Koolist väljalangevus õpiedutute ja akadeemiliselt edukate õpilaste hinnangul

Μέγεθος: px

Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Koolist väljalangevus õpiedutute ja akadeemiliselt edukate õpilaste hinnangul"

Ενυώ Αγγελοπούλου
6 χρόνια πριν
Προβολές:

1 Koolist väljalangevus õpiedutute ja akadeemiliselt edukate õpilaste hinnangul Aive Aru-Raidsalu Valgamaa Rajaleidja keskuse infotöötaja 20. november 2014

2 Teema aktuaalsus ja uurimisprobleem Koolikohustus (PGS 9) ja õigus haridusele (EV Põhiseadus 37). 2012/13 õa põhiharidusest väljalangenuid 449, sh 328 koolikohustuslikku (Õppeasutuste ja õppurite, 2014). Sagedasim klassi õpilane (Eesti Statistikaamet, s.a.). Kõrgem töötuse määr, rohkem kuritegevust ja sotsiaaltoetusi saavaid isikuid (Eesti Statistikaamet, s.a.; Koolikohustuse, 2007). Õpiedutus peamine riskitegur (Ahola & Kivelä, 2007; Kõiv, 2007; Rumberger, 1995 jt). Autorile teadaolevalt pole võrreldud Eestis erineva puudulike arvuga õpiedutute hinnanguid väljalangevuse riskiteguritele Uurimisprobleem: kuidas hindavad koolist väljalangevusega seotud riskitegureid õpiedutud õpilased võrreldes akadeemiliselt edukate õpilastega, keskendudes erineva õpiedutusega õpilastele.

3 Uurimuse eesmärk: Uurida õpilaste hinnanguid koolist väljalangevuse riskiteguritele: 1.õpiedutud vs akadeemiliselt edukad; 2.kolm õpiedutute gruppi: ühe puudulikuga, mitme (2-5) puudulikuga ja paljude (6 ja enam) puudulikega õpilased.

4 Teoreetilised lähtekohad ja varasemad uurimistulemused Ökoloogiline süsteemiteooria (Bronfenbrenner, 1979, 1994, 2005). Väljalangevuse riskitegurite teoreetiline jaotus sarnaselt mitmete varasemate autoritega (Hammond et al., 2007; Rumberger, 2011): kooliga seonduvad riskitegurid (sh akadeemiline ebaedu); kodu ja perega seonduvad riskitegurid; sõprade ja eakaaslastega seonduvad riskitegurid; õpilase endaga seonduvad riskitegurid.

5 Valim Ühe maakonna eestikeelsete koolide kl õpilased Algselt 13 kooli, lõplik 7 kooli Sobitatud paaride meetod (matched pairs method): sama kool, klass, sugu, vanus Kokku 150 õpiedutut (2012/13 õa kolmel veerandil oli tunnistusel vähemalt 1 puudulik veerandihinne) ja 150 akadeemiliselt edukat õpilast (2012/13 õa kolmel veerandil tunnistusel puudulikke ei esinenud) Õpiedutute jaotus: 54 ühe, 52 mitme ja 44 paljude puudulikega 208 poissi ja 92 tüdrukut Keskmine vanus 14,52 a (SD=0,99)

6 Andmekogumismeetod ja protseduur Uurimisinstrument kirjalik ankeet, välja töötatud koostöös juhendaja Kristi Kõivuga Anketeerimise aeg aprill-juuni 2013 Ekspertide kaasamine, pilootuurimus Alaskaalade sisemine reliaablus ümardatult vähemalt 0,7 (va üks plokk) Vastajate anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse tagamine Andmeanalüüs IBM SPSS 20.0 programmiga (Mann-Whitney; Kruskal Wallis, hii-ruut testid; kirjeldav statistika) Koondtunnused: ankeedi üks alaskaala=üks koondtunnus, kokku 19 koondtunnust Avatud küsimuste vastused kvantitatiivne sisuanalüüs

7 Väide * - statistiliselt oluline erinevus nivool 0,01 (p<0,01) ** - statistiliselt oluline erinevus nivool 0,05 (p<0,05) Erinevus õpiedutute ja akad. edukate õpilaste vahel (U) Erinevus ühe ja mitme puudulikuga grupi vahel(u) Erinevus ühe ja paljude puudulikega grupi vahel (U) Üldine suhtumine kooli 8249,5** 1346,0 806,0** 817,5* Õpiraskused 7622,0** 1156,0 826,0** 1009,5 Suhted klassikaaslastega 11148,0 1360,0 1049,5 1054,5 Koolivägivald 10308,0 1285,0 1050,0 1105,5 Suhted õpetajatega 8475,0** 1305,0 1134,0 1022,5 Pere üldine psühholoogiline kliima 10215,5 1352,0 1066,5 1089,0 Suhted peres 9739,5* 1305,0 1134,0 1022,5 Vanematepoolne agressioon ja vägivald 10194,0 1308,0 1116,5 1001,0 Vanematepoolne tõrjumine ja isolatsioon 10367,0 1378,0 1163,5 1131,5 Vanemlik järelevalve, distsipliin ja reeglid 9165,0** 1394,5 972,5 925,5 Pere majanduslik olukord 9049,0** 1310,0 1160,0 1052,0 Pere majanduslik kitsikus 7916,0** 1092,0* 805,5** 1036,0 Kodu ja kooli koostöö 8895,5** 1362,0 1080,5 1004,5 Sõprade mõju tajumine 10856,5 1296,0 870,0* 937,0 Vaba aja veetmise viisid 11022,5 1063,0* 1089,5 936,5 Õpilase endaga seonduvad riskitegurid 8252,0** 1380,5 971,0 975,5 Erinevus mitme ja paljude puudulikega grupi vahel (U)

8 Suhtumine kooli Akadeemiliselt edukad õpilased suhtuvad kooli oluliselt positiivsemalt võrreldes õpiedutute õpilastega (U=8249,5; p<0,01) hüpotees leidis kinnitust. Positiivse hinnangu (4-5) andsid 77% akadeemiliselt edukatest ja 47% õpiedututest. Õpiedutute gruppide võrdluses hindavad suhtumist kooli kõige negatiivsemalt 6 ja enama puudulikuga õpilased võrreldes teiste õpiedutute gruppide antud hinnangutega hüpotees leidis kinnitust. Statistiliselt olulised erinevused ühe ja paljude puudulikega õpilaste vahel (U=806,0; p<0,01); mitme ja paljude puudulikega õpilaste vahel (U=817,5; p<0,05). Positiivne hinnang: 51% ühe puudulikuga, 52% mitme puudulikuga ja 29% paljude puudulikega õpilastest. Negatiivse hinnangu andsid 8% ühe puudulikuga, 8% mitme puudulikuga ja 16% paljude puudulikega õpilastest.

9 Suhted õpetajatega Akadeemiliselt edukad õpilased hindavad oma suhteid õpetajatega oluliselt positiivsemaks võrreldes õpiedutute õpilastega (U=8475,5; p<0,01) hüpotees leidis kinnitust. Positiivne hinnang suhetele õpetajatega: 71% akadeemiliselt edukatest ja 44% õpiedututest õpilastest. Akadeemiliselt edukad õpilased hindasid oluliselt kõrgemalt õpetajate õiglast hindamist, heatahtlikku suhtumist, võrdväärset kohtlemist, vajadusel õppetöös abistamist ja neile meeldisid nende õpetajad oluliselt enam võrreldes õpiedututega. Õpetajad suhtuvad minusse heatahtlikult 73% akadeemiliselt edukatest ja 44% õpiedututest (sh 50% ühe, 48% mitme ja 32% paljude puudulikega). NB! 14% paljude puudulikega õpilastest märkis õpetajate halvustava suhtumise kooli poolelijätmisele mõtlemise põhjuseks (stat. oluline erinevus ühe ja paljude puudulikega õpilaste vahel (χ2=7,84; p<0,01).

10 Kodu ja kooli koostöö Akadeemiliselt edukate õpilaste hinnangud kodu ja kooli koostööle on oluliselt kõrgemad võrreldes õpiedutute õpilaste hinnangutega (U=8895,5; p<0,01)- hüpotees leidis kinnitust. Positiivne hinnangu andsid 76% akadeemiliselt edukatest ja 65% õpiedututest. Vanemate toetust ja rahulolu hindasid akadeemiliselt edukad õpilased oluliselt kõrgemaks võrreldes õpiedututega. Õpiedutute kolme grupi vahel kodu ja kooli koostöös statistiliselt olulisi erinevusi koondtunnuses ega üksikväidetes ei ilmnenud. Kuid: õpiedututest paljude puudulikega õpilaste vanemad suhtlevad oluliselt vähem meelsasti õpetajatega ja käivad oluliselt vähem koolis koosolekutel ja vestlustel.

11 Pere majanduslik kitsikus Õpiedutute gruppide võrdluses (ühe puudulikuga, 2-5 puudulikuga, 6 ja enam puudulikuga) hindavad pere majanduslikku kitsikust kõige suuremaks 6 ja enama puudulikuga õpilased võrreldes teiste õpiedutute gruppide antud hinnangutega. Statistiliselt olulised erinevused ühe ja mitme puudulikuga õpilaste vahel (U=1092,0; p<0,05) ning ühe ja paljude puudulikega õpilaste vahel (U=805,5; p<0,01). Hinnangu 4-5 andsid 6% ühe puudulikuga, 19% mitme puudulikuga ja 12% paljude puudulikega õpilastest. Raha puudumise tõttu on pidanud kooliüritustest loobuma näiteks 18% õpiedututest ja 4% akadeemiliselt edukatest; söögiraha pole jätkunud 13% õpiedutute ja 1% akadeemiliselt edukate peredes. Õpiedutud hindasid pere majanduslikku kitsikust oluliselt suuremaks võrreldes akadeemiliselt edukate õpilaste antud hinnangutega (U=7916,0; p<0,01).

12 Huvitegevuses osalemine Õpiedutute gruppide võrdluses (ühe puudulikuga, 2-5 puudulikuga, 6 ja enam puudulikuga) osalevad õpilaste hinnangul kõige vähem huvitegevuses 6 ja enama puudulikuga õpilased võrreldes teiste õpiedutute gruppidega hüpotees kinnitust ei leidnud. Õpiedutute gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust ei leitud (χ2=1,18; p>0,05), huvitegevuses osalevad 56% ühe, 52% mitme ja 48% paljude puudulikega õpilastest. 54% akadeemiliselt edukatest ja 52% õpiedututest osalevad regulaarselt vähemalt ühes huvitegevuses, statistiliselt olulist erinevust ei ilmnenud (U=10388,0; p>0,05)

13 Veel mõtlemapanevaid tulemusi Kõige kõrgemaks hindasid sõprade arvamuse mõju enda käitumisele paljude puudulikega õpilased. Antisotsiaalset käitumist esines enam õpiedututel kui akadeemiliselt edukatel, õpiedututest enim paljude puudulikega õpilaste hulgas. Õpiedutud oluliselt sagedasemad suitsetajad, alkoholi tarbijad ja neil esines oluliselt enam probleeme politseiga. Koolis meeldis käia 48% akadeemiliselt edukatest ja 26% õpiedututest (sh 33% ühe, 29% mitme ja 11% paljude puudulikega õpilastest). 39% õpiedututest ja 27% akadeemiliselt edukatest soovisid, et ei peaks kooli minema. Hirmu kooliminemise ees tundsid 0% ühe, 8% mitme ja 18% paljude puudulikega õpilastest.

14 Veel mõtlemapanevaid tulemusi Vanemlik järelevalvele, distsipliin ja reeglid hinnang % akadeemiliselt edukatest ja 66% õpiedututest (p<0,01) Akadeemiliselt edukatest õpilastest 70% ja õpiedututest 55% elasid koos mõlema vanemaga. Õpiedutud sagedasemad kaasõpilaste füüsilise vägivalla ohvrid Paljude puudulikega õpilased ise kiusasid ja narrisid oma klassikaaslasi Õpiedututel teiste õpilaste poolt kiusamine üheks kooli poolelijätmisele mõtlemise põhjuseks

15 Koolist puudumise põhjused (%) muud põhjused 8 31 ei saa koolis hakkama 1 7 ei viitsi kooli tulla 5 33 sisse magamine bussist mahajäämine 5 13 tegin tööd või hoidsin lapsi 7 15 haigus õpiedutud akadeemiliselt edukad

16 Kooli poolelijätmisele on mõelnud: 28% õpiedututest ja 4% akadeemiliselt edukatest (χ 2 =37,36; p<0,01); 15% ühe puudulikuga, 33% mitme ja 39% paljude puudulikega õpilastest (χ 2 =7,48; p<0,05). Sagedasim katkestamisele mõtlemise põhjus akadeemiliselt edukatel väsimus ja mitte jaksamine (14%), õpiedututel viitsimatus koolis käia (29%). Õpiedututest väsimus ja mitte jaksamine ühe puudulikuga (22%) ja mitme puudulikuga (30%) ning viitsimatus koolis käia paljude puudulikega (38%) õpilaste hinnangul. Põhjuseta puudusid oluliselt sagedamini õpiedutud võrreldes akadeemiliselt edukatega (χ 2 =54,33; p<0,01): 78% õpiedututest ja 39% akadeemiliselt edukatest puudusid põhjuseta küsitlusele eelnenud veerandil. Õpiedutute võrdluses erinevusi ei ilmnenud. Koolis läheb hästi 83% akadeemiliselt edukatest ja 33% õpiedututest.

17 Piirangud Valimi moodustamise meetod Diskreetsed isikuandmed Ühe ankeedi ploki madal sisemine kooskõla Rühmitamise tunnus (erineva kvaliteediga õpiedutus) ei pruugi olla kõige olulisem Tulemuste üldistamine teistele piirkondadele

18 Praktiline väärtus Erinevused kolme õpiedutute grupi vahel Tulemuste võrdlus lisaks üldistele tunnustele ka üksikväidete kaupa Lähtekohaks edasistele uurimustele Edaspidisteks uurimusteks: riskitegurite vahelised seosed, erinevad õppekeeled ja erinevad sood

19 Aru-Raidsalu, A. (2014). Õpiedutute ja akadeemiliselt edukate õpilaste hinnangud koolist väljalangevuse riskiteguritele ühe maakonna näitel. Publitseerimata magistritöö, Tartu Ülikool. TÄNAN KUULAMAST JA KAASA MÕTLEMAST!

Σχετικά έγγραφα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.