UURINGU EESTI REGIOONIDE MAJANDUS-

Transcript

1 SISEMINISTEERIUM UURINGU EESTI REGIOONIDE MAJANDUS- STRUKTUURI MUUTUSTE PROGNOOS LÕPPARUANNE Vastutav täitja: TARTU ÜLIKOOL Tartu-Pärnu-Tallinn 2009

2 Sisukord 1. Sissejuhatus 4 2. Uuringu metoodika ja ülesehitus Uuringu fookus, ajaraam, metoodikad ja andmestik Uuringu etapid 7 3. Ettevõtlusharude arenguperspektiiv Eestis Eesti majanduse seniste arengustsenaariumite rakendumine Ettevõtlussektorite arenguperspektiivid Eestis Ettevõtete erialaliitude hinnangud struktuurmuutusele Portugali või Taani tüüpi arengute mõju regionaalsele arengule Eesti regioonides oluliste ettevõtlusharude perspektiiv Rahvastikuprognoos 2011 ja Andmed ja metoodika Maakondade rahvastikuprognoos Linnade ja valdade rahvastikuprognoos Järeldused ja soovitused Maakondlik ettevõtluse struktuurmuutus ja prognoos Majandusstruktuuri ja SKP muutus Eesti regioonides Ettevõtete struktuurimuutus ja selle edasine hinnang aastail ettevõtete 49 raamatupidamisaruannete põhjal 5.3. Tööturu maakondlik prognoos aastani Piirkondlikud nõupidamised vaade regioonide arengule seestpoolt Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Ettepanekud riiklike poliitikate osas Kokkuvõte 76 2

3 7. Ettevõtlusstruktuuri muutuste ja selle mõjude hindamine ettevõtetes ja 78 omavalitsusüksustes 7.1. Metoodika ja asulate tüüpgrupid Uusettevõtluse piirkonna tüüpgrupp II tüüpgrupp: varasema suurettevõtte domineerimine III tüüpgrupp: mitmekülgse majandus- ja ettevõtlusstruktuuriga asulad IV tüüpgrupp: taanduva tööstusega väikeasulad V tüüpgrupp: ühe suurettevõttega raskustes olevad asulad Kokkuvõte ja asulatüüpide arendussoovitused Süntees. Tööjõu ümberõppe ja täienduskoolituse vajaduste hinnang regiooniti Arenduspoliitikate raamistik: piirkondlik spetsialiseerumine ja asustussüsteem Pealinnaregioon Lääne-Eesti Kesk-Eesti Lõuna-Eesti Ida-Virumaa Regionaalarengu poliitikasoovitused ja ettepanekud Statistikaametile Eesti regionaalpoliitika institutsionaalne raamistik Regioonide strateegilised arendusmeetmed Kõrge tööpuudusega asulate (KOVide) olukorda leevendavad operatiivmeetmed Poliitikasoovitused regioonides eelisarendatavate valdkondade ja meetmete suhtes Ettepanekud Statistikaametile regionaalstatistika tarvis Kokkuvõte Majanduse struktuurimuutus Demograafilised muutused Regionaalne hõivemuutus Võimalike kriiside lahendamine Regionaalne spetsialiseerumine Vajadus muuta poliitikate iseloomu 163 Viidatud kirjandus 165 Lisad 166 3

4 2. Sissejuhatus Käesolev on uurimisprojekti,,eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos" lõpparuanne. Uuringud ja analüüsitöö toimus ajavahemikus aasta september kuni aasta oktoober. Tellija oli Siseministeeriumi regionaalarengu osakond, rahastasid Riigikantselei Tarkade otsuste fond EL ESF vahenditest ja EAS. Töö tegid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, geograafia osakonna ja Pärnu kolledži ning Tallinna ülikooli Eesti tulevikuuuringute instituudi spetsialistid (vt. tabel 2-1). Projekti üldkoordinaator ja aruande toimetaja oli Dr Garri Raagmaa. Uuringu eesmärk oli hinnata ja prognoosida Eesti regioonide majanduse struktuurimuutust ning anda poliitikasoovitusi arendusmeetmete rakendamiseks. Tellija soov oli keskenduda Eesti regioonide pikaajalise arengu trendide analüüsile: regioonide majanduse ja hõivestruktuuri lähteolukorra kaardistamisele, arenguperspektiivide hinnangule ja tööjõuvajaduse prognoosimisele 3 ja10 aastases ajaperspektiivis. Oluliseks peeti tulemuste rakendatavust ettevõtlus-, tööturu-, haridus- ja regionaalpoliitikate kavandamisel ja vastavate arendus- ja toetusmeetmete ja ning -programmide väljatöötamisel, aga ka piirkondlike ja ettevõtete arengute kavandamisel. Metoodikas soovisime ühendada teoreetilise teadmise, teiste maade empiirilise ja poliitikate teostamise kogemuse Eesti regionaalstatistilise andmestiku ja, teades juba selle lünklikust, täiendavate kaasus-, meedia ja kvalitatiivuuringutega (vt. detailsemalt metoodika kirjeldust 2. peatükis). Detailsemast kaasuste analüüsist jätsime kõrvale suurlinnad ja ka tugevamad maakonnakeskused ning keskendusime väikeasulatele. Kuna sarnast kompleksset uuringut ei ole seni Eestis tehtud, siis õpiti töö edenedes - tehti algselt kavandatud metoodikasse koostöös tellija esindajatega jooksvalt korrektuure. Esimene muudatuste põhjus oli kasutatavate andmete kvaliteet, mis ei lubanud teatud andmete lõikes anda vettpidavaid prognoose isegi maakondlikult, rääkimata kohaliku omavalitsuse (KOV) tasemest. Teiseks mõjutas statistilise andmestiku kasutamist aasta teises pooles alanud finants- ja majanduskriis, mille tõttu varasemad makroprognoosid, millest kavandasime lähtuda, osutusid kasutuks. 2000ndate kasvutrendid katkesid ja asendusid kiire langusega. Sel põhjusel tuli uuringu käigus märksa enam kasutada jooksvalt kogutud andmeid ja ekspertarvamusi. Ühtlasi oli ratsionaalne muuta uuringu väljundi rõhuasetust: majandusstruktuuri muutuste ja tööjõuvajaduste lähiprognoosi asemel, mida muutuste kiiruse tõttu ei ole lihtsalt võimalik teha, suurendasime empiiriliste uuringute mahtu hindamaks potentsiaalselt kriitiliste asulate olukorda ja keskendusime enam operatiivsetele poliitikasoovitustele. Uuringu aruanne koosneb sisukorrast, sissejuhatusest, kaheksast teemapeatükist, kokkuvõttest, kirjanduse loetelust ja lisadest. Metoodika peatükk annab detailsema ülevaate uurimisprojekti struktuurist, metoodikast ja kasutatud andmetest. Kolmas peatükk analüüsib teiste maade 4

5 analoogiate alusel (regionaalse) struktuurimuutuse põhjuseid ja Eesti senist struktuurimuutust. Joonistasime välja regionaalse arengu võimalikud tulevikustsenaariumid tulenevalt institutsionaalsest valmisolekust poliitikaid teostada. Siia paigutasime ka ettevõtete erialaliitude esindajate intervjuude tulemused ning lõpptulemusena anname ekspertprognoosi väljaspool suuri linnu oluliste ettevõtlusharude tulevikust 1. Neljas peatükk hindab ja prognoosib rahvastikuprotsesse ja tööjõuressursside muutumist nii maakondlikul kui ka kohalikul tasandil aastateks 2011 ja Viiendas peatükis on konkreetsemalt vaatluse all regionaalne tööturg - lähtuvalt tööjõu-uuringu ja töötukassa andmetest ning MKMi tööhõiveprognoosist esitame maakondlikud ettevõtlusharude hõiveprognoosid aastaks 2016 ja hinnangud lähiaja muutustele. Kuues peatükk võtab kokku regionaalsete arendusspetsialistide fookusgruppide tulemused. Seitsmes osa esitab kaasusuuringute ja täiendavate värskete telefoniintervjuude tulemused suurematest tööstusasulatest, viimaste tüpoloogia ja arendussoovitused. Kaheksas peatükk sünteesib kogu eelnevat informatsiooni piirkondlikus ja maakondlikus lõikes ning esitab eeldatava ja soovitatava regionaalse spetsialiseerumise kirjelduse ning soovitused koolitatavate erialade suhtes, millele on ratsionaalne tulevikus enam rõhku panna. Viimane üheksas peatükk esitab konkreetsed administratiivsed, strateegilised ja operatiivsed poliitikasoovitused. Lisadesse on paigutatud statistilised koondid, osa joonised ja välitööde kokkuvõtted. Tänuavaldused Soovime ennekõike tänada projektis osalenud ettevõtete ja ettevõtete organisatsioonide, ministeeriumite, kesksete ja regionaalsete arendusasutuste, omavalitsuste ja kohalike arendajate esindajaid (kokku üle 200 inimese), kes meie andmepäringutele vastasid, olid nõus aega kulutama intervjuudele või muul moel panustasid. Suur tänu ka TÜ üliõpilastele, kelle praktikatööd tegid võimalikuks hoopis suurema infomassiivi kogumise. Eriline tänu kuulub Siseministeeriumi töötajatele Eedi Sepale ja Maila Kuusikule, kes tellija esindajatena tööd kureerisid ja kiiresti muutuvad olukorras arvukalt häid lahendusi välja pakkusid. Ja loomulikult täname rahastajaid - Riigikantseleid ja EASi. 1 Samad eksperdid osalesid hiljem Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööhõiveprognoosi koostamisel, mis omakorda sai aluseks ka siinsele regionaliseeritud tööhõiveprognoosile. 5

6 2. Uuringu metoodika ja ülesehitus Uuringu metodoloogiliseks aluseks on kriitiline realism (Sayer 1992, 2000), mis on kohane keeruliste ühiskondlike ja regionaalsete protsesside uurimiseks ja muutuste põhjuste leidmiseks. Realism ühendab endas varasema teoreetilise teadmise, nii ekstensiivsed (kvantitatiivsed) kui ka intensiivsed (kvalitatiivsed) uurimismeetodid, millega kaetakse puuduoleva info osad, ning sünteesi, mis seob analüüsi tervikuks. 2.1 Uuringu fookus, ajaraam, metoodikad ja andmestik Uuringu fookuseks oli regionaalse so. maakondliku - taseme majandusarengu tuleviku prognoosimine. Uuringu mahtu arvestades jätsime detailsematest analüüsidest üldjuhul välja kasvavad suurlinnad Tallinna ja Tartu, mille puhul on kasutatud valfavallt statistilisi ja sekundaarseid allikaid. Antud uuringu mahtu ja kiiresti muutuvaid olusid arvestades ei ole võimalik anda vettpidavat prognoosi 227 omavalitsuse majandusstruktuuri ja tööjõuvajaduse muutuse kohta - statistiline viga oleks lubamatult suur. KOV tasemel oli küll võimalik saada retrospektiivseid ettevõtluse ja hõiveandmeid (2006. aasta ettevõtete aastaaruannetest, jooksvatest Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti tulumaksuandmetest) ja analüüsida nende dünaamikat, kuid saadavaid trende ei ole võimalik käimasoleva struktuurinihke (paljud varasemad edukad ettevõtted on suurtes raskustes) ja turbulentsi tõttu prognoosi aluseks võtta. Metoodika koostamise hetkel aasta kevadel lähtusime kahest ajalisest muutuspunktist: 3 aasta (kuni 2011) ja 10 aasta (kuni ) perspektiivist. Eeldasime aastaks intensiivset restruktureerimist (siseturu) majanduslanguse tingimustes aastaks aga stabiliseerumist kõrgemal lisandväärtuse tasandil, mis tähendanuks Lääne analoogiate põhjal rea traditsiooniliste sektorite taandumist ja valdavalt linnalise tootmis-äriteenuste ja mõningast maalise rekreatsioonisektori kasvu. Paraku on globaalne ja sellest tulenevalt ka Eesti majanduslangus olnud kardetust märksa sügavam, mistõttu kriisi mõju on eeldatavalt prognoositust pikaajalisem. Nii ei olnud meil enam võimalik kasutada varasemaid makrotasandi prognoose. Septembris 2009 avalikustati MKMi Eesti tööhõiveprognoos, mida ka kasutasime. Stabiilseim, kriisist märksa vähem mõjutatud andmestik oli kasutada rahvastikuarengu prognoosimisel, kuid siin on probleemiks rahvastiku- ja eriti 2 Kuna MKMi tööhõiveprognoos koostati aastani 2016, siis oli ratsionaalne regionaalne tööhõiveprognoos anda samas ajaraamis. 6

7 rändeandmete puudulikkus. Oludes, kus ligi 20% inimestest ei ela registreeritud elukohas, tuleb mitmeid järeldusi paraku teha siiski ekspertide laiema teadmise põhjal. Saamaks vahetut informatsiooni muutuvatest oludest, korraldasime koostöös kohalike arenduskeskuste, töötukassa esindajate ning maakondlike ettevõtlus- ja arendusliidritega (kes valdavad kohalikku olukorda) nõukojad (fookusgrupid), mille eesmärgiks on toimivate ettevõtlusja tööjõualaste trendide kulgemise ja mõju selgitamine. Samuti küsitlesime regioonides oluliste ettevõtete erialaliite. Tuleb arvestada, et ettevõtted rakendavad majandusraskuste korral väga erinevaid strateegiaid: võimalik on sektorist väljumine, spetsialiseerumine, tootmise mehhaniseerimine või väljaviimine odavama töö maadesse. Probleemne on ka ettevõtete vastuste tõlgendamine: sageli ei taha nad ka juba suurtes raskustes olles seda tunnistada ning hindavad olukorda tulevikus märksa positiivsemana. Seetõttu kasutasime tõenäoliselt taanduvate suurettevõtete või ühetaolise tööhõivega ettevõtluspiirkondade või perifeersete asulate kaasuste uuringuid (sisaldab allikatena nii statistikat, meedia sisuanalüüsi kui ka intervjuusid erinevate osapooltega). Algselt kavandatud 25 asula asemel võtsime kokkuleppel tellijaga vaatluse alla 56 kaasust. Ka on tulenevalt kriisist rõhuvas enamuses tegu probleemsete, peamiselt tööstusettevõtete hõive taandumisest tingitud kaasustega. Viimase intervjuude vooru kasvanud tööpuudusega KOVides viisime läbi oktoobris vahetult enne lõppraporti esitamist. 2.2 Uuringu etapid Uurimisprojekti aluseks võtsime Eesti Arengufondi tellimusel TÜ majandusteaduskonna poolt koostatud uuringu: Eesti olulisemate majandussektorite konkurentsipositsioon ja selle dünaamika keskpikas perspektiivis. Seda täiendasime Eesti lõikes värskete statistiliste ja empiiriliste andmetega ning koostasime Portugali ja Taani näitel majandusstruktuuri ja regionaalse arengu stsenaariumid. Määratlesime Eesti majanduses kiiresti kahaneva konkurentsivõimega majandusharud. Lisasime haruliitude intervjuude tulemused ja koostasime ekspertprognoosi Eestis kasvavatest ja kahanevatest harudest. Demograafilises prognoosis hindasime maakondlikult tööealiste arvu muutusi kolmes vanusegrupis. Selgitasime välja need omavalitsused, kus tööealiste arv ja kvalifikatsioon seab piirangud uute investeeringute tarvis. Kuna asulate lõikes ei ole statistikat praktiliselt olemas, siis kasutasime analüüsil ja prognoosil KOV tasandi andmeid. Edasi võtsime vaatluse alla regionaalse hõivemuutuse. Kuna usaldusväärne maakondlik statistika oli olemas vaid kolme põhisektori kohta, siis analüüsisime neid andmeid regionaalselt põhjalikumalt, kasutades faktoranalüüsi. Teiseks puhastasime aasta andmetega 7

8 ettevõtteregistri andmebaasi ja analüüsisime ettevõtlusstruktuuri muutusi maakondlikus ja keskusääremaa lõikes, püüdes nii leida kiiremini kasvavaid ja kahanevaid allharusid. Tabel 2-1. Tartu Ülikooli Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoosi koostamine etapid, tulemused ja põhitäitjad (vastutavad täitjad on alla joonitud). Etapp, tegevus Tulemus (Vastutavad) tegijad 1. Stsenaariumite regionaliseerimine: ettevõtlussektorite arenguperspektiiv, haruliitude küsitlus (ptk) Üle-eestiline struktuurimuutus, järeldused regionaalsele arengule. Dr Garri Raagmaa, prof Tiiu Paas, prof Urmas Varblame, prof Helje Kaldaru, Jaanika Meriküll 2. Demograafiliste piirangute Tööturu potentsiaalne maakondlik suurus ja Prof Tiit Tammaru ja muutuste hinnang (ptk 4) kvalifikatsioon maakondades ja KOVides 3 ja 10 aasta perspektiivis 3. Maakondlik tööturuanalüüs (ptk 5) Maakondlikud struktuurimuutused lähtuvalt potentsiaalsetest kriisi- ja kasvusektoritest. Prof Raul Eamets, Jaanika Meriküll Tööjõu ülejääk/puudus hinnang ümber- ja täiendusõppe üldmahtude vajadusele 4. Regionaalsed nõukojad (fookusgrupid) (ptk 6) Täpsustatakse prognoose kohalike uuringute võrdluses, määratakse kaasusomavalitsused Dr Aado Keskpaik, dr Erik Terk, Andres Viia ja -ettevõtted 5. Potentsiaalsete uusettevõtlusalade ja kriisiasulate kaasuste analüüs Eeldatavalt taanduvate perifeersete suurettevõtete ja võimalike kasvupiirkondade arengu hinnangud Raigo Ernits (MSc), dr Erik Terk, dr Aado Keskpaik, dr Garri Raagmaa, Andres Viia (ptk 7) 6. Süntees, spetsialiseerumise, tööjõu ümberõppe ja Piirkondlik ja maakondlik struktuurmuutus, perspektiivsed harud, ümber- ja täiendusõppe vajaduse hinnang Dr Garri Raagmaa, dr Erik Terk, prof Raul Eamets, dr Aado Keskpaik täienduskoolituse vajaduste hinnang (ptk 8) 7. Poliitikasoovitused ja (andmekorje), indikaatorite ettepanekud Statistikaametile (ptk 9) Soovitused meetmeteks Dr Aado Keskpaik, dr Erik Terk, dr Garri Raagmaa, prof Helje Kaldaru, prof. Tiiu Paas Lähtudes praegusest tööhõivest, eeldatavatest sektoraalsetest struktuurinihetest (tööhõive muutuste prognoosist), demograafilisest muutusest (vanusstruktuuri nihe, noorte eeldatav väljaränne suurlinna, pensioniealiste maaleminek jms) koostasime maakondliku tööhõive muutuse hinnangud, kasutades Eesti tööjõuuuringu andmeid. Algselt kavandamise analüüsi lühemaks ( ) ja pikemaks perioodiks ( ). Tulenevalt lähiaastate makroprognooside ebakindlusest andsime vaid regionaalse prognoosi aastani 2016 (ühtiv MKMi tööhõiveprognoosiga). 8

9 Kaasati maakondlike arenduskeskuste, töötukassa, maavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste vastavad spetsialistid. Regionaalsed nõukojad oli ka koht esmaste analüüsitulemuste edastamiseks. Ühtlasi täpsustati 5. etapi kaasusomavalitsuste ja intervjueeritavate ettevõttete nimekrija. Asulate kaasusuuringute raames selgitati välja, millised on kasvavad ja kahanevad olulisemad ettevõtted, mis asuvad väljaspool suuri regionaalseid keskusi (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) ja nende tootmisettevõtete asupaigad, kus on selgelt tegemist monofunktsionaalsete asulate ja väikelinnadega. Hiljem täiendati seda listi suurema tööpuuduse ja maksulaekumise kahanemisega KOVidega. Järgnevalt korraldati kaasuste uuringud, intervjueeriti ettevõtete juhte ja ka kohalike omavalitsuste esindajaid (etapp 5). Sünteesi tulemusena joonistuvad välja taanduvate harudega piirkonnad ja perspektiivsed piirkondlikud ja maakondlikud spetsialiseerumised ning ja täpsustub koolitusvajadus. 9

10 3. Ettevõtlusharude arenguperspektiiv Eestis Järgneva taustapeatüki eesmärk esitada taustainformatsioon majanduskeskkonna kohta ja välja selgitada majandusharude hõivemuutuse trendid, kasutades nii statistikat kui ka jooksvat küsitlust. Peatükk on ülesehitatud järgmiselt. 1) a arengufondile koostatud stsenaariumeid tutvustav, täiendatud ja kommenteeritud tekst, millega täpsustatakse olemasolevat lähteolukorda majanduses. 2) Ettevõtluse harustruktuuri muutuste võrdlev analüüs teiste maadega, mis lubab hinnata võimalikke probleemseid ja kasvavaid harusid. 3) Erialaliitude intervjuude kokkuvõte hetkesiseisust. 4) Kokkuvõte regionaalse restruktureerimise eeldatavast loogikast ja ettevõtlusharude eksperthinnang Eesti majanduse seniste arengustsenaariumite rakendumine Koostas: Urmas Varblane aastal koostas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna töörühm Eesti Arengufondi tellimusel uurimuse Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tuleviku-väljavaated 3. Töö ühe osana pakuti välja ka Eesti majanduse arengustsenaariumid. Et toimunud on kiired muudatused, siis esitatakse siin nende stsenaariumite kommenteeritud versioon Stsenaariumite telgede valiku põhjendus ja kirjeldused Peamine oht Eesti majanduskasvu jätkusuutlikkusele peitub majandusstruktuuri liiga aeglases kaasajastumises. Seetõttu valiti arengustsenaariumite koostamisel üheks põhidimensiooniks ettevõtte ning indiviidide muutumis- ja koostöövõimekus (vt joonis 3-1, vertikaalteljel). Neid iseloomustavad näitajad on ettevõtete valmidus koha muutmiseks väärtusahelas; kasutatavate tehnoloogiate uuendamine; toodete, teenuste ja protsesside innovatsioon; koostöövalmidus; õppimisvõime jms. Muudatuste toetamisel on valitsussektoril oluline roll, mistõttu kujunes teiseks põhidimensiooniks just selle võimekuse hindamine. Valitsus saab olla kas passiivne (toimuvaid protsesse vaid kõrvaltvaatajana jälgiv) või aktiivne (protsesse mõjutav ja toetav). Mõju saab avaldada nii otseste majandus-, sh ettevõtluse toetamise, poliitikate kui ka teiste majandusega seotud (näiteks haridus-, teadus-, migratsiooni-) poliitikate kaudu. 3 Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Eesti Fookuses Nr.1, 2008, Eesti Arengufond, Tallinn,

11 Joonisel 3-1 on esitatud kahe põhidimensiooni võimalike kombinatsioonide alusel kujunevad neli erinevat majandusarengu stsenaariumit. Need on tähistatud nimetustega Seisev vesi, Looduslik valik, Tühikäik ja Põhjatäht. Iga arengurada on erinev ja viib kindla seisundini, kusjuures protsessi käigus on võimalik ka ühelt (mitte küll kõigilt) teisele üleminek. Joonis 3-1. Eesti majandusarengu võimalikud stsenaariumid. Stsenaarium Seisev vesi : ettevõtlus jätkab senist, väga (liiga) aeglast ümberstruktureerimist, inimeste muutumisvõime on madal ja riik (laiemalt võttes ühiskond) ei pea vajalikuks või ei suuda oma vastavaid poliitikaid oluliselt muuta ja nende tõhusust suurendada. Stsenaarium Tühikäik : riik küll aktiviseerub ja üritab olulisi poliitikaid rakendada, kuid need ei haaku ettevõtluse soovide, initsiatiivi ja koostöötahtega või osutuvad muudel põhjustel ebaefektiivseteks (vt käsitlust tagapool). Stsenaarium Looduslik valik : ettevõtted muutuvad (tekkinud olukorra tõttu) aktiivseteks, kuid nende tegevus on põhiliselt individualistlik, koostöövõimalusi riigi, teiste ettevõtete ja partneritega ei kasutata. Stsenaarium Põhjatäht : arenguhüpe saavutatakse ettevõtluse muutumisvalmiduse ja võimekuse ühendamisel riigipoolse toetava (sh koostööl ja võrgustumisel/klasterdumisel põhineva) tegevusega Stsenaariumites kirjeldatu teostumine Hinnates loetletud arengustsenaariumite taustal ja aasta jooksul maailma- ja Eesti majanduses toimunut, saab teha järeldusi. Kõige tõenäolisem tundus, et Eestis käivitub stsenaarium Seisev vesi ja sealt liigutakse järk-järgult edasi Looduslikku valikusse. Kuid maailmamajanduse olukorra väga äkiline muutus tõi kaasa järsu liikumise otse üles, jättes Seisva vee etapi vahele. Looduslik valik on väga selgelt juba käivitunud, sest kiire majanduslanguse järel jäi riik majanduses eriliselt passiivseks ning muutusi hakkavad käivitama peamiselt ettevõtted 11

12 ja üksikisikud. Riigi tegevus on seni piirdunud peamiselt fiskaalpoliitilise tasakaalu taastamise ja struktuurfondide kiirendatud kasutuselevõtuga aasta sügisel võttis Eesti valitsus positsiooni, mida strateegiamaatriks isegi ei katnud: hakkas kujunema suhtumine, et tõstame kiiresti väga erinevaid ettevõtlust puudutavaid makse ja püüame majanduskriisi sisenemisel nii eelarvet tasakaalustada aasta septembris oktoobris, kui Eesti sisenes majanduskriisi, ilmutati soovi tõsta mitmeid aktsiisimakse, turismindusettevõtete poolt makstavat käibemaksu jne. Joonisel 3-1 iseloomustaks seda liikumine Seisva vee strateegiast vasakule ehk riik töötaks lausa muutustele vastu. Arengustsenaariumi Looduslik valik peamised iseloomulikud tunnused Arengustsenaarium käivitub, kui kiire majanduslanguse järjel jääb riik majanduses endiselt passiivseks ning muutuseid hakkavad algatama peamiselt ettevõtted ja üksikisikud. Stsenaarium saab võimalikuks kõige tõenäolisemalt Eesti majanduse kõva maandumise ehk kiire majanduslanguse korral. Paljudes tööjõumahukates harudes ja siseturule suunatud ettevõtetes toimub järsk tootmise vähenemine ning tööjõupuudus suureneb kiiresti. Eesti riigireitingud langevad, paljud riskikartlikumad välisinvestorid lahkuvad. Riigieelarve laekumised vähenevad, kuid sotsiaalsed kohustused suurenevad. Tugeva turukonkurentsi tingimustes jäävad ellu vaid väga efektiivsed firmad, kohanemisvõimetud kaovad. Läbi majanduse struktuuri muutumise taastub konkurentsivõime vaid üksikustes valdkondades. Kahjuks ei sisenenud Eesti ettevõtted majanduskriisi ettevalmistatud muutmiskavadega. Maailmaturu nõudluse nõrkus teeb hilinenud muudatusteks valmistumise nüüd veelgi keerulisemaks. Kriisiolukorrast väljumine on jäetud ettevõtete ja indiviidide kanda. Viimaste muutumismotivatsioon tuleneb aga soovist ellu jääda. See on võimalik vaid küllaldase efektiivsuse ja tugeva ümberkohandumisvõime olemasolul. Eesti majanduse ülikiire ümberpaiknemine Seisva vee stsenaariumist Loodusliku valiku stsenaariumisse tõi kaasa majanduse kokkutõmbumise, lühikese aja jooksul likvideerub väga suur arv ettevõtteid ja kaob palju tööjõudu. Tööpuudus ja passiivsus kasvab, uuesti hakkab suurenema väljaränne. Ettevõtete olelusvõitlus ei vii (vähemalt esialgu) tehnoloogilise taseme tõusule, sest moderniseerumiseks ei leita vajalikku raha. Rahvusvahelisel tasandil mõraneb Eesti positiivne kuvand kiiresti, sest riigi roll innovatsiooni edendamisel ja majanduse ümberkohandumise toetamisel (eriti konkurentmaadega võrreldes) on nõrk. Arengu liikumine läbi järsu kriisi Loodusliku valiku stsenaariumisse on nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka moraalselt kulukas. Eriti kulukas on see Eestile kui väikeriigile, kus heal tasemel tööjõudu, edukaid ettevõtteid ja muid vajalikke ressursse on väga piiratud hulgal. Selle tulemusel tekib valitsusel kohustus leevendada suuri sotsiaalseid probleeme. Samuti langeb ettevõtete turuväärtus. 12

13 Edasised võimalikud protsessid Praegu sõltub Eesti majanduse käekäik peamiselt sellest, kuidas lahenevad maailmamajanduse probleemid. Väga suur küsimärk on see, kas ja millal hakkavad mõjuma juhtivate tööstusriikide valitsuste poolt aasta lõpus ja alguses välja lubatud abipaketid. Kui need rakenduvad ja suudavad lõpuks ometi taastada rahandussüsteemi usaldusväärsuse ning konkreetsete valitsus-sektori investeeringutena lisanduvad ka otsesed toetusmeetmed, siis võib aasta lõpus, kuid ilmselt siiski alles aastal näha globaalse majanduse kahanemise lõppu. Vähetähtis pole ka see, kuidas suudab Ameerika Ühendriikide uus administratsioon veenda teisi majanduspartnereid, esmajoones Aasia riike, enda majanduse rahastamist läbi võlakirjade ostmise jätkama. Käesoleval aastal selgub ka Hiina riigikapitalistliku mudeli võimelisus kohanduda suure maailmaturu nõudluse langemisega. Euroopa Liidus muutub üha suuremaks majanduspoliitiliste võimaluste vastasseis eurotsooni kuuluvate ja sinna pürgivate riikide vahel. Siseneda püüdvad riigid ei suuda täita Maastrichti leppe tingimusi, samal ajal kui liikmesriigid kasvatavad valitsussektori võlakoormust üsna kergekäeliselt. See omakorda raskendab esimestel kodanikele aruandmist, miks nemad ei turguta oma majandust rohke välisvõlaga. See põhjustab paljudes uutes ELi liikmesriikides rahva rahulolematust ja sillutab teed populistlike ja radikaalsete poliitiliste jõudude esilekerkimisele. Eesti siseturg ei taastu niipea, sest laenuraha kadumine oli väga järsk ja pole tõenäoline, et siin tegutsevad välismaised pangad suudaksid ja sooviksid endist olukorda taastada. Lisaks sellele ei ole ka meie majapidamiste ning ettevõtete laenuvõtmise võime lõputu. Selles olukorras oleks loomulik lahendustee kaupade ja teenuste ekspordi soodustamine, et sellega koduturu nõrkust kompenseerida. Kergem on neil ettevõtetel, mis jäid kiire majandusarengu järgus konservatiivseteks ja ei paigutanud kogu teenitud kasumit kinnisvarasektorisse kiiret tulu teenima. Loodusliku valiku stsenaariumi raames hakkavad majandusüksused oma kulutusi väiksemate müügivõimalustega kohandama. Seetõttu viivad paljud raskustesse sattunud firmad sisse osalise tööajaga töötamise, mis (võrreldes SKP langusega) aeglustab tööhõive langust. Tulemuseks on erasektori palkade kiire kahanemisega kohandumine ehk toimub nominaalpalga langus. Kõik need sammud kokku tekitavad tööjõu ülepakkumise, mis võib mõjutada Eesti majanduse edasist arengut sektoriti erinevalt. Üks osa ettevõtjatest võib loota, et kahanenud tööjõukulude ja uue suure tööjõupakkumise tingimustes polegi vaja põhimõttelisi struktuurimuudatusi teha ja saab jätkata vanaviisi. Teiselt poolt pakub turule sisenenud suur hulk tööjõudu, kelle hulgas on ka palju valgekraesid, võimalust alustada uute teadmusmahukamate toodete ja teenuste pakkumist. Tekivad eeldused uue ettevõtluse arenguks, mis alustab suhteliselt sõltumatuna varasemast tootmis- ja teenusepakkumise baasist. Kui suudame säilitada ka rahvamajandusliku stabiilsuse, siis suureneb mõne aja pärast agressiivsete välisinvestorite huvi omandada Eesti ettevõtteid (analoogia

14 aastaga). Järjekordne firmade ülesostmine toimub seekord juba rohkem välisinvestorite endi vahel. Riigipoolsete meetmete parimal viisil kasutamiseks on vajalik valitsuse tihe koostöö erasektoriga. Lisaks konkurentsivõimet suurendavate meetmete rakendamisele tuleks kiiresti mõelda järsult kasvava töötute hõive küsimustele oluliselt suurendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid, alates täiendus- ja ümberõppe programmidest, lõpetades pikaajaliselt töötute kaasamisega läbi tööklubide ning hädaabitööde. Kui õnnestub ülaltoodud tegevused realiseerida ja Eesti peamiste kaubandus-partnerite majanduse elavdamise meetmed hakkavad mõju avaldama, siis on lootust, et aasta lõpupoole hakkab majandus ka meil uuesti elavnema. Kui eelarvepuudujääk suudetakse Maastrichti kriteeriumite piires hoida ja inflatsioon on ülimadal, siis võib tekkida võimalus eurole üleminekuks. See taastaks maailmas usalduse Eesti majanduse vastu ja tooks riiki uuesti vajalikke investeeringuid nii välisinvesteeringutena kui ka, tänu paranevatele laenutingimustele, Eesti ettevõtete juurdepääsuna odavamale laenuressursile. Niisugused positiivsed muutused looksid jälle pinnase tarbijate kindlustunde kasvuks, nad hakkaksid enam tarbima ja suunaksid majanduse uuesti kasvama. Kokkuvõttes toimub läbi majanduskriisi üsna kiire majandusstruktuuri muutumine tegevusvaldkondade ja ärimudelite teisenemise kaudu, mis taastab konkurentsivõime osades valdkondades, kuid see on Eestile nii majanduslikus kui sotsiaalses plaanis väga kulukas Ettevõtlussektorite arenguperspektiivid Eestis Koostas Garri Raagmaa TÜ majandusteaduskonna Arengufondi aruande 4 baasil Areng postindustriaalsesse ühiskonda läheb läbi industriaaletapi. Samal ajal kui arendatakse välisturgudele suunatud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid majandusharusid, peab töötlev tööstus läbima nii struktuuri- kui ka tehnoloogilise muutuse, et saavutada kõrge tootlikkus. Madal tootlikkus on suures osas põhjustatud Eesti majanduse ebasoodsast struktuurist. Kui võrrelda Eesti ja Taani tööhõive struktuuri tegevusalade lõikes (joonis 3-2) torkab silma, et Eestis on suhteliselt suurema osakaaluga tööstus ja energeetika ning väiksemaga äriteenuste harud. Niisiis on Eestis hõive enam kontsentreerunud tegevusaladesse, kus mahajäämus Taani tootlikkusest on suhteliselt suurem. Veelgi suuremad erinevused torkavad silma, kui vaadata struktuuri töötleva tööstuse sees. Võrreldes Taaniga on Eesti hõives suhteliselt suure osakaaluga harud, mille tootlikkus on Taanis väike, nt Taaniga võrreldes on Eestis rõivatööstuse osa hõives üle 10 korra suurem ja Taani tasemest 4 5 korda kõrgem on Eestis tekstiili- ja puidutööstuse osa hõives. Samas on Taani 4 Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Eesti Fookuses Nr.1, 2008, Eesti Arengufond, Tallinn, Tulenevalt rahvusvaheliselt võrreldava statistika suurest laagist ei ole andmed kättesaadavad, ja nii ei olnud antud uuringu tausta tarvis neid aasta võrra värskendada ratsionaalne. 14

15 andmete alusel kõrge tootlikkusega tööstusharud Eesti majanduses tagasihoidliku osakaaluga. Kui üksikutes töötleva tööstuse harudes saavutataks ühe või teise Lääne-Euroopa riigi vastava haru tootlikkus, siis jõuaks sama harustruktuuri juures Eesti tootlikkus ainult 90%-ni Taani tasemest, 78%-ni Saksamaa tasemest ja 80%-ni Soome tasemest. Eesti jääks taolises võrdluses selgelt alla ka Tšehhile ja Poolale, mõlema riigi puhul jõuaks Eesti nende tootlikkuse ja meie hõive struktuuriga vaid 86% ja 87% tootlikkuseni. Eesti tegevusalade osakaal võrreldes Taaniga (% Taani tasemest) Kinnisvara, äriteenused Transport, kommunikatsioon Hotellid, toitlustus Kaubandus Ehitus 66% 99% 72% 93% 90% Energeetika, gaas, vesi 229% Töötlev tööstus 135% Hankiv tööstus 860% 50% 150% 250% 350% 450% 550% 650% 750% 850% Joonis 3-2. Eesti ja Taani tegevusaladel töötajate jaotuse võrdlus (vastavas harus töötavate töötajate osakaalu suhe Eestis ja Taanis, protsentides Kui analüüsida EL-27 riikide majanduse harustruktuuri tuginedes Eurostat andmebaasis toodud andmetele lisandväärtuse loomise kohta aastatel kuue agregeeritud tegevusala lõikes ning kasutades selleks faktoranalüüsi, on võimalik välja tuua kaks majandusstruktuuri üldnäitajat. Neist esimene (F1) iseloomustab postindustriaalse teenusmajanduse arengutaset. Teist (F2) võib tõlgendada kui tehnoloogilise innovatsiooni keskkonda iseloomustavat faktorit. See üldnäitaja on positiivselt seotud tööstuse osatähtsusega, aga just tööstus loob eeldused laiapõhjaliseks innovatsiooniks. Mainitud kaks majandusstruktuuri üldnäitajat selgitavad ca 64% tootlikkuse (lisandväärtus töötaja kohta) varieeruvuse EL-27 riikides. Ülejäänud 36% on seletatav riigispetsiifiliste teguritega, sh ka kuulumisega uute või vanade liikmesriikide hulka. Postindustriaalse teenusmajanduse näitaja (F1) väärtuse alusel grupeerub Eesti samasse rühma uute liikmesriikidega endiste sotsialismimaadega, kus teenusmajanduse roll lisandväärtuse kujunemises on veel suhteliselt väike. Tehnoloogilise innovatsiooni keskkonda iseloomustava näitaja (F2) taseme poolest eristuvad Lõuna-Euroopa ja Balti riigid muust Euroopast näitaja 15

16 keskmisest oluliselt madalama väärtuse tõttu. Majandusstruktuuride arengu üldtendentsiks on vaatlusalustes riikides liikumine postindustriaalse teenusemajanduse suunas, ainsaks erandiks on Slovakkia. Eesti on siin üldtendentsiga kaasas käinud, kuid areng ei ole olnud väga suur. Lisandväärtuse loomise harustruktuurist võib teha järgmised järeldused. Eesti majandusstruktuur ei meenuta kuigivõrd kaasaegset teadmispõhist majandust, vaid pigem on tegemist odavale tööjõule rajatud tööstuse ja teenuste pakkumisega. Eestil ei ole võimalik ainult ettevõtete tehnoloogilist taset tõstes ja nn tehnilist tootlikkust suurendades jõuda tootlikkuse tasemelt järele arenenud tööstusriikidele. Hädavajalik on tööstuse struktuuri muutus suurema tootlikkusega allharude osatähtsuse suurendamise suunas (näiteks täppisriistade valmistamine, meditsiinitehnika, keerulised elektroonikakomponendid ja -seadmed). Kuna ettevõtete senises arengus ei ole näha nihet innovatsiooni suunas, peab püüdma protsessi majanduspoliitiliste instrumentidega mõjutada. Kui analüüsida seniseid muutusi tööhõive struktuuris, siis on drastiliselt vähenenud primaarsektori osatähtsus ning kasvanud teenindussektori osatähtsus. Samas ei toimunud struktuurne muutus mitte niivõrd tööjõu ümberpaiknemise (mingil määral see siiski toimus), kuivõrd üldise hõivatuse vähenemise tõttu. Ainult teenindussektoris on hõive absoluutarvudes natuke kasvanud, võrreldes möödunud sajandi üheksakümnendate aastate algusega. Seega on ka hõive struktuuri arengus jälgitav üldine tendents postindustriaalse teenustemajanduse poole. Samas ei tohi unustada, et arenenud riikides toimub see tööstuse osatähtsuse vähenemise, kuid Eestis primaarsektori languse arvel. See aga mõjutab negatiivselt tootlikkuse muutust, nagu eespool juba märgitud. Analüüsides ametikohtade ning majandusharude struktuuri Eestis ning võrreldes seda arenenud riikides valitseva olukorraga võib öelda, et Eestis on nii tootmisstruktuur kui ka kasutatav tehnoloogia Euroopa keskmisega võrreldes enam sinikraedele 5 orienteeritud. Samas näitavad mitmete tegevusalade andmeanalüüsid, et tulevikus kasvab enim nõudlus kolmanda haridustasemega (kõrgharidus, rakenduslik kõrgharidus ning kutseharidus pärast keskharidust) töötajate järele. Üks oluline tegur töökohtade väljaviimisel on tööjõukulu töötaja kohta. Analüüsi kaasati kiiresti arenevad Aasia riigid: Hiina, India, Korea, Malaisia ja Filipiinid. Vaatluse all olnud perioodil ( ) on Eestis tööjõukulu kasvanud kiiremini kui Aasia riikides (joonis 3-3). Kui veel aastal oli Eestis tööjõukulu enamikus harudes ca 50% kõrgem, siis 2006 on see 2 3 korda kõrgem kui võrdlusgruppi valitud Aasia riikides. Niisiis on võime konkureerida Aasia riikidega madala tööjõukulu aspektist lähtuvalt väga kiiresti vähenenud. 5 Ametialade klassifikaatori järgi ISCO6-ISCO9 (põllumajanduse- ja kalanduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, lihttöölised). 16

17 400% 350% % 250% 200% 150% 100% 50% 0% Puit Ehitusmat. Mööbel Toit Keemia Tekstiil Rõivas Masinaehitus Täppisriistad Joonis 3-3. Tööjõukulu Eesti töötleva tööstuse valitud allharudes protsentides Aasia riikide (Hiina, India, Korea, Malaisia ja Filipiinid) tasemest. Allikas: ILO andmebaas, autorite arvutused Palga kasv iseenesest ei pruugi olla probleemne. Kui sellega kaasneb tootlikkuse tõus ja kasumid ei vähene, siis ei teki ka survet töökohtade väljaviimiseks. Paraku kasvas Eestis jääktulu töötaja kohta aeglasemalt kui palgad reas harudes: tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine; naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine; kirjastamine, kummi- ja plasttoodete tootmine; transpordivahendite tootmine, transport. Niisiis palga tootlikkusest kiirem kasv esineb eelkõige töötlevas tööstuses. Selle harudes tõmmatakse Eestis tootmist tõenäoliselt koomale Madala tootlikkuse põhjuseks on kindlasti ka ebapiisavad investeeringud kapitali (põhivara töötaja kohta moodustas aastal ainult 22% eurotsooni keskmisest tasemest). Niisiis on kapitali akumulatsioon äärmiselt oluline majanduskasvu tegur, sest ettevõtte investeeringud (näiteks põhivarasse) loovad potentsiaali ettevõtte tegevuse jätkamiseks või ka laiendamiseks. Kuigi investeeringud materiaalsesse põhivarasse kasvasid Eesti töötlevas tööstuses aastaks 17

18 võrreldes aastaga viiekordseks, on nende maht ühe töötaja kohta arvestatuna ikkagi oluliselt madalam kui EL-15 riikides ja madalam ka Sloveenia, Slovakkia, Ungari, Tšehhi tasemest, mis ei võimalda töötaja kohta tuleva kapitali jõudmist mainitud riikide tasemele lähitulevikus. 450 Tootlikkus töötaja kohta A haagiste-; E- ehitusmaterjali-; T- toiduainete-, M-mööbli-, R-rõiva; P-puidutööstus E2004 E A2000 A2001 A2002 A2005 A2004 A2003 P2005 P2004 M2004 M2005 P2003 P2002 T2004 T2003 T2001 T2002 M2003 M2002 T2000 P2001 R2005 M2001 R2004 P2000 M2000 R2001 R2003 R2002 R2000 T2005 E2003 E2001 E Põhivara töötaja kohta (tuh.eek) E2002 Joonis 3-4. Eesti töötleva tööstuse mõnede harude põhivaraga varustatuse ja tootlikkuse areng aastatel 2000 kuni 2005 (lisandväärtus ja materiaalne põhivara töötaja kohta tuhandetes kroonides). Kõige enam olid investeeringud põhivarasse kasvanud kütusetootmises, raadiotelevisiooniseadmete ja sideaparatuuri tootmises ning jäätmekäitluses, kuid nimetatud tööstusharude osatähtsus tööhõives ei ole suur. Võrreldes töötleva tööstuse keskmisega investeeriti suhteliselt vähem toiduainete ja jookide tootmisse, rõivatootmisse, nahatöötlemisse, keemiatööstusesse, ehitusmaterjalide ning mööbli tootmisse. See lõi olulised piirangud ka tootlikkuse kasvuks, kusjuures viimatinimetatud harudel on olnud oluline koht Eesti töötleva tööstuse tööhõives. Kuigi investeeringute rentaablus (ärikasumi suhe omakapitali ja pikaajaliste laenude summasse) töötlevas tööstuses tervikuna perioodil oluliselt ei muutunud (2002. a 17,6% ja a 17,8%), toimusid olulised arengud üksikutes harudes. 6 Sellist ajaperioodi on vaadeldud, sest aastal ettevõtte tulumaksu kaotamine jaotamata kasumilt põhjustas mitmel juhul aasta kasumi näitamise aastal, mistõttu vastava aasta kasumit võib lugeda ebanormaalselt kõrgeteks. See paistab ka andmetest välja. 18

19 Investeeringute rentaablus langes tekstiilitootmises (2002. a 14% ja a 4%), paberimassi- ja paberitootmises (vastavalt 25% ja 7,2%), kontorimasinate ja arvutite tootmises (29% ja 16%), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmises (23% ja 16%), naha töötlemises (25% ja 13%), puidu töötlemises ja puittoodete tootmises (21% ja 14%). Investeeringute vähenenud rentaablus raskendab nendes harudes tehnoloogia uuendamist ja kapitalimahutusi. Samas kasvas reas harudes investeeringute rentaablus: ehitusmaterjalide tootmises (vastavalt 19% ja 27%), metalltoodete tootmises (10% ja 19%), keemiatööstuses (20% ja 29%), meditsiinitehnika, optikariistade jms. tootmises (10% ja 44%). Tootlikkuse suurendamine Eesti töötlevas tööstuses eeldab investeeringute kasvu masinatesse ja seadmetesse. Tööjõu kapitaliga asendamine selle erinevates vormides võimaldaks säilitada rahvusvahelist konkurentsivõimet tööjõukulude kasvu tingimustes. Seejuures on erinevates harudes sama suure tootlikkuse kasvu saavutamiseks vajalikud investeeringud vägagi erinevad: kui perioodil nõudis ehitusmaterjalide tööstuses tootlikkuse kahekordne kasv töötaja kohta tuleva põhivara suurenemist vähem kui kolmandiku võrra, siis näiteks toiduainete tootmises ja haagiste tootmises eeldas palju väiksem tootlikkuse kasv väga suuri investeeringuid põhivarasse. Tugevasti investeerisid: a) tööstusharud, mis kasutasid ära kinnisvarabuumi ja üldiselt laenuraha kiire sissevoolu poolt põhjustatud nõudluse kiiret kasvu Eesti siseturul (ehitusmaterjalitööstus ning värvide, lakkide jt pinnakaitsevahendite osa keemiatööstuses); b) tööstusharud, mida toetas siseturu nõudluse kasv (toiduainete tööstus); c) välisturgude niššidele orienteeritud tööstusharud (treilerid, eri tüüpi puitmajad). Samas peab olema tagatud tasakaal ettevõtetes rakendatud kapitali (tootmisvõimsuse) ja müügivõime vahel. Investeeringute kasutamise efektiivsuse tagamiseks peab investeeringud (põhivara) maksimaalselt ära kasutama müügitulu teenimiseks. Seda seost analüüsiti põhivara käibesiduvuse (müügitulu põhivara krooni kohta) näitaja abil. Näitaja madal väärtus viitab sageli liigsele investeerimisele põhivarasse sellest saadava müügituluga võrreldes. Töötleva tööstuse keskmisest tuntavalt madalam oli see näitaja toiduainete ja jookide tootmises, tekstiilitööstuses, puidu töötlemises ja ehitusmaterjalide tootmises. See tähendab, et neis harudes on kõrgema rentaabluse saavutamine raskem, sest madalat käibesiduvust saab kompenseerida vaid kulude oluline kokkuhoid. Teine tegur tootlikkuse tõstmisel on innovatsioonid, nii toote- ja teenuseinnovatsioonid, tehnoloogiliste protsesside uuendused kui ka mittetehnoloogilised ümberkorraldused (turunduslikud ja organisatsioonilised innovatsioonid). Grupeerides Eesti majandusharud vastavalt tootlikkuse (lisandväärtus töötaja kohta) esialgsele tasemele aastal 2000 ja selle kasvumäärale perioodil ning arvutades innovatsiooniprotsesside sisendi, protsesside ja väljundite indikaatorid innovatsiooniuuringu (CIS4, ) andmetest, avaldusid ettevõtete innovatsioonistrateegiates suured erinevused ja probleemid. 19

20 Kodumaise ja väliskapitaliga ettevõtetel on väga erinev innovatsioonikäitumine. Esimestel on kulutused innovatsioonile (sh kulutused uurimis- ja arendustegevusele) väikesed eelkõige kõrge ressursibarjääri tõttu. Harud, kus tootlikkus (loodud lisandväärtus töötaja kohta) oli aastal suhteliselt madal (ehitus, kaubandus, põllumajandus, enamik töötleva tööstuse harusid), pole hiljem üldjuhul innovatiivse tegevusega tegelenud, sõltumata sellest kas nendes loodud lisandväärtus kasvas kiiresti või aeglaselt. Peamise põhjusena toovad ettevõtted välja kõrge ressursibarjääri. Tööjõu tootlikkuse kasv on olnud kiireim kodumaisele turule orienteeritud sektorites, sõltumata nende innovatiivsusest. Seega ei ole lähimineviku innovatiivsus olnud sageli haru konkurentsivõime põhiteguriks. Algselt kõrge tootlikkusega harudes (keemia- ehitusmaterjalide-, meditsiiniseadmete ja optikatööstuses, postisides ja telekommunikatsioonis), on kiiret kasvu aidanud saavutada eelkõige pehmed (mittetehnoloogilised, sh turunduslikud ja organisatsioonilised) innovatsioonid. Neis harudes on tehnoloogiainvesteeringute mõju olnud tootlikkuse kasvule väiksem. Eksportivad harud on suhteliselt madalama lisandväärtuse tootlikkuse ning selle aeglase kasvuga, mis peegeldab ühelt poolt nii turgude staatilisust kui ka ekspordi suunatust allhankele või odavamatele toodetele. Samas on kulutused innovatsioonile neis sektorites suuremad kui koduturule orienteeritud harudes. Kokkuvõttes võib öelda, et (lisandväärtuse alusel) mitmed madala tootlikkusega harud on sattunud kasvavate kulude ja taanduvate kasumite tõttu nõiaringi, mis ei võimalda neil tegeleda innovatsiooniga, et seeläbi oma toodete lisandväärtust tõsta. Lisandväärtuse alusel kõrge tootlikkusega harudest nautisid kiiret kasvu eelkõige kodumaisele kõrge nõudlusega siseturule orienteeritud harud (elektrienergia-, gaasi ja veevarustus, kinnisvaraalane tegevus), kuid nende lisandväärtus ei tulene innovatiivsetest toodetest, mistõttu võib eeldada, et see kasv ei ole jätkusuutlik. Kõrge tootlikkuse ja selle aeglase kasvuga harud (paberitööstus ja kirjastamine, arvutite, elektriseadmete tootmine) on investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, samuti on innovatiivsete toodete osakaal käibes suhteliselt kõrge. Põhjuseks võib siin pidada asjaolu, et kõrge lähtetootlikkuse korral nõuab lisandväärtuse edasise kasvu saavutamine oluliselt rohkem investeeringuid innovatiivsesse tegevusse. Summeerides arenguid tootlikkuses, majandusstruktuuris, tööturul, investeeringutes põhivarasse ja innovatiivsetes tegevustes, võib Eesti edaspidise arengu seisukohalt tuua välja järgmised kriitilise tähtsusega teemad: tootlikkuse kasv töötlevas tööstuses, sest sealne kõrge tootlikkuse saavutamine võimaldab hiljem liikuda ka teadmusmahukate teenuste pakkumisele; kõrge tootlikkuse saavutamine töötlevas tööstuses eeldab struktuurseid muudatusi, erinevate indikaatorite järgi eksisteerib terve rida probleemseid harusid, eelkõige tekstiili-, naha- ja rõivatööstus, mille mahud tõmbuvad tulevikus oluliselt kokku. 20

21 3.3. Ettevõtete erialaliitude hinnangud struktuurmuutusele Koostasid Aado Keskpaik, Erik Terk ja Andres Viia Saamaks ettevõtjatepoolseid majanduse (all)harude tasemel üldistatud hinnanguid ja seisukohti ettevõtluse olukorra ja arengu väljavaadete suhtes viis TLÜ ETI a märtsis läbi telefoniintervjuud rea ettevõtjate erialaliitudega. Intervjuudega kaetud majandussektorite valikule seadis raamid Eestis välja kujunenud liitude kogum. Lisaks loobuti teadlikult intervjueerimast tuntud probleemidega majandusharusid (ehitus ja ehitusmaterjalide tööstus, põllumajandus), monopoolsete teenuste pakkujate (veevarustus, soojatootmine) ja ka mitmeid suhteliselt väikese osatähtsusega harusid esindavaid liite. Tulemusena intervjueeriti järgnevat 13 ettevõtjate liitu, küsimustele vastasid valdavalt liitude tegevjuhid. 1. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit 2. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 3. Eesti Turbaliit 4. Eesti Etendusasutuste Liit 5. Ravimitootjate Liit 6. Eesti Hotellide- ja Restoranide Liit 7. Eesti Masinatööstuse Liit 8. Eesti Mööblitootjate Liit 9. Eesti Toiduainetööstuse Liit 10. Eesti Projektbüroode Liit 11. Eesti Metsatööstuse Liit 12. Autoettevõtete Liit 13. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Intervjuu (lisa 3) küsimuste iseloomu mõjutasid nii uuringu üldine suunitlus kui intervjuu vorm. Kuna käesolev uuring on suunatud regioonide arengu prognoosimisele ning ettevõtluse üks peamisi ja vahetult regioone mõjutavaid külgi on tööhõive, siis oli hõive muutumise aspekt intervjuudes esiplaanil. Telefoniintervjuu piiratud aeg (kuni 30 minutit) ja vastaja vähesed võimalused abimaterjale kasutada sundis keskenduma ainult esmatähtsatele küsimustele. Vastustena eeldasime eelkõige üldist vaadet käsitletava haru arengut mõjutavate tegurite toimemehhanismile. Vastavalt said sõnastatud ka esitatavad küsimused. Küsimustik ise ja vastuste ülevaade on esitatud lisades. Allpool on vastuste materjal struktureeritud mitte üksikküsimuste, vaid peamiste teemade lõikes (vt. ka lisa 3) Väljavaated kriisiperioodil Liitudelt küsiti arvamust oma liikmeskonna allharude väljavaadete kohta nii tööhõive kokkutõmbumise kui ettevõtete arvu kahanemise osas lähimal kolmel aastal. Eelduseks oli, et tugevasti kokkutõmbuvateks võib pidada üle kolmandiku tööhõivest kaotavaid allharusid. 21

22 Vastustest selgus, et küsitletud erialaliitudega seotud majandusharudest oodati olulisel määral tööhõive ja ettevõtete arvu kahanemist, umbes kolmandiku võrra vaid rahvusvahelises autotranspordis. Põhjuseks on see, et paljud väikefirmad ei suuda enam maksta autode liisingumakseid. Mõnedes harudes on lähiperioodil oodatav tööhõive kokkutõmbumine tingitud peamiselt seotusest ehitusega. Projekteerimises ulatub tööhõive langus käesoleval aastal prognoositavalt 20%. Kuni veerandi piires oodatakse tööhõive kahanemist metsatööstuse allharudes. Saematerjali maailmaturg on küll madalseisus, kuid Eesti eksport isegi kasvab senise Soome ja Rootsi turuosa kahanemise tõttu. Kasvavaks allharuks on pelletite tootmine seoses biokütuse kasutamise laienemisega (sh Eesti kombijaamad). Pelleteid hakatakse tootma isegi väheväärtuslikust ümarpuidust. Mööblitööstuse hõive on seni langenud 10%, edasist ei osata prognoosida. Masinatööstuse oodatavat 10-15% tööhõive kahanemist seotakse praeguse ehitusmasinate ja - mehhanismide, aga ka autotarvikute tootmise madalseisuga. Kuna autode tootmine varem või hiljem uuesti kasvab, siis oodatakse siin olukorra paranemist. Aparaadiehituses, laevaehituses ja tööriistatootmises on seni muutused turu olukorras väikesed. Tekstiili- ja õmblustööstuses, mida on pikka aega peetud Eestis kokkutõmbuvaks haruks, oodatakse vaid kuni veerandi töökohtade kadumist. Eeldatakse ettevõtete lihtsast masstoodangust loobumist, spetsialiseerumist nišitoodetele (erirõivad, intelligentsed tekstiilid jmt) ja sellega konkurentsivõime tagamist. Liidu hinnangul on Eesti tekstiili- ja õmblusettevõtted avatud konkurentsis viimaste aastatega tugevnenud. Turismist sõltuvas majutuses ja toitlustuses (hotellid, restoranid) oodatakse hõive kokkutõmbumist 10-15%, seda peamiselt siseturismi languse tõttu. Ka etendusasutuste tööhõive langust prognoositakse 10% ümber. Toiduainetetööstuses on kasvava mehhaniseerimise ja automatiseerimise tõttu ka normaaloludes tööhõive langev umbes 5% aastas. Praegustes oludes ei julgetud prognoosida kindlat kokkutõmbumise määra, kuid raskem on ekspordist sõltuvatel allharudel - eeskätt piimatööstusel. Lähiperioodil kokkutõmbuvate harude kõrval leidub ka tööhõive säilimise suhtes positiivse väljavaatega harusid. Infotehnoloogia- ja kommunikatsiooni valdkonnas ega ravimitootmises üldist tööhõive kahanemist ette ei nähta. Kodumaises autotranspordis püütakse kõiki juhte hõives hoida ja võimalust mööda parandada personali kvaliteeti, kasutades ära heade autojuhtide pakkumise tõusu tööturul. 22

23 Turbatootmises oodatakse praeguse hõive säilimist seoses uute kombijaamade käikuminekuga ja heade ekspordiväljavaadetega Harusiseste muutuste regionaalsed eripärad kriisiperioodil Kuigi üldise tendentsina võib liitude vastustes näha harude arengu käsitlemisel regionaalsete eripärade pidamist teisejärguliseks, saab siiski välja tuua järgmised momendid. Mitmete harude puhul on esmaseks kriisi mõju piirkondlikult diferentseerivaks teguriks harude väljakujunenud paigutusmuster. Telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogia, aga ka ravimitööstuse ettevõtted on koondunud Tallinna ja Tartu ümber, kuid kuna harude väljavaated on küllalt positiivsed, siis nende panus üldisse tööhõive kahanemisse jääb väikeseks. Tallinna ja Tartu kanda jääb põhiosa projekteerimisfirmade kokkutõmbumisest. Veidi laiema ringi linnadega on seotud rahvusvahelise autotranspordi ettevõtted, aga ka etendusasutused. Nendega seotud tööjõu ettenähtava vabanemise mõju koondubki sinna. Ka masinatööstuse tööhõive on valdavalt linnades ja selle kokkutõmbumine mõjutab seega eelkõige linnasid. Kohalike loodusressurssidega seotud harud on oma loomu poolest hajusama paigutusmustriga. Metsatööstuse ja mööblitööstuse hõive kokkutõmbumine peaks seetõttu kanduma eelkõige metsarikkamaisse maakondadesse, kuid kuna haruliidu arvates on konkurentsieelis neil maakondadel, kus väärtusahelas omavahel seotud ettevõtted asuvad lähestikku (madalam transpordikulu), siis eeldatavasti ühtlustab see mõju levikut üle riigi. Toiduainetetööstuses peetakse ettevõtete väljavaateid diferentseerivaks eelkõige suurust ja turupositsiooni. Ellu jäävad eeldatavasti suured, mõistlikult investeerinud ja tuntud kaubamärgiga ettevõtted. Seega riskantsem on seisund väiksematel ja vähemtuntud ettevõtetel, mis asuvad sageli väikelinnades. Tekstiili- ja õmblustööstus on küllalt hajusa paigutusega ja ei paista ka selget mustrit kriisiaegsetes reaktsioonides. Küll aga leitakse, et pikemas perspektiivis on sellel harul väljavaateid edukalt jätkata Ida-Virumaal, kus on traditsioonidega tööstuslik kultuur. Hotellide ja restoranide väljavaated on paremad Tallinnas, kus välisturismil on suur osakaal. Vastavalt turismivoogude senistele suundumustele võib eeldada kõnealustes ettevõtetes tööhõive olulisemat kokkutõmbumist Lääne- ja Lõuna-Eestis Kriis ja koostöö Võimalusi kriisi läbimist leevendada ettevõtjate või/ja avaliku sektori koostööga tunnetatakse mitmes erialaliidus. Teatava poolehoiu on saavutanud piirkondlike või üleriigiliste klastrite moodustamise idee. Seda nähakse positiivse võimalusena masinatööstuses, mööblitööstuses 23

24 ja projekteerimises. Masinatööstuses märgitakse juba toimivate näidetena Tallinna ja Tartu klastreid. Mitme muu erialaliidu arvates piisab aga väiksema ulatuse või regulaarsusega ühistegevusest - eelkõige ühistest turundusüritustest. Toiduainetetööstuses peetakse vajalikuks eesti toitu ja laiemalt toiduainetetööstuse piirkondlikke tooteid tutvustavate päevade läbiviimist. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit tõstab esile ühisturundust koostöös EASi ja kohalike omavalitsustega. Eesti Metsatööstuse Liit korraldab piirkondlikke kontaktpäevi, et otsida kohaliku koostöö (nii ettevõtted kui omavalitsused) parandamise ja sellega konkurentsivõime lisamise võimalusi. Infotehnoloogia-ettevõtete koostöö esimese näitena on toodud demokeskus Ülemiste Citys. Elementaarselt vajalikuks koostööks kohalike omavalitsustega peetakse regulaarseid kohtumisi ja ühisarutelusid ettevõtjatele huvipakkuvatel teemadel. Lisaks eeltoodule esitati veel ettepanekuid, mille elluviimist oodatakse oma haru olukorra parandamiseks keskvalitsuselt: venemaalastele piiriületuse lihtsustamine soodustaks turismi Ida-Virumaal, erametsaomanike metsatulu maksustamise leevendamine stimuleeriks madalakvaliteedilise puidu ülestöötamist biokütuseks, riigi poolt kliiniliste ravimite kliiniliste uuringute toetamine võiks tõsta ravimitööstuse konkurentsivõimet Kokkuvõte Läbiviidud küsitlus hõlmas suurt osa Eesti eraettevõtlust esindavaid erialaliitusid, sh selliseid Eestis olulisi harusid esindavaid, nagu masinatööstus, metsatööstus, mööblitööstus, toiduainetetööstus, infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, hotellid ja restoranid jt. Valdav enamik neist hindab kriisiperioodil oma liikmeskonna ettevõtete oodatavaks tööhõive languseks vahemikku 10-25%. Arvestades lisaks ehituse ja ehitusmaterjalitööstuse üldteada kriisi, võib nentida, et kuigi iga üksiku haru hõive kokkutõmbumine ei oleks riigi kui terviku jaoks dramaatiline, võib üheaegne hõive langus paljudes harudes summaarse töötuse määra viia väga kõrgele (15% või enam). Töötuse määr tõotab jaotuda üle riigi küllaltki ühtlaselt, kuna kokkutõmbuvaid harusid on nii kontsentreeritud kui hajusa paigutusega. Kuigi linnades kaob tõenäoliselt suhteliselt rohkem töökohti (kuna kahanevaid harusidki on rohkem), ulatub selle mõju ka maale, arvestades linnade tööjõuareaalide ulatust ning tööalast pendelränet linnade laiemast mõjupiirkonnast. Liitude küsitluse tulemused ei võimalda esile tõsta ühtki teistest tõenäoliselt raskemasse olukorda sattuvat maakonda või suuremat linna. 24

25 Osa ettevõtjate erialaliitusid tunnetab vajadust kriisi tõttu alustada senisest tugevamat koostööd teiste oma ala ettevõtjate ja ka avaliku sektoriga seda ka regionaalsel (maakondlikul) tasandil. On mõistetav, et klasterdumise idee leiab poolehoidu eeskätt suurtes ja üleriigiliselt olulistes harudes, nagu masinatööstus ja mööblitööstus, kus koostöö võimalused on laiemad. Samas tasub tähele panna, et koostöös peetakse esmatähtsaks ühisturundust. Ühist arendustegevust või personali (täiend)koolitamist, mis võiks kaasa aidata suurema lisandväärtusega toodete turule toomisele, peaaegu ei mainita. Võib arvata, et majandussurutis koondab praegu ettevõtjate põhitähelepanu ja tootmise/teeninduse restruktureerimise vajadus on vähemalt ajutiselt tõrjutud tahaplaanile Portugali või Taani tüüpi arengute mõju regionaalsele arengule Näitlikustamaks, milliseks võib kriisijärgne regionaalne areng kujuneda, kirjeldame olukorda Taani ja Portugali näitel, mis on sarnaselt Eestile ressursivaesed väikeriigid Euroopas. Ühine näitaja Eestiga on ka pealinnade Kopenhaageni ja Lissaboni absoluutne dominant asustussüsteemis. Taani oli veel aastatel küllaltki vaene agraarsektori ja traditsiooniliste tööstuste: mööbeltekstiil dominandiga maa, jäädes oluliselt maha ressursirikkast Rootsist. Taani ettevõtluses ei ole kunagi domineerinud suurettevõtted, vaid väike- ja keskettevõtted (VKE). Tänaseks on Taani üks ELi jõukamaid riike, täiesti võrreldav ressursirikaste suurte ettevõtete dominandiga Soome- Rootsiga. Kuidas selline tase saavutati? Taanil on sarnaselt teiste Põhjamaadega solidaarne riigimudel, suur riigisektori osakaal ja tugevad oma-valitsused, väga hästi toimuvad avalikud teenused ja aktiivne MTÜ sektor. Taanis on viljeletud VKE osakaalust tingituna pika-ajaliselt regionaalseid arenduspoliitikaid: loodud regionaalsete arenduskeskuste ja ülikoolide võrgustik, mis tagab Põhjamaades kõige ühtlasema T&A võimekuse üle maa. Tihedas koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega on loodud regionaalsed majandusarengu strateegiad, võrgustatud ettevõtteid ja koolitatud nii töötajaid kui ka ettevõtete juhte. Taani regioonide n-ö tavasektorite VKE teevad palju koostööd, rakendavad tootmises uusi tehnoloogiaid ja on hoogsalt rahvusvahelistunud. Tulemuseks on olnud perifeersemate regioonide jätkuv konkurentsivõime ja näiteks võrgustunud tavaettevõtluse edukusega kuulsaks saanud Jüütimaal isegi elanikkonna kasv. Portugal on samuti olnud hiljuti agraarne ja seni traditsioonilise kergetööstuse: tekstiili-õmblus-, puidu- ja keraamikatööstuse dominandiga maa. Erinevalt Taanist jäi Portugali majandus hoolimata mastaapsest ELi toetusrahade rakendamisest toppama. Negatiivse tähendusega nn Portugali mudel tähendaski ELi vahendite pumpamist ehitusobjektidesse, millele lisandus rohke laenuraha, ja millest tekkinud kinnisvaramull ajas kiiresti üles palgad, mille tulemusena Portugali 25

26 traditsiooniline suure hõivega kergetööstus sattus suurtesse raskustesse, nii et nende restruktureerimiseks initsieeriti aastatel koguni EK eriprogramm Dinamo. Üheks Portugali probleemiks on olnud regionaalne polariseerumine: ääremaade majanduslik kõrbestumine (suurte sisemaa-alade SKP on alla 50% ELi keskmisest) ning elanikkonna valdav kahanemine peamiselt Lissaboni (125% ELi SKP keskmisest), aga vähemal määral ka Porto veini- ja Algarve turismipiirkonna kasuks. Portugalis ei ole ajalooliselt olnud regionaalseid omavalitsusi. Väga väikesed suletud kohalikud omavalitsused ei ole suutnud majandusarengut suunata. Niisamuti ei ole valdavalt regionaalse koostöö traditsiooni. Uusi regionaalseid Joonis Joonis SKP SKP elaniku elaniku kohta kohta (PPS) (PPS) indeks EL keskmise indeks EL (100%) keskmise suhtes (100%) suhtes aastal NUTS III regioonide aastal NUTS lõikes. III regioonide lõikes. Allikas: Nordregio ülikoole hakati rajama alles pärast ELiga liitumist, kuid reaalset regionaalset koostööd ettevõtetega on tulenevalt avaliku ja MTÜ-sektori nõrkusest jätkuvalt vähe. Taani ja Portugali majandusarengumudelit võrreldes on kõige kriitilisemad erinevused avaliku sektori korralduses: rakendatavates majandus- ja regionaalpoliitikates, haldussüsteemis ning haridusvõrgus. Portugali aastateni puudulikult toiminud riik, väikesed kohalikud omavalitsused, puuduvad regionaalsed omavalitsused tingisid majanduse ja võimekama elanikkonna koondumise suurkeskustesse. ELi regionaalpoliitika on pigem regionaalseid erinevusi 26

27 kasvatanud, sest kohalikud ei olnud võimelised vastavaid projekte taotlema-juhtima, mistõttu vahendustasu teenisid Lissaboni projektijuhid. Joonistades paralleele eeltoodud stsenaariumitega (joonis 3-1), on Taani puhul kahtlemata tegemist Põhjatähega, kus on inimeste kõrge õppimis- ja muutumisvõime ning jõuliselt ettevõtteid ja kodanikke aktiveeriv riik. Portugali puhul on oluline ennekõike märkida inimeste madalat haridustaset ja muutumisvõimekust, kuid ka eriti varasematel perioodidel passivat riiki. Et ühiskonna aktiivsust ja innovaatilisust ei ole võimalik üleöö muuta, siis pole mitmed viimastel aastakümnetel rakendatud poliitikad Portugalis ka vilja kandnud. Eesti olukord ei ole päris võrreldav kummagagi. Ennekõike on meil keskmine haridustase parem ja elanike keskmine uuendusvõime kõrgem kui Portugalis. Küll on aga riigi toimimine kohtadel, riigi kokkutõmbumine kriisi tulemusena ja regionaalse majandusarenduse võime paljuski sarnane Portugaliga, analoogselt sealsega ei ole ka Eestis keskvalitsusel kohtadel motiveeritud ja piisava võimekusega partnereid (regionaalseid omavalitsusi), kellega arendusprogramme teostada. Vt Seisva vee stsenaariumit. Millised on ühe või teise arengutee mõjud regionaalsele arengule, tuleb esile juba eelnevast kirjeldusest. Portugalis suudavad kasvada vaid globaalselt nähtavad pealinn, suurepärast eeldustega turismipiirkond Algarve ja miljoniaglomeratsioon, tuntud Douro oru portveinipiirkond Porto. Ülejäänud piirkonnad ei ole suutnud olemasolevat majandust oluliselt restruktureerida ja on suhteliselt taandunud hoolimata investeeringutest infrastruktuuri. Samas on Portugalis ka kasvupiirkondades suured ülerahvastusest ja planeerimatusest tingutud liiklusprobleemid (ummikud, kehv avalik transport) ja sotsiaalprobleemid, mis tulenevad vaesunud regioonidest sinna siirdunud oskusteta inimesest, kes mõneti sarnaselt Ladina-Ameerika ülelinnastumisega on tekitanud vaesteagulid. Analoogses skaalas võttes saaks Portugali mudeli puhul rääkiva vaid Tallinn-Harju edasisest kasvust, mis on ainuke kaugemal nähtav aglomeratsioon. Taani mudeli teostumise eelduseks on tagada inimeste kõrge õppimis- ja muutumisvõime ning regionaalsete haldusüksuste institutsionaalne arendusvõimekus üle riigi. See ei teostu ilma vastavate poliitikate ja struktuurideta. Maakondliku halduse taandamine on olnud samm Portugali mudeli suunas. Samas ettevõtluskeskuste, ülikoolide kolledžite loomine ja tugevdamine ning kutsekoolide restruktureerimine, kohalike võrgustike tugevdamine läbi kohaliku omaalgatuse ja LEADER-programmi ning kompetentsuskeskuste meetme ellukutsumine on olnud sammud Taani mudeli suunas. 27

28 3.5. Eesti regioonides oluliste ettevõtlusharude perspektiiv Perioodi raamatupidamisaruannete andmete põhjal koostasime harude aastakeskmise hõivemuutuse tabeli (vt tabel 3-1), eristades keskuslinnade maakonnad Harju- ja Tartumaa (tuum) ülejäänud Eestist (perifeeria). Võime Lääne-Euroopa kogemusele tuginedes eeldada, et rida harusid, mille hõive kahanes juba kümnendi algul, taanduvad kriisi oludes veelgi tempokamalt. Näiteks kalatööstus kahanes riigis tervikuna 10% aastas ja õmblus-tekstiil 3% ringis, sealjuures oli perifeerias kahanemine oodatult tagasihoidlikum, viidates seal ettevõtete püsimisele või isegi osade juurdetulekule. Kesk- ja Lõuna-Eesti maakonnad tegid aastatel läbi olulise tööstuskasvu. Esmasektor edaspidi küll stabiliseerub, kuid oluliselt madalamal EL15 sarnasel - 3-4% hõive juures. Põllumajanduses, kalanduses aitavad ettevõtetel kasumlikkust tõsta ja uut tehnoloogiat hankida (töökohti kaotada) ELi ühtse põllumajandus- ja kalanduspoliitika meetmed, mis edendavad ka maa- ja rannaelu, mistõttu suur osa põllu-, metsa- ja kalaressurssi kasutavad inimesed saavad sellest vaid osa vajalikust sissetulekust. Ka soosib edasist hõive langust paljude just väiksemate talude peremeeste kõrge vanus ja pensioneerumine. Hoolimata eriti näiteks mahetoodangu ja biokütuste võimalustest ei soovi noored senise maaelu maine juures sinna veel tööle minna. See tähendab vajadust õpetada üle Eesti välja spetsialiste ja kasvatada ressursimajanduse valdkonna populaarsust. Samas tuleb arvestada, et kaasaegne põllu-, kala- ja metsamajandus kasutab üsna ohtralt kõrgtehnoloogilisi tööriistu, mis eeldab märksa paremat väljaõpet ja nõuandevõrgustikku kui 20 aasta eest. Hoidmaks püsiasustust peab seega kuni tunnise, kuid soovitavalt lühema sõidu kaugusel olema lisatöö võimalus. Üks alternatiiv looduslikult atraktiivsetel aladel loodusressurssi väärindada on erinevat vormi turism, mis on aga enamasti sesoonne. Ääremaade uut kasvamist võimaldab ka aasta aastalt populaarsust koguv intellektuaalide jt jõukamate ning mobiilsete seni linnas elanute osaajaline elama minek maale, kus nad kasutavad kommunikatsiooniks IKT uusi võrgulahendusi. Võib eeldada, et sarnaselt kuurortlinnadele tekib peagi ka maapiirkondades vajadus kinnisvarahoolduse teenuse järele. Seda eriti vasttekkinud eeslinnapiirkondades, aga ka suurema tihedusega suvitusaladel: rannikuil ja kõrgustikel. Siin on võimalused tööhõiveks just madalama kvalifikatsiooniga inimestel, kelle rakendamiseks pärast lühidat väljaõpet võivad vastavad teenindusettevõtted luua nii kohalikud seltsid, omavalitsused kui ka eraettevõtjad. 28

29 Tabel 3-1. Aastakeskmine eraettevõtete hõivemuutus raamatupidamisaruannete andmetel ja selle muutuse majandusteaduskonna ekspertide hinnang. Haru/allharu Aastakeskmine hõivemuutus Hinnang 2018 võrreldes 2009-ga Eesti Keskus Perifeeria Keskus Perifeeria Põllumajandus -1,8 2,9-3,0 + - Kalandus -6,6-6,3-6,9 - - Metsandus -2,3 1,1-3,6 - - Tööstus 1,7 2,6 0,6 - + toit -1,7 2,7-5,6 - - piim -3,2 11,2-8,5 - - liha 1,8 9,4 0,7 - - joogid 1,3 9,9-8,0 + - kala -10,1-10,3-9,7 - - puit 5,1 9,6 3,0 - + saetööstus -0,7 11,4-5,9 - + plaaditööstus 2,5-1,0 4,7 - + puitaknad-uksed 21,3 11,8 26,3 - + puitmajad 16,5 22,3 13,6 - + mööbel 1,8 2,4 1,3 - - tekstiil -2,7-5,3-1, õmblus -3,1-5,6 1, metall ja masinaehitus 9,7 11,2 7,0 + + elektroonikaseadmed 4,4 3,6 6,6 - + Ehitus 13,4 15,6 10,0 + - Elamuehitus 4,3 9,0-1,9 + - Infra ehitus 18,2 18,9 17,2 + + Kinnisvara 2,9 4,1-0,2 + + Hotellid, spa ja toitlustus 10,8 10,8 10, Jae ja hulgikaubandus 2,6 4,1-0, Energia ja veevarustus -5,2-6,1-4,4 - - Veondus, laondus, post -1,1* -1,3* -0,2 + - Komm. ja meedia -1,2-1,9 6,2 + - Keskus = Harju ja Tartumaa koos keskuslinnadega; perifeeria = muu Eesti + kasv - kahanemine * Koos lisatud 2657 Tallinki töötajaga. Värvide tähendus stabiilsus praeguses majanduskriisis ja perspektiiv. Stabiilne, ELi Praegu toetused, uued madalnõudlus, nišid edaspidi taastub Ka kriisi ajal vajaminev toodang, hõive edaspidi vähenev Praegu raskustes, tulevikus kasvab Praegu vähenevad, tulevikus taanduvad Loomulikud monopolid Tööstus on Eestis tõenäoliselt üldtrendis mõnevõrra kahanev, kuid seda esialgu mitte asustushierarhias väikelinnade tasemel, kuhu just Tallinnast ja Tartust traditsiooniline tootmine siirdub. See protsess on analoogne arenenud maadega. Et ajavahemikku iseloomustas ehitussektori pea poolteisekordne kasv, mis tulenes odavnenud laenurahast ja tööstushõive kahanemisest alates aastast, siis alates aastast võib eeldada osade ehitajate naasmist/siirdumist tööpinkide taha (joonis 3-6). 29

30 Traditsioonilistes harudes: toit, puit, kergetööstus saab toimuda kolm protsessi: 1) töö väljaviimine alul keskusest ääremaale, mis toimus küllalt intensiivselt juba aastate alguses, ja siis ka odava töö maadesse (Aasia), nt Pärnu Linavabrik ja Wendre on täna pigem logistika- ja hulgimüügiettevõtted, Baltika jaemüügifirma; 2) uute tehnoloogiate rakendamine ja spetsialiseerumine (protsessiinnovatsioon), nt. Eesti piimatootjate investeeringud spetsialiseerumisse; 3) tootearendus ja uute/nišiturgude leidmine (toote- ja turundusinnovatsioon), nt kokkupandavate puitmajade tööstuse kasv, masinaehituse jm väikepartiide valmistamine Põhjamaadesse Töötlev tööstus Ehitus Joonis 3-6. Suhteline töötleva tööstuse ja ehitussektori hõive muutus koguhõives (1989=100%) Allikas: Statistikaamet 2009 Et nende harude ettevõtted on esindatud enam ääremaadel, suurtes ettevõtetes domineerib väliskapital ja väikesed on peaasjalikult sõltuvad allhankelepingutest, on äärmiselt küsitav eeldada ettevõtete restruktureerimist sisemiste ressursside arvel. Et toitu tarbitakse kohapeal ja kohalik puiduressurss on ilmne konkurentsieelis, siis on tõenäoline, et nende harude mahud ei vähene, eeldatavasti paraneb toodete kvaliteet ja hakatatakse enam ühiselt turundama. Ilmselt taanduvad allharud on: kalatöötlemine (v.a uue tehnoloogiaga kompleksid); tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine (v.a logistika, täisautomaatne ja nišitooted); massõmblus; naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; käsitöö suure osakaaluga puittoodete ja mööbli tootmine; käsitöö suure osakaaluga kummi- ja plasttoodete tootmine; transpordivahendite osade tootmine, transport. 30

31 Kõik need harud on olulisel määral esindatud just ääremaakondades, mistõttu eriline tähelepanu tuleb suunata vastavatele asulatele, kus vastav tööandja domineerib. Tavatööstuses on puudus disaineritest, CAD-CAMi pingioperaatoritest, turundajatest, logistikutest jt spetsialistidest. Ilmselt väheneb vajadus aga lihtliinitööliste järele, kelle minimaalne palgatase on liiga kõrge konkureerimaks Aasia palkadega. Ülimalt oluline on suurendada nende ettevõtete koostööd ja tagada neile spetsialiseeritud tugiteenused (klastriprogramm, kompetentsikeskused). Metalli-, masina ja elektroonikatööstus on ilmselt kasvav valdkond üle riigi. Küsimus on aga selles, kuivõrd vastavad ettevõtted leiavad väikelinnades, maa-asulatest rääkimata, oskustööjõudu, eriti insenere ja tehnolooge. Õigemini: kuidas veenda insenere ja tehnikuid tööle asuma väikelinnadesse ja tagada kohalike kutsehariduskeskuste võimekus sinikraede ümberõppe korraldamisel. Masina-ehituse dekontsentratsioon eeldab tugevat ettevõtluse tugisüsteemi, et julgustada ja aidata senise tavatööstuse ettevõtetel siirduda masinate tootmisele - keerulisemale allhankele, aga ka teatud sõlmede disainimisele-testimisele. Arvestades Eesti reaalset ressursibaasi ja olusid on perspektiivi järgmistel sektoritel (Ekspertide fookusgrupi hinnangud, osalesid: Eamets, Kaldaru, Paas, Raagmaa, Varblane). 1) (Roheline) energiaressursside rakendamine nii sise- kui välistarbimiseks 3-7 perspektiiv a. Puidugraanulid b. Turvas c. Koostoimejaamad d. Tuulepargid 2) Mahepõllundus, mahetooted põllumajandus-kalandustoetuste abi + Hiina ja India turg 3) Puidusektor (7-8 M tihu) edasitöötlemine majad, lõpptoodang 4) Sotsiaalteenused, tervishoid, spaa 5) teine kodu, elamine, nn kodumajaklaster, mis hakkab pakkuma kohalikku hõivet praegustes ja kasvavates suvitus- ja teise kodu piirkondades 6) Loomemajandused 7) Tööstusdisain seotuna tekstiili- ja mööblitööstusega 8) Infrastruktuuride (teed, keskkonnaobjektid) ehitus ja projekteerimine, kivi ja turba kaevandamine ) IT, kaugjuhtimise- ja e-lahendused Küll on just paindlikul masinatööstuse ja aparaadiehituse allhankel Põhjamaade klastrite raames head võimalused veel paarikümnel aastal hõivet kasvatada. Hea näide Eestis on Hiiu plastiklaster, Saaremaa väikelaevaehitus või Konesco Koeru tehas, mis on kohalike eelduste (oskustega sinikraeline tööjõud) ja kohaliku võimu korraldus-vahendustöö tulemus. Ainult ettevõtete oma initsiatiivil ei oleks neid kaasuseid sellisel kujul ja mahus olemas. Vastasel juhul koondub see sektor jätkuvalt Harjumaale ja vähesemal määral ka Pärnumaale ning Ida-Virumaale, kus on logistilised eeldused ja mõnevõrra suurem valik tööjõudu. 31

32 Äriteenuste, IT, loovmajanduse ja T&A harud on igal pool maailmas suur- ja ülikoolilinnade keskne. Küll on selle sektori töötajad aga olulisimad maapiirkondade loodus- ja elukeskkonna tarbijad linna väljal (urban field 3-4 tundi autosõitu keskusest). Loovmajanduse, IT-arenduse ja T&A (à la Skype, Regio) töökohad on Eestis aga praegu piiratud mõne tuhandega ja eeldavad laienemiseks riiklikke T&A poliitikaid. Isikuteenindus on rikkuse kasvust, ülemaailmsetest trendidest ja ka Euroopa vananemisest tulenevalt ilmselt pikas perspektiivis pärast kriisiaegset tagasilööki kasvav: jaekaubandus, puhkemajandus, hooldus jms. Jaekaubandus eeldab piisavat tarbijate massi, mida leiab vaid suuremates (maakonna)linnades. Puhkemajandus ja osalt ka hooldusasutused eeldavad teenindus-kultuuri, mida Eestis leiab peaasjalikult traditsioonilistes puhkepiirkondades, ennekõike Eesti kuurortlinnades ja Otepää piirkonnas. Vastavat valdkonda saaks laiendada (muuhulgas tühjenevaid kooli- ja väärtusliku miljööga mõisahooneid rakendades) üle Eesti. Veondus on langeva trendiga, kuid seni oluline regioonide ekspordiartikkel ja see käitub analoogselt tavatööstusega ja ehitusega, siirdudes tööjõu hankimisel ääremaade ehk odavama tööjõu (auto-bussijuhid) suunas. Samas on veondus äärmiselt mobiilne ja ka paindlik sektor, kuid ka haavatav suur osa vedajatest on FIEd, kellel on mahtude langemisega tekkinud makseraskused, mis võivad päädida eraisikute pankrottidega. Kui valmima peaks Muuga Hiina kaupade konteinerterminal, siis toob see kaasa olulisi muutusi. Kokkuvõtvalt on käimasolevad muutused regionaalse arengu seisukohalt ülimalt probleemsed: esmasektori ja tavatööstuste efektiivsuse tõus uute tehnoloogiate kaudu, palgasurve ja kolimine odava töö maadesse puudutab ennekõike just antud uuringu sihtala piirkondi väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone. Praegune kriis viib küll palgataseme allapoole, kuid pikas perspektiivis ei ole tööstusel restruktureerimisest pääsu. Edaspidi laienev puhke-, tervishoiu ja hooldusmajandus pakub töökohti valdavalt naistel. Sel on eeldusi kasvuks vaid kohati, see on osalt sesoonne ja kriisides kiiresti kahanev. Alternatiiv on regionaalse hõive ja heaolu oluline edasine kahanemine à la põllumajandus-kalandus nn Portugali mudel. Konkreetse olemasoleva ja võimaliku vabaneva tööjõuressursi mahud esitatakse maakondlikult uuringu blokis ja omavalitsuste lõikes blokis. Regionaalse ettevõtluse restruktureerimise edukuse võti peitub poliitikate korraldamises. Seni ei ole Eestis regionaalset struktuuripoliitikat (nagu nt. Taanis) veel teostatud. Kahetsusväärselt on kahandatud maakondliku administratsiooni võimekust. Läbiviidud intervjuude tulemused näitavad, et üleriigilised ettevõtete erialaliidud ei adu üldjuhul oma valdkondade regionaalset dimensiooni ja on seni nõrgad nii institutsionaalselt kui analüüsivõimekuselt (peale masinaehituse liidu), et üldse poliitikate rakendamisel toeks olla. Neid teemasid arendatakse edasi 8. blokis. 32

33 4. Maakondade ja omavalitsuste rahvastikuprognoos Tiit Tammaru Rahvaarv ja selle koosseis on aluseks iga regiooni arengu kavandamisele ja planeerimisele. Elanike arvust ja selle vanuselist jaotusest sõltub, kui palju on tööealisi ja ülalpeetavaid, kui palju on tulevikus vaja lasteaia- ja koolikohti ning hooldust vajavaid eakaid. Noorte arvust sõltub omakorda, milliseks kujuneb piirkonna sündimus ja selle kaudu areng pikemas perspektiivis aastatel sündisid Eestis kõige suuremaarvulised põlvkonnad, kes on tänaseks jõudnud täiskasvanuikka. Selles vanuses on kõige suurem tõenäosus, et noored lahkuvad oma kodukohast, seda kas õppimise, tööle asumise või pere loomise eesmärgil. Seega sõltub lähima viie kuni kümne aasta jooksul lahkuvate noorte hulgast pikaks ajaks ka Eesti piirkondade pikaajaline areng Andmed ja metoodika Rahvastikuprognoosi eesmärgiks on selgitada maakondade rahvastikuarengu suundumused. Prognoosi tulemusi mõjutavatest teguritest on olulisim algandmete kvaliteet. Eesti-sisese rände andmete kvaliteet on alates aastast oluliselt langenud, sest tegeliku elukoha registreerimine ei ole olnud enam kui kümme aastat kohustuslik (Katus jt 1997; Sjöberg ja Tammaru 1999; 2000). Selle tulemusena on kadunud harjumus tegelik elukoht registreerida, seda eriti noorte seas. Nii on noorte ränne Eestis jätkuvalt tugevalt alaregistreeritud ehk alla 20-aastaste noorte ränne sisuliselt rändestatistikas ei kajastu (joonis 4-1). Noorte peamine rändesuund on suurematesse linnadesse, eriti seoses õpingute alustamisega Tallinna ja Tartu ülikoolides (Jõeveer 2003). Seda kinnitavad hästi a rahvaloenduse andmed, mis näitavad noorte intensiivset rännet Tallinnasse (joonis 4-2) ja teistesse suurematesse linnadesse (joonis 4-3). Jooniselt 4-1 on samuti näha, et ilmselgelt on alaregistreeritud ka pereealiste ränne: seda näitab asjaolu, et lapsed vahetavad elukohta rohkem kui nende vanemad. Pereealiste ränne on suunatud peamiselt suuremate linnade lähialadele, nende tagamaale (joonis 4-3). Nii on ka Tallinna rändesaldo pereealiste osas negatiivne (joonis 4-2). Ning mõnevõrra tundub olevat jätkuvalt alaregistreeritud ka eakate ränne (joonis 4-1), mis suundub eelkõige suurematest linnadest väljapoole (joonis 4-3). See on paratamatult vähendanud ka rahvastikuregistris sisalduvate rahvastiku andmete usaldusväärsust kohalikul tasandil, seda eriti noorte osas. Rände ja eriti noorte rände alaregistreerimine on toimunud juba ligi 20 aastat. Seetõttu on vildakaks muutunud ka piirkondlikud rahvastikustruktuurid. Seda iseloomustab hästi asjaolu, et aastaste noorte osakaal on Eesti maakondadest kõige väiksem Harjumaal ning tagant kolmandal kohal on Tartumaa (joonis 4-4). Samas on noorte osakaal väga suur peamistes noorte väljarände maakondades. Rahvastikuprognoosi koostamise vaatenurgast on tegemist väga tõsise 33

34 probleemiga, sest rändel on nii otsene kui kaudne mõju: lisaks sellele, et noorte rände vähene registreeritus mõjutab maakondade rahvaarvu otseselt, mõjutavad noored sündimuse kaudu rahvaarvu ka kaudselt. Seetõttu peab rahvastikuregistrile tuginevatesse piirkondlikesse rahvastikuprognoosidesse suhtuma ettevaatlikult ning usaldusväärsete prognooside koostamiseks tuleb oodata a rahvaloenduse tulemusi Saldokordaja Joonis 4-1. Rändajate vanusjaotus (elukohavahetusi 1000 inimese kohta), 1990 ja Allikas: Ränne Rändesaldo Joonis 4-2. Tallinna rändesaldo vanusjaotus, Allikas: Rahvaloendus

35 Joonis 4-3. Nooremas tööeas (15 24) keskealiste ((25 54) ja vanemas tööeas inimeste (55 24) rändesuunad (rändesaldo 1000 inimese kohta), Allikas: Rahvaloendus

36 Jõgevamaa Võrumaa Viljandimaa Järvamaa Saaremaa Põlvamaa Valgamaa Pärnumaa Lääne-Virumaa Raplamaa Läänemaa Hiiumaa Tartumaa Ida-Virumaa Harjumaa Osakaal, % Joonis 4-4. Nooremas tööeas (15 24) inimeste osakaal tööealistest, Allikas: Rahvastikuregister Käesoleva prognoosi aluseks on rahvastikuregistri andmed aasta lõpu seisuga. Sündimust ja suremust puudutavad andmed pärinevad Eesti Statistikaametist. Rände prognoosimisel on eeldatud 25. eluaastaks põlvkonnast 20% lahkumist enamikest maakondadest. Sisseränne toimub vaid Harju- ja Tartumaale, Raplamaa rändesaldo on nullis (vt ka Tammaru jt 2003; 2004; Tammur 2009). Prognoosi koostamisel kasutatakse vanusnihke meetodit ning tulemused on esitatud aastate 2008, 2011 ja 2018 kohta Maakondade rahvastikuprognoos Prognoosi tulemused näitavad rahvaarvu vähenemist kõikides Eesti maakondades, erineb vaid selle kiirus: väikseim on kahanemine Tartu- ja Harjumaal, suurim Ida-Viru- ja Hiiumaal (joonis 4-5). Tulemused on ühelt poolt ootuspärased (Tartu- ja Harjumaa teistest maakondadest parem rahvastikuolukord), kuid teisalt kätkevad endas ka üllatavaid momente. Üllatav on eelkõige Hiiumaa ja laiemalt Lääne-Eesti maakondade keskmisest suurem ning Valgamaa keskmisest väiksem rahvastikukadu. 36

37 Sellistele tulemustele võib leida kahesuguseid põhjendusi. Esiteks võib saadud tulemusi mõjutada algandmete kehv kvaliteet, näiteks pikaaegses väljarändemaakonnas Valgamaal on noorte osakaal väga suur (tabel 4-1). Teiseks võib saadud tulemusi tõlgendada ka sisulisest vaatenurgast. Nimelt toimub suurim rahvastikukadu Lääne-Eestis ehk nendes maakondades, kus rahvastikukasv oli nõukogude aja lõpus väga suur. Seega võib kunagine hea rahvastikuolukord Lääne-Eestis pöörduda nende vastu ning seletada nende tänast, keskmisest halvemat rahvastikuarengut põhjusel, et nendes maakondades on piisavalt palju võimalikke väljarändajaid. Vanuserühmade alusel on tulemused järgmised. Nooremas tööeas inimeste vähenemine on kõikides maakondades suurim, keskmises tööeas inimeste arv püsib üldjoontes prognoosiperioodil stabiilne ning vanemas tööeas inimeste arv kasvab (joonised ). Erinev on jällegi vaid muutuste ulatus. Noorte arvu vähenemine on ootuspäraselt kõige väiksem Tartu- ja Harjumaal, kuhu saabuvad noored kogu ülejäänud Eestist. Asjaolu, et ka nendes maakondades väheneb noorte arv, tuleneb sellest, et prognoosiperioodil jõuavad tööikka aastate väikesed sünnipõlvkonnad ning seega on varasema sündimuse/vanuskoostise mõju maakondlikule rahvastikuarengule rände mõjust suurem. Aastal 2018 on noorte osakaal Harjumaal siiski väiksem kui mitmes väljarännumaakonnas (tabel 4-1). Saadud tulemus seotakse üheselt algandmete halva kvaliteediga, sest aastal 2008 on Harjumaal noorte osakaal võrreldes teiste Eesti maakondadega ebaloomulikult väike. Näiteks on aastal rahvastikuregistri andmetel Harjumaa elanike seas noori 19%, mitmes väljarännumaakonnas (Jõgeva, Järva, Viljandi, Võru) aga tervelt 25%. Seetõttu on oluline pigem prognoosist välja joonistuv trend, kus noorte osakaal väheneb Harju- ja Tartumaal aeglasemalt kui teistes Eesti maakondades. Ka keskmises tööeas inimeste osakaal on nendes kahes maakonnas suurim. Ühtlasi tähendab see, et vanemas tööeas inimeste osakaal jääb Harju- ja Tartumaal aastal väiksemaks kui teistes Eesti maakondades, st neis kahes maakonnas on tööjõud prognoosiperioodi lõpus noorim. Vastupidiselt jääb kõige vanema tööjõuga silma Ida-Viru maakond. Ka Lõuna-Eesti maakondade tööjõud vananeb kümne aasta jooksul keskmisest kiiremini. 37

38 Tartumaa Harjumaa Lääne-Virumaa Valgamaa Raplamaa Võrumaa Pärnumaa Jõgevamaa Põlvamaa Viljandimaa Järvamaa Saaremaa Läänemaa Hiiumaa Ida-Virumaa Tartumaa Harjumaa Valgamaa Lääne-Virumaa Raplamaa Pärnumaa Jõgevamaa Läänemaa Ida-Virumaa Võrumaa Viljandimaa Põlvamaa Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Muutus , 2008 = 100% Muutus , 2008 = 100% Joonis 4-5. Rahvaarvu muutus maakondades, , 2008 = 100%. Joonis 4-6. Nooremas tööeas (15 24) inimeste arvu muutus maakondades, , 2008 = 100%. 38

39 Jõgevamaa Viljandimaa Raplamaa Saaremaa Võrumaa Tartumaa Järvamaa Pärnumaa Valgamaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Läänemaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Põlvamaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Võrumaa Tartumaa Harjumaa Valgamaa Pärnumaa Hiiumaa Saaremaa Järvamaa Läänemaa Raplamaa Viljandimaa Jõgevamaa Muutus , 2008 = 100% Joonis 4-7. Keskealiste (25 54) arvu muutus maakondades, , 2008 = 100% Muutus , 2008 = 100% Joonis 4-8. Vanemas tööeas (55 64) inimeste arvu muutus maakondades, , 2008 = 100%. 39

40 Tabel 4-1. Rahvastiku vanuskoostise muutus maakondades, 2008, 2011, (protsentides) vanused vanused vanused Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Eesti Linnade ja valdade rahvastikuprognoos Lisaks maakondlikele erinevustele on selgeid erinevused ka linnade ja valdade rahvastikuarengus keskus-tagamaa-ääremaa teljel. Keskusena on järgnevas analüüsis käsitletud maakonnakeskusi, tagamaa ja ääremaa eristamise aluseks on tööalane pendelränne. Kõik need vallad ja linnad, mille töötajatest vähemalt 30% töötab maakonnakeskuses, on tagamaa osaks, ääremaa moodustavad ülejäänud vallad ja linnad. Erandina on kõik Harjumaa vallad ja linnad osaks Tallinna tagamaast. Järgnev analüüs keskendub aastaste noorte arvu muutusele, sest just selles vanuserühmas on kõige rohkem linnadesse suunduvaid noori. Tulemused näitavad, et enim noorte arvu suure vähenemisega omavalitsusüksusi asub ääremaal (Lisa 4-4). Lisaks ilmneb aga, et ääremaa valdade ja linnade vahelised erinevused on kõige suuremad, sest paljud neist kuuluvad ka kõige väiksema noorte arvu vähenemisega omavalitsusüksuste hulka. Vaid üksikud tagamaa linnad ja vallad kuuluvad noorte arvu suure vähenemisega omavalitsusüksuste rühma. Geograafilistest erinevustest olulisem on aga ajaline muutus. Järgneva viie aasta jooksul püsib aastaste noorte arv veel suhteliselt stabiilne enamikus linnades ja valdades, kasvades paljudes neist, kuid väheneb aastaks 2018 hüppeliselt seoses aastatel sündinud põlvkondade

41 jõudmisega peamisse rändeikka. Selline muutus kannab endas kahesugust tähendust. Esiteks, noorte arv kahaneb prognoosiperioodi lõpuosas väga ulatuslikult paljudes ääremaa linnades ja valdades. Teiseks, paralleelselt väheneb tänasega võrreldes aga ka väljaränne ääremaalt suurematesse linnadesse ehk lõppema hakkab praegu toimuv väga intensiivne rahvastiku ruumilise ümberpaiknemise periood, millest võidavad kõige rohkem Tallinn ja Tartu kui peamised kõrghariduskeskused Eestis. Teine oluline vanusrühm, millele keskendume, on pensioniikka jõudvad eakamad inimesed ehk aastased. Ilmneb, et ruumilised erinevused keskus-tagamaa-ääremaa vahel on väiksemad kui noorte osas, samas aga ajalised muutused on ühesuunalised: enamikus linnades ja valdades suureneb peatselt pensioniikka jõudvate inimeste arv märkimisväärselt (Lisa 4-5). Näiteks mitmes Ida-Virumaa vallas kahekordistub pensionikka jõudvate inimeste arv ajavahemikus See tähendab, et tasapisi hakkab enamikus linnades ja valdades kasvama ka pensioniealiste inimeste koguarv. Erinevalt pensionikka jõudmisest on pensioniealiste inimeste osakaalu erinevused keskus-tagamaaääremaa teljel väga selged. Pensioniealiste inimeste madala osakaaluga paistavad silma tagamaa linnad ja vallad, mõnes Harjumaa vallas jääb 65-aastaste ja vanemate osakaal allapoole 10% piiri kogurahvastikust, suur on aga pensioniealiste osakaal ääremaa omavalitsusüksustes (Lisa 4-6.). Sarnased tulemused ilmnevad ka tööturusurve indeksi analüüsist (korrelatsioonikordaja -0,59): pensioniealiste väikse osakaaluga omavalitsusüksustes on suur tööturusurve indeks ja vastupidi. Kui paljudes tagamaa linnades ja valdades jõuab tööturule rohkem noori, kui sealt lahkub eakaid, siis mitmetes ääremaa omavalitsusüksustes on tööturult lahkujaid poole enam kui tööturule sisenejaid (Lisa 4-7.). Vaatamata rahvastikuarengu ruumilistele erinevustele ei näita meie analüüs ühest seost ääremaa omavalitsusüksuste rahvastiku- ja majandusarengu vahel. Nimelt kui jagada ääremaa linnad ja vallad majandusarengu alusel rohkem ja vähem probleemseteks ja võrrelda nende demograafilist olukorda, siis olulisi erinevusi ei ilmne tööturusurve indeksis, 65 ja vanemate osakaalus, ega rände- ja pensioniikka jõudvate inimeste arvus (Lisad 4-8 ja 4-9). Järelikult ei saa ääremaa omavalitsusüksuste majandus- ja rahvastikuarengu vahele statistiliste andmete põhjal selget ühendusjoont tõmmata Järeldused ja soovitused Eesti kõikide maakondade rahvaarv väheneb, erineb vaid selle kiirus. Nooremas tööeas inimeste arv väheneb kõikides maakondades, keskmises tööeas inimeste arv püsib stabiilne ning vanemas tööeas inimeste arv suureneb. Selline rahvastikuareng tähendab, et rände mõju maakondlikule rahvastikuarengule jääb prognoosiperioodil väiksemaks olemasoleva rahvastiku vanuskoostise mõjust. 41

42 Vanuskoostise mõjudest olulisim on aastate sünnipõlvkondade jõudmine tööikka prognoosi-perioodil, seda ka enamikus omavalitsusüksustes. Noorte rände mõjul toimub Harju- ja Tartumaal tööealise elanikkonna keskmisest aeglasem vananemine, Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis on vananemine aga keskmisest kiirem. Prognoosiperioodi alguses jätkub täna toimuv intensiivne noorte ümberpaiknemine ääremaa omavalitsusüksustest suurematesse linnadesse, kuid noorte väljaränne väheneb järsult prognoosiperioodi lõpus. Lisaks rahvastikuarengu maakondlikele erinevustele on olulised erinevused rahvastikuarengus linn-tagamaa-ääremaa teljel: ääremaal on küll mitme näitaja osas heterogeensus suur, kuid üldistusena on ääremaal rahvastikuprobleemid oluliselt suuremad kui tagamaal. Ääremaa rahvastiku- ja majandusarengu vahel puudub siiski otsene seos. Usaldusväärsete rahvastikuprognooside koostamiseks tuleb lahendada ebausaldusväärse piirkondliku statistika probleem. Seda võimaldab: o andmekogumisele tuginev aasta rahvaloendus; o administratiivsete hüvede lahtisidumine elukohast (eelkõige tudengite transpordihüvitised, mille tulemuseks on noorte õppimisrände ülimadal registreerimine); o rändestatistika pidevmonitooringu käivitamine (küsimused tegeliku ja registreeritud elukoha kohta) kõigi riigi küsitlusuuringute kaudu, see võimaldaks lihtsalt ja odavalt jälgida rändesündmuste kaetust. See, et noored lahkuvad maakondadest, kus pole ülikooli, ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengu vaatenurgast iseenesest halb. Ka kõik kaasaegsed teenindusmajanduse ettevõtted, mis pakuvad kõrgelt haritud noortele tööd, ei saa ühtlaselt üle Eesti paikneda. Oluline poliitiline mõttekoht on pigem see, et säiliks noorte side oma kodukohaga: see toetaks selgelt olemasolevat trendi, kus vanuse edenedes ja linnadest taas lahkudes jõuaksid inimesed ringiga tagasi kodukohta. Arvestades rahvastiku vananemist on just vanemas eas toimuval rändel üha suurem mõju Eesti maakondlikule arengule, muuhulgas ka uute töökohtade tekkele teenindusmajanduses. Rahvastiku vananemine võimendub suurematest linnadest kaugemale jäävates maakondades ja ääremaal ning seda laiemas ulatuses, kui näitab rändestatistika (eakate lahkumine suurematest linnadest on alaregistreeritud), see tähendab, et järjest olulisemaks muutub ka eakate sotsiaalteenuste osutamise (s.h vastavate ettevõtete ja tööhõive) osatähtsus. Tulenevalt vanusstruktuurist noorte jõudmist töö-ikka - võib eeldada lähiaastail kõrgendatud noorte tööpuudust üle-eesti, kõrgendatud rännet nii keskustesse (peamiselt õppima) kui ka välismaale (peamiselt tööle) on suureks üleriigiliselt, aga eriti ääremaaliste piirkondade probleemiks tööjõu puudus: uus ligi kaks korda väiksem põlvkond ei suuda asendada pensioneeruvaid. 42

43 5. Maakondlik ettevõtluse struktuurmuutus ja prognoos Järgmise peatüki eesmärk on analüüsida regionaalset ettevõtluse restruktureerimist ja prognoosida harustruktuuri muutusi. Ettevõtluse regionaalne lõike saamiseks kasutasime Eesti Statistikaameti, ettevõtete raamatupidamisaruanne ning tööhõiveuuringu andmeid. Esiteks analüüsime faktoranalüüsi kasutades kolme põhimajandussektori regionaalset muutust (andmed on maakondlikult saadaval vaid põhisektorite lõikes). Ettevõtete raamatupidamisaruannete (kõiksete) andmete põhjal proovisime analüüsida ettevõtete harukondlikku, keskus-ääremaa ja maakondlikku muutust. Tööhõiveuuringu suure valimiga küsitlusandmeid kasutasime nii maakondliku hõivestruktuuri analüüsiks kui ka prognoosiks Majandusstruktuuri ja SKP muutus Eesti regioonides Koostasid: Tiiu Paas ja Helje Kaldaru, lühendus ja järeldused Garri Raagmaa Selle osa eesmärgiks on anda hinnang Eesti maakondade rikkuse kujunemisele tulenevalt kolme olulisema sektori kaudu väljendatud majandusstruktuurist, kasutades rikkuse lähendmuutujana SKPd inimese kohta. Analüüsitakse Eesti maakondade tootmisstruktuuris toimunud muutusi (primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektor) lõikes aastatel , sealjuures põhjalikumalt alates aastast. Analüüs põhineb Eesti Statistikaameti regionaalandmebaasi andmetel. Uurimistöö üheks lisaeesmärgiks on anda hinnang Eesti Statistikaameti poolt praegu pakutavate regionaalandmetele. Majandussektorite kolme-tasandiline liigitus, mis on kasutusel ka EUROSTATi andmebaasides, on toodud Lisa 5-1 tabelis 1. Sektori olulisust maakonna tootmisstruktuuris on võimalik iseloomustada kolme näitajaga: sektori osatähtsus sisemajanduse koguprodukti loomisel, sektori osatähtsus hõives ja sektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel. Algnäitajaid iseloomustab Lisa 5-1 tabel Maakondade majanduse tootmisstruktuur ja selle muutumine Kogu perioodi andmetel on kolmeks kõige suurema primaarsektori osatähtsusega maakonnaks Jõgevamaa, Hiiumaa ja Järvamaa, kõige väiksem on primaarsektori osa tootmisstruktuuris Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaal. Sekundaarsektori osatähtsuse järgi hinnatuna vastanduvad Ida-Virumaa ning Jõgevamaa ja Hiiumaa. Teistes maakondades selle sektori osatähtsus ei varieeru kuigi tugevalt. Tertsiaarsektori suure osatähtsuse poolest paistavad silma Harjumaa ja Tartumaa, kõige väiksem on see aga Järvamaal ja Ida-Virumaal. Kui vaadata perioodil toimunud muutusi, siis on kõigi maakondade tootmisstruktuuris primaarsektori osa vähenenud. Samas on kõigis maakondades sekundaarsektori osakaal suurenenud, seega oli Eesti majandus vaatlusalusel perioodil industrialiseerus. Tertsiaarsektori 43

44 osakaalu suurenemine, mis olnuks ootuspärane arengu üldisest loogikast lähtuvalt, on olulisel määral aset leidnud vaid kolmes maakonnas. Harjumaal on see seletatav panganduse ja äriteenuste tormilise arenguga, Pärnumaal spaa-teenuste pakkumise suurendamisega ja Ida-Virumaal tööstuse kokkutõmbumise ja varasema tagasihoidliku teenuste osakaaluga. Enamikku maakondi iseloomustab tertsiaarsektori osatähtsuse väike kahanemine, suhteliselt suurem oli see Lõuna-Eesti maakondades (eelkõige Viljandi- ja Valgamaal), kus samas on märgatav sekundaarsektori osatähtsuse oluline tõus. Primaarsektori osatähtsus on vähenenud rohkem nendes maakondades, kus see oli suhteliselt suur ja selle arvel on sekundaarsektori osatähtsus kasvanud. See kinnitab juba eespool tehtud järeldust, et vaatlusalusel perioodil oli tegemist industrialiseerimisega. Primaarsektori osakaalu muutus ei ole seotud tertsiaarsektori osakaalu muutumisega. Sekundaarsektor on kasvanud neis maakondades, kus primaarsektori osakaal on suur, kasv on toimunud nii primaar- kui ka tertsiaarsektori osakaalu vähenemise arvel. Tertsiaarsektori osakaalu kasv ei ole seotud perioodi tootmisstruktuuriga, kuid see on toimunud sekundaarsektori vähenemise arvel. Muutusi maakondades iseloomustab s 5-1. Alumises vasakpoolses kvadrandis paiknevad maakonnad, mille tootmisstruktuuris on vaatlusaluse sektori osa olnud keskmisest väiksem mõlemal vaadeldaval aastal, ülemises parempoolses aga need maakonnad, kus see on olnud keskmisest suurem. Maakonna paiknemine ülemises vasakpoolses kvadrandis näitab, et on toimunud sektori osatähtsuse tõus ja objekt on liikunud sektori keskmisest suurema osatähtsusega maakondade hulka. Maakonna paiknemine alumises parempoolses kvadrandis annab tunnistust sektori osatähtsuse nii suurest vähenemisest, et maakond osutub perioodi lõpul kuuluvaks sektori keskmisest väiksema osatähtsusega maakondade hulka Maakondade majanduse tootmisstruktuur ja tootlikkus Järgnevalt vaadelakse majandusstruktuuri seoseid tootlikkusega. Teoorias eeldatakse tootmisstruktuuri seotust piirkonna rikkusega: mida rikkam riik, seda suurem peaks olema tertsiaarsektori ja väiksem primaarsektori osatähtsus tootmisstruktuuris. Seose loogiline suund on tootmisstruktuurilt rikkusele. Tertsiaarsektor loob ühe töötaja kohta tõenäoliselt rohkem lisandväärtust, kuna vaheproduktina toodetud tootmissisendite osatähtsus on suhteliselt väiksem. Lisa 5-1 tabelis 5. on toodud ühe vastavas sektoris hõivatu kohta loodud lisandväärtuse keskmine erinevus (kordades). Perioodide keskmistena kehtib tõepoolest seaduspära, et tootlikkus on tertsiaarsektoris kõrgem kui teistes sektorites ja sekundaarsektoris kõrgem kui primaarsektoris. Kuid maakonniti on erinevused suured. Kui näiteks Saaremaal on tertsiaarsektoris tootlikkus ligemale kaks korda kõrgem kui primaarsektoris, siis mitmetes maakondades (eriti aasta andmetel) vahet praktiliselt pole. Põlvamaal on tootlikkus tertsiaarsektoris madalam kui primaarsektoris. Sekundaarsektori tootlikkusega võrreldes on tootlikkus tertsiaarsektoris madalam Lääne-Virumaal. 44

45 Joonis 5-1. Maakondade positsioon sektorite osatähtsuse järgi Eriti suured erinevused on maakonniti sekundaar- ja primaarsektori tootlikkuste võrdluses. Keskmisele lähedasi väärtusi praktiliselt polegi, sest ühtedes maakondades on tootlikkus sekundaarsektoris oluliselt kõrgem ja teistes jälle madalam. Kui vaadata korrelatiivseid seoseid harude tootlikkuste keskmiste näitajate vahel maakonniti selgub, et tugev päripidine seos on vaid sekundaar- ja tertsiaarsektori tootlikkuste vahel (0,818). Tootlikkuse näitaja väljendub sisuliselt sektori 45

46 osatähtsuste järgi lisandväärtuse loomisel ja hõives. Kui sektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel on suurem kui selles hõivatute osatähtsus, on sektori tootlikkus keskmisest kõrgem, vastupidisel juhul aga madalam (Lisa 3-1 joonis 2). Enamikus maakondades on primaarsektori osatähtsus hõives suurem kui selle osa loodud lisandväärtuses. Erandiks on Põlvamaa ja Hiiumaa, kus tootlikkus primaarsektoris on kõrgem kui mujal. Reastus lisandväärtuse loomise järgi on toodud järgmisel joonisel 3-8. Ka sekundaarsektori osatähtsus hõives on enamikus maakondades suurem kui sekundaarsektori osatähtsus lisandväärtuses. Vaid Lääne-Virumaa ja Järvamaa on erandid. Tertsiaarsektori korral aga on eelmistega võrreldes asi vastupidi: kõigis maakondades on selle sektori osa hõives väiksem kui lisandväärtuses. Seega loob tertsiaarsektoris hõivatu lisandväärtust suhteliselt rohkem. Maakondlikud erinevused on aga siingi üsna suured Majandusstruktuuri seos rikkuse ja majanduskasvuga Järgnevalt vaadelakse tootmisstruktuuri seoseid maakonnas loodud rikkuse (SKP per capita) ja majanduskasvuga (SKP per capita muutus). Piirkonna rikkuse näitajaks on ühe elaniku kohta loodud SKP maht. Ootuspärased on vastupidine seos primaarsektori osatähtsuse ja elaniku kohta loodud SKP mahu ning päripidine seos tertsiaarsektori osatähtsuse ja elaniku kohta loodud SKP mahu vahel. Küll aga ilmneb seaduspära, et mida hilisem periood, seda tugevamad need seosed on. Tugev samasuunaline seos on olnud just perioodi viimastel aastatel tertsiaarsektori osatähtsuse ja regioonis loodud rikkuse vahel. Rikkuse seos sekundaarsektori osatähtsusega ei ole statistiliselt oluline. Tulemus on eriti huvitav seetõttu, et Euroopa riikide andmetest tuli välja analoogiline seos. Ka seal ei olnud sekundaarsektori osatähtsus tootmisstruktuuris riigi rikkusega seotud. Millised muutused maakondade tootmisstruktuuris on toimunud aastatel ? Primaarsektori osakaal on vähenenud, Praktiliselt kõigis maakondades on primaarsektori vähenemise arvel kasvanud sekundaarsektori osatähtsus tootmisstruktuuris (vt. joonis 5.2). Erandiks on vaid Pärnumaa ja Ida-Virumaa ning Harjumaa, kus muutusi pole praktiliselt toimunud. Teoreetiliselt peaks primaarsektori kokkutõmbumisele kaasnema tertsiaarsektori osatähtsuse suurenemine tootmisstruktuuris. Kuid Eesti maakonnad on pigem industrialiseerunud. Enamikes maakondades pakutakse suhteliselt odavaid ja vähest rikkust loovaid isikuteenuseid, nii era kui ka avalikud valgekraede töökohad on koondatud regionaalsetesse keskustesse. Sekundaarsektori osatähtsuse tõus on aastatel olnud Eesti maakondade tootmisstruktuuri arengu põhitendents. Teooriaga vastupidiselt on sellega kaasnenud tertsiaarsektori osakaalu vähenemine erandina vaid Ida-Virumaal ja Raplamaal. 46

47 Joonis 5-2. Maakondade positsioon primaar- ja sekundaarsektori, primaar- ja tertsiaarsektori ning sekundaar- ja tertsiaarsektori osatähtsuse järgi aastatel 2001 ja

48 Eesti maakondade põhisektorite struktuurimuutuse kokkuvõte ja järeldused Eesti maakondades on aastate alguses toimunud sarnased protsessid aastate Lääne- Euroopaga, kus suurlinnad tertsiariseerusid-deindustrialiseerusid. Äriteenuste kasv Tallinnas ja avalike teenuste seisu parandamine seonduvalt majandus- ja eelarve kasvuga Tartus (ülikoolid, kliinikud, muuseumid jmt eelarveline hõive) on soosinud nii kontoritöökohtade teket nendes linnades, kui ka üldist palga- ja kumulatiivset rikkuse ning isikuteenuste kasvu (toitlustus, kaubandus). Nii sisesektori kasv kui ka lisanduv laenuraha käivitas aasta kinnisvarabuumi ja -hindade inflatsiooni, mis piiras oluliselt tööstustööliste rännet Tallinnasse-Tartusse ja sundis tööstusettevõtteid suunduma tööjõu juurde. Eriti just vähetootlikud tööstustöökohad suundusid linnadest palgatõusu ja töötajate nappuse survel perifeeriasse, kus oli saadaval esma- (sinikraesid) ja riigisektorist hüljatud kontoritööjõudu (teevad küll edasi kontoritööd, kuid sekundaarsektori ettevõtetes). Oluliselt on vähendanud töötajaid nn hiiliva haldusreformi käigus maavalitsused ja erinevad riigiametid-asutused. Tööstuste maale tulek ja piiride avanemine omakorda kasvatas palgataset maal, mis esmasektoris ja järgmises etapis ka tööstuses tõukas tagant konsolideerumist ja investeeringuid uude tehnoloogiasse. Selle protsessi arvelt vabanev tööjõud läks kas välismaale (peamiselt ehitama) või asus laienevatesse tööstustesse (liikus industriaalsektorisse). Kesk- ja Lõuna-Eesti põllumajanduspiirkonnad industrialiseerisid lühikese ajavahemiku jooksul 2000ndate algusest alates, kaotades samas esmasektori hõivet. Täna on Eestist saanud esmasektori hõive poolest normaalne Lääne-Euroopa riik. Põllumajanduses on kujunemas suurtalude ja väikeste ellujäämistalude kooslus, kus peamise kaubatoodangu annavad tuhatkond suurettevõtet ning kus keskmiste ja väikeste talude arv väheneb kiiresti: maad renditakse suurtele ja majad müüakse suvitajatele. Vastav protsess toob kaasa maapiirkondade püsielanikkonna kahanemise ning nii era- kui ka avalike teenindusettevõtete kumulatiivse kahanemise. Üleriigilise ja ka regionaalse majandus- ja sektorpoliitika nõrkus on tinginud maapiirkondadesse valimatult just madalama lisandväärtusega puidu-, mööbli, õmblustööstusettevõtete sisenemise ja vaba tööjõu rakendamise nendes harudes. Oluline probleem regionaalse arengu tulevikule kujunenud majandusstruktuuri juures on see, et suures osas kontoritööst huvitatud noorte hoiakute kohaselt ei ole neil isegi maakonnakeskustes, rääkimata väiksematest maakohtadest, meelepäraseid töökohti, mis loob väljaspool Tallinna-Tartut kvaliteetsema inimressursi kaasamise suhtes kriitilise olukorra ega soosi kohaliku ettevõtlikkus- ja arenduspoliitika kujundamist. St et kui lähima kümne aasta jooksul on noorte suured vanusgrupid ääremaadelt lahkunud kas siis suurlinnadesse või välismaale ja sinna kinnistunud, ei ole kuigi realistlik vastavaid maakondi enam sisemise ressursi baasil arendada. Ühtlasi tekkis globaalse kontori- (äriteenused) ja meelelahutustöökohtadele palgatud noorte linnastumisega paralleelselt lisanõudlus ääremaade turismiteenuste järele, mis laienes eriti 48

49 mastaapselt kuurordi-traditsiooniga Lääne-Eestis, kuid märkimisväärselt ka üle Eesti. Puhkemajanduse kasvule on aidanud kaasa nii riiklikud arenguprogrammid kui ka kohalike omavalitsuste tegevus. Turismisektor on aga äärmiselt sesoonne ja tundlik kriisidele ning selle suurema osakaaluga regioonide (Lääne-Eesti) tööhõive kannatab praeguses majanduslanguses ilmselt enam. Samas on turismisektor üks väheseid, kus regionaalne koostöö ettevõtete vahel toimib Ettevõtete struktuurimuutus ja selle edasine hinnang aastail ettevõtete raamatupidamisaruannete põhjal Andmetöötlus: Jaanika Meriküll, analüüs: Garri Raagmaa Alljärgnevas analüüsis on kasutatud ettevõtete raamatupidamisaruannete andmete töötlust aastatest Värskemaid andmeid polnud veel saadaval. Selle kõikse andmekogu puhul on probleemiks osade ettevõtete andmete puudumine, mis suuremate puhul (näiteks pangad, Tallink 2006) võib tulemusi märkimisväärselt mõjutada. Lisaks on filiaalide andmed esitatud keskkontorite poolt, mistõttu keskused ja eriti Tallinn on mitmete võrgu- jt suurkontsernide allettevõtete puhul üleesindatud. Nii ei ole arvestades aastatel toimunud kiireid muutusi andmete puhastamisel sügavamat mõtet, kuna osad aastate trendid (näiteks ehitusbuum) on katkenud. Küll toimuvad aga osad aastate alguse saanud protsessid (tekstiili ja õmbluse taandumine) kriisi tõttu ilmselt kiirendatult Ettevõtluse ümberpaiknemine suurlinnade lähialadele Eraettevõtluse koguhõive kasvas aastate I poolel 2-4% aastas, ületades aastal 2006 lähtetaset võrra, ehk 20,8%. Eriti kiire on olnud Harjumaa (ilma Tallinnata) kasv keskmiselt 10% aastas ja 72,3% perioodi jooksul. 32% võrra kasvas ka Tartumaa (ilma Tartu linnata) hõive. Mõlema suurema linnaregiooni kasv viitab suburbaniseerumisele ja (eriti just tööstus)tootmise liikumisele linna lähialadele, kus on odavam maa, lihtsamad planeerimisnõuded, aga suurlinnalik tööjõuvalik. Sageli ongi tootmisettevõttel lihtsam ja odavam rajada uus tootmisbaas põllule (greenfield) kui renoveerida olemasolevat kompleksi, mis üldjuhul arendatakse kontoriteks või korteriteks. Tallinna linna hõive on kasvanud 29,5% ja Tartu oma 18,8%. Ainult Ida-Virumaal on hõive tervenisti 17,1% vähenenud. Oluliselt üle keskmise kasvas hõive Valga- ja Võrumaal, mis on Tartu kaugem tagamaa, ning mõnevõrra alla keskmise Tallinna II ringi maakondades Rapla-, Lääne- ja Lääne- Virumaal. Kõik ülejäänud on osakaalus kaotanud. Tallinn-Harju ettevõtete kogukäive oli 71% ja kasum 78% Eesti vastavatest numbritest. Kasum töötaja kohta (tootlikkus) oli aastal samuti selgelt suurim Tallinnas, teistes suuremate linnades ja eeslinnades. Seega on need selges seoses turuala ja teenuste osakaaluga ettevõtlusstruktuuris. 49

50 Esmasektori kiire taandumine Esmasektor tegi väga kiire languse aastatel ja on eurotoetuste mõjul stabiliseerunud. Praegu väheneb põllumajanduses hõive ennekõike talunike vanuse tõttu lahkutakse ärist. Põllumajandusettevõtete hõive kahanes 1366 töötaja võrra, kusjuures kõige enam Kõrg-Eesti traditsioonilistes põllumajandusliku suurtootmise piirkonnis Järva- ja Jõgevamaal ning Viljandi-Võrumaal, viidates ettevõtete mehhaniseerimisele. Suurlinnade lähialade kasv võib omakorda viidata (ilu)aianduse kasvule, seda küll pigem kaubanduse-teeninduse läbi. Põllumajandus on kõige olulisem Järva- ja Jõgevamaal, ehkki selle osakaal langes veerandilt 16-17% peale. Käibeliidrid on Harju-, Lääne-Viru, Viljandi- ja Tartumaa suurima põllumajandusmaaga maakonnad. Metsanduses toimus mõningase hõive languse taustal selge polariseerumine: Kagu-Eestis, Harju- ja Läänemaal on olnud hõive kasv, samas kui näiteks traditsioonilistes metsamaakondades Pärnu- ja Virumaadel ning Lääne-Eesti saartel on toimunud langus. Metsaseimad maakonnad Ida-Viru-Jõgeva ja Pärnu-Valga pakuvad aga jätkuvalt enim hõivet, nii et tõenäoliselt on toimunud analoogselt Põhjamaadega uue tehnika soetamisest tuleneva efektiivsuse tõusuga kaasnev hõive kahanemine või siis omanike muutus. Kalanduses toimus rannikutel drastiline langus üle poole hõivest on vähenenud Tööstuse restruktureerimine ja ümberpaiknemine ääremaadele Tööstuses toimus arvestatav hõivekasv inimese ehk 10,2% võrra. Harjumaal hüppeliselt 54%; pea kolmandiku võrra aga ka Jõgeva-, Järva-, Tartu- (ilma Tartuta), Võru- ja Valgamaal (+28,6%). Üle keskmise kasvas tööstushõive veel Lääne-, Rapla- ja Lääne-Virumaal. Tööstushõive kahanes Ida-Viru-, Viljandimaal ning saartel. Esimesel juhul on arvatavaks põhjuseks restruktureerimine, teistel aga juurdepääsuprobleemid. Alla keskmise suurenes tööstustöökohtade arv Tallinnas-Tartus-Pärnus. Ilmselt oli tegemist deindustrialiseerimisega, mille raames oluline osa tööstusest liigub linnadest välja odavama maa ja osalt ka tööjõu juurde. Jätkuvalt tööstuslikud on kogu Põhja-Eesti (ilma Tallinnata) üle 40% koguhõivest ja Lõuna-Eesti ilma Tartuta. Käibe kasv oli tööstuses suurim pea kolmekordne Tallinna ja Tartu lähitagamaal, viidates taas tööstuste kolimisele linna piiri taha uutele pindadele. Ühtlasi moodustas tööstuslik käive üle 40% Lääne-Virumaa ja Lõuna-Eesti maakondade kogukäibest. Need arvud kõnelevad tööstuse siirdumisest linnakeskusest maapiirkondadesse, kus oli saadaval tootmishooneid ja tööjõudu. Seda võimendas omakorda kinnisvarabuum, mis lukustas töötajate mobiilsuse (töölistel ei olnud enam võimalik kolida linna). Toidu- ja joogitööstuse hõive vähenes hoolimata tarbimise olulisest kasvust 1834 töötaja võrra, viidates uue tehnoloogia rakendamisele. Sellega paralleelselt toimus ka tootmise ümberpaiknemine tarbijaturgudele lähemale (Harjumaale ja Tartusse) ning valdkonnasisene restruktureerimine (nt kalatöötlemise oluline taandumine töökohta!). 50

51 Tabel 5-1. Erasektori hõive ja selle muutus (%) Eesti maakondades, Tallinnas ja Tartus /6 % Tallinn Tartu Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Eesti Tallinn Harju Ida-Viru Järva Lääne-Viru Pärnu Saare Valga Võru Tartu linn Hiiu Jõgeva Lääne Põlva Rapla Tartumaa Viljandi Eesti Joonis 5.3. Erasektori hõive kasv Eesti maakondades, Tallinnas ja Tartus (2000=100%). 51

52 Toidutöötlemine praktiliselt lõppes Hiiumaal, kus varem, aastal 2000, andis kalatöötlemine 22% koguhõivest. Üle poole kahanes toidutootmine Ida-Virumaal, Rapla- ja Saaremaal. Kui Tallinnas kahanes (palju käsitööd nõudev) kalatöötlemine 1500 inimese võrra, siis teisalt kasvas piimatöötlemine 166% ja lihatöötlemine 3 korda (ehkki väikeste üldarvude juures), mille taga võib siiski olla hoopis omanike muutus (uus omanik on registreeritud Tallinnas) ja millele viitavad ka sünkroonsed hõivemuutused. Jookide tootmine kasvatas hõivet Tallinnas ja Tartus. Enim toidutööstuse hõivet on Lääne-Virumaal ja Põlvamaal 10% koguhõivest, esimeses liha- ja teises piimakombinaadi tõttu. Kalatöötlemine on teistest suurema osakaaluga Saare- ja Pärnumaal, mis asuvad kalarikkaima veekogu Liivi lahe kaldal. Käibekasv sõltub suurte tööstuste olemasolust: Järvamaa pea kolmekordistas käibe Viljandija Saaremaa ees. Puidutööstus kasvas 4233 töötaja võrra, ehk 30,8%. Üllatuslikult on kasvanud suurte linnade hõive, mis võib taas tähendada pigem omanike asukohta, mitte reaalset tööstuse asupaika, näiteks kasvas saetööstuse hõive Tallinnas üle 3 korra. Ühtlasi oli puidutööstus suurte investeeringute sihtmärk ja seeläbi suurenes nii efektiivsus, mahud kui ka lõpptoodangut andvate allharude osakaal, nt aknaid ja puitmaju tootvates ettevõtetes hõive kahekordistus. Erilisi regionaalseid mustreid ei ole võimalik siin välja tuua. Mööblitööstus kasvas kiiresti sajandivahetusel, kuid edaspidi kasv pidurdus ja hakkas linnades ka kahanema: ettevõtted viisid tootmise odavama tööjõu juurde. Puidutööstuse hõive osakaal on olulisem terves Lõuna-Eestis (v.a Tartu linn) ja Järvas (Imavere). Võru Viljandi Võru Viljandi Valga Valga Tartu Tartu Saare Saare Rapla Rapla Pärnu Pärnu Põlva Põlva Lääne-Viru Lääne-Viru Lääne Lääne Järva Järva Jõgeva Jõgeva Ida-Viru Ida-Viru Hiiu Hiiu Harju Harju Tartu Tartu Tallinn Tallinn Joonis 5-4. Tekstiili- ja rõivatootjate hõive muutus

53 Selgelt kahanev oli kergetööstus: tekstiil 1553 (-16%) ja õmblus 2253 (-19%) töötaja võrra, kuid seda just suurte linnade arvelt. Tallinna osakaal Eesti tekstiilis kahanes 7,5% ehk 42,4% võrra. Tekstiilisektori hõive kasvas oluliselt maapiirkondades: Pärnumaal 4,8%, Lääne-Virumaal 1,9% (+167%) ja Saaremaal ja 1,7% (+235%). Õmbluses kadus Tallinnas ligi 2000 töökohta (-34,1%), Tartus ulatus vähenemine koguni ligi 40%. Kasvas aga kõige perifeersemates kohtades, nagu Hiiumaal (+100%, ehkki lisandus vaid 20 töökohta), Ida-Virumaal (+57%) ja Valgamaal (+180%). Samas mitmes maakonnas, nagu Pärnumaal, Võrumaal ja Viljandimaal, kus sajandivahetusel tuli õmblusse töökohti juurde, hõive hiljem vähenes. See tähendab, et õmblus, mis on tööjõu hinna suhtes kõige tundlikum, hakkas taanduma juba kümnendi alguses, kuid püsib veel ääremaades ja spetsialiseerunud õmblusettevõtete korral. Tekstiilitööstus on küll lahkus suurlinnadest, kuid on sel kümnendil väikelinnades veel kasvanud. Üle 5% kohalikust hõivest moodustab tekstiilitootmine Ida- Virumaal (ligi 9%) ja Pärnumaal (üle 7%), õmblus aga Läänemaal (9,4) ja Valgamaal (8,1). Metalli ja masinaehituse hõive kasvas seevastu oluliselt töökoha võrra ehk 58%. See on selgelt enam kasvanud suurlinnade lähialadel ja suurema tööjõu valikuga hea asendiga regioonides, nagu Ida-Virumaal ja Pärnus. Tallinna ja Tartu osakaal kahanes, mis tähendab, et tootmine kolitakse eeslinnadesse. Sellegipoolest on Tallinn-Harju oma 57% osakaaluga selgelt domineeriv metallimasinatööstusregioon. Harjumaa osatähtsus Eesti metalli- ja masinatööstuse hõives kasvas 7,4% (koos Tallinnaga +6,4%). Absoluutarvudes kahanes vaid Saare- ja Järvamaa hõive. Kohalikus tööhõives on suurim osakaal Harjumaal (10,5%) ja Ida-Virumaal (7,4%). Elektroonika- ja optikaseadmete tootmises kasvas hõive 2608 võrra, ehk 26,2%. Tallinn-Harju osa Eesti hõives on koguni 66%, kuid osakaal Eestis on kahanenud, mis viitab elektroonikakoostetööde liikumisele tööjõuressursi juurde. Samas on üllatuslikult vähenenud Ida-Virumaa elektroonikahõive. Kiiresti on kasvanud Tartu ja Tartumaa, Lääne-Eesti maakondade roll. Suurimat hõivet annab see Hiiumaal (14%) ja Järvamaal (7,3%) Teenused: ehituse, äriteenuste ja turismisektori tõus Ehituses kasvas hõive töötaja võrra ehk 80% ja oli maakonniti võrdlemisi ühtlane, ehkki mõnevõrra suurem suurlinnades ja nende lähialadel. Suurim hõivekasv oli aga Saaremaal viiendik ja Harjumaal vaid 17%. See viitab tõsiasjale, et ehitus, kus kriitiliseks on odavam vähekvalifitseeritud tööjõud, oli hõivekasv väikefirmade näol ennekõike väljapool suuri keskusi. tegelikult tuleb aga arvestada, et ehitussektoris, kus toimub palju tööde allhankimist võimalikult odavatelt teostajatelt, on väga suur ka varjatud hõive (nn ümbrikupalgad). St, et ehitustööde maht ja hõive on alati mõnevõrra suurem kui ettevõtete kasv. Kinnisvaraarenduse kasv oli 1500 töötajat ehk tagasihoidlik 17%. Absoluutarvudes esines selge keskus-perifeeria vahe, kus Tallinn-Harju osakaal oli 65% haru koguhõivest. Tartu ja Tartumaa ning Pärnu osakaal oli proportsioonis elanikkonnaga ja väiksematel maakondadel tagasihoidlikum. Kolmes linnas Tallinnas, Tartus ja Pärnus andis kinnisvaraarendus üle 3% töökohtadest. Ida-Virumaal on 53

54 hõive alaproportsionaalne ja kahanenud 42% võrra. Samas ei pruugi need andmed kajastada kohtadel tegutsenud maaklerite jt töötajate arvu reaalselt, kuna andmeid edastatakse keskkontori asukoha järgi. Kinnisvaraäris oli ka suur üksikisikutest spekulantide ja varjatud sektori osakaal. Võimalik, et vastavad firmad on esimese tegevusala järgi lahterdatud muu äritegevuse alla, kus kasv oli ligi töötaja võrra, kusjuures Tallinna osakaal moodustas sellest enam kui kolmveerandi, koos Harjumaaga üle 80%. T&A 7 kasvas üle-eesti pea viis korda, kuid pakkus kokku vaid 500 töökohta. Sealjuures on Tartu absoluutarvudes üsna samal tasemel Tallinnaga. Lähedane areng on toimunud ka IT vallas, kus Tallinna töökohtade arv ületab küll Tartut 4,3 korda, kuid kus Tartu kasvutempo on olnud märksa kiirem 5,5 korda. Hotelli-restoranisektori hõive kasvas 6838 töökoha võrra ehk 65%. Tallinn-Harju annab 62%. Tagasihoidliku hõivega 5,8% Ida-Virumaa oli aga kiireimaid tõusjaid (+146%), jäädes alla vaid Valgamaale, s.o Otepääle (+150%). Et väikseimat kasvu (vaid +21%) on näidanud Saaremaa, siis on siin ilmselt taas tegemist probleemsete andmetega, kuna teadaolevalt kasvas sel perioodil Saaremaal voodikohtade arv Eestis kõige kiiremini. 6-7% hõivest annavad hotellid Saaremaal-Pärnumaal ja Otepääl, üle 5% suurtes linnades. Kaubanduses tekkis juurde töökohta ehk kasv ulatus 15%. Küll on see suurim tööandja 19% koguhõivest. Hõives on suurema osakaaluga suuremad linnad. Transpordis kahanes hõive 5157 töökoha võrra ehk 13,7%, peaasjalikult Tallinnas enam kui 7000 võrra. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Tallink ei esitanud andmeid, tegelikult aga nende hõive kasvas. Kasvanud on ääremaaliste piirkondade ja ka Harjumaa osakaal Transpordisektori hõives. Seda võib esiteks mõjutada transpordifirmade poolt veokijuhtide valimine odavama tööjõuga piirkonnist ja teiseks suure osa logistikaettevõtete kolimine Tallinna ringteele. Samas on taas oluline ka ettevõtlusvormi muutumine: paljud veokijuhid on hakanud füüsiliselt isikust ettevõtjaiks. Finantsvahenduse andmed ei ole peakorterite Tallinnas asumise pärast regionaalses lõikes kasutatavad Tööturu maakondlik prognoos aastani 2016 Koostasid: Raul Eamets ja Jaanika Meriküll Regionaalse tööhõiveprognoosi koostamise lähtealuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööjõu vajaduse prognoos aastani Regionaalsed hõiveprognoosid koostati Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal. Selleks kasutatakse a Eesti 7 Teadus ja arendustöö. Ainult eraettevõtted. Ülikoolide teadlaskond ja vabakutselised ei ole siin kaetud. 8 Antud peatükk koostati uuesti MKMi 2009 septembris avaldatud tööhõiveprognoosi alusel. 54

55 tööjõu-uuringu andmeid, mille põhjal leiti aastakeskmine hõivatute arv erinevates maakondades tegevusalade ja ametialade lõikes Maakondlikud hõivemäärad ning hõive jaotus majandussektorite lõikes Analüüsides hõive määrasid kriisi ajal ja kriisile järgnenud perioodidel, siis siin võime näha, et hõive langus kulmineerus tegelikult aasta pärast aasta kriisi, ehk siis Tegemist on tavapärase olukorraga, kus tööturg reageerib majanduse šokkidele teatud viiteajaga. Sellepärast ei ole ka veel erilist hõive langust näha, kõige kriitilisem aeg tööturu seisukohast saabub alles aasta lõpus, aasta alguses. Joonis 5-5. Tööhõive määrad maakonniti Võru maakond Viljandi maakond Valga maakond Tartu maakond Saare maakond Rapla maakond Pärnu maakond Põlva maakond Lääne-Viru maakond Lääne maakond Järva maakond Jõgeva maakond Ida-Viru maakond Hiiu maakond..tallinn Harju maakond Kogu Eesti Allikas: ESA Kui me vaatleme hõivet majandussektorite lõikes, siis omamoodi paradoksaalsel kombel on paremas olukorras need maakonnad, kus põllumajanduslik hõive on suhteliselt kõrge. Põhjus on ka lihtne: põllumajanduse restruktureerimine toimus üheksakümnendate keskel, kus dotatsioonide puudumise 55

56 tingimustes asendus ebaefektiivne ja tööjõumahukas väiketootmine (mis oli tekkinud sovhoosidekolhooside lagunemise tagajärjel), mehhaniseeritud (või automatiseeritud) suurtootmisega. Joonis 5-6. Valgekraede osakaal kogu tööjõust maakondade lõikes Valgek raede osakaal tööjõust 60,0 55,0 50,0 45,0 40,0 35,0 30,0 25, Kogu Eesti Harju maakond..tallinn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond Allikas: ESA Joonis 5-7. Sinikraede osakaal kogu tööjõust maakondade lõikes Sinikraede osakaal hõivest 80,0 75,0 70,0 65,0 60,0 55,0 50,0 45,0 40, Kogu Eesti Harju maakond..tallinn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond Allikas: ESA 56

57 Tänasel päeval on lisandunud ELi toetusskeemid, mis kõik tõstavad meie põllumajanduse konkurentsivõimet. Esmasektori alla loetakse ka metsamajandus ning kalandus. Kõige suurema põllumajandusliku hõive osakaaluga on Hiiu, Jõgeva, Järva ning Viljandi maakonnad. Sekundaarsektori (tööstuse laiemas mõttes) osakaal on kõige suurem Ida-Virumaal, Järva ning Viljandi maakonnas. Kõige vähem on tööstust Tartu ja Jõgeva maakonnas. Tööstuse alla loetaks lisaks töötlevale tööstusele ka mäetööstus, energeetika ja ehitussektor. Oma olemuselt on tegemist väga heterogeense sektoriga. Töötleva tööstuse all on sellised allharud, mis on tänu oma kasvavatele tööjõukuludele kiiresti vähenemas (näiteks tekstiili- ja õmblustööstus), on ka sellised harud, kus majandusliku elavnemise ajal toimus väga kiire kasv (ehitus, ehitusmaterjalide tööstus) ja täna toimub kiire kokkutõmbumine ning on harud, kus on toimunud stabiilne areng. Teenindussektor on traditsiooniliselt tugevamini arenenud suuremates linnades - Tallinnas ning Tartus ja Läänemaal. Kõige madalam on tertsiaarsektori hõive osakaal Ida-Viru, Järva ja Jõgeva maakonnas (vt tabelid 1-3 lisas 5-3). Kui analüüsida tööjõu struktuuri ametite lõikes, siis traditsiooniliselt jagatakse tööjõud kaheks: valgekraed ja sinikraed. Lähtudes rahvusvahelisest praktikast loetakse sinikraedeks ISCO koodiga 5-9 tähistatud ameteid. Laiematest erialagruppidest kuuluvad siia teenindajad ja müügitöötajad, põllumajanduse oskustöötajad, ehitajad ja muud oskustöötajad, seadmete operaatorid ja lihttöötajad. Valgekraed on siis vastavalt ISCO koodile 1-4 haaratud ametite grupid, kus on esindatud seadusandjad, tippjuhid, tippspetsialistid, keskastme spetsialistid ning ametnikud. Sisuliselt on tegemist nö kontoriinimestega, kellel reeglina on kõrgharidus. Valgekraede osas domineerivad selgelt kaks Eesti suurimat keskust: Tartu ja Tallinn, kes oma näitajatega viivad ka Eesti keskmised näitajad suhteliselt üles. Kõige madalam on valgekraede osakaal Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Viljandi maakonnas. Sinikraede osas on olukord täpselt vastupidine. Terves reas majandusharudes tõusid kiire majanduskasvu ajal palgad kiiremini kui tootlikkus, mis omakorda tõi kaasa kasumite ning hõive vähenemise. Sellisteks harudeks olid: tekstiilitööstus riietusesemete tootmine nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine puidutöötlemine ja puittoodete tootmine paberi- ja pabertoodete tootmine transpordivahendite tootmine veondus, laondus ja side kummi- ja plasttoodete tootmine ehitus ehitusmaterjalide tootmine 57

58 Tööjõu kiire kallinemine ning kasumlikkuse vähenemine seavad ettevõtjad raskete valikute ette ning varem või hiljem tuleb tootmine sellises olukorras viia sinna, kus tööjõud on oluliselt odavam. Teine variant on tootmise automatiseerimine, mis tööturu seisukohalt teeb enam-vähem sama välja kui töökohtade väljaviimine. Lihtsalt kapital asendab tööjõu ning vabanenud töökäed peavad leidma rakendust kuskil mujal. Joonis 5-8. Kahanevate majandusharude osakaal koguhõivest Lääne V iru H iium aa P ärnu R apla V alga J ärv a P õlv a S aarem aa V õru Ida V iru V iljandi T artu Läänem aa J õgev a Allikas: Tööjõu uuring Kui nüüd vaadata kahanevate majandusharude lõikes maakondlikke erinevusi, (vt joonis 5-8) siis näeme, et kõige rohkem, üle 34%, töötas aastal nö probleemsetest harudest töötajaid Lääne- Viru, Hiiu, Pärnu, Rapla ning Valga maakonnas. Kõige vähem töötas nimetatud harudes inimesi Jõgeva maakonnas, mis on suurima primaarsektori hõive osakaaluga. Kui jätta probleemsetest valdkondadest välja ehitus ning ehitusmaterjalide tööstus, mis on erandlikud, kuna kinnisvarabuum ning suhteliselt suur töötajate siirdumine välismaale tekitas väga kiire palgatõusu, siis juhivad seda nimekirja Lääne-Virumaa, Hiiumaa, Saaremaa ning Pärnumaa. Ehk siis NUTS III regioonidest on Lääne-Eesti kõige haavatavam ehitusturul toimuvate muudatuste poolt Tööhõive prognoosi metoodika Regionaalse tööhõiveprognoosi koostamise lähtealuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu vajaduse prognoos aastani Nimetatud dokumendis on toodud prognoositavad hõivatute arvud tegevusalade ja ametialade lõikes aastaks Samuti on seal toodud aastate keskmine hõivatute arv tegevusalade ja ametialade lõikes, mis on prognoosi baasperioodiks. Käesolevas töös koostatakse maakondlikud tööhõiveprognoosid ametialade ja tegevuslade lõikes aastaks Regionaalsed hõiveprognoosid koostatakse antud töös Eesti Tööjõu-uuringu andmete 58

59 põhjal. Selleks kasutatakse aastate Eesti tööjõu-uuringu andmeid, mille põhjal leitakse kolme aasta keskmine hõivatute arv erinevates maakondades tegevusalade ja ametialade lõikes. Prognooside koostamise metoodika tegevusalade ja ametialade lõikes on mõnevõrra erinev. Prognooside koostamisel arvutatakse esmalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu vajaduse prognoosi põhjal prognoositud hõive suhtelised tasemed tegevusalade lõikes, mis on leitavad järgmiste valemite alusel kus E kt H kt =, Ek H kt on hõive suhteline tase tegevusalal k prognoosiperioodil (aastal 2016), E kt on hõivatute arv tegevusalal k prognoosiperioodil (aastal 2016), E k on keskmine hõivatute arv tegevusalal k aastatel Tegevusalade prognoos koostatakse 30 erineva tegevusala kohta. Tegevusalade prognoosi koostamisel eeldatakse, et hõive suhtelised muutused on perioodil kuni 2016 kõikides maakondades võrdsed. Seega on prognoositav hõive maakonna tasandil leitav järgmiselt: = E H = E E E kt E kmt km kt km , k kus E kmt on hõivatute arv tegevusalal k maakonnas m aastal t, km E on keskmine hõivatute arv tegevusalal k maakonnas m aastatel , E kt on hõivatute arv tegevusalal k aastal 2016, E k on aastate keskmine hõivatute arv tegevusalal k. Hõivatute prognoositavad koguarvud maakondade lõikes leitakse majandusharu kohta tehtud prognooside summana ehk kus aastal t. 30 E =, mt E kmt k= 1 E mt on hõivatute arv maakonnas m aastal t ja E kmt on hõivatute arv tegevusalal k maakonnas m Ametialade prognoos koostatakse 5 erineva ametiala kohta, milleks on juhid, spetsialistid, teenindajad, oskustöölised ja lihttöölised. Ametialade lõikes hõiveprognoosi koostamisel võetakse aluseks hõive jagunemine erinevate ametialade vahel tegevusalade kaupa a. Nimetatud andmed saadi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu vajaduse prognoosist. Teiselt poolt võetakse Tööjõu-uuringu andmetest prognoosi koostamise sisendiks maakondade aastate keskmine tööhõive ametialade lõikes. 59

60 Prognoosi koostamisel eeldatakse esmalt, et kõikides maakondades on tegevusalasisene töötajate jaotumine ametialade lõikes sama. Teiseks kohandatakse saadud tulemused maakonna ametialade struktuuri eripäradega võrreldes kogu Eesti ametikohtade struktuuriga. Seega leitakse esmalt iga maakonna ja tegevusala töötajad ametialade lõikes tingimusel, et harusisene ametikohtade struktuur on igas maakonnas identne: E klmt = E km E E kl k E klmt on hõivatute arv tegevusalal k ametialal l maakonnas m aastal t (prognoosiperioodi lõpul ehk aastal 2006) ja H kt on hõive suhteline tase tegevusalal k aastal t. Järgnevalt kohandatakse leitud maakonna hõive ametikohtade lõikes maakonna ametialade struktuuri eripäradega: H kt E lmt = 30 k= 1 E klmt 5 E l= 1 lm E lm l= 1 E E l l E lmt on maakonna m hõivatute arv ametikohal l aastal t ja E lt on Eesti hõivatute arv ametikohal l aastal t. Nimetatud ametialade lõikes prognoosi koostamise metoodika kasutamise üldine loogika seisneb selles, et esmalt arvutatakse iga maakonna kohta hüpoteetiline hõivestruktuur ametialade lõikes juhul, kui selle maakonna hõive jaotus ametialade lõikes vastaks Eesti keskmisele. Vastavalt prognoositavale hõive kasvule prognoositakse ka ametialade lõikes hõive hüpoteetiline struktuur tulevasteks perioodideks. Seejärel korrigeeritakse nimetatud tulemusi vastavalt antud maakonna tegelikule hõivestruktuurile ametialade lõikes aastatel Detailsemad tööhõiveprognoosi andmed maakondade lõikes on esitatud uuringu lisas

61 2008 % 2009 % Joonis 5-9. Registreeritud töötute osakaal KOVs aastate seas juulis 2008 ja Allikas: Töötukassa ja Statistikaamet. 61

62 Lõuna-Eesti (Põlva, Jõgeva, Võru, Viljandi ning Valga maakonnad) prognoos Lõuna-Eesti maakonnad olid valdavalt primaarsektorile orienteeritud. Majanduse arenedes võib primaarsektori osakaal isegi lisandväärtuse arvestuses tõusta, kuid seoses tootmise intensiivsemaks muutumisega ning automatiseerimisega uusi töökohti nendes valdkondades reeglina juurde ei tule. Suurimad tööandjad on aastal 2016 prognoosile vastavalt ehitus- ja kaubandussektor. Ehitussektoris toimub vastavalt prognoosidele samas kõige suurem vähenemine (ca. 2200). Oluline on ka avaliku sektori roll tööandjana. Haridus, eelkõige aga tervishoid ning riigivalitsemine mängivad olulist rolli inimestele töö andmisel. Vastavalt prognoosile nähaksegi eelkõige hõive kasvu tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonnas, seda eelkõige elanikkonna vananemisest tuleneva suurema nõudlusega sotsiaalhoolekande osas. Selles valdkonnas on Eesti veel üsna vähearenenud, kui võrrelda teiste riikidega. See ei pea alati tähendama riikliku sektori ennatlikku kasvu, vaid elatustaseme tõusuga võiks eeldada ka erasektori suurenevat huvi. Kokku peaks tervishoiu ja sotsiaalsfääris juurde tulema viie maakonna peale ligi 700 täiendavat töökohta. Kõige tugevam töökohtade vähenemine toimuv valdkonnas, mis hüppeliselt kasvas majandusliku buumi ajal - ehituses. Ehitus oli ja jääb ka tulevikus kõigis vaatlusalustes maakondades kõige suuremaks tööandjaks, kuid kokku nähakse ehituses töötajate vähenemist ca 2200 töötaja võrra. Maakondlikud erinevused struktuuriliste muutuste osas ei ole väga suured. Suuremad töökohtade vähenemised on veel mööblitööstuses ja puidutöötlemises (Viljandi, Põlva, Võru, Valga), tekstiil- ja õmblustööstuses (Viljandi, Jõgeva, Valga) ning põllumajanduses (Viljandi, Põlva, Jõgeva). Kokku peaks prognoosi järgi kaduma ca 3500 töökohta. Tegemist on nö netoarvestusega ehk siis loodud ja kaotatud töökohtade vahega. Tabel 5-1. Töötute ja vabade töökohtade proportsioonid sinikraede ning valgekraede lõikes Lõuna- Eestis (2009) Jõgeva Jõgeva Põlva Põlva Valga Valga Viljandi Viljandi Võru Võru Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Valgekraed 18,1 43,1 17,6 15,8 14,9 32,4 21,7 31,7 19,0 20,6 Sinikraed 81,9 56,9 82,4 84,2 85,1 67,6 78,3 68,3 81,0 79,4 Allikas: Töötukassa Kui vaadata erialati, kus kõige rohkem inimesi töötuks on jäänud, siis 1. augusti 2009 töötukassa andmetel järgi on tegemist valdavalt sinikraede ehk siis madalama kvalifikatsiooniga töötajatega. Eestis tervikuna on sinikraede osakaal kogu töötajaskonnast 56% ning valgekraede osakaal vastavalt 44%. Seda pilti mõjutab väga tugevalt Tallinn, kuhu on kogunenud lõviosa valgekraedest. Kui me Tallinna välja jätaksime, oleks Eestis proportsioonid vastavalt 40% valgekraesid ning 60% sinikraesid. 62

63 Kui Põlva ja Võru maakonnas vastas töötute proportsioon suhteliselt hästi ka vakantside suhtele, siis teistes maakondades oli pilt erinev. Eriti drastiline on pilt Jõgevamaal, kus selgelt on puudus valgekraedest. Nagu varasemad uuringud ja maakonna hariduslik struktuur näitab, on Jõgevamaa üks väiksema kõrgharidusega inimeste osakaaluga maakondi Eestis. Siit ka valgekraede puudumise probleem. Ka Valgas ja Viljandis on tunda kõrgharidusega inimeste puudust. Samas mingeid põhjapandavaid järeldusi on raske teha, sest vakantside üldarvud on väiksed, kuna tööpuudus on kõrge ja kõik vabad töökohad haaratakse lennult Lääne-Eesti (Lääne, Pärnu, Hiiu, Saare maakonnad) prognoos Lääne-Eesti maakonnad on Lõuna-Eestiga võrreldes natuke heterogeensemad ja oluliselt enam turismitööstusele orienteeritud, mida näitab kaubanduse, hotellinduse ning ka tervishoiuteenustes töötavate inimeste suhteliselt suur osakaal ka aastal Läänemaal ja Saaremaal on tulevikus ehituses, kaubanduses ning haridussektoris kõige rohkem hõivatuid. Hiiumaal domineerivad, kaubandus, põllumajandus ning transport. Kuna üldine hõiveprognoos annab kõige suurema languse ehitussektoris (ca 2000) ning kõige suurema kasvu tervishoiu- ning sotsiaalteenuste sektoris (ca 770), siis ka need kaks valdkonda mõjutavad kõige rohkem tuleviku hõivet Lääne-Eestis. Kindlasti on tervishoiu ning sotsiaalteenuste kasv õigustatud Pärnu ning Läänemaa puhul, sest juba täna on tegemist arvestatavate tervise- ja spaakeskustega. Viimasel kümnendil on seda suunda ka väga jõuliselt arendatud Saare maakonnas, aga tundub, et Saare spaad on rohkem orienteeritud puhkemajandusele kui konkreetsete tervishoiuteenuste (ravi ja profülaktika) pakkumisele. Hiiumaa ja Saaremaa puhul nähakse kasvu eelkõige elektroonika tootmises ning tervishoius ja mingil määral ka kalanduses 9, Läänemaa puhul lisaks tervishoiule ka kinnisvara teenustes ja hotellinduses ning Pärnumaa puhul lisaks tervishoiule veel ka hotellinduse, kinnisvara teenuste ning kalanduse sektoris. Elektroonikasektori kasv on jätkusuutlik ainult juhul, kui suudetakse pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid. Suurim töökohtade kaotus tabab kõigis maakondades ehitussektorit, mis oli kinnisvaramulli tõttu paisunud väga suureks. Lisaks sellele iseloomustab Saaremaad ning Läänemaad õmbluse- ning tekstiilisektori kokkutõmbumi Tabel 5-2. Töötute ja vabade töökohtade proportsioonid sinikraede ning ne ning valgekraede lõikes: Lääne Eesti (2009) Saaremaad Pärnu Pärnu Lääne Lääne Saare Saare Hiiu Hiiu põllumajandus Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid e vähenemine. Valgekraed 22,2 39,2 19,4 33,3 20,5 12,7 18,5 30,8 Pärnumaal on Sinikraed 77,8 60,8 80,6 66,7 79,5 87,3 81,5 69,2 ehitussektoriga Allikas: Töötukassa pea samas suurusjärgus tekstiili- ning õmblustööstuse vähenemine. Lisaks sellele vähenevad ka avaliku sektori 9 Lähtuvalt kvalitatiivuuringute tulemusest ei saa kalanduse hõive suurenemist pidada realistlikuks. Vt. 9 ptk. 63

64 valdkonnad (riigivalitsemine, haridus) ning mööblitööstus. Kokku nähakse prognoosis ca 3000 töökoha kadumist, sellest lõviosa - ca annavad Pärnumaa ettevõtted. Kui võrrelda töötute ning vakantsete töökohtade proportsioone, siis ka siin näeme, et üldiselt kehtib sama põhimõte kui Lõuna-Eesti puhul, et töötute seas on jämedalt võttes 80% sinikraesid ning 20% valgekraesid. Erinev on olukord vakantside osas. Kui Hiiu-, Lääne- ning Pärnumaal tuntakse puudust eelkõige kõrgelt haritud valgekraedest, siis Saare maakonnas on vabu töökohti peaasjalikult sinikraedele. Samas ei tohi unustada, et vakantside üldarv oli Saare maakonnas augusti seisuga ainult 55. Kõige halvem töötute ning vakantside suhe oli Läänemaal, kus 206 registreeritud töötu kohta oli üks registreeritud vakantne töökoht Kesk-Eesti (Rapla, Ida-Viru ja Järva maakond) prognoos Suuremateks tööandjateks on kohapealne kaubandus, aga olulist rolli, eriti Lääne-Virus ning Järvamaal, mängivad ka puidutöötlemine ning suurte traditsioonidega tugev põllumajandus. Samuti on Lääne-Virumaal ja Tabel 5-3. Töötute ja vabade töökohtade proportsioonid Järvamaal arenenud sinikraede ning valgekraede lõikes: Kesk Eesti (2009) ehitusmaterjalide tööstus. L-Viru L-Viru Rapla Rapla Järva Järva Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Töötud Vakantsid Suurimat töökohtade Sinikraed 17,7 12,9 21,8 32,0 17,6 22,1 kahanemist on ette näha Valgekraed 82,3 87,1 78,2 68,0 82,4 77,9 ehituses ( ca1770) ning suurimat töökohtade teket Allikas: Töötukassa tervishoius-sotsiaalsektoris ( ca360). Lääne-Virumaal ja Raplamaal on olulise osakaaluga ka tekstiil- ning õmblustööstus, kus on ette näha suhteliselt suurt töökohade kadumist. Kokku kaob kolmes maakonnas prognoositavalt 2740 töökohta. Kas ja kui suurt mõju avaldab see kohalikule elule, on küsitav, sest suure tõenäosusega siirdub vabanenud tööjõud pealinna tööturule. Vaadates sinikraede ja valgekraede proportsioone torkab silma, et Lääne-Virus on rohkem vajaka madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu ning Raplas kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu. Rapla puhul on selline tendents ilmselt ka lihtsalt seletatav, sest kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu (valgekraed) on pealinn lihtsalt ära tõmmanud Ida-Virumaa prognoos Suuremad tööandjad aastal 2016 peaksid olema kaubandus, ehitus, transport ning avaliku sektori valdkonnad: tervishoid, haridus ning riigivalitsemine. Kõige suuremad töökohakaotused on tekstiili- ja õmblustööstuses, kus eeldatavasti kaob üle 1500 töökoha, samas suurusjärgus on ehitussektori vähenemine. Päris palju töökohti kaob ka energeetikasektoris ning mööblitööstuses. Juurdekasvu nähakse lisaks tervishoiule ( ca 700 ) veel ka keemiatööstuses, mida võib pikas plaanis pidada Eesti 64

65 üheks perspektiivikamaks tööstusharuks, seda eelkõige tänu põlevkivikeemiale. Üks valdkond, kus on väga palju arenguruumi, on kahtlemata hotellindus ja turismiteenused. Tabel 5-4. Töötute ja vabade töökohtade proportsioonid sinikraede ning valgekraede lõikes: Ida Virumaa (2009) Ida-Viru Ida-Viru Kokku väheneb Ida-Virumaa hõive Töötud Vakantsid prognooside järgi aastaks 2016 ca 3300 töökoha võrra. Valgekraed Sinikraed 16,5 83,5 22,2 77,8 Allikas: Töötukassa Vaadates töötute ja vakantside suhet, siis see on Ida-Virumaal üks Eesti halvemaid: 64 töötu kohta oli üks vaba töökoht, samasugune proportsioon on veel Raplas ning veel halvem oli olukord Läänemaal. Samas olid töötute ja vakantsete töökohtade proportsioonid sinikraede ning valgekraede osas suhteliselt sarnased Tartumaa prognoos Suurim töökohtade kaotus (ca 1600 töökohta) tabab ehitussektorit, aga ka õmblus- ja tekstiilitööstust ning mööbli ja puidutööstust. Kõige suurem töökohtade prognoositav juurdekasv on tervishoius (ca 850), kinnisvara- ning äriteenustest ning hotellinduses. Hotellindusele peaks andma täiendava tõuke Riia lennujaama tähtsuse tõus, mis pikemas perspektiivis suunab Tabel 5-5. Töötute ja vabade töökohtade proportsioonid sinikraede ning valgekraede lõikes: Tartu (2009) Lõuna-Eesti turistide vood Euroopasse läbi Riia, mitte enam läbi Tallinna. Kokku peaks Tartust kaduma prognooside järgi 1500 töökohta. Eeldatavasti tähendab see eelkõige Valgekraed Sinikraed Tartu Töötud 27,4 72,6 Tartu Vakantsid 16,2 83,8 madalamat kvalifikatsiooni eeldatavate Allikas: Töötukassa töökohtade asendumist kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadega. Kuna Tartu tööjõud on keskmiselt rohkem haritud kui Eestis tervikuna, siis kajastub see ka töötute proportsioonides. Samuti vajatakse siin suhteliselt rohkem sinikraesid, võrreldes mõne teise Eesti piirkonnaga Tööjõu prognoos ametite lõikes Ametialade lõikes väheneb a prognoosi järgi kõikide ametialade hõivatute arv võrreldes a. Kõige rohkem väheneb hõive lihttööliste osas, see iseloomustab hästi üldisi muutusi tööturul: väheneb nõudlus sinikraede järele. Lisaks väheneb oskustööliste ning juhtide hõive. Suhteline vähenemine on juhtide osas isegi suurem, kuid kuna oskustööliste osakaal hõivestruktuuris on oluliselt suurem, siis langeb enamik hõive vähenemisest ikkagi oskustööliste arvele. 65

66 50,0 45,0 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 Maakondade lõikes väheneb aastal võrreldes aastaga peaaegu kõigis maakondades kõikide ametialade hõive. Oskustööliste hõive väheneb suhtarvudes kõige enam Tallinnas ja Tartumaal. Samas näiteks Järvamaal, Viljandimaal, Hiiumaal ning Lääne-Virus oskustööliste osakaal kasvab. Eelkõige on see seotud sellega, et nendes maakondades on ehituse osakaal väiksem ja kiire hõive kasvuga tegevusalade, kus kasv tuleb suuresti oskustööliste arvelt, osatähtsus hõivestruktuuris suurem. Teiste ametialade osas näitavad prognoosi tulemused veel spetsialistide arvu eeldatavat kasvu üksikutes maakondades (Harju-, Jõgeva-, Tartumaa). Esimene tase Üldkeskharidus Kutseharidus Kolmas tase Ida-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Võrumaa Saaremaa Hiiumaa Üldkokkuvõte Jõgevamaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Valgamaa Põlvamaa Läänemaa Tallinna ja Harjumaa Tartumaa Raplamaa Joonis Registreeritud töötud haridustaseme järgi, seisuga Töötud haridustasemete järgi Haridustasemete järgi on töötud jagatud nelja kategooriasse (detailsem tabel vaata lisa 5-5, Kutseharidust on tõlgendatud natuke laiemalt kui traditsioonilistes käsitlustes, sest ebatraditsiooniliselt on paigutatud keskeriharidus, ehk siis nõukogudeaegne tehnikumiharidus, kutsehariduse alla. Statistilise jaotuse järgi kuuluks ta kõrghariduse alla, aga kuna tegemist on haridusega, mida sellisel kujul täna enam ei õpetata ning mis on selgelt ametile orienteeritud õppega, on tehnikumihariduse käsitlemine kutsehariduse all õigustatud. Kõige rohkem on registreeritud kutsehariduse taustaga töötuid - kokku keskmiselt 32,1%. Järgnevad keskharidusega (29%), põhiharidusega (19%) ning kõrgharidusega (18%) töötud. Viimane protsent sisaldab endas ka keskeriharidusega töötuid. Maakondadest on kõige rohkem kutsehariduse taustaga töötuid Ida-Virus (45,6%) ja kõige vähem Raplamaal (25,4%). Kõige rohkem keskharidusega töötuid on Tartumaal, Tallinnas ning Pärnus ehk siis linnades, kus on kõige rohkem valgekraesid. Ka kõrgharidusega töötute osakaal on kõige suurem kahes keskuses: Tallinnas ja 66

67 Tartus. Põhiharidusega töötute osakaal on kõige suurem nendes maakondades, kus vanemaealise rahvastiku osakaal on suhteliselt kõrge: Hiiumaa, Läänemaa, Jõgevamaa. Järelikult peaks pikemas perspektiivis kutsehariduse prioriteedid nihkuma kahte suunda. Esiteks on vaja suhteliselt operatiivselt ja väikeste kulutustega õpetada lihttöötajaid, kes teeksid kõige elementaarsemaid töid, mis ei vaja väga põhjalikku ettevalmistust. Sellisteks ametiteks on näiteks erinevate valdkondade lihttöölised, koristajad, kojamehed, välimüüjad jne. Selline kutseharidus võiks toimida nii põhihariduse kui keskhariduse baasilt. Teine suund liigub üha rohke kõrgeltkvalifitseeritud oskustöötajate koolitamise poole, kus peaks lisaks kutsespetsiifilistele oskustele antama ka üldteadmisi IT valdkonnast, keeltest jne. Sisuliselt räägime me teadmustöötaja õpetamisest. Oluline on selle kategooria töötajate puhul valmisolek juurde- ja ümberõppeks. Paljuski andis ajalooliselt sellise hariduse keskeriharidus ehk siis tehnikumiharidus. 67

68 6. Piirkondlikud nõupidamised vaade regioonide arengule seestpoolt Koostasid: Aado Keskpaik, Erik Terk ja Andres Viia Värskeima piirkondliku teabe kogumiseks maakondade ettevõtluse olukorra kohta korraldati piirkondlikud nõupidamised a aprillis-mais läbiviidud nelja nõupidamisega hõlmati kõik maakonnad, v.a Harjumaa. Esmased tugiisikud maakondades olid maavalitsuste arengu- ja planeeringuosakondade juhatajad, kes võisid kaasata oma maakonnast igaüks kuni kolm ettevõtluse eksperti - näiteks kohaliku arenduskeskuse, kõrgkooli, ettevõtjate liidu või omavalitsuste esindajaid. Maakondadesse saadeti koos osalemiskutsega küsimused, millele paluti vastused ette valmistada ja nõupidamiste käigus kandsid maakondade esindajad oma vastused ette. Nii toimus ühtlasi infovahetus maakondade vahel. Hiiumaa esindaja, kellel polnud võimalik Pärnus toimunud üritusel osaleda, saatis oma vastused meili teel. Kasutusel olnud küsimustik on esitatud lisades. Allpool on saadud teave esitatud maakondade rühmade kaupa, mis vastavad Eesti territooriumi NUTS 3 taseme regioonidele ja neis omakorda liigendatud maakondadele Kesk-Eesti Raplamaa Kriitilise tähtsusega ettevõtlusharudest pole täpne rääkida, kuna iga haru esindab vaid mõni suurem ettevõte. Kohila on asulaist raskeimas olukorras, kuna suleti nii paberivabrik (500 töökohta) kui vineeritehas. Raplas läks pankrotti pildiraamide tootja 150 töötajaga. Teised suuremad/tähtsamad ettevõtted - Kehtna vorstitööstused, Kohila masinatehas, Järvakandi Klaas, Rapla värvitehas (Sadolin) - töötavad lühendatud tööajaga. On ka edukaid ettevõtteid ja projekte. Alu lähedal avatakse sügisel Saarioise valmistoidu tehas (paarsada töökohta). Järvakandi klaasitehas uuendas sisseseadet ja ekspordib õllepudeleid Austraaliasse. Nordcar toodab spetsiifilisi põllumajandusseadmeid ja teeb head koostööd Kopli ametikooliga. Salutaguse pärmitehas (emafirma Kanadas) ekspordib kuivpärmi ja teeb kohapeal ka tootearendust. Huvirühmade koostöö osas võib positiivse näitena tuua Kohila vallavalitsuse, kel õnnestus tuua asulasse Tallinna Pesumaja. Klastreid, inkubaatoreid ega ametlikke tööstusalasid maakonnas pole. Maakonna strateegiline vaade on väljendatud paari aasta vanustes dokumentides. Uues olukorras pole midagi uut tehtud. Varem vähetähtis turism on paari tugeva ettevõtja najal hakanud esile tõusma. Loodud on MTÜ Raplamaa Turism. 68

69 6.1.2 Järvamaa Kriitilise tähtsusega ettevõtlusharud on põllumajandus, puidutööstus ja töötlev tööstus. Suurem hulk ettevõtteid on Paides ja Türil. Põllumajanduses suurettevõtteid on päris palju. Põllumajandusettevõtted on hetkel hädas, sest piima hind on omahinnast madalam. Väga kaua nad niimoodi vastu ei pea. Viking Window on koondanud ja rakendab sundpuhkusi. Suur osa tööstusettevõtteist sõltub ehitusest. Pankrotti on aga seni läinud ainult Itiplast (30 töötajat). Imavere (puit), Koeru (kolm ettevõtet) ja Mäo (Viking Window jpt ettevõtted) on kriitilised asulad. Umbes 1000 inimest käib Järvamaalt Tallinnasse tööle. Positiivsete näidetena võiks tuua Konesko (Koeru), mis tahab väikesi tuulegeneraatoreid tootma hakata. Hästi läheb kahel jahiturismi ettevõttel. Huvirühmade koostöö näiteks on ettevõtjate ja omavalitsuste MTÜ Mäo Keskus. Selle tegevus on aga surutise ajal soiku jäänud. Ka Türil ja Imavares käivad ettevõtjad koos, aga seda pole formaliseeritud. Türil on plaanis Türi Kolledži baasil luua keskkonnaalane kompetentsuskeskus. Türil on olemas ka tööstusala planeering. Ettevõtlusinkubaator on kavas avada koostöös kutsehariduskeskusega viimase uues hoones. On olemas Järvamaa Arengulepe (60 osapoolt). Kogukonna fond maksab noore ettevõtja stipendiumi. Maakonna üheks arengusuunaks võiks olla Mäo piirkonda logistikakeskuse väljaarendamine. Kutsehariduskeskuses õpetatakse ka seda eriala. Särevere põllumajanduskooli baasil võiks arendada innovaatilist põllumajandust (lüpsirobotid jm) Lääne-Virumaa Kriitilise tähtsusega harud on eeskätt puidutööstus, põllumajandus ja ehitusmaterjalitööstus. Ehitusmaterjalitööstus töötab alakoormusel (Kunda Nordic Cement, Aeroc kergbetoon, ehitusdetailid) ja on sulgenud tehaseid (Betoonelement Tamsalus ja Rakveres, koondati siiski kõigest 50 inimest). Rakvere piiritusetehas on pankrotis. Piimatootjate olukord on raske. Tamsalu on kriitiline asula. Betoonelement on seal tootmise lõpetanud. Leivatootja Hagar kolis tootmise ära, Tamsalu EPT AS on vähendanud aasta lõpuni töönädala pikkust. Positiivsete näidetena toodi välja, et üks uksetootja on võtnud sel aastal 40 inimest juurde, toodab ekspordiks. Rakvere Lihakombinaat avas uue viineritsehhi. Vihulasse tuleb uus maaturismi keskus, Sagadi mõisal ja Rakvere spaal läheb hästi. PUR Estonia OÜ (istmete tootmine) võtab tööle üle 30 töötaja. Huvirühmade koostöö osas on kavas tõhustada välja turismikoostööd koos Lääne-Virumaa rakenduskõrgkooliga. Metallitöötlemise klastri kava on ette valmistamisel koos Ida-Virumaaga. 69

70 Kundas valmib suvel veoautojuhtide koolituskeskus 10. Kavas oli koostada maakonna tööstusalade ühine kontseptsioon, kuid see ei leidnud EASi heakskiitu Kirde-Eesti (Ida-Virumaa) Kriitilise tähtsusega harud on tekstiili-, metalli- ja keemiatööstus. Kreenholmis toimunud suurkoondamine on seni jäänud ainukeseks, kuigi paljude ettevõtete käibed on langenud ja rakendatakse lühendatud tööaega. Metallisektori keskmise suurusega ettevõtted on koondanud, kuna allhankeid on jäänud vähemaks. Märtsis oli küll maakonnas töötuid 13%, kuid see pole veel mitmete hiljutiste aastatega võrreldes erakordselt kõrge näitaja. Samal ajal on põlevkivitööstuses puudu sadu kõrgharidusega kaevandusinsenere. Kõige reaalsem lahendus sellele probleemile oleks teiste erialade inseneride ümberõpe. Kriitilisteks asulateks võib pidada Aserit, kus ehitusmaterjalitööstus seisab, ja Kiviõli, mis sõltub kaevandusest ja õlitehasest, mis võib seiskuda omandivaidluste tõttu. On rida positiivseid arenguid. Avati Eesti Põlevkivi paekillustiku tehas. Suvel avatakse Hiab Balti territooriumil uus metallitöötlemise tehas. VKG on avanud uue põlevkiviõli tehase. MKT Holding avas uue puitplaaditehase Püssis. Sillamäe sadam on kujunenud logistikakeskuseks, kust viiakse sõiduautosid Venemaa turule. Planeeringute arv vähenemist ei näita. Piirieelne parkimine on nähtavasti saamas lahendusi, see pakub omakorda tööhõivet ja kaasnevaid tegevusi. Uue nähtusena on maakonnas toimima hakanud konverentsiturism, spaadel (Meresuu ja Toila) läheb hästi. Tööhõivet annab Jõhvi-Kukruse tee rekonstrueerimine. Vene kapital on avastanud Ida-Virus soodsa investeerimiskoha, kus venekeelses keskkonnas saab korraldada tootmist ELi turule. Huvirühmade koostöö on märkimisväärne. Maakonnas on kuus tööstusparki, mis on initsieeritud omavalitsuste poolt, ja eraomandis Narva Tööstuspark. Tööstusalad on ühiselt turundusega tegelenud 3-4 aastat. Nüüd on asutatud SA Ida-Virumaa tööstusalade arendus, kus üheks asutajaks on ka riik. Loodetavasti lahendab see probleemi, et saada riigi maad tööstusparkide tarbeks. Kompetentsuskeskus tuleb TTÜ baasil Kohtla-Järvele, valdkond on põlevkivitööstus ja energeetika. Üritatakse luua mehhatroonika klastrit. Arutatakse võimalust metallitöötlemise klastri moodustamiseks Lääne- ja Ida-Virumaal on kokku ca 60 keskmist ja suuremat metallivaldkonna ettevõtet. Strateegilist väljavaadet võiks täiendada eelkõige turismisuunal, kus kasutamata potentsiaal on väga suur. See annab maakonnale mitmelaadilisi võimalusi: tööhõive kasv (sh valgekraeline), raha juurdevool, maine paranemine, Ida-Viru toomine inimeste teadvusse. Üks strateegiline algatus võiks 10 Tuleb rõhutada, et Viljandi ja Kehtna kutsekoolidesse on rajamisel moodsad veoautode-busside koolituskeskused ja polügunid. 70

71 olla ka Narva-Tallinna suunal rongiliikluse parandamine, mis suurendaks kohalikku tööjõuareaali. See muudaks inimeste tööotsimisvõimalusi lihtsamaks Lõuna-Eesti Tartumaa Kriitilise tähtsusega harudeks võib pidada mööbli-, puidu- ja masinatööstust. Kõigis neis on toimunud suur langus käivetes ja rakendatakse sundpuhkusi, aga päris suletud ettevõtteid seni pole. Autotarvikute tootjad peavad ettevõtte päästmiseks tootmise ümber profileerima. Teeninduse ja kaubanduse käibed on ka kõvasti vähenenud, aga tööjõudu pole koondanud. Kui ehitust mitte arvestada, siis mujal olulist langust polegi toimunud. Töötuse kasv on toimunud eelkõige ehituse arvelt. Monofunktsionaalseks asulaks võib pidada Rannut (400 el), kus on ainult juustutööstus, kuid seal pole praegu rahutuseks põhjust. Positiivsed näited. ITK sektoril läheb hästi (Playtech, Webmedia). Elva on muutumas Tartumaal oluliseks tööandjaks: elektroonika, klaas, tekstiil, aknatootjad. Linna serval on eraomandis Ülenurme ja Vahi tööstuspargid hästi käivitunud. Väike Breti juustutööstus (sini- ja valgehallitusjuust) arendab uusi tooteid ja tal läheb päris hästi. Tartu Teaduspark juhib koostööd IKT valdkonnas ja masinatööstuses, aga väga ladusalt see ei lähe. Masinatööstuses kasutatakse koos tööpinke (teevad alltöövõtte), aga klastreid ikkagi veel pole. Loodetakse saada kaks pooltööstuslikku laborit - teadusparki, mis koostööd edasi laiendaks. On 11 munitsipaaltööstusparki, mis ei ole aga väga hästi käivitunud. Maakonna strateegilise perspektiivi osas on nimetamist väärt Maaülikooliga seotud kava edendada funktsionaalse tervisliku toidu tootmist (koostööd tehakse üle Eesti). Perspektiivi võib näha meditsiiniteenustel ja ravimitööstusel. Head väljavaated on IKT sektoril ja masinatööstusel, kui see ümberstruktureeritakse Viljandimaa Kriitilised harud on eelkõige masinaehitus ja puidutööstus, ka tekstiilitööstus näitab käibe langust. Kuigi tööaega on lühendatud paljudes ettevõtetes, on seni tegevuse lõpetanud siiski vaid mõned suhteliselt väiksed ettevõtted. Viljandi Uks ja Aken struktureerib ennast ümber. Abja-Paluojal on AS Toomtekstiil naistele suur tööandja, mis on alustanud ka koondamist. Positiivsed näited on AS Hansa Candle ja Viljandi Tikuvabrik (küünlad ja kaminatikud), mis mõlemad on edukad. 71

72 Aastaid toimib Viljandi linna ja ettevõtete koostöö ettevõtjate ümarlaua vormis, mis on arutanud eelkõige tehnilise infrastruktuuriga seotud probleeme. Viljandi linn ja ümber linna asuvad neli valda on moodustanud koostööpiirkonna. Linnal on olemas väike tööstuspark, kus enamus krunte on müüdud. Klastreid pole seni tekkinud Jõgevamaa Kriitiliseks haruks on eelkõige põllumajandus, mis on ühtlasi maakonna kõige olulisem majandusharu. Käibe poolest on Põllumajandustootjate Liit maakonnas kõige suurem ettevõte. Piima ja teravilja madala hinna ja töötlejate ülisuurte võlgnevuste tõttu on põllumajandus praegu suurtes raskustes. Suuremaid ettevõtete sulgemisi pole siiski toimunud. Positiivse näitena võib tuua AS Konesko (teeb kraanasid Koerus ja Põltsamaal), mis plaanib hakata tootma väikesi tuulegeneraatoreid. Painkülas on avaliku sektori ja ettevõtjate koostöös välja arendamisel tööstuspark, kuhu taotletakse ELi kaasrahastamisel raudteeharu välja ehitamist. Maakonna strateegiline võimalus on kasutusele võtta raudtee ja arendada gaasitrassi olemasoluga seotud võimalusi Valgamaa Kriitilised harud on metsa- ja mööblitööstus, mis töötavad alakoormusel, aga seni pole ühtegi ettevõtet suletud. Töötute arv kasvab eelkõige ehituse arvelt. Positiivseid arenguid saab esile tuua raudteel. Algas Valga-Tartu raudtee remont, mille tulemusel ühendus Eesti suunal muutub kiireks ja korralikuks. Möödunud aastal õnnestus avada Valga-Riia reisirongiliiklus. Teatud lootused raudtee kasutamise tõusuks on seotud Koidula piirijaama valmimisega a. Valgal on väljavaateid saada üheks jaotuskeskuseks raudteitsi toodavate Hiina kaupade edasisuunamisel Euroopasse. Üheks ideeks võiks olla ka metalliklastri arendamine, kuna leidub piisavalt metallitöötlemise ettevõtteid. Otepää baasil on head võimalused sporditurismi arendamiseks. Valga võiks saada passiivmajade kasutuselevõtu edendajaks siin valmib juunis Baltikumi esimene passiivmaja Võrumaa Kriitiliseks haruks on eelkõige puidu- ja mööblitööstus, kus Wermo vähendas tööjõudu 300-lt 100- le. Väiksematel mööblitegijatel läheb täna paremini. Välisinvestorite ettevõtted, mida on arvukalt nii mööbli kui metalli-tööstuses, on suhteliselt stabiilsed. 72

73 Positiivseid näiteid saab tuua toiduainetööstusest. Valio (end Võru Piimakombinaat) sai suure euroinvesteeringu eelmisel aastal. Viimasel paaril aastal on aktiveerunud väiketootjad, neil on moodustatud ka tulundusühistu. Üks väike palkmajadetootja Haanja kandis avas uue tsehhi, mis näitab, et ka traditsioonilistes valdkondades on võimalik läbi uuenduste ja hea kvaliteedi läbi lüüa. Üheks koostöö näiteks Võrumaal on maaelu arendamise LEADER-tegevused, mis on suunatud ühisturunduse ja ühistootearendusele. Koostöös Põlva maakonnaga arendati kolm aastat tagasi puiduklastrit, kuid avaliku sektori tugiisiku lahkumisega see soikus. Omavahel teevad turunduskoostööd eeskätt turismiettevõtjad (Metsamoori perepark, Uhtjärve nõiariik, Haanjamehe talu, Kubija hotell). Võrumaal toimivad maaelu ümarlaud ja Võrokeste tsõõriklaud, mis edendab omapärast kultuuri. Väimelas töötab puu- ja metallitöö suunaga tehnoloogiainkubaator. Maakonnal on otstarbekas spetsialiseeruda, mille üks peamine võimalus on puiduklaster. Teiseks spetsialiseerumise suunaks on kujunemas Võrumaa kultuurilise omapära kasutamine ettevõtluses. Võru linna oleks vaja ka kombijaama, kus saaks kütusena ära kasutada kohalikku puitu Põlvamaa Kriitiliseks haruks on puidutööstus, kus tellimused on kõvasti kahanenud. Inimesi on koondatud ja tööaega lühendatud, kuid ettevõtteid suletud ei ole. Positiivsete näidetena võiks mainida toiduainetööstust, kus olulist langust pole näha. Riigitellimused võimaldavad elus hoida väikesi ehitusettevõtteid, kes teevad alltöövõttu. Koostöös Võrumaaga püüti arendada puiduklastrit, mis on soiku jäänud. Maakonna perspektiivi osas püütakse järgida maakonna tunnuslauset Rohelisem elu! 6.4. Lääne-Eesti Pärnumaa Pärnumaa majandusstruktuuris on kriitilisi harusid üsna mitu: lisaks ehitusele ja ehitusmaterjalide tööstusele veel puidutööstus, tekstiilitööstus, kinnisvara- ja äriteenindus. Sauga seaveski on juba suletud, kohe järgneb Paikuse. Linavabrik suleti, fiboplokkide tehas Häädemeestel seisab. Ohutsoonis on Wendre (500 töökohta), Tootsi Turvas (400 töökohta, väga amortiseerunud, vana), Valmo vineeritööstus (230 töökohta), tekstiilitootjad Qualitex (150 töökohta) ja Sindi Lanka (130 töökohta). Wendre viib tootmist Hiinasse. Registreeritud tööpuudus on juba üle 9%. Kriitiliseks asulaks on monofunktsionaalne Tootsi alevik. 73

74 Positiivseks näiteks on turbatootmine, mis on sisenenud aianduse profiturule (eelkõige Holland). See on väga tasuv. Siin on olemas nii edu kui võimekus. Neil on isegi võimalus töökohti juurde luua. Taastusravikeskustest ja hotellidest rääkides on hea näide Stockholmi lennuliini käivitamine, kus Tervis ja Strand rääkisid läbi Estonian Airiga. Nad võtsid riski garanteerida 50%-line täituvus. Sellist koostöömudelit oleks mõistlik rakendada ka mujal. Koostöö maakonnas on küllalt mitmekülgne. Kaubandus-tööstuskoja ja Ettevõtluse Arenduskeskuse initsiatiivil alustati puiduklastri väljaarendamist. Omavalitsuste algatustest tuleb ära märkida Pärnu linna, Paikuse, Sindi ja Audru valdade osalusel Pärnu ettevõtlusinkubaatori käivitamine ja väljaarendamine. Oluline initsiatiiv on Pärnu oskusteabe võrgustiku väljaarendamine see on avaliku, akadeemilise ja ärisektori koostöö. Omavalitsuste liit asutas SA Pärnu Turism. Koostöö näiteks on ka Rohelise Jõemaa koostöökogu Pärnu- ja Viljandimaa koos, üks selle väljundeid on MTÜ Soomaa Turism. Tõsine koostööprojekt on kutsehariduskeskuse väljaarendamine kooli arengukava tegemisse kaasati ettevõtjad. Erasektor toetas elektroonikalabori ja autoremonditöökoja rajamist. Koostatakse maakonna uut arengustrateegiat, mis valmib sügisel. Soovitav spetsialiseerumine: intelligentne ettevõtlus (ITga seonduv); loomemajandus (disain, mood); vaba ajaga seotud majandustegevused; taastusravi ja spaandus; metallitööstus ja masinaehitus. Tuleb mõelda teemaparkide loomise ning konverentsiturism laiendamise peale. Selleks on vaja Via Balticat, Rail Balticat, lennujaama. Edasi tuleb arendada taastuvate ressursside kasutamist (puit, turvas, tuul) energeetikas Saaremaa Hiljutise uuringu põhjal on Saare maakonnas ettevõtlusvaldkondadest oma potentsiaali ja regionaalse mõju poolest esikohtadel väikelaevaehitus, käsitöö ja elektroonikatööstus. Edasi tulevad heaoluteenindus (spaad), mere- ja pereturism. Kuivõrd väikelaevaehitusel läheb seni hästi, siis võiks kriitilisteks harudeks lugeda turismi ja elektroonikat. Elektroonikatööstus on saatnud inimesi sundpuhkusele, aga koondanud veel pole. Turismis otsitakse täna täiendavaid turundusvõimalusi. Positiivne näide on Kalla Mööbel, kus töötasu seoti ettevõtte iga kuu majandustulemustega ja tootlikkus tõusis kohe märgatavalt. Kruiisiturismi tase pole langenud. Turismivaldkonna uus algatus on Angla tuulikumäe renoveerimine ja seal käsitöökeskuse rajamine. Piirkondliku koostöö ehk parimaks näiteks on edukalt käivitunud väikelaevade ehitajate klaster. Eelmisel aastal loodi turismiarenduskeskus. Maakondlik arenduskeskus on muutunud aktiivsemaks. Maakonna perspektiiv on määratletud eelmisel aastal valminud arengustrateegias. Eraldi on seal välja toodud turismi ja merenduse klastrite väljaarendamine, samuti teadmistepõhine ettevõtlus. 74

75 6.4.3 Läänemaa Läänemaal on raske välja tuua kriitilisi harusid, pigem ettevõtteid. Suurimad ettevõtted uksetehas ja PKC Eesti kaablitehas on tööjõudu juba koondanud. Tööpuudus on jõudnud 9%-ni. Spaad peavad seni vastu. Asulatest on olukord ebasoodne Lihulas, kus kohapeal on vähe töökohti ja ehitussegude tehas peaaegu seiskunud. Turismiettevõtjad teevad koostööd kahes erinevas katusorganisatsioonis Terra Maritima ja Läänemaa turism. Haapsalu Kutsehariduskeskus on jalad tugevalt alla saanud. Ettevõtjatele tutvustatakse eri koostöövariante. Ridala vallas on olemas üks tööstusala, aga huvilisi ettevõtjaid pole. Maakonna perspektiiv on strateegias küll määratletud, kuid seal pole tehtud spetsialiseerumise valikuid. Terviseedenduses on vaja välja arendada lisaks spaadele neuroloogiline ja taastusravi. Kolledžiga koos tahetakse kaasata ka välismaist kompetentsust. Kolledžil on ka terviseedenduse õppekava. Teine strateegiline suund on IT-loome. Kolledžis on olemas rakendusinformaatika õppekava ja on võetud juurde multimeedia õppejõud. Käsitöö ja loomemajanduse alal on olemas energilisi ettevõtjaid Hiiumaa Hiiumaa majanduse peamiseks mootoriks on plasti- ja koostetööstus (7 ettevõtet), millel seni on läinud suhteliselt hästi. Kriitiliste harudena, mille osatähtsus majanduses on samuti oluline ja mis on juba reaalselt kokku tõmbunud, võiks välja tuua autotranspordi (autoveod mandril) ning puidutööstuse (palkmajade tootmine). Koostöö näiteks võiks olla Hiiumaa plastiettevõtete eestvõttel plastikoostajate õppekava käivitamine kutseõppe tasemel. Hiiumaal on mitmekesiseid strateegilisi ideid maakonna ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks. Eeskätt kavandatakse panustada kogukonda uute tehnoloogiaalaste teadmiste toomisesse. Projektiideed on suunatud olemasolevate tugevuste suurendamisele (Hiiumaa tööstusklaster, Hiiumaa logistikakeskus) või kohaliku kapitali baasil tööstusele uute alternatiivide loomisele (äriinkubaator, tööstusinkubaator, toiduinkubaator) Regioonide esindajate ettepanekud riiklike poliitikate osas Siia on koondatud kõigist maakondadest laekunud olulisemad ettepanekud, mille eesmärgiks on parandada regioonide võimalusi ise oma majanduslike struktuuriprobleemidega toime tulla. 75

76 Ettepanekud on püütud viia omavahel võrreldavasse vormi, tähtsuse vm järjekorda neid siin seatud ei ole. ELi kaasrahastatavad toetusskeemid peaks muutma kättesaadavamaks väikeettevõtjaile. Projektide alampiirid on liiga kõrged (koolitustoetus 70 tuh kr, eksporditoetus 600 tuh kr). ESFi koolitusrahasid võiks kasutada paindlikumalt ja väiksemaid summasid võiks anda välja lihtsustatud tingimustel. Osa ESFi vahendeid peaks võimaldada pikemaajalisemat ja põhjalikumat ümberõpet, mis võimaldaks omandada uue eriala. ELi toetuste andmisel võimaldada ettemaksete või sildava laenu rakendamine. Sageli pole taotlejal võimalik leida raha projekti elluviimiseks. Võimaldada mõistliku ajaga munitsipaliseerida riigimaad tööstusalade tarbeks. Suurendada ümberõppe paindlikkust nii, et töötute ümberõpe oleks võimalik nii kutse- kui kõrgkoolides ilma töötu sotsiaaltagatisi kaotamata. Viia läbi tehnilise infrastruktuuri üleriigiline teemaplaneering. Liita kiiresti väiksed omavalitsused, et tagada avaliku sektori suutlikkus lahendada suurema regionaalse mastaabiga probleeme. Toetada ekspordivõimelisi tööstus- ja teenindusfirmasid välisturule sisenemiseks ja tehnoloogia muretsemiseks. Suurendada ettevõtja starditoetuse üldmahtu ja maksimummäära. Avalik sektor võiks avada kaugtöö korras oma tööturu üle Eesti. Kaugtööd võiks riiklikult soodustada. Parandada regionaalse konkurentsivõime suhtes kriitilise tähtsusega tehnilisi infrastruktuure (lennu- ja mereühendused Pärnu, Tartu, saared). Arengufond profileerida ümber innovatsioonifondiks sarnaselt Innovation Norway-le. Maakondadesse luua arendusorganisatsioone praeguste konsultatsioonikeskuste asemele, anda rohkem otsustusõigust ressursside kasutamise üle maakonnatasemele. Oluline on eelisarendavate sektorite valik, nende teadlik arendamine kolmikspiraali põhimõttel (avaliku ja akadeemilise sektori kaasosalusel). Et suudetaks anda Soome ja Rootsi eeskujul regioonidele oma selged majandussektoripõhised arenguperspektiivid. Suunata ELi toetusi ettevõtete vajaduste põhiselt, kasutades selleks kompetentsusvõrgustikke Kokkuvõte Maakondade olukorra ülevaatest ilmneb, et kuigi erinevad majandusharud kogevad erineval määral majanduslanguse mõju, püüab valdav enamik ettevõtteid harust sõltumata rasket aega üle elada. Ilmselt loodetakse surutist kestvat veel suhteliselt lühikest aega, mistõttu hoidutakse viimase võimaluseni suurematest koondamistest ja ettevõtte sulgemisest. (Uue töölepinguseaduse koondamisi hõlbustav mõju on veel tundmatu). Seni on töötuse kasvu põhiliseks allikaks jäänud ehitussektor. Ebakindlam on lähiperspektiiv neis maakondades, kus kriisist üldiselt enam mõjutatud harude (ehitusmaterjalitööstus, puidu- ja mööblitööstus, tekstiilitööstus), summaarne osakaal on suurem. Mingit kindlat regionaalset mustrit tööpuuduse jaotumises lähiajal maakondade teadmiste 76

77 alusel ei ilmne. Pigem pole olukord praegu ebasoodsam mitte traditsiooniliselt kõrgema tööpuudusega Kirde- ja Kagu-Eestis, vaid hoopis Rapla-, Lääne- ja Pärnumaal ja seda suhteliselt juhuslike tegurite tõttu. Sotsiaalse kriisi ohtu sattunud mõnest üksikust ettevõttest sõltuvaid asulaid on tänapäeva Eestis vaid mõni üksik. Täna on siiski raskes seisus Kohila (kus küll Tallinna lähedus leevendab kohapealsete töökohtade kadumist), Aseri ja Tamsalu. Monofunktsionaalse asulana on potentsiaalselt ohus Tootsi. Samal ajal on pea kõigis maakondades üksikuid näiteid uute ettevõtete alustamisest või edukast kohanemisest uue olukorraga. Edunäited ei seondu teatud kindlate harudega. Näidete piiratud hulk ei anna indikatsioone selle kohta, mis harud on pikemas ajas perspektiivsemad. Ehk ainuke trend, mis mitmel pool silma torkab, on turismi esiletõus. Signaale selle kohta, et ettevõtted tegeleksid aktiivselt oma ümberstruktureerimisega, on kahjuks väga vähe. Seletus sellele võiks olla, et üldine surutis summutab üksikute harude turusignaalid ja ei aita ettevõtjatel uue sobiva profiili valikul kaasa. Teisalt võtab surutise probleemidega jooksev tegelemine väiksematel ettevõtetel kogu energia ja ressursid ning pikemaajalise konkurentsivõime küsimused jäetakse tahaplaanile. Piirkondliku koostöö vormid ettevõtluse ja avaliku sektori vahel (klastrid, ümarlauad, kompetentsuskeskused jm) kujunevad suuresti majandussurutisest sõltumata, püüdes ära kasutada avanenud riiklikke toetusvõimalusi. Eeldatavasti annavad need siiski nii eelise majandussurutisega paremini toime tulla kui loovad eelduse pikaajaliseks edukaks toimetulekuks. Kuigi mitmetel maakondadel on teadaolevalt olemas arengustrateegiad, ei ole neis valdavalt tehtud valikuid (või vähemalt mitte piisavalt konkreetseid valikuid) piirkonna spetsialiseerimise suhtes. Vastavad kokkulepped tegelikult puuduvad. Kui ka soovitaks taolisi strateegilisi valikuid avaliku ja erasektori dialoogis teha, selguks peagi, et regionaalsel tasandil puudub avalikul sektoril pädevus ja ka ressursid, et sisulist koostööd kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks teha. Maakonnatasandil puuduvad kohalikke vajadusi realiseerivad, võimekad, ressursse käsutavad arendusorganisatsioonid. Riiklikud toetusmeetmed paistavad maakondadest vaadates liigselt tsentraliseeritud, väikeettevõtlust mittearvestavad ja tööturu vajadustega halvasti kohandatavad. 77

78 7. Ettevõtlusstruktuuri muutuste ja selle mõjude hindamine ettevõtetes ja omavalitsusüksustes Koostas Raigo Ernits, välitööd Garri Raagmaa, Raigo Ernits ja Aado Keskpaik Käesoleva osa eesmärk on tuua välja suure tööstushõivega asulad ja omavalitsused Eestis, anda ülevaade nendes viimastel aastatel aset leidnud muutustest tööhõives ja majanduse struktuuris ning tuua välja nende asulate ning omavalitsusüksuste peamised arengueeldused ja võimalused. Esmalt antakse ülevaade uuringu kõnealuses etapis kasutatud metoodikast, millele järgneb lühiülevaade vaadeldud asulate ettevõtluse arengu ning praeguse struktuuri kohta asulate tüüpgruppide kaupa ning iga arengutüübiga kaasnevate arengute peamised ohud ja võimalused asulatele. Viimases osas tehakse lühikokkuvõte asulate arenguvõimalusi mõjutavatest eeldustest Metoodika ja asulate tüüpgrupid Projekti käesoleva etapi käigus on aasta kevadel ja aasta sügisel viidud läbi uuring 56 kaasuse kohta: kaasuste näol on tegemist kas eraldiseisvate väikelinnade, alevite või alevikega, mõningatel juhtudel ka maaliste omavalitsusüksustega. Enamus kaasusekirjeldusi on läbi viidud TÜ geograafia osakonna ning TÜ Pärnu ja Türi kolledžite üliõpilaste poolt õppeaine: Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimine praktikatööna, lisaks viis projekti täitja Raigo Ernits aasta mais ning juunis läbi analoogse uuringu Kunda linna ja selle lähiümbruse ning Tamsalu, Rakke ja Koeru arengu kohta ning Aado Keskpaik (Eesti Tuleviku-Uuringute Instituut) Aseri ja Sillamäe kohta. Lisaks eelnimetatud kaasustele on järgnevas analüüsis kajastatud Võhma linnas aasta novembris projekti täitja Raigo Ernitsa poolt TÜ Pärnu kolledži külalisüliõpilaste kaasabil läbi viidud analoogse uuringu tulemusi. Kaasuste valiku põhimõte oli ühelt poolt hõlmata erineva majandusstruktuuri ja arengumustriga perifeerseid piirkondi (väikeasulaid, valdasid), teiselt poolt aga seejuures ka (ettenähtud töömahtu arvestades) võimalikult palju nii kahanevate kui ka kasvavate ettevõtetega piirkondi. Piirkonna kriitiline majandusstruktuur tähendab siinkohal kas ühe või väheste tööandjate suurt osakaalu kohalikus tööhõives 11 või taanduvate tööstusharude suurt osakaalu kohalikus tööhõives. Kaasuste uuringute käigus kogutud andmed hõlmavad eelkõige kahte suuremat blokki: 1. Linna/asula/valla üldiseloomustus. Vt lisa Ülevaade erasektori suurimate tööandjate lähiajaloost, hetkeseisust ja arenguperspektiividest piirkonnas. Vt. lisa Edaspidi tuleb selle asemel küll enamasti rääkida ettevõt(e)te töötajate arvu ja omavalitsuse tööealiste elanike arvu suhtest, kuna reeglina ei ole teada ettevõtete töötajate elukoht ega omavalitsusüksuse elanike töökoht ning nende määratlemisel tuleb tugineda ligikaudsetele hinnangutele. 78

79 Tabel 7-1. Töö käigus vaadeldud kaasuste ja intervjueeritud KOV-de loetelu. Harju maakond: Lääne-Viru maakond: Tartu maakond: 1. Loksa linn 5. Kunda linn 11. Kallaste linn 2. Aegviidu vald (alev) 6. Rakke vald 3. Kehra linn 7. Sõmeru vald 4. Kose vald 8. Tamsalu linn 9. Viru-Nigula vald 10. Väike-Maarja vald Ida Viru maakond: Põlva maakond: Valga maakond: 12. Kiviõli linn 18. Põlva linn 22. Sangaste vald (Keeni) 13. Kohtla-Järve Oru, Sirgala, Sompa ja Viivikonna linnaosad 19. Räpina vald 20. Vastse-Kuuste vald 21. Värska vald 23. Tõrva linn 14. Narva-Jõesuu linn 15. Püssi linn 16. Sillamäe linn 17. Aseri linn Jõgeva maakond: Pärnu maakond: Viljandi maakond: 24. Jõgeva linn 28. Audru vald 33. Abja vald 25. Mustvee linn 29. Sindi linn 34. Karksi vald 26. Põltsamaa linn 30. Lavassaare vald (alev) 35. Mõisaküla linn 27. Puurmani vald 31. Halinga vald (Pärnu Jaagupi) 32. Vändra vald (alev) 36. Suure-Jaani linn 37. Tarvastu vald (Soe küla) 38. Võhma linn Järva maakond: Rapla maakond: Võru maakond: 39. Paide vald (Mäo) 45. Järvakandi vald (alev) 50. Antsla vald 40. Ambla vald (Aravete alevik) 46. Kehtna vald 47. Kohila vald (alev) 51. Võru vald (Parksepa ja Väimela alevikud) 41. Imavere vald 48. Märjamaa vald 52. Sõmerpalu vald (Hänike 42. Kareda vald (Peetri alevik) 49. Raikküla vald küla) 43. Koeru vald (alevik) 44. Türi vald Lääne maakond: Saare maakond: 53. Haapsalu linn (õmblustööstused) 56. Kuressaare linn (spaad) 54. Hanila vald 55. Lihula vald 79

80 Kuressaare I tüüpgrupp: uusettevõtlusalad Kohila Peetri Haapsalu Märjama Raikküla Kehtna Türi Mäo Mustvee Imavere Jõgeva Lihula-Hanila Järvakandi Põltsamaa Vändra Võhma Kallaste Pärnu-Jaagupi Tootsi Suure- Puurmani Lavassaare Sind Jaani Audru i Tarvastu Vastse-Kuuste II tüüpgrupp: varasema ettevõtte domineerimine III tüüpgrupp: mitmekülgse struktuuri/kultuuriga asulad IV tüüpgrupp: asulad, kust töötlev tööstus on taandunud V tüüpgrupp: ühe suure ettevõttega raskustes olevad asulad Joonis 7-1. Kaasuste paiknemine. Loksa Kunda V-Nigula Aseri Sillamäe Kehra Sõmeru Aegviidu Püssi Kose Kiviõli Aravete Rakke Abja Karksi Mõisaküla Tõrva/Helme Väike-Maarja Koeru Keeni Antsla Põlva Räpina Parksepa/Väimela Sõmerpalu Narva-Jõesuu Oru/Sompa/Sirgala/ Viivikonna Värska

81 Linna/asula/valla üldiseloomustus: peamisteks allikateks olid statistikaameti andmed, kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste arengukavad ning nendes sisalduv statistiline jm faktimaterjal uurimisaluse piirkonna kohta, ajakirjanduses avaldatud materjalid ning üldine vaatlus uuritavas piirkonnas kohapeal (aluseks asula elukeskkonna hinnangule). Täiendavalt viidi läbi intervjuud piirkonna võtmeisikutega (omavalitsuste, ettevõtete ning organisatsioonide juhid, muud kohalikud arvamusliidrid jms). Täpsem info vaadeldud asulate lõikes kogutud andmete kohta on ära toodud lisas 7-1. Teise andmebloki (suurimad erasektori tööandjad) andmete kogumise peamiseks meetodiks olid intervjuud kohalike suuremate tööandjatega. Andmetekogumise eeltööna viidi läbi kättesaadavate statistiliste andmete analüüs (sh ajalehes Äripäev avaldatud ettevõtete käibe jm näitajate edetabelid) ning muu ajakirjanduses kõnealuste ettevõtete kohta ilmunud info analüüs. Intervjuu läbiviimise skeem on toodud lisas 7-2. Kaasuste kohta koostatud materjali on orienteeruvalt 1000 lk mahus ja see on elektrooniliselt kättesaadav aadressil Käesolevas aruandes oleme esitanud vaid olulisema info. Asulate ja omavalitsuste lõikes, mille majanduse struktuuris ja kohalikus tööhõives osutusid domineerivaks üksikud suuremad ettevõtted, viidi aasta septembris-oktoobris läbi veel täiendav uuring, mille käigus selgitati peamiselt omavalitsuste ja osalt ettevõtete juhtidega läbi viidud telefoniintervjuude teel vastavate omavalitsuste territooriumil asuvate suurimate ettevõtete viimase aja arenguid: aasta jooksul läbi viidud ja eelseisvaid muutusi tööhõives, lähiaja arenguperspektiive ja ettevõtete hetkeseisu. Telefoniintervjuude käigus uuritud küsimuste ülevaade on toodud lisas 7-3. Asulate liigitus majanduse harustruktuuri alusel ei osutunud eriti oluliseks, kuna ka majandusharude (tööstusharude) konkurentsivõime puhul on määravateks teguriteks ikkagi loodav lisandväärtus. Suutlikkus lisandväärtuse loomiseks sõltub algselt iga konkreetse ettevõtte suutlikkusest. Kuigi siin eksisteerivad teatud seaduspärad erinevate tööstusharude suutlikkuses loodava lisandväärtuse hulka suurendada, ei ole see otseselt üle kantav konkreetsetes asulates tegutsevatele üksikutele ettevõtetele. Samuti on ka üksikute tööstusharude olukord ja konkurentsivõime tervikuna, sõltuvalt majandustingimuste ja välisturgude konjunktuuri kiiretest ja raskesti prognoositavatest muutustest, kiiresti viimastel aastatel muutunud. Küll aga on asulate konkurentsivõime määratlemisel osutunud olulisteks asulate (piirkondade) sisene ettevõtluse organisatsiooniline struktuur. Reeglina on soodsamas olukorras asulad, mille ettevõtluse struktuur on mitmekesisem (lisaks riskide hajutatuse efektile on see ka märk institutsionaalselt rikkalikumast baasist erinevate tegevusaladega tegelemiseks). Samuti on reeglina paremas olukorras asulad, kus paiknevad kohapeal tootmisahela võimalikult erinevad lülid: st lisaks otseselt tootmistegevusele (mis hõlmab suhteliselt lihtsat ja vähese kvalifikatsiooniga tööjõudu) ka tootearendus, turundustegevus ning otsustusõigus ettevõtte strateegiliste (sh. paigutus-)otsuste osas.

82 Eelneva põhjal saame välja tuua järgnevad tüüpgrupid või arengumustrid, kus grupeerimise aluseks on olnud majanduse/ettevõtluse struktuuri areng ning sellest tulenevad võimalused ja ohud tulevikus Uusettevõtluse piirkonna tüüpgrupp Nendesse asulatesse/piirkondadesse on siirdeperioodi jooksul sisse tulnud mitmeid uusi ettevõtteid, mis moodustavad ka olulise osa praegusest tööhõivest. Sellised piirkonnad on eelkõige suuremate linnade lähedased või muudel põhjustel soodsa logistilise asukohaga piirkonnad. Kaasustena vaadeldud asulatest kuuluvad siia gruppi 12 Imavere vald, Kose vald, Mäo tööstuspiirkond, Räpina vald, Sindi linn, Tõrva linn koos lähiümbrusega (jääb Helme valla territooriumile). Lisaks võib uuringu viimases etapis kaasatud omavalitsusüksustest sellesse gruppi paigutada Sangaste valla Valgamaal, Antsla ja Sõmerpalu valla Võrumaal, Tarvastu valla Viljandimaal, Audru valla Pärnumaal ja Sõmeru ning Viru-Nigula valla Lääne-Virumaal. Seda tüüpi arenguteega asulate peamine oht praegu ja lähitulevikus seisneb selles, et enamasti on nende uute sissetulnud ettevõtete näol tegemist suhteliselt madalat lisandväärtust andvate ning lihtsal tööl põhinevate tegevustega. Siia gruppi kuuluvates asulates paiknevate ettevõtete hulgas on nii kohalikke (rajatud kohalike poolt ning enamasti ka jäänud kohalikku omandusse) kui välisomanike poolt loodud ettevõtteid. Eelnimetatud kohalike uusettevõtete turundusalane oskusteave on tihti suhteliselt piiratud (sageli on tegemist ühe või väikese arvu konkreetsete turgudega/ostjatega: seega on need ettevõtted sõltuvad ühest või vähestest välispartneritest ning hetkel toimuva majanduslanguse tõttu muutub nende positsioon ostjate suhtes enamasti halvemaks (nõudluse langus, samas konkurents esialgu eriti ei vähene). Vahel on siirdeperioodil toimunud arengute käigus ka kohalike poolt asutatud ettevõtted müünud ennast välisomandusse, kuid see ei ole eelnimetatud puudusi kõrvaldanud. Teine suurem grupp ettevõtteid selle tüüpjuhtumi all ongi välismaiste (vahel ka Eesti suuremate firmade) ettevõtete tütarfirmad või nende initsiatiivil loodud (formaalselt kohaliku omandusega) ettevõtted, mis sõltuvad samuti põhimõtteliselt ühest partnerist (emafirmast). Mõlemal juhul on side kohaliku kogukonnaga (oskusteave, spetsiifiliste oskustega tööjõud, kohalikud võrgustikud, spetsiifiline kohalik tooraine) nõrk või olematu. Enamasti baseerub selline tootmine küll mingil kohalikul toorainel (puit). Sellise arengutee positiivsed küljed on ettevõtete suhteliselt suur arv piirkonnas (enamustel juhtudel, siinkohal on ka erandeid, kus sama arengumustri puhul on siiski tegemist ühe ettevõtte domineerimisega: Imavere, Keeni küla Sangaste vallas) ning samuti on tegemist suhteliselt arvestatavate (suuremahuliste) tööandjatega kohalikul tasandil. 12 Seejuures pole piirid siin esitatud asulagruppide vahel alati selged ja ühesed. Mõnel asulal/omavalitsusel võib üheaegselt esineda mitmele erinevale grupile omaseid tunnuseid. Nt Räpinas on lisaks uutele puidutööstusettevõtetele ka varasemast ajast pärit paberivabrik, Tõrval ühtlasi ka kohaliku keskuse funktsioonid jne. Sellistel juhtudel on asula paigutatud sellesse gruppi, mille tunnused tema tööhõive struktuuris domineerivad. 82

83 Imavere Imavere vallas on tööhõive formaalse kontsentratsiooni näitaja äärmiselt kõrge, ulatudes ligi 60%-ni, kuid kaasuseuuringu järgi hõlmab sealse domineeriva ettevõtte, AS Imavere Saeveski tööjõuareaal olulisel määral ka naabervaldasid, mistõttu Imavere valla tööealistest elanikest töötab saeveskis hinnanguliselt siiski vaid ca 15-20%. Sellegipoolest on Imavere asula praegu sõltuv ühest ettevõttest. Imavere Saeveskis on töötajate arv püsinud stabiilselt 320 ringis. Toimunud pole ei olulisi koondamisi ega juurdevõtmisi aastal toimus käibe ja töö mahu langus, kuid praeguseks on tootmine taastatud. Suuremaid koondamisi ei ole aasta jooksul oodata, kuid situatsioon võib kiiresti muutuda. Kuna ettevõtte omanik (Stora Enso) on viinud läbi restruktureerimise, mille raames on osad üksused suletud (Viljandis, Näpil, Paikusel ja Saugas, mitmed ettevõtted Soomes), siis selle käigus emaettevõtte poolt säilitatud ettevõtete positsioon peaks olema selle võrra kindlam. Praegu sõltub ettevõte Jaapani turust. Uueks turuks, kuhu üritatakse aktiivselt siseneda, on Soomes renoveerimisja energiasäästu riiklike programmide poolt toetatav akende-uste vahetamine. Puidutööstusele omaselt on praeguses situatsioonis ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega teguriks tooraine (ümarpalgi) hind Eestis. Kuivõrd tooraine täielikuks ärakasutamiseks on vajalik eri liiki toodete tootmine, on ettevõtte turg kujunenud paratamatult mitmekesiseks ning seega on ka riskid teataval määral hajutatud. Samuti on see andnud võimaluse uute (väiksemate) ettevõtete tulekuks piirkonda. Peale saeveski on valla teised suuremad ettevõtted töötajaga, samuti eelkõige puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted. Põllumajanduslik taust toimib riskide maandajana, kuid mitte uute arengueelduste väljapakkujana. Imavere valla oluliseks arengueeliseks on soodne logistiline asukoht. Imavere vallas on küll olnud väga kõrge tööpuuduse kasv, kuid see on tingitud sealse tööpuuduse väga madalast varasemast tasemest ning tööpuudus Imavere vallas on endiselt Eesti keskmisest tunduvalt madalam Kose Kuna tegemist on Tallinnale lähedalasuva vallaga, on see toonud valda hulgaliselt uusettevõtlust. Ükski ettevõte tööhõives ei domineeri. Arvestades, et hinnanguliselt ca 50% tööealisest elanikkonnast töötab väljaspool valda (ning samuti umbes 50% valla töökohtadest on hõivatud väljaspool valda elavate inimeste poolt), on valla suurimate tööandjate osakaal kogutööhõivest hinnanguliselt vaid 1-2%. Valla probleemideks on aga kesine sotsiaalne ja hariduslik infrastruktuur: pole kutseõppeasutusi, huvikoole vms. Samuti on head ühistranspordivõimalused Tallinnasse töölkäimiseks vaid suurematest keskustest ning Tartu-Tallinna maantee vahetust lähedusest. 83

84 Mäo Tööstuse struktuur on suhteliselt mitmekesine (ükski ettevõte tööhõives ei domineeri), kuid valdava osa moodustavad taanduvates harudes tegutsevad ning suhteliselt väikest lisandväärtust andvad ettevõtted (puit, ehitusmaterjalid, metall), kus on viimase aasta jooksul leidnud aset ka mitmeid ulatuslikke koondamisi ning neid on oodata veelgi. Ettevõtlusele pakuvad edasisi arenguvõimalusi soodne logistiline asukoht, samuti hea transpordiühendus kõigi Eesti suuremate keskustega Räpina Vald on perifeerse asendiga, aga toimiva kohaliku kogukonnaga. Valla ettevõtluses on esindatud mitu erinevat tegevusala: traditsiooniline paberitööstus, lisaks on tekkinud siirdeperioodil mitmeid puidutööstusettevõtteid, mis valdavalt ekspordivad toodangut üksikutele suurematele partneritele. Kuivõrd ettevõtluse struktuur on küllaltki hajutatud ning suuremad tööandjad ei ole üksteisega seotud ja nende omavahelised sidemed on minimaalsed, on kõikide ettevõtete korraga raskustesse sattumine ebatõenäoline. Suurimad tööandjad on puidutöötlemisettevõtted, millest suurimates on koondatud kuni paarkümmend inimest, kuid tervikuna moodustavad need nii vallas töötavate inimeste koguarvust kui ka suuremate ettevõtete töötajaskonnast suhteliselt väikese osa Sindi Tegemist on väikelinnaga Pärnu kui suurema keskuse lähedal, kus suur osa kohalikest elanikest töötab Pärnus. Sindisse on siirdeperioodi jooksul endise suurkombinaadi asemele rajatud mitmeid tööstusettevõtteid: ükski ettevõte kohalikus tööhõives suurt osakaalu ei oma, kuid tervikuna domineerib tekstiilitööstus, kuhu kuuluvad kõik 3-4 linna suurimat tööandjat, moodustades 10-15% kohaliku tööealise elanikkonna koguarvust. Arvestades, et hinnanguliselt 60% suuremate ettevõtete töötajatest on Sindi linna elanikud, jääb tekstiilitööstuse tegelik osakaal linna tööhõives siiski väiksemaks. Ettevõtete sidemed kohaliku kogukonnaga on suhteliselt nõrgad ning kõik suuremad tööandjad on mujal (reeglina välisriikides) paiknevate ettevõtete filiaalid (peakorteritega mujal). Linnavalitsuse andmetel on linna suuremad tööstusettevõtted raskustes. Suurematest ettevõtetest on aasta jooksul AS Sindi Lankast koondatud inimest, muude ettevõtete osas senise koondatute arvu kohta linnavalitsusel täpsed andmed puuduvad, kuid kuulujutud liiguvad eelolevate koondamiste kohta kõigis suuremates tööstusettevõtetes Tõrva ja Helme Tõrvas on olemas kohalikule keskusele omane sotsiaalne infrastruktuur. Asukoht on suhteliselt perifeerne, kuid transpordiühendus toimib. Tööstuses domineerib metsa- ja puidutööstus, lisaks kuuluvad suurimate tööandjate hulka toiduainetetööstuse ja kaubandusega tegelevad firmad, kuid ükski ettevõte tööandjana ei domineeri. Tõrva linna tööhõivet on otstarbekas vaadelda koos 84

85 lähiümbrusega (milleks on üks osa Helme vallast, sh Helme ja Linna asulad). Selles piirkonnas on seni domineerinud üle 100 töötajaga puidu- ja mööblitööstusettevõtted, mis moodustasid enne majanduskriisi 10-15% Tõrva linna ja Helme valla aastaste elanike koguarvust, kusjuures kui jätta välja Helme valla kaugemad piirkonnad ning arvestada ainult Tõrva lähiümbrust, on elanikkonna tööhõive kontsentratsioon olnud veelgi suurem. Piirkonna suurimad erasektori tööandjad on Tõrva linna külje all Helme vallas (Linna külas) asuvad puitmaju tootvad ettevõtted AS SKAN Holz Helme ja AS Ritsu, kus aastal oli (raamatupidamisaruannete andmetel) vastavalt 128 ja 117 töötajat. Praeguseks on need arvud kahanenud umbes 60-le. Kolmanda suurima kriisieelse tööandja, mööblitootja AS Dirolexi töötajate arv on kahanenud 113-lt umbes 30-le. Vahepeal ettevõte pankrotistus, praegu on uus omanik. Seega Tõrva linna ja Helme valla kolm suuremat tööstusettevõtet on viimaste aastate jooksul vähenenud igaüks ligi 80 töötaja võrra. Enam-vähem stabiilselt on püsinud kohukesetootja Delibalt Production OÜ töötajate arv (40 ringis), kes on hetkel suurim Tõrva linna piirides asuv tööstusettevõte. Samas on Helme vallas aastal toimunud kiire tööpuuduse kasv, kuigi Tõrva linnas oli see Eesti keskmisest madalam. Tõrva linna tööpuudus on viimastel aastatel püsinud Eesti keskmise taseme lähedal. Helme vallas on tänu madalale algtasemele ja madalale kasvule aastal tööpuudus samuti endiselt Eesti (ja eriti Valgamaa) keskmisest mõnevõrra madalam. Samas on Helme vallas tulumaksulaekumistes toimunud Eesti keskmisest oluliselt sügavam langus just aastal. Lisaks kaasustena uuritud asulatele viisime läbi intervjuud uusettevõtlusalade omavalitsuste ja ettevõtetega, mille tööhõive struktuuris domineerivad üksikud suuremad tööandjad, Valgamaal Sangaste vallas (Keeni küla), Võrumaal Antsla vallas ja Sõmerpalu vallas (Hänike küla), Viljandimaal Tarvastu vallas (Soe küla), Pärnumaal Audru vallas ning Lääne-Virumaal Sõmeru ja Viru-Nigula valdades Sangaste Valla ainus suurem tööandja on puidutöötleja AS Sanwood, seal on praegu alla 100 töötaja. Neil on tellimusi ja laekumisi piisavalt ning arvestatavat töötajate arvu vähendamist ei ole oodata. Mõned inimesed on koondatud, aga seda eelkõige ettevõtte tehnoloogilise arengu tagajärjel Antsla Suurim tööandja on Antsla linna vahetus naabruses (Antsu külas) paiknev puiduettevõte AS Antsla Inno. Tegemist on Soome kontserni kuuluva ettevõttega, kus käib pidev tootearendus. Uusi turgusid nad leidnud ei ole, pigem tõmbab ta praegu kokku. Tartus ja Tallinnas pani sama omanik oma tehased kinni, kuid kõnealune ettevõte jäi tegutsema. Ettevõte teeb koostööd Sangaste vallas asuva AS Sanwoodiga. Kokku on selles 230 töötajat, sh Antsla asukohas üle 100 töötaja, nendest Antsla 85

86 valla elanikke umbes 60. Vahepeal tegutses ettevõte mõnda aega lühendatud töögraafikuga, aga praegu toimib ta jälle. Suuremaid koondamisi ei ole olnud. Vallavalitsuse andmetel viiakse tootmist praegu ühe vahetuse peale Sõmerpalu Vallas asunud kahest suuremast tööandjast (puidutööstused Hänike külas) lõpetas aastal tegevuse puitpaneele tootev OÜ GM Panels, mille käigus on viimaste aastate jooksul jäänud töötuks üle 100 inimese, kuid nende elukoha geograafia on olnud suhteliselt lai, hõlmates olulisel määral naabervaldasid ning seega suurt tööpuuduse kontsentratsiooni ühe omavalitsuse lõikes ei ole tekkinud. Ettevõttest koondatud inimeste töö kaotamise ajaline jaotus ei ole täpselt teada, kuid vallavalitsuse andmetel jäi seoses ettevõtte lõpliku sulgemisega aastal valla elanikest tööta vaid umbes 30 inimest, kellest on leidnud praeguseks juba uue töö. Ainus senini tegutsev suurem tööstusettevõte Sõmerpalu vallas on AS Toftani saeveski. Töötajaid on seal vallavalitsuse andmetel sadakond, koondanud nad viimasel ajal ei ole, pisut võetakse võib-olla isegi juurde. Nad on leidnud ka uusi turgusid. Mõlema suurema tööstusettevõtte, AS Toftani ja OÜ GM Panelsi töötajad olid/on üle valla ja ka naabervaldadest, piirkonnaspetsiifikat siin ei ole Tarvastu Valla suurim tööandja puiduettevõte AS Roni REM sulges aasta sügisel. Kokku koondati aastail umbes 100 töötajat, sh augustis Siis jäi tööta inimest, valdavalt lihttöölised ning mõned spetsialistid. Vallavalitsuse andmetel tegutseb ettevõte praegu 5-6 inimesega. Koondatutest suurem osa on valla elanikud ja suurem osa Soe küla lähiümbrusest (Mustla alevi elanikke oli vähe) Audru Vallas on suurimateks tööstusettevõteteks Lemmetsa külas asuvad OÜ Valmos (puidutöötlemine) ja OÜ AQ Lasertool (tööstusseadmete metallkomponentide tootmine). Mõlemad ettevõtted on ka käesoleval kriisiperioodil suutnud olla edukad, kuid valla tööpuudus on oluliselt kasvanud Pärnus tööl käinud inimeste arvel. OÜ-s Valmos on üle 200 töötaja, sh umbes 40% oma valla inimesi. Suleti Sauga vallas asuv üksus, koondades sealt inimest ning nendest osa toodi Lemmetsasse tööle. Sellest on tingitud ka väljastpoolt valda tööle käivate inimeste suhteliselt suur osakaal ettevõttes. AQ Lasertoolis on 150 töötaja ringis, koondatud ei ole. Umbes 50% töötajatest on Audru valla elanikud, sealjuures mingi kontsentratsioon on ka lähiümbruse osas, aga mitte väga. Väljastpoolt valda tööl käijad on põhimõtteliselt Pärnust, ükskuid ka mujalt. Neil on olnud vaja hea kvaliteediga spetsialiste: keevitajaid jt, kes elavad suures osas Pärnus. Ettevõttel on pikaajalised, suured hanked, tellimused 4 aasta peale ette teada. 86

87 Vallas on koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega läbiviimisel projektid (sh mõned lõppjärgus), mis toovad kaasa ulatusliku arendustegevuse: Lemmetsa kanti planeeritakse tööstusküla: külmhoone, logistikakeskus. Kõimakülas on teostamisel projekt, mis toob kaasa investeeringu 470 miljoni krooni ulatuses. Kalakasvatuse projekt peaks 4-5 aasta perspektiivis looma 1200 uut töökohta Sõmeru Valla suurimateks tööandjateks on: Rakvere Lihakombinaat: käive on pisut vähenenud, aga toodangu maht mitte. Stora Enso Timber (Näpil): vahepeal oli seis keeruline, koondati umbes 20 inimest, aga praegu on neil tellimus Austraaliasse ning uusi koondamisi oodata ei ole. AS AEROC: põhitegevuseks on poorbetoontoodete tootmine. Ettevõtte seis on praegu keeruline, varem töötajaga ettevõttes töötab nüüd Koondatute hulgas on Sõmeru valla elanikke vaid 7-8, praeguste töötajate hulgas ka 5-6, enamus on Kundast ja Viru-Nigula vallast. Raudbetoontoodete tootja E-Betoonelemendi üksuses Roodeväljal on valla elanikke ca 20. Ettevõtte töötajad olid teatud perioodil sundpuhkusel, kuid praeguseks on saadud suuremaid tellimusi ning tootmine on mõningal määral taastatud. Tervikuna võib Sõmeru valla territooriumi jagada kahte ossa: Rakvere linna vahetu lähedus (toimib Rakvere pendelrändealana) ning Rakvere linnast kaugem piirkond, Andja küla ümbrus, on ühtne tööjõuareaal pigem Kunda ja Viru-Nigula vallaga (ka ettevõtluse struktuurilt neile sarnane, st domineerivad suured ehitusmaterjalitööstuse ettevõtted). Samas tööhõive struktuur on Sõmeru vallas selle piirkonna elanike lõikes erinevate ettevõtete vahel küllaltki hajutatud ja ükski ettevõte tööandjana ei domineeri. Suuremaid koondamisi kohaliku elanikkonna seas olnud pole ning neid ei ole ka oodata. Kohalikud suuremad tööandjad on esmase langusperioodi pigem üle elanud ja seejärel suutnud tootmist mõnel määral taastada (leidnud uusi tellimusi) Viru-Nigula Valla ega aleviku tööhõives ükski suurem ettevõte ei domineeri, küll aga on suur osa elanikke hõivatud nn taanduvates harudes (ehitusmaterjalitööstus, puidutööstus). Seni koondatute osas on enamuses madalama haridusega ja lihtsama töö tegijad (valla keskmine haridustase on alla Lääne- Viru maakonna keskmise, keskmine palk samas oli seni üle maakonna keskmise). Koondatuid on olnud mitmest ettevõttest (haavapuu massi tootja AS Estonian Cell, puittoodete valmistaja AS Imprest), kuid ühtki suuremat lainet ei ole olnud (kõik on piirdunud paarikümne inimesega). Suurim valla territooriumil tegutsev ettevõte on AS Flexa Eesti, mille töötajaskonna hulgas on suur Aseri valla elanike osakaal. Ettevõttes on toimunud ka koondamisi, aga koondatute täpne arv ei ole vallavalitsusele teada (2009. aastal kokku umbes 50 inimese ringis, nendest Viru-Nigula valla elanikke alla poole). AS Imprest on viinud tootmise vähendatud koormusele, kuid a suvel võeti uuesti töötajaid juurde, sügise ja talve plaanid on ebaselged. Nii Viru-Nigula kui Sõmeru vallas toimib ka põllumajanduslik tööahõivetaust. 87

88 7.3. II tüüpgrupp: varasema suurettevõtte domineerimine Siia kuuluvad tööstuslikud (ja ka mõned põllumajanduslikud) väikeasulad, kus siirdeperioodi jooksul jäi domineerima üks suurem tööandja. Sellesse gruppi kuuluvad kaasustena vaadeldud asulatest Aravete, Järvakandi, Kiviõli, Koeru, Kunda, Loksa, Peetri alevik (Kareda vallas Järva mk), Rakke. Osa ettevõtetest (Järvakandi Klaas, Kunda Nordic Tsement, Rakke Lubjatehas) on väliskapitali omanduses, mis on ühelt poolt toonud kaasa parema ligipääsu tootmise sisendite hankimisel (rahvusvaheliste kontsernide tarnesüsteemid), oskusteabe ja emafirmade mitmesugused kontaktid ja kindlamad turud. Samas võib väliskontroll piirata ettevõtte võimalusi uute turgude hõivamisel (nt Kunda), aga ka kontakte kohalike partneritega, nii KOV kui ka ettevõtetega. Peamiseks selle asulatüübi probleemiks on asjaolu, et tihti on pärsitud alternatiivse ettevõtluse areng piirkonnas. Takistused võivad olla nii vaba tööjõu puudumine kui erinevate tegevuste funktsionaalne kokkusobimatus. Sellistel juhtudel võib enamasti küll täheldada ka domineeriva ettevõtte poolset soovimatust asula uutele arenguteedele kaasaaitamiseks või siis vähemasti ettevõtte passiivsust nimetatud suunal ning sellised takistused pole omased kaugeltki kõigile kõnealuse arenguteega asulatele. On ka juhtumeid, kus domineeriva ettevõtte olemasolu on osutunud pigem alternatiivse ettevõtluse ligitulekut ja arengut soosivaks faktoriks. Selle tüüpgrupi asulate domineerivate ettevõtete seotus kohaliku kogukonnaga on keskeltläbi küll suurem kui esimese tüüpgrupi nn uusettevõtetel, kuid enamasti samuti siiski vähene. Mitte kõigile kõnealuse arenguteega asulate ettevõtetele ei ole omane intensiivne innovatsioon. Samas võib leida ka piirkondi, millele on üheaegselt omased nii I kui II tüüpgrupi tunnusjooned: nt Räpina, kus omavad tööhõives suhteliselt võrdset osakaalu nii traditsiooniline paberivabrik kui uusettevõtetena tekkinud puidutöötlemise ettevõtted, ning Kunda, kus domineerib teise tüüpgrupi arengumuster (tsemenditehase tegevuse jätkumine), kuid lähiümbruse arengutendentsid viitavad selgelt ka esimesele tüüpgrupile iseloomulikule arengule: uute tootmisettevõtete (tselluloositehas, ehitusmaterjalitööstus, puidutöötlemine) rajamine Aravete Aravete kuulub Tapa mõjusfääri, aga viimase suutlikkus pakkuda ümberkaudsete valdade elanikele agraarsektoris kahanenud tööhõivet on pärast raudteevedude vähenemist ja sõjaväeosade väljaehitamist piiratud. Praegu toimub Aravete piirkonnast arvestatav pendelränne Tallinnasse, kuid kuna asula asub Tallinnast küllaltki kaugel, ei saa seda jätkusuutlikuks pidada ning samasuguse arengu jätkumisel oleks ilmselt oodata Tallinnas tööl käiva elanikkonna ja nende perede lõplikku ärakolimist piirkonnast. 88

89 Kohapealses ettevõtluses on viimasel aastakümnel toimunud pigem kasvutrendid, kuid tänu uutele tehnoloogiatele (nt. lüpsirobotite rakendamisele) on hõivelangus jätkuv. Majandusstruktuuris domineerib põllumajandusettevõte Aravete Agro OÜ, peale selle on puidu- ja vähesel määral metallitööstust. Agraar-kodumajandusliku puhvri toimimine on küsitav, kuna kortermajades elavate inimeste osakaal on suur (Aravete asulas elab ca kolmandik valla elanikest). Turismiarenduseks on lähedal Nelijärve ja Albu-Tammsaare maad, kuid nende pakutav hõive on seni väga väike. Väljaspool suuremaid asulaid on perspektiivne maakoduturism, tööstuse ja põllumajanduse jaoks on olemas teatav infrastruktuur, plussiks arengus on ka kohaliku domineeriva põllumajandusmajandi tehnoloogiline innovaatilisus Järvakandi Asukoht on perifeerne, asudes väljaspool suuremate keskuste mõjuala (Pärnu ja Tallinn jäävad kaugeks, Rapla on liiga väike).tegemist on suletud tööjõualaga, rahvastikus ka nn ühe põlvkonna fenomen. Ettevõtluse struktuuris domineerib klaasivabrik AS Järvakandi Klaas: praegu umbes 160 töötajat, hiljuti võeti 16 inimest juurde, praegu laiendatakse tootmist (üks ladu ehitati tootmishooneks) - ettevõte toob mujalt Euroopast tootmise Eestisse. Asula muude ettevõtete hulgas on väiksemad puiduettevõtted. Neist suurim on OÜ Järvakandi Puidutööstus, mis vähendas töötajate arvu 50-lt 35-le, kuid aasta jooksul on seal töötajate arv uuesti suurenenud Kiviõli Linna sotsiaalne infrastruktuur on kesine, iseloomulik on madal ettevõtlusaktiivsus ning välja on toodud elanikkonna passiivsust, keskkond pole elamiseks atraktiivne, suur on sotsiaal-probleemidega elanikkonna osakaal. Ettevõtluses domineerib kohalik põlevkivikeemiakombinaat (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ), mis on praegu kasvav, ettevõttes on olemas spetsiifiline erialane oskusteave ja ettevõttes tegeldakse oma tootmisahela piires intensiivselt tehnoloogilise innovatsiooniga. Alternatiivseid arengueeldusi loovad omapärane tehismaastik (seiklusturismi võimalused), kuid nende realiseerimine eeldaks aktiivsemat kohalikku eestvedamist. Praegune kohalik võim on küllaltki tihedalt seotud domineeriva ettevõttega ja selle mõju alternatiivsetele arenguteedele on välja toodud pigem pärssivana. Linna asukoht on suhteliselt hea, lähedal on Ida-Viru suurlinnad, kuid ühistranspordivõimalused nendesse on suhteliselt kasinad Koeru Kolmes suuremas ettevõttes on praegu (september 2009) kokku ca 400 töötajat (1/3 Koeru valla elanikest), sh. metalliettevõttes AS Konesko ca 20% valla elanikest: samas alevi elanikke on nende seas vähe. Suurimate ettevõtete töötajatest hinnanguliselt ligi pooled käivad tööle väljastpoolt valda, samas senini koondatute seas oli väljastpoolt käijaid rohkem kui praeguseks töölejäetute seas. 89

90 Koneskost on viimaste aastate jooksul koondatud 60-65, elektroonikat tootvast Jutronist ca 80 ja puidutöötlejast Naturalist ca inimest. Seega ümmarguselt võib öelda, et aleviku suurimate ettevõtete poolt antav tööhõive on kokku vähenenud ligi 200 inimese võrra. Konesko prognoosib aasta lõpuks veel inimese, Jutron võib-olla kümnekonna koondamist. AS Naturali sõnul pole senise stsenaariumi jätkumisel edasisteks koondamisteks vajadust (seda on vaja ainult situatsiooni järsu halvenemise korral) Kunda Linna tööhõive struktuuris domineerib tsemenditehas (290 töötajat), põhimõtteliselt sõltub tsemenditehase olemasolust ka sellele tehnohooldust osutava firma AS ABB Kunda (120 töötajat) käekäik. Kuivõrd enamus mõlema ettevõtte töötajatest on Kunda linna elanikud, moodustab tsemenditööstuses hõivatute osakaal hinnanguliselt ca 20% linna töötavast elanikkonnast. Majanduslanguse kestmise korral on järgneva poolteise aasta jooksul oodata nendest ettevõtetest veel umbes inimese koondamist. Teisteks suurimateks tööandjateks on Kunda linna ja selle lähiümbruse ettevõtted, mis valdavalt kuuluvad samuti nö taanduvate harude hulka (tselluloositootja AS Estonian Cell, ehitusmaterjalitööstuse ja puidutööstuse ettevõtted: AS Aeroc, AS Flexa Eesti). Eelnimetatutest on mitmes hiljuti samuti toimunud koondamisi (mis on piirdunud ca paarikümne inimesega, kuid tulevikus võib karta ka suuremaid koondamise laineid). Sadama tegevuse katkemine on ebatõenäoline, samas ei paku see arvestatavat tööhõivet. Kunda linnapea hinnangul töötab Kunda linnas ümberkaudsete valdade elanikke rohkem kui Kunda elanikke väljaspool Kundat. Perioodil aasta maist septembrini on lisandunud umbes töötut, aga see on jagunenud paljudest ettevõtetest koondatuteks ning suuremaid koondamislaineid ei ole olnud Loksa Linna kaks suuremat tööandjat on Loksa Laevatehase AS ning tervise- ja spaateenuseid pakkuv OÜ Loksa Ravikeskus. Mõlemad ettevõtted on aasta jooksul tegevusmahtu vähendanud. Laevatehases on aasta jooksul koondatud umbes 60 inimest. Praeguseks on linnavalitsuse käsutuses oleva info põhjal enam-vähem kindel, et aprillini 2010 jätkab ettevõte tööd sama töötajate arvuga. Edasine seis on ebakindel, kuna tehase müügiprotsess on pooleli. Müügiotsus on tehtud, kuid tehase ostnud ettevõtte taustast on vähe teada. Praegu töötab laevatehases ligi 600 töötajat, nendest 60% on Loksa linna elanikud. Paar kuud tagasi oli koondamine: kokku 60 inimest, nendest 40 Loksa elanikud. Tehase juhtkonnaga on linnavalitusel väga hea läbisaamine, sellised otsused on alati enne läbi räägitud. Üksikisiku tulumaksulaekumistes ei ole olulist langust olnud oli kasv, 2009 langus 6%, sellega ollakse Harjumaa linnadest parimal kohal. Küllaltki arvestatav osa Loksa linna elanikest käib tööl Tallinnas ja Kuusalu vallas. Loksal on hea transpordiühendus Tallinnaga. Samuti on arengut soodustavateks eeldusteks mereäärne asend, aga 90

91 seda pole suudetud märkimisväärselt ära kasutada. Teeninduslik ja sotsiaalne infrastruktuur on kasinad. Enamus inimesi elab kortermajades. OÜs Loksa Ravikeskus on praegu töötajat, seis on problemaatiline. Kuu aega on ettevõte olnud müügis, töötajad olid vahepeal palgata puhkusel. Linnavalitsuseni jõudnud info kohaselt on potentsiaalsel ostjal plaan kompleks ümber spetsialiseerida vanadekoduks Peetri Tegemist on endise majandi- ja praeguse vallakeskusega Kareda vallas. Umbes 250 elanikuga alevikus elab valdav osa elanikest kortermajades, kuid väljaspool alevikku on põllumajanduslik tagamaa olemas. Suurimad tööandjad on piimatootmiskontserni kuuluv põllumajandusettevõte AS Peetri Põld ja Piim 79 töötajaga, peale selle asuvad alevikus väiksemad toiduainete- (OÜ Soya Foods Baltic) ja puidutööstusettevõtted, millest mitmes toimub praegu töötajate koondamine. Nii sotsiaalne kui teeninduslik infrastruktuur on vähene ja amortiseerunud, samas on mitmeid eksmajandite tühje hooneid. Vald on kuulsust kogunud Kilplala eduka ja mõne vähem eduka turismiprojektiga (Peetri veekeskus) Rakke Domineeriv ettevõte on Põhjamaade kontserni Nordkalk kuuluva AS Nordkalki Rakke lubjatehas. Tehas kaevandab Rakke lähedal asuvas Karinu karjääris lubjakivi ja toodab kustutamata lupja. Praegu töötab tehas poole võimsusega (neljast ahjust kaks), sealjuures ligi poole praegusest käibest moodustab Kehra paberivabriku (AS Horizon) tellimus. Ülejäänud toodangumahu osas on klientuur siiski küllalt mitmekesine ja ka toodangu kasutusvaldkonnad on väga erinevad (lisaks ehitusmaterjalitööstusele kui peamisele kasutusvaldkonnale veel põllumajandus, klaasitööstus, keskkonnakaitse, suhkrutööstus, metallitööstus jpm). Ettevõttel on hetkel 6-7 strateegilist klienti ja kõigi korraga ärakadumine on ebatõenäoline. Suurimad langused on toimunud ehituses tegutsevate klientide osas ja teised (nt põllumajanduskliendid) on enamalt jaolt olnud tunduvalt stabiilsemad. Ettevõte prognoosib töö mahu taassuurenemist aastateks ning tolle ajani ulatuslikku kokkutõmbamist ei plaanita. 3-4 aasta perspektiivis on kavas ka tehnoloogilised investeeringud (nõutavad ka keskkonnanormide tõttu). Juunis 2009 töötas ettevõttes Rakke tehases 61 ja Karinu karjääris 11 inimest. Töölistest elab valdav enamus Rakke vallas, administratiivtöötajad üle Lääne-Viru maakonna (suur osa administratsioonist, sh ettevõtte juhtkond, asub Tallinna lähedal Vasalemmas). Ettevõte oli majanduslanguse perioodil senini koondanud 3-4 töötajat ning kavas oli aasta teise poolaasta jooksul koondada veel, olenevalt olukorrast (eeloleva languse suurusest) minimaalselt 5-6, maksimaalselt kuni 18 inimest. Aga üldiselt on strateegia (ettevõtte personalijuhi sõnul) suunatud töötajate säilitamisele - kuna tööjõud on spetsiifiliste oskustega ning lubjatehas ei ole (eelkõige füüsilise töökeskkonna tõttu) eriti hinnatud töökoht, püütakse kasutada tööjõunõudluse langusest tingitud soodsat olukorda tööturul ära 91

92 oma personali komplekteerimiseks ja paremate spetsialistide värbamiseks. Vähendada on kavas eelkõige administratiivset ja teenindavat personali III tüüpgrupp: mitmekülgse majandus- ja ettevõtlusstruktuuriga asulad Kolmanda tüüpgrupina joonistuvad välja mitmekülgsema ettevõtlusstruktuuriga asulad, kus on raskustesse sattunud ettevõtteid või on valdav taanduva(te) haru(de) hõive. Ettevõtluse struktuur on siiski mitmekülgsem nii tegevusalade (majanduse/tööstuse harude), organisatsioonide kui ka organisatsioonivormide ja ettevõtete päritolu lõikes. Reeglina on siin tegemist suuremate asulatega, millel on olemas keskusfunktsioon: toimiv sotsiaalne, kultuuriline ja teeninduslik infrastruktuur. Tihti lisandub siia veel tugev kohalik identiteet, mis haarab ka asulat ümbritsevat tagamaad. Kaasuste uuringus hõlmatud asulatest kuuluvad siia gruppi Abja, Jõgeva, Karksi, Kehtna, Lihula, Märjamaa, Mäo, Parksepa, Põltsamaa, Põlva, Pärnu-Jaagupi, Raikküla, Sillamäe, Suure-Jaani, Türi, Väike- Maarja, Väimela, Vändra ja Värska. Kõige parema arengupotentsiaaliga on need asulad, kel on üheaegselt nii teise kui kolmanda grupi põhitunnused: nt Värskas on kaks edukat nõukogude ajast välja kasvanud intensiivse arenguga ettevõtet, kuid kohaliku kogukonna toimimine aitab kasvatada (eelkõige küll sanatooriumit) teenindavate ettevõtete võrgustikku. Tänu kohaliku kogukonna toimimisele on selleks olemas potentsiaal ja tänu nn liiderettevõtte olemasolule arvestatava mastaabiga väljund väljaspoolsetele (ja ka välis)turgudele. Samuti on teise ja kolmanda tüüpgrupi põhitunnused olemas Türi piirkonnas: Türi linn toimib kohaliku keskusena, kus on mitmekülgseid arenguid, kuid väljaspool linna domineerib põllumajanduslik, endisest kolhoosist välja kasvanud, suurmajand. Sama on Põltsamaal, kus on olemas kohaliku keskuse funktsioonid, aga ka kaks nõukogudeaegsetest firmadest välja kasvanud edukat toiduainetööstuse ettevõtet. Teatud mööndustega arvasime siia gruppi ka Haapsalu, kus meid huvitas suure hõivega eeldatavalt probleemne kergetööstuse tulevik ja Kuressaare, kus viimasel kümnendil oluliselt laienenud spaad sattusid kriisi tõttu raskustesse. Mõlema linna majandus on mitmekesine ja tervis elukeskkonna näol Eestis üks paremaid Abja Abja vald jääb väljaspoole maakonnakeskuse igapäevase pendelrände ala, tööstuse struktuuris on peamine puidu varumine ja töötlemine, kuid ükski ettevõte tööhõives märkimisväärset osakaalu ei oma (suurimad ettevõtted on vähem kui 50 töötajaga). Abja alevik toimib kohaliku keskusena. Vallas funktsioneerib vajadusel tööhõivepuhvrina ka individuaalmajapidamistepõhine põllumajanduslik tagamaa. 92

93 Haapsalu õmblustööstused Haapsalu linn tervikuna on mitmekülgse majandusstruktuuriga, sh keskuse funktsioonide ja toimiva sotsiaalse ning teenindusliku infrastruktuuriga. Tööhõivest omab traditsioonidel põhinev õmblustööstus endiselt märkimisväärset osakaalu ja suurematel õmblusettevõtetel praegu erilisi probleeme ei ole. Koondatud on mujal Eestis paiknevad tsehhid. Õmblustööstuse tööhõive on majanduslanguse ajal olnud isegi stabiilsem kui turismile suunatud ettevõtetes Jõgeva Linn toimib kohaliku keskusena. Tööstuse struktuur on suhteliselt mitmekesine, ükski ettevõte kogutööhõivest märkimisväärset osakaalu ei oma, kuid tervikuna domineerivad taanduvad harud (puidutöötlemine, naha- ja tekstiilitoodete valmistamine ning toiduainete tootmine) ja seetõttu on tööpuudus ümbritsevatest maa-piirkondadest isegi kõrgem. Jõgeva lähedal on Painküla Weroli õlitehas ja Siimusti keraamikatehas, kus hetkel suuri probleeme ei ole. Tartuga on hea ühendus Karksi Karksi-Nuia linn toimib kohaliku keskusena, olemas on baasiline sotsiaalne infrastruktuur, toimiv kogukond. Vallas paiknevad kolm suuremat töötleva tööstuse ettevõtet tegutsevad küll erinevates tööstusharudes, kuid hõlmavad ligi 10% valla tööealiste koguarvust. Lisaks on vallas veel mõningaid väiksemaid tööstusettevõtted (pms puit), olemas ka põllumajanduslik tagamaa. Karksi valla kõik kolm suuremat tööstusettevõtet on kriisiperioodil kokku puutunud tõsiste majandusraskustega (käibe langus ligi 50%), kuid töötajaid koondatud peaaegu pole, läbi on aetud muude meetmetega: osaline tööaeg jne. Nüüdseks on vallavalitsuse andmetel kõik eelnimetatud ettevõtted oma varasema tootmismahu suures osas taastanud. AS Textuur tegeleb lisaks ka linna kütmisega. Ettevõtte käive on ligi kaks korda langenud ning vahepeal tegutses osalise tööajaga. Praegu on leitud uusi turgusid ja tootmine on taastatud kahes vahetuses. Ettevõttes töötab umbes 100 inimest, töötajate arvu olulisel määral vähendatud ei ole, vaid on piirdutud muute meetmetega (osaline tööaeg jne). Enamus ettevõtte töötajatest on Karksi valla elanikud, seejuures pole täpseid andmeid selle kohta, kui suure osa ettevõtte töötajaskonnast moodustavad Karksi-Nuia linna elanikud. OÜ Nuia PMT-s (toodab hüdrosilindreid) on kokku 70 töötajat. Väljastpoolt valda tööl käivate inimeste osakaal on seal suurem. Ettevõte töötas vahepeal samuti osalise tööajaga, koondatud on siiski vaid 2-3 inimest. OÜ Puidukoda töötajate arv on püsinud 40 inimese ringis. Neil on olnud samuti raskusi, kuid ettevõtte juhi hinnangul on need ajutised. Valla tööpuudus on tugevalt kasvanud aasta jooksul (2008. a kasvu praktiliselt polnud). 93

94 Kehtna Domineerib põllumajanduslik tegevus ning põllumajanduslikku haridust andev kutseõppeasutus. Põllumajanduses on ka pisut suuremaid majandeid, kuid üldiselt domineerib väikeettevõtlus. Tööstuses on peamiselt mõned puiduettevõtted, kuid kohalikust tööhõivest need olulist osakaalu ei moodusta Kuressaare spaad Üsna väikeses linnas on seitse SPAd: Grand Rose SPA Hotell, Arensburg Boutique Hotel & SPA, Johan SPA Hotell, Georg Ots SPA Hotell, Saaremaa SPA Hotell Rüütli, Saaremaa SPA Hotell Meri, Saaremaa SPA Hotell ja Saaremaa Valss kokku 1096 voodikohaga. Pakutakse ligi 300 ravi- ja iluprotseduuri, rääkimata klientide toitlustamisest jms. SPAde täituvus erineb sõltuvalt nende suurusest ning orientatsioonist - väikestel ning õdusatel wellness-teenust pakkuvatel boutique-tüüpi SPAdel on väljakujunenud püsiklientuur ja läheb enam-vähem hästi ka praegusel keerulisel ajal. Kurvem on seis kombinaate meenutavates sanatooriumi tüüpi SPAdes, kus on harjutud enamasti gruppe teenindama. Valdav enamik nende kliente saabus Soomest, ka Rootsist. Talvel 2008/2009 oli kaks kolmest Saaremaa SPA hotellist suletud. Kõik ettevõtted koondasid ka töötajaid Lihula ja Hanila Tegemist on perifeerse asukohaga valdadega (maakonnakeskus Hanilast ligi 80 km), majanduse struktuur on mitmekülgne, ükski ettevõte ei domineeri, kuid küllalt suurt osatähtsust omab tooraine ammutamisel rajanev tööstus, eriti Hanilas (dolomiit, turvas). Olemas ka põllumajanduslik taust. Lihula toimib kohaliku keskusena. Arenguvõimalused seonduvad transpordikoridoriga (Tallinn- Saaremaa), ranniku- ja Matsalu rahvuspargiga seotud turismiga. Hanila vald on üle elanud Virtsu kalatehase likvideerimise Märjamaa Märjamaa alev on toimiv kihelkonnakeskus koos oma kultuurilise identiteediga, olemas on tööhõivepuhvrina toimiv põllumajanduslik taust ja hea ühendus Tallinnaga. On olemas küll mitmeid väikesi tööstusettevõtteid, kuid enamik nendest taanduvates harudes (õmblus, puidutööstus, metallide töötlemine). Suures osas on sealjuures tegemist toorainepõhise majandusega (dolomiidi kaevandamine, puiduvarumine, turba ammutamine). Tervikuna on vallas ettevõtlus küllaltki mitmekülgne ning ükski tööandja ei domineeri. Transpordiühendus vallas tervikuna (väljaspool vallakeskust) on aga tagasihoidlik. Varbola külas paikneb OÜ Balteco 80 töötajaga filiaal (toodab pms vannitoasisustust). Ettevõte oli aasta alguses sundpuhkusel, kuid koondatud sealt töötajaid olulisel määral ei ole ning praeguseks on olukord normaliseerunud. 94

95 Parksepa ja Väimela Parksepa alevikus domineerivad korterelamud ja linnaline elustiil, suuremad ettevõtted on endisest EPTst välja kasvanud tööstused (metall, turvas). Sealsamas lähedal asuv Väimela on omaaegne mõisaasula, kus domineerivaks on endisest sovhoostehnikumist välja kasvanud kutsehariduskeskus, mille ümber on sotsiaalne ja teeninduslik infrastruktuur. Arendamisel on tööstusala (millega seoses on loodud ka väikseid uusi tööstusettevõtteid) ja kavandamisel tehnoloogiakeskuse rajamine. Mõlemal asulal on hea transpordiühendus Võru linnaga Põltsamaa Põltsamaal on olemas kohalikule keskusele omane toimiv sotsiaalne, haridus- ja teenindusinfrastruktuur. Linnal on mitmekesised tööstusliku tootmise traditsioonid. Praegused suuremad tööandjad on toiduainetööstuse ettevõtted AS Põltsamaa Felix, E-Piima Põltsamaa tsehh, Tarbijate Ühistu, lisaks veel õmblus- ja metallitöödega tegelev firma. Suurematel tööandjatel on mitmekülgsed turustussidemed ja praegu raskusi ei ole täheldatud Põlva Põlvale kui maakonnakeskusele on iseloomulik (vrd ka enamuse kohalike keskustega) korralik sotsiaalne infrastruktuur. Suuremad tööandjad on haigla ning Tarbijate Ühistu, mis moodustavad kumbki 5-10% linna kogutööhõivest. Suuremad tööstusettevõtted on AS Põlva Piim 170 töötajaga (ca 5% tööhõivest, uuringu läbiviimise ajal läks ettevõttel hästi) ning AS Nycomed 145 töötajaga. Kokkuvõttes on ettevõtluse struktuur linnas küllaltki mitmekesine Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi alev paikneb Halinga vallas Pärnu tõmbekeskuse alas ning toimib Pärnu eeslinnana. Ettevõtluse struktuur on suhteliselt mitmekesine, väljaspool Pärnu-Jaagupi alevit on vallal olemas ka põllumajanduslik tagamaa. Pärnu-Jaagupi alevil on ka hea bussiühendus Pärnu ja Tallinnaga, kuid ühistranspordivõimalused Halinga vallas väljaspool alevit on kesised (nii Pärnu-Jaagupisse kui suurematesse keskustesse) Raikküla Vallas on suhteliselt arvestatav pendelränne Raplasse, ettevõtluse struktuur on suhteliselt mitmekesine, ükski tööstusettevõte ei domineeri ning on olemas ka põllumajanduslik taust. Rahvaarv on kahanenud. Kinni on pandud toidupoed, ühendatud lasteaiad ja koolid ning vähendatud on bussiliikluse mahtu. Raikküla suurim ettevõte on OÜ Raikküla Farmer, mis on kontserni emaettevõte ja mille koosseisu kuulub viis tütarettevõtet: OÜ Valgu Farmer, OÜ Järvakandi Farmer, OÜ Raikküla 95

96 Seakasvatus, OÜ Raikküla Kaubandus, OÜ Allika Farmer. Tegevusvaldkondadeks on piimatootmine, loomakasvatus, taimekasvatus, sealiha tootmine ning kaubandus. Töötajaid on 54, kellest 4 on bulgaarlased. Veel on Raikkülas Rootsi firma tütarettevõte Violante Mööbel OÜ, kus töötab 75 töötajat, põhitegevuseks on pehme mööbli tootmine, ja OÜ Pajo Saeveski, kus oli 9 töötajat Suure-Jaani Suure-Jaani vallas on suhteliselt suur Viljandisse tööle käivate inimeste osakaal (ka hea transpordiühendus), kuid Suure-Jaani alevik toimib siiski ka iseseisva kohaliku keskusena. Majanduse struktuuris domineerivad põllumajandus ja traditsiooniline (praegu taanduv) puidutööstus Sillamäe Sillamäe domineerivaks ettevõtteks on AS Silmet, mille põhitegevuseks on muldmetallide tootmine. Ettevõttes on umbes 550 töötajat, kuid lisaks tegeleb Silmeti kontsern sadamateenuste osutamisega, pakkudes Sillamäel paarsada töökohta lisaks. Seejuures veelgi suurem on Silmetiga seotud ettevõtete poolt (teistele omanikele kuuluvad sadamaterminalid, ettevõttele teenuseid osutavad firmad jne) pakutavate töökohtade arv. Silmet Grupi ja temaga seotud ettevõtete osas tööjõu vähenemist ei toimu, pigem võib eeldada väikest kasvu (mõnesid terminale vaikselt laiendatakse). Kaugemas perspektiivis sadam tõenäoliselt laieneb veelgi. Tehase osas on momendil situatsioon stabiilne, pikema perspektiivi osas on raske hinnata. Suuruselt järgmised tööandjad Sillamäel on plastmasstoodete tootja AS Polyform ca 230 töötajaga ja metallitoodete tootja AS Norwes Metall ca 200 töötajaga. Ka nende olukorda hinnatakse suhteliselt stabiilseks. Hinnanguliselt Sillamäe elanikku käib tööl Eesti Energiale kuuluvates kaevandustes ja elektrijaamades. Kõige suuremaks ohuteguriks Sillamäe linna tööhõivele võibki pidada Eesti Energia poolset võimalikku tööhõive langust ja linnas teenindusega tegelevate väikeettevõtete tööhõive teatud kokkutõmbumist (mõningaid märke sellest on näha, aga väga silmatorkav see protsess siiski pole). Seega - enamiku suuremate tööandjate seis on stabiilne Türi Türi linn toimib kohaliku tõmbekeskusena, lisaks on seal välja kujunemas identiteet üle-eestilises mastaabis tuntud ürituste (lillelaat, kevadpealinn) baasil. Vallas on suur põllumajanduse osatähtsus, domineerib suurmajand OÜ Estonia (peakorter asub Oisul, tütarettevõte Kabalas) seal töötab ligi 4% valla tööealiste elanike koguarvust. OÜ Estonia on läbi viinud küll mitmeid töötajate koondamisi, eriti just pensionäride osas, vahetanud ka personali, kuid viimasel ajal ebaolulises mahus. Türil moodustab AS Edelaraudtee ja temaga seotud ettevõtete hõive ligi 6% valla (koos vallasisese Türi linnaga) tööealiste koguarvust, kuid Edelaraudteega seotud töökohad paiknevad faktiliselt erinevates piirkondades üle Eesti, mistõttu Edelaraudtee tegelik osakaal Türi tööandjana on oluliselt väiksem. 96

97 Türi vallavalitsuse andmetel on Türi linna suuremad ettevõtted umbes 50 töötajaga. Suuremate ettevõtetena võib välja tuua maaparandustöödega tegeleva OÜ Mateko, E-Piima tütarettevõte ning mõned metalli- ja puidutöötlemisega tegelevad firmad. Seni suuremad koondamised on puudutanud korraga inimest ning tegu on olnud eelkõige väiksemate ettevõtete seiskumisega. On andmeid veel ühe 20 töötajaga ettevõtte plaanist tegevus lõpetada. Kokkuvõttes tööhõive olukorda seega kuigi kriitiliseks pidada ei saa. Nii raudteele kui põllumajandusettevõtetesse käiakse tööle mitmelt poolt ja nii Türi linna, Oisu kui Kabala inimesed käivad mitmele poole tööle. Seega tugevat hõivekontsentratsiooni ühegi valla osa suhtes eraldivõetuna ei ole Väike-Maarja Väike-Maarja alevik on põllumajandusliku Lääne-Virumaa lõunaosa tugev keskus. Olemas on kompleksne sotsiaalne infrastruktuur, asukoht on suhteliselt soodne. Ettevõtluse struktuur on väga mitmekesine: puidutööstus (Reinpaul OÜ, Baltic Log Cabins OÜ, AS Plokk - puidust tarbeesemete tootmine, Auronix - saematerjalid, Est Grupp - kokkupandavad puitehitised, Kortex - küttepuud, Maarja Mööbel), põllumajandus (AS Pandivere Seafarm, Rotaks-R OÜ jt), loomsete jäätmete käitlemise tehas, Flexa Heat - puidugraanulite tehas. Suuremad ehitusega tegelevad firma on AS Antaares, AS Pandivere Ehitus, AS Äntu ehitus ja AS Katus. Toimub ka aktiivne ettevõtjate omavaheline suhtlemine klubide ja ühenduste tasandil, kuid omavahelist tugevat funktsionaalset seotust ei ole ja enamik ettevõtteid ei sõltu üksteisest. Väike-Maarja ümbruse turismivõimalused on mitmekesised ja vald on nende arendamisel olnud ka aktiivne, kuid terviklikku turismiinfrastruktuuri pole ja siin oleks lahenduseks suurem koostöö naabervaldadega Vändra Tegemist on toimiva kohaliku keskusega, aga asukoht on suhteliselt perifeerne. Suurimaks tööandjaks on tekstiilitööstusettevõte AS Wendre, mis praegu on Vändras oma tootmist vähendamas (kolis osa Pärnusse, osa välismaale). Muud ettevõtted on mitmetelt erinevatelt tegevusaladelt (maaparandus, toiduainetööstus jpm) ning kokkuvõttes ühegi ettevõtte lahkumine asulale olulisi tagajärgi kaasa ei tooks. Senini suurimas kohalikus tööstusettevõttes AS Wendre koondati kevadel inimest, aga millise omavalitsuse territooriumil koondatud elasid, ei ole teada. Praegu on Wendresse tööle jäänud 180 inimest, kellest 160 on Vändra alevi elanikud (nendest 60 käib tööle Pärnusse). Teises suuremas tööandjas ASis MS Balti Trafo on töötajate arv langenud 150-lt 130-le, aga viimastel kuudel on tööjõudu tagasi võetud. Vaibatööstuses OÜ Walley töötas varem 80, praegu 60 inimest, aga koondatud on peamiselt väljaspool Vändrat asuvaid töökohti (kauplustes Narvas jm), kohalikke on koondanud kümmekond. OÜs Vändra MP on jäänud 60 inimest, varem oli 70. Peale selle on alevis mitmeid väiksemaid, töötajaga ettevõtteid (juustutööstus, leivatööstus). Alevivalitsuse andmetel on Vändra alevis kokku ca 1200 töökohta, nendest on oma inimestega täidetud ca

98 Seega Vändra suuremate ettevõtete areng näib olevat pöördunud uuesti tõusule ning koondamisi lähiajal oodata ei ole, pigem võtavad suuremad kohalikud ettevõtted praegu tööjõudu juurde/tagasi. Pisut on oht selles, kui Wendre edasi tootmist Pärnusse koondab. Samuti on alevivalitsus olnud aktiivne Vändrasse uute ettevõtete sissetoomisel, tänu millele on loomisel ASi Hoolekandeteenused peremajad 70 inimesele, mis annab alevis 30 uut töökohta. Vändral on ka täita olulised keskusfunktsioonid küllalt suurel territooriumil Värska Mõlemad varasemad (nõukogudeaegsed) domineerivad ettevõtted on edukalt arenenud, suutes taastada oma varasemad turud ning tegelenud tootearendusega. Valda on juurde tulnud uute tegevusaladena puidutöötlemine, piiri- ja tollitegevus, kohalikul etnilisel omapäral (setu kultuur) baseeruv meelelahutus- ja kultuuritegevus koos sellega seotud turismiga. Sanatooriumi ümber on viimastel aastatel tekkimas kaasnevate teenuste kompleks: tütarettevõte mineraalveespaa, toiduaineid müüvad põllumajandusettevõtted, sanatooriumiteenusega kaasnevad abi- ja muud teenused (nt ilu-, hooldusteenused, veetransport, kultuuriürituste turism jms) IV tüüpgrupp: taanduva tööstusega väikeasulad Siia gruppi kuuluvad kaasustena vaadeldud asulatest Aegviidu, Kallaste, Lavassaare, Mustvee, Puurmani ja Vastse-Kuuste. Nende puhul ei ole ulatuslikku sotsiaalse kriisi ohtu, sest tegemist on suhteliselt väikeste asulatega, millel on olemas ka põllu-/naturaalmajanduslik taust, Aegviidul ka Tallinna lähedus ning arengueeldused puhke- (suvila/maakodu) turismiks. Erandiks võivad olla üksikud suure kortermajade kontsentratsiooniga alad. Tinglikult võib sellesse gruppi liigitada ka Narva-Jõesuu, kus toimus olemasolevate tegevusalade (elik sanatooriumiturismi) taandumine juba aastatel, kuid viimastel aastatel on pigem märgata uut elavnemist. Töötleva tööstuse lahkumise põhjusteks nendest asulatest tuleb ilmselt pidada sealset sotsiaalmajanduslikku keskkonda: pole tööstusettevõtetele huvipakkuvat kohapealset oskusteavet ega ka kuigi pikaajalisi tööstusliku tootmise traditsioone kohaliku elanikkonna seas. Samuti oli või on nendes asulates enamasti väljaspool asuva ettevõtete üksus (filiaal, tehas), mistõttu otsuseid tootmise kohta tehakse mujal. Ka ei ole nimetatud asulad ettevõtluse arenguks sobivaimate eeldustega Aegviidu Tegemist on taanduva ja vananeva asulaga, kus elanike arv ja majandustegevus on pidevalt vähenenud. Tegutseb paar puidutööstust, kus viimase aasta jooksul on töötajate arvu ca 50% ulatuses vähendatud, ning puhkekeskus Nelijärvel. Siirdeperioodi jooksul on tegevuse lõpetanud metsamajand. Samas on tegemist suhteliselt avatud tööjõuareaaliga, kuna ainult väike osa Aegviidu elanikest töötab kohapealsetes ettevõtetes (hinnanguliselt ca sadakond elanikku, so 20% kohalikust 98

99 tööealisest elanikkonnast) ja vastupidi, kohapealsete ettevõtete töötajad elavad valdavalt väljaspool Aegviidu alevit. Kuna Aegviidu asub Tallinna lähedal, pealinnaga on tihe rongiühendus, lisaks veel keskmisest paremad turismivõimalused puhkealana, on arenguperspektiivid vastavalt elukoha ja puhkepiirkonnana olemas Kallaste Kallaste kohalikest elanikest enamik töötab Kallaste linnast väljaspool (pms Tartus, pisut ka naabervaldades). Linnas on töökohti vähe (hinnanguliselt ca 150, millest omakorda vähemalt 50% arvatakse olevat hõivatud väljaspool Kallaste linna elavate inimestega), seega on tegemist suhteliselt avatud tööjõuareaaliga. Kohapealses ettevõtluses domineerib kalapüük ja -töötlemine (2 ettevõtet). Sotsiaalne ja teeninduslik infrastruktuur on siirdeperioodi jooksul pidevalt taandunud. Põhitegevuse kalanduse - tulemuslikkus (nii väikemajapidamiste kui suuremate ettevõtete puhul) sõltub ilmastikust ja kahanevast kalaressursist ning see loob teatava riski sotsiaalsete probleemide kasvuks. Suur osa elanikest on hõivatud aga individuaalmajapidamistepõhise, valdavalt mitteformaalse kalapüügi ja aiandus- jm põllumajandusliku tegevusega, mis annab tööhõivepuhvri riskide vastu. Kallaste kuulub omapärase (vene vanausuliste) kultuuritraditsiooniga piirkonda, kuid sellepõhist ettevõtlust ei ole linnas tekkinud. Uute tegevusalade arendamisele suunatud plaanid (sadama laiendamine jne) on seni takerdunud kohaliku kogukonna ja domineeriva kalandusettevõtte vastuoludele Lavassaare Senise suurima tööandja ASi Tootsi Turvas Lavassaare jaoskond on praktiliselt likvideeritud ning see on kohalike suuremate alternatiivsete tööandjate puudumise tõttu toonud kaasa ka töökohtade geograafilise hajumise. Praeguseks on suhteliselt suur Pärnus, Audrus ja väiksemates turbaettevõtetes töölkäijate osakaal. Ühistranspordiühendus Pärnuga on hea. Praegused Lavassaares paiknevad suuremad eraettevõtted (OÜ Biolan, OÜ EKS-Transport) on väikesed (jäävad paarikümne töötaja piiresse), sealjuures Lavassaare elanikke töötab seal vähe (vallavanema hinnangul üheski mitte rohkem kui 4-5 inimest). ASist Tootsi Turvas on aasta jooksul koondatud Lavassaare elanikku (10-15% Lavassaare alevi tööealisest elanikkonnast). Seejuures on valdavalt tegemist pikka aega ühes ettevõttes töötanud töölistega. Koondamised on toimunud mitme lainena märtsis ja juunis Suveperioodil pakkus Tootsi Turvas hooajalist tööd ligi 100 kohalikule inimesele. Õmblustööstuses kaotas märtsis 2009 töö üle 10 inimese, nendest umbes pooled on Lavassaare elanikud. Samas on Lavassaares tänu pikaajalistele turbatootmistraditsioonidele ja tööjõu ning turbaressursside olemasolule põhjust oodata tulevikus turbatootmise jätkamist teiste ettevõtete poolt. Teiste ettevõtete likvideerimist ei ole lähiajal Lavassaares ette näha Mustvee Linna suurim tööstuslik tööandja on õmblusettevõte, mille töötajate arv on viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud ning on praeguseks kahanenud ca 50 töötaja piiresse. Teised peamised 99

100 tegevusalad on kalandus (kaks kalapüügi ja -töötlemisega tegelevat väikeettevõtet lähiümbruses, kodumajanduslik kalapüük ja esmane töötlemine) ja kodumajanduslik aiandus. Praegu on kavas jahisadama väljaehitamine ja traditsioonilise Läti kalandusturismi arendamine sihtgrupile kompaktse teenusepaketi ja infrastruktuuri väljatöötamise näol Narva-Jõesuu Sanatooriumid on hakanud aastatel taastuma, kuid seoses pikaajalise langusperioodiga aastatel on töökohtade arv oluliselt kahanenud. Enamik kohalikke elanikke käib tööl Narvas ja Sillamäel ning viimastel aastatel sanatooriumites hõivatud töötajad elavad valdavalt Narvas ning ümbruskonna külades. Suuri ettevõtteid (lisaks sanatooriumitele) Narva-Jõesuus ei ole. Eksisteerib ka kodumajanduslik taust. Veidi on kutselist ja harrastuskalapüüki. Korterelamute osakaal on väike. Sanatooriumiturismi toetavat väikeettevõtlust on vähe, takistuseks peetakse kohaliku elanikkonna vähest ettevõtlikkust. Transpordi- jm infrastruktuur on viimastel aastatel paranenud Puurmani Puurmanist on aastate jooksul mitmed töötleva tööstuse ettevõtted järjepanu lahkunud. Alles on paar väikest puiduettevõtet, suurim mittepõllumajanduslik äriettevõte on ca 40 töötajaga sanitaartehnilisi töid teostav ehitusettevõte. Valla majanduse praeguses struktuuris domineerib põllumajanduslik tegevus. Suurim arenev põllumajandusettevõte on üle 100 töötajaga, suuri probleeme ette näha ei ole. Puurmani alevikus on palju kortermajade elanikke. Ühistranspordiga igapäevaselt kaugemale tööle käimise võimalused puuduvad Vastse-Kuuste Vastse-Kuuste alevikust on viimase kümnendi jooksul lahkunud mitu puidutööstusettevõtet, tekstiili-, naha- ja metallitööstus. Praegu on asulas hõivet vähendanud Valgas asuva Atria lihatööstuse filiaal, samuti on likvideerumas kümnekonna töötajaga põllumajandusettevõte, kuid kuna vallas eksisteerib individuaalmajapidamiste põhine põllumajandustaust, ei ole suurt sotsiaalkriisi karta. Umbes sadakond inimest elab Vastse-Kuuste alevikus kortermajades V tüüpgrupp: ühe suurettevõttega raskustes olevad asulad Siia gruppi võib kaasustena vaadeldud asulatest liigitada Aseri, Kehra, Kohila, Kohtla-Järve linnaosad Viivikonna, Sirgala, Sompa ja Oru, Mõisaküla, Püssi ja Tootsi. Iseloomulik on neile asulatele seal paikneva tööstusettevõtte raskused või selle sulgemine, kortermajade elanike suur osakaal (kodumajapidamis-põllumajanduspuhvri nõrkus), vanemaealiste ja ka mitteeestlaste suur osakaal. Tegemist on enamasti kas väikeste omavalitsuse või linnaosadega, mil ei ole kuigi suurt eelarvepuhvrit ega ka tugevat administratsiooni. Seega vajavad selle grupi asulad võimalike üleskerkivate probleemide lahendamisel kõige tõenäolisemalt riigipoolset abi. 100

101 Aseri Aseri on vallakeskus, kus elab umbes 1700 inimest kogu valla elanikkonnast (ca 2200) ja asub suurem osa töökohtadest. Domineerivaks ettevõtteks on tellisetehas. Peale Eesti iseseisvuse taastamist on tellisetehase omanikud vahetunud, juurde on rajatud katusekivide tehas, mis praegu seisab. Praegu kuuluvad kaks tellisetehast - vana ja uus ning katusekivitehas kõik rahvusvahelisele kontsernile Wienerberger. Teised olulisemad tööandjad on AS Kalwi Mõis ja AS Flexa Eesti lamellitehas. Viimane avati alles a lõpus. Aseri valla jaoks oluline tööandja on ka Viru-Nigulas asuv Flexa Eesti mööblitööstus (ca 70 töökohta). Ka Wienerbergeri uus tellisetehas avati alles a. Sama aasta lõpus seisati katusekivide tootmine ja töötajad koondati, a suvel koondati osa telliseliini töölisi. Kuigi tellisetehase sulgemine on vähetõenäoline, sest positsioon turul on tugev, töötab see praegu vaid 25% võimsusega. Kontsern kavandab Soomest tuua üle soft-mode (ümarnurkadega poolkäsitsi valmistatava) tellise tootmise, alustatud on kärgplokkide ja sillutisekivide tootmist. Tulenevalt vähesest töökoormusest võib tellisetehase töötajate peredel tulla madala palga tõttu talvel toimetulekuraskusi. Lisaks on Aseri registreeritud töötute koguarv jõudnud juba 200-ni, mis on aga tingitud eeskätt vallaväliste töökohtade kadumisest. Seega Aseris on juba märke sotsiaalsest kriisist, kusjuures kohalikul omavalitsusel pole selle leevendamiseks eriti võimalusi Kehra Lisaks tööandjana domineerivale (hinnanguliselt ca 400 ehk 25% kohalike elanike tööhõivest) paberivabrikule (AS Horizon) paikneb linnas neli väiksemat tööstusettevõtet (õmblustööstus, puidutööstus, kivitehas, mööblitootmine), aga tegemist on samuti taanduvate ettevõtetega, kellest ükski tööandjana paberivabrikule arvestatavat alternatiivi ei paku. Linnas puudub praktiliselt teeninduslik infrastruktuur ning on olemas vaid baasiline sotsiaalne infrastruktuur. Enamik inimesi elab kortermajades Kohila Kohila alevi traditsiooniliseks domineerivaks tööandjaks olnud paberivabrik (AS Smead Eesti) on likvideerimisel. Probleemne keskkonnareostaja on Salutaguse Pärmitehas, mis annab tööd 30-le inimesele. Vallas on ka muud tööstuslikku ettevõtlust (tööstuspargid Tallinna suunal). Väljaspool Kohila alevit on olemas ka individuaalmajapidamispõhine tööhõivepuhvrina toimiv põllumajanduslik taust. Vald asub Tallinnale lähedal ja transpordiühendus Kohila ja Tallinna vahel on hea, aga väljastpoolt vallakeskust mitte eriti. 101

102 Kohtla-Järve linnaosad Viivikonna, Sirgala, Sompa ja Oru Asumid on rajatud põlevkivikaevanduste ja -karjääride töötajate elupaikadena, seejuures Viivikonnas ning Sirgalas on seoses eelnimetatud funktsiooni tähtsuse kaotamisega majanduse siirdeperioodil aset leidnud rahvaarvu vähenemine ja elanikkonna vananemine. Kohtla-Järve munitsipaalvõimu tähelepanu on suunatud keskusele lähematele elurajoonidele (Järve, Ahtme) ning kaugemad piirkonnad (sh Sompa, eriti aga Oru, Viivikonna ja Sirgala) on jäänud tahaplaanile. Mõnevõrra positiivsem areng on viimasel ajal aset leidnud Sompas, kus töökohti on kohapeal küll samuti minimaalselt, kuid Kohtla-Järvele ja Jõhvile lähedal asuva kohana on see kujunenud väljapoole tööl käivate inimeste elupaigana toimivaks asumiks. Sompas on suudetud parandada heakorda ning tühjaks jäänud hooned on enamikus lammutatud. Samuti on linnaosa suurel määral vabanenud 1990-ndatel olnud äärmiselt kriminogeense paiga kuulsusest. Ilmselt on siin põhjus ka selles, et kuivõrd Ida-Virumaa keskuslinnastu (Kohtla-Järve ja Jõhvi) areng ise on olnud võrreldes muude Eesti maakondlike keskustega küllaltki tagasihoidlik, on sealse arengu positiivsed efektid (atraktiivsus linnalähedase elu- või äritegevuspaigana) jõudnud üle kanduda vaid linnastu keskuse kõige lähemale ümbrusele. Viivikonna toimib mõnel määral Sillamäe elanike aiamaana (datšad), kuid vaatamata Sillamäe linna lähedusele pole asula atraktiivne ei elupaiga ega tööstusliku kinnisvaraarenduse objektina. Teatav tendents on olemas vanemaealiste (eelkõige Sillamäelt pärit) inimeste kolimiseks asumisse soodsate kinnisvarahindade tõttu, kuid ka see pole sealset elukeskkonda seni märgatavalt elavdanud. Sirgala asumis on aga majandustegevus täielik hääbunud ning seal pole toimunud isegi mitte eelnimetatud Viivikonnale iseloomulikke tendentse. Oru asum on rajatud aastatel loodud turbakombinaadi töölisasulana. Nõukogude ajal tegutses sealne turbakombinaat domineeriva tööandjana, lisaks asus seal turbakombinaadi abitootmisüksusena toimiv kontoritarvete tootmine ning autobussipark. Oru turbakombinaat rajati aastate keskel eesmärgiga realiseerida enne põlevkivi kaevandamise alustamist seda kattev turbakiht, seega oli tehas asutamisest peale planeeritud ajutisena. Alates turbakombinaadi seiskumisest aastal on Orul samuti aset leidnud majandustegevuse hääbumine, elanike arvu pidev langus, elamute hülgamine ja lagunemine. Võrreldes eelkirjeldatud kaevandusasumitega on Oru suurem (praegu ligi 1000 elanikku, aastatel ca 2500) ning omab tänu raudteeühendusele ning energeetilise baasi (toimiva gaasikatlamaja) olemasolule potentsiaali tööstuspargi vm majandusobjekti asukohana. Orul on olemas ka kasutamiskõlblik elamufond ning tehniline infrastruktuur (kommunikatsioonivõrgud). Eeliseks keskusele lähemate piirkondade ees võiks kujuneda vaba, tööstuslikuks tootmiseks sobiliku maa olemasolu. Praegu on asumis levinud omavoliline maakasutus (nt aiapidamine) ning majandustegevus eksisteerib vaid informaalse väikeettevõtluse vormis. 102

103 Mõisaküla Mõisaküla linn on tekkinud asulana raudtee ümber ega toimi ümberkaudsete maaelanike jaoks keskusena. Linnas on siirdeperioodi jooksul tegevuse lõpetanud raudteega seotud ettevõtted ja linavabrik. Siin tegutseb nõukogudeaegse suurima tööandja ekskavaatoritehase järeltulijana masinaehitusettevõte AS ET Mõisaküla, kes alustas tegevust 45 töötajaga ja töölistab umbes 10% linna tööealisest elanikkonnast, kuid lähiajal võib oodata nende koondamist. Peamiselt on tegemist keevitajate jt oskustöölistega. Seni pole ettevõttes suuremaid koondamisi toimunud, kuid on kehtestatud osaline tööaeg ning veebruarist on palgad välja maksmata. Kuivõrd ettevõtte raskuste perioodil on seni lahkunud peamiselt kaugemates piirkondades (naabervaldades) elavad töötajad, on allesjäänud töötajad Mõisaküla linna elanikud (30-35). Ettevõtte toodang läks varem peamiselt ekspordiks ning teiseks suuremaks sihtturuks olid Eesti põllumajandustootjad. Praegu on mõlemal turul raske seis ja ostunõudlus vähenenud. Ettevõtte emafirma asub Tallinnas, tegeledes muuhulgas uute turgude otsimisega, aga seni edutult. Pankrotti ei ole ettevõte välja kuulutanud ning loodab, et ei pea seda tegema. Mõisaküla teised suuremad tööandjad on 7-8 töötajaga, ja nende seis on samuti raske. Mõisakülas on aasta sees toimunud järsk tööpuuduse kasv ja tulumaksulaekumiste vähenemine Püssi Püssi väikelinna (alla 1500 elaniku) olulisim tööandja on AS Repo Vabrikud, mille a auditeerimata käive oli 320 miljonit krooni ja kasum 20 miljonit krooni. Ettevõtte toodangust moodustab 45% puitkiudplaat, ülejäänud osas tehakse puitlaastplaate ja lamineeritud plaate. Kahe viimase aasta jooksul on AS Repo Vabrikud koondanud 150 inimest. Suurem osa neist kaotas töö pärast puitkiudplaaditehase ja katlamaja sulgemist. Eesti Energia küttepuidu hangetega tõusnud puiduhindade tõttu võib linna peamine tööandja sattuda raskustesse, kahjumlikkuse tõttu on ettevõte viimasel kahel kuul veelgi tootmist vähendanud. Ka avas ettevõtte just kriisi tulekul uue tehase, mille käivitamine on toonud lisaprobleeme. Lisaks on veel suured võlad. Püssi linna on üritatud luua tööstusparki, valmis on detailplaneering, kuid investoreid pole seni leitud. Püssi on lähedal Kiviõlile ja kaugemas tulevikus peaks lisatöökohti looma uus Sonda kaevandus. Püssi suurim probleem on praegu aga selles, et üle poole elanikest elab suurtes kortermajades. Eelmisel kütteperioodil jäid Püssi linna kaheksa maja ASile Fortum Termest võlgu kokku krooni; soojaettevõte ei lülita nendes majades kütet sisse seni, kuni pole esitatud maksegraafikut. Kuna linn lõpetas a kortermajade haldamise, siis ei ole vastloodud ühistutel ei ühtsust ega kogemusi probleemide lahendamiseks. Püssi linna juhtimises on läbi aegade olnud probleeme ja a eelarve vähendamine teeb toimetuleku veelgi raskemaks. 103

104 Tootsi Domineerivaks tööandjaks on Soome Turbakontsernile VAPO kuuluv AS Tootsi Turvas. Hetkel on töötajaid 130 ringis, viimase paari aasta jooksul on koondatud inimest (elik 15-20% alevi tööealisest elanikkonnast), sh aasta jooksul seni inimest. Turbakombinaadis on hõivatud enam kui 100 kohalikku elaniku, moodustades ligi kolmandiku valla/asula tööealisest elanikkonnast. Nii koondatutest kui praegustest töötajatest on hinnanguliselt üle 90% Tootsi elanikud, samas juhtkond on täielikult väljastpoolt. Ettevõte töötab aastase perspektiiviga, igal aastal vaadatakse üle, palju saab turvast toota ja palju on turgu. Ei saa välistada lähiaastatel ettevõtte tegevuse lõpetamist Tootsis. Suurem osa asula elanikke (lisaks turbakombinaadile) töötab väljaspool: ehitusel Tallinnas, Soomes jne. Suuruselt teine ettevõte on õmblustoodete tootja AEST (20 töötajaga), praegu takistab nende laienemist turu madalseis, varasematel aastatel laiendasid nad oma tootmist Haapsalusse ja Pärnusse, kus tööjõudu oli kergem leida. Enamus inimesi elab kortermajades. Eakate osakaal on suur Tamsalu Tamsalu praegused suuremad tööstusettevõtted on tekkinud varasemate sotsialismiaegsete tööstusettevõtete järglastena, kasutades sealt kaasa toodud oskusteavet, enamasti ka muid ressursse - tootmishooned, seadmed, töökorralduslik pärand, sümboolne kapital (ettevõtte nimetus jms). Pole küll tegemist ühe domineeriva, vaid kolme suurema ettevõttega, kus kahele varasemast süsteemist välja kasvanud ettevõttele on olnud siirdeperioodil omane tugev langus, kuid ükski ettevõte pole siiski otseselt likvideerimisel ega asulast lahkumas. Tamsalu suurimad tööandjad on AS E-Betoonelement Tamsalu tootmisüksus (raudbetoontoodete tootmine), AS Tamsalu EPT (metallkomponentide tootmine) ja AS Hallik (pagaritooted). E-Betoonelemendi Tamsalu üksusest on aasta jooksul koondatud 200-st töötajast ning ülejäänutest osa on viidud osaliselt tasustatavale puhkusele. Tamsalu üksus on olnud vaheaegadega suletud ning ettevõte töötab vastavalt tellimuste olemasolule. Olenevalt töö olemasolust transpordib ettevõte töötajaid periooditi ka igapäevaselt Harku tehasesse tööle. Ettevõtte (ka mitte Tamsalu tootmisüksuse) sulgemist siiski ei prognoosita, kuivõrd see kuulub rahvusvahelisse kontserni, millel on olemas piisavalt ressursse paariaastase langusperioodi üleelamiseks ning tehtud investeeringute tõttu ei peeta ettevõtte varade müüki praegusel ajal ka otstarbekaks. AS Tamsalu EPT käive on langenud ligi 50% ja ettevõttes on kehtestatud 4-päevane töönädal. Töötajate arv on langenud lt töötajalt 85-le. Koondanud ettevõte oluliselt ei ole, kuid seoses lühendatud töönädala kehtestamisega on mõned töötajad lahkunud. Ettevõte prognoosib aastaks senise müügimahu säilimist ning uusi koondamisi juunis 2009 ei prognoositud. Seni on seis püsinud stabiilne. ASis Hallik on töötajate arv vähenenud minimaalselt ( lt 140-le) ja aasta jooksul kavandati inimese juurdevõtmist. Ettevõte on suutnud minna ka uudse tootega välisturule. 104

105 Tamsalus on olemas terviklik kohalikule keskusele omane sotsiaalne infrastruktuur. Tamsallu tööl käimise areaal piirdub naabervaldadega: hinnanguliselt ca 60 inimest. Kuivõrd Tamsalu juba läbis aastate alguses kohaliku tööhõive languse, vähendas see oluliselt kaugematest piirkondadest Tamsalusse tööl käivate inimeste hulka ning sel perioodil leidis ka Tamsalu linna elanike hulgas aset töölekäimise geograafia laienemine. Palju elanikke elab aga kortermajades. Lisaks on otse Tamsalu külje all Sääse asulas endise Energia kolhoosi lagunenud kortermajade kvartal Võhma Võhma lihakombinaadi pankroti (1996) ja sulgemise järel on linna ettevõtlus alates 2000.aastast mitmekesistunud: rajati valitsuse toel õmblustsehh, puidutöötlemise ja ladustamisega seotud ettevõtted, karastusjookide tootmine ja küünlatehas. Valdavalt on tegemist väikest lisandväärtust andvate tegevustega, mis on ka kohalikku kogukonda nõrgalt integreeritud, põhinedes odaval vabal tööjõul või kohalikel loodusressurssidel (puit, puhas joogivesi). Ainsaks erandiks on siin küünlatehas, mis arendab kohalike inimeste poolt kõrvaltegevusi ja oma müügivõrku, kuid mille osa tööhõives on väike (alla 20 inimese). Võhma kolmest suuremast ettevõttest on tänaseks kaks Võhmas tegevuse lõpetanud aasta lõpus pandi kinni AS Wendre Võhma õmblustsehh, kus jäi tööta 40 inimest, kellest Võhma linna elanikke oli 28, ning OÜ Greenway, kus novembris 2008 oli 47 töötajat. Samuti on tegevuse peatanud kümnekonna töötajaga puiduettevõte OÜ Vivaro. Kolmas suurem tööandja puiduettevõte OÜ Baliset (novembris 2008 Võhmas 40 töötajat) tegutses viimase ajani, vahepeal otsis isegi töötajaid juurde. Omavalitsise endmetel oli suvel kriitiline seis, 1-2 nädalat oldi sundpuhkusel, uue Norra lepinguga pidavat töötatama aasta lõpuni. Harju Maakohtu määrusega kuulutati aga välja OÜ Baliset pankrot. 13 Uusi ettevõtteid hetkel juurde tulemas ei ole. Wendre maja on endiselt müügis, kuid huvi selle vastu ei ole. Palju Võhma inimesi käib tööl Imavere saeveskis. Seega on Võhmas (koos lähiümbrusega) alates aasta novembrist suuremate ettevõtete tööhõive üle saja võrra vähenenud. Linna arenguperspektiividena nähakse logistikakeskuse arendamise võimalusi, kuid see sõltub riigi poliitilistest otsustest raudtee tuleviku osas. Arvestades Võhma asukohta Viljandi umbteel, ei ole see lootus ilmselt põhjendatud Kokkuvõte ja asulatüüpide arendussoovitused Analüüsides vaadeldud asulate väljatoodud arengueeldusi, võib välja tuua järgmised tegurid: 1) asula suurus; 2) ettevõtluse mitmekesisus; 3) suurema keskuse lähedus ja avalik transport (võimalus igapäevaseks töörändeks); 13 Tuleb arvestada, et interjueeritavad ettevõtete juhid ja sealt tulenevalt ka KOV inimesed püüavad viimase hetkeni säilitada optimismi, mistõttu reaalne olukord ettevõtetes on kriisi tingimustes tõenäoliselt halvem. 105

106 4) kohaliku kogukonna toimimine, identiteet; 5) elanike hariduslik, vanuse ja rahvuslik koosseis; 6) põllumajanduslik-kodumajapidamislik tagamaa - puhverdusvõime kriiside korral; 7) kortermajade osakaal; Siia lisanduvad täiendavad võimalikud arengueeldused, nagu soodne logistiline asukoht ja perspektiivid turismiks ning ettevõtluse kohalike toimealade laiendamiseks. Põllumajandusliku (vm naturaalmajandusliku) tausta olemasolu toimib asulates tööhõivepuhvrina e tagajärgede leevendajana, aga vaid juhul, kui põllumajandus on individuaalmajapidamiste põhine. Kui suurmajandid domineerivad eelkõige Kesk-Eestis ning Eesti äärealade poole liikudes on põllumajanduses suuri tööandjaid vähem, siis suure kortermajade osakaaluga (endisi) põllumajanduslikke väikeasulaid, kuhu ehitati palju 1970ndatel ja eriti 1980ndatel leidub igal pool Eestis. Pärast 1990ndaid on ääremaaliste korterasulate kogumite üldjuhul olnud kütte- ja muid probleeme. Hooned on amortiseerunud, ei pea sooja ning enamasti ka ei sobi maalisse keskkonda. Põllumajanduspiirkondades, kus domineerivad suuremad (põllumajandusega tegelevad) tööandjad, intensiivsem tegevus inkrementaalsete 14 innovatsioonide osas (nt Aravetel biogaasi tootmine põllumajandusjäätmetest ja lüpsiroboti rakendamine või Türi vallas OÜ Estonia innovatsioonid külvitehnikas), on tulemuseks töökohtade kadu hoolimata ettevõtete konkurentsivõime kasvust. Suurema individuaalmajanduslike põllumajandusettevõtete (vm väiketootjate) osatähtsusega piirkondades on vähem tehnoloogiliste uuenduste rakendamist senises tootmises, kuid märksa enam põllumajandusega tegelenud inimeste osas jällegi rohkem radikaalset 15 innovatsioonitegevust: üleminek ökopõllundusele, turismitoodete väljaarendamine, kaubatoodangu andmine jms. Suurem tehnoloogiliste innovatsioonide rakendamine varasemate (seni domineerinud) tegevusalade piires on iseloomulik suurettevõtetele ka töötlevas tööstuses (nt Kiviõli, Põltsamaa), samas kui väikeettevõtted on valdavalt uuemad, toovad sisse (asula jaoks) uusi tegevusalasid, kuid jäävad tööandjana pigem väikeseks või siis ei ole eriti innovatiivsed omakorda loodud lisandväärtusahelas edasi liikumisel. Viimase osas on küll üksikuid erandeid (nt Võhma küünlatehas koos loodud suveniiripoe ja oma üle-eestilise müügitegevusega), kuid need ei ole vähemasti siiani olnud olulise mahuga tööhõive andjad). Asula asend mingi suurema linna läheduses, näiteks Kose, Sindi, Kohila lubab osa saada keskuslinna tööturust. Selliste asulate puhul on kriitiline elukeskkond (jällegi probleem kortermajadega) ja teenuste kättesaadavus: elanikud eelistavad kasutada suurema keskuse teenuseid, huviringe jm ning osta ka kaupu väljastpoolt asulat, mistõttu on linnalähedastes väikeasulates pärsitud kohalike sotsiaalsete, kultuuriliste ning teeninduslike infrastruktuuride ning sellest tulenevalt ka ühise identiteediga kogukondade väljakujunemine. Samuti on selliste asulatele omane nö harutehaste (branch plant - mujal paiknevate ettevõtete (enamasti tootmis)üksuste) tulek 14 Siinses tähenduses tähendab inkrementaalne innovatsioon innovatiivset tegevust ühe (seni domineeriva) tootmisahela piires (vastandina radikaalsele innovatsioonile). 15 Radikaalne innovatsioon tähendab siin muutust tegevusala osas (uue tegevusala tekkimist asulas). 106

107 asulatesse (Audru, Mäo jt), mistõttu on tegemist pigem madala lisandväärtusega, lihtsama töö ja kergesti asulast lahkuvate ettevõtetega. Keskuslinna mõju sõltub lähedusele lisaks ka selle suurusest. Kui maakonnakeskuste puhul (Viljandi, Rakvere) on positiivne mõjuala alla 20 km raadiuses, siis Tallinna puhul ulatub see vähemalt 50 kilomeetrini. Selliste asulate perspektiivid on toimida eelkõige magalatena ning tööstusaladena (tööstusparkidena). Arengut soodustav tegur on kohaliku kogukonna sotsiaalse ja kultuurilise ning teeninduskeskuse funktsiooni täitmine (teenuste pakkumine tagamaale). Reeglina on need suuremad asulad (st väikelinnad, nagu Põlva, Põltsamaa, Türi) või siis tugevate ajalooliste keskustraditsioonide- ja identiteediga (Väike-Maarja, Suure-Jaani, Lihula, Karksi, Räpina jt) kihelkonnakeskused. Nende majandusstruktuur on reeglina mitmekesine ja ükski tööandja ei moodusta koguhõivest olulist osa. Samuti on olemas kohalik toimiv sotsiaalne, kultuuriline ja teeninduslik infrastruktuur - hea elukeskkond ning potentsiaal mitmete erinevate majandusharude, eriti teenuste toimimiseks. Eranditult kõikide omavalitsuste arengukavades nähakse ühe arenguvõimalusena turismi, mille puhul on aga väikestes ja perifeersetes piirkondades iseloomulik kohalike kultuuriobjektide (nt kohalikud muuseumid, linnuste varemed, mõisahooned jne) ülehindamine turismiatraktsioonidena ja seni vähene koostöö naaberomavalitsustega, et müüa piirkonda ühtse turismiväärtusena ja arendada kompleksselt turismiinfrastruktuuri. Samas on nii mõnigi tööstusasula, nagu näiteks Kohtla-Nõmme (kaevandusmuuseum ja ekstreemspordikeskus) või Järvakandi (klaasikoda, -muuseum, Rabarocki festival, vibusport jm) suutnud vastavate tegevustega oma mainet parandada ja mõningaid töökohtigi luua. Eelkirjeldatud universaalsed arengueeldused puuduvad ääremaaliste asulatel, mis pole kohalikud keskused ja kus pole individuaalmajapidamiste põhist naturaalmajanduslikku tausta. Siia kulub rida (ka endisi) ühe ettevõtte tööstusasulaid. Reeglina kaasneb geograafilise eraldatusega ka tööstusasula kehvapoolne maine, amortiseerunud kortermajad ja infrastruktuur ning teenuste vähesus ja puudulik kättesaadavus. Mitmes asulas suurendab eraldatust, raskendab kohaliku poliitikategemist ja kahandab ettevõtlikkust nõukogude ajal sisserännanud madala haridustasemega muulasrahvastiku suur osakaal. Samas sõltubki väga palju kohaliku omavalitsuse juhtimise kvaliteedist. Aktiivsed ja positiivselt mõtlevad ettevõtjad ja kultuuriinimesed volikogus ning tegusad professionaalsed linna/-vallajuhid on nii mõnegi allakäigul olnud väikese asula spetsiifilisi arengueeldusi ära kasutades uuele tõusule viinud: headeks näideteks on Järvakandi, Koeru, Kohtla- Nõmme, Narva-Jõesuu. Seega on lahendused ettevõtete restruktureerimises ja selle tulemusel vabaneva töötajaskonna rakendamises. 1990ndate üleminekuperioodil toimus juba suur muutus, mistõttu tänane tööjõud on märksa mobiilsem. Nn ühetööstusasula probleemi esineb veel vaid üksikutel juhtudel, enamiku uute ettevõtete töötajaskonna geograafia on piirkondlik (lähivallad) või suuremate puhul ka maakondlik. Autode kasutamine ja suhteline odavus on mobiilsust tublisti kasvatanud. Siiski on väikeasulates 107

108 kriitiline ka avaliku transpordi kättesaadavus, sest eriti lihttöö tegijatel ei pruugi töötasu olla autoga seotud kulude katmiseks piisav. Alati jäävad ka inimesed, kes ei saa või ei soovi autot juhtida Uusettevõtlusalade arendussoovitused Tegemist on valdavalt kas suuremate kohalike keskuste ja/või keskuslinna lähiste asulatega, kus on üldjuhul hea juurdepääs suuremale tööturule. Nii mõnigi on kujunenud pigem tööstuspargi laadseks struktuuriks, kus käiakse peamiselt tööl (nt Mäo). Enamiku ettevõtete sinna rajamise põhjus ongi hea asukoht teede, energia, toorme ja/või töötajate suhtes. Nagu intervjuudest selgus, ei ole ühelgi juhul tegemist vaid ühe tööandjaga. Ka on töötajate geograafia märksa laiem ja nii ei põhjusta koondamised vastavavates ettevõtetes ka probleeme kohalikule asulale ja KOVile. Seega on esmane avaliku transpordi tagamine, ehkki see on enamasti juba teatud mahus olemas. Pikaajaline arenduspoliitika võiks olla suunatud kohalike ettevõtlussidemete soosimisele ning kohaliku identiteedi tugevdamisele, suurendamaks ettevõtete seotust kohalike partneritega ja vähendades seeläbi piirkonnast lahkumise tõenäosust Varasema domineeriva ettevõtte asulate arendussoovitused Kuivõrd uute suuremate ettevõtete piirkonda meelitamine ei tule vaba tööjõu nappuse, vahel ka domineeriva ettevõtte vastuseisu tõttu kõne alla enne olemasoleva suurettevõtte likvideerimist või olulisi raskusi, on vajalik tegelda asulate monitooringuga. Kohaliku väikeettevõtluse soodustamine ei pruugi anda tulemust, kuivõrd elanikkonna valdav enamik on harjunud töötama palgatöötajana suurettevõttes. Nii mõneski asulas on eakate osakaal suur. Ka on nendes väikeasulates teenuste pakkumine väikese tarbijate arvu tõttu piiratud, kuna (geograafiline) tagamaa kas üldse puudub või on väga väike. Kohalikku väikeettevõtlust võib tekkida pigem domineeriva suurettevõtte teenuste või allhangete näol. Samas tähendab see jällegi (vähemalt algperioodil) sõltuvust ühest suurkliendist, sageli ka teenuste spetsiifilist profileerimist vastavalt asula domineeriva ettevõtte vajadustele Mitmekülgse struktuuri/kultuuriga asulate arendussoovitused Tasub soodustada kohalikku väikeettevõtlust, ühise identiteedi tugevdamist, kuivõrd baas selleks on olemas. Kui suurtööandja on raskustes, on vajadus küll sotsiaalse olukorra leevendamiseks, kuid mitte tingimata uue suurettevõtte sissetulekuks, sest piirkond võib toimida ka kohaliku väikeettevõtluse põhiselt Taandunud töötlev tööstusega asulate arendussoovitused Kuna selle grupi asulad pole suurte tööstusettevõtete asukohaks kuigi sobivad, oleks soovitav pigem tugineda muudele arengueeldustele ja leida alternatiivseid arenguteid: nt spetsiifiliste turismiteenuste, põllumajandusliku tausta vms näol. Kuivõrd selle grupi asulad on enamasti juba läbinud mingi 108

109 suurtööstuse asulast taandumise, on see toonud kaasa ka kohaliku elanikkonna töökohtade geograafilise hajumise ning elanikkonna mobiilsuse kasvu Suurettevõtetega raskustes olevate asulate arendussoovitused Kuna tegemist on juba raskustesse sattunud asulatega, on vajalik kohene abimeetmete kavandamine sotsiaalse olukorra leevendamiseks. Et ka kohaliku elanikkonna ettevõtlusaktiivsus on madal, tuleb esialgse arendusmeetmena kõne alla ka uute suuremate ettevõtete ligimeelitamine piirkonda. Samas ei tarvitse tegemist olla tingimata tööstusettevõttega, vaid soovitav oleks silmas pidada ka asulate muid arengueeldusi. Kokkuvõtvalt on taanduvate või raskustes olevate asulate ühisnimetaja madala lisandväärtusega traditsioonilise tootmise ja sellega seotud hõive suur osakaal, halb elukeskkond ja nõrk kohalik juhtimine. Tabel 7-2 võtab kokku vaadeldud asulate ja omavalitsusüksuste eelneva analüüsi tulemused tööhõive lühiajaliste muutuste osas. Tabel 7-2. Suuremate vallandamistega asulad. Aasta jooksul toimunud ulatuslik tööhõive vähenemine suuremates ettevõtetes Lähiajal oodata edasist tööhõive vähenemist suuremates ettevõtetes Ida-Viru maakond: Aseri vald Harju maakond: Kohtla-Järve linn Kehra linn Püssi linn Järva maakond: Koeru vald Pärnu maakond: Mäo tööstuspiirkond Sindi linn Lääne-Viru maakond: Tamsalu linn Tootsi alev Viru-Nigula vald Viljandi maakond: Pärnu maakond: Sindi linn Mõisaküla linn Tootsi vald Lavassaare vald Rapla maakond: Kohila vald Valga maakond: Tõrva linn ja lähiümbrus Viljandi maakond: Tarvastu vald Karksi vald Võhma linn Lähiajal stabiilne, kuid võimalik tööhõive vähenemine edaspidi Harju maakond: Loksa linn Järva maakond: Imavere vald Lääne-Viru maakond: Kunda linn Võru maakond: Antsla vald 109

110 8. Süntees. Tööjõu ümberõppe ja täienduskoolituse vajaduste hinnang regiooniti Koostasid Garri Raagmaa, Erik Terk ja Raul Eamets Käesoleva peatüki eesmärk on süntees - regioone keskseks seades analüüsida nende arenguvõimalusi, kombineerides väga erinevaid infoallikaid. Eesti eri piirkondade tulevik ei ole varasematest spetsialiseerumismustritest tulenevalt ühetaoline. Kvalitatiivne info ja kaasuste analüüs lubab maakondlikke statistilisi prognoose korrigeerida. Sünteesi tulemusena joonistuvad välja uued kasvava hõive valdkonnad, aga ka potentsiaalsed kriisipiirkonnad, täpsustub koolitusvajadus erialade ja piirkondade lõikes sõltuvalt sellest, kuivõrd osad harud kokku tõmbuvad ja teised laienevad. Kohtadelt pärit info valguses on üle-eestilises MKMi tööhõive prognoosis küsitav järgmiste valdkondade hõive kasv: Kalanduses on ette näha nii traal- ja rannapüügi kui ka töötlemise jätkuvat taandumist. Seda peaasjalikult kalurkonna kõrge keskmise vanuse, aga ka looduliku kalaressursi nappuse tõttu. Kasv saab tulla vaid (suurtes) kalakasvatustes. St, et Eesti kalanduse tööhõive tulevik sõltub näiteks suuresti Audru kalakasvatuse plaanide realiseerumisest (1200 töökohta). Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine on samuti tekstiili- ja mööblitööstusega sarnase iseloomuga (odava töö põhine) ja selle hõive säilimist on raske uskuda. Tervishoiu ja sotsiaaltöö kasv 15% ei ole reaalne, arvestades, et nii haigekassa kui ka KOVide võimekus on kriisi tõttu oluliselt pärsitud. Teisalt ei ole ka vananemise tipp meil Lääne-Euroopaga samas tsüklis, vaid jõuab kätte hiljem. Transpordis võib erinevalt MKMi langevast prognoosist kogu sektori languse asemel kasvule viia Hiina konteinerterminali rajamine Muugale, millega kasvaks oluliselt ka Harju- ja Virumaa hõivatus, seda just venekeelse madalama kvalifikatsiooniga elanikkonna seas Arenduspoliitikate raamistik: piirkondlik spetsialiseerumine ja asustussüsteem Ajaloolise spetsialiseerumise põhjal võib esile tuua kolm suuremat piirkonda: 1) merenduslik-rekreatiivne Lääne-Eesti; 2) tööstuslik Põhja-Eesti (Harju- ja Virumaa); 3) agraar-metsanduslik Kesk- ja Lõuna-Eesti. Need suurregioonid ei kattu siiski täielikult praeguse NUTS III jaotusega. Kõik traditsioonilised tootmisharud on sunnitud konkurentsis püsimiseks tõstma oluliselt tootlikkust investeeringutega paremasse tehnoloogiasse, mis aga vähendab hõivet ja kahandab niigi hõreda asustusega 110

111 regioonide võimet hoida töös vajalikke infrastruktuure. 1980ndate ühismajanditega võrreldes on tänaste üliefektiivsete suurettevõtete või peretalude hõive üldjuhul kümnendik varasemast ja sedagi osalt hooajaliselt. Kui suurematest linnadest kaugemates piirkondades ei ole loodud asendustöökohti (peamiselt tööstuses), siis on see tinginud ka tööealiste väljarände ja elanikkonna vähenemise, mis paneb löögi alla teenused ja vastava hõive. Eesti asustuse põhiraamistiku moodustab maakonnalinnade võrk. Suur osa nendest on aastase ajalooga, mõned, nagu Võru ja Valga, on ka nooremad. 1950ndal aastal loodi Eestis 39 rajooni, kuid selle eksperimendi eluiga ei olnud pikk. Juba 1960ndateks olid taas paigas vanad maakonnad, seda küll mõne erandiga nagu Põlva ja Jõgeva. Maakonnalinnad (vanad keskused enam, uued vähem) on kapitalismi tulekuga kaubanduslikult ja teeninduslikult kosunud kesklinnade kaubatänavail on kõikjal palju investeeritud, kerkinud on ka suured kaubanduskeskused ja autopoed. Loodud on arvukalt teenindustöökohti. Maakonnas on kaasaegse majanduse toimimiseks ja töötajate ettevalmistamiseks pea kõik vajalikud asutused ja ettevõtted: gümnaasiumid, ameti(kõrg)kool, täienduskoolituskeskus, esmatasandi haigla, kaubanduskeskused, hotellid, teater, restoranid ja ööklubid, ettevõtjate organisatsioon(id), isetasuv raadio ja ajaleht. Maakond on tänu ajaloolisusele ja terviklikkusele ka oluline kultuuri- ja identiteediruum Eesti maakond ei eristu elanikkonna suuruse poolest märkimisväärselt Saksa kultuuriruumi maade II-tasandi haldusüksustest (Kreis, powiat). Eesti tööturud on seetõttu maakondlikud. Kui mitte arvestada uusmaakondi Rapla-, Jõgeva- ja Põlvamaad, siis käis väljapoole kodumaakonda aastal tööle vaid 3% töötavatest inimestest. Enam-vähem sama kehtib kaupade ja teenuste turualade kohta. See tähendab, et ajalooline maakond keskuslinn ja sellega seotud tagamaa moodustab tervikliku majandusruumi. Eesti asustussüsteemi maakondlik põhiraamistik on kihelkonna-valla tasandiga võrreldes vähe muutunud. Maakonnalinnade ja nende tagamaa seotus pigem suureneb: (teenindus)töökohad koonduvad küll linna, kuid tööstus, elukohad ja vaba aja veetmine paiknevad ümber maalisse odavamasse keskkonda - Eesti koosneb üha vähem linnadest ja valdadest ning üha enam maakondadest ja nende tuumiku moodustavatest linnaregioonidest. Olukorda on aga oluliselt muutnud suuremad linnad Tallinn ja Tartu, mis on ammutanud kasvuenergiat väljastpoolt regiooni. Tallinn on ajalooliselt kasvanud rahvusvahelise kaubanduse ja tööstuse, pealinna staatusega kaasaskäivast riigiasutuste investeeringutest ja viimasel kahel aastakümnel tootmisse ning ennekõike teenindusse suunatud välisinvesteeringutest. Tartu on kasvanud mitte ainult kui Lõuna-Eesti kaubanduskeskus, vaid kui ka ülikooli ja meditsiini ning viimasel sajandil ka kui rahvuskultuuri keskus, mille arengusse on voolanud arvestatavalt haridus, meditsiini ja kultuuri raha. Tallinnas ja Tartus on just tänu haridusinvesteeringutele, aga üha enam ka tänu erakapitalile loodud esimesed sajad töökohad kõrgtehnoloogilises tootmises ja teenustes (Skype jt. Tehnopoli ettevõtted Tallinnas, Playtech, Regio, Quattromed Tartus). 16 Hilisemaid pendelrände andmeid ei ole. Loodetavasti saab värskema hinnangu käimasolevast mobiilpositsioneerimise uuringust ja 2011 rahvaloendusest. 111

112 Ilmselt on tarkvara ja biotehnoloogia klastrite arendamiseks Eestis päris häid eeldusi (Raagmaa & Tamm 2004), mis tähendab esiteks võimalust vastavaid tulevikuharusid väliskapitali toel laiendada, aga teisalt ka kõrgtehnoloogiat rakendada ning kombineerida traditsiooniliste tööstustega. Seni on Tallinna ja Tartu tagamaad arendava mõju kasv piirdunud igapäevase pendelrändealade laienemise ja tööjõumahuka tootmise ümberasustamisega üle maakonnapiiride. Oluliselt enam tuleks aga soodustada uute tehnoloogiate ja teadmiste ülekandemehhanisme (spill over) tavasektoritesse, nagu see on näiteks toimunud lactobacillus bakterite kasutamisega piimatööstustes. Kõrgtehnoloogia rakendamise ja sellega konkurentsivõime kasvatamise võimalused põllu- ja metsamajanduses, kalanduses ning toidu- ja puidutööstuses on seni siiski väga vähe kasutatud. Igati asjakohane on EASi klastri- ja kompetentsikeskuse meetmete rakendamine, aga sel moel, kus ülikoolid ja teised tehnoloogiaettevõtted, kes know-howd valdavad ja/või on võimelised seda siirdama, ühelt poolt ja tavatööstuste ettevõtted teiselt poolt leiaksid ühise pinna. Sealjuures on ennekõike oluline tagada teadmismahukuse kasv - nii ettevõtete juhtide kui ka töötajate märksa parem teadmiste ja oskuste tase üle riigi. Tartu ja Tallinna ülikoolide jt. asutuste ja ettevõtete T&A teenused ei ole näiteks juba suurest vahemaast tulenevalt kättesaadavad Lääne-Eestis ja Ida- Virumaal. Veelgi olulisem on aga hoiakute muutmiseks ja innovatsioonide rakendamiseks vajaliku kohaliku suhtlemistasandi ja vahendusüksuste olemasolu, milleta uuendused ei juurdu ettevõtetes. Seetõttu on asjakohane juba olemasolevate ülikoolide regionaalsete kolledžite tegevuse laiendamine fokuseeritud teadus-arendusfunktsioonidega ja nende omavahelise koostöö koordineerimine. Tallinna ja Tartu funktsionaalsed tagamaad on viimasel kümnendil autostumise ja suurtesse linnadesse koonduva teenindusmajanduse kasvu tulemusena laienenud. Tallinnasse käiakse tööle ka Paidest ja Haapsalust, Tartusse Jõgevalt ja Põlvast, samuti hästi juurdepääsetavatest maavaldadest. Üha enam jõukamat rahvast soetab endale maade ja metsadega talumaja tunni kaugusele raekojast või suure krundiga uue maja. Üha vähem saame rääkida linnast ja maast eraldi: töökohad koonduvad üha enam kesklinnadesse ja elamine hajub maale. Töölesõidud üha pikenevad suurlinnade regioonid valguvad laiali üle maakonnapiiride ja tihenevad linnade külje all. Mõlemad arengud on problemaatilised. Esiteks kulutab kaugpendeldamine oluliselt enam kütust ja inimeste ajaressurssi. Teiseks nõuab eeslinnade tihenemine eriti suures mahus uut infrastruktuuri nii teede ja muude võrkude laiendamise kui ka elukondliku teeninduse näol, mis samal ajal hüljatakse kaugematel ääremaadel. Nendest metropoliseerumise probleemidest tulenevalt on Euroopa ruumiarengus soovitatud rakendada polütsentrismi põhimõtteid, et tasakaalustada ruumilist arengut ja vähendada aglomeratsioonihädasid. Võrreldes paljude Lääne-Euroopa suurlinnaregioonidega, kus keskuslinna ja (25% pendelrände) tagamaa elanikkonna suhtarv on 50:50, on Tallinnal (suhtarv : elik ligikaudu 70:30) tagamaa madalat tihedust ja Tallinna kortermajade elanike osakaalu arvestades veel väga palju ruumi laialivalgumiseks. Pärast kriisi leevenemist eeslinnastumine seetõttu jätkub. Võrreldes nõukogude perioodi lõpuga 1989 kasvas pendelränne 2000ndaks aastaks Eestis 40%ni tööl käivast inimestest töötas siis väljaspool kodulinna/valda inimest ehk 18%. Hinnanguliselt on see tänaseks oluliselt kasvanud. Domineeriv on pendelränne maalt linnadesse. 112

113 Peamisteks tööalase pendelrände keskusteks lisaks suurlinnadele on Eestis ajaloolised maakonnakeskused. Eestis saab rääkida 12 suuremast linnast (peale Narva on teised nö. vanad maakonnakeskused) koos nende funktsionaalselt ja tihedalt suhtlevate tagamaadega (vähemalt 25% töötajatest käib tööl keskuses). Nendes linnaregioonides elab umbes 70% Eesti elanikest ja tegutses 92% Eesti 500-st suuremast ettevõttest (Jauhiainen 2002). Eesti asustusmuster on muidugi keerukam kui eelpool kirjeldatud. Endiste kindluslinnade, millest paljud on praegu maakonnakeskused, kõrvale kerkisid 19. sajandi lõpul kiiresti kohaliku tähtsusega väikelinnad ja alevid ( paunvered ), samuti mitmed tööstusasulad ja linnad nagu Kunda, Mõisaküla jt. Nõukogude ajal ehitasid kolhoosid-sovhoosid endale sadu uusi kohati olemasolevatega konkureerivaid kohalikke keskusi, rajati või laiendati kümneid uusi kaevandus- ja tehasasulaid nagu Oru ja Sompa. Milline on nende asulatüüpide seisund ja tulevik? Kohalikud väikelinnad ja alevid, osa neist praegu vallakeskused, on kohati paremas seisus kui nõukogude aja lõpul, saavutamata siiski sellist õitsvat seisundit nagu see oli 30-ndatel aastatel. Tavaliselt on probleemiks vananev rahvastik ja selle tõttu (või selle põhjusena) vähene ettevõtlus. Väiksemat sorti ja traditsioonilisema ettevõtluse asukohana on vähemalt osa paunveredest täiesti sobilikud, maakonnakeskustega konkureerimisest on aga asi kaugel. Endiste majandikeskuste seis on erinev. Osa neist, mis asuvad maakonnalinnade lähedal ja/või kus juba nõukogude aja lõpul oli mitmekesine tootmine, sh. põllumajanduse kõrval- ja abitootmine, on küllalt heas seisus ka uutes oludes, eriti kui keskuslinnaga on sage ühistranspordiühendus (nt. Paikuse Pärnu ja Vinni-Pajusti Rakvere külje all). Osa väikeasulaid kaotas majandikeskuse staatuse ja ka investeeringud ning töökohad juba enne 80-ndaid aastaid, need asulad taandati endiste ühismajanduste osakonnakeskusteks. Seal on üldjuhul infrastruktuurid ja elamud amortiseerunud, elanikkonnas vähe aktiivseid kõrgharidusega inimesi ja asula kui sootsiumi arenguvõime seetõttu pärsitud. Kõige kriitilisem on aga olukord reas, eriti Ida-Virumaa, kaevandus-tööstusasulates, kus töökohad on kadunud, töötus kõrge, teenused kehvad, elukeskkond kohutav ning aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi ei ole. Juba varem tühjenesid Nõukogude armee sõjaväelinnakud. 1990ndate algupoolel hüljati mõne aastaga sadu tuhandeid ruutmeetreid varasematel aastakümnetel rajatud elamispinda. See elamispind asus uue majanduse jaoks vales kohas ja on muutunud tihti kohalike elanike endi rüüstamise läbi varemeteks. Nende asulate halb maine ja elukeskkond on omakorda sundinud inimesi lahkuma, mistõttu sinna on elama jäänud vaid need, kellel ei ole kuhugi minna. Kaugemas tulevikus on oodata nende asulate täielikku hääbumist. Täna on need asulad süvenevas sotsiaalses kriisis kuritegelike kampade potentsiaalsed tegevuskohad. Kohalike omavalitsuste väga piiratud ressursibaas ei suuda ilmselt neid asulaid elule tagasi tuua. 113

114 Seega on asustussüsteemis toimumas suured muudatused. Suurlinnade, ennekõike Tallinna, vähem Tartu mõjuala kasvab, ulatudes naabermaakondadesse. Maakonnalinnad on küll tagamaa arvel kosunud, kuid on kaotanud omakorda elanikke Tallinnale ja Tartule. Väikeasulad maakonna- ja suurlinnade tagamaal on kujunenud osaliselt magalateks. Ääremaalised väikelinnad üldjuhul kahanevad, kuid evides teenindusfunktsiooni ja rekreatiivset potentsiaali on suutnud arendada ka nii teenindus- kui tööstustöökohti. Probleemseimad on piiratud keskusfunktsiooniga tööstusasulad ja endiste ühismajandite keskusasulad, mis on hääbumas Pealinnaregioon Harjumaa ja Tallinn (Põhja-Eesti NUTS III järgi) ei kuulunud tervikuna antud uuringu vaatluse alla. Pealinnaregioon on aga praegu ja ka tulevikus kõige olulisem Eesti majanduspiirkond. Tallinnasse on koondunud kolmandik Eesti rahvastikust ja ligi pool intellektuaalsest potentsiaalist, Tallinnas ja Harjumaal on parimad võimalused keerukama ettevõtluse tekkeks. Mis veelgi olulisem -Tallinn on keskus, kust juhitakse enamikku Eesti suur- ja võrguettevõtteid: pangandust, ehitust ja kaubandust. Tallinnas on seega tegevust äriteeninduse valdkonna ettevõtetele ja kõrgepalgalist tööd võimekatele inimestele. Tallinn spetsialiseerus finants-, logistika- ja infoteenustele, millega tõusis kõrget kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade osakaal. Selle tulemusel lähenes Tallinna palgatase tasapisi ülemeremaade linnade palkadele, jäädes aga kõrgemaks teiste Eesti piirkondade tasemest. Ekstensiivne kasv asendus intensiivsega, töökohti loodi enam juurde teenindus- ja informatsiooni töötlevates ettevõtetes, tööstusettevõtted moderniseeriti ja automatiseeriti, õmblus- ja muu töömahukas tööstus kolis allhanke korras maapiirkondadesse või Aasia maadesse. Nii Tallinna linnas kui ka selle lähitagamaal toimusid suured muutused maakasutuses: tööstus ja elanikud suruti büroode poolt kesklinnast välja, toimus palju omanikevahetusi ja aktiivne ehitustegevus. 2000ndatel toimus üüripindade ja korterite hindade kasv. Tallinna kasvule saigi osaliselt piiriks tema enda kasv: tõusvad hinnad, tihenev liiklus, ettevõtete endi vaheline konkurents hakkas kasvu pidurdama, mis tootmisettevõtted linnast ja eriti kesklinnast välja surus. Tallinna-väline Harjumaa on tallinlastele (nendele, kes töötavad linnas) muutunud odavamaks ja ka keskkonna poolest vastuvõetavamaks eluasemeks (uute eramajade rajoonid), aga ka peamiseks puhkealaks. Harjumaa rahvastik on juba kahe aastakümne vältel kasvanud kiiremini kui Tallinna elanikkond, eriti kiire kasvu on läbi teinud Tallinnale lähedasemad vallad ja satelliitlinnad, mille elanikest enamik saab tööd Tallinnas. Eeslinnastumine jätkub. Tallinna igapäevase pendelrände tagamaa on oluliselt laienenud, ulatudes kaugele üle Harjumaa piiride. Võib eristada kahte tsooni: 2000ndatel aktiivse elamuehituse ja kiiresti kasvanud elanikkonnaga km lähitagamaa ning kaugema tagamaa, kus uuselamuehitust on oluliselt tagasihoidlikumalt, kuid mille elanikkond on keskkonnanõudlike uuselanike näol kasvanud. Lähitsooni probleemiks on kiirest kasvust tingitud nii transpordi kui ka sotsiaalse infrastruktuuri vajakajäämised, mida omakorda on võimendanud nõrk planeerimiskontroll. Paljuski on seni puudulik 114

115 nii KOV avalike kui ka erateenuste pakkumine. Need puudused likvideeritakse kohalike ressursside arvel, ehkki jõulisem riiklik ja regionaalne planeerimistegevus võimaldaks infrastruktuuri ja teenustega varustatust kiirendada ja neid ka efektiivsemalt tagada. Lähitsoonis on eriti oluline transpordi- ja tootmismaade ning puhkealade (rohealade) reserveerimine, mida seni pole piisavalt ettevaatavalt tehtud ja mis on juba põhjustanud täiendavaid kulutusi ning venitamist pahatihti spekulatiivsete maatehingute tõttu või ähvardavad riiklikult olulisi objekte erahuvi tõttu teostamata jätta. Pärast majanduskasvu taastumist jätkub ka lähitagamaa tihenemine, seda nii elamualade kui ka tootmismaade juurdetulekuga. Lähitsooni erandiks on väga kõrge tööpuudusega Maardu. Tallinna kaugem tagamaa on valdavalt maaline ja sealsed uusasukad reeglina veelgi jõukamad. Tallinna kaugem tagamaa, eriti sealsed hea elukeskkonnaga suuremad asulad, kasvab ja tiheneb samuti, kuid jääb jätkuvalt valdavalt maaliseks. Hajaasutuses, va. rannikutel ja looduskaitsealadel, ei ole riiklik (regionaalpoliitiline) sekkumine asjakohane. Küll aga paiknevad selles tsoonis ka suuremad ühetööstusasulad: Kehra, Loksa, Kohila (Raplamaal), eriasula Rummu ja militaarminevikuga Paldiski, kus tööstuste taandumisega kaasnevate probleemide lahendamine käiks omavalitustel üle jõu. Tallinnas on olemas kõik ümberõppeks vajalikud haridusasutused, mistõttu Harjumaal eraldi struktuuride loomisel ei ole mõtet. Küll vajavad ühetööstusasulad ja ka näiteks Maardu ning teised muukeelse elanikkonna suurema osakaaluga asulad erimonitooringut ja nõustamist, võimaldamaks taanduvates sektorites töötuks jäänud inimestel ümber kvalifitseeruda ja vähendamaks nende riski suunduda kuritegelikule teele Lääne-Eesti 17 Lääne-Eestisse kuuluvad Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaa. Neile kõigile on iseloomulik mereline asend ja maapiirkondade äärmiselt hõre asustus. Lääne-Eestis toimusid kuni aastateni põliselanike väljarännuprotsessid. Hiljem omandas Lääne-Eesti populaarsuse puhke- ja elamispiirkonnana, mis tingis sisserännu kaheksakümnendatel. Lääne-Eesti tervikuna on olnud dünaamiline ja kiiresti restruktureerunud piirkond. Võib eristada enam vähenenud-vanananenud rahvastikuga Saare- ja Hiiumaad ning enam uusi tööstusi kaasanud Pärnu- ja Läänemaad - põhjus saarte suuremates transpordikuludes. Löögi valgekraeliste töökohtade kadumisele saartel andis riigisektori koondamine Pärnusse. Oluline osa piirkonna sissetulekust ja selle stabiilsusest tulenes 1990ndatel kalast ja metsast ning selle ekspordist. Kalaressursi nappus, konkurents sisemaa suurte saeveskitega ning praegune kriis on nende harude tootmismahud ja töökohad oluliselt alla viinud. Kogu Lääne-Eesti on aga olulisel määral kujunenud Talllinna rekreatiivseks ja teise kodu tagamaaks, mis ühelt poolt hoiab ka üsna raskesti ligipääsetavad külad heas korras, kuid süvendab teisalt sesoonsust ja kohtadel vajalike spetsialistide elamispinna defitsiiti. Lääne-Eesti on spetsialiseerunud juba ligi 200 aastat puhkemajandusele, sh. 17 NUTS III regioonide lõikes antud iseloomustus kehtib suuremalt jaolt kõigi regiooni maakondade kohta. 115

116 spaa ja wellness terviseparandamisele, mis eriti kasvatas mahtusid ja hõivet 2000ndatel. Perspektiivi on eelnevaga seonduvalt hooldusalal kiireimini kasvav haru MKMi tööhõive prognoosi alusel mille tarvis saaks rakendada tühjenevad mõisa- ja koolihooned ning osaliselt ka viimaste personali. Merendus ja kalandus kaotas üleminekuajal oluliselt hõivet. Ehkki ELi abirahade toel ja teatud niššides on arenguvõimalused igati arvestavad, on sektoris tegevad inimesed valdavalt juba aasta vanuses, uut põlvkonda pole viimase 20 aasta languse tõttu peale kasvanud, mistõttu on nende harude jätkamiseks kriitiline nii vastava kohaliku hariduse kui ka uute töökohtade loomine. Mitmed toidutootmise, sh. kalatööstuse ettevõtted on konkurentsi tõttu lõpetanud ja arvestades kohaliku turu väiksust on neil raske konkureerida suurte linnade ja Kesk-Eesti suurettevõtetega. Ehitus (suuresti töö mandril) on sarnaste probleemidega. Tekstiil ja õmblus, mis 1990ndatel oluliselt kasvas, on juba kahanemas. Mõneti üllatuslikult on Lääne-Eestis enam ka tekstiili- ja õmblustööstust ja elektroonikat, kuid nende harude kaugem tulevik on kasvavate palkade ja kahaneva tööjõu oludes küsitav. Üha teravam probleem on sesoonsus, mis vajab talviste töökohtade loomise näol tasakaalustust. Saarte puhul on probleemne ka aastaringne ja ööpäevane juurdepääs aastatel saartele sisserännanud noorte tegutsemisvõimaluste ühekülgsus, ettevõtluse esimese arengutsükli läbimine ja avaliku sektori aktiivsuse kahanemine on põhjustanud piirkonnast Eesti ühe suurema väljarände, millele vaid Pärnu linnaregioon on suutnud mõnevõrra vastu seista. Senine spetsialiseerumine, millega tasub ka edasi minna, on merendus, kalandus, turism ja spaa-majandus. Väga perspektiivne on eakate hooldus, seda eriti tulenevalt operatiivtasandi (logistika, majutus, toitlustus) kattuvusest suures osas spaa-turismiga. Head tulevikuväljavaated on kalakasvatusel. Kui arvestada Audru kalakasvatuse sarnaste initsiatiivide teostumist, siis on oodata suurt kasvu. Perspektiivne on ka teiste loodusressurssidega seonduv: tuule-energeetika (suurendab sissetulekuid, kuid ei anna siiski kuigivõrd kohalikku hõivet); kohalik ökoenergeetika (peamiselt puit ja turvas, aga ka roog); naturaalsed ehitusmaterjalid - kivi, kvaliteetpuidu (kadakas, laialehised lehtpuud tamm, saar, jalakas), roo jms. varumine, töötlemine ja turustamine. Taanduv on kogu esmasektor, sh. rannakalandus. Traditsioonilise kalanduse jätkusuutlikkus on probleemne, hoolimata kalandusfondi abist. Praeguste varude juures ei saa säilitada ka praegust hõivet. Lisaks on rannakalurite keskmine vanus 60 aasta lähedal, mistõttu suur osa elukutselistest lõpetab tegevuse. Rannakalanduses saab tulevikus kalapüük olla vaid osaajategevus (va. Pärnu laht, kus toimub üle 80% Eesti rannapüügist) ja seotud turismiga, mis võimaldab kesist ressurssi väärindada ja piisava hinnaga müüa. Lääne-Eestis on võimalik esile tuua omavalitsuste ja organisatsioonide proaktiivset arendustegevust, mis on teinud palju piirkonna avamisel Läände ja nii turismi- kui ka tootmisettevõtetele uute turgude ja 116

117 partnerite leidmisel. Et LäE on olnud läbi aegade ettevõtlikum, on üksikud kohapealsed võrgustunud harud: plast, väikelaevaehitus, elektroonika ja mõistagi väikeklastritena toimiv turism, teinud läbi muljetavaldava arengu Hiiumaa Hiiumaa on nii pindalalt kui ka rahvaarvult Eesti väikseim maakond ning ka asustustihedus on siin Eesti madalaim. Tänu eraldatusele ja rikkumatule looduskeskkonnale on maakonnal suurpärase elukeskkonnaga loodusturismi piirkonna maine. Elanike väike arv ja töötajate vähesus ning eriti maakonna saareline asend on aga ettevõtlust takistav. Hiiumaa majandus on tihedalt seotud kohalike ressurssidega. Suur osatähtsus on primaarsektoril (kala-, metsa- ja põllumajandus), kus on hõivatud ligi 1/5 maakonna töötajatest. Need harud on oluliselt kahanenud ja ei saa edaspidigi pakkuda kuigi olulist hõivet. 1990ndatel hakkasid kasvama turism ja plastdetailide tootmine, mis pakuvad täna olulise osa saare hõivest ja ekspordist Hiiumaa on tänu plastiettevõtetele suhteliselt enim industrialiseerunud maakond Eestis, kusjuures seal ei ole ühe suure tööandja lõpetamise ohus olevaid ühe suure tööstusettevõttega asulaid. Siiski on probleemiks saare väiksus ja kasvanud sektorite vähene teadmismahukus. Elanikkonna vanusstruktuur on 1990ndate algusega võrreldes kiiresti halvenenud atraktiivsete töökohtade puudus, palkade suhteline langemine on noored minema peletanud. Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta) on maakonnas suhteliselt kõrge, ehkki kahjuks pole see näitaja Eesti teiste maakondade taustal enam nii väljapaistev, kui see oli 7-8 aastat tagasi. Soodsa elukeskkonna staatus on aidanud hoida elavana sealse kinnasvaraturu. Suvekodude Hiiumaale rajamise populaarsus ka välismaalaste hulgas on hoidnud kinnisvarahinnad kõrgel. Murelikuks teeb Hiiu maakonna ettevõtete madal innovatsioonitase. Uute toodete ja tehnoloogiate juurutamisega tegelevad Hiiumaa ettevõtted vähem kui Eestis keskmiselt. Väliskapitali osatähtsus saare majanduses on väga väike. 2000ndatel kasvas kohalike ettevõtjate initsiatiivil plastitööstus ja turism, mis on täna saare majanduse (ekspordi) aluseks. Kohaliku majanduskeskkonna väiksuse tõttu iseloomustab Hiiumaa tööjõudu nädalase tsükliga pendelränne mandrile (peamiselt pealinna). 90-ndate alguse positiivsed rahvastikuprotsessid (nii positiivne iive kui ränne) on 90-ndate teisest poolest pöördunud negatiivseks. Kahjuks on maakonnast lahkujateks tööealised, eriti noorem põlvkond (15-29-aastased), seetõttu on selle vanuserühma osakaal maakonna rahvastikus praegu üks madalamaid Eestis. Maakonna tööturunäitajad (tööhõive, tööpuudus) on Eesti keskmisel tasemel, kuid tööjõu haridustase ei ole kõige parem. Kõrgema haridusega töötajate osatähtsus tööhõives, mis oli veel 90-ndate aastate keskel vägagi kõrge, on muu Eesti taustal langenud. Seetõttu võiks olla jumet kaugtöökeskuste edasiarendamisel, et just noortele naistele kontorihõivet pakkuda. Maakondlikus strateegias fookust ei ole, üritatakse luua palju erinevaid asju: Hiiumaa tööstusklaster, Hiiumaa logistikakeskus, uus tööstus kohaliku kapitali baasil (äriinkubaator, tööstusinkubaator, 117

118 toiduinkubaator), kuid olulist kasvu hõivele, seda eriti just kõrgkvalifikatsiooniga töökohtade juurdeloomisel, on kõikide nende ettevõtmiste tulemusel siiski raske loota - vaja oleks teha valik. Plastitööstuse kompetentsikeskus oleks aga igati asjakohane arendus. Plasttööstusega seotud erialad on perspektiivsed ainult juhul, kui suudetakse väärtusahelas tõusta ning pakkuda suurema lisandväärtusega toodangut. Vastasel juhul viiakse tootmine Eestist peagi välja. Eelisõpetatavad erialad 18 - plastitööstuse töötajate koolitus (mida Suuremõisa kutsekool muu hulgaska õpetab). - Turismi ja suvemajade ehitamise ning teenindamisega seotud erialad, - Kohaliku toormega seotud ehitusmaterjalide tootmine ja turustamine (puitmaterjalid, roog, paas) võiksid tulevikus olla asendushõive arvestatavaks loojaks Saaremaa Maakonna saareline asend, omapärane ja rikkumatu looduskeskkond ning kohalik kultuur annavad Saaremaale eelised keskkonnasõbraliku elukohana ja loodusturismi piirkonnana, mis on saanud ka viimastel aastatel maakonna majanduse vedavaks jõuks. Kui 1980ndatel ja 1990ndate aastate esimesel poolel olid Saaremaa rahvastikuprotsessid positiivse märgiga (nii sisserändesaldo kui ka iive olid positiivsed), siis viimasel kümnendil on demograafiline olukord maakonnas halvenenud: rahvastiku rändesaldo on negatiivne ja lahkujateks on just noored, kes ei pöördu enam maakonda tagasi. Elanikkond vananeb. Tööturu olukord on siiski veel soodne - suhteliselt vähest tööealiste osakaalu arvestades on positiivne see, et tööhõive määr on kõrge ja tööpuudus üsna madal. Ka tööjõu haridustasemes on viimastel aastatel näha paranemistendentsi. Kuigi madala haridustasemega töötajaid on veel suhteliselt palju, väheneb nende osatähtsus tööjõus. Samas ollakse kõrgema haridustasemega töötajaskonna osatähtsuselt Eestis üks paremaid, seejuures selle kategooria osatähtsus on viimastel aastatel ka pidevalt suurenenud. Saaremaa on Hiiumaast suurem ja vähem eraldatud, mistõttu näiteks toidutööstus on suutnud seal jätkata. Esmasektor on küll ka oluliselt taandunud, kuid töötlemine jätkub oluliselt efektiivsemalt ja spetsialiseerunumalt. Toidutööstuse spetsialiseerumine ja masinatega varustamine pole hõivet säilitanud. Oluliselt on kasvanud turism, eriti spaad, mida on Saaremaal (koos Pädastega) juba 9 voodikohtade arvult elanike kohta ületab Saaremaa oluliselt kõiki teisi maakondi. Kiirele paljuski Eesti ja Soome puhkajate nõudlusele üles ehitatud turismisektor tegi 2008/09 vahetusel läbi järsu languse. Puhke-, ravi- ja turismimajandusel on tema harude paljususes potentsiaali ka edaspidiseks kasvuks. Põhjarannikul avatud sadamaga seoses võib (võttes aluseks Gotlandi ja Bornholmi vastavaid näitajaid) eeldada esimeses järgus ebaõnnestunud kruiisiäri käivitumist. 18 Üldjuhul on vastavaid erialasid regioonides juba õpetatakse. Oluline on aga õppe kvaliteedi tõstmine, sidumine õppekavaarenduse ja praktikate läbi regiooni ettevõtetega ning koolide spetsialsieerumine kas riiklikult või suurregioniti. Koolidevahelises konkurentsis kiputakse õpilaste meelitamiseks õppekavasid populaarsemateks ümber nimetama (näiteks on tekkinud terve rida uusi turismiga seotud erialasid), ehkki reaalset teadmist, õpetajaid koolidel piisavalt ei ole. Seega tuleks regiooni ettevõtete vajadust õppekavade avamisel ja rahastamisel enam arvestada. 118

119 Tõusvad on olnud ka elektroonika ja väikelaevaehitus, kus hoolimata väliskapitali osalusest on initsiatiiv olnud kohalike ettevõtjate käes. Viimaste survel on TTÜ Kuressaare kolledž suutnud hoolimata tudengite väikesest arvust käivitada elektroonika- ja toitlustuse õppe. Jõuliselt on arenenud ka Kuressaare ametikool. Et mitmekesistada maakonna majandusstruktuuri, võiks lähemal kuni kümnel aastal näha küllalt olulist perspektiivi ka sellistes tööstusharudes, mille äriidee seisneb suures tööjõumahukuses ja küll sisseveetavas, aga väikese transpordimahukusega materjalides ja detailides. Taoliseks haruks ongi elektroonika ja plastmass. Äärmiselt probleemne on kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate kontoritöökohtade puudus, mille tõttu noored lahkuvad Nii nagu Hiiumaal, ei ole ka Saaremaal kriitilisi tööstusasulaid, kuid sarnase probleemina on ühelt poolt üleval atraktiivsete kontoritöökohtade vähesus ja teisalt spetsiifiliste oskustega inseneride puudus. Seni ei ole maakondlikult ühegi haru eelisarendamises kindlalt kokku lepitud, ehkki arengustrateegias välja toodud turismi- ja merenduse valdkonna koostöövõrgustike väljaarendamine on ilmselt asjakohane. Vajalik on klastri- jt. ettevõtete koostöömeetmete ja ettevõtete koostöö raames kokku panna nõudluspõhiseid koolitusprogramme, mis ettevõtete vajaduse rahuldaks. Perspektiivne suund (lähtuvalt trendidest välisnõudluses ja kohalikest eeldustest), milleks on vajalik toetava poliitika rakendamine, on väikelaevaehitus ja ka elektroonikatööstus, aga seda juhul, kui suudetakse jätkuvalt leida kõrgema lisandväärtusega nišše ja seal konkurentsis püsida (à la Enerpointi saunaelektroonika). Spaa jm. turismitööstus ilmselt jätkub pärast kriisi, suuremat tähelepanu tuleks osutada ravi- ja hooldusteenustele. Süvasadama, jahisadamate ja lennuvälja potentsiaal ei ole veel kuigi arvestavalt rakendunud. II kodu sektor (suvila) on Saaremaal juba praegu oluline - siin on võimalus mitmesuguste teenuste pakkumiseks, samuti kohaliku toormega seotud ehitusmaterjalide tootmine ja turustamine (puitmaterjalid, roog, dolomiit, paas). Eelisõpetatavad erialad - Turism ja toidukäitlemine - Merenduserialad - Laevaehituse ja elektroonikaga seotud erialad - Kohaliku toormega seotud ehitusmaterjalide tootmine Läänemaa Läänemaa põhjaosa on kohati juba Tallinna eeslinna rollis, mis on kombineeritud tugevate turismiettevõtete ja Haapsalu ümber ka märkimisväärselt tööstusega. Samas asutakse suurtest (rahvusvahelistest) transpordi-magistraalidest eemal, majanduse edenemisele ei mõju hästi ka hõre asustus. Lõunaosa Lihula-Virtsu kant on jäänudki vaid suuresti läbisõidu koridoriks Saaremaale. Esmasektor on oluliselt taandunud, kuid töötlemine jätkub. Kalandus jätkub pigem hobi ja turismitoodete lisategevusena. Põllumajandus väheviljakate muldade tõttu tugev olla ei saa. 119

120 2000ndatel kasvanud spaa jm. turism ning ka tekstiil ja käsitöö, kus liiderettevõtetel on üsna kindlad turud, harudes on võimalik kriisi leevendudes positiivne trendiareng. Tööstussektor on Läänemaal mitmekesine: tekstiili- ja rõivatööstused, uksetehas, kaablitehas, toiduainete- ja mööblipuidutööstused. Valdav on siiski madaltehnoloogiline tootmine. Tööhõive määr on alla Eesti keskmise ja tööpuudus just Haapsalu-Ridala arvel juba üle selle. Seda oludes, kus mõni aasta tagasi oli see üks väiksemaid. Välisinvesteeringuid on Läänemaale tehtud suhteliselt vähe, olgugi, et maakonna palgatase on üks Eesti madalamaid. Tööturu ja tööjõu taseme kehva olukorda on ilmselt oluliselt soodustanud demograafilise olukorra kehvad trendid eelmisel kümnendil. Rahvastiku väljaränne maakonnast on olnud üks suuremaid Eestis ning seda peamiselt nooremate, haritumate ja edukamate arvelt. See on jätnud oma jälje ka iibele, mistõttu tulevase aastakümne tegijate, st. praegu aastaste osakaal on üks Eesti madalamaid. Tervikuna on Haapsalu piirkond (maakonna põhjaosa) olnud edukas. Haapsalul on tõelise kuurortlinna võlu. Puhkuse, terviseturgutuse ja turismikompleksis on veel realiseerimata potentsiaali (sh. teenuste laiendamine). Kindlasti oli õige poliitika Eesti tuntud kultuuritegelaste meelitamine Haapsallu elama või tegutsema. Lõunaosas on olukord keerukam, siin saab panuse teha kohaliku loodusressursi väärtustamisele maailmas. Matsalu laht oma unikaalsusega võimaldab ligi tõmmata ka EL-i ökoloogiaga seotud investeeringuid, tööhõivet peaks lisama looduskompleksi teenindamine. Areneb ilmselt loodusturism. Võib arvata, et tulevikus kasvab Läänemaal ökoloogilist elulaadi väärtustavate inimeste arv, kes tahavad asuda elama hõreasustusega, aga siiski pealinnast mitte liiga kaugel asuvale Lõuna-Läänemaale. Tööhõive seisukohalt on äärmiselt oluline säilitada Lihula kohaliku keskusena ja saada paremini jalad alla omal ajal aktiivsele ettevõtlusele sadamalinnas Virtsus. Maakondlik strateegia terviseedenduse vallas on kindlasti asjakohane, arvestades Eesti vanima kuurordi ja taastusravi kogemust ja rikkalikku spaa-infrastruktuuri. Perspektiivne on ka kunstnike jt. loomeinimeste põhised tegevused seoses turismi ja puhkemajandusega. Eelnevaga haakub kenasti ka linnuvaatlus rannikutel jm. loodusturism. Kindlasti on üheks strateegiaks ka eluaseme pakkumine Tallinna tööjõule (eriti põhjapoolsed alad). Eelisõpetatavad erialad Puhkemajandusega seotud erialad: tervishoiuteenused, loodusturism, kohaliku toormega seotud ehitusmaterjalide tootmine ja turustamine (puitmaterjalid, roog, paas) ning käsitöö Pärnumaa Pärnumaa on viimasel paaril aastakümnel olnud üks Eesti edukaima majandusega maakondi, ehkki viimastel aastatel on see näidanud mõningaid väsimuse märke. Pärnu rahvastiku kahanemine on olnud üks väiksemaid Eestis: kõikjal madalat iivet on tasa teinud uuspärnakad, keda on siia meelitanud uued töökohad ja suhteliselt kõrge palgatase. Pärnumaa tööpuudus oli üks riigi väikseimaid, kuid on nüüd 120

121 kiiresti kasvanud ehituse, kinnisvara ja traditsioonilise tööstustootmise kriisi tõttu Eesti keskmiseks ja Pärnus ning Sindis protsendi võrra kõrgemakski. Kombinatsioon edukast liikumisest teenindusmajandusse ja tugevatest eksportijatest traditsioonilistes tööstusharudes oli üleminekuajal edukas, kuid vajab nüüd radikaalset restruktureerimist. Eesti oludes suur keskus Pärnu (ca ) ja ca kolmveerand maakonna elanikkonnast (ca ) nn. Suur-Pärnus on suuruselt kolmas linnaruum Eestis. Pärnut läbib kasvava rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica. Pärnu regionaalsadam töötleb ligi veerandi riigi ekspordimahust. Kiiresti on Pärnus kasvanud transpordi ja veondusettevõtete arv. Asend Via-Baltical on siia meelitanud suurettevõtteid nagu Ruukki, Efore jt, mis soovivad Põhjamaadest oma turgu laiendada ja kontrollida Baltimaid ja Kesk-Euroopat. See trend ilmselt jätkub. Pärnu suutis end suvepealinnaks kuulutades haarata suure siseturismimahu, võõrustab üha enam välispuhkajaid-terviseparandajad ja on kujunenud ülimalt prestiižseks elamis- ja puhkamiskohaks. Pärnu turismimajandus ei orienteeru ainult suveturismile: siinsed sanatooriumid ja konverentsihotellid on märkimisväärselt koormatud aastaringselt. Turismimajandus ja suvepealinna maine toob Pärnusse suviti üle puhkaja. Puhkemajandusega seonduv lõi Pärnule ühe parima maine Eestis: pangad andsid siia kergelt laene ja kinnisvaraturg kasvas jõudsalt. Kinnisvarahindade poolest ollakse samal pulgal samuti suvituslinna Kuressaare ja hoopis suurema keskuse Tartuga. Pärnu saab edaspidigi olema kasvav ravikuurort puhkamise ja terviseparandamise sihtkoht. Kiiresti vananev Euroopa, eriti soomlased ja sakslased, kellel on tugev spaa-kultuur, ehk ka rootslased, tulevad üha arvukamalt vanuigi siia tervist parandama. Konkurentsieelise annab Eesti ravi-, sotsiaal- ja puhketeenuste ettevõtetele veel aastakümneteks mitmekordne kinnisvara ja teenidustöötajate palgatasemete erinevus Lääne-Euroopa ja lähedaste Põhjamaadega võrreldes. Põllumajandus on suurema osa varasemast hõivest vabastanud, maapiirkondade majandus orienteerub ümber puhkemajandusele ja seda sesooniväliselt tasakaalustavale kohalikel (puit, turvas, kala, savi jms.) ning ka sisseveetaval toormel (kohalik töö) põhinevale tööstusele. Kui paljud Pärnumaa majandusarengu näitajad on võrdväärsed Harju- ja Tartumaaga, siis tööjõu haridustasemes jäädakse selgelt alla: kõrgema haridustasemega töötajaskonna osatähtsus tööjõus on oluliselt madalam. Samas on siin viimastel aastatel näha paranemist - selle osatähtsus tööjõus pidevalt kasvab ja seda just madala haridustasemega töötajaskonna arvelt. Pärnul on ka tulevikus jätkuvalt asendilised ja heast mainest tulenevad eeldused saada väljaspool Tallinna nii Eesti-siseseid kapitalimahutusi kui ka välisinvesteeringuid: paikneb ta ju kahe suure turu Talsingi ja Riia vahel, mille omavaheline kaubavahetus, nii nagu ka veod Via Baltica trassil Kesk- Euroopasse edaspidi ilmselt kasvavad. Pärnus on arvestatav oskustööliste kriitiline mass, loomaks siia ka suuremaid tööstusettevõtteid ja logistikafirmasid, eriti kui arvestada väiksemaid töö- ja kinnisvarakulusid. 121

122 Regiooni jätkusuutlikkuseks, senise hõive säilimiseks ja heaolu tagamiseks ei piisa siiski vaid logistikast ja puhkemajandusest, mis on ülimalt sõltuvad rahvusvahelisest konjunktuurist. Vaja on ka konkurentsivõimelist tootmist. Senine allhankepõhine tööstus muutub paratamatult: Pärnust kaob osa tööjõumahukast tekstiili- ja õmblustööstusest, kalatöötlemisest, puidu- ja mööblitööstusest. See protsess on Paikuse ja Sauga saeveskite ning linavabriku sulgemisega alanud. Samas on Pärnu tööstureil kvalifitseeritud töötajate inseneride ja tehnikute puudus. Pärnu teiseks oluliseks tulevikuprobleemiks on senise majanduse vähene innovaatilisus ja teadmismahukus: innovaatikat ja tehnosiiret toetavate institutsioonide puudumine või nõrkus. Seega ei saa täna üheselt prognoosida töötleva tööstuse edasist püsimist senises mahus. Kindlasti säilivad osa toidu-, puidu- ja mööblitööstusest ning mingis mahus metallitöötlemine ja ehitusmaterjalide tootmine. Puidutöötlemine ja mööbel ei kao metsaressursse arvestades samuti, kuid peab hakkama tootma kõrgema lisandväärtusega kaupu ja lähenema lõppturgudele. Tööhõive maht erinevates tööstusharudes sõltub aga spetsialiseerumisest, klasterdumisest, võimest uuendada tehnoloogiaid ja haarata Euroopas uusi nišiturge. Põhjamaade elektroonika- ja metalliettevõtetel (Ruukki, Lasertool, Efore) on võimalus võtta üle tekstiili- ja puidutööstuste ning ehituse lihttöölised (viimaste kokkutõmbumisel). Turbatööstused (küte, aiandusturvas) on taas kasvamas, sh. Eesti liiderettevõte AS Tootsi Turvas, tulenevalt kombijõujaama rajamisest Pärnusse. Fjordfresh i kalakasvatus Audrus pakuks kava kohaselt täisvõimsusel 1200 peamiselt lihttöökohta 5 aastat pärast alustamist, kuid praegu on arendus peatatud. Pärnust on saanud ka Lääne-Eesti administratiivkeskus, mis tähendas 2000ndatel paljude ametkondade loodud uusi töökohti. Praegu ületootmiskriisis olev kinnisvaraarendus (puhkekorterid, tööstuskinnisvara) tõenäoliselt kriisi leevendumisega taastub. Perspektiivne on kunstnike jt. loomeinimeste põhised tegevused, terviseedendus ja sotsiaalhooldus, linnuvaatlus, soomatkad jm loodusturism. Eelisõpetatavad erialad - puhkemajandus, tervishoid ja spaa-turism - metalli-, elektroonika- ja ehitusmaterjalide tööstus - puhkemajanduslik kinnisvaraarendus - kalakasvatus (eeldab Audru projekti käivitumist, mis pole aga kindel) ja töötlemine (Eesti suurim kalaressurss - 87%) - turbatööstusega seotud erialad - bio- ja tuuleenergeetika. 122

123 8.4. Kesk-Eesti Lääne-Viru, Järva ja Rapla maakonnad Ühiseks on Tallinna suur mõju kõigi kolme maakonna arengule: Tallinna turu lähedus, paiknemine Tallinnast lähtuvatel magistraalidel, aga ka arenenud põllumajandus ja tööstus, rahvastiku soodne vanuskoosseis jpt. tegurid. Regioon moodustab pealinna regiooniga funktsionaalselt sulanduva piirkonna - Tallinna Suure Ringi 19. Ja tegelikult ei ole see siiski Kesk-, vaid Põhja-Eesti. Pealinnaregioonist saadavad kasvuimpulsid ja investeeringud, kuid ka enamasti üle Eesti keskmise taseme juba varasemast väljaarenenud põllumajanduslik ja tööstuslik tootmisbaas ning infrastruktuurid on hoidnud siin kõrge kvalifikatsiooniga (tootmis-)töötajaid. Tööjõu hind Põhja-Eestis oskustööliste osas erineb mõnevõrra Tallinnast. Samas on siin oluline põllumajandusest vabaneva valdavalt madala kvalifikatsiooniga tööjõu ülejääk. Maa- ja kinnisvara hinnad on aga Harjumaast juba märksa madalamad. Kesk-Eesti tulevik on agrotööstuslik, varustamaks Tallinnat ja Kirde-Eestit kohapeal töödeldud toiduainete ja ehitusmaterjaliga ning andmaks ekspordiks kohalikel toorainetel baseeruvat materjalimahukat toodangut. Eeldused on mitmesuguse tööstuse paigutamiseks. Piirkonnal on kindlasti tulevikku ka Tallinna rekreatsioonialana. Senine spetsialiseerumine põllumajanduses ja toidutööstuses on tugev ning jätkub. Hõive küll väheneb automatiseerimise läbi, kuid jääb suhteliselt suuremaks kui mujal. Agraarklastri tugevemisest annavad märku nii suured investeeringud farmidesse kui ka masina- ja agraarkeemiafirmade tulek regiooni. Kui klastrit täiendada veel rohelise energiatootmise tehnoloogiatega (biogaas, biovedelkütused, puidu-põhugraanulid jm.), siis võib aasta perspektiivis oodata ka kõrgema lisandväärtusega ettevõtete hõive kasvu. Puidutöötlemine (saetööstus) põhineb suuresti kohalikul ressursil ja jääb kestma. Seda pigem seoses suurte ekspordisaeveskite (Imavere, Paide, Näpi (Rakvere)), aga ka ehitusmaterjalide tööstusega, kus Eesti riiklik huvi võiks olla seni peamiselt välisomanduses olevaid suurettevõtteid (Nordic Tsement, Aeroc, Flexa jt) kohalike firmadega siduda ja suurte mahtudega klastri arengut orkestreerida. Eriti Lääne-Virumaa ammendamatuid savi- ja lubjakivivarusid ning Eestis märksa odavamat töö hinda ja transpordikulu arvestades annab see Põhjamaade kontekstis ilmse konkurentsieelise. Rida peamiselt tööjõumahukaid (allhanke)tööstusi saavad kasutada piirkonna tööstuslinnade ja endiste majandikeskuste tööjõudu. Piirkonnas on KOVd arendanud terve rea tööstusalasid-parke, kuid pole suutnud neisse piisavalt uusi tööstusi tuua. Siin on vajalik nii ulatuslikum koostöö kui ka keskagentuuride abi. Seda enam, et mitu tööstusasulat on kriisi tõttu raskes olukorras. Lähtuvalt trendidest välisnõudluses ja kohalikest eeldustest on Tallinna lähedust arvestades perspektiivne seni üsna nõrk puhkemajandus. 19 Tegelikult kuulub siia ringi ka Läänemaa põhjapoolne osa ja Haapsalu, kuid Lääne maakond tervikuna omab siiski enam saarte ja Pärnumaaga ühist Lääne-Eesti eripära. 123

124 Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa asetseb kahe kõige rahvarohkema maakonna (Harju- ja Ida-Virumaa) vahel, mistõttu tal on ideaalne ligipääs tähtsaimatele siseturgudele (Harju, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades elab kokku 56% Eesti rahvastikust). 90-ndate aastate algul vähenes maakonna rahvastik muulaste väljarände tagajärjel tugevalt, hiljem on see aga stabiliseerunud. Samuti läbivad maakonda olulised veoteed (nii maantee kui raudtee), maakonna territooriumil asub nii Tapa raudteesõlm kui ka Kunda sadam. Lääne-Virus on küll erinevat laadi majandust, kuid valdavalt on maakond tööstuslik. Esmasektor on küll taandunud, kuid töötlemine jätkub oluliselt efektiivsemalt ja spetsialiseerunumalt. AS Rakvere lihakombinaat on Eesti suurim toidukäitlusettevõte. Kohalik ärimees Oleg Gross on Põhja-Eestisse üles ehitanud vertikaalse toiduainete tootmis-turustussüsteemi. Prevaleeribki tööstus, mis baseerub kohalikule toorainele: maavaradele (tooraine ehitusmaterjalitööstusele AS Nordkalk, Baltic Fibres OÜ, AS Kunda Nordic Tsement, AS E-Betoonelement jt.), metsale (Flexa) ja põllumajandustoodangule. Märkida võib veel keemia-, metalli- (Universal Industries OÜ (summutid)) ja kergetööstust. Maakonna tööstust iseloomustavad Eesti mastaabis suured ettevõtted, kellel on töötajaid üle selliseid on veel vaid Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kuna palgatase jääb pealinna omast maha, võib nii Tallinnast kui eriti just välismaalt, eriti Soomest-Rootsist lisanduda veelgi nn low-tech ja medium-tech tootmist. Eeldades, et rahvusvaheline majanduskonjunktuur eelseisval perioodil paraneb, saavad kriisiga taandunud Lääne-Viru tööstusettevõtted suurendada oma tootmismahtusid, kasutada mastaabiefekti eeliseid. Kaugemas perspektiivis nõuab maakonna küllalt traditsiooniline tööstuslik potentsiaal siiski moderniseerimist, orienteerumist keerukamatele toodetele ja tehnoloogiatele. Teeninduse osatähtsus on tagasihoidlik. Kui kaubandus on viimasel ajal siiski küllalt hästi edenenud, siis muud teenindusega tegelevad ettevõtted pole silmapaistvaid tulemusi näidanud. Suur potentsiaal on siin logistikaga seotud äridel. Tapa pakub raudteesõlmpunktina võimalusi nii ladustamiseks kui jaotuseks. Arendada saab Kunda sadamat. Turismi- ja puhkemajandus seostub maakonnas eelkõige Lahemaa rahvuspargi idaosaga (Võsu, Palmse), kahjuks on see tegevus aga küllalt sesoonne. Täiendavaid võimalusi pakuks rekreatsioon: purjejahtide ja purjetajate teenindamine, suvemajade rajamine ja teenindus. Perspektiivne on ehitusmaterjalide tööstus (2013+, tugev ressursibaas, lähedane turg), jätkuvalt ka toidutööstus (tugev ressursibaas, lähedane turg), puhkemajandus ja eriti suvemajade arendus. Maakondlik strateegia Mäo logistika-tootmiskeskuse väljakujundamiseks on ilmselt asjakohane. Eelisõpetatavad erialad - ehitusmaterjalide tööstus, - toidutööstus, - puhkemajandus, -teenindus ning suvituskohtade arendus. 124

125 Järvamaa Järvamaa majandusliku arengu eelduseks on olnud hea asukoht ja Eestimaa parimad mullad. Majandus põhineb valdavalt kohalikul toormel: põllumajandus, eriti piimandus, toidu ümbertöötlemine, metsa-, puidutööstus ja ehitusmaterjalide tootmine. Teenindussektori osatähtsus on teiste Eesti maakondadega võrreldes madalaim, põllumajanduses hõivatute osatähtsus kõrgeim 20. Tööpuudus on Eesti keskmisest kõrgem - põhjuseks viimaste aastate esmasektori investeeringud ja ehitusmaterjalide ning eksporttööstuse madalseis. Rahvastiku vähenemine on, eriti võrreldes Kaguja Lõuna-Eesti maakondadega, olnud väike. Maakonnas on oma väikesed siseperifeeriad, aga väga suuri arenguvahesid pole seni tekkinud. Kinnisvaraturul on viimastel aastatel olnud märgata mõningat elavnemist, kuid see on siiski veel nõrgalt välja arenenud. Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on Eesti maakondadest üks madalamaid. Muret teeb ka ettevõtete madal innovatiivsus. Uusi tooteid ja protsesse küll evitakse, kuid käibest annavad vanad tooted lõviosa ja ka uuendused ise on tavaliselt vaid modifikatsioonid. Järvamaa tulevast arengut määrab tugevalt tema asukoht (pealinna suhteline lähedus, hea ühendus), nimetatud mõju on selgelt positiivne. Tallinna poolt saadakse investeeringuid. Mäo-Paide-Türi arengukoridori edu ja Tallinn-Tartu maantee valmimise soodne mõju elustavad tulevikus maakonna elu tunduvalt. Ka osade väikeasulate juurde võib tekkida uusi ettevõtteid ruumid ja töötajad on olemas. Järvamaa praegune majanduslik spetsialiseeritus (põllumajandus, mitut laadi kohalik tööstus (toiduained, puidutooted, ehitusteenused, ehitusmaterjalid)) modifitseerub, kuid mitte väga kiiresti. Esmasektor on hõivelt oluliselt taandunud, kuid jätkub märksa efektiivsemalt - peamiselt piimakarjanduse näol (Aravete Agro, Väätsa Agro, Estonia OÜ jt.). Põllumajandus säilitab oma olulise rolli, ka tööhõives, kuid seal hõlmatud töötajate hulk paratamatult väheneb. Võib eeldada, et tööstus säilitab suuresti oma senise profiili, kuid mitmekesistub. Arvatavasti viivad mõned Tallinna ettevõtted oma eksportorientatsiooniga tootmise Järvamaale ning tuleb senisest enam välisinvesteeringuid. Uued tööstused Järvamaal saavad olema pigem väikesed kui suured. Tööhõive teenindussektoris, mis seni on Järvamaal väga madal, kindlasti tõuseb. Suureks plussiks on siin head logistilised eeldused. See võimaldab arendada väga erinevaid, valdavalt kodumaisele tarbimisele orienteeritud teenuseliike: sõidukite remont, mitmesugused ladustamis- ja kättetoimetamisteenused jne. Taoliste kodumaiste teenuste turg laieneb seoses Eesti üldise arenguga. 20 Hiiumaa kõrge esmasektori hõivenäitaja taga on ka kalandus ja metsandus. 125

126 Ehkki Järvamaal on turismi vähe, on ressurss Kõrvemaa ja turg Tallinna näol rekreatsiooni arenduseks olemas. Maakonna tallinnapoolses osas tuleb tulevikus arvestada ka kasvavat igapäevast pendeldamist pealinna. Hõive ja uute töökohtade perspektiiv on kindel suurpõllumajanduses ja sellega seotud keskkonnatehnoloogia-põhises ettevõtluses: biokütused, ökoenergeetika. Eelisõpetatavad erialad - intensiivne põllumajandus, eelkõige piimandus (õpetatakse Olustveres). Põllumajandusmasinate hooldamine. - Põllumajandusega seotud keskkonnatehnoloogiad. - Logistika ja metallitööstuse erialad Raplamaa Suurte keskuste ja suurettevõteteta Raplamaal on välisinvesteeringute osakaal ühe elaniku kohta Eestis üllatavalt suur. Pealinna lähedus on aidanud kõrgel hoida ka sealset palgataset, mis on maakondadest üks kõrgemaid - põhjus - igapäevane pendelränne Tallinna. Pealinna lähedus on oma mõju avaldanud ka demograafilisele olukorrale, mistõttu viimasel dekaadil on rahvastiku rändesaldo olnud pidevalt positiivne. Soodsa elukeskkonna indikaatoriks on ka maakonnas väljakujunenud rahvastiku vanusstruktuur, mis annab soodsa perspektiivi majanduse arenguks ja seda just tulevikku silmas pidades, kuna nii noorte (15-29-aastased) kui ka laste (0-14-aastased) osakaal rahvastikust on Eesti üks kõrgemaid. Hetkel tööturu olukord väga soodne ei ole. Tööealiste osatähtsus on alla Eesti keskmise, niisamuti ka tööhõive määr. Tööpuudus on Eesti keskmisel tasemel ja kriisiga oluliselt kasvanud. Kuigi madala haridustasemega töötajaid on veel suhteliselt palju (maakondadest viies), siis nende osatähtsus tööjõus pidevalt väheneb ja seda just kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töötajaskonna arvelt. Raplamaa majandusstruktuur on võrreldes teiste maakondadega tööstuslik, kuid see-eest vägagi mitmekesine ja maakonna piires suhteliselt hajutatud. Maakonnas on keemia-, õmblus- ja puidutööstus ning ehitusettevõtteid. Teenindussektor on tulenevalt väikestest keskustest tagasihoidlik ja ilmselt ka oluliselt ei kasva, ehkki rekreatsiooni ja sotsiaalhoolduse vallas on laienemisvõimalusi palju. Tulevikus tõuseb veelgi Raplamaa roll nii elamiskeskkonnana - pendelränne kasvab - kui ka tootmise asukohana. Eelisõpetatavad erialad Maakonnas on kutsekoolid Kehtnas ja Vana-Vigalas, mis ilmselt on oma valdkonna leidnud. 126

127 8.5. Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti suurregioon on polariseerunud: siia kuuluvad ühelt poolt viimasel kümnendil kiiresti arenenud Tartu, teiselt poolt ääremaaline Kagu-Eesti (Põlva-, Võru- ja Valgamaa) ning Jõgevamaa. Lõuna-Eestit iseloomustavateks märksõnadeks on maalisus, mõningane suletus (kaugus sadamatest ja suurtest majanduskasvu keskustest) ja eelnevast tulenevalt majanduslik mahajäämus. Piirkonna suurimaks linnaks ja potentsiaalseks majandusveduriks on Tartu, mis praegu aga ei suuda kogu ala mõjutada. Ka mujal Lõuna-Eestis eristuvad üsna teravalt linn ja maa: maakonnakeskused on suutnud säilitada olulise osa tööhõivest, samas kui maakohtades oli isegi kiire majanduskasvu aastail suur valdavalt madala kvalifikatsiooniga elanikkonna tööpuudus. Enamikus ääremaa valdades on elanike arv alates 1990ndast kahanenud 10-25%. Seni on Lõuna-Eesti majandus olnud küllalt traditsiooniline, suuresti toidu- ja puiduklastritel põhinev. Taanduv on olnud kogu esmasektor, nii põllumajandus kui metsandus, kus uued tehnoloogiad (masinad) on töö üle võtnud. Suuremad toidutootmise ettevõtted on välismaiste ettevõtete poolt üle võetud. Lõuna-Eestil on maailma uuenevates majandustingimustes loodusressursse ja kultuuritraditsioone arvestades siiski olemas rida arengueeldusi. Maailma arenenud riikides on kasvanud puhkemajandus ja (loodus)turism, looduslike materjalide kasutamine ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine. Lõuna-Eestis on olemas tihe väikekeskuste- ja teedevõrk, Tartu ülikoolid ja instituudid on võimalikud innovatsioonide väljatöötamise ja vahendamise keskused. Olulist rolli omab Tartusse ja maakonda koondunud ning potentsiaalse tagamaa elanikkond (ca kogu Lõuna-Eestis) - see annab (eriti kui veel arvestada haridus- ja teadusasutustega seotud inimeste kvalifikatsiooni) Tartule Eesti-siseselt teise koha potentsiaali kasvuks. Pidevalt lisavad vaimset potentsiaali väljast tulevad õppurid, kellest paljud (reeglina andekamad) jäävad Tartusse pidama. Samas ei ole aga Tartus, rääkimata ülejäänud Lõuna-Eestist, kõrgharitud noortele piisavalt töökohti. Senine spetsialiseerumine esmasektorile, so. puidule ja toidule on tinginud mehhaniseerimise tulemusel hõive olulise kahanemise just maapiirkondades, kuid on praegustes kriisioludes mõnevõrra stabiilsem (eriti toit). 2000ndatel loodi asemele olulisel määral puidu ja mööbliga, vähem metalliga seotud töökohti, mis kriisi tulemusel on samuti märkimisväärselt kahanenud. Suur perspektiiv kogu Lõuna-, aga eriti just Kagu-Eestile, kus suurtehnika kasutamine piiratum, on mahepõllundus. Praegu on probleemiks koordineerimatus ja ka see, et paljud ökotalunikud loobuvad tootmisest ea tõttu. Loodetavasti saab ökotootjate klastriinitsiatiiv olema edukas. Olulise kasvu ja uut hõivet on loonud puhkemajandus, seda kõikides Lõuna-Eesti maakondades, aga eriti parimate looduslike eeldustega Otepääl spordimajanduse ja Haanjas-Rõuges taluturismi näol. Kasvanud on ka talumajade ostmine suvemajadeks. 127

128 Kasvanud on 2000ndatel rida peamiselt tööjõumahukaid (allhanke)tööstusi, sh. ennekõike puitmööbel, vähem metall, mis tänases kriisis on kiiresti koomale tõmbunud ja LõE töötust just suuremates asulates kasvatanud. Seetõttu on vajalik toetava poliitika rakendamine nende tööstuste konkurentsivõime kasvatamiseks (vt. poliitikasoovitused). Näiteks puidu kõrgkvaliteetsed lõpptooted (puitmajad) ja mööbel - know-how kasvatamine Tartumaa Tartu linn on ülikooli asupaigaks olemise kõrval ennekõike Tartumaa ja kogu elanikuga Lõuna-Eesti keskus: siia käiakse tööle, õppima ja kõikvõimalikke teenusi saama. Tartu tööturuala on Eestis suuruselt teine, haarates esimeses lähiringis ca ja koos kaugema tagamaaga üle tööinimese. Koondumine Tartumaale kui õppimis- ja töökohta jätkub. Tartul on pakkuda üht parimat elamismiljööd Eestis: ei liiga suur ega väike, tuhandete kõrgharitud intellektuaalidega vaimne keskkond, rikkalikult vaba aja veetmise võimalusi jms. Küll aga asutab end üha suurem osa jõukamast rahvast linnapiiri taha ääre- ja eeslinnadesse või ka kaugemale maale, kuid segregatsiooniprobleemid Tartut ilmselt ei ohusta. Tartu majanduses on valdavaks avalikud teenused, kus on hõivatud kaks kolmandikku töötajaist. Et eelarve 2000ndatel kasvas, oli haritud inimeste teenistus on Eestis hea ja Tartumaa palgatase jääb alla vaid Harjumaale. Tartumaal oli ja on ka praegu Eesti väikseimaid tööpuudusi. Samas loob teenindusmajandus palju nišše väikeettevõtlusele, mille arvukuse poolest vannub Tartumaa alla vaid Harjule. Kasvanud on kõrghariduse mahud (ehkki hõive oluliselt mitte) ja riigiasutuste hõive. Tartu tööjõuturule on iseloomulik kõrgharidusega inimeste ülepakkumine ja ka töötus. Et Tartumaa majandus ei suuda seni kõiki kõrgharituid kohapeal rakendada, siis tasuks riigisektoril sinna veel mõni PRIA-taoline kontor rajada või üle tuua. Näiteks ka valdavalt back-office ina toimiv Riigikassa vmt võiks vabalt väiksemate tööjõu- ja rendikuludega Tartus asuda. Tartumaa tööstus on juba suurusest tulenevalt teiste maakondadega võrreldes mitmekesine ja mahukas, domineerivad siiski, nagu mujalgi Lõuna-Eestis, toiduaine- ja puidutööstus..tartut ei saa aga kuidagi nimetada tööstuslinnaks. Juba kaugus sadamatest on miinuseks, mis ei võimalda sinna suurtehaste rajamist. Selget spetsialiseerumist ja tootmisklastrit ei ole kujunenud. 2000ndate tudengkonna mitmekordistumine ja kinnisvara kallinemine lõi lukku lihtsama ja odavama töö tegijate juurdevoolu Tartusse, mis tähendas, et tööjõu puudusel pidid Tartu firmad kas uuendama tehnoloogiat või kolima oma tootmise Kagu-Eestisse. Tarmekost sai näiteks mitmekesise tooteteenuse valikuga kontsern, mis paigutas osa tootmist linnast välja. AS Sangar ja AS Ilves-Extra on erandlikult aga näiteks tänu jaemüügiga tegelemisele ja spetsialiseerumisele suutnud isegi õmblustööstuse vallas püsima jääda. 128

129 Esmasektor on hõivelt väike, kuid põllumaa pindala poolest ja eriti just vaimult suur: Tartumaal on rikas põllumajandus- ja metsandustraditsioon, siin koolitatakse suurem osa riigi esmasektori kõrgharitud spetsialistidest, paiknevad katselaudad ja muu arendustegevusele oluline infra. Tartu kõrgtehnoloogilist hõivet on enam loonud tarkvarafirmad Playtech, Webmedia, Regio. Eeldatavalt suurima potentsiaaliga biomeditsiinis pole aga firmad peale mõne erandi rahvusvahelistele turgudele suutnud kasvada. Oluline on kõrghariduse ja meditsiini kõrval kasvav T&A (R&D) allhange ja spin-off firmad, millele õigete poliitikatega on võimalik luua soodne kasvupinnas. Seni on T&A siiski ehk liialt alusuuringute-keskne ja ettevõtjakauge. Hoolimata toetavate struktuuride nagu teaduspark, TÜ tehnoloogia instituut, biotehnoloogiapark jt. olemasolust, ei ole suuri läbimurdeid toimunud. Ka ei ole Tartusse oma üksustega tulnud suuri RV ettevõtteid. Elulise tähtsusega on olnud regulaarse lennuliikluse käivitamine. Eelisõpetatavad erialad - Kõrgharidusel ja R&D-l baseeruv kõrgtehnoloogiline tootmine ja teenus: IT, bio- ja ökotehnoloogiad, meditsiin ja tervishoid üleriigiliselt. - Lõuna-Eestile põllu- ja metsamajanduse, toidutööstuse, alternatiivse energiatootmise (põllumetsamajanduse jääkide biomass) tehnoloogiad, transport ja logistika Jõgevamaa Jõgevamaal domineerib põllumajandus ja selle saaduste ümbertöötlemine, millele lisandub ka metsavarumine. Põllumajanduslikule profiilile loovad aluse viljakad mullad, suur põllumajandusliku maa osatähtsus ja pikad traditsioonid. Jõgevamaa on majandusliku restruktureerimise tõttu kandnud suuri kaotusi tööhõives: see on viimastel aastatel drastiliselt langenud: kui veel aastal oli ca. 1 / 3 hõivatutest tegev primaarsektoris, siis aastal vaevalt 1 / 5 ja a vaid 13%. Tööstussektor on maakonnas vähe (maakondadest viimane) ja üsna ühekülgselt arenenud (prevaleerivad tugevalt metsa-, puidu- ja toiduainetetööstus), ehkki, nagu mujalegi, tuli 2000ndatel jõudsalt lisa väiksemate tööstusettevõtete näol. Teenindussektoris annab mõningast hõivet kaubandus, avalik sektor ja kasvava, ehkki esialgu veel äärmiselt tagasihoidliku tegevusalana turism. Teenuste- sh. kinnisvaraturg on nõrgalt arenenud. Demograafiline situatsioon maakonnas on kehvapoolne. Madala hõivatuse ja kõrge tööpuuduse juures on ka tööealist elanikkonda vähevõitu. Küll pole aga Jõgevamaa valdade tööpuudus kriisi ajal oluliselt kasvanud. Samuti on noorte osakaal alla Eesti keskmise ning nende vähenemine on viimasel kümnendil olnud Eesti maakondadest üks suurimaid. Maakonna arengut soodustavate teguritena tuleks märkida suhteliselt head asukohta: asutakse Eesti keskmes ning maakonda läbivad mitmed olulised magistraalid, mis loob eeldused suurematesse asulatesse tööstuse lisandumiseks. Samuti asub päevase pendelrände kaugusel Tartu linn, mille mõjuareaalis olemine on olulise tähtsusega. 129

130 Jõgevamaa eri kandid arenevad tulevikus erinevalt. Jõgevamaa lõunaosa (Vooremaa) on selgelt Tartu linna mõjuareaalis. Sealne atraktiivne loodus omab häid puhke- ja elamumajanduslikke eeldusi (20-30 minutit Tartu kesklinnast). Eesti majanduse üldine areng ja transiidivood peaksid looma hea kasvukeskkonna Tallinn-Tartu maanteel asuvatele Puurmanile, Põltsamaale ja Adaverele. Probleemseks jääb esialgu Peipsiäärse ala tulevik. Mustvees on juba pikaajaliselt suurim tööpuudus. Aga ka siin on tegureid, millele loota: ühelt poolt Peterburi turu lähedus, teiselt poolt liikluse taastumine Eesti ja Venemaa vahel üle Peipsi ning Peipsi järve turismimajanduslik evitamine, seda juhul, kui Eesti ja Venemaa majanduslik läbikäimine paraneb. Perspektiivsed harud on nii suur- kui ka mahepõllundus, sh. eriti köögiviljandus (Peipsiääre traditsioon, tugevad töötlejad Põltsamaal ja Tartus), ökoenergeetika (Tartu varustamine), puhke- ja heakorrateenused. Eelisõpetatavad erialad: - Põllumajandus ja toidukäitlemine (ülikoolid Tartus, metsa- ja maamajanduskoolid Luual ja Põltsamaal). - Puhkemajandus Põlvamaa Põlvamaa asub Eesti kõige kagupoolsemas nurgas, sinna kuulub ka suurem osa Setomaast. Põlvamaa perifeersust leevendab lähedus Tartule, osa toimibki Tartu tagamaana - madala asustustihedusega hinnatud elukeskkonnaks olemine on aidanud ära hoida ka teistele Kagu-Eesti maakondadele omast väga suurt elanikkonna väljarännet. Eesti taustal siiski suhteliselt kõrge väljaränne on jõudnud juba jätta jälje Põlvamaa demograafilisele struktuurile. Üllatuslikult hea seis on aga Setomaa nulgas : Värska, Orava ja Veriora tööturusurve indeks on rohelise peal. Olukord pole kiita ka Põlvamaa tööjõuturul. Tööealiste madala osakaalu juures on tööhõive määr Eesti madalaim. Tööpuudus on praegu alla Eesti keskmise. Samas on sissetulekud ühed Eesti madalaimad. Tõsi: võib eeldada, et muule Lõuna-Eestile iseloomulikult võib oluline osakaal olla ka mittedeklareeritud tuludel. Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on Põlvamaal ligikaudu Eesti keskmisel tasemel, kuid muret teeb ettevõtlusaktiivsuse vähenemine viimastel aastatel. Põlva (AS Nycomed Sefa) ja tema lähiümbruse kõrval on enam ettevõtlust Räpinas ja Värskas, natuke ka Tartu maakonnaga piirneval alal (Vastse- Kuuste, Ahja). Eriti edukad olid puitmajade ehitajad. Koidula raudteesõlme väljaehitamine annab kindlasti täiendavat tööhõivet. Põlvamaa ettevõtlusprofiil ei ole ka praegu väga kitsas, aga seda saab kindlasti mitmekesistada, nii puhkemajanduse (siin on, tõsi küll, Võru- ja Valgamaal paremad šansid, aga võimalusi jätkub ka Põlvamaale, kasvõi Eestit ja Venemaad ühendavad turismimarsruudid, Peipsi) kui ka mitmesuguste tööstusharudega. Kindlasti säilib Põlvamaa atraktiivsus ennekõike Tartus töötavate inimeste elukeskkonnana. 130

131 Praegu on ettevõtlus maakonnas arenenud eelkõige kesk- (Põlva) ja paradoksaalsel kombel ka kaugemas idaosas (aktiivsed puiduettevõtted Räpinas ja spaad Värskas), vähem aga Tartu-Luhamaa tee äärde jäävas lääneosas (Kanepi ümbrus). Perspektiivne on mahepõllundus, puhkemajandus (ökoturism, Värska spaad), Seto kultuurimajandus ja käsitöö. Eelisõpetatavad erialad - mahepõllundus ja eriti -aiandus (Räpina aianduskool ja selle know-how), - puhkemajandus (ökoturism, Värska spaad), - Seto kultuurimajandus ja käsitöö, - Pikemas perspektiivis ka puitmajade tootmine (sealjuures on taastatud ka Eesti kohalikus stiilis palkmajade ehitamise know-how - enam koostööd Võru instituudi ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga) Valgamaa Valga maakond jaguneb kolmeks linnapiirkonnaks: lõunas Valga, läänes Tõrva ja kirdes Otepää, mis on küll enam seotud Tartu ja isegi Tallinnaga. Kui maakonna lõuna- (Valga koos oma lähiümbrusega) ja läänepiirkonnas (Tõrva, Helme) domineerib tööstus ja transport, siis maakonna põhjaosas (Otepää) annab tooni turism, täpsemalt spetsiifiline spordimajandus. Valgamaa on suuresti tänu Otepääle selgelt Eesti sisemaa turismipiirkond number üks. Maakonna keskosa on peamiselt põllumajanduslikus kasutuses. Viimase osatähtsus maakonna tööhõives on üks väiksemaid Eestis. Valgamaa on Eestis Tallinnast kaugeimal asuvaid maakondi (258 km), asendi perifeersust leevendavad siiski mõnevõrra suhteliselt head ühendused nii raud- kui maanteed pidi Tartu ja Riiaga (180 km). Maakonna perifeerne asend ja tööstuste kokkutõmbumine on avaldanud demograafilisele olukorrale negatiivselt mõju - elanike arvu vähenemine Valgamaal viimasel kümnendil on olnud Eestis üks suuremaid. Valgamaa majandus on traditsiooniliselt enam tööstuslik, kusjuures see on maakonna piires suhteliselt hajutatud. Domineerivad puidu- (UPM Kymmene Otepääl), mööbli- (Valga GOMAB Mööbel AS), õmblus- ja toiduainetetööstuse (Atria kontserni Valga lihatööstus) ning ehitusettevõtted, millest enamik on kriisi tõttu raskustes ja millest tulenevalt ka tööpuudus on kasvanud üheks Eesti kõrgeimaks. Sissetulekud olid Valgamaal a Eesti madalaimad (arvestades esma- ja turismisektori märkimisväärset varjatud käivet, ei pruugi see siiski päris nii olla). Lootust Valgamaa majanduse tulevikku positiivses valguses näha annab Eesti-Läti piiri mõju vähenemine ja Valga-Valka funktsionaalse regiooni (kokku ligi elanikku) majanduse integreerumine. Sel juhul on võimalik arendada kaksiklinnas välja teenindus tunduvalt suurmale 131

132 regioonile mõlemal pool piiri. Valga võib saada ka teatud tööjõualast leevendust Läti poolt piiri. Teatud ulatuses võib Valgas areneda ka Läti turgudele suunatud suuremamastaabiline tootmine või äri, siinjuures tuleb aga arvestada, et Valka tagune piirkond Lätis on hõredalt asustatud ja seetõttu saab turuks olla ikkagi pigem Riia. Valgal on potentsiaali kujuneda ka oluliseks transpordi-logistika keskuseks (seda pärast Koidula piirijaama valmimist). Potentsiaal ei piirdu ainult läbiveoga. Valgamaa võib kujuneda tugipunktiks Lõuna-Eesti turule liikuvatele Läti (või Lätis baseeruvatele Lääne) firmadele. Läti on kriisist hoolimata oluliseks turuks turismi- ja puhketeenustele. Eelisõpetatavad erialad - Läti keel ja kultuur (kavandamisel on Läti ülikooli Valka filiaali laiendamine), - metallitöötlemise ning puidutöötlemisega (palkmajad) seotud erialad, - puhkemajandus (kõiki õpetatakse kõrgtasemel ka Väimelas), - logistika- ja laomajandus Viljandimaa Demograafiline situatsioon maakonnas pole just roosiline. Kui rahvastiku vähenemine viimase aasta kokkuvõttes on olnud enam-vähem Eesti keskmisel tasemel, siis muret teeb just viimase aja suur väljaränne. Samuti on suhteliselt madal tööealiste osakaal ning kõrge vanurite osatähtsus. Viimasel kümnendil on maakonnas ja eriti Viljandis märgata edenemise märke. Toimub küllalt aktiivne ehitus, avati hotell jne. Samas on ettevõtlusaktiivsus (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta) üks madalamaid Eestis (nõrgem veel Jõgeva- ja Ida-Virumaal). Töötajaskonna haridus- (alg- ja põhiharidusega tööjõu osatähtsuselt kogu tööjõus kehvem näitaja vaid Läänemaal) ja palgatase samuti ühed Eesti madalamatest. Kui kõrghariduse osatähtsus on tasapisi siiski tõusnud, siis alg- ja põhiharidusega tööjõu osatähtsus pole langenud. Viljandimaa on ajalooliselt edukas põllumajanduspiirkond. Ka praegu on põllumajandusel oluline roll. Tööstuses annavad tooni kerge-, puidu-/mööbli-, toiduainetetööstus ja metallitöö. Teenindussektor on veel suhteliselt nõrgalt ja ühekülgselt arenenud selles sektoris jäädakse maakondadest hõivatuselt viimasesse kolmandikku ja ka sellest enamus on hõivatud kaubanduses. Lõviosa maakonna ettevõtlusest on koondunud Viljandisse või selle lähiümbrusse (Viiratsi, Vana- Võidu, Ramsi), väljaspool seda piirkonda on ainsaks suuremaks ettevõtluse keskuseks Karksi-Nuia. Suhteliselt lihtsama ja traditsioonilisema majanduse juures pole olnud ka ettevõtete innovatsioonialane tegevus väga intensiivne. Traditsioonilisusel on ka oma plusspool: Viljandimaast on kujunemas Eesti rahvuskultuuri edendamise ja hoidmise keskus. Seda imagot aitavad edukalt vedada nii TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka populaarne Viljandi pärimusmuusika keskus. Kultuuriga seoses on ülioluline muidugi ka teatri olemasolu. Kultuuriimago aitab väärtustada nii Viljandimaad elukeskkonnana kui annab võimenduse seoses turismi- ja puhkemajanduse 132

133 arendamisega. Puhkus Viljandis, kiirelt populaarsust kogunud Soomaa kanuuretked jms. on küll valdavalt kodumaisele publikule määratud brändid, aga järk-järgult on võimalik suurendada ka välisturistide hulka. Tõsi, tervikuna Viljandimaa majandus lähitulevikus teenindusmajanduseks ei muutu, põllumajanduse ja tööstuse arenguperspektiivid jäävad samavõrra olulisteks. 2000ndatel on kasvanud rida tööstusi: AS Toom Tekstiil ja AS Viljandi Metall, aga ka väikeettevõtted. Viljandimaa suhteliselt traditsioonilist laadi tööstusel on lähiperioodil loodetavasti veel võimalik oma tootmismastaape suurendada, mängida nn. mastaabiefektile, on ju tootmissisend eelkõige palkade tõttu keskmisest madalam. Ajapikku tuleb aga üle minna keerukamale tootmisele ja siin võib jalgu jääda töötajaskonna madal haridustase ja keerukamat laadi tehnilise kutseõppe võimaluste nappus maakonnas. Ilmselt ongi see üks maakonna edasise arengu sõlmpunkte. Perspektiivne on puhke- ja kultuurimajandus, seda eriti seotult rahvuskultuuriga, kust omakorda kasvavad sidusaladena välja rahvuslik ehitus, käsitöö, meelahutus ja multimeedia. Eelisõpetatavad erialad - rahvuskultuuriga haakuvate erialadega seotud loomemajandus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, - põllumajandus (mahepõllundus) ja saaduste töötlemine, - puhkemajandus (õpe Olustveres), - metalli- ja puidutöö (Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis) Võrumaa Võrumaa elanikkond on kogu sõjajärgse aja kahanenud. Väljaränne maakonnast toimub endiselt. Noorte osakaal koos teiste Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti maakondadega on Eesti madalaim. Tööealiste osakaal on Eesti väikseim ja samas vanemaealiste osakaal Eesti kõrgeim. 1990ndail Võrumaa geoökonoomiline asend halvenes, sest Eesti majandus pöördus Läände, Põhjamaade ja Euroopa Liidu suunas suurem osa kaupu hakkas liikuma Tallinna kaudu ja kontaktid Vene ja Läti suunal raskenesid piiride sulgemise tõttu. Eriti valusalt lõi see väiketootjaid, kelle jaoks Pihkva põllumajandussaaduste turg sulgus. Võrumaa majandus on püsinud seni kahel vaalal: põllumajandusel-toidutööstusel ja metsakompleksil (saematerjali- ja mööblitööstus). Mõlemad harud on traditsioonilised ja hõivet kahandanud. Kui metsatööstuse arengut on soosinud tooraine olemasolu ja tööjõu praegune suhteline odavus, siis põllumajandust künklik pinnamood just ei soodusta, eriti kui võrrelda turgudele lähedamal asuvate, suurte ja tasaste põldudega Kesk- ja Põhja-Eestiga. Uusi töökohti on tööstuses ja teeninduses küll loodud, kuid paraku märksa vähem kui täishõive tagamiseks vaja. Sealjuures on kõrge osatähtsusega teenindustöökohtade taga suuresti avalik sektor (sh. piirivalve, toll, sõjavägi ja nende teenindamine). Ühekülgne majandusstruktuur ja väikesemastaabiline äriline aktiivsus on tinginud 133

134 omakorda välisinvesteeringute kesisuse see näitaja ühe elaniku kohta on väiksem vaid Jõgevamaal. Enamus investeeringuid suunati metsakompleksi (saetööstus), teistesse harudesse (toiduainetetööstus, transport jne.) on seni investeeritud vähe. Ettevõtete arvult elaniku kohta on Võrumaa küll Eesti keskmiste hulgas, kuid lõviosa sellest numbrist moodustavad FIEd ja väikeettevõtted, mille laienemise ja töökohtade loomise võime on kesine. Ettevõtlusaktiivsus on viimastel aastatel pealegi oluliselt pidurdunud. Kasvamas on siiski turismi- ja puhkemajandus, käima on lükatud rida europrojekte. Võrumaa vaatamisväärsused ja suurepärase looduse on avastanud ennekõike siseturistid, välisturiste käib Eesti (Tallinnast vaadates) kaugeimas maakonnas suhteliselt vähe. Perspektiivne on puidutööstus. Metsa jagub. Kasulik on ka sissesätitud äri üleaedsetega Pihkvamail, kus toore ja eriti töö palju odavam. Võtmetähtsusega on Väimela kutsehariduskeskuse tipptasemel puidutehnoloogide ja töötajate ettevalmistamine ning ettevõtete endi vaheline koostöö. Paraku ei õnnestunud esimene Kagu-Eesti puiduklastri projekt soovitud kujul. Nii või naa tuleb mõtelda investeerimisele tootlikkuse tõusu ja nii tasub Väimela baasil üles kasvatada oma puidutehnoloogide-disainerite-konsultantide kaader. Vajalik on ka traditsiooniliste käsitööoskuste salvestamine ja edasiviimine, millel on ülioluline sisend omanäolisse tootearendusse. Transport ja logistika kindlasti taastub kevade eelseks. Kuigi mitu suurt katset logistikaäri käima lükata on ebaõnnestunud, ei tasu loobuda, sest ELi piiri võimalused ja Pihkva-Novgorodi vahendamine Euroopasse ei ole kaugeltki ammendunud. Võrumaalt on juba ka mitu edukat veofirmat välja kasvanud ja vedamise-ladustamise tööd tuleb seoses Tartu tööjõu ja kinnisvara kallinemisega ilmselt juurde (eriti pärast peatset Koidula raudteejaama võimalikku valmimist ja Hiina konteinerterminali rajamist Muugal). Toidutööstuski ei kao kuhugi. Ka siin on konkurentsieeliseks tööjõu odavus, võrreldes muu Eesti ja eriti Põhjamaadega. Samas tuleb toidutootjail-töötlejail arvestada lõunanaabrite ja Poola tõsise konkurentsiga. Ka ei looda toidutööstuses ja põllumajanduses juurde töökohti. Küll on praegustele viljelejatele võimaluseks mahepõllundus. Kesk-Eesti maad ja viljelemistingimused on suurpõllunduseks märksa paremad. Paraku on enamuse talupidajate vanus selline, et paljud loobuvad viljelemisest. Pealegi hooldavad talumehed olulist turismiressurssi kultuurmaastikku, mis kipub hooldamata kiiresti võsastuma. Ka muud kergemat tööstust võib Põhjamaadest Võrru tulla, kuid siin on takistuseks ennekõike vajalike töötajate vähesus. Siiski on vähemalt asendustöökohti vaja Wermo ja Antsla mööbliettevõtete koondamiste leevendamiseks. Perspektiivne on mahepõllunduse, puhkemajanduse, kus tegutseb rida edukaid ettevõtteid, ja Werro/Seto kultuurimajanduse loov sidumine. Võrumaal annab puhkemajandust ja traditsioonilisi 134

135 tegevusi sidudes üles ehitada rida huvitavaid väärtusahelaid, mis varem ei olnud võimalikud. Näiteks selline: käsitöömeistrid teevad marjatoodangu (põllupidajad) tarvis anumad ja toosid (puit), mis annavad nii värsketele marjadele kui ka keedistele omamoodi lisaväärtuse. Maasikad ja muud marjad müüakse kohapeale tulnud puhkajatele (turism) või veetakse (transport) Talsingi ja Riia turule, kus maasikad valmivad näiteks üldjuhul paar nädalat hiljem ja kus inimesed põllupidamise-aiandusega ülepea vähe tegelevad. Tänasel päeval saab küll suur osa maaelanikest sissetuleku metsamarjadest ja seentest, kuid vähesed turustavad seda ise. Eelisõpetatavad erialad - Puidutöötlemine ja disain, - puhkemajandus, - mahepõllundus, - loomemajandus (eriti Võro & Seto rahvuskultuuriga seitud tooted ja tegevused) Ida-Virumaa Ida-Virumaa tööstusregioon on oma olulisuselt ja mahtudelt Eestis Tallinna järel teine. Ida-Viru maakonna majandus on selgelt tööstuslik ja tugineb põlevkivile, mis on aluseks energeetika, kütuseja keemia- ning ehitusmaterjalide tööstusele. Lisaks on Ida-Virumaal teisigi suuremahulisi tööstusharusid: keemiatööstus, kerge- ja tekstiili- ning puidutööstus. Samuti asuvad maakonnas mitmed ainulaadsed ettevõtted: AS Silmet, Esfil Tehno AS, Balti AS. Tegemist on aga taanduva suurtööstuse alaga, mida iseloomustab kõrge tööpuudus, suurettevõtete restruktureerimine, krediidivaegus ja keskkonnaprobleemid. Ida-Virus on kardetud ka võimalikke sotsiaalseid ja rahvuslikke konflikte. Samas on tegemist tööstuslikku kogemust omava märkimisväärse arvukusega tööjõuga. Ida- Virumaa on ainuke piirkond Eestis väljapool Tallinna heade eeldustega tööstusinvesteeringute saamiseks. Põllumajanduse osatähtsus on maakonnas väga väike, tingituna põllumajandusliku maa väikesest osatähtsusest (18% maakonna pindalast), selle alla keskmise kvaliteedist kui ka kõrgest linnastumise astmest (ligi 9/10 elanikkonnast elab linnades, mis on ka Eesti kõrgeim näitaja). Suure maakonna kohta oli teenindussektor viimase ajani tagasihoidlik, põhjuseks ilmselt ka teistele suurtööstusaladele iseloomulik nõrk teenindamise ja teenuste müümise traditsioon. Tõsi, viimasel ajal on nihkeid edenemise ja aktiviseerumise suunas näha: jaekaubandus ja spaad said 2000ndate keskel suuri investeeringuid. Maakonna ettevõtlust ilmestavad Eesti mastaabis suured ettevõtted, väikeettevõtluse kultuur on nõrgim. Välisinvesteeringuid on seni Ida-Viru maakonda tulnud suhteliselt edukalt: konkurentsitult esimese, Harju maakonna, järel ollakse absoluutnumbrites üks edukamaid, kuid tänu maakonna suurele rahvaarvule jääb välisinvesteeringute suurus per capita Eesti keskmisele tasemele. Ümberstruktureerimist vajava suurtööstuspiirkonna jaoks oleks vaja enam. Demograafiline situatsioon ettevõtluse arenguks on maakonnas veel soodne: elanikkond paikneb kontsentreeritult linnades. 135

136 Samuti ollakse (15-29-aastaste) noorte osakaalult üks esimesi Eestis. Samas tekitab muret homne: laste (0-14-aastased) osatähtsus elanikkonnas on Eesti madalaim, noored kipuvad välja rändama ning eakate osakaal kasvab väga kiiresti, olles valdavas osas suuremates linnades aastal % suurem. Väljaspoolseid eripoliitikaid rakendamata võib Ida-Virumaa kahanemine ja demograafilise struktuuri halvenemine jätkuda veel aastakümneid, kusjuures riigikassast sinna paratamatult suunatavad sotsiaalkulutused saavad kordades ületama võimalikule ennetavale arendusele tehtavaid kulutusi. Logistiline asukoht on hea: asutakse Euroopa Liidu idapiiril suurte metropolide (Helsingi, Tallinna ja Läänemere regiooni suurima linna St. Peterburi) vahel. Maakonda läbivad mitmed olulised magistraalid: Tallinn-Narva-St. Peterburi maantee ja raudtee, aga ka Via Hanseatica. Sillamäel on uus sadam. Samas pole maakonna logistiline kontseptsioon veel välja arendatud, pidevalt on probleeme veoste piiriületusega. Ohud Ida-Viru ettevõtlusele tulenevad ennekõike vana majanduse tekitatud negatiivsetest välismõjudest: sotsiaalprobleemidest ja keskkonnahädadest. Maakond võib kaotada oma noored, mis on eriti tõenäone juhul, kui ülikoolid ei näe enam motivatsiooni regioonis tegutsemiseks. Ida-Virumaal on suur 15-20aastaste vanusegrupp. Samas on ettevõtetes ja ka omavalitsustes terav puudus inseneridest, keskastmejuhtidest, projektijuhtidest. Ida-Virumaa arengu olulisim strateegiline küsimus on ärialase ja sellega kombineeritud tehnilise rakenduskõrghariduse andmine ning selle abil vastava oskuskompetentsi ning innovaatilise ärikeskkonna loomine kohapeal. Ida-Virumaa nõrkused tulenevad peaasjalikult vana majanduse loodud kultuurist, sotsiaalsest rigiidsusest ja perifeersusest Eesti avalikkuse, keskvõimu ja keeleruumi suhtes. Siin paistab jällegi välja esmane vajadus investeerida koolitusse ja hoiakute muutusse, kusjuures olulised on nn. pehmed investeeringud. Arenguruumi on veel isikuteeninduses: rekreatsioon, turism ja jaekaubandus annavad kiireid tulemusi suhteliselt väikeste kapitalimahutustega: loovad uut hõivet madalama potentsiaaliga tööturule suundujaile ja parandavad oluliselt elukeskkonda. Turismiarendus on maakonnas nii ettevõtjate kui ka maavalitsuse ja omavalitsuste ponnistusel läinud liikvele, käima on veetud rida edukaid projekte nagu näiteks Toila ja Meresuu sanatooriumid või Kohtla kaevandusmuuseum. Ida-Virumaa noort rahvast on vaja valmistada ette teenindajateks ja teenindusettevõtjaiks. Narva kutseõppekeskuse edu on siin julgustav. Ka tavaliste isikuteenuste turul on veel teiste Eesti linnadega võrreldes oluliselt kasvuruumi. Teisalt vajab kujundamist Ida-Virumaa tarbimiskultuur, inimesed ei ole harjunud olema teenindatud ega ka teenindajad. Ida-Virumaa teiseks võtmeharuks on äriteenuste arendus ja kohalike võimekaimate noorte suunamine sellesse valdkonda. Sealjuures tuleb lähtuda maakonna asendist ja rahvuskoosseisust ning luua rahvusvaheliselt arvestatav äriteenuste kooslus, mis suudaks teenuseid pakkuda ka vene ja inglise keeles. Ida-Virumaa vajab suures koguses väliskapitali, mistõttu kohapeal peaks olema võime spetsiifiliste potentsiaalsete välisinvestoritega läbi rääkida. Praegu on see võimekus vaid üksikutel suurettevõtetel, kelle peakorter on pealegi Tallinnas. Esimeses etapis saab sellist teenust tagada vaid 136

137 avaliku ja erasektori koostöös kontorite kujundamisega a la IVEK ja Narva ärinõuandla. Edaspidi tuleb turu kasvades soosida erakonsultatsioonifirmade teket. Vajalik on innovaatilisuse tõus traditsioonilistes harudes nagu põlevkivikeemiatööstus jms, mis saab põhineda vastavate era- ja avalike arendusstruktuuride loomisel. Toetust vajab tooteinnovatsioon laiemalt, aga ka tehnoloogiline ja protsessiinnovatsioon. Innovaatilisuse kasv on loomulik siduda äriteenuste arenduse ja kohaliku kõrgharidusega. Regiooni suurettevõtted nagu Viru Keemia Grupp ja Silmet on oma vastavate üksuste loomisega alustanud. Initsiatiivid vajavad projektidena lisatoetust ja ülikoolide kaasamist. Ida-Virumaa peab enam kasutama oma asendit Põhjamaade metropolide (Tallinn, Helsingi) ja St. Peterburi vahel, arendamaks sealsete turgude tarvis perspektiivseid harusid nagu: (1) ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine, (2) logistika kombineerituna vastava tootmisega (nt puidu- ja metallitoorme väärindamine Läände, tarbe- ja toidukaupade suunamine Itta). Läheduses paiknevad kiiresti kasvavad ehitusturud (Tallinn, Peterburg), mis nõuavad kasvavates kogustes ehitusmaterjale ja ehitajaid. Sealjuures pakub avanev piir suure konkurentsieelise, võrreldes Soome ja ka Tallinna ehitustööliste ning mitmete kohalike materjalide hindadega. Ida-Virumaal on võimalik ehituse täistsükkel kogu väärtusahela ulatuses: projekteerimine, materjalide tootmine ja ehitus. Maakond vajab uute ja osalt ka vanade harude arendamiseks ning uutele investoritele tingimuste loomiseks täiendavat infrastruktuuri tööstusplatside ja parkidena linnades, kuid ka leppelist infrastruktuuriinvesteeringute tugiskeemi ning mõistagi auklike teede uuendamist. 2000ndatel on kasvanud spaa, õlitootmine ja muu keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine ja ehitus. Nendel harudel on tulevikku ka Erinevat MKMi regionaliseeritud hõiveprognoosist Hulgi- ja jaekaubandus ei pruugi hõivelt väheneda, kuna maakonnas on vastav haru seni alaesindatud, ka on osa vastavat hõivet varjatud (seda piirikaubanduse tõttu). Kui töökohti oluliselt väheneb, siis võib üks laienemise koht olla transpordisektoris (sõltub idakaubandusest). Tervishoius ja sotsiaaltöös ei näe sedavõrd suureks kasvuks ressursse. Eelisõpetatavad erialad - Lühemas perspektiivis puhkemajandus ja tervishoiuteenused (Narva-Jõesuu, Toila jne). - Põlevkivi- ja keemiatööstusega seotud erialad. - Pikemas perspektiivis ehitusmaterjalide tööstus, transport ja logistika. 137

138 9. Regionaalarengu poliitikasoovitused ja ettepanekud Statistikaametile Koostasid Aado Keskpaik, Erik Terk, Garri Raagmaa Käeoleva peatüki eesmärk on esitada uuringu tulemuste ja kaasatud ekspertide laiema teadmise põhjal soovitused regionaalse arengu poliitikate teostamiseks. Harukondlikes ja piirkonnapõhistes arengupoliitikates tuleb arvesse võtta ühelt poolt majanduse globaalseid arengutrende (peatükk 3) ja piirkondlikke erisusi (peatükk 7 ja 8), mida on eespool põhjalikumalt käsitletud. Samas ei saa poliitikate kujundamisel mööda vaadata praegusest jätkuvast majanduskriisist, mis põhjustab tõenäoliselt lokaalseid või ka regionaalseid kriise, mis vajavad kiiret regionaalpoliitilist sekkumist. Ühtlasi on ka oluline poliitikate rakendamise mehhanism kui selline. Rakendatavad meetmed ei pruugi olemaoleva administratiivse struktuuri ja kiire majanduskasvu ajal kujunenud poliitikate ja hoiakute juures olla kõige adekvaatsemad ja tõhusamad. Siit tulenevalt jagasime esitatavad poliitikasoovitused: 1) administratiiv-poliitilisteks, 2) pikaajalisteks-strateegilisteks, mis on vajalikud regioonide hõive ja majandusliku edukuse tagamiseks 10 ja enama aasta perspektiivis ning 3) operatiiv-lühiajalisteks, mida on tarvis, lahendamaks üksikute piirkondade ja asulate eriti kõrget tööpuudust või muid sotsiaalseid probleeme, mis on tingitud suur(t)e tööandja(te) raskustest või ka tegevuse lõpetamisest. Lisaks esitame siin peatükis soovitused (8. peatüki lühikokkuvõtte) regioonides teostatavatest meetmetest ning soovitused regionaalstatistika kogumiseks ja esitamiseks Eesti regionaalpoliitika institutsionaalne raamistik Regionaalpoliitika (RP) üheks olulisimaks eesmärgiks on regionaalsete erisuste vähendamine. RP on Eestis defineeritud kui riigi poliitika, mis täiendab ja seostab omavahel riigis toimivaid harupoliitikaid ning tasakaalustab turujõudude toimest johtuvaid negatiivseid tagajärgi (Eesti regionaalse arengu kontseptsioon, 1999). Riigi regionaalpoliitika on aasta Eesti regionaalarengu strateegia visioonist tulenevalt suunatud kõigi regioonide (ning mitte ainult probleempiirkondade) arengu toetamisele, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui töötamiseks. Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisemistele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele. Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamise huvides on kaasnevaks eesmärgiks rahvastiku ja majandustegevuse pealinnapiirkonda koondumise pidurdamine (Eesti regionaalarengu strateegia ). 138

139 Eesti RP on ennekõike sõltunud poliitiliste jõudude soovist tasakaalustada regionaalseid erisusi. Täna Eestis plaanipõhist konkreetsetele regioonidele suunatud regionaalpoliitikat enam 21 peaaegu ei ole. Erandiks on Setomaa, Kihnu ja Peipsiveere eripäraste kultuuripiirkondade väikesemahulised arenguprogrammid. Alates aastast toimub (määramata sihtaladega) peaasjalikult ELi struktuuripoliitika vahendite rakendamine, kus grante saavad taotleda omavalitsused, ettevõtted ja mittetulundusühingud üle Eesti. Tõsi, pealinnaregioonile ja osalt ka Tartule on seatud osade meetmete juures piirangud. Viimase 20 aasta turumajanduslikest protsessidest tulenevalt on Eesti regioonide majandus põhjalikult restruktureerunud ja regioonide arenguvahed on suure majanduskasu tingimustes märkimisväärselt kasvanud. Hoolimata territooriumi väiksustest on NUTS III tasandi regionaalse SKT erinevused 22 ELis suuremad veel vaid Lätis. Pealinnaregiooni ennakkasv on toimunud peamiselt majandusprotsesside tulemusel: esmasektor on maapiirkondades on taandunud ja tertsiaarsektor kasvanud peaasjalikult linnades (vt. 3. ja 5. peatükk). Ettevõtete ülevõtmise tulemusel on otsustamine (peakorterid), aga ka finantsvahendus- ja äriteenuste sektor ning vastavad töökohad on koondunud ennekõike Tallinnasse. Ligi 90% välisotseinverteeringutest on paigutatud Harjumaale. Kõrgepalgaliste kontoritöökohtade koondumist suulinnadesse on omakorda soodustanud riigiasutuste ja riigiettevõtete tsentraliseerimine, nn. hiiliv haldusreform. Sarnaselt ärisektorile taotlesid ametkonnad suuremat efektiivsust, millega maakondadest koondati või paigutati ümber peamiselt Tallinna, vähem ka Tartusse, Pärnusse ja Jõhvi sajad valgekraelised (kontori)töökohad. EASi toetatud maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsusliidud on küll vastukaaluks tugevnenud, kuid mitte piisavalt. ELi vanemates liikmesriikides on viimasel aastakümnel teadlike poliitikatega tugevdatud regioonide sisemist arenguvõimet, detsentraliseerides riigihaldust (devolution) ja tugevdades omavalitsusi (näiteks omavalitsuste liitmised Taanis, Soomes, Saksamaal) ja nende koostööd (ühistegevuste toetamine Saksamaal, Prantsusmaal, Tšehhis jm.). Nii on halduspoliitika Eestis RP mõttes liikunud Euroopaga võrreldes vastuvoolu, pigem Portugali nõrga regionaalhalduse mudeli suunas (vt. 3. peatükk). Turujõudude ja riigihalduse ümberkorralduste ja nendega seotud kvalifitseeritud töökohtade koondumise tulemusel Eesti suurematesse keskustesse on langenud ülejäänud maakondade arendusvõimekus. Keskvalitsuse struktuuridel napib kohtadel administratiivselt suutlikke partnereid, kellega vastavaid poliitikaid teostada, kes initsieeriksid uusi projekte ja neid edukalt teostaksid. Nii on ka ELi poliitikate tulemusena investeeritud enim vahendeid suurimatesse ja rikkaimatesse regioonidesse. Programmperioodil rahuldati enim projektitaotlusi Harju maakonnas , Tartumaal 1444 ja Ida-Virumaal 713 (vt. Lisa 9-1). Elaniku kohta on ääremaalised maakonnad saanud küll enam toetusi kui keskusregioonid, kuid saadud toetuste maht ei suuda kaugeltki ndatel rakendati Kagu-Eesti, saarte ja Ida-Virumaa arenguprogrammid. 22 SKT elaniku kohta. 139

140 tasakaalustada ärisektori ja valitsusasutuse vastassuunalisi protsesse. Pealegi on suure osa projektirahast ära kasutanud suurlinnadest pärit projektijuhtimis-, konsultatsiooni ja ehitusfirmad 23. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei nõua kohalikelt omavalitsustelt ettevõtluse arendamist. See ei ole enamike omavalitsuste ülimalt piiratud inim- ja finantsressursse arvestades ka kuigi realistlik 24. Halduslikult potentsiaalselt võimeka ja majanduslikult funktsionaalse tervikuna toimiva maakonna (linnaregiooni) tasandilt halduse kahandamine on olnud regionaalarenguliselt viga. Ilma kriitilist massi omavate arendusinstitutsioonideta jääb osa territooriumist RPga katmata ja erisused edukate ning taanduvate piirkondade vahel kasvavad veelgi. Omaette teema on regionaalselt teostavate poliitikate koordineerimine. Harukondlikke ja regionaalseid arengustrateegiaid meil täna sisuliselt ei kooskõlastata ning järjekindlaid regionaalseid arenduspoliitikaid ei rakendata. Nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil on liiga palju ad hoc lahendusi, mida ei ole laiemate huvigruppidega läbi arutatud ega mille mõju hinnatud. See kõik pärsib horisontaalset regionaalset koostööd. Tasakaalu taotleva regionaalse arengu kujundamisel on hädavajalik kogu riigi halduse - ühelt poolt ministeeriumite ja kesksete rakendusorganisatsioonide ning teisalt kohalike omavalitsuste ja arendusorganisatsioonide - ladus koostoimimine. Tulevikus on mõistlik sarnaselt Lääne-Euroopaga ka Eestis tugevdada regioonide võimekust suunata ise oma arengut, lähtudes kohalikest tugevustest ja võimalustest. POLIITIKASOOVITUSED I 1.1. Kriitiline eeldus Eesti tasakaalustatuma regionaalse arengu saavutamiseks on võimekate haldus- ja/või arendusstruktuuride loomine funktsionaalsete linnaregioonide 25 ja nende kaugema tagamaa, so. peaasjalikult tänaste maakondade territooriumi, baasil. Seda kas: 1) omavalitsuste, 2) kindlate funktsioonide ja eelarvega avalik-õiguslike struktuuride 26, 3) või siis riiklike planeerimisregioonidena. Euroopa maades on kõik nimetatud mudelid kasutusel. Eestis võiks vastava administratsiooni olulisemad vastusvaldkonnad olla arendus ja planeerimine, ühistranspordi korraldus, kõrg- ja 23 On väga tüüpiline, et riigihanke võidab nn. projektifirma, kes siis suurt vaheltkasu lõigates palkab kohalikud väikesed ehitusettevõtted allhankijana märksa odavama hinnaga töid teostama. Seda põhjusel, et viimased ei vasta nõutud suurus- jm. kriteeriumitele ega ole enamasti ka suutelised keerulist dokumentatsiooni koostama. 24 Ehkki pea igas maakonnas leidub mõni väga edukalt ettevõtlust arendanud vald või linn. 25 Keskuslinn ja seda ümbritsev linnaga tihedalt (funktsionaalselt) seotud ala, mida määratletakse igapäevase pendelrände - keskuslinnas tööl käivate elanike osakaalu - alusel (vt ka 4. peatükk). Linnaregioonide piiritlemisel on kasutatud erinevaid kriteeriume, enamasti küll 15-30% elanike pendelränne. Jauhiainen (2002) näiteks määratles Eesti linnaregioonid omavalitsustest, mille elanikest vähemalt 25% töötas keskuses ja mis moodustas minimaalselt 15 tuhande töötajaga seotud piirkonna. Linnaregioonis moodustubki ühtne tööturuala, mille sees inimesed liiguvad nii maalt linna kui linnast maale. Linnaregiooniga on seotud ka maakondlik keskusest kaugemale jääv tagamaa, kus keskusse igapäevaselt käijate osakaal on väiksem. Käimasoleva SiM-i tellimusel teostatava pendelrände uuringuga määratletakse ka tööturualade vahelised piirid. 26 Rootsis on näiteks koondatud ühte riikliku maavalitsuse ja regionaalse omavalitsuse aparaadid, mis kohati täna ka tegelikult Eestis toimib maavalitsuste ja ka omavalitsusliitude koostöömudelina. Probleem on aga mõlema väga väikeses eelarves ja pädevuses. 140

141 kutsehariduse korraldus, jäätmekäitlus, aga ka muud sel tasandil efektiivsemalt teostatavad ülesanded Teine haldusteemaline soovitus on koondada maakonnas ja maakonnalinnades üldjuhul laiali paiknevad, eriti just klienditeenindusfunktsioonidega riigiasutused võimalikult ühte kohta - riigimajja. Kuna päevakorral on ministeeriumite administratiivkulude vähendamine, siis võib see anda olulist säästu halduskuludes. Ühtlasi teeks ühe peatuse poe põhimõtte rakendamine oluliselt lihtsamaks teenuse saamise klientidele, kes sageli peavad lubade taotlemiseks vms. käima mitmes ametkonnas. Samuti looks ametnike koondumine ühte kohta võimalusi sünergiaks ja koostööks. Vastava poliitika rakendamine eeldaks ametkondadevahelisi läbirääkimisi, mida saab koordineerida kas Riigikantselei või regionaalministri büroo vastava valitsusprogrammi raames Eelneva soovituse teostamisel võivad selguda ka võimalused valitsusasutuste nn. tagakontorite 27 paigutamiseks maakondadesse. Osade funktsioonide kolimine oluliselt odavama kinnisvara ja tööjõu piirkonda võib anda arvestatava säästu. (Maakonna)linnades paiknevatele väiksematele asutustele on iseloomulik personali stabiilsus. Rootsis 28 on riigi tagakontori- ja militaarasutuste paigutamise ning hilisema restruktureerimise poliitika olnud mitmel juhul aluseks ka uute piirkondlike ettevõtluste ja koguni klastrite tekkel (nt. Gävle maa-ameti üksuse ümber tekkinud GIS- ja mobiilpositsioneerimise klaster ja Kalmari militaarkeskuse asemele kujunenud TIME (Telecom, Information, Media and Entertainment) klaster) Regioonide strateegilised arendusmeetmed Analoogses olukorras, kus esmasektor ja töömahukas tootmine vähendab väljaspool suurlinnu hõivet, on olnud kõik hõredama asustuse ja kasvanud tööviljakusega arenenud riigid. Hoolimata rakendatud poliitikatest ei ole kohalikul (NUTS V) ruumitasandil enamasti suudetud ebasoovitavat väljarännet ohjata. Küll on ennekõike just teadmus- (ülikoolid ja kolledžid (vt. joonis 9-1), tehno- ja teaduspargid) ja muu avaliku infrastruktuuri suunatud investeeringute abil 29 suudetud hoida ja kohati ka kasvatada NUTS III tasandi keskuste ja neid ümbritsevate linnaregioonide elanikkonda ja elatustaset ning tasakaalustada suurlinnade ja ääremaa arenguvahesid 30. Viimased 20 aastat on analüütiline ja poliitikate diskussioon keerelnud regionaalsete innovatsioonisüsteemide (RIS) ja nendega seotud innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikate ümber. Hõreda asustusega Põhja- ja teiste 27 Inglise keeles back-office. Ennekõike tulevad siin kõne alla arhiivid, kõnekeskused (vt. 9.2) jm. kindlate rutiinsemate funktsioonidega tegevused, kus puudub vajadus pidevaks suhtluseks. 28 Rootsis toimunud suuremastaabilist riigiasutuste laialipaigutamise poliitikat on ka kritiseeritud, kuna see tekitas palju lisareisimist, inimressursi kadu jms. 29 Regionaalpoliitika algusaegadel oli siiski valdavalt tegemist (sarnaselt ELi kohesioonipoliitikaga) valitsuste otseste investeeringutega vähemarenenud piirkondade infrastruktuuri ning mitmesuguste grantide ja toetustega. Paraku osutusid need ülalt-alla toetuste põhised poliitikad vähetõhusaks, kuna moonutasid regioonide majandusstruktuuri, muutes sel moel loodud ettevõtted toetustest sõltuvaks. Ettevõtted, mis toetuste ajel vastavad töökohad lõid, said ebaefektiivselt edasi toota ja ei vaevunud investeerima konkurentsivõime kasvu: uutesse tehnoloogiatesse, innovatsiooni, T&A-sse. 30 Teistsugune pilt avaneb Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia ja Aafrika arengumaades, kus suurimad linnad on kasvanud kogu riigi arvel ja arenguvahed ääremaaga oluliselt suuremad. 141

142 Joonis 9-1. Põhjamaade regionaalse kõrgharidusmaastiku tihenemine Allikas: Nordregio