Põiehäired ja nende ravi Inga Zopp SM Keskus Lääne -Tallinna Keskhaigla
Urotrakti anatoomia Neerud 1 2 ml/min Põis Normaalne maht 350 450 ml 4 6 x ööpäevas Sfinkterid Vaagnapõhja lihased
Põiehäired, inkontinents Inkontinents tahtele allumatu uriini leke, mis on muutunud inimesele sotsiaalseks ja hügieeniliseks probleemiks ~5-8% kogu elanikkonnast Naistel sagedamini kui meestel 15-30% vanematel naistel 50% hooldekodudes 50% õdede koduvisiitide patsientidest
Põietegevuse kontroll Tsentraalne kontroll pons (lüliti) Perifeerne kontroll sümpaatiline NS lõõgastab detruusorit, soodustab sfinkterite kontraktsiooni parasümpaatiline NS detruusori kontraktsioon somaatilised närvid vaagnapõhja lihased, välimine sulgurlihas
Urineerimine Kogumisfaas tühjendamine on reflektoorselt takistatud madal põiesisene rõhk (silelihaste plastilisus) uriini kogus 350 500 ml põiesisese rõhu tõus algab tühjenemisfaas
Urineerimine II: Tühjenemisfaas rõhuretseptorid aktiveeruvad sümpaatilise NS ja somaatiliste kiudude inhibeerumine ureetra sfinkter lõõgastub põie kontraktsioon põiesisese rõhu tõus urineerimine
Inkontinentsus Stressinkontinents Tunginkontinents Segatüüpi (stress+tunginkontinents) Ülevooluinkontinents Totaalne inkontinents
Stressinkontinents Uriini leke kõhusisese rõhu tõusul ilma detruusori kontraktsioonita Ravi: vaagnapõhja lihaste treening põietreening urineerimisgraafik kaitsesidemed
Detruusori hüperrefleksia tunginkontinents Uriinileket põhjustab põielihase kontraktsioon, kui inimene püüab mitte urineerida Sagenenud urineerimine, kiire vajadus, pakitsus leke Öine (alla)kusemine
Detruusori hüperrefleksia II Ravi: ravimid põietreening/põiekaart vaagnapõhja lihaste treening PEK kaitsesidemed kirurgiline ravi
Uriini retensioon Osaline või täielik Inkontinents on tingitud ülevoolust (ilma detruusori kontraktsioonita) Põhjused: neuroloogilised farmakoloogilised anatoomiline takistus kortikaalne
Uriini retensioon II Ravi: PEK urineerimisgraafik püsikateeter epitsüstostoom α-adrenoblokaatorid (Prasozin) kaitsesidemed kirurgiline ravi
Jääkuriin Normaalselt ei ole Lubatav max kogus 100 ml Mõõtmine: peale iseseisvat urineerimist kateetriga BladderScanneriga
Riskid seoses jääkuriiniga Põie limaskesta ärritus urineerimise sagenemine Sagedased tsüstiidid Põiekivid Neerukahjustus
Puhas enesekateteriseerimine 1972 Lapides Puhas versus steriilne kateteriseerimine 1 6 x ööpäevas 1 kateetri kasutusaeg max kuni 1 nädal Max ühekordne uriinikogus 500 ml
Kodune eneseabi inkontinentsi korral Päevik jälgida 1 2 nädala vältel sümptomeid ja inkontinentsi episoode Regulaarselt WC-sse Sobiv riietus Öösel vajadusel kusepudel, potitool Treeningud Kõhukinnisuse ravi
Tsüstiidid ehk põiepõletikud Väga sagedased Sageli ei pruugi sümptomid olla selgelt äratuntavad Riskifaktorid: Suur kogus jääkuriini Ebaadekvaatne vedelikutarbimine Lamatised Alimentaarne nälgus
Tsüstiidid II Ravi, profülaktika: Vedelikutarbimine Leesikatee Tablettravi Jõhvika- või õunamahl Asümptomaatilisi komplitseerumata tsüstiite sageli tablettraviga ei ravita
SM-le iseloomulikud põieprobleemid sage urineerimine öine urineerimine inkontinents raskused urineerimise alustamisel raskused põie tühjendamisel - osaline või täielik uriinipeetus jääkuriin tsüstiidid
Ravi üldpõhimõtted medikamentoosne ravi (ehk ravi ravimitega) retensioonitüüpi põiehäirete (ehk uriinipeetusega põiehäirete) ravivalik nr.1 puhas enesekateteriseerimine treeningud; kaitsesidemed vajadusel pikaajaliste kateetrite, kirurgiliste meetodite kasutamine NB!!! Mida varasem ja süstemaatilisem on ravi, seda paremat ja pikaajalisemat tulemust võib loota
Tänan tähelepanu eest!