Sümpaatiline närvisüsteem. Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm

Transcript

1 Sümpaatiline närvisüsteem Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm Tartu 2012

2 Ettekande kava Vegetatiivne närvisüsteem ja selle osad Süpaatiline närvisüsteem Ehitus Erutuse ülekanne Mediaatorid ja nende inhibitsioon Mõjustuse toime sõltuvalt retseptori liigist Mõjustused efektorelunditele Neerupealise säsi ja süpaatilise närvisüsteemi seos

3 Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem Ei allu tahtele Organismi siseministeerium Innerveerib põhiliselt: Silelihaseid Näärmeid Südant

4 Vegetatiivse närvisüsteemi funktsioon Sisekeskkonna konstantsuse (homöostaas) säilitamine Sisekeskkonna kohanemine organismi koormamisel Lisaks homöostaasiga kaudselt seotud ülesanded: Suguelundite ja silma sisemiste lihaste tegevuse neuraalne kontroll

5 Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus Sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiline närvisüsteem Soole närvisüsteem

6

7 Vegetatiivsed ganglionid Terminaalsete neuronite rakukehade kogumikud Preganglionaarne neuron lähtub kesknärvisüsteemist ja siseneb vegetatiivsesse ganglionisse Postganglionaarne neuron lähtub vegetatiivsest ganglionist ja lülitub efektororganisse

8 Vegetatiivne ganglion

9 Sümpaatilise ehk torakolumbaalse närvisüsteemi ehitus Preganglionaarsed neuronid seljaaju C 8, Th 1-12, L 1-3 Ventraaljuur Rami communicantes albi Paaritud prevertebraalsed ganglionid Paarilised paravertebraalsed ganglionid Truncus sympaticus

10

11 Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon Aktiveerib kesknärvisüsteem Kontrollkeskusteks ajukoor, hüpotalamus, ajutüvi ja seljaaju

12 Sünapsite lokalisatsioon Peapiirkonna ganglionid ganglion cervicale superius ganglion cervicale medium ganglion stellatum Truncus sympaticus 4 ülemist rinnasegmenti Kõhu- ja vaagnaõõne ganglionid ganglion coeliacum ganglion mesentericum superior ganglion mesentericum inferior

13 Ehituslik omapära Truncus sympaticus Sümpaatilised ganglionid on elundikauged Postganglionaarsed aksonid on pikad

14 Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele Mediaatoriks atsetüülkoliin Retseptorid Nikotiinergilised Kõigis autonoomsetes ganglionites Nikotiin omab sarnast toimet kui atsetüülkoliin Muskariinergilised Asuvad efektoril Muskariin omab sarnast toimet kui atsetüülkoliin

15 Mediaatorite inaktivatsioon Nikotiinergilised reteptorid kvaternaarsed ammooniumialused (ganglioblokaatorid) Ligandi poolt juhitud ioonkanalid Muskariinergilised retseptorid atropiin Leidub karumustikas

16 Erutuse ülekanne postganglionaarselt elundilt efektorelundile Adrenergilised sünapsid Ülekandeaineks on katehhoolamiinid Noradrenaliin Adrenaliin Isoproterenool (organismis ei leidu)

17 Adrenoretseptorid Vahendavad erutust efektorelundile Rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis reageerivad katehhoolamiinidega Farmakoloogiliste kriteeriumide alusel jaotatakse kahte rühma: α-retseptorid β-retseptorid (β1- ja β2-retseptorid)

18 Retseptorid Enamikul elunditest ja kudedest nii α- retseptorid kui ß-retseptorid Antagonistlikud efektid Füsioloogiline vastus sõltub sellest, kas ülekaalus on α- või β-adrenergiline toime

19 α-adrenergiline retseptor Noradrenaliin, adrenaliin ja isoproterenool on järjest nõrgeneva toimega NA>A>I Toime on blokeeritav α-blokaatoritega Nende stimulatsioon kutsub esile: naha ja limaskestade veresoonte ahenemise silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni insuliini sektretsiooni pidurdumise

20 β-adrenergiline retseptor Isoproterenool, adrenaliin ja noradrenaliin on järjest nõrgeneva toimega I>A>NA Võib jagada β1- ja β2-retseptoriteks Toime on blokeeritav β-blokaatoritega Nt dikloroisoproterenool

21 β1-adrenoretseptorid Peamiselt müokardis ja neerudes Nende stimulatsioonil: suureneb Ca-ioonide sissevool rakku erutuvus tõuseb intensiivistub lipolüüs elavneb insuliini sektretsioon südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud tugevneb

22 β2-adrenoretseptorid Nende stimulatsioonil: Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust Lõõgastuvad silelihased bronhides emakas seedetraktis skeletilihaste veresoontes Transmitteri seondumine kutsub esile camp tekke rakusisese proteiinkinaasi aktivatsioon

23

24 Mõju efektorelunditele (3)

25 Mõju efektorelunditele (4)

26 Neerupealise säsi Kogumik muundunud sümpaatilistest postganglionaarsetest neuronitest Aktivatsioon preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu

27 Katehhoolamiinide vabanemine neerupealise säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt

28 Neerupealise katehhoolamiinid Toimivad samadele sümpaatilise närvisüsteemi efektoritele Olulised efektorelunditele, millel neuraalne kontroll vähene või puudub nt arterite tunica media

29 Adrenaliini ja noradrenaliini toime katehhoolamiinide segus 80% adrenaliini ja 20% noradrenaliini Sarnasused: Tõstavad südameaktiivsust Ahendavad veresooni Laiendavad lihaseid varustavaid veresooni Ainevahetuse hormoonid

30 Adrenaliini ja noradrenaliini toime Erinevused: Adrenaliin stressiolukorras olulisem Soodustab kiiret glükoosi vabastamist glükogeenist Noradrenaliin stimuleerib lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas Energiaga varustamine võtab kauem aega Erinevad retseptorsüsteemid α- ja ß- retseptorsüsteemid

31 Kasutatud kirjandus 1) Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu ) Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ ) mic-nervous-system/ 4) ionaalsed-ja-struktuursed-muutusedjoutreeningul/2