, päeval 11 14 kraadi sooja. Esplanaadi 10 ostnud Robert Herman suri Teet Roosaar -13% =120. ostjale kingituseks ka tasuta müts 06 Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a 3 PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 HAAPSALU Ehitajate 2a VALGA Vabaduse 39 PAIDE Pikk 2 NARVA Tallinna mnt 19c

4 8. OKTOOBER 2013 UUDISED PÄRNU POSTIMEES Simson: raha allikas on teada Teet Roosaar Endise keskerakondlase Tarmo Lausingu väitel andis enne 2007. aastat Keskerakonna peasekretärina töötanud Kadri Simson talle 350 000 krooni tundmatu päritoluga raha, Simsoni sõnul on Lausing talt saanud väiksemaid summasid, mille algallikas on teada. Ajalehele Postimees antud usutluses kinnitas Lausing, et 350 000 krooni andjaks oli Simson. Läinud nädalal avalikustas Lausing, et üks Keskerakonnas kõrgel kohal olev isik andis talle aastate eest 250 000 ja hiljem 100 000 krooni tundmatu päritoluga raha, millele Lausing pidi annetajad leidma. Simson rääkis Pärnu Postimehele, et ta tõesti aitas Lausingut ja laupäevases Eesti Päevalehes paljastustega esinenud endist erakonna noortekogu juhti Henri Kaselot noortekogu üritustele toetajate leidmisel. Kaselo olevat temalt saanud paar tuhat krooni Tartu ülikooli üliõpilasedustuse valimistel nimedega pastapliiatsite ja paljundustööde eest tasumiseks. Lausingule antud summade suurust ei osanud Simson dokumente uurimata peast öelda, ent kinnitas, et kindlasti polnud need nii ulmeliselt suured, raha algallikas oli teada ja vastu sooviti kuludokumente. Küsimusele, kas ta on andnud Lausingule võõrast raha, vastas Simson, et ta on andnud raha, mille allikas on teada. Olen andnud vastavalt juhatuse otsusele ja küsinud vastu kuludokumente, lausus ta. Simson tõdes, et Lausingu öeldud summad on ulmeliselt suured, 250 000 krooni olnud toona tema aastapalk. Ma ei kujuta ette, et oleksin sellist raha kellelegi viinud, ütles ta. Simsoni sõnul on Lausingu väited heitlikud ja tal on alust arvata, et Eesti Ekspressiga rääkides ei pidanud Lausing silmas teda. See, mis on hiljem juhtunud, on mulle teadmata, aga ilmselt otsustas Lausing oma näo hoidmiseks kinnitada Kaselo sõnu. Kaselo ei rääkinud ajast, tema intervjuus püütakse minu õlule panna 2009. aastat, mil ma ei tegelnud enam piirkondade eelarvetega, rääkis Simson. Pärnumaa kutsehariduskeskus on parimates kätes Asso Puidet Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp tunnistati haridustöötajaid tunnustaval tänuüritusel Eestimaa õpib ja tänab riigi parimaks õppeasutuse juhiks. Ta on tuntud kui uuendusmeelne, väga kõrge vastutustundega, aga samas kooli põhiväärtusi meeles pidav inimene. Ja juht. Tema nimi ja isik on tihedalt seotud Pärnumaa arengute ja arendustega, kõlasid Eesti koolijuhtide ühenduse esindaja Helmer Jõgi sõnad, enne kui ta kolme nominendi seast just Müürsepa lavale kutsus Eesti hariduselu oma Oskari ehk kunstnik Ranno Päi pronksist vormitud Joosepi järele. Juht saab olla tasemel, kui tal on hea meeskond, ütles silmanähtavalt liigutatud Müürsepp, kinnitades, et temal on ülihea meeskond. Tänan kõiki oma 173 töötajat olemaks meeskond ja edendamaks kutseharidust. Ja ehkki alanud töönädal on Müürsepa jaoks töö- nädal nagu ikka oma plaani- de ja eesmärkidega, oli tal hommikul koos Joosepiga majja jõudes ikkagi raasike teistsugune tunne. Selline tunne oli, nagu midagi oleks juhtunud vahepeal, otsis ta sõnu selle tunde kirjeldamiseks ja nentis siis, et ega ta oskagi seda täpselt kirjeldada. Ent igal juhul valitses kutsehariduskeskuses eile väheke pidulikum ja veelgi rõõmsam õhkkond kui ühel tavalisel esmaspäeval. Oma juhi üle uhkust ja heameelt tundvad kolleegid tervitasid Müürseppa hiigelsuure tordi ja ilutulestikuga. Kõik olid saalis koos ja soovisid mulle palju õnne ja see oli väga-väga suur üllatus, rõõmustasid kolleegid koos Müür- sepaga. Mõtiskledes selle üle, mida üks niisugune tunnustus talle tä- hendab, märkis pikki aastaid juhi- na töötanud Müürsepp, et ühelt poolt on see otsekui kokkuvõte teatud perioodile. Teisalt aga teeb see, et sind märgatakse, kindlasti rõõmu. Positiivne tähelepanu on selle jaokski hästi oluline, et tahad ikka edasi minna, sõnas ta. Rää- kides edasiminekust, siis iga Ees- timaa õpib ja tänab laureaat päl- vis peale Joosepi reisibüroo kin- kekaardi. Kuhu ta minna plaanib, ei osanud Müürsepp praegu öel- da. Et auhinna realiseerimiseks on kaks aastat, on aega plaane teha küll. Pigem mitte väga soojale maale olen rohkem sügise ja talve inimene, kaalub ta seikluste otsimist Põhja poolt. Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp on end ümbritsenud kolleegidega, kes ainult ei täida ja oota käsku, vaid on ise valmis uusi algatusi ellu kutsuma see on edu pant. Urmas Luik Kaupo Meiel on seda meelt, et luuleraamat tuleb kätte võtta puhta hinge ja pestud kätega. Urmas Luik Ajakirjanik Kaupo Meiel purskas Vesuuvile Tõnu Kann Raamatu pealkiri on Pursata Vesuuvile, alapealkirjaga Ajaluulet ja autori märkusi. Tegu on Pärnu Postimehes ajakirjaniku leiba sööva Kaupo Meieli neljanda raamatuga, kuigi selles trükitud vabavärsilistest luuletustest ei nähtu, et autori kõht oleks alalõpmata korralikult täis. Millest muidu raamatus nii palju kujundeid köögist ja köögiaknast, toorest popkornist, tomatist, peekonist ja soolast tõdemuseni, et suvepealinnas kõik kohad on kinni, midagi on vist lahti. Ometi pole Meieli seekordne trükis nii naljakas kui paar eelmist, nagu Eesti elulood (2008) või Mu sokid on terved (2010). Pursata Vesuuvile on naljakale pealkirjale vaatamata tõsine kirjasõna, kohati isegi kaeblik ja kurb, kuigi kirjutamislaadilt ikka kaupomeielilikult ulakas ja täidetud luulevorminduses teravmeelsustega, nagu autor ise ütleb. Üks selline kõlab näiteks nõnda: kuuendal paradiisiringil sain esimestelt ringiga pähe. Üks joon on Meieli luuleraamatute puhul küll ühine: autor ei koosta lihtsalt luuletustest koosnevaid kogumikke, vaid püüab kirjutada raamatut kui terviksõnumit, kus ühed tekstid toetavad teist ja liidetuna, kaanest kaaneni läbi loetuna põimuvad. Vaatamata sellele, et iga lugeja leiab sealt midagi, mis sügavamalt kriibib ja ülejäänust teravamalt eristub. Ma näen luuleraamatut eelkõige tervikteosena, mitte niivõrd kui sahtlipõhja kogunenud luuletuste kogumikku, sõnas Meiel ise. Mul polegi sahtlipõhjas midagi. Ah, mis ma räägin, mul pole sahtleidki. Mõneti on selle raamatu tekkimisele kaasa aidanud juhus. Igapäevatöö kõrvalt on üsna raske leida aega ja vaimu luuletuste kirjutamiseks, tunnistas Meiel. Aga selles osas tulid appi talviselt libedad Pärnu tänavad, kus jalaluu murdsin ja mis mulle mitu nädalat sisekaemustega tegelemist võimaldas. Meiel murdis tõepoolest tänavu talvel Pärnus tänaval kukkudes sääreluu. Küllap kodusest sundolekust on tingitud seegi, et igapäevasest ajakirjanikutööst lahti kistud kipsi aheldatud luuletaja loomesse hakkas proosat imbuma ja nõnda ei saagi Pursata Vesuuvile pidada puhtaks luuleraamatuks. Osa raamatust kõnetab lugejat sulaselges proosakeeles ning kohati tundub Meiel värsistamata kujul avameelsemgi kui luuletades. Proosapalad on esitatud selgitustena luuletuste juurde, rääkides mõnel juhul koguni mõne luuletuse saamisloo, kuid ühtlasi on need arutelukillud kunsti, luule, lihtsalt ilmaelu üle. Raamatule tervikuna on proosatekstid kindlasti lisaboonus. Jääb üle veel kiita raamatu tegijaid, kes autorile sekundeerivad. Raamat on ilmunud Eesti kultuurkapitali ja, nagu juba öeldud, Pärnu libedate tänavate toel. Tekstikorrektuuri tegi Heda Piiriste, raamatu kujundas Matthias Sildnik, kasutades selleks fragmente Toomas Kuusingu maalist Parimat Bordeux veini suurtele ahvidele. Raamatu kaane kujundas Marko Kekišev ja trükise kirjastas (:)kivisildniku juhitav kirjastus Jumalikud Ilmutused samanimelise sarja 46. raamatuna. Pursata Vesuuvile trükkis Pärnus tegutsev trükikoda Gutenbergi Pojad.. 7. detsembril jõuab Pärnu Postimehe, Valgamaalase, Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja tellijateni SUURIMA KOHALIKE LUGEJATE ARVUGA TEADLIKULE TARBIJALE MÕELDUD AJAKIRJA JÕULUKUU NUMBER Reklaam OSUTIS jõuab 123 600 lugejani* *Pärnu Postimehe, Valgamaalase, Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja lugejate arv Turu-uuringute ASi ja Statistikaameti andmetel (ELU 2013 I poolaasta) Ajakiri kõigile Pärnu Postimehe, Valgamaalase, Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja tellijatele TASUTA! Väljaandja Ajakiri sobib: - tootetutvustuseks - uudistoodete esitluseks - muude kaubanduslike sõnumite edastamiseks Reklaami broneerimine kuni 25. novembrini Heli Bernhardt tel 447 7077, 513 9508 heli.bernhardt@ajaleht.ee

8. OKTOOBER 2013 NÄDAL EESTIS PÄ R N U P O S T I M E E S KESKERAKONNAS L AHVATA S R A H A S TA M I S S K A N DA A L. Valimiste eel on kapist välja toodud järjekordsed luukered. Keskerakonna noortekogu kunagine juht Tarmo Lausing (pildil paremal) väidab, et talle toodi kilekotiga raha ja tema ülesanne oli see annetusteks vormistatuna erakonna nimel n-ö puhtaks pesta. Ajal, mil see toimus, oli Keskerakonna peasekretär nüüdsetel valimistel Pärnu linnapeaks kandideeriv Kadri Simson, kes esialgu selgitusi tublisti hägustas, vastates ei väida, et midagi polnud, ja jõudis siis selleni, et raha anti Lausingule kontorikuludeks. Skandaali sekkus ka reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, pahandades prokuratuuriga, kes hiljutise Silver Meikari rahastamisskandaali puhul oli kiire kriminaaluurimist alustama, nüüd aga vastavate paragrahvide ja aegumiste taha pugedes sellest keeldus. Politoloogid arvavad, et nii Lausing kui Meikar on millestki ilma jäänud ja kibestunud ning luukerede klõbistamine valimiste eel on poliitikute tühi töö, pigem võiksid nad oma valimisplatvormiga tegelda. (Foto Mihkel Maripuu/Postimees) KÕ VA S Õ N A Muidugi tahaks keeta puhast suppi. Aga linna suppi ei keeda ainult peakokk, sinna segavad sisse ka kokapoisid ja ahjualused, ütles Postimehe online-intervjuus Keskerakonna esindajana Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. HAAPSALU SAAB NARKOKOERA. Politsei- ja piirivalveameti Haapsalu kordon sai noore springerspanjeli Buddy, kes hakkab koos koerajuht Ain Lauritsaga sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuses narkokoeraks õppima. (Lääne Elu) VILJANDI JÄ RVEST püüti 2,7kilogrammine ja 113 sentimeetri pikkune angerjas. Harrastuskalastaja Peeter Koval on järvel käinud aastakümneid, aga väidab, et see käsivarrejämedune volask on ta elu vingeim saak, vaatamata kunagi püütud 7,2kilosele havile ja 4,4 kilogrammi kaalunud kohale. Võitluses kalamehele alla jäänud angerjas puhkab nüüd viide klaaspurki marineerituna Kovali keldris. (Sakala) TARTU TEISEL JOOKSU MARATO N IL lõpetas täispika distantsi 42 kilomeetrit ja 195 meetrit 411 igas eas ja ettevalmistusega vaprat. Poolmaratoni jooksis 297, 10 km distantsi 767 inimest. Võitjaiks kuulutati vastavalt Ivar Ivanov, Raivo Alla ja Kaur Kivistik. Maratonivõitja Ivanov parandas seejuures isiklikku marki kolme minutiga. Pika maratoni parim naine Mari Boikov kiitis Tartu jooksu Tallinna maratonist palju huvitavamaks, Pirita tee tekitanud temas masendust. (Tartu Postimees) KOMME NTA A R Soomuk või inimene? J ärgmise aasta riigieelarves pole jälle kohta riigikogu valimiste eel lubadustena kõlanud huviringide rahal. Ehk siis sellel suhteliselt piskul 130 eurol, millega võinuks aastas toetada iga lapse sportimist, muusika õppimist või muud. Kokku on see terve riigi kohta 25 miljonit eurot suur raha, ütles rahandusminister Ligi, ja alles hiljem hakati rääkima loogilisemat juttu, et seni puudub mehhanism raha õiglaseks viimiseks iga nooreni, ja omavalitsused võivad hakata sellest matti võtma. Mis aga puutub 25 miljoni ületamatult suureks rahaks nimetamisse, siis samas eelarves on ette nähtud koguni 35 miljonit 1. jalaväebrigaadi kaitsevõime tõstmiseks ja soomukite ostuks. Matame raha rauda, 35 miljonit on riigi selles sahtlis peenraha. Tundub, et riigiisadel on kultuuri vastu üldse ja kehakultuuri vastu eriti mingi vimm või foobia. Teatavasti suureneb kogu riigieelarve järgmisel aastal, suureneb ka kultuurieelarve, aga seda vaid Eesti Rahva Muuseumi summaga. Kogu muu kultuur jääb vanamoodi, ja minister Rein Lang jutustab raadios lobedalt, et raamatukogutöötajate palgad on kohalike omavalitsuste mure, kultuuriobjekte peaksid ikka kohalikud endale rajama ning mitte riigilt küsima, ja üldse, ärge tülitage. H V E N E TA N K I D JÄLLE TOOM PEAL. Läinud neljapäeval ehmatas nii mõnigi tallinlane või pealinna külaline, nähes Toompea all Vene tanki T-34 ja vatijopedes-pilotkades sõdureid. Õnneks oli tegu siiski vaid Elmo Nüganeni uue filmi 1944 võtetega, mis elustavad Punaarmee naasmise Eestisse 1944. aasta septembris, ja tank oli vaid osavalt tehtud makett. Filmi käsikirja autor on Leo Kunnas, produtsendid Kris Taska ja Maria Avdjuško, peaosi mängivad Kristjan Üksküla, Ivo Uukkivi, Andero Ermel jt. (Foto Mihkel Maripuu/Postimees) MAANTEEKRAAVID NIMETATI ÜMBER ELUPÄÄSTJAIKS. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson, kes võtab sageli sõna ka ülipopulaarsete kergliiklusteede vastu, väites, et riik ei pea kohalikele omavalitsustele spordiobjekte ehitama, tuli nüüd välja tarkusega, et tema juhtimisel Eestis viimasel ajal järsu pervega ehitatavad maanteekraavid pole mingid surmalõksud, nagu pahatahtlikud liiklejad arvavad. Pigem on need elupäästjad, kinnitab Adamson. Ikka auto sõidab kraavi, mitte kraav ei tule kallale. (Foto Peeter Kümmel/Sakala) Triin ja Kalju Ojaste. SUUSAPERE PÄ LV I S A U S TAVA T I I T L I. Eesti Olümpiakomitee (EOK) tunnustab seitsmendat aastat Eesti sportlikumaid peresid, kelle valisid 11 maakonna spordiliidud. Valgamaa sportlikem on sedapuhku perekond Ojaste, kelle kirg on suusaalad. Pereisa Kalju on laskesuusatamises esindanud Eestit kolmel olümpial ning nüüd jagab teadmisi treenerina. Treener on ka poeg Tanel, kes juhendab Eesti murdmaasuusatamise sprindikoondist. Tütar Triin on samuti võistelnud olümpial ning kuulub murdmaasuusatajana EOK taliolümpiaalade noortetiimi. Poeg Taavi on tubli murdmaasprinter ning tütar Teiloora harrastab nii suusatamist kui ka kergejõustikku. EOK premeeris peret reisiga nädalavahetusel Tallinnas toimunud ratsutamise tippsündmusele Tallinn International Horse Show koos ööbimisega Reval Park Hotellis. (Valgamaalane, foto Margus Ansu/Postimees) 5 TÜHJENDUSMÜÜK! HINNAD ALL KUNI ɓ Ν uviringiraha veel ei tule (uskuge, aasta pärast, enne riigikogu valimisi hakatakse jälle lubama!), aga stipendiumidega ilmselt siiski võetakse midagi ette. Sest tegemist on patiseisuga ja maksuamet stippidel tõsiselt seljas. Patiseis tähendab seda, et ühelt poolt riik maksuvabu stipendiume küll lubab, aga samas kui sportlaste, treenerite (ja veel kindlasti kellegi) sisulist töötasu keelab. Ei või maksta oma klubi liikmele, klubiga seotud isikule, ei või, ei või, ei või. Aga ometi trikitades ja ringiga nagu saab palka maksta. Ning makstaksegi. Stipendiumid ei ole tegelikult head, sest maksuvabadena ei laiene neile mingid sotsiaalsed garantiid. Ei kogune pensionifondi, ei ole haigekassakaarti. Saad küll praegu rohkem, aga kunagi selgub, et pension makstakse sentides. Teisest küljest aga kui maksuamet stipikraanid päris kinni keerab, on Eesti elukutselise spordi seis pehmelt öeldes hapu, sest ametlikult makse makstes ei jõua palgasportlaseni pooltki raha. Ravimatu foobia on ka sponsorlust puudutav seadusandlus. See olevat riigikogu mitme koosseisu laudadel käinud, aga ikka hirmuga, et soodustab rahapesu, tagasi lükatud. Kasumist maksuvaba sponsorlust lubav protsent on endiselt naeruväärne, rahapesu käib Eestis aga sellele vaatamata. Külasta Experti Sillakeskuses, Papiniidu 5. Novembris oleme juba KAUBAMAJAKAS! Enn Hallik, Pärnu Postimees

6 8. OKTOOBER 2013 REKLAAM PÄ R N U P O S T I M E E S RAVIMIREKLAAM Taimne mürtool ja külmetus Niipea, kui on käes niisked ja jahedad ilmad, tõuseb kiiresti ka külmetushaigustesse nakatumiste arv. Kinnine nina ja piinav köha segavad igapäevatoimetusi. Tunneme end nõrga ja kurnatuna. Juhul, kui lihtsale külmetusele ei pöörata piisavalt tähelepanu, on oht, et haigus süveneb - lima ei saa turses limaskestade tõttu enam ära voolata, nina jääb kinni ja põletik võib laieneda põskkoobastesse. Lisaks võib ülemiste hingamisteede infektsioon edasi areneda alumistesse hingamisteedesse, ka siin läheb limaskest turse ja eritab sitket lima, mis põhjustab tugevat köha ja hingamisvaevusi. Standardiseeritud mürtool Lahtistab röga Kergendab köhimist Kergendab nuuskamist Vabastab hingamisteed Selles sisalduv eeterlike õlide segu mürtool jõuab vere kaudu hingamisteedesse. Eritudes organismist hingamisteede kaudu, läbib eeterlik õli ka kõige peenemad hingamisteede harukesed ning toimib nagu seespidine inhalatsioon. Mürtool vedeldab lima ja aitab selle hingamisteedest välja viia. Bronhides ja ninas tekkinud lima muutub vedelamaks, leevenduvad köhahood ja nuusata on kergem. GeloMyrtol fortet (standardiseeritud mürtool) kasutades märkate, et hingamisteed muutuvad vabaks. Te tunnete end kiiremini tervena ja saate taas vabalt hingata. Lahendus on leitud! Lahendus on GeloMyrtol forte kapslid (standardiseeritud mürtool). GeloMyrtol forte (standardiseeritud mürtool) on taimne ravim ülemiste ja alumiste hingamisteede põletike raviks. Parem tunne juba esimesel päeval! Käsimüügiravim. Näidustus: Sekreedi vedeldamine sinusiidi ja bronhiidi korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Tootja ja müügiloa hoidja: G. Pohl-Boskamp GmbH & Co. KG, Saksamaa Täiendav informatsioon müügiloa hoidja esindajalt Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, 51007 Tartu, Eesti. Tel. 733 8080 AINULT SEL NÄDALAL AINULT PÄRNU POSTIMEHE TELLIJASKONNALE 7.-13. oktoobril on kõigil Pärnu Postimehe tellijaskonda kuuluvatel isikutel võimalik soodustingmustel osta järgmisi tooteid: NAASTREHV Täiuslik KUIVTOIT Hankook Winter i*pike RS täiskasvanud koertele (20 kg) 124.90 1 25 Küsi ka teisi mõõte! Müüb Kummihai OÜ: Lao 12-8, tel 5344 6040 www.kummihai24.ee parnu@kummihai24.ee E R 9 18, L 10 15 hooajal kl 9 kuni hilisõhtuni 3.45 PakU (paks kasu) 12 maastur ja kaubik PakU (paks kasu) 52.90 5 5.10 69 PakU (paks kasu) 205/55R16 64 5 80 UUDISTOODE! Tehasetoode (garantii 2 a) 48 4 64 6 16 Nõuandeid söötmiseks: Koeral peab alati olema kättesaadav puhas ja värske joogivesi. Jälgida pakendil antud söötmisnorme. Bridgestone Spike 01 94T XL NAAST na ja kvaliteedi suhtes parim võimalik naastrehv! PakU Soome TM 2013 (paks kasu) talvetesti 4. koht. 225/45R17 149.90 PakU (paks kasu) 18.90 sõiduauto Cordiant Snow Cross 94T NAAST 195/65R15 225/45R17 175 PakU (paks kasu) 155.90 19.10 E-pood: www.alve.ee Müüb Pärnu ALVE OÜ: Suur-Jõe 67, E R 8 18, L 10 15 tel 447 8477, www.alve.ee Smart Autopesula OÜ Pae 4, tel 5553 5332, 5555 8787 www.smartautopesula.ee 22.35 60 23 PakU (paks kasu) Rehvi keskmine lamellriba kopeerib Husky koerte käpajälge ja maksimeerib rehvi pidurdamisvõimet jäistel teedel. 8 86.90 58 20 LLisatud 1 kg kohta: - vit. A 12000 I.U.(R.Ü.) kg - vit. D3 1200 I.U.(R.Ü.) kg - vit. E 80 mg - vask 15 mg 6 64.90 PakU (paks kasu) Matador MP92 91T LAMELL TToitained: - toorvalk 22% - toorrasv 8% - toorkiud 3% - toortuhk 8,5% - kaltsium 1,9% - fosfor 1,2% Ilma kunstlike värvi-, lõhna- ja säilitusaineteta! Koostis: mais, sealiha, linnuliha, juurviljad, loomarasv, linnurasv, mineraalid. Rehvi agressiivne, 195/65R15 84.90 suunatud turvis tingib suurepärase püsivuse erinevatel talvistel teekatetel. PakU Turvanasta naastude (paks kasu) eriline multifunktsionaalne ehitus töötab ühtlaselt igas suunas, tagades nii sirgetel 205/55R16 109.90 kui kurvides väga hea teelpüsivuse. REHVID Carnauba vahaga Rehv on valmistatud spetsiaalselt Põhjamaade talvisteks tingimusteks koostöös selle ala tipptegijatega. VAHATAMINE Müüb Taunex Auto: E L 9 17, Lille 2a, tel 682 7888 www.taunexauto.ee Lisainfo kontaktnumbritel ja www.parnupostimees.ee. Fotodel on illustreeriv tähendus. Kaupa on piiratud koguses ja pakkumised kehtivad nädala lõpuni või kuni kaupa jätkub. TASUTA kliendikaardi saavad kõik, kellel on olemas kehtiv Pärnu Postimehe tellimus. Kliendikaardi saab Pärnu Postimehe toimetusest II korruselt toast 208 tööpäeviti kell 9-17. Info tel 447 7087. Samas saab vormistada Pärnu Postimehe tellimust.

PÄRNU POSTIMEES Fotograaf, koolitaja ja Egiptuse sündmusi kajastava raamatu Road to Tahrir ( Tee Tahririle ) autor Monir El Shazly peab täna Tartu ülikooli Pärnu kolledžis avaliku loengu Egiptusest maast, inimestest ja revolutsioonist. 8. OKTOOBER 2013 7 KULTUUR Kolmandat enam ei tule Karri Kaas Kuigi möödunud suvi oli harukordselt järgede rohke, õigustas ainult mõni üksik nende hulgast end täielikult. Paraku ei takista see filmitööstusel samas vaimus jätkamist, mida kinnitab hiljuti meie kinodesse jõudnud teismelise pooljumala Percy Jacksoni seikluste teine osa alapealkirjaga Koletiste meri. 2010. aastal linastunud sarja esimesele loole Percy Jackson ja olümplased: välgu varas pandi suuri lootusi, mis kahjuks ei täitunud. Loodeti ju Harry Potterile väärikat mantlipärijat, kuid saadi hoopis selle kahvatu vari. Oodatud kassaedugi jäi Ameerikas tulemata, ehkki filmi alusmaterjaliks olevaid raamatuid on seal müüdud miljoneid eksemplare. Maailmast laekunud piletitulu pakkus seevastu paraja üllatuse: linateos oli kõikjal mujal populaarsem kui oma kodumaal. See on peamine põhjus, miks otsustati järg ette võtta. Ainult arvud aga ei räägi kunagi tervet lugu, mis selgitab ka Percy Jackson: Koletiste mere leiget vastuvõttu. Kui sarja esimeses osas päästis merejumal Poseidoni ja inimesest naise segavereline poeg Percy Jackson (Logan Lerman) maailma, siis teises osas peab ta kastanid tulest välja tooma oma tõu jaoks. Segavereliste laagrit tabab ootamatu rünnak, mille Percy ja ta kaaslased ainult hädavaevu tagasi suudavad lüüa. Üsna pea selgub, et normaalse olukorra taastamiseks peavad noored leidma legendaarse kuldvillaku, mida viimati nähti üliohtlikul Koletiste merel. Percyl ja ta kaaslastel ei jää midagi muud üle, kui seda sealt otsima minna. Percy Jacksoni tugevaimaks küljeks võib pidada antiikkultuuri elementide tänapäeva toomist. Vana-Kreeka jumalad, müütilised olevused on nüüdisaja eluga üsna osavalt seotud ja tekitavad kindlasti teatud äratundmisrõõmu. Tegu pole eriti uudse lähenemisega, kuid tuleb tunnistada, et see täiesti toimib. Kõik muu mitte nii väga. Eelkõige jätab film potentsiaalse kassatüki kohta väga odava mulje. Seda nii eriefektide kui muude tehniliste lahenduste poolest, mis suure-eelarvelise linateose puhul on parasjagu uskumatu. Lõppkokkuvõttes on Percy Jackson: Koletiste meri lihtsalt igav. Võib üsna suure tõenäosusega oletada, et kolmanda osaga ei hakka keegi end enam vaevama. KINO Percy Jackson: Koletiste meri Osades Logan Lerman. Brandon T. Jackson, Nathan Fillon, Stanley Tucci. Lavastanud Thor Freudenthal. Kestus: 1 tund ja 46 minutit. nang: nõrk. Kadi Sepa leiab muusika seest Urmas Saard Mul on hea meel, et sain selle aasta suvel anda välja teise osa laulikust End leidsin muusika seest, rõõmustab Kadi Sepp. Igapäevaelus on ta Paikuse lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja. Laulikus on 24 laulu, mille juurde kuulub CD, kuhu on salvestatud laululooja loomingu esitused tema praegustelt ja kunagistelt laululastelt. Teiste seas laulab Kadi tütar Karit, kes on lauliku illustratsioonide autor. Lasteaia- ja kooliealistele lastele mõeldud laulik on juba ammu oodatud loogiline jätk 2007. aastal debüütvihikuna avaldatud 25 laulule. Toona laulis laulud plaadile kümme last, kelle hulgas oli juba siis Karit, ja muidugi tegi kaasa autor ise. Olen saanud väga positiivset tagasisidet ja nõudlus lauliku järele oli suur. Kuna lastelaulud on väga arendavad ja tõstavad meeleolu, siis usun, et minu laulud on olnud hea abivahend muusikaõpetajatele, lasteaedadele ja koolidele ning kutsuvad laulma kõiki lapsi ja lapsevanemaid, selgitab Kadi põhjust, miks ta jätkuvalt innustub laulurepertuaari täiendamisest ja püüab omaloominguga rikastada eesti lastelaulude valikut. Peale kuus aastat tagasi avaldatud End leidsin muusika seest esimese osa ilmus Kadilt kohe järgmisel aastal CD Pihtimus, millel kõlab duett ema ja tütre esituses. Esimesed laulud kirjutas plikaeas Mäletan, et olin 13aastane, kui mu sulest ilmusid esimesed lastelaulud emast, vanaemast, jõuluvanast. Töö lastega on väga loominguline ja rikastav. Sellest on tekkinud mõtteid ja ideid lastelaulude loomiseks. Lasteaias töötades on mõnikord kiiresti kindla temaatikaga laulu vaja ja laulikutest alati võtta ei ole. Siis panen jälle pea RAAMAT 22. oktoobri hommikul esitleb Kadi Sepp oma lastelaulude noodiraamatut ja CDd Jänesselja lasteaias. Paikuse ja Jänesselja lasteaia lapsed laulavad koos Laulu Pärnule ja Õnnekivike. tööle ja valmis saabki soovitud sisuga laul, jutustab Paikuse lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja, kes oli enne esimese lauliku trükki toimetamist kaua aega laule sahtlisse kirjutanud. Kadi laulud kõnelevad lapse rõõmudest ja muredest, mõtisklevad vabaduse, kodu ja kodumaa üle, aga samuti räägivad loodusest läbi kõigi aastaaegade. Muusika on kuulunud Kadi Sepa ellu varasest lapsepõlvest alates. Kuigi mu vanemad on vaegkuuljad, olen väga tänulik ilusa lapsepõlve eest oma emale, kes heade nõuandjate soovitusi kuulda võttes pani mind väikese tüdrukuna Pärnu laste muusikakooli klaverit õppima. Minu esimene klaveriõpetaja oli Vivian Traks, kellest on mul ainult helged mälestused, kostab ta. Muusika sees on kasvanud ka Kadi lapsed, tütar ja poeg, kellele ta oli esimene muusikaõpetaja. Nüüd elavad nad juba iseseisvat elu. Tütar Karit ja poeg Arko on kogu oma kasvuperioodi andnud mulle palju inspiratsiooni laulutekstide ja muusika loomisel. Olla oma laste rõõmude ja murede keskel, võtta osa igast nende elusündmusest see andis mõtetele jõudu luua midagi laste jaoks, jätkab Kadi sundimatul viisil vestlust, mida saadab põsekurvidel tuuritav naerusädelus. 2010. aastal lõpetas andekas helilooja ja luulesepp Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia koolimuusika erialal. Seda vajalikku sammu sundis astuma soov muusikalist silmaringi avardada. Sellestki eluperioodist leidis Kadi inspiratsiooni ja ta eneseväljendus muutus julgemaks. Kasvas kurtide keskel Kadi on kirjutanud kurtide tõlkide tunnuslaulu meloodia, millest võiks omaette pikalt vestelda. Aga need on vist nii spetsiifilised teemad ja kalduvad hetketeemast kõrvale, lööb ta käega, kui mõistab, et ühekorraga ei jõua kuidagi kõigest jutustada. Julgustan teda siiski rohkem rääkima asjadest, millest paljudel napib aimdust. Kasvasin üles kurtide inimeste keskel. Omal ajal oli Pärnu kurtide klubi aktiivne huviringide ja sportliku tegevuse poolest. Ema pani mind pisikese tüdrukuna kurtide klubi laulu- ja tantsuringi. Sealt kasvasin välja ja esimesed rahvatantsusammud tegin kurtide rahvatantsu segarühmas, jutustab ta. Imestasin alati, et inimestel, kes ei kuule, on nii hea rütmitunne ja nad suudavad nii hästi tantsida. Ega nad kuuljatele tantsijatele alla küll kunagi jäänud, imetleb Kadi oma sõpru kurtide hulgas. Rahvatantsu pisik on tema sisse jäänud. Seejärel meenutab Kadi hetke, kui tekkis mõte, kuidas saaks kurtidele laulda nii, et laulu mõju nendeni jõuaks. See tundub mõnele kindlasti kummaline, aga viipekeele ja oma miimikaga suutsime eri karakteritega laule vaegkuuljatele edasi anda küll. Mis siis, kui nad ei kuulnud, oluline oli meie väljendusoskus, kirjeldab Kadi. Võisime sooja huumoriga öelda, et oleme Kurtide trio, kus peale laulmise saatsin klaveril. Minuga koos laulsid ja viiplesid kaasa Anne Sepping, kes on kurtidele hea ja alati abivalmis viipekeeletõlk, ja Maie Rebane, Anne õde. Kuna viipekeeletõlke on Eestis päris palju ja nad korraldavad igasuguseid üritusi, sai Anne initsiatiivil aastaid tagasi kurtide tõlkide tunnuslaul loodud. Kadi ütleb, et valdab viipekeelt maast madalast, kuid on palju ka unustanud, sest kurtidega enam nii palju kokku ei puutu. Lapsepõlves ei olnud kodus viipekeelt vaja, sest Kadi ema rääkis vaatamata oma vaegkuulmisele arusaadavalt ja sai korrektsest kõnest suult lugedes küllaltki hästi aru. Lasteaias töötades on mõnikord kiiresti kindla temaatikaga laulu vaja, mida laulikutest alati võtta ei ole. Siis panen jälle pea tööle ja valmis saabki soovitud sisuga laul, ütleb lauliku autor Kadi Sepp. Urmas Saard Koos venna Silveriga praktiseeris Kadi viipekeelt oma vanemate sõprus- ja tutvusringkonnas. 20 aastat õpetajana Kadi on töötanud lasteaia muusikaõpetajana viimased 20 aastat. Paikuse lasteaias on ta lastele laulurõõmu pakkunud neli aastat, enne seda oli 16 aastat muusikaõpetajaks Pärnu Kastani lasteaias. Kastani lasteaias oli kuulmislangusega laste erirühm. Kadi räägib, kuidas ta tol ajal õppis Tallinna pedagoogilises seminaris. Talle pakkus huvi töötada välja vaegkuuljate laste muusika õppetegevuskava, mida ta oma diplomitöös kaitses ja sai muusikategevustes kasutada. Tunnen heameelt selle üle, et sain lapsi, kes ei kuule, muusikarütmide, loovliikumise, pillimängu ja laulumängude kaudu rikastada, ütleb Kadi. Lasteaias töötamisest saadik on Kadi teinud tööd solistidega. Paljudega neist on ta osalenud Pärnu linna ja maakonna lauluüritustel, olnud ise mitme laulukonkursi žüriis. Praegu laulab Kadi Tori rahvamajas Selja lauluseltsingus, mille repertuaaris on tema loodud laulegi. Hobi korras teeb Merike Teppan-Kolgiga viiuli- ja klaverimuusikat ning pakub kuulamiseks eri žanreid nii eesti kui muu maailma muusikast. Oma tütre Kariti ja poja Arkoga puutub ema viimasel ajal harvem kokku, kuna nad on kodust eemal. Karit töötab Tallinnas City Motorsis turundusspetsialistina. Karitile on antud ilus lauluhääl ja muusika on olnud alati tema suur hobi, räägib Kadi. Nii Kariti kui Arkoga on möödunud aegadel esitatud omaloomingulisi laule emadepäeval Endla publikule ja teistelegi. Karit on laulnud Pärnu Ülejõe gümnaasiumi tuntud kooliansamblis Greip, õppinud KuMa laulustuudio solistiõppes Anne Uusna juures ja esinenud Laulukarussellis. Superstaari saates tõusis tütar 1500 katsetaja hulgast 40 parema sekka. Poeg reisib palju, tegutseb ja teostab end praegu välismaal. Kadi tunneb heameelt lastest, kes on jäänud alati truuks muusikale. Saksa filmi näeb raamatukogus Pärnu keskraamatukogu suures saalis näeb homme Goethe instituudi vahendusel saksa režissööri Tom Tykweri filmi Lola jooks / Lola rennt (1998). Manni (Moritz Bleibtreu) töötab autoäris vahendajana. Tema järgmiseks tööotsaks on toimetada 100 000 marka ettenähtud inimestele, kuid ta unustab koti koos rahaga metroosse. Ta teab, et kui raha õigeks ajaks kohale ei jõua, on ta surnud. Aega on kõigest 20 minutit. Viimases hädas helistab ta oma tüdruksõbrale Lolale. Film on saksa ja inglise keeles ning seda pääseb vaatama priilt. (PP) Film eestlastest Afganistanis Oktoobri algul Tallinnas esilinastunud Leeni Linna dokumentaalfilm Veregrupp räägib Eesti kutselistest missioonisõduritest, kes osalevad Afganistani sõjas. Sõjameeste intiimsete pihtimuste ja eluohtlike olukordade kaudu moodustub siiras portree Afganistanis teenivate Eesti poiste argipäevast. Nende stressirohke töö ja painav hirm jalgadest ilma jääda kõlavad kokku Afganistani sõjas kaks aastat tagasi jala kaotanud Andrei saatusega. Naasnud kodumaale, pingutab Andrei täiest hingest, et oma füüsilist invaliidsust trotsides verevendadega sõjatandril taas ühineda. Milline on sõduri vaimne teekond, tema vastutus oma relvavendade, pere ja kohaliku rahva ees? Näidates eestlaste koostööd afgaanidega, otsib film jälge, mis Eesti sõdurist sinna maha jääb siis, kui rahvusvahelised väed on lõpuks kaugest Afganistanist välja toodud. Pärnus Endla teatrikinos näidatakse linateost 15. oktoobril. (PP) Linastub Ilmar Raagi Kertu Endla teatrikinos linastub homme Ilmar Raagi (pildil) mängufilm Kertu. Film räägib väikeses külaühiskonnas aset leidvast ebatavalisest armastusloost, mis portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid. Pärast jaaniõhtut kaob Kertu jäljetult. Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu alkoholilembese naistemehe Villu kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas tõukab Villu enda seast välja, süüdistades teda naise ärakasutamises. Mis toimus sel ööl aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab. Film tõstatab küsimuse inimese õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui temalt on võetud võimalus ise otsuseid langetada. Nimiosa mängib Ursula Ratasepp, teistes osades näeb Mait Malmsteni, Leila Säälikut, Külliki Saldret, Piret Laurimaad ja Peeter Tammearu. (PP)

8 8. OKTOOBER 2013 REKLAAM PÄ R N U P O S T I M E E S aastat aast tatt Eestis E Eesti estiss INSTRUMENTARIUMI SÜNNIPÄEV! UUS KOLLEKTSIOON JA KUHJAGA ÜLLATUSI! KAKS KOKKUHOIDU ÜHEKORRAGA! OSTES PRILLID, D, PRILLIRAAMID ja -KLAASID -30% PÄIKESEPRILLID -30% TEINE PAAR A AR V VAID A ID Prillitellijatele silmanägemise kontroll TASUTA! Meie kauplused: Pärnu Hospidali 14, tel 444 0345; Rakvere Tallinna 16, tel 322 3354; Paide Vee 3, tel 385 0767; Viljandi Tartu t 3, tel 433 3322. Soodustus kehtib raamide ja klaaside koosostul kuu lõpuni. WWW.OPTIKA.EE IIgale l prilliostjale illi KINGITUS! Pakkumine sisaldab optometristi nägemiskontrolli, raamid, aa id, aam id ühevaatelised õhendamata kõva pinnata plastikklaasid +4,00...-6,00/cyl 3. Pakkumine kehtib kuni 27.10.2013 Just Sinule sobivad prillid. lid. id. PÄRNU, Rüütli 24, tel 445 3111 www.instru.ee TÄIUSLIKUD KÜÜNED ILMA RAVIMITETA FOX laseriga on võimalik efektiivselt ja valutult ravida küünte seenhaigust alternatiivina paiksele või süsteemsele ravile Pakume laserravi 20. oktoobril PAPINIIDU 5, SILLAKESKUS, 80010 PÄRNU, TEL 447 7900, 528 5263, FAKS 447 7903, metsagrupp@hot.ee Labelle Ilusalongis Rüütli 55, Pärnu Vajalik eelregistreerimine labelleilu@gmail.com või tel 442 6832 Tiia Kosmeetika OÜ t www.tiiakosmeetika.ee Pruune glasuuritud ahjupotte. Tel 503 0803. OST HALUD 30 60 cm. 520 2859. KÜTTEPUUD. 529 2284. HALUPUUD al 30. PINNUD. Veoga. 5363 3363. Küttepuud (ka kuivad). 5595 9144. Kuivad küttepuud (50 cm) ahjule ja katlale, 30 cm kask võrkkotis. Transport. 504 4036, 512 9977. LIIV, KRUUS, KILD, MULD. Tel 512 2539. Hobusesõnnik turbaga. 5665 6834. MULLA, KRUUSA, LIIVA, KILLU MÜÜK. Tel 5306 5285. pinnud Kartul koju, 0,30 /kg. Tel 5394 7885. www.vesmel.ee KILD, KRUUS, LIIV. 520 2859. Ostame metsakinnistuid ja kasvava metsa raieõigust Tel 502 0471, 447 3672 info@vesmel.ee Tootsi Turvas ostab: kasvavat ja tee äärde virnastatud võsa Kompost, muld, liiv, turvas, männipuukoor, killustik, graniitkillustik (50 l kott, puistena). Vedu tasuta. 5349 2771. Tel 5646 1882 jaak.raid@tootsiturvas.ee HEA METSAOMANIK! kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee Tel 526 9639 OSTAME: Lauri Uibopuu, tel 503 2050 lauri@artiston.ee Ostan 3 m küttepuid (lepp, saar). Tel 513 5491. Ostan erinevaid koolimärke. Maksan 15 tk. 5595 8057. KAUPLUSES KILD, MULD, LIIV. 516 7789. Nõukogudeaegse höövelpingi (rihtplate). 5669 7710. OSTAME KUUSE PALKI PÄRNU SADAMAS KUNDA SADAMAS Diameeter alates 12+ Küttepuud, klotsid võrgus, alates 1 tk. 5593 1130. ve o g a. Halupuud, 5667 0705. Ostame kasvavat võsa ja lepikute raieõigust. 5660 7729. Küttepuud, kask. 5559 3532. MÜÜK Müüa küttepuud ka võrgus. Tasuta transport. Tel 505 9868. Müüa küttepuid (lepp, kask). 5346 1200. LIIV, KRUUS, KILLUSTIK, MULD, FREESASFALT, ve d u. Te l 5838 8033. KUIV KASK, LEPP 0,5 m, 0,3 m; haava- ja kasepinnud 3 m; kase-, lepa ja haavaklotsid, jämedad kaminaklotsid VÕRGUS ja PUISTENA. Vedu TASUTA. 5349 2771. KUIV HALUPUU lahtiselt või võrgus. BRIKETT. KÕDUSÕNNIK 30 kg. Tammaru Farm, 445 1158. KUIV KÜTTEPUU. 503 6512. Kuivad klotsid kottides ja puidubrikett veoga. 5617 2675. Kuiv küttepuu. 5612 5674. Kvaliteetne kuiv halupuu, 50 cm. 5605 5368. Külmik Atlant, 80. 5347 2743. Kuiv lepp võrgus. 511 1177. Pakitud TURBABRIKETT. Kojuvedu. Tel 514 9745. KÜTE: 3 m, halg 30 60 cm, võrgud, katlasse saar. Al 16 /rm. Järelmaks. 5620 8210. Kvaliteetne PUIDUBRIKETT. Vedu. Tel 5359 2794. Graniitkillustiku LÕPUMÜÜK. Veoga. 5349 2771. Sõelutud liiv, kruus, killustik. Tel 5331 3009, www.valevudras.ee. Sauna- ja suitsuahjud, kaminad, pliidid, boilerid soodsalt. Pottsepatööd. 505 4355. TURBA- ja PUIDUBRIKETT koos veoga. 507 8754, briketivedu.ee. KUU LÕPUNI. Vee tn 4, Pärnu. Avatud E R kl 10 18, L kl 9 15. Tel 444 0872. Peeglid, klaasid, eriklaasid, klaaspaketid. nad soodsaimad Pärnus! PVC-aknad, akende remont. 443 4214, 5663 3327. Margus Aknad OÜ, Turba 2, Pärnu. Pioneer-pliidi vasest küttekeha. 5695 4202. Kasepinnud, -klotsid. 5392 8834. TÖÖ Voodrilaud.ee, parim! Tel 513 2021. 12. kl õpilane vajab kuni õppeaasta lõpuni matem. lisatunde ja ITõpetajat. 527 0094. KLIIMACENTRUM.EE Aastakümnete töökogemustega ehitusmees aitab teid. 5844 6627. SUUR VALIK & SOODSAD HINNAD KIIRE PAIGALDUS Ananke köögimööbli- ja liugustesalong Pärnus võtab tööle MÜÜGIKONSULTANDI (köögimööbli ja liuguste projekteerimine ja müük). Ootame Sinu CV-d kerttu@ananke.ee. Info ja tellimine Pae 1 2, Pärnu Tel 442 2221 või 5566 9430 Ehitame ja remondime. Kõik tööd. 5463 0087. SOOJUSPUMBAD www.kliimacentrum.ee Kuivad pakitud kütteklotsid. Vedu tasuta. Tel 5383 9215. Kvaliteetne toores küttepuu. Tel 5815 2410. Müüa küttepuud (lepp), 50 cm, 40 cm, 30 cm. Info tel 513 5491. SUUR ALLAHINDLUS Soodsalt puidubrikett, kuivad kütteklotsid (lahtised ja pakitud). Vedu. Tel 506 8501, 520 2190. Müüa ehituslikku saematerjali ning voodri- ja põrandalaudu. Vedu tasuta. Tel 528 2268. Müüa heas korras lapsevanker Quinny, kolm ühes. d 150. 5346 4334. Müüa soodsa hinnaga talusealiha. Tel 505 9151 või 5354 3002. Müüa uued saunaahi, mat 6 mm, veesärk, 230 ; soojakuahi (buržuika), 80. 503 6114. Müüa uus bensiinimootoriga maapuur-postiaugupuur. Kaasas kolm tera. d 199. Tel 507 7348. Kuivad klotsid. Paksud kasepinnud. 5390 5039. Savi 30. Pakume sorteeritud DKO-marki KIVISÜTT lahtiselt ja kottides. Puidubrikett. Turbabrikett. Antratsiit. Tel 442 2085, 5336 5520. Küttepuu. Al 3 rm, 30 /rm. 5671 7452. Poola eterniit, vihmaveesüsteemid, katuseaknad (odav). Tel 506 3383. Wigen Sindi OÜ, Raba tn 19. Kangaste ja peakatete VABRIKUMÜÜK 11. okt kl 10 16.30, 12. okt kl 10 14. Küttepuud 3 m ja halupuud 30 60 cm. Tel 5669 0234. Sarikad, talad, prussid, lauad, reikad otse tootjalt. Tel 514 8160. Soodsalt kuiv puu võrkkotis. Tel 5815 2410. VAJAME SOOME TÖÖLE MIG/MAG/TIG- KEEVITAJAID. NÕUTAVAD ON: * KEEVITAMISE ja METALLITÖÖ OSKUS * JOONISTE LUGEMISE OSKUS * PAKSU RAUA KEEVITAMISE OSKUS * INGLISE KEELEST ARUSAAMINE * EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS PAKUME: * HEAD ja PIKAAJALIST TÖÖD SUURES TOOTMISETTEVÕTTES * TÖÖLEPINGUT VASTAVALT SOOME TÖÖSEADUSANDLUSELE * KONKURENTSIVÕIMELIST PALKA * ABI ELAMISPINNA LEIDMISEL WELKONTRADE OÜ Tel +372 5381 7108 +372 5612 8914 +3584 6810 4048 www.welkon.eu Soome- või ingliskeelne CV saata e-posti aadressil welkonfinland@gmail.com Ehitusmees saab tööd. 506 3468. E-kat autojuht otsib tööd, digi- ja koolituskaart. 564 0296. Pagari-kondiitrifirma otsib öövahetusse pagarit (väljaõppe võimalus). Tel 5690 5030. Saeveskisse vajatakse töölisi. Info tel 513 5491. Teen väikesemahulisi ehitus- ja remonditöid. Kipsitööd. 5559 3544. Soovin regulaarseid vene keele eratunde. 5635 2810. Vajatakse juuksurit ja kosmeetikut. 529 4667.

PÄRNU POSTIMEES 8. OKTOOBER 2013 9 REKLAAM TEENUSED Kipsi-, siseviimistlus- ja plaatimistööd. www.1ja1.ee, 5697 9788. Katusetööd (eterniit-, plekk- ja lamekatused). 5333 9309. 3 t tagaluuktõstukiga veok, vajadusel ka töömehed. 5595 9144. Ehitus- ja remonditööd. Tel 5630 4888. ELEKTRITÖÖD. 5307 6322. ELEKTRITÖÖD. 5604 7540. Firma soojustab majade fassaade. www.radivaehitus.ee, 5348 7655. HALJASTUSTÖÖD. 5340 6180. KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 900 1727. 24 h, 1,09 /min. Kirjalik ennustus: ennustus.ee. Kanalisatsiooni- ja veetrassitööd, kaevetööd. Süvaveepumpade ning septikute paigaldus. Tel 521 7415. Kivikorstnate ehitus. 5667 5334. KIVISILLUTIS- JA HALJASTUS- TÖÖD. 5559 3828. KOPA- ja EHITUSTÖÖD. PLAATI- MISTÖÖD. 5591 1441, 5567 7477. Korstnapühkija. 553 7605, Kaupo. KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD. Litsents. 5660 0400. LAARMANN KRAANAD tõstevõimega kuni 80 t, kraana haagisega, upitajad. 5552 0847. Metsamaterjali transport, vajadusel ost. Tel 5669 0234. Ohtlike ja suurte puude langetamine. 517 5783. Ohtlike puude eemaldamine. Puude hoolduslõikus. Võsalõikus. Töötame aasta ringi 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista julgelt ja saame kokkuleppele. Ohtlike puude langetamine, arboristitööd. 5663 2968, 5340 2068. Kopplaadur. 502 5738. Ohtlike puude langetamine. Tel 504 7811. Pottsepatööd. Tel 5556 3739. PRILLIDE REMONT, E R kl 10 13. Tallinna mnt 15, 5818 2822. Puistevilla paigaldus. 5346 6086. Puit- ja parkettpõrandate paigaldus, lihvimine, viimistlus, taastamine. 515 4056. Puurkaevude, küttekaevude puurimine; pumpade, septikute paigaldus. Vee-, kaeve- ja kanalisatsioonitööd. Tel 521 7415, www. baltipuurkaev.ee. Raamatupidamine ettevõttele. 505 0273. Raamatupidamisteenus (FIE, OÜ). 525 5282. Rakkekaevude kaevamine ja puhastamine. Tel 5393 6162. Rakke-, salv- ja šahtkaevude kaevamine, puhastamine ja remont. Tel 557 4792. Rõduklaasid, klaasilõikus, peeglid, liuguksed. Klaasvärk OÜ, Lao 8-27. 682 5128, 5628 1244. Tänavakivide paigaldustööd. Tel 5463 3148. Veod 1,6 t kaubikuga. 508 3492. VEOD kaubikuga. Tel 5350 1800. VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED. 442 6177, 5622 6895. ENNU- POISID. Kinnistusisesed vee- ja kanalisatsiooniühendused ning septikute paigaldus. 503 4960. Mobiilne saekaater. 528 0616. TEHNOÜLEVAATUS. Raekülas NESTE tankla kõrval. E R 9 17.30, L 9 14. Händel OÜ, tel 443 4270. OÜ Merilux Ehitus teeb katusekattetöid, fassaadi soojustustöid. 5347 0972. Väikeehitus-, koristus-, lammutus- ja kolimistööd. 5595 9144. Teen väikesemahulisi ehitus- ja remonditöid. Kipsitööd. Tel 5559 3544. VEOTEENUSED. 516 7789. Võlgade sissenõudmine Mentalist. 520 4306. KINNISVARA Müüa maja Kitse tn, 45 000. Ringi KVB, 515 4570. Müüa 2toal ahik krt Suur-Veski tn, 25 000. Ringi KVB, 515 4570. Anda üürile 2toal ahik renov soe krt. 5399 7022. Anda üürile 3toal krt kesklinnas. 505 5287. Ostan MAAD, METSA. 511 1666. Otsin kliendile 3toal keskk krt, I II k, 50 000. Ervin, 5647 2730, Tõnisson KV. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. 504 5215, 514 5215. Pikemaks ajaks üürile anda 2toaline korter Pärnu kesklinnas. 5698 0593. Soovin üürida Pärnus ahiküttega 2 3toalist korterit pikemaks ajaks. Tel 5919 3762, Margit. Üürile anda omanikult 2toaline korter Riia mnt. 5347 2318. Üürile anda otse omanikult äsja renoveeritud kõigi mugavustega 1toaline 40 m² korter Pärnu kesklinnas. 200 kuu + kom (umb 40 ). Info tel 5648 6234. METSAMATERJAL Metsä Forest Eesti AS ostab kasvavat metsa, metsamaad, palke, paberipuid, küttepuitu ja võsaraiejäätmeid. Tel 511 8671, 509 0200. SÕIDUKID Kaubikurent. 521 5198. Müüa 1997. a sedaan Ford Mondeo, 800. Tel 5817 1024. Müüa Suzuki GSR600, 2007. d 3100. 5684 1800. LOOMAD MUNEVATE KANADE LÕPU- MÜÜK! Linnu talu müüb Valgamaal Tagulas Hy-Line i tõugu aasta munenud kanu 1 /tk, E P kl 8 14. Tel 503 1485, 5017 500. PÕLLUNDUS Toidukartulid, ka suures koguses. Vedu tasuta. Tel 5620 8897. Müüa loomajahu. Tel 5664 3630. ÄRA ANDA Kaks kiisupoega soovivad väga leida endale oma kodu. Hoiavad puhtust ja on muidu toredad. Tel 505 8833. TÄNUAVALDUS Südamlik tänu kõigile, kes olid mõtetes meiega ja toetasid meid sel raskel ajal, kui jätsime jumalaga kalli abikaasa, isa ja vanaisa Johannes LEASEGA. KOOLITUS Soome tööohutuskaardikoolitus 19. ja 26. okt. d 85. OÜ Unigo Partners (koolitusluba nr 6240HTM). 5661 4656, www.aktuaalkoolitus.ee. VANALINNA KOOLITUSKESKUS Hospidali 22 SOOME K A1 alustab 10. oktoobril, N kl 18 19.30, 2 x 83. Tel 565 3927, www.vanalinnakoolituskeskus.ee. Kas Sinu koer oskab nii? Tule trikikoolitusele. Tel 5340 5889. www. lemmikloom.eu. DOONORID Doonoripäev Surju Rahvamajas 8. okt kell 10.45 11.45. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. SA Pärnu Haigla Veretalitus. Doonoripäev Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses 8. okt kell 8.30 10. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. SA Pärnu Haigla Veretalitus. TEATED Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering Vändra Vallavalitsus teatab, et valminud on Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu eskiislahendus. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on täpsustada elektrituulikute ja neid teenindava infrastruktuuri (teed, liinid, alajaamad vms) asukohad, määrata maakasutus- ja ehitustingimused tuulikute ja neid teenindava infrastruktuuri rajamiseks ning servituudi seadmise vajadus. Lisaks määratakse perspektiivse puhkeala asukoht (täpsemaid maakasutus- ja ehitustingimusi seadmata), täpsustatakse rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused ning maardlate kasutus. Planeeringuala asub Vändra valla lääneosas Metsaküla ja Metsavere küla aladel Tootsi Suursoos ning ala suurus on u 4150 ha. Planeeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda 7. 16. oktoobrini 2013 Vändra Vallavalitsuses ja Tootsi Vallavalitsuses ning elektrooniliselt Vändra valla veebilehel www.vandravald.ee. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 16. oktoobril 2013 algusega kell 15 Tootsi Lasteaia- Põhikooli ruumides (Tootsi alevik). Häädemeeste vallas Orajõe külas asuva Meierei kinnistu detailplaneeringu avalik arutelu toimub 30.10.2013 kell 10.00 Pärnu mnt 40, II korrus. Hauakivid Hauaplaadid tel 516 1302 www.lovatalu.ee Vaikselt lahkusid, emake hea, muredest, valudest enam ei tea. Teatame kurbusega, et lahkus meile kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa Suikus vaikselt igavesele unele Teatame kurbusega, et lahkus ootamatult meie kallis Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge Sinust jäi... Lahkus kallis ema ja vanaema Vilma TUKTEN 4. VI 1924 5. X 2013 Leinab tütar perega. Ärasaatmine 9. X kl 14 Viimse Tee kabelist Sillutise 6 Metsakalmistule. Erich JUHANSOO 4. III 1926 4. X 2013 Leinavad lapsed peredega. Hüvastijätt 12. X kl 13 gemaa leinasaalis Haapsalu mnt 48. Põrm tuhastatakse. Mati LIIVA 30. VIII 1938 6. X 2013 Leinavad lesk ja õde perega. Hüvastijätt lahkunuga 12. X kl 11 Viimse Tee kabelis Sillutise 6. Põrm tuhastatakse. Mati LAURI 9. VI 1952 3. X 2013 Leinavad omaksed. Ärasaatmine pühapäeval, 13. X kl 13 Aia tn 5 kirikust Sindi kalmistule. Mälestame varalahkunud poega, isa ja venda Mati LAURIT 9. VI 1952 3. X 2013 Ema, tütar ja õde peredega Olgu koit Sul küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon Teatame kurbusega, et lahkus kallis ema ja vanaema Hilja KALJUSSAAR 8. I 1926 5. X 2013 Leinavad tütar ja tütrepoeg. Ärasaatmine 12. X kl 14 Viimse Tee kabelist Sillutise 6 Metsakalmistule. Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga-väga valus. (J. Tätte) Mälestame head naabrimeest Aivar HOLLANDIT Südamlik kaastunne lesele, lastele ja lastelastele ning emale. Tõnu pere Mälestame head klassivenda Aivar HOLLANDIT Avaldame kaastunnet emale, lesele ja lastele. Klassikaaslased Tahkuranna kooli päevilt Mälestame endist töökaaslast Aivar HOLLANDIT Südamlik kaastunne omastele. Perekond Noormets Südamlik kaastunne Esta Kaljussaarele ema HILJA kaotuse puhul. Endised töökaaslased Taali metskonnast Mälestame oma kursuse juhendajat õp Milla JAKSIT Siiras kaastunne tütrele perega. Türi tehnikumi 20. lennu zootehnikud Südamlik kaastunne Paul Jaksile abikaasa ja Mall Raigile ema Milla JAKSI surma puhul. Raul Jaksi perega ja Grünbergi pere Mälestame armast sugulast Milla JAKSIT Avaldame südamlikku kaastunnet lesele ning tütrele perega. Ain, Naima, Ain ja Nadežda Kallid Imbi ja Urmas. Meie siiras kaastunne teile armsa ema ja ämma Vilma TUKTENI kaotuse puhul. Malle, Helmu ja Lea Avaldame sügavat kaastunnet Mai Reele isa Toomas REE surma puhul. AS Wendre Mälestame väga head koostööpartnerit Aivar HOLLANDIT Südamlik kaastunne perekonnale. Metsamaahalduse AS Elu on kui tundmatu tee, iial ei tea, millal lõpeb see... Mälestame Aivar HOLLANDIT Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele. Heljo ja Ants Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele Aivar HOLLANDI kaotuse puhul. Stora Enso Eesti AS Südamlik kaastunne omastele kalli Milla JAKSI surma puhul. Anne, Agu ja Sirje peredega Mati LAURI Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Oskari Veod OÜ Südamlik kaastunne Koidu Liedemannile lastega nende leinas. Rüütli tänava ja Maxima Hanna-Leena juuksuriärid

ai M i Juun Au gu st Juuli Okto ober mber te p e S Aprill VA B A A E G 8 1917 Kirjandusliku rühmituse Siuru esimene avalik õhtu Estonia saalis. 1936 Avati Õpetajate Koda. 1944 Hilisõhtul toimus Tehumardi öölahing. Märts PÄRNU POSTIMEES 8. OKTOOBER 2013 Ve eb ru a Jaanu r ar mber r Detse be m ve No 10 H O R O S KO O P JÄÄR (21. III 19. IV) Tuleval kuul oled rohkem lummatud ilust kui tavaliselt. Anna siis endale võimalus nautida kaunist arhitektuuri, parke, muuseume ja kunstigaleriisid. SÕNN (20. IV 20. V) Hoia oma taskud avatud, kuna täna võidakse sinna igasugu kingitusi ja meeneid sokutada. Intiimsed suhted on tavapärasest kirglikumad. KAKSIKUD (21. V 20. VI) Suhted teiste inimestega paranevad lähiajal, sest Veenus on sinu tähemärgi vastas. Sa mitte ei saa üksnes hästi läbi oma sõprade ja kolleegidega, vaid hakkad meeldima isegi oma vaenlastele. VÄHK (21. VI 22. VII) Tee kõik selleks, et oma töökeskkond atraktiivsemaks muuta. Mõnda võib tuleval kuul ees oodata palgatõus. LÕVI (23. VII 22. VIII) Järgneva kuu jooksul avaneb ohtralt võimalusi loominguliseks tegevuseks ja lastega lustimiseks. Mõni võib kohata oma elu armastust. Olemasolevad suhted muutuvad veelgi õnnelikumaks. NEITSI (23. VIII 22. IX) N I M E PÄ E V T E I S I PÄ E VA N E K A L E N D E R Hilja, Hilje, Hilju KINO SUDOKU 5 2 4 9 7 3 4 8 8 5 8 1 5 6 4 5 2 9 3 1 4 9 1 7 4 7 LÕBUSTUS Tervise kultuurikeskuses tantsuõhtu. Eila Pienimäki Soomest. 6 4 1 Mai kinos kl 16.45 eestikeelne animatsioon Lennukid, kl 18.45 Percy Jackson: Koletiste meri (MS6), kl 21 Red: Eriti ohtlikud agendid 2 (K12). 5 Täida tühjad kohad numbritega 1..9 nii, et üheski reas, veerus ja tumedama joonega piiratud 9 ruudukeses poleks korduvaid numbreid. TÄHTSAD TELEFONID Lääne-Eesti häirekeskus 112 Politsei 110, 444 6444 Kiirabi 112 Linnavalitsuse infolaua telefon 444 8200 Linnavalitsuse infotelefon 15 505 ja e-post 15505@lv.parnu.ee Pärnu Elektrivõrgu välisrikked 1343 Elektri siserikked 24 h 523 6555 Pärnu Vesi dispetšerteenistus 445 5650 Tänavavalgustus 443 4929 ja e-post rike@elwo.ee Matuseteenused: gemaa OÜ 24 h 447 0090 Viimne Tee OÜ 24 h 443 7400 Vinuk OÜ 24 h 442 5111 Infoteenus 551 7017 (tasuta), 1188 Usaldustelefon 126 Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 Laste- ja perede varjupaik 443 1133 Loomade varjupaik 524 6705 TEADE TÜ Pärnu kolledžis kl 13.30 avalik loeng Egiptus maa, inimesed ja revolutsioon. SPORT Spordihallis kl 19 Balti liiga korvpallis: KK Pärnu - Šiauliai. EELINFO Hotelli Viiking konverentsisaalis 9. oktoobril kl 19 Jüri Lina loeng Skorpioni sünged saladused. Sissepääs 6 eurot. Eliisabeti kirikus 12. oktoobril kl 16 Musica sacra. Ines Maidre (orel). Kavas Bach, Bovet, Frescobaldi, Kerll, Scarlatti. Üksikpääse 7 eurot, perepääse 10 eurot, abonementpääse 25 eurot (õigus külastada sarja kõiki sügishooaja 2013 kontserte). Pääsmed müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ning pool tundi enne kontserdi algust kohapeal. www.ooper. parnu.ee. Kutsehaigete ekskursioon toimub 26. oktoobril. Registreerimine 551 2617, Elve. Raha (15 eurot) saate maksta 14. oktoobrini Riia mnt 7. Info Siivi Teinfeldt, 554 2495. NÄITUS Pärnu muuseumis püsiekspositsioon 11 000 aastat ajalugu elamusi vanast ajast. Marilyn Piirsalu graafika- ja Kadi Pajupuu tekstiilinäitus Mõterjal. Tele- ja teatrikunstniku Gunta Randla loomingu näitus Kõige suuremad sõbrad. Avatud T P 10 18. Raekoja linnagaleriis Liisa Kruusmäe ja Liis Küla kuraatorprojekt Öö. Ville-Karel Viirelaiu näitus Maagiline kontseptualism. Avatud T R 11 17, L 11 14. Kunstnike maja galeriis Andrus Joonase näitus Zjem-a, Daura. Avatud T R 11 17, L 11 14. Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Bruno Sõmeri kollaažid ja Peep Ilmeti luulekogu Ajastaja köited. Trepigaleriis fotonäitus Kaks päeva Kihnu majakavahina. Kihnu puagi pildid. Lasteosakonnas raamatunäitus Mis tähtsust on tähel?. Minu tähepilt 100 joonistust tahvlil ja nööril. 1. korruse akendel näitus Pärnu kindluslinnast kuurordiks. Pärnu kuurordi lugu. si koondava V. Oto klubi ülevaatenäitus. Kuurordigaleriis Central (Aia 8) Keiu Kullese foto- ja ehtenäitus kihelkondlikest ehetest. Kohvikus Mahedik Anna Litvinova maalinäitus Essaouira 2012 2013. Krediidipangas Kadri Rebase näitus Päikses, vihmas ja tuules. Pärnu noorte vabaajakeskuses Lääne prefektuuri fotohuvili- KAALUD (23. IX 22. X) Tuleval kuul märkad, kui palju on peidus sinu ilusas maailmas ja igapäevaelus. Sul on kõik eeldused teha murranguline hüpe õnnelikuma elu poole. SKORPION (23. X 21. XI) LÕIKUSPIDU REEDE, 11. oktoober Viljandi Pärimusmuusika Ait: 7JMKBOEJ ( NOBBTJVN t,bqfmb #SPEPX 1PPMB t &UOPLVMCJE t 3 U t (KBOHTUB t 5VVMFQVV Materiaalne heaolu hakkab sind üles leidma. Lähiajal võivad sinu poes käimised lõppeda ehete, disainerrõivaste ja kunsti ostmisega. AMBUR (22. XI 21. XII) Heida pilk peeglisse, et näha, mida sa suudad ette võtta oma soorituste parandamiseks. Järgneva kuu jooksul luba endale meeleheaks midagi osta. KALJUKITS (22. XII 19. I) LAUPÄEV, 12. oktoober Viljandi Pärimusmuusika Ait: Kodukontserdid: t -VVE t.jesje t &FWB 5BMTJ t 7JPMPOT #BSCBSFT t $µumjo.µhj 5JJU,JLBT t +VIBO 6QQJO t Maarja pool t +PIBOOB "EFMF + TTJ Jalmari pool t 7Ò-+".¼¼%6% t -BVEBVLTF LµµLTVUBKBE Kati pool t 3VTMBO 5SPDIZOTLZJ Rohelise Maja kodukohvik Kontserdimaja 1. korruse fuajees fotonäitus Mulgimaa hing ja vaim. Nooruse maja kohvikus portselanimaali müüginäitus. Naudi oma kodu kaunistamist ja uuendamist. Suhted vanematega on paranemas. On suurepärane aeg avastada kinnisvarapakkumisi. Peen ja kaunis ümbruskond on sinu lähinädalate märksõnad. Põgene rutiinist ja lösuta kas või kodus diivanil, et omaette olla. VEEVALAJA (20. I 18. II) Tulev kuu on üks parimaid aegu kollektiivseks tegevuseks ja sõpradega olemiseks. Võta vastu kõik kutsed ja ära välista sedagi, et võid mõnda sõpra armuda. KALAD (19. II 20. III) www.folk.ee Olukorrad soosivad sind lähiajal nii töös kui eraelus. Ülemused tulevad sulle tavapärasest rohkem vastu, sest näevad sind positiivses valguses. Elesir Publishing Service

PÄRNU POSTIMEES Meie linnavalitsuses ei ole kohta neile ametnikele, kes ei soovi täita seadust ning kes töötavad partei, mitte linnakodaniku hüvanguks. Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross, Postimees 8. OKTOOBER 2013 11 ARVAMUS ÜLEVAADE Pärnu koolivõrgu muutmisest Kui haridussüsteemi arengukava koostati, ei pööratud koolivõrgu muutmisele ilmselt piisavat tähelepanu lootuses, et küllap saab ikka vanaviisi edasi. Nüüd on avastatud, et volikogu on otsustanud ja otsuseid viiakse ellu. Rahulolematud unustavad üht kooli kaitstes ära teised koolid ja alaväärtustavad tahtmatult neid Ülejõe, Hansa- ja Vene gümnaasiumi õpetajaid, kes suurepärast tööd teevad. Esinetakse dogmaatiliste seisukohtadega, justkui saab muudatus kaasa tuua praegusega võrreldes ainult halvema tulemuse ja nagu oleks mõnes koolis saavutatud selline vaimsus, millest paremini kindlasti ei saa. Kui lehest saab järjepanu lugeda lammutamisest ja lõhkitõmbamisest, kütab see veelgi vastumeeleolusid üles. Praegusi samme on koguni võrreldud punavõimuga, unustades, et just Nõukogude Liit tõi Eestisse keskkooli mudeli, pannes ealt ja õppekorralduselt sobimatud 7- ja 17aastased ühte mammutkooli. Sõjaeelses Eestis ja üheski arenenud lääneriigis täistsüklikoole pole. Püüaks rahumeelselt vaagida, mis on õpilaste ja Pärnu(maa) arengu huvides. Lähteolukord Pärnus on kokku seitse gümnaasiumi. Lähiaastatel väheneb õpilaste arv eeskätt gümnaasiumis ja see tähendab paratamatuid ümberkorraldusi. Kõigile on teada, et linna gümnaasiumid konkureerivad tugevasti omavahel ja peamised ressursid on ebaefektiivselt kasutatud, sh dubleeritakse õppesuundi. Aastaid räägitakse vaid kahe munitsipaalgümnaasiumi riigieksamitulemustest ja jäetakse ülejäänud kvaliteet tähelepanuta. Praegune killustunud gümnaasiumide võrk ei võimalda gümnasistidele valikainete pakkumisel kasutada kohapealset ülikooli potentsiaali, sest koolijuhid tahavad algatusi hoida oma majas. Tartu ülikooli teaduskool ja pakutavad lisaained, samuti kolledži ettevõtlus- ja turismikool eeldaksid ülelinnaliste süvahuviga rühmade koondamist, mida oleks loomulik teha humanitaar-sotsiaal ning reaal- ja loodusainete õpetamisele fokuseeritud kahe suure gümnaasiumi baasil. Selliselt võidaksid ülikooli Pärnus asumisest süsteemselt ka üldharidussüsteemis õppijad. Koolivõrgu muutmisel on põhimõtteliselt kolm võimalust. Esimene neist tähendab püüdu säilitada praegust koolivõrku ilma suuremate muudatusteta. Ka siis hääbub lähiajal osa gümnaasiume. Teine võimalus on koolide vaba areng, mis põhineb õppurite ja lapsevanemate iseseisvatel valikutel või nende puudumisel. Selle võimaluse suur puudus on õpilaste arvu järkjärguline, hiljem järjest kiirenev vähenemine mõnes koolis sel määral, et gümnaasiumi funktsioone ei ole võimalik täita ja veel alles jäänud õpilased kannatavad. Kui koolipidaja, kohalik omavalitsus, sellesse protsessi ei sekku, võib määramatus kesta aastaid. Kui linnakoolide osas midagi ei muutu, hakkavad need õpilasi maalt ära tõmbama üha nooremas eas ikka vanemate lootuse lapsevanem, Pärnu 1. keskkooli vilistlane Sulev Alajõe tõttu saada lapsele samas koolis gümnaasiumikoht. Kolmas võimalus on linnavõimu aktiivne sekkumine koolivõrgu kujundamisse, mille keskmes on põhikooli- ja gümnaasiumiastme lahutamine. Selle elluviimise eeldus on ühtne arusaam kogu maakonda hõlmavast koolivõrgust, mitte lähtumine seisukohast peaasi, et minu jaoks midagi ei muutu. Kutseharidussüsteemis just nii toimitigi: koondati õppevõimalused maakonnakeskustesse ja uut kvaliteeti märkavad kõik. Mõelgem, mis seisus oleksid endised väiksemad kutsekoolid, kui keskvalitsuse konkreetset tegevuskava poleks olnud! Või millised oleksid kutsehariduse omandamise võimalused Pärnus, kui oleksime jätnud Niidupargi gümnaasiumi protestide tõttu kutsehariduskeskuse rajamata. Kaks õppeastet Põhikool ja gümnaasium on eri õppeastmetel koolid ja kummalgi on oma eesmärgid. Põhikool pakub lapse arenguks võrdseid võimalusi kõigile koolikohustuse täitjatele, kuid gümnaasiumi eesmärk on pigem valmistada noort ette kõrgkooliks ja pakkuda nii noori huvitavaid kui maakonnale olulisi valikuid. Nimetatud erisusi toonitab uus gümnaasiumi riiklik õppekava (vabariigi valitsuse 28. jaanuari 2010. aasta määrus nr 13), mille täitmine annab tunduvalt paremad tulemused põhikoolist lahutatud gümnaasiumis. Kvaliteetse üldkeskhariduse saab omandada koolis, kus on korralikud materiaalsed õppetingimused, kvalifitseeritud õpetajad, arendatud kindlad õppesuunad valikainetega ja võimalik õppida vabaaineid. Kõike seda suudab gümnaasium pakkuda piisava õpilaste ja paralleelklasside arvu puhul. See on oluline aineõpetajatelegi, kes Vilistlased ei peaks oma emotsionaalsete mälestuste alusel eeldama omaaegse korralduse püsimist, nagu me ei soovinud 90ndate alguses plaanimajanduse jätkamist. saavad õppesuuna raames oma koolkonna luua. Tugevneb gümnaasiumi õppekvaliteet. Pärast gümnaasiumiastme eraldamist tuleb kõikidel põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid uues koolis. Nii muutub lapsevanemate jaoks vähemtähtsaks asjaolu, millise kooli esimesse klassi tema laps läheb, ja gümnaasiumisse vastuvõtul kaob omade eelistamine. Noori nõustavad elukutse valikul oma ala professionaalid, põhikooli lõpetajatele ja nende vanematele muudab see otsustamise lihtsamaks ja vabaks kooli survest. Eesti õpilasesinduste liit on rõhutanud: uues koolis alustades on õpilased kindlasti võrdsemas seisus kui praegustes oludes, kus osa gümnasiste on omad, osa aga tulnud teistest koolidest. Pärnu gümnaasiumid ja kutsehariduskeskus saavad keskastme koolidena teha tihedat koostööd valikkursuste pakkumisega. Nii saaks gümnasist valikaine vormis korraliku keskhariduse kõrvalt õppida selgeks mõne kutse algtõed. Kutsekooli õpilased saaksid gümnaasiumis pakutava lisa-aasta või valikainete toel jätkata soovi korral õpinguid kõrgkoolis. Õpilaskodu teeniks ka kaugemalt gümnaasiumisse (ja kolledžisse) õppima asunuid. Pärnus loodav tugev keskaste võiks saada magnetiks naabermaakonna põhikoolide lõpetajatele, nagu me Treffneri gümnaasiumi puhul võime veenduda. Nii muudaksime teadlikult koolivõrgu instrumendiks Pärnu noorendamisel ja uue tööjõuvooga kindlustamisel. Oluline oleks omavalitsusliidu soov ühendada jõud õpilaste transpordi ja majutuse korraldamiseks ning sellega tuleks Pärnu initsiatiivil alustada kohe. Vastasel juhul hakkavad gümnasiste võitma Tallinn ja Tartu. Senised eksimused Pärnu linnavalitsuse 2000. aasta analoogilise tahte realiseerumine andnuks meile olulise arengueelise ülejäänud Eestiga võrreldes. Nüüd peame ikka samale teele minema. Soov Hansagümnaasiumi baasil klassikaline gümnaasium välja kujundada olukorras, kus ülejäänud gümnaasiumiastmed jätkasid tegutsemist, sisaldas elementaarset loogikaviga, sest hinnatumad Koidula, ühisgümnaasium ja Sütevaka ning algklasside puudumisest ja paindlikust õppekorraldusest tulenevalt populaarsust koguv täiskasvanute gümnaasium ei jätnud Hansagümnaasiumi jaoks õppijaid. Nii sattus sinna õpilasi, kelle isikuomadused rääkisid pigem erialalise ettevalmistuse omandamise kasuks. Haridussüsteemi arengukava uuendamisel ei arutatud täiskasvanute õppe enamat seostamist kutseõppe ja klassikalise gümnaasiumiga. Täiskasvanute gümnaasiumi paisuv õpilaskond on just see kutsehariduskeskusest puuduolev osa, kes aitaks täita Pärnu enda ettevõtete tööjõuvajadusi. Soovi korral kohelda kõiki võrdselt, nagu avaliku sektori jaoks loomulik, on ainus viis avalik konkurss. Kui Koidula gümnaasium saab reaal- ja loodusainete ning ühisgümnaasium humanitaar- ja sotsiaalainete suunitlusega kooliks, olnuks objektiivne anda viie gümnaasiumi töötajatele võrdne võimalus kandideerida. Seda enam, et õpetajad peavad tegema valiku kahe õppeastme vahel. Kui Koidula riigigümnaasium ei ole uus kool, vaid senine kool jätkab uues staatuses, siis esiteks ei ole õpilaste huvides komplekteeritud parimad valdkonna õpetajad. Konkurss annaks võimaluse meelitada siia (pärnakatest) tugevaid õpetajaid teistestki linnadest. Teiseks tunneb ühisgümnaasium end nüüd puudutatult, sest nendega ei käitutud samamoodi. Kuidas edasi? Kui linnavalitsuse üks pool muretseb töökohtade ja rahvastiku väljarände pärast, ei peaks teine pool pealt vaatama, kuidas haridussüsteem vanas rütmis ainult riigieksami tulemusi silmas peab. Tunnistagem ausalt, et siinsete maksumaksjatena peame ülal üldharidussüsteemi, mis toidab Tartu, Tallinna ja välismaa kogukondi noore tööjõuga. Peame otsustavalt suutma suurendada siinsete koolilõpetajate rakendamist Pärnumaa majanduses. Loomulikult peavad 16- kuni 18- aastased saama võimaluse akadeemilisteks pingutusteks ettevalmistusena kõrgkooliks, ent keskastmes õppijate suhtarvu tuleb arenenud riikide eeskujul kindlasti suurendada kutseõppijate kasuks. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise otsustav, kiire ja terviklik elluviimine loob selleks parima võimaluse. Kahe gümnaasiumi õppekavadesse lülituv programmeerimine annab seose nii tööturu kui edasiõppega, sotsiaalained seostuksid töövõimaluste kõrval kolledžiga. Põhikoolides käivituv karjäärinõustamine näitab õpivõimaluste kõrval maakonna atraktiivsete tööandjate võimalusi, gümnaasiumis jätkamise survestamise asemel arvestatakse õpilaste huve ja isikuomadusi. Vallad ei kannataks põhikooliõpilaste linna tulekuga seotud probleemide käes. Seisma ei peaks niivõrd status quo eest, kuivõrd nõudma, et mõlemas klassikalises gümnaasiumis hakkavad omavahel seotud õppekavadel meie lapsi õpetama parimad õpetajad. Loodetavasti teeb valitav linnavolikogu kõik endast oleneva vastuvõetud arengukava kiireks ja targaks elluviimiseks, et muudatuste viljad viivituseta õpilaste ja kogukonnani viia. Peale isikliku ja asutusekeskse vaate peab nägema tervikut. Vilistlased ei peaks oma emotsionaalsete mälestuste alusel eeldama omaaegse korralduse püsimist, nagu me ei soovinud 90ndate alguses plaanimajanduse jätkamist. Esiplaanile tuleb seada parim õppekeskkond praegustele gümnasistidele. Pärnumaa koolivõrk võiks olla loogiline püramiid, kus elukohapõhisele lasteaedade-algkoolide võrgustikule järgnevad sujuvat koolikohustuse täitmist võimaldavad põhikoolid keskustes (koos huviala harrastamise võimalustega) ning keskastme õpivõimalused ja kõrghariduse omandamine Pärnus. Proaktiivne tegutsemine hariduse kvaliteedi ja võrdsete võimaluste kindlustamise nimel aitab kaasa, et meie koolidesse tahetaks õppima tulla väljastpoolt maakonna piire ja omad ei lahku pealinna. Sulev Alajõe on IRLi liige ja Pärnu kunagine abilinnapea haridusalal. Pärnu linnavolikokku Alajõe ei kandideeri. Ilmatu haiglasaaga õnnelik lõpp Palju aastaid töid vedanud haiglajuhtidel ja Pärnu linnal on põhjust olla uhke valminud moodsa ravikeskuse üle. Sihtasutuse Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule ütles läinud reedel haigla juurdeehituse avamisel, et mahukate ehitusprojektide aeg on edukalt mööda saanud ja järgmised investeeringud suunatakse inimestesse. Seega võime öelda, et Pärnu uue haigla ilmatu pikk saaga on õnnelikult lõppenud. Vana haigla, mis siiani pole uut kasutust leidnud, jäi Pärnule kitsaks aastakümnete eest. Ristiku tänava haiglahoone projekteerimist alustati juba 1985. aastal. Toona peeti silmas haigemaja, mis evakuatsioonihospidalina suudaks rahuldada ravivajadusi isegi võimaliku sõja korral. NSV Liit kavandas sel ajal uut haiglate võrku, mis vastanuks eriolukordade vajadustele. Poliitilised muutused tõmbasid aga neile plaanidele kriipsu peale. Kriips tuli isegi niivõrd kapitaalne, et haiglaehitus sattus ohtu. Eestil, ammugi Pärnul kippus jõudu jääma väheseks, et selline ehitus lõpule viia. Guugeldades Pärnu haiglat, võib internetist leida nii palju lugemismaterjali, et sellest saaks edukalt kokku panna haigla ehitusloo. Kuidas asju aeti, lubadusi anti ja murti, ehitusraha näpuga anti jne. Kummati jõudis 2005 kätte siiski hetk, kui 20 aastat pärast projekteerimise algust võis haigla linnast Ristiku tänavale kolida. Siiski jäi osa teenuseid ja osakondi linna laiali. 2008 otsustati rajada kaks terviselinnakut. Ravi tänavale kerkis õendus- ja hooldusravikeskus, Ristikusse taastusravi- ja psühhiaatriakorpus. Maakonna suurima tööandja Pärnu haigla koduleheküljel on kirjas, et Pärnu haigla visioon on olla usaldusväärne, uuendusmeelne ja hooliv raviasutus. Erinevalt Tallinna linnast tahaks Pärnu haigla puhul tõepoolest uskuda, et see on lõpuks valmis saanud. Palju aastaid töid vedanud haiglajuhtidel ja Pärnu linnal on põhjust olla uhke valminud moodsa ravikeskuse üle. 90 AASTAT TAGASI (arvamus@parnupostimees.ee) Lugupeetud kaasaeglased! Rahwastel aastaid üksteisi lahinguwäljul juhmilt tappes ja häwites, on warisenud wiimasedki kõlblusjäänused. On saabunud tänapäewast kõige joomasõbralisem ajajärk. Kogu maa on läbistanud sulisew alkoholi jõgi, poetades enda harud ämbliku niitidena kõige kaugemassegi metsatallu. Enamjagu meie rahwast on asunud otse kui sihilikule enesehäwitamisele, wiinaga mürgitamisele; meie perekondisse kantakse esimese järgu tarbeina piirituspudelid, meie noorile pärandatakse juba weres alkoholi idud. Andes halba eeskuju rikutakse neid sageli juba lapseeas. (Postimehe Pärnu wäljaanne 9. oktoobril 1923) Rüütli 14, 80010 Pärnu Tel 447 7090, faks 447 7072 postimees@parnupostimees.ee www.parnupostimees.ee Toimetuse sekretär tel 447 7090 Peatoimetaja Peeter Raidla, tel 447 7063 Tegevtoimetaja Iira Igasta, tel 447 7070 Arvamus: arvamus@parnupostimees.ee; Kaupo Meiel, tel 447 7074 Kalev Vilgats, tel 447 7075 Foto: tel 447 7079 Uudised: uudised@parnupostimees.ee; tel 447 7080, tel 447 7086, tel 447 7073 Veebitoimetus: tel 447 7095, tel 447 7092 Kultuur: kultuur@parnupostimees.ee; tel 447 7085 Tarbija: tarbija@parnupostimees.ee; tel 447 7060 Sport: sport@parnupostimees.ee; tel 447 7076 Tellimine tellimine@parnupostimees.ee; tel 447 7087, 617 7717 Reklaam, kuulutused: reklaam@parnupostimees.ee; tel 447 7077, faks 447 7072 Lugejate kirjad kirjanurk@parnupostimees.ee Kojukanne Pärnu linnas Expresspost tel 617 7717 Pärnu maakonnas Eesti Post tel 447 0405 Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

12 PÄRNU POSTIMEES 8. OKTOOBER 2013 SPORT 1. Tallinlane Deniss Karpak võitis Itaalias Malcesines purjeregatil International Finn Cup esikoha. NÄDALA SÜNDMUSED Täna on Pärnu spordihallis Balti korvpalliliiga põhiturniiri mängus vastamisi KK Pärnu ja Šiauliai. Homme kohtub Pärnu jalgpalliklubi naiskond Tallinnas Euroopa meistrite liigas Saksamaa Wolfsburgiga. Reedel on Pärnu endises vanglas orienteerumissprindi võistlus ja laupäeval Võistes pika raja võistlus. Laupäeval kihutavad motosportlased kestuskrossi Eesti ja Balti meistrivõistlustel Haapsalu lennuväljal. Pühapäeval kohtub Pärnu võrkpalliklubi meeskond Schenkeri liiga mängus võõrsil Bigbank Tartuga. Pühapäeval korraldab klubi Tervisesport Niidupargis 41. Kadrijooksu 1000 ja 3000 meetri distantsidel. See ei olnud päris võrkpall Enn Hallik Vaprus kaotas Tammekale Vändra Vaprus jäi Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliigaturniiri 32. vooru mängus võõrsil 1 : 3 alla Tartu Tammeka teisele koosseisule. Kohtumise avavärava lõi Vapruse vutimees Ranet Lepik (pildil) ja esimene poolaeg lõppes Vändra meeste eduseisus. Tartlased vastasid aga teisel poolajal sellele 58., 72. ja 80. minutil löödud väravatega ja võitsid kogu mängu. Vändra Vaprus asub esiliiga turniiritabelis 38 punktiga kaheksandal kohal. (PP) Karikavõistlustel huvitav loos Eesti võrkpallikarikavõistlustel veerandfinaalpaaride loosimisel eeldatava tugevuse järgi asetamisi ei tunnistata, huvitavad surmapaarid on võimalikud, ja nii juhtuski. Vähe sellest, meeste tabelis on neid koguni kaks. Nii lähevad juba algfaasis kokku Eesti meister Tallinna Selver ja Schenkeri liiga võitja TTÜ ning karikakaitsja Pärnu VK ja ambitsioonikalt komplekteeritud Bigbank Tartu. Ülejäänud veerandfinaalpaarides on vastamisi Rakvere ja Danpower Võru/noortekoondis ning esiliigameeskonnad TTÜ/Kiili ja Paide/Türi/ Väätsa VK. Edasisaajad selgitatakse kahes kodus-võõrsil mängus, vajadusel mängitakse nn kuldne geim. (PP) TÄISKASVANUTE TENNISEKOOL võtab vastu uusi entusiaste t hommikutennis t õhtutennis t seeniortennis Info ja registreerimine tel 442 7246 e-post: info@tennisehall.ee online@parnupostimees.ee Schenkeri liiga avanädalavahetuse põnevaima lahingu serveerisid Tallinnas Selver ja Tartu, Pärnus käisid kohalikud mehed Daugavpilsist igavalt üle. Pärnu võitis Daugavpilsi ülikooli 3 : 0, andes vastasele geimides vatavalt 10, 18 ja 10 punkti. Avamängu vaatama tulnud üsnagi arvuka publiku seast kostis lõpuvile järel arutlusi, kas vanade määruste järgi lätlased üldse punkte saanuks. Siis tuli ju võita kõigepealt serviõigus ja alles teistkordne edu andis punkti. Seekord võinuks esimene ja kolmas geim vist tõesti lõppeda 15 : 0 tulemusega. Pärnakad alustasid selga raviva diagonaalründaja Siim Põlluääre ja samuti vigastatud Romet Priimäeta. Serblane Darko Filipas tegi diagonaalina oma rollis tööd hiilgavalt, tuues Pärnu meeskonnale 16 punkti efektiivsusega 15, nurgaründajad Andrus Raadik ja Kardo Kõresaar lisasid vastavalt 13 ja 10 punkti, tasemel, eriti blokis olid ka esimese tempo mehed Meris Merisaar ja Tamar Nassar. Vastane jäi kohe mängu alguses Pärnu servi vastuvõtmisega hätta, platsiperemehed domineerisid ka muudes mänguelementides ja läksid kiiresti ette 15 : 4 ning 19 : 7. Vahepeal saatis peatreener Urmas Tali leegionäride Luka Cubrilo ja Darko Filipase asemel platsile Ergo Sartakovi ja Taavet Leppiku, mängupilt ei muutunud ikka. Teises geimis üritas Daugavpils serviga rohkem peale käia, ka võttis Pärnu asja ilmselt natuke kergemalt ja korraks oldi ees vaid 20 : 16, aga siis lõpetati taas külaliste piinad. Kolmandas geimis vastupanu enam ei olnud, ja midagi ei muutunud ka siis, kui Pärnu poolel olid korraga platsil tublid varumehed Edgar Maier, Sven Saarpere ja Ergo Sartakov. Pühapäeval mängisid pärnakad juba peatreener Tali ja Tamar Nassari kodulinnas Võrus Danpower Võru/noortekoondisega ning ei kohanud sealgi oluliselt tõsisemat vastupanu, võites 3 : 0 ja loovutades noortele geimides vastavalt 15, 13 ja 15 punkti Kaks järgmist mängu peab Pärnu meeskond nüüd võõrsil: pühapäeval Tartus Bigbank Tartuga, kus mängivad Argo Meresaar ja Renee Teppan ning dirigeerib Jüri Saar viib naiskonna homme ässade vastu. Ardi Truija Jalgpallineidude treeneril jätkub veel huumorimeelt Enn Hallik Meris Merisaar, Pärnu meeskonna ainus erosarja nuusutanu, on tagasi kodus. Kohtunikuna jälgib avalt ta tegutsemist NSV Liidu maanoorte meister Toivo Kubre. Urmas Luik Andrei Ojamets, ja järgmisel pühapäeval Jelgavas Läti meistri ning karikavõitja, viimati ka Schenkeri superkarika võitnud VK Biolars/Jelgavaga. Pole kahtlust, et need on 7. novembril eurokarikasarja alustavale Pärnu meeskonnale juba tõsised pähklid. Schenkeri liiga avavoorude põnevaim lahing toimus pühapäeval Tallinnas, kus hooaegade va- igal kolmapäeval igal suvel hel rea kogenud mängijaid kaotanud Selver tuli välja lootusetust 0 : 2 kaotusseisust ja oli ka kolmandas geimis taga, aga ometi võttis Tartu meeskonna üle magusa 3 : 2 võidu. Esimeste voorude uudistena võib veel märkida Rakvere uue meeskonna 3 : 0 võitu Daugavpilsi üle ja Schenkeri liiga tiitlikaitsja TTÜ 2 : 3 allajäämist Ozolniekile. igal kuul tarbijalisa Homme on Tallinnas Lillekülas A.Le Coq Arenal Eesti esimene Euroopa Meistrite liiga põhiturniiri mäng, milles Pärnu JK naiskond võõrustab Saksamaa Wolfsburgi. Sakslannad saabuvad Tallinna täna lõuna ajal. Wolfsburgi klubi kodulehel räägitakse kohustusliku võidu järele tulekust. 18 mängijat antakse üles alles mängupäeva ehk kolmapäeva hommikul, kuid tasub teada, et Wolfsburgil on neli Saksamaa koondise põhikoosseisus tänavu Euroopa meistriks tulnut. Neil on mängija, kes löönud Meistrite liigas üle 50 ehk läbi aegade enim väravat, kolm eri klubides Euroopa Meistrite liiga võitnud pallurit ja mängijaid, kes osalenud enam kui sajas korduvalt MMil ja EMil medaleid noppinud Saksamaa koondise mängus. Vastane on väga tugev, ja pole üldse oluline, kas nad saadavad platsile tituleeritud või hoopis janused noored, arvas Pärnu naiskonna peatreener Jüri Saar. Meie läheme igal juhul võitlema, aga ma tean ka seda, et naistel on ärevus, mis võib nii pärssida kui hoopis indu juurde anda, sees. Meie kogenud väravavahist kapten Elis Meetuagi ütles, et kerged liblikad on juba kõhus. Pärnu naiskond sõidab Tallinna täna, et teha A.Le Coq Arenal kerge treening ja puhata seejärel tippsportlastele kohaselt üheskoos hotellis. Mõne mängijaga on veidi tervisemuresid, paraku ei saa ka kauane esiründaja Anastassija Morkovkina homme töölt ära ja sõidab kolmapäeval Tallinna otse mängule. Vastane on tugev, aga kaotada pole pärnulannadel midagi, sestap viskab Saar võllanalja, et kasutab tavakohasele vastupidist taktikat, üritades kodus viiki mängida ja võõrsil võitu vormistada. Küsimusele, kas Pärnu jalgpalliklubi presidendi Andres Alari lubadust peatreener ükskõik milliste numbritega kirjutatava kaotuse järel ametisse jätta, võib uskuda, vastab Saar, et sada protsenti garantiisid ei ole olemas. Kuidas homne mäng sujub, saab näha teleülekandest, PJK saadab Tallinna omadele kaasa elama kaks noorte ja vanade fännide bussi. Pärnu 41. KADRIJOOKS 13. oktoobril 2013 kl 12 Niidupargis DISTANTSID: 1000 m, 3000 m Regitreerimine alates kl 11 kohapeal Osavõtt TASUTA Klubi Tervisesport Info tel 513 2563 P. Neeme HIND 0.90 eurot