KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod

Σχετικά έγγραφα
Gümnaasiumi füüsika ainekava

Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.

Füüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu

Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja

Füüsika. 2. Õppeaine kirjeldus

Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega

Füüsika. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus

Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile

Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium

Ainekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine

FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile

Praktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused

FÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid

FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv

FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)

FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused

Tallinna Südalinna Kool

ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA

GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

Füüsika. teemad 1-8. Karli Klaas

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika

= 5 + t + 0,1 t 2, x 2

III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika

Füüsika täiendusõpe YFR0080

FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine

FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass

FÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik

Põhivara aines Füüsika ja tehnika

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid

s isukord Õpiku lugejale... 7

PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?

Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Füüsika geograafias ehk geograafia füüf. üüsikas. Erkki Soika. Geograafiaõpetajate sügiskool 2013

Ülesannete lahendamise metoodika

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk

Opti Optika Valgus Valgusallikas Infravalgus Ultravalgus sirgjooneliselt Hajuvas valgusvihus

ISS0050 MÕÕTMINE. Teine loeng

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP Eksam

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

Coulomb i seadus Coulomb i katsed Coulomb i seadus. Punktlaeng Elektrikonstant...

Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri

Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

ENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II

1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM FÜÜSIKA 16. JUUNI Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: MEELESPEA

Töö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga).

PLASTSED DEFORMATSIOONID

Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!

M E H A A N I K A KINEMAATIKA Sirgjooneline liikumine

ÜHIKANALÜÜS I Õppevahend TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2017

Lisa 1.1. Elektrivoolu tekkemehhanism Lisa 1.2. Ohmi seadus Lisa 1.3. Elektrimõõtmised...64

2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused

4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Ülesanded aines Füüsikaline maailmapilt

5 Elektrimahtuvus. 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) 5.2 Mahtuvuse mõiste Q C = U

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid

Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad

Kosmoloogia Lühikonspekt

ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA

Kineetiline ja potentsiaalne energia

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Deformatsioon ja olekuvõrrandid

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad

Ehitusmehaanika harjutus

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED

Deformeeruva keskkonna dünaamika

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. V. Väinaste. Kehade pöördliikumine

9. AM ja FM detektorid

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE

I KURSUS - FLA I OSA - FÜÜSIKA UURIMISMEETOD ENN KIRSMAN

Transcript:

1 KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS 1. Füüsika uurimismeetod Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine, mõõtühik, mõõtühikute süsteem, mõõtemääramatus, etalon, mõõtesuurus, mõõdetava suuruse väärtus, mõõtetulemus, mõõtevahend, mudel, taatlemine. 2. Füüsika üldmudelid Mõisted: füüsikaline objekt, füüsikaline suurus, skalaarne ja vektoriaalne suurus, pikkus, liikumisolek, kiirus, aeg, kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine, laine, vastastikmõju, jõud, aine, väli, kiirendus, inerts, mass, töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasutegur. Ühikud: meeter, sekund, meeter sekundis, meeter sekundis sekundi kohta, kilogramm, njuuton, džaul ja vatt. II MEHAANIKA 3. Kinemaatika Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem. Teepikkus ja nihe. Kinemaatika. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. 4. Dünaamika Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused.jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud.. Impulsi jäävuse seadus. Raskusjõud. Rõhumisjõud ja rõhk. Elastsusjõud. Hooke i seadus. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. 5. Võnkumised ja lained Võnkumine kui perioodiline liikumine. Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained. Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon.

2 6. Jäävusseadused mehaanikas Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas. III ELEKTROMAGNETISM 7. Elektriväli ja magnetväli Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus. Elektrivool. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Ampere i seadus. Püsimagnet ja vooluga juhe. Elektri- ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon. 8. Elektromagnetväli Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge. Faraday katsed. Magnetvoo mõiste. Faraday induktsiooniseadus. Lenzi reegel. Kondensaator ja induktiivpool. Mahtuvus ja induktiivsus. Elektromagnetvälja energia. 9. Elektromagnetlained Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. Optika õpetus valguse tekkimisest, levimisest ja kadumisest. Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses 10. Valguse ja aine vastastikmõju Valguse peegeldumine ja murdumine. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega. Kujutise tekitamine läätse abil ja läätse valem. Valguse dispersioon. Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraalanalüüs. Valguse kiirgumine. IV ENERGIA 11. Elektrivool Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seaduse olemus. Juhi takistus ja aine eritakistus. Metallkeha takistuse sõltuvus temperatuurist. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus 12. Elektromagnetismi rakendused Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ja kasutamine. Generaator ja elektrimootor. Faas ja neutraal. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused.

3 13. Soojusnähtused Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur kui soojusaste.ideaalgaas ja reaalgaas. Isoprotsessid.. Mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. 14. Termodünaamika ja energeetika alused Soojusenergia muutmise viisid: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekande liigid: otsene soojusvahetus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Soojushulk. Termodünaamika I printsiip, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ja tehnikas. Termodünaamika II printsiip. V MIKRO- JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 15. Aine ehituse alused Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. Veeaur õhus. Õhuniiskus. Küllastunud ja küllastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus. Faasisiirded ja siirdesoojused. 16. Mikromaailma füüsika Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Nüüdisaegne aatomimudel. Aatomi kvantarvud. Aatomituuma ehitus. Seoseenergia. Tuumareaktsioonid. Tuumaenergeetika ja tuumarelv. Radioaktiivsus. Poolestusaeg. 17. Megamaailma füüsika Vaatlusvahendid ja nende areng. Tähtkujud. Taevakaardid. Maa Päikesesüsteemi koostis, ehitus ja tekkimise hüpoteesid. Päike ja teised tähed. Tähtede evolutsioon. Galaktikad. Meie kodugalaktika Linnutee. Universumi struktuur. Suur Pauk. Universumi evolutsioon.

4 NÄIDISÜLESANDED I osa küsimused on äratundmise tasemel küsimused. Need on valikvastustega küsimused, mis võimaldavad hinnata põhivara tundmist ja orienteerumist füüsika keeles. Küsimustes leiavad kajastamist füüsikalised suurused nende tähised, ühikud, definitsioonvalemid; seadused, sõltuvused, seosed nende sisuline mõistmine; füüsikalised nähtused nende seletamine. Näidis 1 Missugused kaks füüsikalist suurust on vektorid? Tähista valik ristikesega. Näidis 2 Missugused järgmistest väidetest on õiged?

5 II osa küsimused on reprodutseerimise tasemel küsimused on füüsikaliste suuruste ja nende tuletatud ühikute definitsioonid, füüsika seaduste, printsiipide, ja nähtuste kirjeldused, millega seletatakse. Näidis 3 Kirjutage elektrivälja tugevuse definitsioonvalem. Selgitage valemis esinevad tähistused. Joonestage elektrivälja tugevuse vektor. a... b.... Näidis 4 Missugused kaks antud graafikutest kirjeldavad isotermilist protsessi? ( V gaasi ruumala, p rõhk ja T absoluutne temperatuur)

6 Näidis 5 Leia kaks joonist, millel on õigesti kujutatud kiirte käik valguse murdumisel Valik III osa ülesanded on füüsika arvutusülesanded. Näidis 6 Keha liikus muutuva kiirusega allpool toodud graafiku kohaselt. Vastake järgmistele küsimustele. a) Millised olid kiirendusega liikumise kiirendused kogu vaqatlusaja (20s) jooksul? b) Kui pika tee läbis keha esimese 4,0 s jooksul? c) Kui pika tee läbis keha kogu vaatlusaja (20s) jooksul? d) Milline oli keha keskmine kiirus ajavahemikus 8.0 10 s?

7 Näidis 7 On antud vooluahel, kus takistused R1 = 1,0Ω, R2 = 4,0Ω, R3 = 1,2Ω ja R4 = 4,0Ω, R4 = R5 = 4,0Ω. Vooluallika sisetakistus on 2,0Ω. Voolutugevus läbi takisti R1 on 2,0A. Leidke pinge punktide C ja D vahel ning vooluallika elektromotoorjõud.