Vabariigi Valitsuse korraldus Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad Lisa 3 Ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad Valitsemisala, tegevusvaldkond, strateegiline eesmärk, indikaator, meede Riigikantselei Üldeesmärk Indikaator Olulised tegevused ja uued algatused Vahetud tulemused Toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit valitsuse eesmärkide elluviimisel Valitsuse eesmärkide elluviimise edukus (Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud Vabariigi Valitsuse prioriteetsete eesmärkide elluviimise edukus) Tegelik tase 2013 Üldeesmärk Indikaator Elluviimist saab hinnata 2015. aastal Valitsuse tegevusprogrammis 2014 2015 toodud eesmärgid on 2015. aastaks ellu viidud Toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit valitsuse töö efektiivsuse parandamisel Valitsuse töö efektiivsus (Institute for Management Development (IMD) konkurentsivõime uuringu põhjal mõõdetava valitsuse töö efektiivsuse kuue indikaatori avalike finantsvahendite juhtimine, õiguskeskkonna piirangud ettevõtluse konkurentsivõimele, valitsuse poliitika paindlikkus muutuste suhtes, valitsuse otsuste elluviimine, valitsuse poliitika läbipaistvus, bürokraatia ettevõtluse takistusena punktide kogusumma ja Eesti keskmine koht Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas) Tegelik tase 2013 35,23 punkti ja 4. koht Koht viie parima hulgas on säilinud Meetme indikaator Valitsuse töö planeerimise parandamine Valitsuse tegevusprogrammi täitmise edukus (valitsuse tegevusprogrammi nende punktide osakaal, mille täitmine on hilinenud) Tegelik tase 2013 Hilinenud on 5% tegevusprogrammi punktidest Hilinenud on mitte rohkem kui 10% Indikaator Konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide saavutamine Tegelik tase 2013 Andmed selguvad 1
Tööhõive 72%; tootlikkus 73%; põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18 24) osakaal 11%; kõrgharidusega noored 40%; suhteline vaesus 16,5%; elukestvas õppes osalemine 15%; erialase hariduseta täiskasvanute osakaal 32%; teadusja arendustegevuse kulud 2%; ekspordi osatähtsus 0,100% Olulised tegevused Uued algatused 2015 Valitsuse töö pikaajalise planeerimise kvaliteedi parandamine Riigi jätkusuutlikule ja tasakaalustatud arengule kaasaaitamine Valitsuse tegevusprogrammi 2015 2019 koostamine ja elluviimine Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava elluviimine Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014 2016 elluviimine Valitsuse tegevusprogrammi täitmine on edukas Konkurentsivõime kava Eesti 2020 ning säästva arengu strateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid on saavutatud Vabariigi Valitsuse tööaruanne 2011 2015 on koostatud ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015 2019 on kinnitatud Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava on ellu viidud Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014 2016 on ellu viidud Meetme indikaator Valitsuse otsustusprotsessi arendamine Ministeeriumide rahulolu valitsuse otsustusprotsessi korraldusega (vastanud koostööpartnerite (sh ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, õigusosakondade ametnikud, Euroopa Liidu asjade koordineerijad ning infot edastavad isikud ja üksused) antud keskmine hinne viie palli süsteemis) Tegelik tase 2013 Ei mõõdetud (3,93 2010. aastal) Hoida taset, st vähemalt 3,8 palli Olulised tegevused Valitsuse otsuste optimaalse aja jooksul tegemise tagamine Valitsusele esitatavate ettepanekute kvaliteedi tõstmine Probleemide kohasel tasandil lahendamise tagamine Eelnõude istungile jõudmise mediaanaeg jääb 7 10 päeva vahele. Otsuste vormistamise, allkirjastamise ja nendest teavitamise mediaanaeg ei ületa nelja tundi (seaduseelnõude puhul kaht päeva). Valitsuse istungi protokolli ja kabinetinõupidamise kokkuvõtte koostamise ja allkirjastamise mediaanaeg ei ületa nelja päeva Eelnõude tiitellehe sisukokkuvõtete arusaadavus on paranenud. Riigikantseleis parandatud või uuesti vormistatud eelnõude osakaal väheneb. Valitsuse istungi nende päevakorrapunktide osakaal, mille kohta ministrid, õiguskantsler või riigikontrolör esitavad põhjendatud õiguslikke märkusi, jääb alla ühe protsendi. Jõustunud kohtuotsusega õigusvastaseks tunnistatud valitsuse õigusaktide arv püsib väike. Õiguskantsleri poolt valitsuse õigusaktide kohta tehtud põhjendatud ettepanekute arv püsib väike Valitsuse istungile jõudvate lahendamata probleemide arv ja valitsuse istungil tõstatatud uute probleemide arv püsib väike 2
Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine hädaolukorras Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine hädaolukorras on tagatud Uued algatused 2015 Meetme indikaator Ministeeriumide tööprotsessi parandamine valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamisel Valitsuse istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamise juhise rakendamine Tegelik tase 2013 Mõõdetakse üle aasta Hoida taset Olulised tegevused Valitsuse poliitika, otsuste ja tegevuste kohta info andmine selges ja lihtsas keeles, proaktiivselt ning süstematiseeritult Kriisikommunikatsioonialase võimekuse tugevdamine Valitsusasutuste koostöö ja kommunikatsiooni ühtsuse tõhustamine Ministeeriumid rakendavad soovitusi tööprotsessi parandamiseks Vabariigi Valitsuse istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamise juhis on rakendatud, ministeeriumid on saanud selleks vajalikku nõu Valitsuskommunikatsiooni arendamine Valitsuskommunikatsiooni kvaliteedi indeks (indeks koondab kümne palli süsteemis järgmised näitajad: valitsuse aasta keskmine usaldusväärsus eurobaromeetris (25%), ajakirjanike hinnang valitsuse kommunikatsioonibüroole (45%), Euroopa Liidu usaldusväärsus eurobaromeetris (10%), nende küsitletud elanike osakaal, kes on uhked selle üle, et on eestimaalased (10%), nende küsitletud elanike osakaal, kelle jaoks Eesti riigi sümbolid on tähtsad ja kes kasutavad Eesti lippu (10%)) Meedia rahulolu valitsuskommunikatsiooniga kasvab Kriisikommunikatsioonialane võimekus kasvab Meedia rahulolu valitsuskommunikatsiooniga kasvab Uued algatused 2015 Riigikaitse arengukava 2013 2022 mittesõjaliste osade rakenduskava psühholoogilise kaitse osa elluviimine Riigikaitse arengukava 2013 2022 mittesõjaliste osade rakenduskava psühholoogilise kaitse osa on ellu viidud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamine Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistused on tehtud Meetme indikaator Valitsuse Euroopa Liidu poliitika suutlikkuse ja terviklikkuse parandamine Valitsuse Euroopa Liidu suunalise tegevuse edukus Tegelik tase 2013 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ettenähtud 23 Euroopa Liidu suunalisest eesmärgist, mille tähtaeg oli 2013. aasta, on 16 saavutatud tähtaegselt Tähtaegselt saavutatud eesmärkide arv on võimalikult suur Meetme indikaator Eesti elanike hinnang Eesti Euroopa Liidu poliitika edukusele Tegelik tase 2013 50% hindab edukaks Hoida taset Olulised tegevused Valitsuse Euroopa Liidu poliitika suutlikkuse parandamine Valitsuse Euroopa Liidu poliitika eesmärgid on saavutatud. Euroopa Liidu poliitika varajase mõjutamise suutlikkus kasvab 3
Uued algatused 2015 Valitsuse Euroopa Liidu poliitika terviklikkuse parandamine Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015 2019 koostamine ja elluviimine Euroopa Liidu poliitika kujundamine, elluviimine ja rakendamine on terviklik. Ministeeriumide valdkondlik Euroopa Liidu poliitika on kooskõlas valitsuse seisukohtade ja Euroopa Liidu liiniga. Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise puudujääk on väike Eesti Euroopa Liidu poliitika aastateks 2015 2019 on kinnitatud Meetme indikaator Julgeoleku ja riigikaitse koordineerimine Riigikaitse arengukava 2013 2022 mittesõjaliste osade rakendusplaani täitmine Tegelik tase 2013 2014 Vabariigi Valitsus kiitis riigikaitse arengukava sõjalise osa heaks 24.01.2013 Olulised tegevused Uued algatused 2015 Riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimine Riigikaitse strateegia uuendamine Riigikaitse arengukava 2013 2022 mittesõjaliste osade rakendusplaani riigikaitse juhtimise osa elluviimine Meetme indikaator Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise ja arendamise süsteemi tõhustamine Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsus Tegelik tase 2013 Ei mõõdetud Tõsta taset, 5-pallisel skaalal 4,0 Meetme indikaator Avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumus Tegelik tase 2013 Ei mõõdetud Hoida taset Olulised tegevused Uued algatused 2015 Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tegevuskava uuendamine ja elluviimine Tippjuhtide arendamise süsteemi tõhustamine Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudeli uuendamine Tippjuhtide värbamise, hindamise ja arendamise e-keskkonna uue arhitektuuri väljatöötamine; värbamisportaali käivitamine Vabariigi Valitsuse kinnitatud eesistumise tegevuskava on uuendatud ja ellu viidud Vabariigi Valitsus kiitis riigikaitse arengukava mittesõjalised osad heaks 27.02.2014 ja nende rakendusplaani 7.08.2014 Riigikaitse arengukava 2013 2022 mittesõjaliste osade rakendusplaan on uuendatud ja täidetud Peaministri nõustamine riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine Tippjuhtide värbamise ja valiku süsteemi arendamine Tippjuhtide järelkasvuprogrammide uuendamine Peaminister on julgeoleku ja riigikaitse küsimustes nõustatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni istungid toimuvad regulaarselt Riigi julgeolek ja riigikaitse on keskselt koordineeritud Vabariigi Valitsus on uuendatud riigikaitse strateegia heaks kiitnud Riigikaitse arengukava 2013 2022 mittesõjaliste osade rakendusplaani riigikaitse juhtimise osa on ellu viidud Tippjuhtide ametikohtade täitmiseks korraldatud avalikud konkursid on tulemuslikud Tippjuhtide rahulolu arendustegevustega kasvab Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel on uuendatud Tippjuhtide värbamise, hindamise ja arendamise e-keskkonna uus arhitektuur on välja töötatud ning värbamisportaal on käivitatud Tippjuhtide järelkasvuprogramm on uuendatud 4
Tulemusvaldkond: Haridus Üldeesmärk Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25 64) osakaal (%). Allikas: Statistikaameti tööjõuuuring, HTMi arvutus Tegelik tase 2013 29,6 29 25 64-aastaste täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%). Allikas: EUROSTAT Tegelik tase 2013 12,6 15 Madala haridustasemega mitteõppivate 18 24-aastaste osakaal (%). Allikas: EUROSTAT Tegelik tase 2013 9,7 (sh mehed 13,6, naised 5,8) 11,0 Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal (%): funktsionaalne lugemisoskus / matemaatiline kirjaoskus / loodusteaduslik kirjaoskus)*. Allikas: OECD PISA Tegelik tase 2013 Mõõtmist ei toimu. 2012. a: 8,4 / 14,6 / 12,8 9,4 / 15,6 / 13,8 Alaeesmärk 1. MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja -liikides Madalal tasemel oskustega õpilaste osakaal (%): funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja loodusteaduslik kirjaoskus*. Allikas: OECD PISA Tegelik tase 2013 Mõõtmist ei toimu; 2012. a: 9,2 / 10 / 5,0 8,1 / 7,5 / 4,0 Põhikoolist väljalangevus kolmandas kooliastmes (%). Allikas: EHIS Tegelik tase 2013 NA, 2012: 0,6 (sh poisid 0,7, tüdrukud 0,3) Hoida taset Õppetöö katkestajate määr* kutseõppeasutustes**, gümnaasiumides***, kõrghariduses**** (%). Allikas: EHIS Tegelik tase 2013 NA, 2012: 25,8 / 1,1 / (2012/2013. õa) 24 / / (2015/2016. õa) 1.1. Õppe sisu ja mahu vastavusse viimine õppekavades seatud eesmärkide ja õpitulemustega (sh võtmepädevustega) Tegevus Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade üldosade analüüs ja korrigeerimine Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade üldosade sisu ja mahtu on analüüsitud lähtuvalt vajadusest anda hinnang, mil määral põhikool ja gümnaasium täidavad neile seadusega pandud ülesandeid ning elukestva õppe strateegia rakendamisest ja analüüsi tulemustest olenevalt muudetud. (2015. a tulemus) 5
Tegevus 1.2. Hindamispõhimõtete muutmine Töötatakse välja hindamisvahendid õppijate võtmepädevuste arengu hindamiseks Riigieksamite, lõpueksamite ja tasemetööde koostamisel töötatakse välja ja rakendatakse metoodikat, mis võimaldab hinnata ka võtmepädevusi ja probleemilahendusoskusi Põhikoolidele on välja töötatud ja internetipõhiseks kasutamiseks kohandatud hindamisvahendid õppijate õpipädevuse, suhtlemispädevuse, enesemääratluspädevuse, matemaatikapädevuse ja funktsionaalse kirjaoskuse puhul RÕK pädevuste arengu hindamiseks. Välja on töötatud RÕK läbivate teemade (sh ettevõtlikkus- ja tehnoloogiapädevuse) hindamisvahendid. Sh 2015. a tulemus - koolidel on kasutada II kooliastme läbivate teemade e- hindamisvahendid Lõpueksamite ja riigieksamite koostamisel arvestatakse ja analüüsimisel tuuakse välja võtmepädevuste areng. Eelkõige põhikoolis on võetud kasutusele elektroonilised ainealased, ainevaldkondlikud ja võtmepädevuste kokkuvõtva hindamise vahendid. Välja on töötatud koolide lisandväärtuse hindamise metoodika. Kasutatavate testide haldamiseks ja tegemiseks ning analüüside tegemiseks on olemas sellekohaste võimalustega e-keskkond. Sh 2015. a tulemus - olemas on tegevuskava testide arendamiseks, et võimaldada lisandväärtuse arvutamist Koostöös sidusrühmadega töötatakse välja kvaliteedinäitajad, mis Välja on töötatud koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja mõõdavad õppeasutuse õppe- ja kasvatusprotsessi tulemuslikkust, kutseõppeasutuste kvaliteeti ning tingimusi iseloomustavad näitajad, sealhulgas tõhusust ja poolte rahulolu. Õppeasutuste tulemuslikkuse näitajad on küsimustikud pooltele (õpilased, õpetajad, vanemad). Kvaliteeti ja tingimusi avalikult kättesaadavad ja õppeasutuste vahel võrreldavad iseloomustavad näitajad õppeasutuse kohta on avalikud tervikaruandena, võimalik on jälgida näitajate muutusi ja võrrelda üksiknäitajaid õppeasutuseti (HaridusSilm). Sh 2015. a tulemus - koolieelsete lasteasutuste näitajad on välja töötatud ja neid katsetatakse. Koolide näitajate põhjal on riiklik analüüs elektrooniliselt kättesaadav Algatused 2015 Töötatakse välja õppeasutuste välishindamise kriteeriumid, mis toetavad elukestva õppe strateegia rakendumist üld-, kutse- ja kõrghariduses. Õppeasutuse välishindamine seotakse õppeasutuse eneseanalüüsiga, milles on rõhuasetus õppe- ja kasvatusprotsessil, selle tõhususe ja tulemuslikkuse ning erinevate poolte rahuloluküsitluste tulemuste analüüsil. Välishindamisel antakse õppeasutuse eneseanalüüsi tulemustele pädev tagasiside, milles välja toodud parenduste elluviimist toetatakse Eksamiinfosüsteemi EIS arendamine Õppeasutuste välishindamine üld-, kutse- ja kõrghariduses on seotud õppeasutuse eneseanalüüsiga. Õppeasutuse eneseanalüüs on asjakohane ja mõjus. Eneseanalüüsi ja välishindamise kriteeriumid arvestavad käesolevas strateegias toodud vajadustega. Sh 2015. a tulemus - koostöös huvirühmadega on välja töötatud üldhariduskoolide välis- ja sisehindamise sidususe formaat ning õppeasutuse meeskondade ja koolinõunike koolituse õppekava. Õppekava on katsetatud 15 õppeasutuses. Kõrghariduses on sise- ja välishindamise (viib läbi Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuur) kriteeriumid üle vaadatud elukestva õppe strateegiast tulenevalt Alustatakse eksamiinfosüsteemi EIS muutmist 6
Tegevus Koolide tegevusnäitajate avalikustamine Loodud on keskkond rahuloluküsimustikele vastamiseks ja tulemuste avalikustamiseks 1.3. Üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuse õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi kujundamine Õpetajakoolitusasutused arendavad välja strateegia eesmärke toetavad ning praktilise tööga tihedalt integreeritud esma- ja täienduskoolitusõppekavad õpetajatele ning kasutavad tõhusaid õppemeetodeid ja paindlikke õppevorme, motiveerides õpetajaid omandatud teadmisi ja oskusi oma töös parimal moel rakendama Õpetajakoolituse õppekavades on hästi integreeritud teoreetilised õppeained praktikaga. Praktika on hajutatud, kuid lisaks sellele sisaldub õpingutes üks praktikaetapp, mis on vähemalt 4 nädalat pikk. Ülikoolide ja koolide meeskonnad töötavad ühtse praktikogukonnana, kus toimub pidev teineteiselt õppimine. Üliõpilasel on praktikakogukonnast kogu kutseõpingute läbimise ajaks tugiisik. Täiendusõpe on seotud esmakoolituse ja kutseaastaga. Täiendusõppe mõju hinnatakse, indikaator: osakaal koolitustel osalenud õpetajates, kes rakendavad omandatut oma töös. Paindlike õppevormide puhul on tulemus sama kui meetme 1.3 tegevuse "Õppeasutused loovad rohkem paindlikke võimalusi õpetajate ümberõppeks (uus ainevaldkond, haridustehnoloogi lisapädevus, eripedagoogikaalane lisapädevus jms)" puhul Riigi tasandil pakutakse kutseõppeasutuste õpetajatele täienduskoolitusi üld- ja erialaainete paremaks lõimimiseks, rõhutades võtmepädevuste omandamise tähtsust; luuakse kutseõpetajate ettevõtetes stažeerimise süsteem Koolijuhtide täienduskoolituse pakkujad seavad õppekavades kesksele kohale õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise ning uue õpikäsituse rakendamise Täiendus- ja ümberõppe kvaliteedi tagamiseks töötatakse välja kvaliteedinõuded koolituse pakkujale ning riiklikest vahenditest rahastatakse vaid neid koolitusi, mille pakkuja vastavus kvaliteedinõuetele on tõendatud Täienduskoolituse ja stažeerimise abil on suurendatud KÕA õpetajate valmisolekut ning tagatud neile tugi uue õpikäsituse rakendamiseks Täienduskoolituste tellijad jälgivad, et koolijuhtide täiendusõppe pakkumustes oleks kesksel kohal õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimine ning uue õpikäsituse rakendamine. Täiendusõppe mõju hindamisel keskendutakse eeltoodud aspektidele ning tulemusi arvestatakse pakkujate valikul. Sh 2015. a tulemus - rakendatakse ühtsetest põhimõtetest lähtuvat täiendusõppe mõju hindamise metoodikat Rakendatud on üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuse õpetajate ja koolijuhtide koolituse kvaliteedinõuded. Koolitaja peab tõendama enda vastavust kvaliteedinõuetele, et saada koolituseks kasutada riiklikke vahendeid. Sh 2015. a tulemus - kvaliteedikriteeriumid on aluseks täienduskoolituste tellimisel Õppeasutused loovad rohkem paindlikke võimalusi õpetajate ümberõppeks (uus ainevaldkond, haridustehnoloogi lisapädevus, eripedagoogikaalane lisapädevus jms) Ülikoolid pakuvad töötavatele õpetajatele paindlikke õppevorme lisapädevuste omandamiseks 7
Tegevus Luuakse võimalused asuda õpetajaametisse alternatiivsete õpiteede ja töökogemuse kaudu 1.4. Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine Algatuse "Huvitav kool" tegevuse laiendamine Käivitatakse programm, mille raames toetatakse õpetajate ja õppeasutuste omavahelist koostööd ja üksteiselt õppimist ning ühisprojekte kultuuriasutuste ja ettevõtetega kõigil haridustasemetel: õpetajate (sh õppejõudude) omavaheline koostöö aine õpitulemuste ja võtmepädevuste lõimimisel, õpetajate ja tugispetsialistide koostöö õpilaste käitumisprobleemide lahendamisel ja õpiraskuste analüüsimisel, õpetajate ja õppejõudude koostöö uute metoodiliste lahenduste väljatöötamisel, tegevusuuringute tegemisel, ülikoolide õppejõudude ja teadurite ühisprojektid, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides ja võrdlusuuringutes jms Ülikoolid pakuvad õpetajaametisse sisenda soovijatele kutsestandardil põhinevaid kompetentsi arendamise võimalusi Kooli ja kogukonna, riigi ja kodanike haridusalased kaasamisvõrgustikud on laienenud. Üldhariduses vajalike muudatuste tegemiseks on kaasatud haridussüsteemi väliseid inimesi ja organisatsioone Kõigil haridustasemetel toimuv arendustöö korraldus, sh vastavate programmide tööloogika, arvestab üksteiselt õppimist ja hea praktika vahendamist ning koostööprojekte kui olulist arengut tagavat meedet. Juba toimivad koostöövõrgustikud ja programmid jätkavad tegevust ning loodud on uusi. Koostöövõrgustike tööle on seatud konkreetsed ootused. Sh 2015. a tulemus - kokku on lepitud võrgustike ja koostööprojektide toetusmudelid ja püstitatud on selged ootused Alaeesmärk 2. PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID. Viia õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine vastavusse nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal (%). Allikas: EHIS Tegelik tase 2013 10,3 11 Õpetajate sooline struktuur üldhariduses (naised : mehed) (%). Allikas: EHIS Tegelik tase 2013 85,9 : 14,1 84 : 16 2.1. Õpetajate keskmise töötasu tõstmine tasemele, mis tagab selle, et koolis töötamine muutub arvestatavaks valikuks parimatele Tegevus Võimaldatakse õpetajate töötasu diferentseerimist lähtuvalt töö tulemuslikkusest Välja on töötatud õpetaja tööpanust ja tulemuslikkust iseloomustavad näitajad, mis võimaldavad õppeasutusel õpetajate töötasu diferentseerida, hoides samas ära olulised üleriigilised erisused 2.2. Õpetaja töö hindamine ning tööpanusest ja tulemuslikkusest lähtuva tasumäära kehtestamine 8
Tegevus Luuakse kasutajasõbralik eneseanalüüsikeskkond, milles õpetajal on võimalik oma kompetentse testida; eneseanalüüsikeskkond lähtub õpetaja kutsestandardites kirjeldatud pädevustest Õppeasutustes korraldatakse õpetajatega regulaarselt arenguvestlusi, mille keskmes on uue õpikäsituse rakendamine. Koolijuht motiveerib õpetajat individuaalselt lähenema igale õppijale, osalema kooli arendustegevustes ning õpetajakoolituse erinevates vormides Kasutuses on eneseanalüüsi keskkond, mis võimaldab õpetajal hinnata oma kompetentse kutsestandardist lähtudes ning määrata arendamist vajavad küljed ja leppida oma juhiga kokku arendustegevustes. Sh 2015. a tulemus - elektrooniline keskkond on kasutamiseks valmis Arenguvestlused, mille käigus hinnatakse töösooritust, kompetentse, arengut ja karjääriperspektiivi, on juhtimise ja personaliarenduse loomulikuks osaks. Arenguvestluste metoodika on ajakohane personaliarenduse nüüdisaegsete suundadega. Sh 2015. a tulemus - elektrooniline keskkond on kasutuses Oluliste üleriigiliste erisuste vältimiseks õpetajate töö tasustamisel töötavad koolijuhtide (kutseõppeasutuste ja üldharidusekoolide juhid) ühendused välja õpetajate tööpanuse ja tulemuslikkuse hindamise mudeli ning rakendavad seda lähtuvalt oma kooli eripärast Välja on töötatud õpetaja tööpanust ja tulemuslikkust iseloomustavad näitajad, mis võimaldavad õppeasutusel õpetajate töötasu diferentseerida, hoides samas ära olulised üleriigilised erisused. Sh 2015. a tulemus - näitajad on välja töötatud ja katsetatud Tegevus 2.3. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse juhi pädevusnõuete kehtestamine ja nende regulaarne hindamine Koolieelse lasteasutuse, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja Haridusasutuse juhi pädevusnõuded on aluseks värbamisel, töösoorituse rakenduskõrgkoolide juhtide ühendused ning koolipidajad töötavad hindamisel ja arendamisel (2017. a). Sh 2015. a tulemus - pädevusnõudeid välja ja HTM kehtestab koolijuhi pädevusnõuded, millest lähtutakse täiendatakse ja katsetatakse koolijuhtide värbamisel, töö tagasisidestamisel ning täiendusõppe pakkumisel ja mis muu hulgas peavad silmas ka uue õpikäsituse rakendamise eesmärki Käivitatakse koolijuhtide järelkasvu programm, kuhu valitakse konkursi alusel parimad kandidaadid Koostöös koolipidajatega töötatakse välja koolijuhtide välishindamissüsteem, mille raames antakse koolijuhile regulaarset professionaalset tagasisidet tema töö kohta lähtuvalt kooli tulemuslikkusest, samuti soovitusi täiendusõppeks; õppeasutuse juhi töö tulemuslikkuse hindamisel võetakse aluseks õppeasutuse kvaliteedinäitajad 2.4. Õpetajaameti populariseerimise programmide käivitamine Koolijuhtide järelkasvuprogrammid toimuvad ja osaluskohale on konkurents Koolijuhtide välishindamissüsteem on osa meetme 1.2 tegevuse "Töötatakse välja õppeasutuste välishindamise kriteeriumid, mis toetavad elukestva õppe strateegia rakendumist üld-, kutse- ja kõrghariduses" tervikust 9
Tegevus Ameti mainekuvandi värskendamine ja selle sihipärane kommunikatsioon sihtrühmapõhiste programmide kaudu Konkurss õpetajaks õppimima asumisel ja vabadele õpetaja ametikohtadele kandideerimisel on kasvanud. Ühiskonnas väärtustatakse õpetajaametit enam kui aastal 2014. Sh 2015. a tulemus - sihtrühmapõhised programmid on käivitunud Alaeesmärk 3. ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS. Luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused, et suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja regioonides LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%). Allikas: EHIS Tegelik tase Sihttase 2013 2015 24,6 25 Kutsehariduse statsionaarses õppes õpinguid jätkavate põhikoolilõpetajate määr (%). Allikas: EHIS Tegelik tase 2013 26,7 30 Keskhariduse tasemel õppurite jagunemine üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel. Allikas: EHIS Tegelik tase 2013 67 : 33 65 : 35 Üliõpilaste mobiilsus. Allikas: SA Archimedes, EHIS Tegelik tase 2013 3,6 (2012/13) NA 3.1. HTM, MKM ja SoM koostöös tööandjatega ning teiste ministeeriumide esindajatega käivitavad regulaarse ja süsteemse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteemi Tegevus Süsteemi käivitamiseks kutsutakse kokku kutsetegevuse valdkonna nõukogud Süsteemi käivitamiseks luuakse valdkondadeülene koordinatsioonikogu Töötab 25 kutsetegevuse valdkonna nõukogu, kes hindavad asjatundlikult majandussektorite tööjõuvajadust, oskuste arengut ning koolitusvajadusi Koordinatsiooninõukogu tegevus on käivitunud, nõukogu tagab kutsetegevuse valdkonna nõukogude koordineeritud ja eesmärgipärase tegevuse Tegevus 3.2. Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest Töömaailma esindajad osalevad aktiivselt õppekavade arendamises ja Üld-, kutse- ja kõrghariduse õppekavade arendust suunavatesse komisjonidesse õppeprotsessi kujundamises on kaasatud töömaailma esindajad. Koolid kaasavad töömaailma esindajaid õppe läbiviimisse erinevates vormides 3.3. Praktikakorralduse tõhustamine 10
Algatused 2015 Ettevõtjate ja õppeasutuste teadlikkuse tõstmiseks praktika olulisusest ja korraldusest levitatakse praktikakorralduse parimat praktikat, regulatsioonides tähtsustatakse praktika juhendamist, edendatakse eri praktikavorme või -mudeleid (sh erialaspetsiifilisi) Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides on kehtestatud ja rahastamispõhimõtted toetavad praktikakorralduse reegleid, mis tagavad õppijale piisava praktilise ametialase ettevalmistuse. Kõrgkoolide kompetentsikeskused levitavad head praktikat. Sh 2015. a tulemus - toetuse andmise tingimused on kinnitatud, ESF programm praktikakorralduse arendamiseks kutse- ja kõrghariduses on käivitatud Koostöös teiste valitsusasutustega töötatakse välja välja hoovad, mis suurendavad ettevõtete huvi praktikakohtade pakkumise vastu, arvestades ettevõtete kutsetegevusalast ning suurusest tulenevaid võimalusi ja piiranguid Õppeasutused on varustatud piisava arvu paindlike praktikavõimalustega Tegevus 3.4. Teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine (karjääriinfo ja -õpetus, info ameti- ja kutsealade tööhõive, töötuse ja palkade kohta, karjäärinõustamine) Nõustamisteenuseid pakutakse süsteemselt kõikidele Põhikooli riiklikus õppekavas ja koolide õppekavades on tagatud karjääriõpe ja - vanuserühmadele, prioriteet on põhikooli III aste (7. 9. klass), kus nõustamine vähemalt kõigile 7. 9. klassi õpilastele karjääriõpe ja -nõustamine tagatakse kõigile õpilastele Koostöös Sotsiaalministeeriumiga luuakse ühtne ning tarbijasõbralik karjäärinõustamissüsteem (ja tagatakse selle toimimine), mis aitab inimesi, kes soovivad ennast täiendada või uut eriala omandada või võtta ette muutusi tööalases elus. Tagatakse karjäärinõustamise kättesaadavus nii noortele kui ka täiskasvanutele Piirkondlikes nõustamiskeskustes on asjatundlik karjääriinfo ja -nõustamine kättesaadav erineva ettevalmistusega ja erinevas vanuserühmas inimestele. Sh 2015. a tulemus - karjääriteenuste kontseptsioon ja tegevuskava on kinnitatud Nõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks rakendatakse karjäärinõustajate valikul ja regulaarsel atesteerimisel kutsestandardi pädevusnõudeid; karjäärinõustajatele pakutakse nende arenguvajadustele vastavaid kutse- ja ametialaseid koolitusi ning tagatakse asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavus Välja on arendatud karjäärinõustamise spetsialistide kvalifikatsiooni- ja koolitussüsteem; teenuste kvaliteedihindamise ja seiresüsteem Tegevus 3.5. Töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades Üldhariduses populariseeritakse reaalainete õppimist (eriti tüdrukute seas), ajakohastatakse reaalainete õppe sisu ja meetodeid Reaalainete ainekavad on seostatud praktilise eluga ning on suunatud loovusele ja probleemide lahendamisele 11
Laiendatakse tehnika- ja loodusteaduse alase huvihariduse võimalusi (huviringid, õpilasakadeemiad, teaduskoolid, muuseumiõpe jms) Tehnika- ja loodusteaduste alane huviharidus on kättesaadav kõigile põhikooliõpilastele, võimalused ja tingimused kajastuvad kooli õppekavas Kutse- ja kõrghariduse tasemel pakutakse arendustoetusi õppekavade ja moodulite väljaarendamiseks Institutsionaalse pakettmeetme raames võimaldatakse kasvuvaldkondade õppekavade ja -moodulite väljaarendamist ja uuendamist (2015. a tulemus) Luuakse õppijatele ja õpetajatele motivatsioonipaketid, sh akadeemilise karjääri soodustamiseks ning kasvuvaldkondadega seotud teadustöö mahu suurendamiseks Tööturul olijatele pakutakse kasvuvaldkondi toetavaid täiendus- ja ümberõppekoolitusi Toetatakse rahvusvaheliste kogemuste ja pädevuse toomist kõrgkoolidesse kvaliteedi ja atraktiivsuse suurendamise eesmärgil Kasvuvaldkondade eelisarendamise vajadust on arvestatud üldises toetuste- ja stipendiumisüsteemis. (2015. a tulemus) Kutsetegevuse valdkonna nõukogud on välja töötanud kasvuvaldkondade täiendus- ja ümberõppevajadute seiramise süsteemi; riik mehhanismi, kuidas tagatakse nende pakkumine ja kvaliteedikindlustus 2015. a jooksul on programm välja töötatud Tegevus Talente kutsutakse Eestisse õppima lähtuvalt tööturu vajadustest, välisüliõpilastele tagatakse praktikakohad 2015. a jooksul on programm välja töötatud 3.6. Euroopa Liidu kutsekvalifikatsiooni tunnustamise süsteemi ajakohastamine vastavalt direktiivi 2013/55/EL nõuetele Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) Nimetatud õigusaktid on muudetud muutmine vastavalt direktiivile 2013/55/EL kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (direktiivi 2005/36/EÜ uuendus). Lisaks, koostöös vastavate ministeeriumidega (SoM, PõM, MKM, SiM) nende õigusaktide muutmine Kõrghariduse raamnõuete muutmine: arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisori, loomaarsti, arhitekti koolituse sisu ajakohastamine koostöös kõrgkoolidega Koolituse sisu on koostöös kõrgkoolidega ajakohastatud Alaeesmärk Koostöös kõigi kutsekvalifikatsiooninõude sätestanud ministeeriumidega reguleeritud kutsete läbipaistvuse ülesande täitmine (reguleeritud kutsete vajalikkuse hindamine ja võimalik dereguleerimine) Reguleeritud kutsete läbipaistvuse ülesanne on täidetud 4. DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES. Rakendada õppimisel ja õpetamisel nüüdisaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule 12
Tegevus 4.1. Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel Põhikooli, gümnaasiumi ja kutsehariduse õppekavades uuendatakse Põhikooli ja gümnaasiumi ainekavadesse on integreeritud piisav digioskuste informaatikaõpetust, et tagada koolilõpetajatele digioskuste baastase arendamine ja kasutamine konkreetse aine õpitulemuste saavutamiseks, mis omakorda tagavad kokku tervikliku digioskuste baastaseme; kutsehariduse riiklikud ja koolide õppekavad on digioskuste baastaseme tagamiseks ajakohased ning erialased digipädevused vastavad tööturu vajadustele. Sh 2015. a tulemus - kutsehariduses on pädevuspõhised standardid kehtestatud ning koolide õppekavad vastavalt ajakohastatud Kutsestandardites kehtestatakse erialaste IKT pädevuste standardid Kavandatakse ja toetatakse uuenduslikke projekte ja programme, mis võimaldavad nüüdisaegsel viisil oskusi omandada ja arendada, nende tulemustest lähtutakse õppekavaarenduses ja õppekavade rakendamisel Õpetajate ja õppejõudude digipädevuste arendamiseks pakutakse koolitusi ning töötatakse välja juhendmaterjale digitehnoloogia integreerimiseks õppeprotsessi Ülikoolide juures olevad didaktikakeskused levitavad häid praktikanäiteid, toetavad digiinnovatsiooni koolides ning õpetajate, õppejõudude ja koolide innovatsioonivõrgustikke Ajakohased IKT pädevuste standardid koostatakse kutsestandardi koosseisus. Sh 2015. a tulemus - pädevuspõhised standardid on kehtestatud Vähemalt 5 katseprojekti/programmi õppeaastas on ellu viidud ning õppekavad rikastatud ning uuendatud vastavalt katseprojektide tulemustele ning mõjude hindamisele (igal aastal, sh ka 2015. a) Õpetajad kasutavad digitehnoloogiat rohkem kui 75% tundides Toimivad innovatsioonivõrgustikud läbi erinevate haidustasemete ja hea praktika on õppeprotsessi integreeritud (tulemus 2018. a) Tegevus Õpetajatele ja õppejõududele tagatakse haridustehnoloogiline tugi, et digiajastu võimalusi õppetöös paremini ära kasutada Igale haridusasutusele on tagatud haridustehnoloogiline nõustamine HITSA poolt; haridusasutustes on toimiv haridustehnoloogiliste võimaluste õppeprotsessis kasutamise kord 4.2. Tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist toetava digitaalse õppevara olemasolu, mille hulka kuuluvad e-õpikud, e-töövihikud ja muude õpiobjektide e-lahendused, avatud õppematerjalid ning veebipõhised hindamisvahendid Luuakse süsteem koosvõimelistest tarkvaralahendustest, mis toetavad õppevara koostamist, hindamist, säilitamist, levitamist ja õppetöös kasutamist. Selle süsteemi kaudu muudetakse digitaalne õppevara õppijatele ja õpetajatele süsteemselt ning kasutajasõbralikult kättesaadavaks. Tagatakse süsteemi administreerimine ja kasutajatugi Hariduse infosüsteemid on koosvõimelised ning õppevara infosüsteem on toimiv ning sellles sisalduvat digitaalset õppevara kasutab vähemalt 80% haridusasutustest 13
Tegevus Kehtestatakse digitaalse õppevara kvaliteedinõuded (arvestades sh puuetega inimeste vajadusi), loob tingimused koolituste korraldamiseks ning juhendmaterjalide koostamiseks digitaalse õppevara autoritele Toetatakse digitaalsele õppevarale ülemineku katseprojekte õppeasutustes ning levitatakse parimat praktikat On olemas ajakohased kvaliteedinõuded digitaalsele õppevarale, juhendmaterjalid on kättesaadavad (2015. a tulemus) Erinevates klassides ja/või õppeainetes on õppeprotsessis kasutusel senise paberõppekirjanduse asemel digitaalnet õppevara, selle mõju on hinnatud ning saadud teadmus/parim praktika levitatud ning kättesaadavad 4.3. Igale üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppijale tagatakse juurdepääs õppimist toetavale nüüdisaegsele digitaristule Kooli digitaristule kehtestatakse standardid ja miinimumnõuded, tagatakse koolide digitaristu järjepidev seire Ajakohastatakse kõigi koolide interneti sisevõrgud ja luuakse võimalused nüüdisaegse esitlustehnika kasutuselevõtuks klassiruumis Pidev koolide digitaristu uuendamine tagab 2020. aastaks koolide digitaristu vastavuse soovituslikele standarditele Kõikide üldhariduskoolide võrguühendus vastab õppeprotsessi tulemusliku läbiviimise vajadustele Koolipidaja tagab igale õpetajale isikliku digiseadme kasutamise võimaluse Luuakse ja rakendatakse hariduse infosüsteemide koosvõime raamistik, sellest lähtuvalt kohandatakse ja integreeritakse olemasolevad süsteemid (nt EHIS, e-päevik, e-õppekeskkonnad, digiõppevara varamud, eksamite infosüsteem, digipärandi arhiivid) Arendatakse õppija personaalse digiõpikeskkonna lahendused erinevat liiki digiseadmetele (nutitelefonid, süle- ja tahvelarvutid) Iga õpetaja kasutab digiseadet õppeprotsessis Hariduse e-teenused toimivad tõhusalt, on koosvõimelised ning kasutajasõbralikud Digitaalset õppevara saab kasutada erinevates seadmetes ning operatsioonisüsteemides Tegevus Luuakse vajaduspõhine toetussüsteem neile õppijaile, kel isikliku digiseadme soetamine käib üle jõu Igal õppijal on võimalik kasutada isiklikku digiseadet üld- ja/või kutsehariduse omandamise protsessis 4.4. Digipädevuste hindamismudelite loomine ja rakendamine (õpetajatele, õpilastele, koolijuhtidele, täiskasvanud õppijatele) ning nende tunnustamise süsteemi juurutamine Õpilaste digipädevuste taset hinnatakse 3. ja 4. kooliastme lõpul Tasemetöödes ja lõpueksamites hinnatakse ka digipädevust 4.5. Õpivõimaluste loomine täiskasvanutele digioskuste omandamiseks ja arendamiseks 14
Tegevus Õpivõimaluste loomine täiskasvanutele digioskuste omandamiseks ja arendamisekset inimesed oskaksid kasutada digivahendeid oma elukvaliteedi parandamiseks ning töö tootlikumaks muutmiseks. Selleks teevad koolitusasutused koostööd erinevate partneritega Infoühiskonna arengukava 2020 elluviimisel Toimiv ning tulemuslik koostöö partnerite vahel Alaeesmärk Tegevus Algatused 2015 Tegevus 5. VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV. Kõigile võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks Kolmanda haridustasemega 30 34-aastaste osakaal earühmas (%). Allikas: EUROSTAT 2013 43,7 2015 40 4-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal alushariduses (%). Allikas: EUROSTAT 2013 NA, 2012: 90,0 2015 95 Vene õppekeelega põhikooli nende lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt tasemel B1*. Allikad: INNOVE ja EHIS 2013 63,9 2015 69 5.1. Kõigile lastele paindlike võimaluste loomine alushariduse õppekavas osalemiseks vähemalt aasta enne kooli, et vanematel oleks kindlus laste koolivalmiduse suhtes Alushariduse arengukontseptsiooni koostamine ja rakendamine Arengukontseptsioon annab kindla raamistiku alushariduse edasiseks arendamiseks Alushariduse ja lastehoiu süsteemi edasiarendus Lastehoiu regulatsioonid on paigas, lastehoiul on kindel osa koolieelsete lasteasutuste kõrval Eelduste loomine täiendavate lasteaiakohtade võimaldamiseks Lasteaia- ja lapsehoiukohtade saamine on võimaldatud kõigile selleks soovi avaldanutele (tegevus toimub ESF ja ERDF rahastuse toel) 5.2. Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste loomine igas maakonnas ning kvaliteetse kodulähedase põhihariduse tagamine Riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös tegeletakse Igas maakonnas tegutseb vähemalt üks riigigümnaasium. Gümnaasiumivõrk on gümnaasiumivõrgu korrastamisega korrastunud vastavalt koolivõrgukavale Töötatakse välja ning rakendatakse rahastamismudel, mis tagab juurdepääsu kvaliteetsele kodulähedasele põhikoolile ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumile Välja on töötatud ning rakendatud rahastamismudel, mis tagab juurdepääsu kvaliteetsele kodulähedasele põhikoolile ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumile. Rahastamipõhimõtted on partneritega läbi räägitud ja kokku lepitud 15
Töötatakse välja ja rakendatakse investeeringute kava gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamiseks ja pinnakasutuse optimeerimiseks Valitsuses kinnitatud gümnaasiumide ja põhikoolide investeeringute kavad on rakendunud, vastavalt väljatöötatud investeeringute kavale nüüdisajastatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu ning optimeeritakse pinnakasutus. Sh 2015. a toimub põhikoolide taotluste hindamine 2014+ tõukefondide meetmesse, rahastust saavate põhikoolide investeeringukava koostamine ja kinnitamine Töötatakse välja ja rakendatakse investeeringute kava spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugimeetmeid vajavatele õpilastele mõeldud erikoolide ja kaasava hariduse toetamiseks Valitsuses kinnitatud HEV2 koolide investeeringute kava on rakendatud lähtudes HEV kontseptsioonist. Töötatakse välja ja rakendatakse investeeringute kava spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugimeetmeid vajavatele õpilastele mõeldud erikoolide ja kaasava hariduse toetamiseks. Sh 2015. a toimub 2014+ tõukefondide HEV2 koolide meetmemääruse taotlusvoor ja hindamine, investeeringukava koostamine ja kinnitamine Tegevus Algatused 2015 Tegevus 5.3. Kvaliteetse ning töömaailma vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse kättesaadavuse tagamine Töötatakse välja ja rakendatakse kutseõppeasutusi suuremale Välja on töötatud ning rakendatud rahastamismudel, mis tagab juurdepääsu tulemuslikkusele, katkestajate arvu vähenemisele ning kvaliteedi kvaliteetsele kutseharidusele, rahastamispõhimõtted on partneritega läbi räägitud väärtustamisele suunavad rahastamispõhimõtted ning käivitatakse ja kokku lepitud. Uue kutseõppeasutuste rahastamismudeli rakendamine on nende tulemuslikkuse seire kavandatud alates 2017. aastast Töötatakse välja ja rakendatakse investeeringute kava tulemuslepingutes määratud vastutusvaldkondades esmavajaliku taristu tagamiseks 5.4. Tugiteenuste tagamine elukestvas õppes osalejale Töötatakse välja tugiteenuste standardid, mis võimaldavad pakkuda ühtse kvaliteediga teenust piirkonnast sõltumata Tagatakse tugispetsialistide tõhus ettevalmistus ja täiendusõpe, et nad tunneksid õppeasutuse spetsiifikat, oskaksid kaasata kolleege probleemide lahendamisse ja ennetustöösse 5.5. Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes osalemiseks tingimuste loomine Investeeringute kava on välja töötatud (2015. a) ja rakendatud (rakendamine toimub kuni aastani 2022) Teenust osutatakse teenuste kvaliteedi käsiraamatutes kirjeldatud standarditele vastavalt Välja on töötatud taseme- ja täienduskoolituse õppekavadele karjäärinõustaja ja - koordinaatori spetsialiseerumismoodulid; läbi viidud täienduskoolitused, sh Rajaleidja keskuste spetsialistidele 16
Tegevus Algatused 2015 Sihtrühmadele pakutakse nende vajadustest lähtuvalt paindlikke koolituskursusi võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks, luuakse erinevates kultuuriasutustes ja õpikeskustes (raamatukogud, vabahariduskeskused jms) nii individuaalse kui ka rühmatöö võimalusi õppimiseks ja enesetäiendamiseks ning pakutakse suunitletud karjäärinõustamist Täiskasvanute gümnaasiumide toimimise põhimõtted viiakse vastavusse elukestva õppe strateegia eesmärkidega (sh võimaldades VÕTA rakendamist keskhariduse tasemel) Pakutakse tugiteenuseid (õppenõustamine, karjääriinfo, sõidutoetus, lapsehoiuteenus), et töötavatel inimestel oleks võimalik õppetöös/ümberõppes osaleda Muud sotsiaalteenused ja -toetused seotakse karjääri- ja tööturule naasmise õpet toetavate teenustega Muu emakeelega inimestele pakutakse eesti keele õppimise võimalusi ja muid Eesti ühiskonnas kohanemist ja lõimumist soodustavaid teenuseid Tööandjate ning sihtrühma hulgas populariseeritakse õpipoisiõppe skeemi Kutsekeskhariduses õppijate eesti keele oskuse parandamiseks rakendatakse osalist eesti õppekeelele üleminekut Kõikides maakondades pakutakse sihtrühmale tasuta või odavaid õppimisvõimalusi võtmepädevuste arendamiseks ning erialaseks täiendus- ja ümberõppeks. Sihtrühma teavitatakse õppimisvõimalusest ja vajadusest. Rajaleidja keskuste ning Töötukassa kaudu pakutakse nõustamist Strateegia eesmärkide Muutunud õpikäsitlus, Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid ja Digipööre elukestvas õppes saavutamisel panustatakse ka täiskasvanute gümnaasiumide tegevuse arendamisse. Täiendatakse õigusakte VÕTA regulatsioonide kehtestamiseks, töötatakse välja VÕTA hea tava täiskasvanute mittestatsionaarses õppes kasutamiseks, koolid rakendavad VÕTAt õppe paindlikumaks muutmiseks Õppenõustamise teenuseid saanud õppurite arv (juhtumite arv) on kasvanud Õpipoisiõppe laiendamiseks kavandatud tegevused on käivitatud alates 01.01.2015 (TF meetme "Õppe seostamine tööturu vajadustega" tegevuse "Kutsehariduse maine tõstmine ja õpipoisiõppe laiendamine" raames) 2014/2015. õppeaastal alustatakse eestikeelsele õppele üleminekut kutsekeskhariduse vene õppekeelega õpperühmades, määratakse üks kohustuslik eesti keeles läbi viidav moodul kõigis kutsekeskhariduse õppekavades - karjääriplaneerimise ja ettevõtluse aluste moodul, mahuga 6 arvestuspunkti 5.6. Üliõpilaste ja kutseõppijate toetusskeemide rakendamine, sh vajaduspõhise toetus- ja laenuskeemi ning stipendiumide süsteemi edasiarendus ning seire 17
Tegevus Tegevus Üliõpilaste, kutseõppe- ja üldkeskhariduse õpilaste toetusskeemide rakendamine Koostatud on toetusskeemide kontseptsioon, mis on rakendatud. On loodud vajaduspõhiste õppetoetuste võimalused ka gümnaasiumiõpilastele ning õpilaskodu kasutamise võimalused. Sh 2015. a algatus - kutseõppe kättesaadavuse tagamiseks on välja töötatud ja rakendatud kutseõppe õpilaste toetuste süsteemi uuendamise kontseptsioon 5.7. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikooli lõpetajatele tagatakse võimalused eesti keele oskuse omandamiseks Riikliku programmi raames toetatakse eri algatusi eesti keele õppe Seiratakse ja analüüsitakse järjepidevalt vene õppekeelega koolide eestikeelsele taseme parandamiseks vene õppekeelega koolis aineõppele ülemineku käiku ja sisulist kvaliteeti ning toetatakse kõiki vene õppekeelega koole vajaduspõhiselt. Järjepidevalt toetatakse keelekümblusprogrammi. Sh 2015. a tulemus - valminud on analüüs eestikeelsele aineõppele ülemineku kohta vene õppekeelega koolides. Koostatud on tõenduspõhine strateegiline sekkumiskava vene õppekeelega koolide toetamiseks Toetatakse muu emakeelega laste õpinguid eesti õppekeelega koolis (õpetajate täienduskoolitus, pikapäevarühmad, mitmekultuurilisuse õpe, kultuurilugu jmt) Koolieelsetes lasteasutustes korraldatakse eakohaseid meetodeid kasutades kvaliteetset eesti keele õpet, lastele pakutakse eestikeelseid tegevusi, toetatakse muukeelsete laste õpet eesti lasteaedades Uue rahastamissüsteemi alusel muudetakse toetused uusimmigrantide, tagasipöördujate ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eestikeelses õppes (sh keelekümblusõppijad) vajaduspõhiseks ning tagatakse seeläbi koolidele toetus eelmainitud õpilaste toetamiseks. Sh 2015. a tulemus - välja on töötatud tugisüsteem koolide nõustamiseks kultuuridevahelise mõõtmega seonduvates küsimustes Riiklikult on toetatud eesti keele kui teise keele õpetamise korraldamine, õppevahendid ja koolitus/nõustamistegevus koolieelsetes lasteasutustes. Osaline ja täielik keelekümblus ning lõimitud aine- ja keeleõpe on rakendunud eesti keelest erineva õppekeelega koolides ja vene töökeelega koolieelsetes lasteasutustes. Sh 2015. a tulemus - jätkavad tööd nõustamiskeskused, pidevalt tegeldakse õppevara ja koolituse õppekavade uuendamisega. Riiklik toetus eesti keele õpetajate palgaks jätkub Algatused 2015 Muukeelsetes põhikoolides laiendatakse eesti keele ja eestikeelset aineõpetust Muukeelsete põhikoolide lõpetajatele tagatakse võimalused omandada eesti keele oskus iseseisva keelekasutaja tasemel Tulemusvaldkond: Teadus Üldeesmärk Luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase SKPs (%), sh erasektori TA kulutused SKPs (%). Allikad: EUROSTAT Tegelik tase 2013 NA; 2012: 2,18 / 1,26 2 / 1 18
Ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta (% ELi keskmisest). Allikad: EUROSTAT, Statistikaamet Tegelik tase 2013 NA; 2012: 69,9 73 Koht ELi innovatsiooniliidu tulemustabelis. Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel Tegelik tase 2013 14. 13. Alaeesmärk 6. Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine Osakaal Eesti kõigis kõrgetasemelistes teaduspublikatsioonides, mis kuuluvad maailmas 10% enimtsiteeritute teaduspublikatsioonide hulka (%). Allikad: Innovatsiooniliidu tulemustabel, Scopus/Science Metrics Tegelik tase 2013 8,5 (2009) 8,5 Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas. Allikas: EHIS Tegelik tase 2013 233 270 Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta. Allikad: EUROSTAT, Thompson Reuters Web of Science Tegelik tase 2013 1379 1400 6.1. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine Tegevus Teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku arendamise toetused jt) mahu kasvatamine kooskõlas ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega TAI süsteem on kestlik ja loodud võimekus realiseerub. Erinevate rahastusinstrumentide koostoimes areneb TAI süsteem tasakaalustatult. Riigipoolse TA finantseerimise maht on stabiilselt 1% SKPst. Teadustöö tulemuslikkus on tõusnud, teadlastel ja inseneridel on piisav järelkasv. TAI süsteem vastab avaliku ja erasektori vajadustele. Kasvanud on Eestis paiknevate teadlastele suunatud töökohtade konkurentsivõime nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tööturul, ajude väljavoolu ja sissevoolu bilanss on paranenud. Rohkem andekaid noori teadlasi seob oma karjääri Eestiga. Kasvanud on TA süsteemi innovatsioonivõimekus ja atraktiivsus erasektorile. Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlevanalüüs on tehtud ja Eesti teaduse rahastamissüsteemi kontseptsioon koostatud 19
Teaduse tippkeskuste, s.o rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmade (Centres of Excellence ) toetamine rahvusvahelise konkurentsivõime ning kvaliteedi tugevdamiseks ning riigisisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö intensiivistamiseks ja Eesti teaduse rahvusvahelise mõju suurendamiseks Eesti teaduse rahvusvaheline konkurentsivõime ning tippkvaliteet on kestlikult tugevnenud, sealhulgas on tugevnenud ettevõtluse, teadusasutuste ja ülikoolide vaheline koostöö ning inimressursi arendamine (teadlaste ja inseneride uue põlvkonna kasvatamine). Teaduse ja innovatsiooni kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajad on paranenud. Tippspetsialistide arv on kasvanud, eesliiniteaduse konkurentsivõime on tõusnud. Kasvanud on ka kõrgekvaliteediliste publikatsioonide ja patentide arv ning akadeemilise sfääri ja ettevõtluse koostöölepingute arv Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri arendamise ja teistele teadusasutustele, välispartneritele ja ettevõtetele avamise toetamine teaduse infrastruktuuride pikaajalise planeerimisvahendi - teekaardi - alusel, et mh tagada Eesti TA asutustele ja ettevõtetele juurdepääs ning osalemine ESFRI (European Strategy Forum on Research Infrastructures ) teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides, arvestades mh nutika spetsialiseerumise vajadusi Teadustaristu areng toimub vastavalt valitsuses kinnitatud teekaardile. Taristu on ajakohane, regulaarselt uuendatud ja ligipääs era- ja avaliku sektori huvirühmadele tagatud vastavalt reguleerivatele aktidele; kvaliteetsed infoallikad on kättesaadavad Algatused 2015 Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamine, sh pööratakse senisest enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele ja tagatakse doktoriõppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh doktoranditoetused), jätkatakse doktoriõppe, nooremteaduri positsiooni ja järeldoktorantuuri toetamist Doktorantide sotsiaalsed garantiid on kindlustatud. Kasvanud on doktoriõppe efektiivsus ja lõpetanute arv. Doktorandid on paremini motiveeritud, neil on materiaalne kindlustunne ja sotsiaalsed garantiid. Ülikooli kohustused doktoritööde juhendamisel on täpsemalt kindlaks määratud. Avaliku ja erasektori vajaduste rahuldamiseks on tagatud teadlaste ja inseneride järelkasv. Sh 2015. a tulemus - sotsiaalsete garantiide süsteem on rakendatud Arendatakse karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja enesetäiendamisvõimalusi, soodustab tööalast liikuvust, mh ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima teadlase või inseneri ametit. Toetatakse akadeemiliste ametikohtade konkursside avatust välisteadlastele. Ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes jälgitakse võrdsete võimaluste, sh soolise tasakaalu tagamist Välja on töötatud teadlase karjäärimudeli põhimõtted. Kasvanud on teadlase elukutse atraktiivsus ja Eestis paiknevatele teadlastele suunatud töökohtade konkurentsivõime globaalsel teadlaste tööjõuturul. Rohkem andekaid noori teadlasi ja insenere näevad enda arenguvõimalusi ja tulevikku Eestis 20