ISS0050 MÕÕTMINE. Teine loeng
|
|
- Πολωνα Παπαδόπουλος
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 ISS0050 MÕÕTMINE Teine loeng Sügis 2016 Martin Jaanus U , Õppetöö :
2 Teemad Ühikud Kordajad Etalonid
3 Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikalise suuruse võrdlemine katselisel teel teise suurusega, mille väärtus on võetud ühikuks. Mõõdame: füüsikalist suurust katselisel teel tehnilise vahendite abil
4 Omaduste võrdlemine Objektid (esemed, nähtused, protsessid, ained, isikud, masinad) Omaduste võrdlemine Meie maailmas on asjad võrreldavad. Kuidas seda teha? Mis on tulemuseks? Millised omadused on võrreldavad? objektid > omadused > mõõtmine Objekte kirjeldatakse omadustega (properties,свойства). Omadus on tunnus, mille järgi saab eristada kedagi/midagi. kirjeldab objektidevahelist suhet. tekitab objektides struktuuri.
5 Omaduste võrdlemine Kuuluvus hulka (ekvivalentsi suhe) jagab objektid klassideks klassifitseerib. Kontrollitakse objekti kuuluvust klassi. Klasse omavahel ei võrrelda (ei järjestata), nn. nominaalne skaala. näide: omadus VÄRVUS (diskreetne korrastamata hulk) juuste värvus: blond, brünett, punapea, satään,... värvuse täpsustus: küllastus, heledus,... näide: raamatud raamatukogus meditsiin, äri, ajalugu, arvutid, sõnaraamatud,... probleem: mõni objekt on mitmes klassis arvutialased sõnaraamatud, meditsiini ajalugu,...
6 Omaduste võrdlemine Korrapärastatud skaala järjestus omaduse suuruse järgi pallid, punktid, hinded,... skaala on tinglik, ei ole oluline 0 olemasolu, puudub ühik. proportsionaalsuse mõiste puudub (mitteaditiivne) Ei saa küsida Mitu korda on üks suurem kui teine. näide: mineraali kõvadus maavärina, tormi, tuule,... tugevus pallides, bensiini oktaanarv, tudengi hinded, sport, sotsioloogia, poliitika. kasutatakse mõistet suurus (quantity / величина ) objekte klassi sees ei järjestata
7 Omaduste võrdlemine Omadust iseloomustatakse arvuga ( mõõtmine) Olemas on ühik standartne objekt väärtusega 1 saab määrata kauguse (meetrika) Kasutatakse mõistet väärtus (value, значеие) Mitmemõõtmelised - omadust kirjeldatakse mitme arvuga impedants (sin U/I), vektorid kolmemõõtmelises ruumis, vererõhk (alumine, ülemine). Kasutatakse mõistet olek.
8 Omaduste võrdlemine Objekti kirjeldatakse objekti mudeliga (hulk tunnuseid). kasutatakse: sorteerimine, diagnostika, äratundmine, Objekt-> omadused-> järeldus. Näited: pirukas (suurus, kaal, maitse, lõhn,...) --> söögikõlbulik tervis (t, vererõhk, nägemine,kuulmine,)...-->autojuhiluba
9 Omaduste võrdlemine Mitte segi ajada objekti ja selle omaduse nimetust! Näited: Objekt resistor kondensaator induktor (pool) pind keha Omadus takistus mahtuvus induktiivsus pindala mass Ühel objektil võib olla mitu omadust. Mõned on olulised, mõned ebaolulised ( näiteks resistoril värvus ).
10 Omaduste võrdlemine Suurus (quantity, величина ) Objektil (kehal/nähtusel/ainel) on palju omadusi. Suurus on omadus, mida saab eristada teistest omadustest ja kvantitatiivselt määrata sama liiki omaduste hulgas. Suurus Objektid Maja Tahvelarvuti Vihm Tudeng Jõgi Pikkus 15 m 20 cm 1.7 m 100 km Temperatuur 290K 300 K 280 K 309 K 275 K Mass 100 t 200 g 150 t 80 kg Energia 10 W 12 MW 150 W 2 GW Ühine paljudele objektidele. Väärtus on erinev või puudub. Hind Füüsikaline suurus on määratud füüsikavõrranditega Majanduslik suurus (väärtus, hind, maksumus)
11 Omaduste võrdlemine Suuruste süsteem on sõltuvustega seotud suuruste kogu kus põhisuurused valitakse vabalt tuletatud ühikud avaldatakse põhiühikute kaudu. Põhisuurused (base q./основя в.) on sõltumatud Pikkus, mass, aeg, voolutugevus, ainehulk, temperatuur, valgustugevus Tuletatud suurused ( derived q./производная в.) kiirus, jõud, pinge, energia
12 Omaduste võrdlemine Mõned suurused on: Loenduvad (naturaalarv e. positiivne täisarv, objektide arv mingis realisatsioonis ) Aditiivsed (liidetavad suurused, võib jagada osadeks, mõõta osad ja summeerida. (pikkus, mass, energia, kulu,...) On väärtus 0 (omaduse puudumine) ja ühik 1. Mitteaditiivsed (aeg, temperatuur). Neid suuruseid ei saa liita, väärtus 0 on kokkuleppeline, saab liita intervalle.
13 Omaduste võrdlemine Suuruse dimensioon (dimension /размерность ) väljendab suuruse seost põhisuurustega dim X=L a M b T c... dim v = LT -1 -kiirus dim E = ML 2 T -2 -energia, dim A = ML 2 T -2 -töö, (mõnedel suurustel on sama dim.!), dim K = 1 -dimensioonita, Suuruse dimensioon sõltub süsteemist, samal suurusel võib erinevates süsteemides olla erinev dimensioon. Dimensioon iseloomustab suurust kvalitatiivselt. Dimensioon võimaldab analüüsida suurustevahelisi seoseid.
14 Mõõtühikud Nõuded põhiühikutele põhiühikute realiseeritavus, säilivus, täpsus, ülekanne etalonide mittehävitatavus järjepidevus praktikas kasutatavatele suurustele nimetus: kg, m, A, V,.. jääb samaks, kuid väärtus võib muutuda uue definitsiooniga (1990.a. muutus 1Ω -1, võrra ) Tuletatud suuruste ühikud määratakse valemiga süsteemis on igal suurusel üks kindel ühik tehes tehteid füüsikavõrrandite kohaselt saame tulemuseks sama süsteemi ühiku. Ühikutel on nimed ja tähised, suurusi saab esitada ühes või teises ühikute süsteemis, neid saab ümber arvutada.
15 Mõõtühikud Suhtelised ühikud: %,, ppm, db, oktav, dekaad,... Tähistavad ühe ja sama omaduse kahe väärtuse suhet: võimendust, kontsentratsiooni, sumbuvust, peegeldust, kasutegurit
16 Mõõtühikud Mõõtühikud on välja kujunenud ajalooliselt (traditsioonid),igas riigis erinevad. Inimese mõõtmete ja tegevusega seotud ühikud,(jard, jalg, toll, penikoorem...). Ebatäpsed. Suur Prantsuse Revolutsioon Aitab kuninglikest traditsioonidest! Meetermõõdustik Parempoolne liiklus
17 Mõõtühikud Rahvusvahelised kokkulepped 1881 a. Pariis, meetermõõdustik, kümnendüsteem. SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem.(système International d'unités). Kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. Kohustuslik kasutada Eesti Vabariigi majandustegevuses, õppetegevuses ja halduses.
18 Etalonid Etalon (primary standard,эталон) on mõõtevahend füüsikalise suuruse realiseerimiseks. Etalon on kokkulepe. Nimetus säilib, väärtus võib ajas muutuda. Etalonid on ametlikud, nad defineeritakse ja ehitatakse nad on sertifitseeritud, atesteeritud, litsenseeritud, kuid ei ole üldiselt parimad. Juriidiline dokument on tähtsam kui reaalne väärtus (!) vastutus delegeeritakse etalonidele (vale mõõtmine --> kohtulahend --> kahjunõue)
19 Etalonid
20 Põhiühik meeter (m) Füüsikaline suurus pikkus. Algne definitsioon (1791) : 1 10,000,000 teepikkusest Maa ekvaatorist põhjapooluseni piki Pariisi läbivat meridiaani. Praegu kehtiv definitsioon : "Meeter on vahemaa, mille valgus läbib ajavahemikus sekundit 17. CGPM (1983, resolutsioon 1, CR, 97) 1889.a. Meetermõõdustiku Konventsiooni I kongress 31 etaloni, materjal: Pt + Ir, 0 ºC -soojuspaisumine -mehh. jäikus -ajaline stabiilsus
21 Põhiühik kilogramm (kg) Füüsikaline suurus mass. Algne definitsioon : Kilogramm on liitri vee mass (1794). Praegu kehtiv definitsioon : "Kilogramm on massi mõõtühik; see on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga." 3. CGPM (1901, CR, 70) silinder d=h=39 mm (90% Pt + 10%Ir) kõvem korrosioonikindlam mittemagnetiline elektrit juhtiv hoitakse klaaskuplite all kontrollitakse 10 aasta tagant 1883.a. valmistati ja 1889.a. loositi etalonid
22 Põhiühik sekund (s) Füüsikaline suurus aeg. Algne definitsioon : Ööpäev on jagatud 24 tunniks, mis on omakorda jagatud 60 minutiks ja iga minut omakorda 60 sekundiks. Praegu kehtiv definitsioon : "Sekund on tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse võnkeperioodi kestus. 13. CGPM (1967/68, resolutsioon 1; CR, 103) Selles definitsioonis peetakse silmas paigalseisvat tseesiumi aatomit temperatuuril 0 K."(Lisatud aastal 1997 CIPM poolt)
23 Põhiühik amper (A) Füüsikaline suurus voolutugevus. Algne definitsioon : Elektrokeemiliselt kui voolutugevus, mille mõjul ladestub hõbenitraadi lahusest milligrammi hõbedat sekundis. ( rahvusvaheline amper ) Praegu kehtiv definitsioon : "Amper on konstantne selline elektrivool, mis põhjustaks kahes paralleelse lõpmatu pikkusega ja tühise ristlõike pindalaga elektrijuhi vahel jõu njuutonit meetri kohta, kui need juhid asuvad teineteisest 1 meetri kaugusel vaakumis." 9. CGPM (1948) jõud arvutatakse ümber teisele juhtme kujudele ja on seotud teise põhiühikuga: kg
24 Põhiühik kelvin (K) Füüsikaline suurus termodünaamiline temperatuur. Algne definitsioon : Celsiuse skaala: Kelvini skaalas ühtib ühe kraadine temperatuuri muutus Celsiuse skaala 1 kraadise temperatuurimuutsega, kuid see on termodünaamiline skaala (0 K on absoluutne null). Praegu kehtiv definitsioon : "Kelvin, termodünaamilise temperatuuri ühik, on murdosa 1 273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist." 13. CGPM (1967/68, resolutsioon 4; CR, 104) (täpsustati aastal 2005)
25 Põhiühik mool (mol) Füüsikaline suurus ainehulk Algne definitsioon : Aatommass või molekulmass jagatud molaarmassi konstandiga, 1 g/mol. Praegu kehtiv definitsioon : Mool on kogus ainet, mis sisaldab sama palju elementaarseid objekte kui kilogrammi süsinik CGPM (1971, resolutsioon 3; CR, 78)
26 Põhiühik kandela (cd) Füüsikaline suurus valgustugevusˇ. Algne definitsioon : Baseerub standardse küünla valgustugevusel. Praegu kehtiv definitsioon : "Kandela on valgustugevus etteantud suunas valgusallika jaoks, mis kiirgab monokromaatset kiirgust sagedusel Hz ja mille kiirgustugevus antud suunas on 1/683 vatti steradiaani kohta. 16. CGPM (1979, resolutsioon 3; CR, 100)
27 Tuletatud mõõtühikud Nimetus Sümbol Füüsikaline suurus Avaldis teiste ühikute kaudu Avaldis SI põhiühikute kaudu herts Hz sagedus 1/s s 1 radiaan rad nurk m/m dimensioonitu steradiaan sr ruuminurk m2/m2 dimensioonitu njuuton N jõud, raskus kg m/s2 kg m s 2 paskal Pa rõhk, pinge N/m2 kg m 1 s 2 džaul J energia, mehaaniline töö, soojushulk N m = C V = W s kg m 2 s 2 vatt W võimsus, kiirgusvoog J/s = V A kg m 2 s 3 kulon C elektrilaeng s A s A volt V pinge, elektromotoorjõud W/A = J/C kg m 2 s 3 A 1 farad F mahtuvus C/V kg 1 m 2 s 4 A 2 oom Ω takistus, impedants, reaktiivtakistus V/A kg m 2 s 3 A 2 siimens S elektrijuhtivus 1/Ω = A/V kg 1 m 2 s3 A2 veeber Wb magnetvoog J/A kg m 2 s 2 A 1 tesla T magnetiline induktsioon V s/m2 = Wb/m2 = N/(A m) kg s 2 A 1 henri H induktiivsus V s/a = Wb/A kg m2 s 2 A 2 Celsiuse kraad C temperatuur K suhtes K K luumen lm valgusvoog cd sr cd luks lx valgustatus lm/m2 m 2 cd bekrell Bq aktiivsus (lagunemisprotsesse sekundis) 1/s s 1 grei Gy (ioniseeriva kiirguse) neeldumisdoos J/kg m 2 s 2 siivert Sv (ioniseeriva kiirguse) ekvivalentdoos J/kg m 2 s 2 katal kat katalüütiline aktiivsus mol/s s 1 mol
28 Kordajad Liide Nimetuse tuletus Tähis Tegur jotta itaalia: kaheksa 10 3 järku Y zetta itaalia: seitse 10 3 järku Z eksa kreeka: kuus 10 3 järku E peta kreeka: viis 10 3 järku P tera kreeka: üleloomulikult suur T giga kreeka: hiiglasuur G 10 9 mega kreeka: suur M 10 6 kilo kreeka: tuhat k 10 3 hekto kreeka: sada h 10 2 deka kreeka: kümme da detsi ladina: kümme d 10-1 senti ladina: sada c 10-2 milli ladina: tuhat m 10-3 mikro kreeka: väike μ 10-6 nano ladina: kääbus n 10-9 piko itaalia: väikene p femto taani: viisteist f atto taani: kaheksateist a zepto ladina: seitse 10-3 järku z jokto ladina: kaheksa 10-3 järku y Lubatud kordsed ühikud Nimetus Sümbol füüsikaline suurus Seos teise suurusega minut min aeg 1 min = 60 s tund h aeg 1 h = 60 min ööpäev d aeg 1 d = 24 h nurgakraad nurk 1 = (π / 180) rad nurgaminut nurk 1' = (1 / 60) nurgasekund nurk 1'' = (1 / 60)' hektar ha pindala 1 ha = m 2 liiter l või L ruumala 1 L = 1 dm 3 tonn t mass 1 t = 10 3 kg
29 Kordajad Kasutatakse korraga vaid üht eesliidet. Ajaühikutel 1-st suuremaid eesliiteid ei kasutata ( Gs ) Küll aga kasutatakse näiteks ms - millisekund ). Lihtsam ja käepärasem on kui teha arvude asemel tehteid kordajatega. Näit (milli*kilo=1) Ehk Ohmi seadust kasutades kui pinge on voltides, ja vool milliamprites, tuleb takistus kilo-oomides.
30 Kordajad mõõtmed (m) vaadeldav Universum meie Galaktika (valgusaasta m) päikesesüsteem 10 7 maa 1 -inimene 10-2 putukas aatom aatomi tuum väikseim mõõdetav kaugus
31 Kordajad inimene: osakest, elab s universum: m, kg, osakest, s Pole vajadust kasutada arve Ei ole sellist objekti! Kus esineb väga suuri arve? Kombinatoorika, krüptograafia 70! ~
32 Reeglid! kirjutamise reeglid! ühiku nimetus: väikeste tähtedega (nt. volt), mitmus puudub! ühiku tähis: lõpus ei ole punkti (ei ole lühend!) eraldatakse arvust tühikuga 100 V üks eesliide mm 2 mitte kokku kirjutada teksti, ühiku nimetust ja tähist vale on: 4 kilogrammi/m 3, 50 g vett/m 3 Lühendid, mis on välja kujunenud teadlase nimest, kirjutatakse SUURE TÄHEGA, teised väiksega. (näit. V, Hz, T, F S ja s, lx, rad )
33 Tuletatud ühik volt (V) Pinge (V) ühik: volt (V) dimensioon: m 2 kg s -3 A -1 Westoni normaalelement 1893 (elektrokeemiline) Vn = 1,01854 V...1,01873 V 0,001 % triiv < 50 μv/aastas 1908.a. rahvusvaheline volt ±3* a. absoluutne volt ± 10-6 Pigestabilisaatorid (voltage reference) Texas Instruments REF50xx Vref = V, 0,05%, 3ppm/ºC Veidi viletsamad on integraalstabilisaatorid (näit 7805) Odav,kuid temperatuurist (ja veidi voolust ) sõltuv lahendus - diood. V in >0.7 V V out =0.7 V Praktikas kasutatakse stabilitroni (Zeneri diood)
34 Tuletatud ühik oom (Ω) Takistus (R) ühik: oom (Ω ) dimensioon: V/A 1908.a. rahvusvaheline oom ±5* a. absoluutne oom ± 10-6 etalontakisti (1 + 0,2*10-6 ± 0,3*10-6 ) materjali (Cu-Ni-Mn) temperatuuritegur ±10-6 1/K triiv: ±10-6 aastas Hall i efektil põhinev etalon (Klaus von Klitzing) Kvantefektid 1990.a. muudeti oomi 1,6*10-6 võrra
35 Detsibell (db) Kasutatakse kui suuruste diapasoon on väga suur Mobiiltelefon saatja 2 W, vastuvõtja 0.02 μw Kuulmine Kasutatakse ühikut bell (B), mis on võimsuste suhte kümnendlogaritm. ( Alexander Graham Bell). Praktiliseks kasutamiseks suur. Kasutatakse detsibelli X(dB) =10log(X/Xo) Korrutamine-jagamine muutub liitmiseks-lahutamiseks! Väga mugav kasutada signaalitöötluses. NB! Pinge ja voolu korral! Kuna võimsus on võrdeline pinge (ja ka voolu ) ruuduga siis. K(dB) =10log(V 2 /V 02 )=20log(V/V 0 )
36 Teised ühikute süsteemid US Customary System,British Engineering System, English Emperial System,English Customary Units Pikkus yard(yd) =3 ft (Henry I 1100 ) foot (ft) =12 =0,3045 m Kaal (!) pound (lb) =16 ounce (oz) =0,453.. kg Temperatuur F tc=(tf-32)*5/9º Soojushulk Btu 1 kwh=3213 Btu Rõhk psi =6,9 kpa GPM gallons per minute Kulu SCFM standard cubic feet per minute Maht gallon, barrel, pint,... käesoleval ajal baseerub SI etalonidel (!): 1 jard =0,9144 m täpselt, 1 nael =0, kg täpselt
Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!
Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II
ENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II AINEKURSUS MÕÕTMISTE ALUSED Dotsent RAIVO TEEMETS Tallinn 2012 Raivo Teemets 1 SISSEJUHATUS Mõõtmine on rahvusvaheliselt defineeritud kui meetmete kogum, mille eesmärgiks
Διαβάστε περισσότεραMÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP Eksam
MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP 2-1-0 Eksam 1(10) Tunniplaan iga nädal paaritul nädalal paaris nädalal AAR3450 Esmaspäev 14.00 VII-430 Loeng Rühmad: AAAB51, AAAB52 AAR3450 Teisipäev 12.00 VII-429 Harjutus
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Neljas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Teine loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραΓενική Φυσική. Μεγέθη & μονάδες. Φυσικά φαινόμενα. Μεγέθη και μονάδες 24/9/2014. Κωνσταντίνος Χ. Παύλου 1
Γενική Φυσική Κωνσταντίνος Χ. Παύλου Φυσικός Ραδιοηλεκτρολόγος (MSc) Καστοριά, Σεπτέμβριος 14 Μεγέθη & μονάδες 1. Φυσικό μέγεθος κατηγορίες μεγεθών 2. Αριθμητική τιμή σύστημα μονάδων 3. Το ιεθνές Σύστημα
Διαβάστε περισσότεραΕΙΣΑΓΩΓΗ ΣΤΗ ΧΗΜΙΚΗ ΜΗΧΑΝΙΚΗ
. ΕΘΝΙΚΟ ΜΕΤΣΟΒΙΟ ΠΟΛΥΤΕΧΝΕΙΟ ΣΧΟΛΗ ΧΗΜΙΚΩΝ ΜΗΧΑΝΙΚΩΝ ΕΙΣΑΓΩΓΗ ΣΤΗ ΧΗΜΙΚΗ ΜΗΧΑΝΙΚΗ ΣΩΤΗΡΗΣ ΤΣΙΒΙΛΗΣ, Καθ. ΕΜΠ Παραδόσεις μαθήματος, Ακ. Έτος 2018-19 1 ΒΑΣΙΚΕΣ ΔΙΑΣΤΑΣΕΙΣ ΜΟΝΑΔΕΣ ΜΕΤΡΗΣΗΣ Διάσταση Μήκος
Διαβάστε περισσότεραΤ.Ε.Ι. ΗΠΕΙΡΟΥ ΣΧΟΛΗ ΤΕΧΝΟΛΟΓΙΑΣ ΓΕΩΠΟΝΙΑΣ ΤΜΗΜΑ ΦΥΤΙΚΗΣ ΠΑΡΑΓΩΓΗΣ
Τ.Ε.Ι. ΗΠΕΙΡΟΥ ΣΧΟΛΗ ΤΕΧΝΟΛΟΓΙΑΣ ΓΕΩΠΟΝΙΑΣ ΤΜΗΜΑ ΦΥΤΙΚΗΣ ΠΑΡΑΓΩΓΗΣ ΕΡΓΑΣΤΗΡΙΑΚΕΣ ΑΣΚΗΣΕΙΣ ΓΕΩΡΓΙΚΩΝ ΚΑΙ ΘΕΡΜΟΚΗΠΙΑΚΩΝ ΚΑΤΑΣΚΕΥΩΝ ΜΕΡΟΣ ΠΡΩΤΟ ΓΕΩΡΓΙΚΕΣ ΚΑΤΑΣΚΕΥΕΣ Δρ. Μενέλαος Θεοχάρης Πολιτικός Μηχανικός
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραΑ. ΚΑΝΑΠΙΤΣΑΣ ΤΜΗΜΑ ΗΛΕΚΤΡΟΝΙΚΗΣ ΤΕΙ ΛΑΜΙΑΣ ΛΑΜΙΑ, 2006
ιαλέξεις στη ΦΥΣΙΚΗ Α. ΚΑΝΑΠΙΤΣΑΣ ΤΜΗΜΑ ΗΛΕΚΤΡΟΝΙΚΗΣ ΤΕΙ ΛΑΜΙΑΣ ΛΑΜΙΑ, 2006 Σηµειώσεις εποπτικό υλικό για το µάθηµα ΦΥΣΙΚΗ. Τα παρακάτω είναι βασισµένα στις διαλέξεις του διδάσκοντα. Το υλικό αποτελεί
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραTehnikatõlge Lk 1/ Ühikud (AV)
Tehnikatõlge Lk 1/10 25.2.2018 Ühikud Number, arv, suurus, väärtus Number ja arv Numbri ja arvu suhe on samasugune kui tähe ja sõna suhe. Kümnendsüsteemi numbrid on 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9. Araabia
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραΕισαγωγή Σε Βασικές Έννοιες Της Φυσικής
Εισαγωγή Σε Βασικές Έννοιες Της Φυσικής Φυσικά Μεγέθη Φυσικά μεγέθη είναι έννοιες που μπορούν να μετρηθούν και χρησιμοποιούνται για την περιγραφή των φαινομένων. Διεθνές σύστημα μονάδων S. I Το διεθνές
Διαβάστε περισσότεραΦυσικές και χημικές ιδιότητες
Φυσικές και χημικές ιδιότητες Φυσικές ιδιότητες Οι ιδιότητες που προσδιορίζονται χωρίς αλλοίωση της χημικής σύστασης της ουσίας (π.χ. σ. τήξεως, σ. ζέσεως, πυκνότητα, χρώμα, γεύση, σκληρότητα). Χημικές
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραΓενική Φυσική. Μεγέθη & μονάδες. Φυσικά φαινόμενα. Η παρατήρηση. Η παρατήρηση. Το πείραμα. Μεγέθη και μονάδες 24/9/2014. Κωνσταντίνος Χ.
Γενική Φυσική Μεγέθη & μονάδες Κωνσταντίνος Χ. Παύλου Φυσικός Ραδιοηλεκτρολόγος (MSc) Καστοριά, Σεπτέμβριος 14 1. Φυσικό μέγεθος κατηγορίες μεγεθών 2. Αριθμητική τιμή σύστημα μονάδων 3. Το ιεθνές Σύστημα
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραÜHIKANALÜÜS I Õppevahend TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2017
ÜHIKANALÜÜS I Õppevahend TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2017 Koostanud Vladislav Ivaništšev KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II Me oleme juba kokku puutunud ülesannetea, kus aine valem leiti ideaalaasi võrrandi
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραΕΙΣΑΓΩΓΗ ΣΤΗ ΧΗΜΙΚΗ ΜΗΧΑΝΙΚΗ
. ΕΘΝΙΚΟ ΜΕΤΣΟΒΙΟ ΠΟΛΥΤΕΧΝΕΙΟ ΣΧΟΛΗ ΧΗΜΙΚΩΝ ΜΗΧΑΝΙΚΩΝ ΕΙΣΑΓΩΓΗ ΣΤΗ ΧΗΜΙΚΗ ΜΗΧΑΝΙΚΗ ΣΩΤΗΡΗΣ ΤΣΙΒΙΛΗΣ, Καθ. ΕΜΠ Παραδόσεις μαθήματος, Ακ. Έτος 2019-20 1 ΒΑΣΙΚΕΣ ΔΙΑΣΤΑΣΕΙΣ - ΜΟΝΑΔΕΣ ΜΕΤΡΗΣΗΣ Διάσταση Μήκος
Διαβάστε περισσότεραKEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II
KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜHIKANALÜÜS II Füüsikalise Suuruse Dimensioon Füüsikalise suuruse dimensioon on avaldis astmes üksikliikme kujul, mis koosneb erinevates astmetes põhisuuruste sümbolite
Διαβάστε περισσότεραAnswers to practice exercises
Answers to practice exercises Chapter Exercise (Page 5). 9 kg 2. 479 mm. 66 4. 565 5. 225 6. 26 7. 07,70 8. 4 9. 487 0. 70872. $5, Exercise 2 (Page 6). (a) 468 (b) 868 2. (a) 827 (b) 458. (a) 86 kg (b)
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότερα2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused
2 2.1 Füüsikalised suurused Mass m Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SIsüsteemis on kilogramm. Jõud F Kehade vastastikuse mehaanilise
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
IS000 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 08 Kuues loeng Martin Jaanus U0-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 60 0, 56 9 3 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad Ajalised-
Διαβάστε περισσότεραELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS
Meede 1.1 projekt nr 1.0101-0386/IN660 Elektrotehnilise personali täiendkoolitussüsteemi väljaarendamine ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Täiendkoolituse õppematerjal Koostanud Raivo Teemets Tallinn 2007
Διαβάστε περισσότεραΚεφάλαιο 11 Παραρτήματα
11.1. Χρήσιμο μαθηματικό τυπολόγιο 11.1.1. Γεωμετρικοί τύποι Κεφάλαιο 11 Παραρτήματα Κύκλος ακτίνας r Εμβαδόν = Περίμετρος = 2 Σφαίρα ακτίνας r Όγκος = Εμβαδόν επιφάνειας = 4 Ορθός κύλινδρος ακτίνας r
Διαβάστε περισσότεραPošto pretvaramo iz veće u manju mjernu jedinicu broj 2.5 množimo s 1000,
PRERAČUNAVANJE MJERNIH JEDINICA PRIMJERI, OSNOVNE PRETVORBE, POTENCIJE I ZNANSTVENI ZAPIS, PREFIKSKI, ZADACI S RJEŠENJIMA Primjeri: 1. 2.5 m = mm Pretvaramo iz veće u manju mjernu jedinicu. 1 m ima dm,
Διαβάστε περισσότεραΠρόταση Ο ΗΓIΑ ΤΟΥ ΕΥΡΩΠΑΪΚΟΥ ΚΟIΝΟΒΟΥΛIΟΥ ΚΑI ΤΟΥ ΣΥΜΒΟΥΛIΟΥ
ΕΥΡΩΠΑΪΚH ΕΠΙΤΡΟΠΗ Βρυξέλλες, 27.9.2010 COM(2010) 507 τελικό 2010/0260 (COD) C7-0287/10 Πρόταση Ο ΗΓIΑ ΤΟΥ ΕΥΡΩΠΑΪΚΟΥ ΚΟIΝΟΒΟΥΛIΟΥ ΚΑI ΤΟΥ ΣΥΜΒΟΥΛIΟΥ περί προσεγγίσεως των νοµοθεσιών των κρατών µελών των
Διαβάστε περισσότερα2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE
Soojusõpetus 2 1 2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE 2.1. Mõõtmisteooria Füüsikalise suuruse üldise mõiste avab mõõtmisteooria. Mõõtmisteooria loogiline koht on enne füüsikakursust. Probleemide komplitseerituse
Διαβάστε περισσότερα8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.
TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραT~oestatavalt korrektne transleerimine
T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:
Διαβάστε περισσότερα1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline
1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine
Διαβάστε περισσότεραΔΙΑΣΤΑΣΕΙΣ ΚΑΙ ΜΟΝΑΔΕΣ
Σχολή Χημικών Μηχανικών, 2 ο εξάμηνο ΑΝΑΛΥΣΗ ΣΥΣΤΗΜΑΤΩΝ ΧΗΜΙΚΗΣ ΜΗΧΑΝΙΚΗΣ ΔΙΑΣΤΑΣΕΙΣ ΚΑΙ ΜΟΝΑΔΕΣ Γιώργος Μαυρωτάς, Επ. Καθηγητής Εργαστήριο Βιομηχανικής & Ενεργειακής Οικονομίας, Σχολή ΧΜ, ΕΜΠ Εισαγωγή
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότερα9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm
9 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Soojusõpetus Aineosake on aine kõige väiksem osake - kas aatom või molekul Potentsiaalne energia on kehadel või aineosakestel, mis teineteist
Διαβάστε περισσότεραFotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραΦυσική Αντικείμενο: χαρακτηριστικά της φύσης που μπορούν να μετρηθούν Σκοπός ποσοτική κ ορθολογική περιγραφή φυσικών φαινομένων
Φυσική Αντικείμενο: χαρακτηριστικά της φύσης που μπορούν να μετρηθούν Σκοπός ποσοτική κ ορθολογική περιγραφή φυσικών φαινομένων Ποσοτική περιγραφή μέτρηση τιμή σε φυσική ποσότητα μέτρηση με κατάλληλα όργανα
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie
Διαβάστε περισσότεραΗΜΥ 100 Εισαγωγή στην Τεχνολογία ιάλεξη 3
ΗΜΥ 100 Εισαγωγή στην Τεχνολογία ιάλεξη 3 12 Σεπτεµβρίου, 2005 Ηλίας Κυριακίδης Λέκτορας ΤΜΗΜΑ ΗΛΕΚΤΡΟΛΟΓΩΝ ΜΗΧΑΝΙΚΩΝ ΚΑΙ ΜΗΧΑΝΙΚΩΝ ΥΠΟΛΟΓΙΣΤΩΝ ΠΟΛΥΤΕΧΝΙΚΗ ΣΧΟΛΗ ΠΑΝΕΠΙΣΤΗΜΙΟ ΚΥΠΡΟΥ 2005Ηλίας Κυριακίδης,
Διαβάστε περισσότεραΕΡΓΑΣΤΗΡΙΟ ΕΝΟΡΓΑΝΗΣ ΑΝΑΛΥΣΗΣ
ΕΡΓΑΣΤΗΡΙΟ ΕΝΟΡΓΑΝΗΣ ΑΝΑΛΥΣΗΣ Οδηγός Συγγραφής Εργαστηριακών Αναφορών Εξώφυλλο Στην πρώτη σελίδα περιέχονται: το όνομα του εργαστηρίου, ο τίτλος της εργαστηριακής άσκησης, το ονοματεπώνυμο του σπουδαστή
Διαβάστε περισσότεραAS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.
AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines Füüsika ja tehnika
Põhivara aines Füüsika ja tehnika Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραΑπό τις διαλέξεις του μαθήματος του Α εξαμήνου σπουδών του Τμήματος. Κ. Παπαθεοδώρου, Αναπληρωτής Καθηγητής Οκτώβριος Δεκέμβριος 2013
Συγγραφή Τεχνικών Κειμένων Σχήματα, Πίνακες, Εικόνες, Αριθμοί Από τις διαλέξεις του μαθήματος του Α εξαμήνου σπουδών του Τμήματος Πολιτικών Μηχανικών και Μηχανικών Τοπογραφίας & Γεωπληροφορικής Κ. Παπαθεοδώρου,
Διαβάστε περισσότεραΗΜΜΥ 100 Εισαγωγή στην Τεχνολογία
University of Cyprus ptical Diagnostics ΗΜΜΥ 100 Εισαγωγή στην Τεχνολογία Διάλεξη 7 Αριθμοί με Σημασία! Μετρήσεις Μετρολογία Η επιστήμη των μετρήσεων Περιλαμβάνει τόσο πειραματικούς όσο και θεωρητικούς
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt
Põhivara aines LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt Maailmapilt on teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότερα= 5 + t + 0,1 t 2, x 2
SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad.
Διαβάστε περισσότεραStaatika ja kinemaatika
Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.
Διαβάστε περισσότεραΠαράρτημα 1: Μονάδες, Διαστάσεις και Μετατροπές (Units, Dimensions, and Conversions) 1 Υδρολογικές Ποσότητες
Παράρτημα 1: Μονάδες, Διαστάσεις και Μετατροπές (Units, Dimensions, and Conversions) 1 Υδρολογικές Ποσότητες Μπορούμε να ξεχωρίσουμε τις ποσότητες που συναντάμε στην Υδρολογία σε δύο κατηγορίες. Η πρώτη
Διαβάστε περισσότεραΔιάλεξη 2. Ηλεκτροτεχνία Ι. Κυκλώματα συνεχούς και Ηλεκτρομαγνητισμός. Α. Δροσόπουλος
Ηλεκτροτεχνία Ι Κυκλώματα συνεχούς και Ηλεκτρομαγνητισμός Α Δροσόπουλος Τμήμα Ηλεκτρολόγων Μηχανικών ΤΕ Σχολή Τεχνολογικών Εφαρμογών ΤΕΙ Δυτικής Ελλάδος Α Δροσόπουλος Ηλεκτροτεχνία Ι Θεμελιώδεις έννοιες
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Looduses toimuvaid
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότερα3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi
3. Elektromagnetism 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi Magnetism on nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu. Magnetväli on suuremal või väiksemal määral
Διαβάστε περισσότεραΗΜΥ 100 Εισαγωγή στην Τεχνολογία ιάλεξη 6
ΗΜΥ 100 Εισαγωγή στην Τεχνολογία ιάλεξη 6 25 επτεµβρίου, 2006 Γεώργιος Έλληνας Επίκουρος Καθηγητής ΤΜΗΜΑ ΗΛΕΚΤΡΟΛΟΓΩΝ ΜΗΧΑΝΙΚΩΝ ΚΑΙ ΜΗΧΑΝΙΚΩΝ ΥΠΟΛΟΓΙΤΩΝ ΠΟΛΥΤΕΧΝΙΚΗ ΧΟΛΗ ΠΑΝΕΠΙΤΗΜΙΟ ΚΥΠΡΟΥ ΤΑ ΘΕΜΑΤΑ ΜΑ
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραAritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.
Διαβάστε περισσότερα1.5 Γνωριμία με το εργαστήριο Μετρήσεις
1.5 Γνωριμία με το εργαστήριο Μετρήσεις 1. Το μήκος, ο χρόνος, η μάζα, η θερμοκρασία κτλ. είναι ποσότητες που τις χρησιμοποιούμε για να περιγράφουμε τα φαινόμενα. Οι ποσότητες αυτές ονομάζονται φυσικά
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότεραElekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist
Elekter ja magnetism Elektrilaeng, elektriväli ja elektrivälja tugevus Elektriline potentsiaalne energia, potentsiaal ja pinge Elektrivälja töö ja võimsus Magnetväli Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetlained,
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus (lad natura) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond.
Διαβάστε περισσότερα11915/3/08 REV 3 ZAC/thm DG C I A
ΣΥΜΒΟΥΛΙΟ ΤΗΣ ΕΥΡΩΠΑΪΚΗΣ ΕΝΩΣΗΣ Βρυξέλλες, 18 Νοεμβρίου 2008 (OR. en) Διοργανικός φάκελος: 2007/0187 (COD) 11915/3/08 REV 3 ΜΙ 257 ΕΝΤ 180 CONSOM 92 CODEC 978 ΝΟΜΟΘΕΤΙΚΕΣ ΚΑΙ ΑΛΛΕΣ ΠΡΑΞΕΙΣ Θέμα: Κοινή
Διαβάστε περισσότερα5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE
TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότερα4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus
Soojusõpetus 0 Küsimus: kas võiks defineerida kui energiabilansi täienduse: = A + U ja kuulutada ta mittefundamentaalseks füüsikaliseks suuruseks? Termodünaamika esimese seaduse traditsiooniline võrrand
Διαβάστε περισσότερα1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
Διαβάστε περισσότεραPRAKTILINE ELEKTROONIKA
PRAKTILINE ELEKTROONIKA Teine loeng Sügis 2014 Martin Jaanus martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Teemad (1) Sissejuhatus Elektri olemus Põhiseosed Ühikud, kordajad. Elekrienergia allikad Komponendid:
Διαβάστε περισσότεραKoormus 14,4k. Joon
+ U toide + 15V U be T T 1 2 I=I juht I koorm 1mA I juht Koormus 14,4k I juht 1mA a b Joon. 3.2.9 on ette antud transistori T 1 kollektorvooluga. Selle transistori baasi-emitterpinge seadistub vastavalt
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότερα