Rüütlis võetakse ohtlikud puud maha

TERVISESPORTLANE: Oma külmkapi terviserajale vedanud inimene pole normaalne. Lk 5 Raadik jälle Pärnus Tulbisibulad mulda Paikuse valla uusehitis Eelmisel hooajal Kalev/Cramo ridades Eesti meistriks tulnud Toomas Raadik tõmbab taas selga Pärnu korvpallimeeskonna särgi. Lk 12 Käes on sobiv aeg sibullillede istutamiseks, tänavu on väga menukaks muutunud erilise välimuse ja intensiivse värviga õied. Lk 7 Kuno Erkmanni väitel on spordi- ja tervisekeskuse näol tegemist rajatisega, mis tulnuks vallal ehitada varem või hiljem. Lk 2 ja 3 www.parnupostimees.ee N E L J A PÄ E V, 2 6. S E P T E M B E R 2 0 1 3 NR 187 Rüütlis võetakse ohtlikud puud maha PÄRNU LINNA PUUDEREAD: pügatakse paremaks ja puhtamakas Anu Villmann päevil pooppuude hooldus- ja harvenduslõikust, mille käigus eemaldatakse kuivad ja murdumisohtlikud oksad, vanad oksatüükad, ristuvad, hõõrduvad ja halvasti kinnitunud oksad. Kõresaare sõnade järgi on Rüütli tänava puude tervislik seisund äärmiselt halb ja alleelt võetakse maha koguni kolm avariiohtlikku puud. S elle nädala lõpuks peaks ümber saama igasuvine puude hoolduslõikus Pärnu linna parkides ja alleedel. Sedakorda on tegemist tavalise korralise okste lõikusega, mille käigus peale kolme avariiohtliku puu mahavõtu Rüütli tänaval midagi mahukamat linna haljasaladel ette ei võeta. Pole aga välistatud, et juba aasta pärast tuleb asjatundjatel Pärnu kõrghaljastus kriitilise pilguga üle vaadata, sest järjest enam hakkavad endast märku andma arvukate kaevetööde tagajärjed. Linnale tähendab see märkimisväärset hooldustööde kulude kasvu täiendavate hoolduslõikuste, kuid paraku ka mahavõetavate puude hulga suurenemise näol, märkis Pärnu linnavalitsuse haljastuse spetsialist Kadri Kõresaar. Linnapuude hoolduslõikust alustati juulis, sest suvekuud on kevadtalve kõrval selleks tegevuseks parim aeg. Siinmaa pargis, Riia maantee ja Pika tänava tammede, Rannapargis kunagise atraktsioonide pargi kõnniteeäärsete puude, Papli tänava paplite kallal on tööd lõppenud, Paju pargis, Vanapargis, Rüütli tänaval ja Tammsaare puiesteel veel käimas. Vanapargi allee Vanapargis eemaldatakse puuvõradest kuivanud ja ohtlikud oksad ning tõstetakse kõnni- ja sõiduteede ääres kasvavatel puudel võra alguse kõrgust. Paraku ei laiene arboristide tööjärg Vanapargi alleele, mille osas on linnakodanikud nurise- Liiklus halvab Pärnu linnavalitsuse haljastuse spetsialisti sõnade järgi on Rüütli tänava puude tervislik seisund äärmiselt halb ja siin tuleb maha võtta kolm avariiohtlikku puud. Selle tööga tegid eile algust OÜ Kuuse Aiand AE arboristid. Ants Liigus nud, et allee on jalakäijatele ja autodele ohtlik: puud kaarduvad liialt sõidutee kohale, mõnigi on oma aja ära elanud ja tuleks maha võtta, sest tugeva tuule järel on maakamar jämedaid oksi täis. Kõresaar ütles, et lähipäevil saadetakse muinsuskaitseametisse ja keskkonnaametisse kooskõlastamiseks Pärnu kaitsealuste alleede (Ringi, Kuninga, Vanapar- gi, Pühavaimu) hoolduskava aastateks 2014 2020, milles on täpselt ära määratud, mis töid ja millal neil alleedel ette võetakse. Alleede hoolduskava on koostatud 2010. aastal Soome ettevõtte Puiden Hoito TS-Ympäristöpalvelu KY tehtud uuringu tulemuste põhjal ja näeb ette puude hoolduslõikust, toestamist, mahavõtmist, uusistutust. Kuna dokument on alles kooskõlastamise staadiumis, ei ole kõigest otstarbekas rääkida, sõnas Kõresaar. Enne selle kinnitamist Ringi, Kuninga, Vanapargi ja Pühavaimu tänava puuderivides midagi põhjalikumat ei korraldata ja piirdutakse kuivanud ning murdumisohtlike okste eemaldamisega. Rüütli tänaval tehakse neil Etteheiteid võiks teha teistelegi puudele. Kõige kehvemas seisus on just kitsaste ja intensiivse liiklusega tänavate, näiteks Supeluse, Karja, Tallinna maantee ääres ja samuti bussipeatustes kasvavad puud, mille lehestik juba ammu enne sügist koltunud. Augustis selgitas Kõresaar Pärnu Postimehele, et bussipeatuste lähedal kasvavate puude koltumine võib olla tingitud mitmest tegurist, nagu näiteks raskete masinate puude läheduses peatumisest tekkiv vibratsioon, mis tihendab juurestiku ümber kasvupinnast taimedele talumatu piirini. Puudele on peatustes ja teede ääres jäetud vähe kasvuruumi, tõdes haljastuse spetsialist. Samuti on just bussipeatuste vahetus läheduses sageli kaevetöid, mis kahjustavad otseselt puu juurestikku. Bussipeatustes on talviti intensiivne lume- ja libedusetõrje, misläbi puudel tekivad soolakahjustused. Sama murega on kimpus teised asulad ja suvepealinn pole siin erand. Kokkuvõttes võib Pärnu haljastutel kasvavate puude tervisliku seisukorra hinnata tugeva kolme vääriliseks, arvas Kõresaar. Jäätmeveo regulatsioon on puudulik Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi eile otsuse, milles juhib seadusandja tähelepanu asjaolule, et omavalitsuste korraldatud jäätmeveosüsteem ei reguleeri jäätmevaldaja ja -vedaja vahelisi õigussuhteid piisavalt. Tulenevalt jäätmeseadusest loetakse omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga liitunuks põhimõtteliselt kõik jäätmeveo piirkonnas elavad isikud. Korraldatud jäätmekäitlusega liitumisest vabastamine on erandlik ja saab põhineda seadusest tuleneval alusel. Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmevedajaga lepingut jäätmete veoks, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline hinnakiri. Tasu suurus peab tulenema õigusaktidest. (BNS) 26.09. 29.09.2013 SUPER HINNAD 3 99 739 46% Kalkuni kintsuliha nahata ja kondita, kg Toodetud Eestis 295 4 19 29% Eesti juust, viilutatud Põltsamaa Meierei 500 g, 5,90/kg 279 3 69 24% Filtri- või presskannukohv, keskmiselt röstitud, Luxus 500 g, 5,58/kg Piltidel on illustreeriv tähendus ja pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. 199 310 35% Majapidamispaber Jumbito, 2-kihiline, Kleenex 1 rull S RH UP E INN AD

2 26. SEPTEMBER 2013 UUDISED Tartu ülikooli Pärnu kolledž tutvustas tänavu suvel Pärnus koos lastega puhanud perede seas tehtud uuringut. Selgus, et üldine suhtmine Pärnusse oli väga postiivne. Koguni 97 protsenti küsitletuist soovitaks Pärnut kui perepuhkuse sihtkohta ka teisele. Paikuse vallale on spordi- ja Urmas Hännile Pärnu õppenõustamiskeskuse juhataja Lea Mardiku sõnade kohaselt on keskuses palju õppe- ja kõnearendusmänge. Urmas Luik Õppenõustamiskeskuses on avatud uste päev Karin Klaus Pärnu õppenõustamiskeskus (ÕNK) tähistab peagi 20 tegevusaasta täitumist avatud uste päeva ja konverentsiga. Avatud uste päevale 28. septembril on oodatud kõik huvilised, kellele laste- ja pereteemad korda lähevad. Tutvuda saab ÕNKis pakutavate teenustega ja osaleda tasuta töötubades. Loengud ja töötoad Koridoris pannakse kõnearendus- ja õppemängudest välja näitus Mäng on väikese inimese töö. Eripedagoogid ja logopeedid on valmis lapsevanematele ja õpetajatele seletama, kuidas mänge kasutada, ja andma esmaseid nõuandeid, mida teha, kui lapse kõnega pole kõik korras. Eneseabi vestlusringides õpetatakse, kuidas parandada oma emotsionaalseid seisundeid, valida sobivat toitu ja vähendada toidusõltuvust. Lapsevanematele on mõeldud vestlusringid teemadel Alaealised ja meelemürgid ning Pere roll lapse ja noore arengu toetajana. Pere- ja mänguteraapia töötubades tutvustatakse nende teraapiate võimalusi probleemide lahendamisel. Nii noortel kui täiskasvanutel on võimalik teha kutsevaliku teste. Töötubasid juhendavad psühholoogid, terapeudid, sotsiaal- ja karjäärinõustajad ning noorsoopolitseinikud. Kõigil, kes töötubades osaleda soovivad, palutakse eelnevalt ÕNKis registreeruda. 15. oktoobril, täpselt ÕNKi sünnipäeval toimub Pärnumaa kutsehariduskeskuse saalis konverents Olles teel, kuhu oodatakse eelkõige koostööpartnereid. ÕNKi juhataja Lea Mardiku ütlust mööda arutletakse ühiselt teemadel, kuidas lapsi ja peresid jätkuvalt toetada ja abistamiseks mõeldud teenuseid veel kättesaadavamaks muuta. Esinejate hulgas on Aleksei Turovski ja Herbert Masingu nimelise kooli direktor Tiina Kallavus, Sihtasutuse Innove esin- dajad räägivad lähiaastate arengusuundadest karjääri- ja õppenõustamissüsteemi valdkonnas. ÕNKis töötab 36 inimest, kuid 20 aastat tagasi alustati lasteabikeskuse nime kandnud väikese logopeediakabinetina. Ametis olid vaid kaks logopeedi, kes tegid tööd kirjutamis- ja lugemisraskustes lastega, ning psühholoog, kes nõustas nii keskuses kui koolides kohapeal. Psühholoogi kohustuste hulka kuulus ka kutsenõustamine. Õppenõustamiskeskuse ristiemaks võib pidada Anne Villsaart, kes oli pikki aastaid asutuse juhataja. Pisikesest kabinetist keskuseks Tollal hakati taasiseseisvunud Eestis rakendama kaasava hariduse põhimõtteid: enam ei peetud õigeks kõiki erivajadusega lapsi erikoolidesse saata, meenutas Lea Mardik keskuse algusaastaid. Samas õpetajad polnud selleks ette valmistatud, koolitusi oli vähe ja ÕNK oligi mõeldud laste ja õpetajate toetamiseks. 1997. aastast sai asutus Pärnu õpiabikeskuse nime. Peagi loodi kõikide Pärnu koolide juurde logopeedi-eripedagoogi ametikohad, et lapsed saaksid õpiabi koolis kohapeal. Samal aastal alustas ÕNKi koosseisus tegevust kogu Pärnu maakonna noorte teavitamise ülesandeid täitev noorte infopunkt, mis kannab nüüd karjääriteenistuse nime. 2000. aastal liitusid keskusega seni sotsiaalsüsteemis töötanud koolisotsiaaltöötajad. Pärnu õppenõustamiskeskus on asutuse nimeks alates 2000. aasta märtsist. 2008. aastal alustati Euroopa sotsiaalfondi toel Eestis piirkondlike õppenõustamiskeskuste loomist kõikidesse maakondadesse, selle ajani olid Pärnu ja Tartu keskus ainukesed riigis. Nüüdseks on nimetatud programmi toel tasuta logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline abi kättesaadav kogu maakonnale. 2012. aasta 1. jaanuarist liideti ÕNKiga psühholoogiateenistus, mis osutab teenuseid Pärnu linna elanikele. Politseinike palk tõuseb Teisipäeval valitsuse heakskiidu saanud järgmise aasta eelarvest lähtuvalt on siseministeeriumi üks prioriteete panustamine töötajate palkadesse. Näiteks patrullpolitseiniku madalaim palk tõuseb üheksa protsenti, narkopolitseinike palgafond suureneb aga 10 protsenti. Patrullpolitseiniku madalaim palk kasvab 695 eurolt 757 euroni kuus. Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel tõuseb 2014. aastal ka kõige madalamat palka saavate elupäästevõimekusega esimese grupi komandode päästjate töötasu vähemalt 10 protsenti. (BNS) Paikuse spordi- ja tervisekeskuse juba mõnda aega kestnud ehitustööd kulgevad plaanipäraselt ning 2 909 979.82 eurot maksva hoone valmimine ettenähtud ajaks ehk järgmise kooliaasta alguseks on reaalne. Teisiti pole mõeldavgi, tõdes Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Tänu vanajumalale oleme avaaktused saanud teha õues, kuigi viimane kord taat juba ähvardas väikese pisaraga edaspidi on kõik kooli aktused aulas. Nii uskumatult, kui see ka ei kõlaks, pole praeguses asukohas 1997. aasta 1. septembril 282 lapsega tööd alustanud, ent praeguseks nelja ja poole saja õpilasega põhikooliks kasvanud õppeasutusel siiani oma aulat. On küll tööriistalaost kohandatud avar spordisaal, aga võimla pole aktusesaal. Aula kuluks koolile aga marjaks ära, sest kui maakonna paljudes paikades kurdetakse kooli minevate ja koolis käivate laste nappust, siis Paikusel seda muret pole. On pigem vastupidi, sest kui kahel eelmisel aastal tuli kooli kolm klassitäit kooliteed alustanuid ja tänavu oli neid kahe klassi jagu, siis tuleval aastal terendab taas kohustus leida ruumi kolmele esimesele klassile. Nende kolme klassiruumiga tagame, et seitse järgmist aastat saame vastu võtta kolm paralleeli, nentis vallavanem. Eesmärgiks efektiivsus Kui kõnelda veel uusehituse ja kooli vahetust seotusest, siis tänu uuele rajatisele saab ruumid ka kooli raamatukogu, mis aga siis polegi enam pelgalt kooli, vaid kogu valla rahvale lugemisvara pakkuv asutus. Viime valla ja kooli raamatukogu kokku see on ju efektiivsus, märkis Erkmann. Nii pakume paremat teenust, sest fond on koondatud ühte kohta. Tulevaks septembriks sellesse paika kerkiva hoonega valmib Paikuse valda kompleks, kus ühe katuse all on nii haridus-, kultuuri-, tervishoiu- kui spordiasutused. Urmas Luik Öelduga seoses maksab tõdepraeguste väikeste ja palavate da, et tänu valla raamatukogu koasemel uued ruumid, tal on tool limisele kujuneb koolimaja juurjuba ostetud. deehitusena rajatavast spordi- ja Kui tervisekeskus päevakeskutervisekeskusest tõmbekeskus vasest ära kolib, tähendab see omanemale rahvalegi: praegu veel korda päevakeskuse võimaluste vallamaja esimeavardumist, sel korrusel asusest kolimisega val raamatukogul Nende kolme klassivabaneb ju hulk on pool tuhat luruume. ruumiga tagame, et gejat. Teada on, seitse järgmist aastat Et tegemist et tühjaks need saame vastu võtta saab olema ühtlaei jää, vald kolm paralleeli. si tervisekeskuselaiendab nende ga, leevendab arvel sotsiaalkuno Erkmann uusehitis valla eluruume: sellegi probleepraegu on keskuses kasutada kümmekond me. See on aga vallavanema väitel üpris terav, kuna praegu valla üheinimese- või peret majutada päevakeskuses asuv tervisekeskus võimaldavat tuba. sõna otseses mõttes ägab ruumi Kui teeme ümberkorraldused, tekib päevakeskusesse veel puuduse all. neli tuba, kus saame pakkuda elamultifunktsionaalne mist neljale kuni kaheksale vanukeskus rile, tõdes Erkmann. Seega kas Uude keskusesse tulevad selvab valla võimekus oma abivajalised ruumid, kus on kohta oodajatega toime tulla. ta ja arstil haigega olla, ütles valkuid vanade ja väetite eest lavanem. Doktor Voll on ammu hoolt kandes pole vald unustanud ootamas, millal hambaravi saab kasvavat põlvkonda, kelle tarvis nähakse moodustuvasse kompleksi ette ruumid noortekeskusele. Ta on ju tegelikult multifunktsionaalne keskus, sest kui hakata ühest otsast vaatama, siis järjest paiknevad selles hobikool, algklasside osa, põhikool, raamatukogu, tervisekeskus, spordisaal, tõdes Erkmann. Viimati öelduga seoses nentis vallavanem, et ehkki ühe katuse alla on mahutatud paljude eri vanuses inimeste soove täita võimaldavat, saab kogu kompleksil olla Dušši pole koolilapsed Asso Puidet Paikuse põhikooli perenaise Anneli Palli andmetel pole lapsed niiskete lappide vastu seni suuremat huvi üles näidanud. Urmas Luik Öeldakse, et kus vajadus, seal võimalus. Uue võimla ehituse tõttu selleks õppeaastaks pesuruumidest ilma jäänud Paikuse põhikooli lastele on loodud võimalus ennast pärast kehalise kasvatuse tundi lappidega puhtaks hõõruda. On kuivkäterätikud ja on hügieenilised, niisked käterätikud, millega saab higi maha pühkida ja desinfitseerida keha ja siis kuiva rätikuga üle, on Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni hinnangul pesemisvõimalused tagatud olusid arvestades parimal võimalikul viisil. Istusime siin direktoritega koos ja sellise lahenduse me leidsime, et tagada hügieenilisus, jõuti oma lihtsusega löövale lahendusele ajurünnaku tulemusel inspireerituna meditsiiniasutuste praktikast. Nagu haiglateski pestakse lamavaid haigeid, meil siis samamoodi pühitakse sellega puh- taks, kiitis Erkmann niiskeid lapikesi, mida esimese hooga telliti nelisada pakki ehk iga õpilase kohta üks pakk. Trennid kestavad Erinevalt lamavatest haigetest peavad Paikuse põhikooli õppurid näitama aga ise üles initsiatiivi pühkimisvahendite saamiseks. Ei vaata näo järgi, et sinule ei anna, et sa pole tunnis piisavalt kaasa teinud, pole piisavalt higine ja mine niisama, jõuavad luku taha suletud lapid koolimaja perenaise Anneli Palli kinnitusel kõigi õpilasteni, kes seda soovivad või vajavad. Põhjus, miks lappe laokile ei jäeta, on Palli selgitusel aga selles, et õhtuti toimuvad kooli võimlas endiselt trennid ja pole ette nähtud, et ennast higiseks rahmeldanud harrastussportlased laste higilappide varu ära kulutaksid. Niipalju kui Pall teab, pole saalis hokit ja võrku mängivad mehed ja naised pesemisvõimaluste puudumisest siiani problee-

26. SEPTEMBER 2013 tervisekeskus hädavajalik 3 UUDISED ILM 5-10 m/s Täna päeval pilvisus us tiheneb. Sajab hoovihovihma. Puhub loode- ja läänetuul 5 10 m/s. Öösel on -2 kuni +4, päeval val +7 kuni +11 kraadi. Pärnu +8...+11 max +11 Kõige soojem ja kõige külmem: 4 1923/1965 +19,4 1906-4,7 PAIKUSE SPORDI- JA TERVISEKESKUSE ÜMBEREHITUSE PROJEKTIST: Paikuse spordi- ja tervisekeskus on kavandatud Paikuse valla territooriumile Paikuse alevikus kinnistule aadressil Paide mnt 19 pindalaga 45 656 m2. Kinnistul paiknevad koolihooned ja juurdeehitisena kavandatud spordi- ja tervisekeskuse hoone moodustavad omavahel ühendatud ühtse hoonekompleksi, kus paiknevad koos õppe-, meditsiini-, raamatukogu- ja spordiruumid. Hoonekompleksi suletud netopind kokku on 9960,7 m2, s.h olevad ehitised 5495 m2 ja juurdeehitisel 4465,7 m2. siiski vaid üks peremees. Sellele on aegsasti mõeldud, nii et kui uusehitis tuleval aastal valmib, ei hakata mõtlema, kuidas kompleksi juhtida, vaid lihtsalt rakendatakse valmis tegevuskava. Samamoodi on vallavanema sõnade järgi aegsasti läbi mõeldud, kuidas rajatist haldama hakata. Ehitame küll juurde, aga tahame ka olemasolevaid ruume hästi efektiivselt kasutada, ütles Erkmann. Peremees olla on uhke ja hea, aga vald peab keskust üleval pidama: oleme välja töötanud mudelid, kuidas seda kõike majandada, mida see meile kaasa toob. Hädavajalik tegu Sellele, et Paikuse vald oskab majandada ja raha säästlikult kasutada, pole tõestust tarvis kaugelt otsida. Piisab meenutada jutuks ehituse üht varasemat projekti, mille realiseerimise hinnaks pakuti pealt 50 miljoni krooni ehk kaugelt üle kolme miljoni euro ja mida ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetamiseks liiga kalliks hindas. Me ei võtnud laenu ka muu tarvis ja see võime, mis meil praegu on, oligi see 1,7 miljonit, rääkis Erkmann edeva projekti kärpimisest ja kokkuhoiust kasvanud tulust. Kuna sinna tuli raha juurde, saime EASi toetusfondist 1,3 miljonit, nii et kokku saigi vajalikud kolm miljonit räägin ümmardatud summast, mis andis mei- le võime sellist hoonet ehitada. Praktilisem projekt ja säästmine olid seda vajalikumad, et varem või hiljem oleks pidanud spordi- ja tervisekeskuse ehitama. Vastasel juhul hakkavad selle piirkonna inimesed käima mujal, aga siis tulevad probleemid teede ja transpordiga, tõdes Paikuse vallavanem. Ka naabrid ei suuda kõike seda hulka vastu võtta, nii et paikkonna jaoks on hädavajalik, et oleks tagatud teenuste paljusus ja kvaliteet. malt rätikute soetamiseks raha jätkub. See on meie võimalus ja praegu on ka eelarve reserv tühi, ma ei näe võimalust, et suudaksime midagi teisiti teha. Tõsi, võimla maadlusruumist ümberehitatud riietusruumide kitsukeses tualetis leidub ka üks väiksemat sorti kraanikauss, ent on kahtlane, et tervisekaitsjad just sellist lahendust silmas on pidanud. Igal juhul, nagu pidi nentima Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots, ei vasta tingimused tänapäeva nõuetele. Aga kodus teeme ka remonti ega saa mitu kuud pesta, kellele me siis kaebame, kutsus ta lapsi ja lapsevanemaid üles mõistmisele. Elame selle nimel, et meil on tulevikus parem. hõõrugu end lapiga mi teinud. Neil on võimalus, et tulevad trennist, istuvad autosse ja pesevad kodus või jahtuvad natukene siin maha, ei lase inimene, kes tahab trenni teha, ennast Palli ütlust mööda segada sellisest asjast nagu pesemisvõimaluse puudumine. Higi haiseb Küll aga häirib see vähemalt ühte lapsevanemat, Tiina Holmenit ja tema kaheksandas klassis õppivat poega. Mu pojale selline lahendus üldse ei meeldi, sest teismelised higistavad ju väga palju, nad on lausa trussikuteni läbimärjad, ei taha Holmen mõeldagi, milline odöör võiks klassiruumides pärast kehalise kasvatuse tunde heljuda siis, kui ilmad lähevad selliseks, et klassiruumide aknaid pole võimalik enam õhutamiseks lahti hoida. Higisena tulles see haiseb ju kõik, kuidas nad siis hakkavad märja nahaga liikuma kuhugi, kes jala, kes jalgrattaga, mõni läheb hoopis linna huvikooli, ei ole Holmeni hinnangul ka see mingi lahendus, et kool on vanemate klasside kehalise kasvatuse tunnid tõstnud koolipäeva lõppu, nii et lapsed saaksid koju pesema minna. Ega Holmen ainult kurda. Loomingulise inimesena on ta omalt poolt välja käinud paar ideed olukorra leevendamiseks. Näiteks lähedalasuvast muusikaklassist duširuumi ehitamise või konteinerpesula paigutamise koolimaja kõrvale. Erkmanni kinnitusel on vallavalitsus konteinerduši peale isegi mõelnud. Aga kuue duši ja ühe väljakäiguga konteiner, milliseid läheb Erkmanni väitel vaja vähemalt kaks, läheks kokku maksma 8000 eurot. Kui lisada veel ühendamis- ja elektrikulu, maksaks konteinerduširuumide ülalpidamine 25 000 eurot õppeaasta kohta. Ehk nagu Erkmann märkis tunduvalt rohkem, kui rätikute peale kulus. Aga selle (rätikutele tehtud) kulutusega tuleme toime, ma arvan, usub vallavanem, et vähe- Rikutakse nõudeid Ent üks asi on valla rahakoti paksus, teine asi kehtivad tervisekaitsenõuded koolidele. Viimastega on selgesõnaliselt sätestatud, et igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end sooja veega puhtaks pesta. KOLME PÄEVA PROGNOOS Homme on pilves selgimistega ilm ja sajab hooreede +8...+12 vihma. Puhub loode- ja Laupäev +8...+12 põhjatuul 3 8 m/s. ÖöPühapäev sel on sooja 1 7, päeval +7...+11 8 12 kraadi. Päike tõuseb täna 7.15, loojub 19.10. Mati Mäe mõõdulint näitas hiigelsuureks kasvanud kõrvitsa ümbermõõduks 180 sentimeetrit. Urmas Luik Lepakülas kasvas hiigelkõrvits Eno-Gerrit Link Pärnumaal Tahkuranna vallas Lepatuka talus kasvas suve jooksul kompostihunniku otsas nii suur kõrvits, mille liigutamiseks läks vaja kahe mehe jõudu. Mati Mäe, kelle poja talus kõrvits kasvas, arvas, et nunnu võib kaaluda sadakond kilo. Ära kaalunud me seda ei ole, kuid kaalusime poole väiksema ja arvestasime, et see jõhvikas kaalub 100 102 kilo, seletas Mäe. Üksinda seda tõsta ei jõua, vaja läheb kahe mehe jõudu. Kõrvitsa tähtsamate parameetrite kaardistamisel selgus, et selle ümbermõõt on 180 ja kõrgus 65 sentimeetrit. Viljaliha paksust ei olnud nunnul näha, peremehe arvates jääb see kümmekonna sentimeetri kanti nagu kõrvitsal ikka. Mäe ei osanud öelda, mis valemiga üks kõrvits nii priskeks otsustas kasvada. Kõrvitsataimed said köetavas kasvuhoones potis enne kompostihunnikusse istutamist ette kasvatatud. Teised kõrvitsad olid poole väiksemad, mõni päris pisike, rääkis ta. Mida Mäe piraka köögiviljaga teha kavatseb, ei osanud ta öelda. Teeme kõrvitsast tavaliselt salatit või piimaga suppi, aga sellest võib ka pannkooke teha, mõtiskles ta. Häda on selles, et purki oleme kõrvitsat juba küll teinud. Peale kõrvitsa olevat Mäe kinnitusel teisedki köögiviljad tänavu Lepatuka talus võimsalt kasvanud. Mõni Vineta sordi kartulimugul olevat kasvanud kiloseks ja prisked porgandid paari-kolmekümne sentimeetri pikkuseks. Korterivarguste eest tingimisi vangi Pärnu maakohus mõistis kaheaastase vanglakaristuse noorele naisele, kes pani mullu toime vähemalt üheksa korterivargust. Karistust ei pöörata täitmisele, kui naine ei pane kahe aasta jooksul toime uusi kuritegusid. 21aastane Olga pani Pärnus 2012. aastal toime terve rea vargusi korteritest ja eramutest. Seejuures kasutas naine ära omanike enda tähelepanematust ja sisenes oma ohvrite kodudesse lukustamata uste kaudu. Olgat on varemgi kohtulikult karistatud. (PP)

4 26. SEPTEMBER 2013 VA L I M I S E D PÄ R N U P O S T I M E E S Pärnakaid meelitatakse sõidusoodustustega Teet Roosaar Kui neli aastat tagasi püüti pärnakate hääli tasuta parkimise lubamisega, siis seekord keskendutakse rohkem sõidusoodustustele stustele ühissõidukites, tes, üllataval kombel on valimislubadustes päris suur ühisosa. Tasuta parkimist (välja arvatud suvel ranna piirkonnas) iirkonnas) lubavad seekord d üksnes Keskerakond ning ng valimisliit Südame e ja Mõistusega. Pärnut rnut neli aastat juhtinud ud Kivimägi valimissliit, Reformierakond, IRL ja sotsid on koalitsioonileppes kirjapandu unusta-nud. Erinevus on kahes aastas Valimiste eel on linnavalitsu linnavalitsus us võimaldanud pärnakatel ärnakatel nelja neljal al päeval linnabussides ides tasuta sõita sõita. a. Kõigile linlastele tasuta bussisõ bussisõiõitu ei luba isegi Keskerakond, eskerakond, ke kes es tahab tasuta sõidu u õiguse kehte kehtesstada üksnes õpilastele stele ja pensionäridele sihiga laiendada aiendada seda kõigile pärnakatele. k t l Eakad saavad praegu Pärnu linnabussides tasuta sõita alates 70 eluaastast. Refor-mierakond, Kivimägi valimisliit ja Eesti Konservatiivne Rahvaeraakond (EKRE) lubavad selle langeetada 65 eluaastale. Enamik ininimesi jääb pensionile 63 eluaasstast, seega puudutab erinevus us vaid kahte aastat. Keskerakonna lubaduste seas as on eakate elukallidustoetuse taasstamine, teistel seda pole. Südame me ja Mõistusega peab vajalikuks ks matusetoetust. Õpilastest tahab Keskerakond anda tasuta sõidu õiguse kõigile Pärnu kooliõpilastele, Reformierakond Pärnus elavatele põhikooli lastele. Erinevus on gümnaasiumiastmes ja soodustuse tegemises kooli või elukoha järgi. IRLi valimislubadus on tasuta sõidu õigus kahe- ja enamalapselise pere lastele alates teisest üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses õppivast õpilasest. Südame ja Mõistusega soovib tagada Pärnu linna kooliõpilastele tasuta sõidu kodust kooli ja tagasi, pannes käima koolibussid. Sotsid tahavad eelkõige puhkajate tarbeks kehtestada linnabussi ühtse päevapileti. Keskerakond võimaldaks invatakso sõiduõiguse kõigile üle 90aastastele pärnakatele. Tasuta toit lasteaias ja gümnaasiumis Tasuta toitu lubavad Keskerakond, Südame ja Mõistusega, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Kaks esimest annaksid Pärnu igale lasteaialapsele korra päevas linna kulul süüa, kolmas räägib vajadusel põhikooli õpilastele tasuta hommikusöögi pakkumisest. Sotsid ja Keskerakond pakuksid tasuta gümnaasiumilõunat. Riik tagab praegu kõigi põhikooliõpilaste tasuta lõuna. Sünni- ja esimesse klassi minevate laste toetuste osas käib ülepakkumine. Keskerakond lubab sünnitoetust võimalusel tõsta, Reformierakond jätkata 300 euro maksmist ja Kivimägi valimisliit sünnitoetuse 400 euroni tõsta. Südame ja Mõistusega programmis on linna makstav emapalk miinimumpalga ulatuses kuni lapse teise eluaasta täitumiseni, mis on sünnitoetusega võrreldes tunduvalt kallim toetuseliik. Ranitsatoetust lubab Reformierakond maksta 35, Kivimägi valimisliit 50, IRL 100 ning Südame ja Mõistusega 200 eurot. Sotsid on piirdunud lubadusega maksta puudustkannatavatele õpilastele kooli alguse toetust. Keskerakond lubab seniseid ringitasusid vähendada ja huviringitoetusi suurendada, Südame ja Mõistusega tagada ühe huviringi linna kulul. Sotsid toetaksid vajadusel perekondi, et iga laps saaks osaleda vähemalt ühes huviringis, rakendades huviharidusosaku. Reformierakond tahab taastada noore spetsialisti toetuse, IRL käivitada noore kõrgharidusega spetsialisti stipendiumi koostöös ettevõtetega. Keskerakond lubab toetada noori kõrgharidusega õpetajaid, kes asuvad tööle Pärnu koolides. Sotsid soovivad töötada välja linnakodanike heaolu- ja terviseteenuste sooduspaketid, tõsta lasteaiaõpetajate töötasu ning korrastada koolide ja lasteaedade abipersonali tööaega ja palku. Südame ja Mõistusega lubab lasteaiaõpetajate palga viia õpetajatega võrdsele tasemele. Sotsid, Keskerakond ja EKRE tahaksid luua munitsipaalelamufondi noorte perede ja spetsialistide jaoks. Keskerakond räägib üksnes noortest peredest, sotsid koostöös ettevõtjatega munitsipaalelupindade fondi loomisest noorte spetsialistide ja perede tarvis, EKRE linna kulul noortele kõrgharidusega spetsialistidele soodsate üürikorterite ehitamisest. Väga populaarsed on kunagised kampaaniad Hoovid korda ja Värvid linna, mille elluäratamist toetavad Keskerakond, Reformierakond ja Kivimägi valimisliit. EKRE arvates tuleks ranna kauplemisload esmajärjekorras anda väikeettevõtetele, kus omanikud on ise teenindajad. Keskerakond soovib Pärnu ettevõtjaid suvitushooajal ranna rajooni müügikohtadega toetada. Sotsid lubavad linnavara rentimisel eelistada kohalikke kala-, liha-, piima- ja pagaritööstusi, kes uusi töökohti loovad. Ühemehesõud jäägu minevikku Osa volikogu liikmeid on nurisenud, et neile on liiga vähe jäetud aega eelnõudega tutvumiseks. Keskerakond lubab taastada pikema eelnõudega tutvumise aja enne volikogu istungeid ja anda volikogu esimehe koha täitmise õiguse opositsioonile. IRL rõhutab, et linna juhtimine on meeskonnatöö ja ühemehesõud jäägu minevikku. Säilitame väärikuse ja objektiivsuse oma oponentidega suhtlemisel, kirjutatakse nende valimisprogrammis. Reformierakond ja EKRE lubavad linnapea palka viiendiku võrra vähendada, Keskerakonna arvates ei peaks Pärnu linnapea palk olema Eesti linnapeadest kõrgeim. Kivimägi ütles, et nende programm linnapea palka ei käsitle, kuid üks on selge: seni, kuni Tallinna ja Tartu linnapea palk on külmutatud, ei saa juttugi olla Pärnu linnapea palga suurendamisest. Kas linnapea palk saab olema sama mis täna või väiksem, sõltub ennekõike sellest, kuidas tulevased koalitsioonipartnerid omavahel kokku lepivad. Arvamus, et linnapea palk võib saada takistuseks uue koalitsiooni moodustamisel, on naiivne ja rumal. On kümneid tähtsamaid teemasid, teatas Kivimägi. Pärast ühte arvamusartiklit lõpetas Kivimägi pressikonverentside korraldamise. Keskerakond, IRL ja EKRE lubavad need oma valimisprogrammis taastada, sama on kinnitanud Reformierakonna linnapeakandidaat Andrei Korobeinik. EKRE sooviks on, et ka volikogu iga kuu pressikonverentse korraldaks. Keskerakonna üks mõte on anda raadiokuulajatele võimalus otse-eetris küsimusi esitada. Südame ja Mõistusega lubab olulistes küsimustes otsuse langetada pärast rahvaküsitlust. Linnavalitsuse avatuks muutmist, kohtumisi elanikega, kodanikeühenduste kaasamise vorme ja uuringutele toetumist on maininud paljud erakonnad. Sotsid lubavad, et kõikide koosolekute protokollid saavad olema avalikud ja hakkavad kuuluma eelnõude juurde. Tippametnikud annavad avalikkusele aru oma tegemiste ja sõitude tulemustest, seisab sotside valimisprogrammis. EKRE tahaks linnavalitsuse ametnike välisreise ja koolitusi miinimumini vähendada, sest nende efektiivsus on erakonna hinnangul pea olematu. EKRE lubab korra majja lüüa linna ettevõtete juhtimises ja nõukogudes, vaadates üle juhtide töölepingud ja palgad. Erakonna arvates ei tohiks töölepingu lõpetamisel maksta koondamistasu üle ühe kuu palga. Bussiliiklus võidakse ümber korraldada Eelmisel suvel muudetud linnabussiliikluse lubavad Keskerakond ning Südame ja Mõistusega ümber korraldada nii, et poleks vaja ümber istuda ja väljumisajad arvestaksid koolitundide lõppemisega. Reformierakond ja EKRE pooldavad bussiliikluse skeemi täiustamist või muutmist, täpsustamata üksikasju. Kivimägi valimisliit kavatseb jätkata suviste ööbussiliinidega, Reformierakond regulaarsed ööbussid käivitada. Keskerakond, Reformierakond ja sotsid seavad eesmärgiks, ALIMISED et bussid oleksid sobivad ratastoolis või lapsevankriga sõitjatele, Kivimägi valimisliidu eesmärk on 2016. aastast kõigil liinidel madalapõhjalisi busse kasutada. Keskerakond tahab, et igas bussipeatuses oleks võimalus istuda ja ilma eest kaitset lei leida, Kivimägi valimisliit lubab väh vähemalt 20 peatust elektrooniliste iinfotabloodega varustada. Keskerakonna a arvates vajab Pärnu korralikku bu bussijaama, IRL lubab ehitada uue moodsa bussiterminali ja luua bussitermin maakondliku ühtse pimaakondl letisüsteemi. Sotsid letisüs tahavad luua tah koostöös Pärk numaa omavalitsuste liiduga Pärnumaa ühisn transpordikestra kuse ja rajada k koos koo os ettevõtjatega e reisisadama. reisisa adam Kivimägi valimisliit valimisli iit lu lubab Euroopa Liidu tõuke tõukefondide efon abil ehitada praegu praegusesse uses asukohta uue bussijaam bussijaama. a. Tänavavalg Tänavavalgustust gust puudutavate punktide punk ktid sõnastused on h huv huvitavad. Keskerakond lubab er ttaastada linna täisvalgusn tuse, asendatu des praegused de tänavavalgustid täna LED-lampidega, LED L Reformierakond Re eform tänapäevastada nap p päev linnavalgusteid ja valgustavalgu da linn linna korralikult. Kivimägi valimisliit on ühes pre pressiteates kinnitanud, et tä tänavate valgustamine jätkub senises mahus, Südame ja M Mõistusega tagab vajaliku tänavavalgustuse tänav kogu linna territo territooriumil. Osa erakon erakondi ja valimisliite pole rahul linna puhtuse, tööde kvaliteedi kvaliteedi, haisu ja müraga. EKRE arvates peaks rannahooaeg kestma mai algusest septembri keskpaigani ja ranna koristamine algama kohe pärast lume sulamist. Tänavate hooldamises tuleks kord majja lüüa, tänavad taastada pärast kaevamisi nii, et need poleks halvemad kui varem. Lund tuleks kesklinnast, ristmikelt, ülekäigukohtadelt ja bussipeatustest ära vedada. Keskerakond peab oluliseks, et Pärnu tänavad oleksid talvel jalakäijatele ohutud, ja lubab ohutumaks liiklemiseks parandada libedusetõrjet ja puhastuse kvaliteeti. Nii Keskerakond kui Kivimägi valimisliit lubavad libeduse vältimiseks jagada elanikele tasuta puistematerjali, Keskerakond ka rohkem prügikaste paigutada. Südame ja Mõistusega lubab kogu linna ulatuses aastaringselt puhtuse, lumetõrje ja heakorra tagada. Samuti soovitakse prügimajandus ümber korraldada nii, et kodanik saaks valida konteineri tühjendamise sageduse ning poleks tühisõitude arveid ja pühapäevast prügivedamist. IRL tahab Pärnus tagada eeskujuliku heakorra ja puhtuse, Kivimägi valimisliit ehitada randa üldkasutatavad dušid ja muuta keskranna liivaala suitsuvabaks. Eraldame täiendavalt raha kõnniteede koristamiseks ja libedusetõrjeks, on üks Kivimägi valimisliidu lubadustest. Sotsid torkavad silma mõttega algatada Pärnus intelligentsete prügikastide kasutuselevõtmine. 20. oktoober 2013

26. SEPTEMBER 2013 UUDISED PÄ R N U P O S T I M E E S L Ü H I D A LT Uus kergliiklustee avatakse laste rattasõiduga Pärnu-Jaagupis õpetab õpetaja Viinist Esmaspäeva õhtul avatakse Pärnus Mai piirkonda rannaga ühendav uus, rahvasuus rannapromenaadi pikenduseks kutsutud kergliiklustee. Tee avatakse pidulikult Mai piirkonna poolt, avamisele on oodatud väiksed jalgratturid ning kõik tervisekõnni ja rahvaspordi austajad. Uus tee on küll juba mõnda aega uudishimulikke liiklejaid täis ja nüüdseks leidnud oma tänulikud kasutajad, aga ehitustööd siiani alles käisid. Ametlikuks avamiseks saavad paika tee valgustus, puhkekohad ja pingid ning laste mänguväljak. Austria-Eesti vahetusprogrammi raames viibib PärnuJaagupi gümnaasiumis saksa keele õpetaja Eva Müller Viinist. Kahe nädala jooksul on meie kooli õpilastel võimalus tutvuda Austria kultuuriga ja õppida saksa keelt emakeelena kõnelejalt, teavitas PärnuJaagupi gümnaasiumi õppealajuhataja Meeli Tasane. Pärnu-Jaagupist suundub Eva Müller Võrru. (PP) Gulliveri teatrimäng alustab taas 1. oktoobril alustab järjekordset hooaega Gulliveri teatrimäng. Teatriteemaline mälumäng toimub kahes voorus, esimene neist sügisel ning kaasab Pärnu linna ja maakonna 5. 9. klasse. Mängu teine voor on järgmise aasta kevadel ja mõeldud gümnaasiumiklassidele. Nagu juba tavaks, on mäng igal hooajal pühendatud selle aasta tähtpäevalistele. Tänavu on nendeks teatriga ühel või teisel moel seotud tuntud isikud Konstantin Stanislavski, Feliks Kark, Tõnis Mägi, Margus Lepa, Urmas Kibuspuu, Andres Noormets, Andres Dvinjaninov, Jan Uuspõld, Triin Lepik ja Jaanus Mehikas. Igal mängul on alati osalenud teatriga seotud ja kõigile tuntud huvitav persoon. Esimese mängu külaline jääb osalejatele üllatuseks, teisel mängul osaleb vastuseid kommenteerides ja Endla teatri uuest hooajast kõneldes teatri kunstiline juht Kalju Komissarov. Mälumängule oodatakse seitsmeliikmelisi võistkondi, registreerida saab 30. septembrini. Gulliveri teatrimängu traditsioon ulatub 2005. aastasse. (PP) Kergliiklustee valmis Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toel. Kokku läks uus tee maksma 507 989 eurot, millest 76 199 eurot tasuti Pärnu linna eelarvest. Kergliiklustee projekteeris Klotoid OÜ, ehitas Lemminkäinen Eesti AS ja omanikujärelevalvet teostas Taalri Varahaldus AS. Avatav kergliiklustee on üks osa Pärnu rannaniitude koguterviku arendamisest. Järgmisel aastal valmivad kaks vaatlustorni, üks nendest Papiniidu pikendusele ja teine Raekülla Hirve tänava lõppu. 2015. aastal valmib veel Tervise Paradiisi taha vaatlusplatvorm ja kaitsealale matkarada. (PP) Külmkapi metsa vedamine, nagu juhtus Jaansoni terviserajal, võib eraisikule lõppeda 1200eurose ja juriidilisele isikule 3200eurose rahatrahviga. Ants Liigus Jaansoni raja veerde veeti külmkapid Andris Tammela Kui eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Postimees Raeküla terviserajale pangega viidud herilasepesast, siis umbes samal ajal otsustas keegi reostada Ülejõel Jaansoni terviseraja äärse kodumasinatega, mille eest võib oodata rahatrahv kuni 3200 eurot. Üks tähelepanelik tervisesportlane avastas eelmisel nädalal Ülejõel Papiniidu sillast mõnisada meetrit linna poole võpsikusse veetud kaks lagunenud külmkappi ja kummipaadi. Päris normaal- seks need asjad sinna vedanud inimest pidada ei saa, konstateeris rajal sörkinud naine. Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna keskkonna peaspetsialisti Sigrit Kasemetsa hinnangul ei ole Pärnus metsa alla prügi vedamine õnneks massiline probleem. Pisut veetakse, aga palju suurem probleem on pakendikonteinerid, mille ümber veetakse kõikvõimalikku rämpsu, teadis Kasemets. Pakendikonteineritesse tuleb siiski viia vaid klaas-, plast-, metall-, kilepakendeid ja vanapaberit ning muu praht tuleb oma kodusesse olmeprügi konteinerisse panna. Kasemetsa teatel vastutab kinnistu heakorra eest kinnistu omanik. Kui pole võimalik kindaks teha jäätmete toojat, siis koristab kinnistu omanik. Et kaks külmkappi ja kummipaat asuvad tõe- näoliselt linna maal, lubas Kasemets, et linn veab rämpsu Jaansoni raja äärest ära. Vanade kodumasinate omanikele andis Kasemets teada, et neid võetakse tasuta vastu Paikre sorteerimisjaamas aadressil Raba 39, mis on avatud tööpäevadel 8 18. Kes sellest aru ei saa, asjadest tasuta loobuda ei taha ja oma külmkapi metsa alla vedamisega vahele jääb, seda lubab jäätmeseadus trahvida. Jäätmehooldusnõuete rikkumisel võib eraisikule määrata kuni 300 trahviühiku ehk 1200eurose ja juriidilisele isikule kuni 3200eurose rahatrahvi. Kui keegi näeb metsa alla prügi vedamist pealt, tuleks sellest anda operatiivselt teada keskkonnainspektsiooni telefonil 15 155 või teavitada Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistust. ŬŶĂŬŽĚĂ Km ŽŶ ĞƐƟ ĞƌĂŬĂƉŝƚĂůŝů ůžžěƶě ĞƩĞǀƁƚĞ ŵŝůůğ ƉƁŚŝƚĞŐĞǀƵƐ ŽŶ Ws ͲĂŬĞŶĚĞ ũă ͲƵƐƚĞ ǀĂůŵŝƐƚĂŵŝŶĞ ƩĞǀƁƩĞ ƚžžƚŵŝɛƺŭɛƶɛ ĂƐƵď WćƌŶƵƐ ^Ăǀŝ ƚŷ ϯ AKNAKODA OÜ ŬƵƵůƵƚĂď ǀćůũĂ ŬŽŶŬƵƌƐŝ TOOTMISTÖÖLISE ĂŵĞƟŬŽŚĂ ƚćŝƚŵŝɛğŭɛ Põhiline tööülesanne: ĂŬŶĂƐƵůƵƐƚĞ ŵžŷƚğğƌŝũă ʹ ƐƵůƵƐƚĞ ƉĂŝŐĂůĚĂŵŝŶĞ ƌăăŵŝůğ ũă ůğŷőŝůğ z Ootused kandidaadile: ƚƃƃŭžőğŵƶɛ ƉŝŶŐŝũƵŚƟŵŝƐƐĞĂĚŵĞƚĞů ǀƁŝ ĂŶĂůŽŽŐƐĞƐ ĞƩĞǀƁƩĞƐ ƚćɖɛƶɛ ũă ŬŽƌƌĞŬƚƐƵƐ z ŬŽŚƵƐĞͲ ũă ǀĂƐƚƵƚƵƐƚƵŶŶĞ z ŬĞƐŬͲ ǀƁŝ ŬĞƐŬĞƌŝŚĂƌŝĚƵƐ z ƚƃƃ ƐŽďŝď Ŷŝŝ ŶĂŝƐƚĞůĞ ŬƵŝ ŵğğɛƚğůğ z z Pakume: ŵğğůěŝǀăƚ ƐƁďƌĂůŝŬŬƵ ũă ƉƌŽĨĞƐƐŝŽŶĂĂůƐĞƚ ƚƃƃŭžůůğŭɵŝǀŝ ĞĞƐŬƵũƵůŝŬŬƵ ƚƃƃŭğɛŭŭžŷěă z ĞƌŝĂůĂƐƚ ǀćůũĂƁƉĞƚ z ƚƃƃůğ ǀĂƐƚĂǀĂƚ ƚƶůğŵƶɛɖăůŭă z ƚƃƃě ƺŚĞƐ ǀĂŚĞƚƵƐĞƐ Ŭů ϴʹϭϳ z z KŵĂ s ĞůƵůŽŽŬŝƌũĞůĚƵƐͿ ũă ƉĂůŐĂƐŽŽǀ ƐĂĂƚĂ ĞͲƉŽƐƟ ĂĂĚƌĞƐƐŝů aknakoda@aknakoda.ee ǀƁŝ ƚƶƶă ĂĂĚƌĞƐƐŝů ^Ăǀŝ ϯ hiljemalt 4.10.2013. /ŶĨŽ ƚğů ϰϰϱ ϲϯϯθ Laotuulutus! Info-Auto laos ootab valik rikkalikult varustatud uhiuusi Volvosid põhjalikult tuulutatud hindadega, mis nüüd lausa 5000 9000 eurot soodsamad. Uue stiilse ja turvalise Volvoga saad tuule tiibadesse volvo.infoauto.ee Info-Auto www.infoauto.ee 5 TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni soodushinnaga autode lõppemiseni. CO2 heide: 94 269 g/km; Keskmine kütusekulu: 3,6 11,5 l/100 km 3 aastat VOLVO GARANTII LÄBISÕIDUPIIRANGUTA

6 26. SEPTEMBER 2013 AJALUGU Peterburist ostetud rannasõidulaev Dagmar oli Putilovi tehase propelleriga kaubaveoaurik. Neljale kaptenile kuulunud kolmemastilise barkantiini Omar uputas ilmasõja ajal Saksa allveelaev. Olaf Esna erakogu Kapten August Klein ja tema laevad 1. Olaf Esna, bibliofiil Kaugsõiduaurik Tatjana oli Eesti aurulaevade ema ja nii võiks kapten August Kleini, kes oli meie esimeste aurikute ostmise juures a ja o, pidada Eesti aurulaevastiku isaks. August Klein sündis 4. septembril 1865 Häädemeestel laevakapten Mats Kleini pojana. Alghariduse sai Häädemeeste vallakoolis 1872 1876. 12aastase poisina läks merele kokapoisiks purjekale Julius, edasi oli samas ametis purjekal Juulia Liida (1877 1881) ja seejärel madruseks mitmel laeval (1881 1884). Piisav meremehestaaž lubas tal 1884 astuda Heinaste merekooli, kus õppis aastani 1887. Kaugsõidutüürimehe eksami sooritas samas 1886 ja kaugsõidukapteni diplomi sai kätte Paldiski merekoolist 1888. Purjekas Roma pani tõenäoliselt sihilikult 1926. aastal hakkama tuntud laevauputaja kapten Andres Konks, et reederid saaksid kallist kindlustusraha. Kaptenina soolastel vetel Heinaste merekoolis õppimise ajal oli Klein ilmselt merepraktika kuude kogumiseks juba 1885 ratasauriku Unit kaptenisillal, kapten Andreas Veide oli selle ostnud Heinaste-Salacgriva-Riia vahel reisijate vedamiseks. Hiljem oli sama laeva kapteniks reederi poeg Mihkel Veide. Järgmisel aastal sai Klein oma komando alla kapten Veide Peterburist ostetud rannasõidulaeva Dagmar. See oli Putilovi tehase propelleriga kaubaveoaurik. 1887 ehitati see Riia Lange & Sohni tehases ümber reisilaevaks ja Kleini asemel tõusis kaptenisillale jällegi Mihkel Veide. Nüüd läks Klein Veide kahemastilise kaljase Alide kapteniks. Pärast kaugsõidukapteni eksami õiendamist siirdus Klein kapteniks kolmemastilisele kuunarile Constantin (ka Konstantin) ja purjetas sellega viis aastat soolastes vetes. Kaptenist laevaomanik Konstantin oli ehitatud 1885 Heinastes Otto Veide ja J. Meibaumi tellimisel. Aluse mõõtmed olid 37,89 x 9,14 x 4,63 meetrit ja mahutavus 381 brutoregistertonni. 1891 oli purjeka omanikuna kirjas juba August Klein, kes registreeris Kapten ja laevaomanik August Klein (1865 1940). selle algul Riia ja 1918 Tallinna sadama alla. Konstantin kustutati Lloydsi registrist 1921. 1893 ostis Klein Hiiumaalt ehitusjärgus laevakere, mille veeskas ise ja toimetas Riia triksi (vedurilaev) Düna abiga Heinastesse, kus laevakere taageldati kolmemastiliseks kuunariks ja uus laev ristiti Augustiks. Eks reederilgi või olla omanimeline laev. Aluse mahutavus oli 299,98 brutoregistertonni. 1894 ostis Klein veel kahemastilise kuunari Margarethe. Seejärel asus ta koos omakandimeeste ja samuti Heinaste merekoolis hariduse omandanud kaptenite Mart Meieri (ka Meyer, 1853 1929), Rein (Reinhold) Grandi (1853 1907) ja Otto Grandiga (1853 1914) kolmemastilisi barkantiine ehitama. Need kandsid nimesid Amor, Mora, Omar, Ottomar ja Roma laevade nimedes peitusid omanike ristinimede esitähed. Need alused olid ühte tüüpi 300/400registertonnised, vöör- mastis viit raad kandvad, hästi purjetavad, ilusad, head laadungikandjad ja väärisid meie purjelaevastiku uhkuse nimetust. Laevade saatus Neist laevadest hukkus Amor oma esimesel ehk neitsireisil. Nädalakirjas Linda on selle kohta kirjutatud järgmist: Eesti meeste Kleini, Granti ja Meyeri kompanii laev Amor on ülemineval nädalil Põhja-Saksa meres hukka läinud. Kapten ja 5 meest on kadunud, 3 meest ärapääsenud. Amoril oli Riia sadamas lastitud plangukoorem Inglismaale viimiseks. Tugeva tuulega oli rehvitud purjedega laev niivõrd kreenis, et allatuule külje tekilaadung vettis ja alus kaldus veelgi rohkem kreeni, kaotas tasakaalu ning lained keerasid ta kummuli. Õnnetus juhtus Põhjameres Dogger Banki lähedal. Kapten Jüri Busch koos üheksa meeskonnaliikmega ronis mööda laeva põhja kiiluni, et sellest kinni hoida. Tuul kandis laevake- ret üha lähemale madalikule, kus lained eriti vihaselt murdsid. Hiigellaine kohises üle avaristi ja seejärel hoidis kiilust kinni vaid kolm meest, kes pidid seda tegema veel kaks päeva, enne kui inglise kalalaev neid märkas ja pardale võttis. Mora kohta on Lindast 1899 lugeda järgmist: Uus laev Mora, härrade Granti ja Meieri oma, mis viimasel aastal Pärnus Loosi all ehitati, lasti 8. aprillil vette. Laev oli küll ju ammugi valmis, kuid Inglisest toodud ankruid ja kettisid ei saadud seni tolli päält kätte. See kraam oli Inglisest 350 rubla eest ostetud, tollirahast oli see küll vabastatud, aga mitmekordsed palved, telegrammid ja sõidud kraami kättesaamise kohta olivad ometi ligi 200 rubla maksma tulnud ja tollimajas seisuraha 66 rubla ja 1 kop. Kuna Mora ehitati Pärnus, oli laevameistriks ilmselt samuti Aadu Haab nagu mitme järgnevagi puhul. Mora edasine saatus on mulle teadmata. Omari ehitas sama kapteniteneliku tellimusel kas Orajõel või Pärnus laevameister Aadu Haab. Laeva mõõtmed olid 41,2 x 9,2 x 4,0 meetrit ja mahutavus 315 brutoregistertonni. Omari saatuse kohta on selline versioon. Esimese maailmasõja ajal tuli alus lastiga Lõuna-Ameerikast Inglismaale. Saksa allveelaev peatas purjeka ja laskis kahuritulega põhja, sest purjekale polnud mõtet kallist torpeedot kulutada. Meeskond käsutati päästepaati, mis läks ümber. Sakslased halastasid õnnetutele ja võtsid nad allveelaeva pardale, kus viibiti kolm päeva. Alles siis õnnestus meeskond üle anda iirlaste kalalaevale. 1918 oli Omar veel Pärnu sadama kirjas Kleini nimel, aga kustutati Lloydsi registrist 1924. Ottomari omanikud olid juba mainitud neli kaptenit. Kolmemastiline barkantiin ehitati Orajõel ja tema mahutavus oli 275 brutoregistertonni. Laev hukkus esimeses maailmasõjas miinil. Roma veesati Pärnus 3. augustil 1901, ehitajaks taas Haab. Laeva mõõtmed 43,44 x 9,74 x 4,19 meetrit ja mahutatavus 417 brutoregistertonni. Algul oli laev Rein Granti, siis August Kleini nimel Pärnu sadama registris. Romagi sattus ilmasõja ajal tagasiteel Lõuna-Ameerikast Saksa allveelaeva küüsi mõnekümne miili kaugusel Iirimaa rannikust. Meeskond käsutati päästepaati, purjekas süüdati seekord oli kahju isegi mürskudest. Silmapiirile ilmus Inglise vahilaev ja sakslastel läks sukeldumisega kiireks. Inglased kustutasid põleva laeva ja meeskond kutsuti tagasi pardale. Kahjutulest räsitud purjekaga õnnestus jõuda sihtsadamasse. Romat remonditi põhjalikult ja vedusid jätkus sõja lõpuni. 1923 moodustati laevaühing Roma, 1924 tehti uus mõõtmine ja saadi mahutavuseks 423 brutoregistertonni. 5. novembril 1926 reisil Raumast Yarmouthi sattus purjekas madalikule ja hävis. Julgen arvata, et siin oli tegu laevade ämmaemandaks kutsutud kapten Andres Konksuga, kes hukutas laeva meelega kalli kindlustustasu kättesaamiseks. Reeder ja osanik Hiljem ehitas Klein koos Veidega purjeka Elevaator. Mingi aja oli tema omandis kurikuulus kolmemastiline purjekas Johannes, mille kapten Konks 1921 meelega Kabli rannas hukutas. Kleini valdusesse kuulusid ajutiselt kolmemastilised laevad Vara, Pärnumaa (1927 1928) ja Rein (endine Valter, 1928 1936). Osanik oli Klein purjekates Lembit ja Taara. Viimase ehitas 1901 Kablis meister Hohensee ning kirjas oli laev Pärnu sadamas M. Kleini nimel. Alus kustutati Lloydsi registrist 1924. Klein oli veel osanik kolmemastilises kuunaris Uku, mis valmis 1899 Orajõel Hohensee käe all või Kablis H. Sepa juhtimisel. Seegi alus oli kirjas Pärnus M. Kleini nimel. 1923 valdas laeva samanimeline laevaühing A. Kleini juhtimisel. Uku hukkus 22. novembril 1927 reisil Ulesborgist Dundeesse Tay jõe suudmes, elu kaotas üks madrus. Järgneb.

Tarbijakaitse nõustajatelt saab abi küsida ja neile kaebusi esitada lühinumbrile 1330 helistades. 26. SEPTEMBER 2013 7 TARBIJA TÖÖTEAVE INFO Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna vastuvõtuajad: E, K, N 8.15-16, T 8.15-17.30, R 8.15-12. Telefonid: info 447 9300, karjäärinõustaja 447 9317 teenusekonsultant 447 9321, e-post: parnu@tootukassa.ee Internet: www.tootukassa.ee Aadress: Hommiku 1 TÖÖ KO HAD Ametinimetus, palk alates Autojuht-käsipuhastaja, Autojuht, 2400 eurot kuus Autopesija, Autoremondilukksepp, Arboristi abiline, Ehitustööline, Ehitustööde teostaja, Elekterkeevitaja, 600 eurot kuus Ekskavaatorijuht, Ehitaja, Ehitustööline, 10 eurot tunnis Harvesteri Logman-801 juht, Hotelli puhastusteenindaja, Puhastusteenindaja, Isiklik abistaja, Juhataja (hooldekodu), Juuksur, Juuksur, 320 eurot kuus Kaminapuude laduja-pakkija, Kaubaaluste tootja, Kassapidaja, 330 eurot kuus Klienditeenindaja, Klienditeenindaja, 2.70 eurot tunnis Kokk, Kokk, 2.60 eurot tunnis Kojamees, Koristaja öises vahetuses, 2.70 eurot tunnis Küünetehnik, Lapsehoidja, Lehekandja, 3.40 eurot tunnis Lukksepp-mehaanik, Lüpsja, Masinaoperaator, Majahoidja, Metsatööline, Müüja, Müügijuht, Müügikonsultant, 700 eurot kuus Operaator, Padjaliinitöötaja, Pagar, Pagar/kondiiter, Pakkija, Puhastusteenindaja, 2 2.45 eurot tunnis Puhastusteenindaja, Puhastusteenindaja, 1.90 eurot tunnis Python programmeerija, Raietööline, 750 eurot kuus Rehvitehnik, Sõõrikuküpsetaja-müüja, Telefonimüüja päevases vahetuses, 2 6.39 eurot tunnis Telemarketingi müügiesindaja, 1.90 5.80 eurot tunnis Müügispetsialist, Tootmistöötaja, Turvatöötaja, Transporditööline, Veoauto remondilukksepp, Veekeskuse öine puhastusteenindaja, Veekeskuse päevane puhastusteenindaja, Rahvusvaheliste vedude autojuht, Võsalõikaja, Võsalõikaja, 750 eurot kuus Õpetaja abi, Õmbleja, Bauhofi aiakaupade müüja Kadi Kuru näitab, et inimestele meeldivad väga põnevaks aretatud õiekuju ja intensiivse värviga tulbisordid. Urmas Luik Köögiviljaseemned võib mulda pista sügisel Riina Martinson Selleaastane saak on peenardelt koristatud ning käes igati sobiv aeg järgmiseks aastaks seemned ja sibulad mulda pista. Peale sibullillede saab sügisel külvata paljusid söögitaimi. Miks seda sügisel teha? Esiteks saab nii kevadel saaki paar nädalat varem ja pealegi mõni inimene lihtsalt ei suuda näpud mullas elamata olla. Kevadel on aias niigi väga palju teha, miks siis mitte osa seemneid juba oktoobris maha külvata, julgustas Bauhofi aiaosakonna müüja Kadi Kuru. Praegu septembri lõpus ja oktoobris on parim aeg kõigi sibullillede mahapanekuks. Kui üldjuhul peetakse reegliks, et nartsissid peavad maas olema augusti lõpuks, siis tänavu on nii soe sügis olnud, et kui keegi avastab poes mõne eriliselt meeldiva sordi ja neid väga oma aeda ihkab, võib ta rahuliku südamega proovida veel praegu nartsissisibulad kasvama panna. Tulbisortide valik läheb iga aastaga üha põnevamaks ja müügilt leiab sorte, mida esmapilgul tulbiks pidada ei oskagi. Kuru räägib, et näeb iga päev, kuidas inimesed tulbipakkidel olevaid pilte nähes vaimustusse satuvad, ja uudseid sorte soetatakse meie aedadesse üsna aktiivselt. Samal ajal tuleb tulpide juures arvestada, et mida keerulisemaks aretatud sort, seda nõrgem ta kipub olema, ehk pakub täies võimsuses õiteilu esimesel aastal, kuid enamasti ei õnnestu neid püsivalt niisama ilusana edasi kasvatada. Tihti inimesed panevadki nende sibulad terrassile suurde potti, kasvatavad neid ühe hooaja SÜGISEL KÜLVAKE Petersell, redis, seller, porgand, pastinaak, till, sibul, küüslauk, spinat, koriander, peet. ja ostavad siis uued sibulad, räägib Kuru. Tulpide kõrval on väga populaarseks muutunud lillepeenras kasvatatavad laugud. Näiteks Bauhofis oligi eile suur osa valikust juba läbi müüdud. Neid on imelihtne kasvatada, lihtsalt sibul mulda ja muud muret polegi, kiidab Kuru. Lillesibulate istutamisel tuleb meeles pidada vana head reeglit, et sibul saaks mulda oma kolmekordsele sügavusele, sest liiga kõrgele istutatud sibulatest ei kasva tugevat lille. Lill läheb õitsema küll, aga ei pruugi nii ilus olla, tähendab Kuru. Istutusauku võib raputada natuke sügisväetist. Kellel aias vesirottidega probleeme või kes laisad paari aasta tagant sibulaid suveks välja võtma, võib sibulad istutada spetsiaalsete sibullillede korvidega. Sibul ja küüslauk Kui soovite kevadel varakult õuest rohelist sibulat korjata, võib nüüd sügisel mulda panna kas paarisentimeetrised mugulsibulad ikka sibula kolmekordsele sügavusele või külvata mõne talisibulasordi seemned. Istutamisel tuleb arvestada, et sibula mugulad jõuaksid enne talve juurduda. Talveks võib peenra multši või turbaga katta ja varakevadel kilega, see kiirendab saaki veelgi. Küüslauku tasub samuti sügisel mulda panna ja küünte mahapanekul arvestada ikka sellega, et need jõuaks enne püsivaid miinuskraade juurduda. Seemned mulda Köögivilju ja maitsetaimi, mida võib sügisel maha panna, on väga palju. Kui igasuguseid sibulad võib juba praegu mulda panna, siis seemnetega ei tasu kiirustada, sest need ei tohi tänavu kasvama minna. Kõige paslikum külviaeg on, kui öösel juba külmetab, aga päeval on veel plusskraadid tavaliselt oktoobri lõpus ja novembris. Küll aga tasub juba oktoobris peenrad külviks ette valmistada. Talikülviks on mõistlik valida võimalikult päikesepaisteline koht, kus lumesulamisvesi kevadel pikalt ei püsi. Sügisel külvamise puhul tasub seemned tavapärasest pisut tihedamini maha panna, sest pärast karmi talve tärkavad vaid kõige tugevamad. See-eest on külmtöötluse läbinud seemnetest kasvavad taimed väga tugevad. Samuti on kevadel kastmisega lihtsam, sest seemned kasutavad arenemiseks ära lumesulamisvee ja kahjurid ei jõua neid kimbutada. Sügisel külvatud seemned annavad saaki tavaliselt paar nädalat varem, kui aga lume kadudes panna peenrale kile või katteloor peale, võib veelgi saaki kiirendada. Seepärast võiksidki sügiskülvile mõelda eelkõige need, kellel peenramaad napilt käes, nii saab ühe saagi juuni alguseks juba ära süüa ja siis samasse kohta kurgid või arbuusid istutada. Starman lubab Eesti Energiast madalamat elektrihinda Esmaspäevast elektrit müüma hakkava Starmani juhatuse liige Toomas Tiivel rääkis, et Starmani eeliseks teiste avatud turul elektrit müüvate firmade ees on olemasolev lai kliendibaas ning hästi toimiv teenindus- ja müügivõrk. Keskendume esialgu vaid eratarbijatele ehk kodustele majapidamistele, mis on meie jaoks tuttav kliendigrupp, lausus ta. Starman hakkas pakkuma kaht eri hinnakujunduspõhimõttega elektripaketti: pakutakse Laktoosi ei talu veerand Eesti täiskasvanutest Piimasuhkru- ehk laktoositalumatust esineb Eesti täiskasvanud elanikkonnast kokku umbes veerandil seda on mõnevõrra rohkem kui Soomes. Laktoosivabu piimatooteid kohtab Eesti peolettidel üha rohkem ja piimatoodete valmistajate sõnutsi kasvab nende osakaal tulevikus ilmselt veelgi, kirjutab ERRi teadusportaal. Kuigi Soomes on praeguseks laktoosivabade toodete valik väga lai ja vastavad toidud on esile toodud söögikohtade menüüdes, esineb Tartu ülikooli kliinikumi sisekliiniku juhataja Margus Lemberi sõnade järgi seal laktoositalumatust vähem kui meil. Maailma aspektist vaadates on meil ikka väga palju inimesi, kes rõõska piima tarvitavad, ja ensüümi aktiivsus on kõrge, sõnas ta. Laktoositalumatus on pärilik ja tingitud inimese geneetilistest iseärasustest selle põhjus peitub piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsuse languses, mille tõttu laktoos peensooles enam ei imendu. Tallinna Merekivi perearstikeskuse arsti Iris Koorti kinnitusel ei oska paljud kõhuhädadega kimpus inimesed endal laktoositalumatust kahtlustadagi. Väga paljudel läheb pärast rõõsa piima joomist kõht lahti: see ongi kõige tüüpilisem laktoositalumatuse tundemärk. Tavaliselt avaldub laktoositalumatus täiskasvanueas, on Sügisesed supertoidud Brüsseli kapsad ehk rooskapsad. Neis tillukestes kapsastes on K-vitamiini, foolhapet ja rauda. Lastele ei pruugi Brüsseli kapsad meeldida, aga kui neid lisada näiteks püreesupi sisse, siis ei saa lapsed arugi, et nad söövad midagi kasulikku. Õunad. Õunakoores on palju flavonoide, mis on südamele kasulikud. Õunu võib paljalt süüa, kuid õunakoort võib salatitesse lisada. Kui teete õunakooki, jätke õuntele kindlasti koor külge. Väga paljudel läheb pärast rõõsa piima joomist kõht lahti: see ongi kõige tüüpilisem laktoositalumatuse tundemärk. nii fikseeritud kui börsihinnaga paketti. Starmani eesmärk on tõusta kliendiarvult teiseks elektrimüüjaks Eesti Energia järel. Plaanime pakkuda Eesti Energiaga võrreldes madalamaid hindu ja teistest elektrimüüjatest paremat teenindust, lubas Tiivel. Starmani põhiline kliendirühm on olemasolevad kliendid, kes on valdavalt eratarbijad. Tarbitud elektrienergia hakkab kajastuma samal arvel koos muude Starmani teenustega. (PP) olnud vanemaid inimesi, kes on aastaid arvanud, et see ongi nende eripära, kui kõht on aegajalt lahti, aga perearsti juures testi tehes selgub, et neil on laktoositalumatus. Fox News soovitab kolme taimset piima, mida võiks juua, kui lehmapiim menüüsse ei kuulu. Sojapiim on valmistatud küpsetest sojaubadest. Oad leotatakse ja seejärel purustatakse koos veega ja mingi loodusliku magustajaga. Sojapiim on kolesteroolivaba ega sisalda eriti küllastunud rasvhappeid. Sojapiim ei sisalda nii palju proteiini kui lehmapiim. Maitsestatud sojapiimas on proteiini vähem kui maitsestamata sojapiimas. Riisipiim on segu osaliselt jahvatatud riisist ja veest. Poes on saada erimaitselisi riisipiimasid näiteks šokolaadi- või vanillimaitselisi. Riisipiima tarvitavad need, kellel on allergia sojaubade, pähklite või lehmapiima vastu. Selles ei ole küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli ning puudub proteiin. Mandlipiima tegemiseks leotatakse mandlid ja kooritakse ning seejärel pannakse mikserisse, kus nad purustatakse koos veega ja siis kurnatakse. Magustatud mandlipiima lisatakse kohvisse või müsli peale. Mandlipiimas puuduvad küllastunud rasvhapped, kolesterool ja laktoos. (Tarbija24) Lillkapsas on väga tervislik. Selles on ühendeid, mis aitavad vähktõbe ennetada, palju C-vitamiini ja fütotoitaineid, mis aitavad alandada kolesterooli taset. Pirnid. Mahlased pirnid on ideaalsed C-vitamiini ja vase allikad, mille abil toodab keha uusi punaseid vereliblesid ja mis kaitseb immuunsüsteemi. Maguskartul ehk bataat. Selles on palju A-vitamiini ja rauda ning neil on põletikku vähendav toime. (Naine24) Peeter Kümmel/Sakala

8 26. SEPTEMBER 2013 REKLAAM 40 aastat rahutustest Pärnus Kahesaja noore vastu lasti käiku relvad ja kuri gaas. Esimest korda avalikkuse ees! Selle nädala Maalehes: KÕRVITSASAAK on tänavu hea, jätkub elevantidelegi. OTT SEPP: Vabal päeval ma sõumees Otti ei tunne. Sel nädalal lehe vahel: ja AS Ühinenud Ajalehed on meediaettevõte, mille põhitegevus on suuremate Eesti maakonnalehtede Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane väljaandmine. Samuti kirjastame tasuta ajakirju 60+ ja Osuti, anname välja maakondlikke koolilõpetajate kogumikke Koolilõpp ja osaleme muudes kirjastusprojektides. Meie tooteportfellis on 10 kaubamärki ja üle 29 eri toote. Toimetused ja kontorid asuvad Pärnus, Viljandis, Rakveres, Paides ning Valgas, ettevõttes töötab 145 inimest. AS Ühinenud Ajalehed kuulub Eesti suurimasse meediakontserni Eesti Meedia. Otsime oma meeskonda KUJUNDAJAT- KÜLJENDAJAT, kelle töö sisu on print- ja veebireklaamide kujundamine ning lehtede küljendamine. Sobiv kandidaat omab eelnevat kujundustöö ja trükiettevalmistuse kogemust valdab heal tasemel alljärgnevaid programme: Illustrator, InDesign, Photoshop, Flash on loominguline ja korrektne on hea stiili- ja kompositsioonitunnetusega talub hästi pinget ning peab kinni tähtaegadest on koostöövalmis kaastöötajate ja klientidega. Omalt poolt pakume huvitavat ja mitmekesist tööd meeldivat ja kaasaegset töökeskkonda toredaid töökaaslasi ja toetavat meeskonda konkurentsivõimelist palka nädalast talvepuhkust lisaks põhipuhkusele tööalaseid koolitusi moodsaid töövahendeid usaldust ja tegutsemisvabadust ettevõtte spordiseltsiga liitumise võimalust. Kasuks tuleb disainialane kõrg- või eriharidus või selle omandamine. Töökoha asukoht: eelistatavalt Rakvere. Tööl alustamise aeg: niipea kui võimalik. Tööaeg: täistööaeg. Elu on kohalik! Kandideerimiseks palume saata CV ja näidistöö (kujundatud reklaam või trükise näidis pdf-failina) hiljemalt 30. septembriks aadressil ain.kivilaan@ajaleht.ee. Lisainfot saab samalt e-postiaadressilt või telefonil 433 0058. Ananke köögi- ja liugustesalong Pärnus otsib MÜÜGIKONSULTANTI Loodusobjekti kaitse alla võtmise teade Keskkonnaamet teatab: keskkonnaministri 8. augusti 2013. a käskkirjaga nr 819 on algatatud määruse Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri menetlus. Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja, ekspertiisi ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 30.09. 1.11.2013 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Pärnu ja Viljandi kontorites ning Saarde, Surju, Paikuse ja Kõpu vallavalitsustes. Vastuväited ja parandusettepanekud Kikepera looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti Pärnu- Viljandi regioonile (karel.kask@keskkonnaamet.ee või Roheline 64, 80010 Pärnu) hiljemalt 1.11.2013. Eelnõu avalik arutelu toimub 28.11.2013 kell 15 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Pärnu kontori saalis (Roheline 64, Pärnu). Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt 2014. aasta jaanuaris ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2014. aasta veebruaris. Kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja koostamise menetlust viib läbi Keskkonnaamet. Lisainfo: Karel Kask, karel.kask@keskkonnaamet.ee ananke mööbel Kui Sa oled hea müügi-inimene, kellele meeldib suhelda klientidega ning omad varasemat töökogemust köögimööbli ja liuguste müügil või sisekujunduse alal, siis võta meiega ühendust! Saada oma CV koos palgasooviga: kerttu@ananke.ee, lisainfo tel 521 1135 www.ananke.ee Tootsi Turvas ostab: kasvavat ja tee äärde virnastatud võsa Tel 5646 1882 jaak.raid@tootsiturvas.ee Tel 526 9639 kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee TOLMETEX OÜ MUSTA JA VÄRVILISE METALLI KOKKUOST ALATI PAREMAD HINNAD PÄRNU, SAVI 34A 16961 WWW.TOLMETS.EE www.parnupostimees.ee Pärnu Postimees sinu taskus! KUUSE AIAND Tallinna mnt 117 E R 9 18 L 9 15 KUU LÕPUNI SOODUSMÜÜK: kõik istikud kuni -50% kõik lille- ja istikupotid -20% lillesibulad -15% Müügil eerikad ja kanarbikud Kui teil on vaja ruumi uuele või lihtsalt kord majja lüüa, OÜ PAIKRE aitab teid Pakume erinevas suuruses multiliftkonteinereid aiaja haljastus-, ehitus- ning suurjäätmete kogumiseks ja veoks maksumusega: 12 m³ 60 /kord, 16 m³ 60 /kord, 24 m³ 78 /kord Hinnad sisaldavad käibemaksu Konteinerite kasutusrent alates 8. kasutuspäevast Info ja tellimine 445 5750 www.paikre.ee www.vesmel.ee Ostame metsakinnistuid ja kasvava metsa raieõigust Tel 502 0471, 447 3672 info@vesmel.ee Igal ajal igas kohas.... 7. detsembril jõuab Pärnu Postimehe, Valgamaalase, Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja tellijateni SUURIMA KOHALIKE LUGEJATE ARVUGA TEADLIKULE TARBIJALE MÕELDUD AJAKIRJA JÕULUKUU NUMBER Reklaam OSUTIS jõuab 123 600 lugejani* *Pärnu Postimehe, Valgamaalase, Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja lugejate arv Turu-uuringute ASi ja Statistikaameti andmetel (ELU 2013 I poolaasta) Ajakiri kõigile Pärnu Postimehe, Valgamaalase, Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja tellijatele TASUTA! Väljaandja Ajakiri sobib: - tootetutvustuseks - uudistoodete esitluseks - muude kaubanduslike sõnumite edastamiseks Reklaami broneerimine kuni 25. novembrini Heli Bernhardt tel 447 7077, 513 9508 heli.bernhardt@ajaleht.ee

26. SEPTEMBER 2013 9 REKLAAM KINNISVARA Anda üürile 2toal ahik renov soe krt. 5399 7022. Anda üürile maja V-Pärnus. 554 2539. Müüa 3toaline sanitaarremonti vajav korter, otse omanikult, ranna rajoonis. Täiendav info tel 5649 4007. Ostan 1toal või väiksema 2toal krt mugavustega majas. 5621 8697. Ostan 1toal krt Mai või Tammsaare rajooni, kiire tehing, raha olemas. Piret, Domus KV, 529 0417. METSAMATERJAL Metsä Forest Eesti AS ostab kasvavat metsa, metsamaad, palke, paberipuid, küttepuitu ja võsaraiejäätmeid. Tel 511 8671, 509 0200. MUUD Tervendaja Rein võtab vastu inimesi konsultatsiooniks ja raviks (reiki) 27. ja 28.09 Pärnus. Tule ja küsi abi! Info ja reg tel 505 7111. SÕIDUKID Müüa VAZ-2108. Tel 5323 7741. TEENUSED Kipsi-, siseviimistlus- ja plaatimistööd. www.1ja1.ee, 5697 9788. 3 t tagaluuktõstukiga veok, vajadusel ka töömehed. 5595 9144. Ehitame ja remondime. Kõik tööd! 5463 0087. ELEKTRITÖÖD. 5307 6322. ELEKTRITÖÖD. 5604 7540. HALJASTUSTÖÖD. 5340 6180. KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 900 1727. 24 h. Hind 1,09 /min. Katusetööd (eterniit-, plekk- ja lamekatused). 5333 9309. Kaardimoor. 900 2202. Tariif 1 / min. Kanalisatsiooni- ja veetrassitööd, kaevetööd. Süvaveepumpade ning septikute paigaldus. Tel 521 7415. KOPA- ja EHITUSTÖÖD. Tel 5591 1441, 5567 7477. Kopplaadur. 502 5738. KORSTNAPÜHKIMISTÖÖD. Litsents. 5660 0400. Küttepuude saagimine ja lõhkumine. 5362 7019. KÜÜNED KORDA! 5552 2221. Metsa- ja võsatööd. Fo Cutters OÜ, 5623 4923. Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel Teatame kurbusega, et lahkus meile kallis abikaasa, isa ja vanaisa Arvi MIGLAI 14. IX 1950 24. IX 2013 Leinavad omaksed. Hüvastijätt 29. IX kl 13 Hingemaa leinasaalis Haapsalu mnt 48. Põrm tuhastatakse. Metsamaterjali transport, vajadusel ost. Tel 5669 0234. Ohtlike puude langetamine. Tel 504 7811. Ohtlike puude langetamine, arboristitööd. 5663 2968, 5340 2068. PRILLIDE REMONT, E R kl 10 13. Tallinna mnt 15, 5818 2822. Puistevilla paigaldus. 5346 6086. Puurkaevude, küttekaevude puurimine; pumpade, septikute paigaldus. Vee-, kaeve- ja kanalisatsioonitööd. Tel 521 7415, www. baltipuurkaev.ee. Päikesepaneelide müük ja paigaldus. Ehitustööd (plaatimine, vannitoad, san-tehnika ja üldehitus). www.verdonprojekt.ee, 501 7062, 582 7018. Raamatupidamine. 523 4863, rahni.rt@gmail.com. Raamatupidamine ettevõttele. 505 0273. Raamatupidamisteenus. Tel 5561 6152. Rõduklaasid, klaasilõikus, peeglid, liuguksed. Klaasvärk OÜ, Lao 8-27. 682 5128, 5628 1244. Salvkaevude kaevamine, puhastamine. 5672 7555. San-tehnilised tööd, vannitoad, plaatimis-, maalri- ja muud ehitustööd. 515 4456. Veod 1,6 t kaubikuga. 508 3492. VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED. 442 6177, 5622 6895. ENNU- POISID. Veoteenus 3,5 t kalluriga. Tel 501 5573. Veoteenus, kraana + kallutaja kuni 3 t. 5349 2771. VEOTEENUSED. 516 7789. Väikeehitus-, koristus-, lammutus- ja kolimistööd. 5595 9144. Erinevad kaeve- ja planeerimistööd. JCB. 5594 0101. MÜÜK Müüa küttepuid (lepp, kask). Tel 5346 1200. LIIV, KRUUS, KILLUSTIK, MULD, FREESASFALT, vedu. Tel 5838 8033. Müüa küttepuud võrgus ja laotult. Tasuta transport. Tel 505 9868. Küttepuud (lepp, kask, saar). Tel 523 6905. HALUPUUD al 30. PINNUD. Veoga. 5363 3363. Me südameis Sa ikka elad, jääd mõttes meie keskele Teatame kurbusega, et lahkus meile kallis isa, vanaisa, vanavanaisa Herman TAMME 11. XI 1922 23. IX 2013 Leinavad omaksed. Ärasaatmine 28. IX kl 12 Eliisabeti kirikust Metsakalmistule. HALUD 30 60 cm. 520 2859. Halupuud. www.halud.ee, tel 5664 3973. Halupuud, pinnud veoga. Tel 5667 0705. Hobusesõnnik turbaga. Tel 5665 6834. Kartul koju, 0,30 /kg. Tel 5394 7885. Katuseplekk ja väga hea hinnaga vihmaveesüsteemid ja lisaplekid. 510 4964. KILD, KRUUS, LIIV. 520 2859. KILLUSTIK. reiden.ee, 443 7202. Kompost, hobusesõnnik, muld, sõelutud liiv, turvas, männipuukoor, saepuru, killustik, graniitkillustik (50 l ja 900 l kott, puistena). Vedu tasuta. 5349 2771. Kuivad küttepuud (50 cm, katlale ja ahjule), kask (30 cm võrkkotis). Transport. 504 4036, 512 9977. KUIV HALUPUU. KÕDUSÕNNIK 30 kg. Tammaru Farm, 445 1158. KUIV KASK, LEPP 0,5 m, 0,3 m; haavapinnud; kase-, lepa ja haavaklotsid, jämedad kaminaklotsid VÕRGUS ja PUISTENA. Vedu TA- SUTA. 5349 2771. Kuiv lepp võrgus. 511 1177. KÜTE: 3 m, halg 30 60 cm, võrgud, katlasse saar. Al 16 /rm. Järelmaks. 5620 8210. Küttepuud 3 m ja halupuud 30 60 cm. Tel 5669 0234. Küttepuud 4 rm kaupa. 514 4359, Lillemets. Küttepuud. 5362 7019. Küttepuud. 5698 6150. Küttepuud (ka kuivad). 5595 9144. Küttepuud, kask. 5559 3532. LIIV, KILD, MULD. 516 7789. LIIV, KRUUS, KILLUSTIK, MULD. 512 2539. TEEME RUUMI UUELE KAUBALE Kogu mööbel vähemalt 25% soodsamalt! Soodsalt diivanid ja tugitoolid, täispuidust ja metallist voodid, riidekapid, tumbad, mööbliriie, tekstiilijäägid jpm huvitavat Jõekalda tee 103, Silla küla, Paikuse vald (endised Reiu kanalad) IGAL REEDEL kl 10 17 WWW.PINEA.EE Peeglid, klaasid, eriklaasid, klaaspaketid. Hinnad soodsaimad Pärnus! PVC-aknad, akende remont. 443 4214, 5663 3327. Margus Aknad OÜ, Turba 2, Pärnu. Sarikad, talad, prussid, lauad, reikad otse tootjalt. Tel 514 8160. Sõelutud liiv, kruus, killustik. Tel 5331 3009, www.valevudras.ee. Viska tasakesi kirstul muld, seal puhkab mu EMA, ta on ju kuld. Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema Õie-Maie VALMSEN 8. VIII 1932 23. IX 2013 Sügavas leinas lapsed peredega. Hüvastijätt 28. IX kl 12 Pärnus Hingemaa leinasaalis Haapsalu mnt 48. Põrm tuhastatakse. TURBA- ja PUIDUBRIKETT koos veoga. 507 8754. briketivedu.ee. Voodrilaud.ee, parim hind! Tel 513 2021. Kuivad pliidiklotsid. 5374 7043. Kuivad pakitud kütteklotsid. Vedu tasuta. Tel 5383 9215. Müüa uued saunaahi, mat 6 mm, veesärk, 230 ; soojakuahi (buržuika), 80 ; suitsuahi 270. 503 6114. Kvaliteetne toores küttepuu. Tel 5815 2410. Müüa küttepuud (lepp), 50 cm, 40 cm, 30 cm. Info tel 513 5491. Müüa põranda-, voodri- ja ehituslaudu. Erinevad laiused. Vedu tasuta. Tel 506 4651. Müüa ehituslikku saematerjali ning voodri- ja põrandalaudu. Vedu tasuta. Tel 528 2268. Pakitud TURBABRIKETT. Kojuvedu. Tel 514 9745. Müüa soodsa hinnaga talusealiha. Tel 505 9151 või 5354 3002. Kvaliteetne PUIDUBRIKETT. Vedu. Tel 5359 2794. Soodsalt sisevoodri- ja põrandalaudu ning krunditud välisvoodrilaudu. Veovõimalus. 503 1859. www.voodrilaud.eu. Sõelutud muld, kruus, liiv, killustik, maakivid ja lõhutud maakivid. Vedu. Info tel 507 0443. OST Ostame kasvavat võsa ja lepikute raieõigust. 5660 7729. Ostan h korras välisukse 1 x 2,1. 5624 1678. TÖÖ Aastakümnete töökogemustega ehitusmees aitab teid. 5844 6627. Ehitusmees saab tööd. 506 3468. Cartec Auto otsib osalise tööajaga autopesijat. CV palun saata: info@cartec.ee. KÜ Mai 5 (VI trepikoda) ja Mai 7 (IV trepikoda) otsivad kohusetundlikku SISEKORISTAJAT. Täpsem info Raido Ilp, tel 526 8447 või raidoilp@gmail.com. Pakume tööd E-kat autojuhile. Vajalik sõidukogemus ja digisõidumeeriku kaart. Töö Skandinaavias, Baltikumis. Info 677 5818. OÜ Viram pakub tööd tislerilelaudsepale. CV saata: info@ viram.ee, tel 502 3667. Heikki SAARTS 31. I 1947 26. VIII 2013 Urnimatus toimub 29. IX kl 11 Vana-Pärnu kalmistul perekonna hauaplatsil. Lapsed Su kalmu kohal tasa nutvas tuules me vaikselt langetame pea. Avaldame kaastunnet Marele ja lastele peredega abikaasa ja isa Ardo JUHKOVI kaotuse puhul. Rein ja Alli Pakume tööd klienditeenindajale Aasia restoranis. 5553 5318. Pakume tööd kokale ja hommikukokale. CV saata info@ stpeterburg.ee. Teeme üldehitus- ja remonditöid, ka pisiremonti. 5678 0959. Vajatakse metsaveoauto juhti. 505 2548. Võetakse tööle kogemustega ehitustöölisi ja abitöölisi. Töö Eestis. Tel 506 5712. KOOLITUS VANALINNA KOOLITUSKESKUS Hospidali 22 20.09 30.09.13 registreerunutele 10% soodustust! Tutvu tingimustega meie kodulehel. SOOME K A1 (N), hind 2 x 83 ; INGLISE K A1 (N), 30 kuu; INGLISE K B2 (T), 30 kuu; HISPAANIA K A1-A2 (T), hind 2 x 95 ; VENE K A1 (E), hind 2 x 83. Tunnid kl 18 19.30. Tel 565 3927, www.vanalinnakoolituskeskus.ee. ÄRA ANDA 2 kuu vanused tublid ja puhtust hoidvad kiisupojad otsivad kodu. Tel 505 8833. Ära anda betoonpõranda väljalõhkumisjäägid Savi tänaval (täiteks vms). 5649 5070. TEATED Oktoobrist Koidula Gümnaasiumi ujulas vesivõimlemine K kl 19, P kl 15. Doonoripäev neljap, 26. sept kl 9 10.30 Paikuse Päevakeskuses. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. SA Pärnu Haigla Veretalitus. Veekatkestus 1. oktoobril kl 9 13 Ranna pst 2. 3. oktoobril kl 9 11 Papiniidu 33b, 37a, 37b, 37c, 37d, 37e, 37f; Mai 49. Palume vabandust ajutiste ebamugavuste pärast. Info 445 5650. 27. 29. sept kl 9 20 MIHKLIPÄE- VA LAAT Maxima prkl. 5691 2670. Kallis Silvi. Kõik meie mõtted on Sinu ja Su perega, kui jätad hüvasti oma abikaasa Olev TRUUMANIGA Maret ja Helgi Südamlik kaastunne Haimar Väärandile isa Hermann VÄÄRANDI kaotuse puhul. AS ATKO Grupp Pea sünnipäev 2 Vaasi meisterdamistoas! www.vaasvaas.ee. 19. septembril 2013 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 70 tunnistati Ilvese tn, Kirsi tn pikenduse, Allika tn, Kaevu tn vahelise kvartali detailplaneering osaliselt kehtetuks Allika tn 24 kinnistu osas. Kinnistu omanik pöördus linnavalitsuse poole sooviga ehitada krundile 81 m² suurune abihoone, garaaž. Kehtiva detailplaneeringu alusel jäid krundile lubatud hoonete arvust ja ehitusalast välja omaniku kasutuses olnud abihooned, mis asuvad tänaseni kinnistul. Detailplaneeringuga oli määratud lahendus, mille alusel 690 m² suurusega krundil ei ole võimalik ehitisregistris arvel olevaid hooneid laiendada ega ümber ehitada. Eeltoodust tulenevalt ei ole Allika tn 24 kinnistu omaniku soov detailplaneeringuga kooskõlas ja ta on avaldanud soovi kõnesoleva planeeringu kehtetuks tunnistamiseks temale kuuluva kinnistu osas. Antud situatsioonis on kehtiva detailplaneeringu olemasolu Allika tn 24 kinnistu omanikule kitsendavaks asjaoluks, piirates võimalust juurdeehituste tegemiseks. Planeeringuala kohapealse ülevaatuse käigus kaaluti detailplaneeringu edasise elluviimise võimalusi. Kaalumisel leiti, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei kahjusta piirkonna linnaehituslikku situatsiooni. Alates 1. oktoobrist võetakse SA Pärnu Haigla veretalituses Metsa tn 1 teisipäeviti ja neljapäeviti doonoritelt verd kella 13 17 (seni 13 16). SA Pärnu Haigla Veretalitus. otsusega nr 73 võeti vastu Pärnu rannaniidul asuva Ranna pst 11 ja 13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine. otsusega nr 74 võeti vastu Pärnu rannaniidul asuva Papiniidu tn 90 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine. otsusega nr 75 võeti vastu Pärnu rannaniidul Hirve tn pikendusel mereni asuva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine. otsusega nr 76 võeti vastu Pärlimõisa tee ja Kõrtsi tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine. otsusega nr 77 võeti vastu Papli tn 11/13 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine. otsusega nr 78 võeti vastu A. H. Tammsaare pst 39 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine. otsusega nr 79 võeti vastu Rääma pargi kvartali detailplaneeringu kehtestamine. Särasid kui päike... paistsid ka läbi pilve... tegid vihmast vikerkaare... Tiit KÜTT Sinust soojust hinges hoides Sinu klassiõed ja -vennad Tarva 8-klassilise kooli päevilt ning õpetajad Leida Koppel, Helle-Mai ja Jaan Roosileht ja Lille Paasma. Sügav kaastunne poeg Tõnule. Avaldame sügavat kaastunnet Maimule ja Evale abikaasa ja isa Herman TAMME kaotuse puhul. Aino ja Kalju laste ning lastelastega Mälestame endist kolleegi Aleksandra MARKSI Avaldame kaastunnet omastele. SA Pärnu Haigla Mis tulema peab, see tuleb. Kellel otsa saab aeg, see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevas tähe. Mälestame. Ardo JUHKOV Taivo perega, ansambel Kapriis Kallis Mare. Südamlik kaastunne Sulle armsa abikaasa Ardo JUHKOVI kaotuse puhul. Liia, Tairi ja Eha peredega Südamlik kaastunne Jannole isa Ardo JUHKOVI surma puhul. Töökaaslased AS-ist G4S Eesti Ei ole lohutust, mis leevendaks leina... Südamlik kaastunne perele ja lähedastele Hermann VÄÄRANDI kaotuse puhul. Helle perega Kallis Maryel. Meie südamlik kaastunne Sulle ema Õie-Maie VALMSENI surma puhul. Pärnu Lasteküla Lootus pere Tahkuranna Vallavalitsus algatas 02.06.2013. a otsusega nr 164 Reiu külas Muuli tee 5 kinnistu detailplaneeringu eesmärgiga jagada kinnistu kaheks elamukrundiks koos ehitusõiguse kavandamisega. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Tahkuranna Vallavalitsus korraldab 7. oktoobril 2013 kell 13 vallamajas Reiu küla Muuli tee 5 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu. Materjalidega saab tutvuda www.tahkuranna.ee alajaotuses Ehitamine ja planeerimine.

10 26. SEPTEMBER 2013 VABA AEG 1987 Ajalehes Edasi ilmus Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele (IME). 26 Oktoober August Juuli November September Juuni Detsember Mai Jaanuar Veebruar Aprill Märts HOROSKOOP NEITSI (23. VIII 22. IX) Mõni vanem kolleeg võib sinu pihta seoses tööga kriitikanooli lennutada. Sinu halb enesetunne läheb siiski kiiresti üle. KAALUD (23. IX 22. X) Lapsed võivad täna rohkem tähelepanu vajada. Olenevalt suhtumisest võib tänasest kujuneda katastroof või väga tore päev. JÄÄR (21. III 19. IV) Mõni vanem ja kogenum inimene võib sind täna julgustada suuri samme astuma. Kui kuuled kriitikat, siis õpi sellest ja ära solvu. SÕNN (20. IV 20. V) On kehv päev läheneda ülemustele või teistele olulistele inimestele mõne palvega. Ole kannatlik. KAKSIKUD (21. V 20. VI) Võid saada pettumuse osaliseks seoses publitseerimise, kõrghariduse omandamise või reisiplaanidega. VÄHK (21. VI 22. VII) Inimesed paistavad täna negatiivsed ja on ainult huvitatud sellest, et sulle öelda, mida sa teha ei tohi. Ära võta neid kuulda ja astu oma teed. LÕVI (23. VII 22. VIII) On lustlik ja võistlushimuline päev. Naudi flirtimist ja lõbutsemist. Spordisündmused ja muud sotsiaalsed tegevused pakuvad samuti suurt rõõmu. SKORPION (23. X 21. XI) Kaitse ennast liigse rahakulutamise eest ja mõtle, kas sul on ikka kõike vaja. On klassikaline päev, kui kipud üle piiri minema. AMBUR (22. XI 21. XII) Oled täis energiat ja entusiastlik kõige suhtes. Muutud selliseks, kui uued seiklused on käe ja jala ligi. KALJUKITS (22. XII 19. I) Võid täna punuda salajasi plaane, sest mängid oma kaarte väga hoolikalt. Hoia silm peal ka teiste tegevusel. VEEVALAJA (20. I 18. II) Grupiaktsioonid on lõbusad ja põnevad, kuid ära lase võistlusambitsiooniga kaotsi minna oma kainel mõistusel. Mõtle ettenägevalt. KALAD (19. II 20. III) Ära hammusta suuremat tükki, kui suhu mahub, et avaldada muljet ülemustele, vanematele ja teistele tähtsatele inimestele. Jää realistlikuks. Elesir Publishing Service NIMEPÄEV NELJAPÄEVANE KALENDER Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi SUDOKU 3 8 6 3 7 9 7 3 8 1 6 4 3 7 5 6 9 7 1 5 2 6 3 4 6 9 5 2 9 1 Täida tühjad kohad numbritega 1..9 nii, et üheski reas, veerus ja tumedama joonega piiratud 9 ruudukeses poleks korduvaid numbreid. TÄHTSAD TELEFONID Lääne-Eesti häirekeskus 112 Politsei 110, 444 6444 Kiirabi 112 Linnavalitsuse infolaua telefon 444 8200 Linnavalitsuse infotelefon 15 505 ja e-post 15505@lv.parnu.ee Pärnu Elektrivõrgu välisrikked 1343 Elektri siserikked 24 h 523 6555 Pärnu Vesi dispetšerteenistus 445 5650 Tänavavalgustus 443 4929 ja e-post rike@elwo.ee Pärnu tasuline bussiinfo 12 012 Matuseteenused: Hingemaa OÜ 24 h 447 0090 Viimne Tee OÜ 24 h 443 7400 Vinuk OÜ 24 h 442 5111 Infoteenus 551 7017 (tasuta), 1188 Usaldustelefon 126 Autoabi 1888 Telefonirikked 165 Laste- ja perede varjupaik 443 1133 Pärnu naiste varjupaik 5398 1620 Loomade varjupaik 524 6705 KINO Mai kinos kl 16, 18 eestikeelne animatsioon Lennukid, kl 20 Surmav arsenal: Luude linn. Endla teatri suures saalis kl 18 ja 20 Heilika Pikkovi dokumentaalfilm Õlimäe õied. TEATER Endla teatris kl 19 draama Heinrich IV (Küünis). ÖÖKLUBI Klubis Vaarikas kl 23 üritustesari Talent. Laval ansambel Midnight Sun. DJ Andrus Pirso. Ööklubis Mirage kl 23 videodisko. DJ Vardo Rohtmets. Öölokaalis Kassa kl 23 Kuldne neljapäev. LÕBUSTUS Kuninga tn koolis, Hansagümnaasiumis, Vene gümnaasiumis 12 13 IV rahvusvahelise laste ja noorte festivali Kuldleheke koolikontserdid. Pärnu kunstide majas 19 21 IV rahvusvahelise laste ja noorte festivali Kuldleheke avamine. Tervise kultuurikeskuses rahvakultuuriseltsi Kirmas tantsijad, lauljad ja muusikud. TEADE SDE osaluskohvik Piret Hallik-Sassi juhtimisel Pärnu hea stardipakk noortele algusega kell 18 Pärnu noorte vabaajakeskuses (Noorte väljak 2). Vaata videoülekannet osaluskohvikust blogid.sotsdem.ee/parnu/. EELINFO Eakate avahoolduskeskuses 27. septembril kl 17 tantsuõhtu soliidses eas daamidele ja härradele. Muusikat teeb Andres Hirvela. Sissepääs 2 eurot. Eliisabeti kirikus 28. septembril kl 16 Musica sacra. Kristjan Mõisnik (bass), Kadri-Ann Sumera (klaver). Kavas Durante, Stradella, Brahms, Rahmaninov, Mussorgski. Pääse 7 eurot, perepääse 10 eurot, abonementpääse 25 eurot (õigus külastada sarja kõiki sügishooaja 2013 kontserte). Pääsmed müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ning pool tundi enne kontserdi algust kohapeal. www. ooper.parnu.ee. EÜ Elulusti jututuba 29. septembril kl 15 Metsa 10. Kontsert, kohvik. Tule ja võta sõber ka kaasa! Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond kutsub külalisõhtule 2. oktoobril 18 20 Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi saalis (Pikk 20). Pärnu maakonna kutsehaigete ühingu seenioride koolitus 2. oktoobril kl 11 eakate avahoolduskeskuses (Metsa 10). Testament Kätlin Joala, riigikogu kantselei nõunik. Töötukassa teenused, mis aitavad teid tööle asumisel ja töö leidmisel Pille Pärna, töötukassa teenuste konsultant. Info Siivi Teinfeldt, 554 2495. NÄITUS Raekoja linnagaleriis Liisa Kruusmäe ja Liis Küla kuraatorprojekt Öö. Ville-Karel Viirelaiu näitus Maagiline kontseptualism. Avatud T R 11 17, L 11 14. Uue kunsti muuseumis Resa Tiitsmaa autorinukkude näitus Mängime!. Salvador Dalí graafika ja kujundatud esemed (kuld, hõbe, pronks, keraamika), originaalteosed. Looduse Omnibussi, Eesti looduskaitse seltsi ja Eesti Energia korraldatud võistluse parimad tööd Looduse aasta foto 2013. Avatud iga päev 9 19. Endla teatrigaleriis Haide Rannakivi ja Urmas Luure fotonäitus Informatsioon. Teatrikohvikus Rait Rosina tööde näitus Naised ja pisarad. Keskraamatukogu 1. korruse galeriis fotonäitus Inimene hetk ja emotsioon, näitus Soome kauneimad raamatud 2011 ja Vello Paluoja näitus Motiive loodusest pastellis. Trepigaleriis fotonäitus Helsingi disaineri silmade läbi. Lasteosakonnas raamatunäitus Mis tähtsust on tähel?. Minu tähepilt 100 joonistust tahvlil ja nööril. Lastekunstistuudio Aplaus Plus pildinäitus. 1. korruse akendel näitus Pärnu kuurort 175. Vändra kultuurimaja fuajees Henn Soodla fotonäitus Vändra metsas Pärnumaal, 1. osa. Nooruse maja galeriis Uganda kunstnike traditsiooniliste Aafrika maalide müüginäitus Soojad killud Aafrika südamest, kohvikus portselanimaali müüginäitus. Ammende villas Tiina Ojaste maalinäitus Seitse vandlist elevanti. Punase torni veinibaaris Aili Metsa maalide müüginäitus. Vabaõhugaleriis Elmar Esteri looming. Avatud K N 12 18, R L 12 22. Igal argipäeval kl 11 15 menüüs valik maitsvaid ja tervislikke lõunapraade! Piim või keefir tasuta Munanuudli-köögivilja-vokk kanafileega P E 12 22 T, K, N 12 23 R L 12 00.30 Tel 666 7669 www.margarita.ee info@margarita.ee Akadeemia 5, Pärnu (sissepääs raamatukogu poolt )

Oleks äärmiselt huvitav analüüsida, mis oleks saanud, kui Eestit ja ka teisi Balti riike ei oleks 2004. aastal ELi vastu võetud. Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas, Postimees 26. SEPTEMBER 2013 11 ARVAMUS KOMMENTAAR Ellu on suudetud viia pisku, parteid ei paku poliitilist maavärinat ÜLEVAADE Intresside võrdlemine säästab raha valimisliidu Südame ja Mõistusega kandidaat Garri Suuk Pärnu linnavolikogu valitakse neljaks aastaks. Erakonnad on kaasanud valimisnimekirjadesse poliitikuid Toompealt ja Stenbocki majast. Nende poliitikute, rahva seas peibutuspartideks kutsutute puhul, ei tule kõne allagi reaalne töötamine volikogus, kui just seadust ei muudeta. Pärnu praegune linnapea Toomas Kivimägi võlgneb oma ametipositsiooni 2009. aasta valimiste ajal kibekiirelt teostatud seadusemuudatusele. Valimisliit on erakondadele ebameeldivaks konkurendiks. Kohalikud küsimused on aga sedavõrd tähtsad, et neid ei saa jätta ainult erakonnapoliitikute otsustada. Meie valimisliidu teke tõendab, et suurenenud on nende inimeste osakaal, kes on võõrandunud erakondadest, kuid soovivad kaasa rääkida kodulinna küsimuste lahendamisel. Valimisliidu Südame ja Mõistusega tekkimine kinnitab veel kord kodanikualgatuse olemasolu. Tegutseme veendumuses, et Pärnut on võimalik juhtida senisest paremini. Vajame kasvavat Pärnut Meie pärnakatele pakutav tegevuskava on lihtne. Meie tegevuskava on sündinud koostöös pärnakatega, kes valutavad südant linna käekäigu pärast. Inimestega, kes on analüüsinud südame ja mõistusega linna tervist. Südamega märkad asju paremini. Linna tervis on hakanud jukerdama. Tunda on väsimust. Me vajame kasvavat Pärnut. Teenindussektori kõrval tuleb aidata käivitada tootmisettevõtteid. Linn peab olema igati koostööaldis, eestvedajaks taristu väljaehitamisel. Üks abinõu on hoonestusõiguse alusel jõude seisvate maade andmine ettevõtetele, kes loovad uusi töökohti, panustades sellega ühtlasi linna arengusse. Keskenduda tuleb sellele, et Pärnust kujuneks ettevõtjasõbralik ja tööandjaid kutsuv linn. Linn, mis tunnustab ettevõtjaid ja tööandjaid, kes hoiavad ja loovad töökohti ja kes hoolivad töötajatest. Probleemi kiiremaks lahendamiseks vajame siinkohal riigi koostööd ja tuge. Seni on võimuerakonnad IRL ja Reformierakond käitunud isekalt, unustades omavalitsused, kes raskel ajal loobusid maksubaasi loovutamise näol osast oma leivatükist. Riik andis leivast tüki edasi puudust kannatavale Kreekale. On tulnud aeg raskel ajal pärnakatelt võetu tagasi anda. Inimesed tulevad tagasi Valimisliit peab üheks prioriteediks viimasel neljal aastal lahkunud pärnakate tagasipöördumist koju ja uute elanike tulekut. Selleks tuleb leida võimalusi, muutmaks Pärnut atraktiivsemaks. Pärnus sündinud lapsed on linna kodanikud ja vajavad tähelepanu ning toetust alates esimesest elupäevast. Mida saame laste ja eelkõige noorte perede heaks teha? Anname linnale kuuluva elamumaa hoonestusõiguse alusel ALIMISED 20. oktoober 2013 noortele peredele. Maksame igale lapsele sünnitoetuseks esimesel aastal 330 eurot. Tagame igale lapsele lasteaiakoha või lastehoiu. Vabastame lasteaialapse päevas ühe toidukorra maksmisest. Meie tähtsustame alusharidust ja viime lasteaiaõpetajate palga õpetajatega võrdsele tasemele. Et väikelapsed saaksid emaga kauem kodus olla, maksab linn kodus olevatele emadele emapalka miinimumpalga ulatuses kuni teise eluaasta täitumiseni. Toetame lapse esimesse klassi minekut 200 euroga. Tagame Pärnu linna kooliõpilastele tasuta sõidu kodust kooli ja tagasi. Selleks ja hommikuse autoliikluse vähendamiseks paneme käima koolibussid. Tagame, et iga laps saaks linna kulul osaleda vähemalt ühe huviringi töös. Meie eesmärk on arendada linna, kus on hea ja turvaline elada. Lapsesõbralikus linnas on mänguväljakud Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar Kahjuks oli sellel suvel linn kasimata. Me kinnitame, et suudame selles küsimuses linna haldussuutlikkust tõsta ja linna puhtana hoida. Me hoolime Pärnust. korras ja pideva tähelepanu all. Me ei pea lahenduseks praegust olukorda, et mänguväljakul lagunev kiik peidetakse kilekotti. Prügiveost, bussidest ja parkimisest Korraldame prügiveomajanduse ümber nii, et linnakodanik saaks valida prügikonteineri tühjendamise sageduse. Lõpetame niinimetatud tühjade sõitude eest esitatavad arved. Kahtlejatele, kes väidavad, et prügiveo eeskirju muuta ei saa, ütleme meie: see on vaid poliitilise tahte küsimus. Lõpetame kurjust peitva pimeduse ja keerame tänavavalgustuse lambid tagasi. Et kodu- ja koolitee oleksid turvalised, selleks korrastame ja rajame uusi kõnniteid. Linna väljanägemine ei tohi varjutada Pärnust saadavaid kultuurilisi emotsioone ja peletada eemale linna külalisi. Kahjuks oli sellel suvel linn kasimata. Me kinnitame, et suudame selles küsimuses linna haldussuutlikkust tõsta ja linna puhtana hoida. Me hoolime Pärnust. Täidame Toomas Kivimägi valimisliidu täitmata lubaduse ja kehtestame tasuta parkimise kogu linna avalikul territooriumil, välja arvatud suvel ranna piirkonnas. Korrastame bussiliikluse nii, et igast linnaosast saaks sõita ümberistumisteta teise linnaossa. Peatused peavad olema läbi mõeldud ja linnakodanike vajadusi arvestavates asukohtades. Bussiliikluse ümberkorraldamine oli ette võetud kiirustades, selle kavandamisele ei kaasatud vajalikul määral pärnakaid. Linnakodanike soove teadmata ei tohi otsuseid teha. Valimisliit Südame ja Mõistusega pakub võimuerakondadele alternatiivi ega ole erakondade käepikenduseks. Valimisliit soovib juhtida Pärnut asjatundlikult, südame ja terve mõistusega. Hiljutine TNS Emori uuring näitas, et kuigi Eesti inimestel on ootus soodsamate laenutoodete pakkumise järele selgelt olemas, pole ligi pool väikelaenu võtnud klientidest oma laenu intressimäärast teadlikud. Samal ajal on eri pankade intressimäärade vahel olulisi erinevusi ehk teadlikult käituv klient saaks raha kokku hoida küll. Juuni lõpu seisuga olid Eesti pangad andnud 593 miljoni euro väärtuses tarbimislaene kokku 366 000 inimesele. Keskmine tarbimislaenu suurus oli Eestis 1600 eurot. Tarbimislaenu kasutusotstarve ei ole reeglina piiratud, kuid küsitluste järgi kasutatakse tarbimislaene valdavalt olme-elektroonika, kodutehnika, sõidukite ja mööbli ostmiseks, kodu remontimiseks, aga ka reisimiseks või lihtsalt jooksvateks kulutusteks. TNS Emori Bigbanki tellimusel tehtud uuringu tulemus pakkus mitu üllatust. Selgus, et üldjoontes on inimesed rahul oma kodupangaga ehk universaalpangaga, mille teenuseid nad kasutavad. Soov kodupanka vahetada on väga vähestel. Laenukogemusega klient on enamasti aktiivsem ja teadlikum klient. Kogunisti 87 protsenti nendest, kes kavatsevad aasta jooksul kasutada krediitkaarti, järelmaksu või võtta väikelaenu, on laenamise kogemusega. Seejuures tahavad inimesed oma rahaasjades targalt käituda. 75 protsenti klientidest peab oluliseks laenu hinna uurimist ja 53 protsenti pankade pakkumiste võrdlemist. Samal ajal selgus uuringust üllatusena, et ligi pool väikelaenu klientidest ei ole oma intressimäärast teadlikud, arve pakuti seinast seina. Seega, kuigi ootus soodsamate laenutoodete pakkumise järele on selgelt olemas, ei ole ligi pool klientidest end kurssi viinud väga lihtsa võimalusega raha säästa, võrreldes intresse. Tarbimislaenude intress erineb Eestis päris palju, ulatudes 15,5 protsendist 21 protsendini. Kui näiteks sama raamat maksaks eri poodides 15.50 või 21 eurot, siis oleks valiku tegemine meie kõigi jaoks lihtne. Panganduses on aga paljudel kombeks võtta kõik teenused ühest pangast, konkurentide pakkumisi uurimata. Ilmselt ei ole võrdluseks lihtsaid võimalusi olnud. Nii nagu teisedki pangateenused liigub tarbimislaenude pakkumine veelgi rohkem digitaalsetesse kanalitesse, mis muudab teenuste hinnad omavahel lihtsamini võrreldavaks. Näiteks Soomes ja Rootsis on mitmeid pangandusteenuste hindu võrdlevaid internetiportaale ja kliendid on harjunud neid kasutama. Täpselt samamoodi, nagu on kättesaadavad hotellide, lennupiletite, kindlustusteenuste jms võrdlused. Eestis, ilmselt turu väiksuse tõttu, ei ole praegu veel nii kaugele jõutud. Seetõttu julgen ennustada, et Eestiski kaotab aja jooksul aktuaalsust kõigi teenuste võtmine vaid oma kodupangast, sest klient saab lihtsasti valida endale sobivaima või soodsaima teenusepakkuja. Konkurents suureneb, turg jaguneb pankade vahel võrdsemalt ja kliendid hoiavad kokku oma kulusid. Huviharidus on samuti haridus Huvihariduse toetamine, kui seda üldse teha, jääb niisiis kohalike omavalitsuste teha ja Pärnuski lubab mõni kandideerija linna eelarvest seda valdkonda toetada. See, et valitsuses kinnitatud ja riigikokku saadetud tuleva aasta riigieelarve eelnõust jäi välja võimuliidu valimiste-eelne lubadus lastele huviringiraha maksta, on silmapaistev näide sellest, kuidas valimislubadused tegelikule elule pidevalt jalgu jäävad. Riigieelarve tasakaalu eest isalõvina seisev rahandusminister Jürgen Ligi hindas selle lubaduse maksumuseks ligikaudu 25 miljonit eurot ja kommenteeris Postimehele teemat tervikuna nii: Reformierakond andis oma suures valimislubaduses järele, sest majandusolukord on halvenenud ja tahtmisi on alati rohkem kui võimalusi. Võimuliidu otsusele oponeeris Eesti lastekaitse liit, mille juhataja Alar Tamm võttis valdkonna samas kokku: Ligikaudu viiendik lastest elab Eestis vaesuses ja vähem kui pool kooliealistest lastest tegeleb huviharidusega, laste huvide tagaplaanile jätmine riigieelarves ei ole aktsepteeritav. Nii lastekaitse liidu kui teiste oponentide häält vaevalt kuulda võetakse ja isegi kui opositsioonilised Keskerakond või Sotsiaaldemokraatlik Erakond vastavasisulise muudatusettepaneku teevad, ei lähe see riigikogu saalis läbi. Huviharidus on samal ajal äärmiselt vajalik, see aitab koolinoortel pärast tundide lõppu harivalt ja kasulikult aega veeta, saada süvendatud teadmisi või oskusi, olgu siis taimi uurides, balletti tantsides või sporti tehes. Tänu sellele võrsub Eestis hulk haritud ja laia silmaringiga kodanikke. Kurb on seevastu, kui raha pärast jääb perekonnal oma võsule huviringikoht võtmata. Tulemused võivad aastate pärast väga valusalt kätte maksta, eriti kui probleemide ennetamise asemel jätkuvalt nende tagajärgedega tegeldakse. Huvihariduse toetamine, kui seda üldse teha, jääb niisiis kohalike omavalitsuste teha ja Pärnuski lubab mõni kandideerija linna eelarvest seda valdkonda toetada. Soovid ja lubadused on üks asi, tegeliku elu ja eelarvega tuleb hakkama saada omavalitsusteski, kuid see ei muuda tõde, et huvihariduse saamist ja andmist tuleks tõesti võimalikult palju toetada. (arvamus@parnupostimees.ee) 40 AASTAT TAGASI Sügiskünni tempo Pärnu rajooni majandites teeb muret. Et 15. oktoobriks künniplaan täita, peaks iga päev küntama umbes 1000 hektarit. Tegelikult tuleb aga päevas vaid 400-450 hektarit. Esmaspäeval olid majandid graafikust maas juba 1000 hektarit. Kui aluseks võtta praegune tempo, kuluks kogu künni lõpetamiseks veel 40 päeva. Künnitempot on vaja otsustavalt tõsta. Ja võimalusi selleks on. Pärnu rajooni majanditel on 290 künnitraktorit, iga päev on kündmas aga 140-150. Miks nii vähe? Kogu roomiktraktorite parki pole kunagi võimalik täisarvuliselt künnile panna (remont, muud tööd jne), kuid kolmveerand traktorite üldarvust ei tohiks küll olla ülearune nõue. (Pärnu Kommunist 28. septembril 1973) Rüütli 14, 80010 Pärnu Tel 447 7090, faks 447 7072 postimees@parnupostimees.ee www.parnupostimees.ee Toimetuse sekretär tel 447 7090 Peatoimetaja Peeter Raidla, tel 447 7063 Tegevtoimetaja Iira Igasta, tel 447 7070 Arvamus: arvamus@parnupostimees.ee; Kaupo Meiel, tel 447 7074 Kalev Vilgats, tel 447 7075 Foto: tel 447 7079 Uudised: uudised@parnupostimees.ee; tel 447 7080, tel 447 7086, tel 447 7073 Veebitoimetus: tel 447 7095, tel 447 7092 Kultuur: kultuur@parnupostimees.ee; tel 447 7085 Tarbija: tarbija@parnupostimees.ee; tel 447 7060 Sport: sport@parnupostimees.ee; tel 447 7076 Tellimine tellimine@parnupostimees.ee; tel 447 7087, 617 7717 Reklaam, kuulutused: reklaam@parnupostimees.ee; tel 447 7077, faks 447 7072 Lugejate kirjad kirjanurk@parnupostimees.ee Kojukanne Pärnu linnas Expresspost tel 617 7717 Pärnu maakonnas Eesti Post tel 447 0405 Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

12 26. SEPTEMBER 2013 SPORT 1. P Ä E V A P I LT Toomas Raadik jälle Pärnus Enn Hallik Pärnu korvpallimeeskonnas mehistunud Toomas Raadik tuli eelmisel hooajal Kalev/ Cramoga Eesti meistriks, kuid sai suurte ässade kõrval vähe mänguaega ja tõmbab taas selga KK Pärnu särgi. Tahitil alanud rannajalgpalli maailmameistrivõistlustele Eesti küll osalema ei pääsenud, kuid on tänu suvel Pärnut külastanud MMi korraldajate meeskonna kutsele vaatlejate Kari-Andre Kase ja Reigo Tõnsbergiga siiski esindatud. Eestlaste pikal reisil on ka konkreetne eesmärk näidata Pärnu jätkuvat soovi korraldada 2019. aasta rannajalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir. Erakogu Pärnu kaotas Nõmmele Pärnu linnameeskond kaotas Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliiga B-tasandi turniiri 29. vooru koduses mängus Nõmme Kaljul duubelmeeskonnale 2 : 3. Pärnu Kalevi staadionil toimunud kohtumise avavärava lõi Nõmme Kalju mängija Robert Kirss. Kohe teise poolaja alguses lõi Kirss taas palli pärnakate võrku ja vastased juhtisid sellega 2 : 0. Linnameeskond vastas sellele 59. minutil Kristen Saartsi löödud väravaga. 81. mänguminutil sopsas palli suvepealinna mängijate võrku Adis Hadžanovic ja kuigi Pärnu vutimees Ott Midenbritt vormistas värava veel kohtumise viimasel minutil, võitis kohtumise Nõmme Kalju. 29 kohtumist pidanud linnameeskond juhib endiselt turniiritabelit 62 punktiga, kuid teda jälitaval Nõmme Kalju duubelmeeskonnal on üks mäng vähem mängitud ja vaid kaks punkti vähem ehk 60 punkti. (PP) Lissi Kubre mängis Riias Pärnu Kesklinna tennisekoolis Astrid Kasela käe all alustanud ja nüüd Inga Drobeti juhendamisel jätkav paari nädala pärast alles 11. sünnipäeva tähistav Lissi Kubre (pildil) mängis suurepäraselt Riias Euroopa tennise assotsiatsiooni ETA kuni 12aastaste turniiril, kus osalesid Venemaa, Valgevene, Läti ja Soome parimad. Kubre alustas kvalifikatsiooniringidest, kust pääses valgevenelanna Alesja Jakubovitšit võites põhiturniirile. Sealgi sai Lissi Kubre kaks võitu ja kaotas alles veerandfinaalis venelanna Anfissa Korolkovale 3 : 6, 1 : 6. Järgmine ETA turniir on Lissi Kubrel oktoobri keskel Soomes Lohjal. (PP) Pärnus on end üles töötanud nii Toomas Raadik, kellele pani mullu silma peale Eesti parim meeskond, kui viimati Tartu Rocki pingipoisist end siin Eesti ning Balti liiga keskmängijate tippu mänginud Rain Raadik. Rääkimata Pärnus Rocki üheks tänavuseks põhimängujuhiks kasvanud leedulasest Augustas Peciukeviciusest ja TTÜ Pärnu kooliga liidrist Kiur Akenpärgist. Mängus tasakaalukuse ja intelligentsiga silma paistev 202 sentimeetrit pikk Toomas Raadik alustas korvpalliga C2 vanuseklassis Mait Käbini juures, Eesti meistrivõistlustel kuus sügist tagasi pingipoisina, tõusis KK Pärnu liidriks 2010/11 hooajal ja viskas 2011/12 hooajal mängus keskmiselt 18,2 punkti ning oli platsil 37 minutit. Universiaadil turniiri parimaid Mullu hiilgas Raadik universiaadil Kaasanis, kus Eesti meeskond jõudis esikaheksasse, turniiri sümboolsesse viisikusse valitud pärnakas viskas mängudes keskmiselt 18,4 punkti. Laenulepinguga Pärnusse naasmist kommenteerides ütles Raadik, et Pärnu kutsus teda ja kuna Kalev/Cramo kõrged eesmärgid võivad ta rohkem pingile istutada kui platsile saata ning Pärnu uus peatreener ja ambitsioonid on atraktiivsed, leidis ta treeneritega nõu pidades, et Pärnu on praegu parim valik. Kalev/Cramos veedetud aastat hindab Raadik siiski kõrgelt, sest puutus seal kokku kõrgel tasemel korvpalliga, koges professionaalset suhtumust nii treeningutel kui organisatoorselt. Alanud hooajast loodab Toomas Raadik, et suudab aidata meeskonna Eesti nelja parema hulka, individuaalselt aga areneda tulevikus mõne tugeva meeskonna tegijate sekka. Tuleb põnev hooaeg Lauatennisehõbedaid Leedust ja Narvast Eesti noorte TOP-10 turniirile Narva sõitis Pärnust ainsana Valeria Sarõtševa (Vint-90/SK) ja naasis sealt hõbemedaliga. Alla jäi ta 0 : 3 vaid vahetult enne Eesti 10 parema turniiri Hiinast treeninglaagrist tulnud Aseri neiule Reelika Hansonile, kuid võitis kõik ülejäänud kaheksa Maardu, Narva ja Tallinna Nõmme klubide kasvandikku. Eesti täiskasvanute koondised mängisid Balti meistrivõistlustel Leedus. Vallot Vainula (Vint-90) tuli meeskonnas Leedu järel ja Läti ees teiseks. (PP) TEADE Mälumäng Kolmapäeval, 2. oktoobril kell 19 algab jahtklubis hooaja avamäng ja neljapäeval, 3. oktoob- Allar Soo võitis neljast etapist koosneval SEB Tartu neliküritusel meeste konkurentsis esikoha. ril kell 19 on Fookuse kohvikus (Kuninga 1) esimene mäng. Oodatud on vanad tegijad ja uued üritajad. Info tel 5685 8235. online@parnupostimees.ee Kas Raadik hakkab Pärnus mängima endiselt tsentrit või hoopis äärt, saame näha, sest montenegrolasest keskmängija Zivoijn Grubovic on Pärnus juba töös ja valgevenelase Vladzimir Kryševitši paberidki saavad ehk korda, lisaks aitab kontrollmängude põhjal tublisti keskmängijana Olaf Siigur. Loota tasub serblasest äärele Miljkovicile ja Janis Vahterile, mängujuhtidele Heiko Rannulale ja Rannar Raabile ning kokkuvõttes ei tohiks uue treeneri Darko Ivanovici meeskond Priit Vene mullusest kehvem olla. Kui vaadata teisi meistriliigameeskondi, siis meister Kalev/ Cramo on säilitanud oma tuumiku (Abbott, Arbet, Elegar, Fall, Škele, Tanel Sokk), palganud juurde ameeriklasest mängujuhi igal kolmapäeval igal suvel Devin Gibsoni ja rumeenlasest tsentri Vlad Moldoveanu ning on tiitli peapretendent tänavugi. TÜ/Rock on palganud 213 cm pika serblasest tsentri Uros Lukovici, USA mängujuhi Vincent Simpsoni, saanud Pärnust samasse rolli Peciukeviciuse ja Itaaliast Janar Taltsi. Lisaks on neil 39ne Valmo Kriisa, Gert Dorbek, Joosep Toome, Marek Doronin jt. Mullu punane latern KK HITO jätkab oma noorte meestega pluss ameeriklasest number viie Jeff Harperiga. Esimene välismaalane ilmus sloveenist keskmängija Ziga Fifolti näol ka TYCO Rapla meeskonda. Ülejäänud selles visas ja heas mõttes vastikus satsis on Rait-Riivo Laane, Martin Dorbek, Andre Pärn, Sven Kaldre, Martin Paasoja jt. Valga Maks&Moorits tuleb välja kahe serblase, kogenud lätlase Raitis Grafsi, Hispaaniast naasnud 215 pika Viljar Veski ja Pärnust läinud kaugviskaja Kristjan Evartiga. Värvika peatreeneri Andres Sõbra Rakvere Tarvas üritab Kalev/ Cramot ning TÜ/Rocki pjedestaalilt kangutada kunagiste tiitlitega leedulase Giedrius Gustase, USA tsentri Gregory Jenkinsi, lätlaste Maris Laksa (mäletate, kui valusaid lõpuminuti korve ta Pärnule laksas!) ja Juris Umbrasko, Rakvere paha poisi Kristo Saage, Tartust saadud Silver Leppiku ja Kalev/ Cramos üle jäänud Rait Keerlesega. Tallinna ehk väike Kalev alustab USA eestlase Renato Lindmetsa, päris ameeriklase Michael Harti, Rakverest saadud reimo Tamme, Raplast võetud Raido Ringmetsa, Kaido Saksa, Illimar Pilgu ja teiste, sealhulgas pärnaka Kris Killinguga. TTÜ KK Tiit Soku juhendatava meeskonna liidrid on endiselt Kiur Akenpärg, Kristjan Makke ja ameeriklane Andrew Arnold. Koosseisudes tuleb kindlasti veel muutusi, kuid põnev korvpallihooaeg, mis Pärnule algab pühapäeval meister Kalev/Cramo võõrustamisega, on ette teada. Kontrollmänge nii kodus kui Lätis KK Pärnu sai võidu ka karikavõistluste esimese ringi kordusmängus, alistades 0 : 12 stardiseisust teise liiga meeskonna Keila KK 86 : 46. Pärnu resultatiivsemad olid Brett Nõmm 20, Rannar Raap 13 ja Olaf Siigur 11 punktiga. Pärnu vormi sai selga ka Toomas Raadik. Hooaja eel prooviti kodusaalis jõudu ka Rapla meestega. Mäng kujunes hasartseks ja põnevaks, kord juhtis üks ja siis teine, lõpuks õnnestus pärnakatel punktiga peale jääda. Võitjate kasuks viskasid Grubovic ja Kryševitš 15, Rannula 14 punkti. Seevastu Valmieras, kuhu sõideti mulluse Balti liiga avamängu valusa kaotuse eest revanši võtma, mäng ei õnnestunud ja tuli vastu võtta suur 65 : 99 kaotus. Lätlased dikteerisid mängu, olid peremehed mõlema korvi all, mängisid isu ja lustiga. Kontrollmänge alustasid ka KK Pärnu noortemeeskonnad. Aklass võitis Kohila turniiril mängulõppudega Rapla, Tallinna ja Tabasalu/Kohila, jäi seitsme punktiga alla favoriit Tartu Salva/Rockile ning sai teise koha. Võistkonna, keda juhendas esindusmeeskonna peatreener Darko Ivanovic, parima auhinna sai Rauno Lage. igal kuul tarbijalisa Pärnu võistkondades peab ikka Raadik liidriks olema. Kunagi võrkpallinaiskonnas Helju Raadik, nüüd võrkpallis Andrus Raadik, korvpallis Rain ja Toomas (pildil) Raadik... Ants Liigus KK PÄRNU MEESKOND Nimi Sünniaasta Pikkus Andres Andrei Zivojin Grubovic Taavi Hämarsalu Mihkel Kirves Rauno Lage Nemanja Miljkovic Brett Nõmm Toomas Raadik Rannar Raap Heiko Rannula Olaf Siigur Elgar Tamsalu Janis Vahter? Vladzimir Kryševitš Peatreener: Darko Ivanovic Treener: Mait Käbin 1996 1985 1989 1996 1995 1990 1994 1990 1992 1983 1987 1987 1986 186 205 200 193 204 185 202 191 185 208 184 196 Andmed: KK Pärnu HIND 0.90 eurot