LIINA HANSEN: Üldjuhul koopiate valmistamist linnaruumis ei propageerita. Lk 2 Õigus magada Kust tuleb poodi liha? Teatrikunstnik Aime Unt Pärnu linnavalitsuse kavatsus suvistel nädalavahetustel öörahu aega lühendada annab trumbid kätte lõbustuskohtadele. Lk 2 ja 3 Pärnu turul ja väikekauplustes müüakse põhiliselt Viljandimaal toodetud liha, kohalik lihatootmine kiratseb. Lk 5 Aime Unt on täna Endlas esietenduva draama Sinikad kunstnik, Pärnuga seovad Unti meeldivad töised sidemed. Lk 7 REEDE, 30. MÄRTS 2012 NR 63 www.parnupostimees.ee Pärnu taotleb rannaniite linna omandisse LEHETELLIMUSE PIKENDAMINE tel 617 7717 Puuetega inimesed saavad tasuta õigusabi Eesti puuetega inimeste koja, Eesti kurtide liidu ja advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid koostöös alustatakse puuetega inimestele tasuta õigusabi osutamisega. Justiitsministeeriumi finantseeritavat puuetega inimestele tasuta õigusteenust osutatakse peale Pärnu veel Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Varasem kogemus on näidanud, et puudega inimestel on suur vajadus just tasuta kvaliteetse õigusnõustamise järele kinnitas Eesti puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Sel aastal on justiitsministeeriumi suurema toetuse kaudu võimalik laiendada õigusabi osutamist Tallinnast väljapoole ning koostöös oma liikmesorganisatsioonidega, Tartu, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa puuetega inimeste kodadega osutatakse õigusabi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Kurtidele ligipääsu tagamiseks õigusemõistmisele on Tallinnas võimalik saada teenust ka viipekeeletõlgi abil, lisas Haukanõmm. Individuaalsete konsultatsioonide täpsed ajad leiab Eesti puuetega inimeste koja veebilehelt www.epikoda.ee. Pärnumaa puuetega inimeste koda asub Pärnu linnas Riia maantee 70. (PP) Täitur müüb Pärnu firma kinnistuid Kohtutäitur kuulutas kolmapäeval välja nelja OÜ Asratemile kuuluva Pärnus Via Baltica ääres paikneva kinnistu enampakkumise. Enampakkumisel on 3100ruutmeetrine Kodara 3 kinnistu, 2969ruutmeetrine Kodara 5 kinnistu, 7455ruutmeetrine Välja 1 kinnistu ja 3812ruutmeetrine Välja 7 kinnistu. Kinnistute alghind on kokku ligi 800 000 eurot. Asratemi tütarfirma Mudaravila Investeeringud omandas mõne aasta eest Pärnu linnalt endise mudaravila kinnistu hoonestusõiguse Pärnus Ranna puiesteel ja peaks mudaravila hoone rekonstrueerima ja rajama selle juurde 65 toaga hotelli. Ehitusloa sai Mudaravila Investeeringud möödunud aasta lõpul. Nii Asratemi kui Mudaravila Investeeringute juhatusse kuulub Margus Kangur. (BNS) Sepo Seeman (vasakul) ja Piret Laurimaa mängivad paari, kellel pealtnäha on kõik korras. Üht külalistest kehastab Jaan Rekkor. Milliseid probleeme nad oma naeratuste taha peidavad, selgub etenduse käigus. Andres G. Adamson Endlas esietendub draama NÄILISELT TÄIUSLIK ELU: rootslanna Maria Blomi näidend räägib ühiskondlikust ja sotsiaalsest survest olla kõiges täiuslik. Anu Jürisson Täna õhtul esietendub Pärnu Endla teatri suures saalis Rootsi näitekirjaniku Maria Blomi draama Sinikad, mille lavastaja on Enn Keerd ja kunstnik külalisena Aime Unt. Osades astuvad üles Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Lauri Kink ja taas Endla laval mängiv Lii Tedre. Valguskunstnikuna saab ristsed Sander Põllu Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast ja muusikaline kujundaja on Feliks Kütt. Sinikate tegevus toimub tänapäeva Rootsis, aga võiks niisama hästi aset leida Eestis. Näidend räägib ühiskondlikust ja sot- siaalsest survest olla kõiges täiuslik: kuulekas kodanik, ideaalne abikaasa ja lapsevanem. Õhtusöögi ajal naeratatakse viisakalt ja vesteldakse turvalistel teemadel, et oma sisemist ebakindlust mitte reeta. Tegelikult on veatu fassaadi taga pind jalge alt kadunud. Lavastus küsib, kas me elame oma elu ehk liiga keeruliseks, sest ei oska endasse vaadata, endaga kokku leppida, mis meile on kõige tähtsam. Elame väljast peale surutud normatiivide järgi ja kui me enda või teiste arvates ei suuda nendele standarditele vastata, tekib äng ja tunne, et ei saa hakkama, kirjeldas lavastaja. Kõik need teemad on Blom asetanud omanäolisse maailma, mis mõjub ühtaegu liigutavalt, helgelt ja maagiliselt. Sinikad ei ole selle hooaja viimane lavastus Endlas. Praegu vältavad aprilli keskel Küünis esietenduva Nähtamatu maja proovid ja tulekul on suvelavastus Seljatas sada meest, mida mängitakse juulis Pärnu Vanalinna põhikooli võimlas. Nähtamatu maja räägib Elsbetist, kes seni elanud vanas majas metsade vahel, aga ei saa enam seal üksi hakkama ja peab seetõttu linna ühetoalisesse korterisse kolima. Maja annab ainult fooni sellele, kuidas mälestused ja minevik inimesi oma haardes hoiavad ning olevikku ja tulevikku mõjutavad. Lavastus Seljatas sada meest põhineb Andres Ehini samanimelisel kiriromaanil ja räägib kahest Eesti naismaadlejast, kes Georg Lurichi kõrval 20. sajandi esimesel poolel seiklusrikkal teekonnal läbi Tsaari-Venemaa Siberini välja ja sealt edasi Hiinas ja Jaapanis laineid löövad. Pisipõnni üle rõõmustab paar, keda mängivad Karin Tammaru (paremal) ja Lauri Kink (Sepo Seemani taga). Pärnu linn taotleb riigilt munitsipaalomandisse rannaniite ligi 250 hektaril, mis tahetakse Euroopa Liidu rahaga korda teha. Pärnu linn on rannaniite tahtnud aastaid endale, et tegemist on maastikukaitsealaga, ei ole riik neid siiamaani linnale andnud. Eelmisel aastal saavutasime kokkuleppe riigiga - keskkonnaametiga -, et hakkame koos rannaniitusid arendama ja seda projekti Lehmad linna raames, selgitas Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius Aktuaalsele kaamerale. Projekti eesmärk on Pärnu rannaniidu looduskaitseala elupaikade taastamine ja maahoolduseks vajalike investeeringute tegemine ning kaitseala avamine linlastele ja külalistele moel, mis ei kahjustaks ala kaitseväärtusi. Projekti raames rajatakse loodusradade süsteem, mis võimaldab loodust kahjustamata alal viibida ja väärtusi vaadelda. Koostatakse ja paigaldatakse looduskaitseala tutvustav püsiekspositsioon. Töödega, mis hõlmavad nii Vana-Pärnu, Mai kui Raeküla rannaniitu, tehakse algust tänavu, viie aastaga saab ligi 250 hektarit korda. Projekti juhtpartner on keskkonnaamet, partnerid on Pärnu linn ja Tartu ülikooli Pärnu kolledž. Raha töödeks tuleb Euroopa Liidu Life+ projektist, kokku on eelarve miljon eurot, Pärnu linnal tuleb maksta 64 000 eurot. (PP) Muuseumis näeb võistluse Pärnu teel parimaid fotosid Täna autasustatakse Pärnu muuseumis fotokonkursi Pärnu teel võitjaid ja avatakse finalistide tööde näitus. Žürii otsuse kohaselt pälvis eluaegse tasuta sissepääsu Pärnu muuseumi Monika Maidle tööga Väikesed jalad Pärnu poole teel. EMT nutitelefoni võitsid Kaja Kadajas fotoga Piki veepiiri, Kristjan Osbek ülesvõttega Õhtuks koju ja Elina Paegle pildiga Päikeseline tee Pärnust Torisse. Üle-eestilisele fotokonkursile Pärnu teel laekus kokku 256 fotot, neist finaali jõudis 56 tööd. Žüriisse kuulusid Aldur Vunk ja Ann Eichhorst Pärnu muuseumist, Heiki Mägi maavalitsusest, Kaire Ilus Pärnu turismiinfokeskusest, turismiekspert Tiit Kask ja EMT esindaja Lauri Toomsalu. (PP)
2 30. MÄRTS 2012 UUDISED Tänasest on Pärnu maavanema Andres Metsoja korraldusega keelatud jääleminek ka kutselistel kaluritel. INTERVJUU Lammutatava puitvilla taastamine pole võimatu Vastab Liina Hansen, Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Pärnus Pikk 16 asunud juugendstiilis puitvilla ostis kinnisvarabuumi ajal Lääne-Virumaa ärimees Verner Aas ja alustas 2008. aasta kevadel maja omavolilist lammutamist. Muinsuskaitseamet peatas töö. Paar nädalat hiljem, 2008. aasta 15. mail unikaalne maja süüdati. Järgnenud kriminaalmenetlus süütajat ei tuvastanud. Nüüd nõuavad muinsuskaitseamet ja Pärnu linnavalitsus omanikult pärast hoone seaduslikku lammutamist selle taastamist algkujul. Kas vana, hävinud hoone taastamise nõue on muinsuskaitseliselt põhjendatud? Üldjuhul koopiate valmistamist linnaruumis ei propageerita. Seega sõltub maketi püstitamise vajadus algupärase ajaloolise maja eeskujul alati konkreetsest juhtumist. Pikk 16 on ilmekas näide, kus erandina nõutakse tules kannatada saanud hoone taastamist algsel kujul. Selle tingivad hoone positsioon linnaruumis ja selle arhitektuuriline väärtus. Milles see seisneb? Tegu oli Pärnu ühe parema juugendstiilinäitega, mis vanalinnas säilinud. Pika tänava äärse puidust juugendvilla puhul väärivad tähelepanu kinnistul asuvad teisedki ehitised. Näiteks peahoone taga paiknev betoonist valatud basseinpurskkaev, mis Pärnus on üks esimesi omasuguste seas. Selles kontekstis asetub Pikk 16 ansambel väga erilisse rolli. Iga ajalooliselt väärtusliku kihistuse kadumine põhjustab linnaruumi visuaalset vaesumist ja mõjutab meid rohkem, kui esmapilgul arvame. Siiani on avalikkus keskendunud Pikk 16 juhtumit käsitledes varemete ebaesteetilisele mõjule, jättes tagaplaanile hoone hävimise tekkepõhjuse. Märksa enam väärib rõhutamist asjaolu, et konkreetne näide illustreerib teatud kildkonna arrogantsi väärtarhitektuuri suhtes. Ometi jäi väärt hoone unarusse, süüdati viimaks põlema ja nüüd lammutatakse. Keda süüdistada? Tänapäeva turumajanduses ei ole maja omanik kohustatud, hambad risti, kannatades vanast majast kinni hoidma. Minu arvates oleks lõhkumise asemel olnud mõistlikum lahendus ebasobivast varast vabaneda ja see müüa inimesele, kes tahab ja suudab ajaloolistest hoonetest lugu pidada. Kas on säilinud maja projekt, mille järgi hoonet üldse oleks võimalik algsel kujul üles ehitada? Hoone ehitusaja ja arhitekti kohta ei ole suudetud täpset teavet hankida. Pikk 16 on muinsusalaselt uuritud 2002. aastal, kui Henriprojekt OÜ koostas elamu, pesuköögi-kuuri ja piirdeaia muinsuskaitselise inventeerimise vastavate joonistega. 2008. aastal koostas Arcus Projekt OÜ elamu ja pesuköögi-kuuri muinsuskaitsealased väliuuringud, mille käigus mõõdistati hooned detailideni. Jah, 2008. aasta mõõtmiste alusel on võimalik maja uuesti üles ehitada. Missugune kaitsestaatus on sel hoonekompleksil praegu? Linn taotles muinsuskaitseametilt kõnealuste hoonete kaitse alla võtmist 2001. aastal. 2008. aastal võeti põlengus kannatada saanud hoone ajutise kaitse alla. Hiljem jõudis ehitismälestiste ekspertkomisjon seisukohale, et hoone seisund ei võimalda maja säilitada autentsel kujul, ning soovitas maja taastada uue ehitisena. Küsis Tõnu Kann Üldjuhul koopiate valmistamist linnaruumis ei propageerita. Öörahu lühendamine piirab pärnakate õigust puhata Teet Roosaar Pärnu linnavalitsuse kavatsus suvistel nädalavahetustel öörahu aega lühendada annab trumbid kätte lõbustuskohtade omanikele, kelle tegevust linnaametnikud kontrollida ei suuda. Linnavalitsus tahab lühendada öörahu suvistel nädalavahetustel kesklinnas ja ranna rajoonis 23. juunist 11. augustini kahe tunni võrra. Praegu on suvel öörahu 24 6, uue korra järgi oleks see reedeti ja laupäeviti 2 6. Linnaametnikud kontrollimas ei käi Arenguteenistuse juhataja Anneli Lepp on 15. märtsi Pärnu Postimehes öelnud, et ettevõtjate ja ürituste korraldajatega sõlmitakse koostöölepingud, mille järgi heakorra ja turvalisuse eest konkreetses piirkonnas vastutavad sündmuse korraldajad. Praktikas tähendab see pahaste linnakodanike ja meelelahutusasutuste vahelisi vaidlusi, mida asub lahendama politseipatrull. Korrakaitseseaduse järgi on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte, olgu kellaaeg milline tahes. Ilmselt hakatakse vaidlema, kas müra on oluliselt häiriv, ja lõbustuskoht viitab pikendatud öörahule. Pärnus nagu kogu Eestis kehtib sotsiaalministri määrus, mis kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Müra normtasemete kehtestamisel on lähtutud päevasest (7 23) ja öisest (23 7) ajast. Pärnu linnavalitsusel pole õigust müra piirtaseme ületamist lubada ja kui ta peaks südaöö või kella kaheni kehtestama teistsugused normid, oleks see õigusvastane. Tõenäoliselt linnavalitsus seda ei tee ja jätab mõiste öörahu niisama ebamääraseks nagu praegu kehtivas Pärnu avaliku korra eeskirjas. Selle asemel et täpsustada, milles seisnevad öörahu saabumisega kaasnevad piirangud, tahavad ametnikud anda meelelahutuskohtadele rohkem õigusi ja sundida kodanikke nendega vaidlema. Ettevõtlusvabadus eeldab kompromisse Ettevõtlusvabadus eeldab kaaskodanikega mõistlike kompromisside saavutamist. Ülitundlike inimeste soove ei pea arvestama, ent alati, kui keegi üle piiri läheb, leidub neid, kes teema endale põhjalikult selgeks teevad. Keskkonnainspektsiooni peadirektor, Pärnu linnakodanik Peeter Volkov on õigusnõuniku abiga linnavalitsuse kavatsust uurinud ja leiab, et kellaaegade muutmisel puudub müra pärast mures isikutele õiguslikus tähenduses otseselt piirav või kitsendav iseloom. Keeld tekitada muusikalist müra, mis ületab õigusaktidega kehtestatud normtaset, kehtib igal kellaajal. Kui läheb vaidluseks, kas lähtuda päevasest või öisest Kuigi Pärnu linnavolikogu pole mõistet öörahu täpsustanud, on sellel siiski tavaõiguslik tähendus: keskmine, normaalse vaimse tervisega inimene peab saama segamatult ja katkematult öösel magada. ajast, tuleb lähtuda sotsiaalministri määruses sätestatud päevastest kellaaegadest, selgitas Volkov. Kuigi Pärnu linnavolikogu pole mõistet öörahu täpsustanud, on sellel siiski tavaõiguslik tähendus: keskmine, normaalse vaimse tervisega inimene peab saama segamatult ja katkematult öösel magada. Öörahu lühendamisega kaotavad müravastased Volkovi hinnangul tavaõigusliku argumendi: teatud kohtades ja ajal lubab linnavalitsus neil ainult neli tundi magada. Volkovi sõnade järgi pole inimestele tähtis üksnes müra normtaseme piiril, väljakannatamatu ja tervist kahjustava lärmi ärahoidmine, vaid ka olukord, kus nad saavad välja puhata. Pärast öörahu lühendamist kaob pärnakatel võimalus öörahu õiguslikult udusele, kuid tavaõiguslikult selgele tähendusele toetuda. Avaliku korra eeskiri on oma laadilt seda tüüpi õigusakt, mis loob aluse korraga väga paljude isikute põhiõiguste riiveks, ütles Volkov. Selle muutmisel tuleb kaasamisele, ärakuulamisele ja huvide arvestamisele pühendada rohkem aega ja ressursse kui tavaliselt. Kui peaks selguma, et omavalitsuse arvates tähendab öörahu sama, mis sotsiaalministri määruses öine aeg, siis tuleb juhtida tema tähelepanu kavandatava muudatuse õigusvastasusele Volkov avaldas lootust, et Pärnu linnavalitsuse eesmärk ei ole müravastastelt mõiste öörahu tavaõigusliku tähenduse äravõtmine. Kui on enam-vähem tõenäoline, et omavalitsus oma plaanid siiski läbi viib, on mõistlik, et müravastased räägiksid kohe advokaadiga ja kavandaksid edaspidise tegevuse, lisas ta. Terviseamet ei poolda Terviseameti Lääne talituse direktor Peeter Piik suhtub öörahu lühendamise kavatsusesse negatiivselt. Seda on maru raske tagada. Kui öörahu algab kell kaks, ei tähenda see veel, et kell 23 magada sooviv inimene ei peaks saama magada, lausus ta. Piigi hinnangul on muusika helitugevus kultuuri küsimus. Tulin just Tenerifelt. Väga mõnus, muusika mängib, ent samal ajal saab rahulikult rääkida. Keegi ei karju, kõik on sõbralikud, iseloomustas ta sealseid kohvikuid. Piigi sõnade järgi Eestis olmemüra norme kehtestatud pole ja kui keegi niisama lärmab või laulab, pole selle tugevuse mõõtmisel Riigimetsa majandamise keskus kutsub õpilasi võistlema Urmas Hännile Kuni 23. aprillini saavad õpilased osa võtta riigimetsa majandamise keskuse (RMK) korraldatavast interaktiivsest metsaviktoriinist, mille küsimused on metsanduse ja looduskaitse, lindude ja loomade, puude ja metsalillede, metsatarkuste, 2012. aasta tähtpäevade, Eesti loodusturismi aasta, tänavuse metsapealinna Rakvere kohta. Juba 11. korda toimuval võistlusel oodatakse kaasa lööma kõiki Eesti kooliõpilasi: metsaviktoriinil osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õppur vastab iseseisvalt. Võisteldakse klasside kaupa ja klassi registreerib õpetaja või mõnel juhul huvijuht, ühesõnaga: juhendaja, märkis metsaviktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik. Üksiküritajad saavad koolis propagandat teha, et klass osa võtaks. Aga kui ei võta, siis küsimusi vaadata saab ka võistlusele registreerumata ja pärast tähtaja kukkumist õigeid vastuseid samuti, kui endal on tahtmine kontrollida, kui tark ollakse. Võistlusreeglid on lugeda RMK kodulehel. Nagu tõdes Neljandik, pole viktoriini eesmärk niivõrd paremate loodusetundjate selgitamine, kuivõrd vastuste otsimise käigus tarkuste kogumine. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest looduses ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka, nentis Neljandik. Tulemused kuulutatakse välja metsanädalal, 27. aprillist näeb neid viktoriini kodulehelgi. Paremad klassid selguvad kolmes vanuserühmas: 4. 5., 6. 9. ja 10. 12. klass. Võitnud klassid saavad auhinnaks metsapäeva või loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Auhinna juurde kuulub bussisõidu teatud ulatuses kompenseerimine. Läinud aastal osales metsaviktoriinil 9307 õpilast, pärnumaalasi parimate hulgas ei olnud. Peale viktoriini saab teoks kümnes konkurss Metsapostkaart. RMK Võru maakonna Pähni looduskeskuse korraldatavale võistlusele oodatakse seekord looduspuhkust ja Eesti loodusväärtusi kujutavaid töid 16. aprillini. Konkursi juhend on üleval RMK kodulehel. Mullu laekus võistlusele 1681 Postkaardivõistlus on varasematel aastatel olnud osavõtjaterohke. metsapostkaarti 154 haridusasutusest. Rahvahääletusel paremateks hinnatud 36 kaardist trükiti postkaardikomplekt, mis saadeti tänuks nii osavõtnud koolidele kui võidutööde autoreile.
30. MÄRTS 2012 3 UUDISED ILM 2-7 m/s Täna päeval on pillves selgimistega ilm, mitmel pool saajab lörtsi. Puhub muutliku suunaga a tuul 2-7 m/s. Öösel on n -3 kuni 0, päeval +2 kuni +6 kraadi. Pärnu +2...+6 max +6 Kõige soojem ja a kõige külmem: 1920 +13,2 1952-22,4 Homme päeval on muutliku pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirdeja põhjatuul 6-11 m/s. Öösel on -3 kuni 0, päeval 0 kuni +4 kraadi. KOLME PÄEVA PROGNOOS 0...+4 Laupäev 0...+3 Pühapäev -1...+2 Esmaspäev Päike tõuseb täna 6.54, loojub 20.00. Maamaksutähtaeg läheneb Eeloleval esmaspäeval on viimane päev esitada tuludeklaratsiooni ja tasuda maamaksu. Et maksukohustus ei ununeks, saatis maksu- ja tolliamet (MTA) välja tähtajast teavitava e-kirja. Säärane meeldetuletus saadeti vaid neile, kellel maamaks veel tasutud pole. Kui aastane maamaksusumma ületab 64 eurot, jagati maksu tasumine kaheks osamakseks. See tähendab, et üle 64eurose summa puhul peab maksumaksja 2. aprilliks tasuma vähemalt pool summast, kuid mitte alla 64 euro. Ülejäänud osa maamaksust on vaja maksta 1. oktoobriks. MTA andis maamaksu summast teada juba 15. veebruaril, kui aga keegi pole teadet mingil Pärnu Kuninga tänava elanikke ja hotelli Frost House on alates 2009. aastast seganud ööklubi Sugar terrassilt öösel kostev müra. Urmas Luik mõtet. Mõõta on võimalik muusikat, kuid selleks tuleb meelelahutuskohale sellest enne teada anda. Müratekitaja võib toone allapoole keerata, üks lugu on üht-, teine teistmoodi. Tervisekaitse Pärnu labor pandi 2009. aastal kinni, inimesed tuleb peamajast tellida, rääkis Piik. Terviseameti Lääne talituse vaneminspektori Kristel Kallaste jutu järgi on ametisse kaevatud ööklubi Sugar, Citi pubi ja kuursaali müra pärast. Sugarile andis linnavalitsus 2010. aastal terrassi avamise loa ja rõhutas kirjavahetuses tervisekaitseametiga, et eelkõige tuleb Pärnus mõelda turistidele. Mulle jäi mulje, et Pärnu põliselanikud on jäetud vaeslapse ossa, tõdes Piik. Sugari müra mõõdeti, tulemused ületasid norme ja kohe algasid vaidlused, kas mõõdetud on ainult selle ööklubi müra ja miks on mürapildist välja jäetud liiklusmüra. Meie mõõtmised on kulukad, väheoperatiivsed ning tulemuste poolest vaieldavad ja tõlgendatavad, nentis Piik. Citi pubi käis paar päeva tagasi tervisekaitseametist müra mõõtmist tellimas, sest Hommiku hostel on müra pärast kaevanud. Kuursaali lauludest osa ületas mõni aasta tagasi norme, osa mit- te ja lõbustuskoht otsustas puldile piirangu peale panna. Piigi ütlust mööda sõltub palju meelelahutuskoha suhtumisest ja ruumide heliisolatsioonist. Kui omanikud on mõistlikud, on naabritelgi nendega vähem probleeme. Paraku näitab elu, et kõik ettevõtjad ei suuda naabritega arvestada, ja praegu puudub tõhus mehhanism, mis eraldaks sikud lammastest.... O T U A A T Ä J I RULLUISKUDEL... LIIGU JALGRATTAGA VÕ Dmm <,K K> h^ SUURIM VALIK ERINEVAID RATTAID! :PSSHRLZR\Z [LS 7HWPUPPK\ 7pYU\ ^^^ H R LL, 9 3 põhjusel kätte saanud, leiab selle e-maksuameti rubriigist Nõuded ja kohustused, samuti saab teate välja trükkida teenindusbüroos. Kui maamaks jääb õigel ajal tasumata, tuleb järgmisel aastal oodata tulumaksutagastust kauem. Esmaspäeval on viimane võimalus esitada tuludeklaratsioon. Nagu ikka esitavad viimasel hetkel oma deklaratsiooni need maksumaksjad, kellel tuleb tulumaksu juurde maksta, ütles MTA teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. Tulude deklareerimise ja maamaksu kohta saab teavet MTA kodulehelt või infotelefonil 1811. (PP) Noored tõid loomingu sahtlist välja Silja Joon Pärnu ühisgümnaasiumi emakeelekuu üritused tipnesid sel nädalal omaloominguõhtuga, kus esitati värsse, tehti muusikat ja jämmiti üheskoos. Pärnu ühisgümnaasiumi huvijuhi Laura Arumi teatel on kuu möödunud õige värvikalt, sest õpilasi on külastanud põnevad inimesed. 1.-5. klasside õpilased kohtusid kirjanik Heiki Vilepiga, koos loeti luuletusi ja kuulati muusikat. 7., 9. ja 10. klassid kohtusid Endlas lavastatud noortenäidendi autori Jaanika Maidlega, kes rääkis väga köitvalt oma esiknäidendist Üle piiri ja teose telgitagustest. 6.8. klassid said osaleda kooli lühinäidendite võistlusel. Emakeelekuu finaaliks oli aga sel kolmapäeval aset leidnud Fuajee loominguline õhtu, mille käigus iga päev käidav ko- ridor muudeti õdusaks kohvikuks, ja väike õpilasring, kelle sahtlis leidub omaloomingulisi kirjatükke, kandis oma üllitisi ette mõnusas miljöös teetassi taga. Esitati teiste autorite loomingutki. Ette kanti luuletusi, nii eesti- kui prantsuskeelset proosat, tehti muusikat. Esinesid nii õpilased kui õpetajad. Õhtu külaliseks oli Taavi Peterson, kes vestles noortega muusikast, rääkis oma eriskummalistest seiklustest maailmas ja musitseeris. Üritus tipnes ühise jämmiga. Huvijuhi info kohaselt on kooli emakeelekuu juhtmõtteks Sahtlist välja. Loomeinimestega kohtumise eesmärk on anda noortele julgust, et pakkuda oma loomingust osa teistele, ja näidata: selleks, et sinu loomingut märgataks, pole vaja ei prominentset staatust ega kõrget vanust. Loomingulisel Fuajee õhtul loeti luuletusi ja nii eesti- kui prantsuskeelset proosat. Erakogu
4 30. MÄRTS 2012 UUDISED LÜHIDALT Loodus- ja tehnikamaja kutsub ringidesse Pärnu loodus- ja tehnikamaja kollektiivis alustavad sel kevadel tööd viis uut õpetajat, seetõttu avatakse mitu uut huviringi. Raadio teel juhitavate mudelautode ringis selgub, missuguseid ägedaid mudeleid on Eestis ja mujal maailmas, kust saab neid osta, kuidas remontida ja kiiremaks muuta ja kiiresti sõita. Võetakse osa võistlustest, tutvutakse võistlusreeglite ja määrustikega. Huviringis Salapärane maa tuleb juttu planeet Maa salapärasest ja väheuuritud siseehitusest, minevikus elanud loomadest ja taimedest ning nende fossiilidest, looduskatastroofidest. Koolieelikuid oodatakse Särasilmsete uurijate ringi avastama ümbritsevat loodust. Õppimine toimub mängides, katsetades ja uurides eesti keeles, loomade ja taimede nimetused ning lühidialoogid õpitakse selgeks inglise keeleski. Õppimise põnevamaks muutmisel kasutatakse pilte, videoid, filme, nukke, maske, jalutatakse looduses. Veel alustavad tööd joonestamisring gümnaasiumiõpilastele alates 17. eluaastast ja metallehistöö ring õpilastele alates 11. eluaastast. Arvutiring põhikooliealistele on mõeldud nii algajatele kui rohkem kogenud arvutisõpradele. 2. 9. klassi õpilastele mõeldud foto- ja multimeediaringis õpitakse fotosid töötlema, pilte ja videoid veebis jagama. Proovitakse teha joonisfilmi. Lisainfot leiab loodus- ja tehnikamaja kodulehelt. (PP) Vene kooli õpilased olid eesti keeles edukad Üleriigilisel eesti keel võõrkeelena olümpiaadil olid edukad Pärnu Vene gümnaasiumi õpilased. Vanemas astmes, 11.-12. klasside arvestuses ja üldjärjestuses kahe vanuserühma peale kokku võitis üle-eestilise olümpiaadi Vene gümnaasiumi abiturient Anna Dudkina, üheteistkümnendik Nelli Pavlova sai neljanda koha. Mõlema õpetaja on Leili Sägi. Nooremas astmes, 9.-10. klasside seas tuli Luule Kustassoo käe all eesti keelt õppiv Anton Savtsinets kolmandaks ja Leena Valteri õpilane Arina Garšina viiendaks. (PP) Politsei hoiatab kelmide eest Alles hiljuti hoiatas Ida prefektuur petiste eest, kes kõige muu hulgas kaubitsevad tänaval ka mootorsaagidega. Sedakorda on politsei teatel potentsiaalseid samal viisil kauplejaid nähtud Pärnumaal. Pärnu kriminaaltalituse juht Marge Kera sõnas, et eile hommikul märkas politseipatrull kaubaveostega inimesi Iklas ning on alust arvata, et veoseks olnud mootorsaed ikka müümiseks mõeldud on. Kera tuletab inimestele meelde, et nad ei laseks end peibutada kauba soodsast hinnast, sest kaup on suure tõenäosusega ebakvaliteetne ning sel puudub garantii. (PP) PÄ R N U P O S T I M E E S Kaks gümnaasiumi võivad kahaneda põhikooliks Urmas Hännile Eile avalikustati maakondade ettepanekud kohaliku koolivõrgu tuleviku kohta. Selle järgi ei ole Pärnumaal kohta enam Pärnu-Jaagupi ega Sindi gümnaasiumil. Planeeringualasele koostöökokkuleppele annavad allkirjad Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Raeküla seltsi esindaja Liivi Kaasik. Urmas Luik Pärnu linn ja seltsid allkirjastasid koostööleppe Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) ettepanekud ja täpsustused haridus- ja teadusministeeriumi gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealustele on vormistatud käesoleva aasta 23. veebruaril ning dokumendis tehtud järeldused-ettepanekud käsitlevad kõiki maakonnas keskharidust andvaid üldhariduskoole. Ministeeriumile läkitatud kirja alguses rõhutatakse, et maakonna koolivõrgu tulevikku puudutava dokumendi koostamisel lähtuti üksnes ministeeriumi sõnastatud riigi gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealustest. Ehk Eesti koolisüsteemi aluseks on kodulähedane hea ja turvaline põhikool, õpilastele on kõigis piirkondades võrdselt tagatud õppe kõrge kvaliteet ja valikud ja kogu riigis koolivõrgu efektiivne korraldus. Raido Keskküla Üleeile täitsid Pärnu linnakodaniku maja projektikoolituse Pärnu kaasab planeerimisse läbinud poolsada pärnakat, et sümboolselt vastu võtta tunnistus linnaplaneeringute aruteludel kaasa rääkimise oskuse ja julguse kohta. Nüüd saab kindel olla, et ükski meie kodulinna puudutav planeering ei sünni enam kabinetivaikuses, sõnas projektijuht ja selle koolituse algatanud Raeküla Vanakooli keskuse arendusjuht Piia Karro. Linnakodaniku majja kogunejaile andis õppetööst ja tulemustest ülevaate Karro. Samuti võtsid sõna Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, koolitajad Viive Einfeldt ja Kaido Koppel ning Kolm paralleeli Samuti peavad Eestis olema ainult tugevad gümnaasiumid. Nii on õpilastel võimalus leida endale edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond ja nad saavad valida mitme üksteisest selgesti eristuva õppesuuna ja eri valikainete vahel. Ühtlasi on nüüdisaegse õpikeskkonnaga gümnaasiumis kvalifitseeritud õpetajad, kes soodsas arengukeskkonnas saavad töötada täiskoormusega. Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast, soovitasid lähtealused. Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt viis paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale. Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused toonitasid, et piirkondliku koolivõrgu kujundamisel võis lubada piirkondlikest eripäradest tingitud mööndusi, küll ei nähtud ette järeleandmisi õppekvaliteedi arvelt. Õpilasi napib Eeltoodut arvestades leidis POL seoses Pärnu-Jaagupi gümnaasiumiga, et selles gümnaasiumiastme säilitamine on raske, kuid regionaalarengu seisukohalt vajalik. Raskustena toodi esile nii Pärnu linna suhtelist lähedust, õpilaste arvu vähenemist koolipiirkonnas kui olulisi investeeringuid vallasisese transpordi korraldusse. Ka mainitakse POLi järeldustes-ettepanekutes, et lähiaastail on õpilaste arv gümnaasiumis 30 40, ja tuuakse välja kooli koht riigieksamite tulemuste pingereas: 2010. aastal 157. ja 2011. aastal 163. (eksameid tehti vastavalt 256 ja 241 koolis). Gümnaasiumiastme kaotamine Pärnu-Jaagupis eeldab nii lisainvesteeringuid transporti, õpilastele riiklikke eluasemetoetusi kui õpilaskodu loomist Pärnusse. õppegruppide esindajad. Kokkusaamisel allkirjastati õppetöö tulemusena valminud linnaosade seltside ja seltsingute ning Pärnu linnavalitsuse vahel sõlmitav planeeringualane koostöökokkulepe. Allakirjutanutest moodustuv nõukoda jätkab tööd, et hoida pilk peal linnavalitsuse planeeringutel ning vajadusel kutsuda linnaosa rahvas aruteluks kokku. Siseministeeriumi algatatud planeeringualase teadlikkuse programmi ja kodanikuühiskonna sihtkapitali rahastatud projekti Pärnu kaasab planeerimisse kokkuvõtteks koostas Raeküla Sõnumite toimetus ajalehe eriväljaande ja väiketrükise Räägi kaasa Pärnu tuleviku kujundamisel, mida linnakodaniku majas kokkutulnuile esitleti. Mees sõitis terviserikke tõttu vastu silla vundamenti Raido Keskküla Kunas Sindi kooli ukse kohalt kaob gümnaasiumi kirjaga silt, sõltub linnavolikogust. Urmas Luik Sindi gümnaasiumi kohta märgib POL, et kui põhikooli tulemused on maakonna ühed tugevamad, siis riigieksamite tulemused väga tagasihoidlikud. Samuti räägib gümnaasiumiosa tegevuse lõpetamise poolt hea transpordiühendus lähedase Pärnuga. Liiati on tõenäoline õpilaste arv gümnaasiumis lähiaastail 30 40. Soovitus volikogule: kaaluda gümnaasiumiastme pidamise otstarbekust, sest selle säilitamine muudatusi tegemata on äärmiselt raske, öeldakse POLi kirjas. Sindi gümnaasium kui Pärnu linna lähedane gümnaasium võiks spetsialiseeruda keskhariduse andmisele noortele, kes plaanivad minna omandama kutseharidust, arendades selleks koostööd Pärnumaa kutsehariduskeskuse ja teiste kutsekoolidega. Riik ei kamanda Võib-olla on omavalitsusliitude arvamust natuke arvestatud, aga nagu ka Postimehe artiklist selgub, teeb riik reformi ära ikka nii, nagu tema tahab, pakkus Halinga valla haridus- ja kultuurinõunik Tiia Kallastu. Halinga vallas on gümnaasium kindlasti selle õppeaasta lõpuni ja arvan, et ka uuel õppeaastal, 1. septembrist 2012: keegi ei ole volikogule vastavasisulist kooli senisel kujul jätkamist välistavat eelnõu koostanud ega esitanud. Halinga vallasekretär Riini Õige tõdes samuti, et kohaliku kooli gümnaasiumiosa kaotamist praegu päevakorras pole, pealegi ei lähtu muutused ühe kooli töös sellest, et riik käsib kooli gümnaa- siumiosa sulgeda ja omavalitsus tormab käsku täitma. Reformid toimuvad siiski arengukavast tulenevalt. See on mu isiklik arvamine, aga selle kooli puhul ei tohiks raha nii väga vaadata, sest ega maalapsel ja tema vanematel ole seda raha, et last linna kooli panna, nentis Õige. Tean ise täpselt, kui palju mul Pärnus gümnaasiumis käiva lapse peale kulub. Küll oli Õige seda meelt, et ehkki vald on seni gümnaasiumi ülalpidamisega hakkama saanud, ei pruugi see nii jätkuda, kui riik muudab koolide rahastamise mudelit. Eile hommikul toimus Pärnus Kesklinna silla juures liiklusõnnetus, mille põhjustas autojuhi terviserike. Õnnetus juhtus kella 9.30 ajal Pärnus Suur-Jõekalda tänaval, kui Kesklinna sillalt SuurJõekalda tänavale parempööret sooritas Volkswagen Touareg. Seda juhtinud 36aastast meest tabas terviserike ning auto sõitis otsa Suur-Jõekalda tänaval parkinud sõiduautole Opel Zafira ja selle järel olevale kerghaagisele, teatas Lääne prefektuur. Peale Opelile otsasõitu põrkas Volkswagen vastu Kesklinna silla vundamenti. Parkiva Opeli juht viga ei saanud. Kergeid vigastusi sai Volkswageni kõrvalistmel istunud 59aastane naine, kes koos juhi- ga toimetati tervisekontrolli. Õnnetuse pealtnägijate arvates tabas terviserike autojuhti ilmselt sillal ja ta üritas auto parkida Suur-Jõekalda tänava äärde väikesse parklasse. Pole põhjust rabelda Sindi linnapea Marko Šorin ütles, et kuigi omavalitsus soovib Sindis gümnaasiumi säilitada, on see raske ülesanne, sest Sindi on Pärnule lähedal ja bussiühendus tihe. Kaugemad kohad on Pärnust nii kaugel, et sealt õpilaste transport või neile elamistingimuste loomine Pärnu linnas tähendaks konkreetseid kulutusi. Aga kuna Sindi on linnale nii lähedal, siis siinse gümnaasiumi sulgemine ei tooks mingeid riigi või kohaliku omavalitsuse poolseid kohustusi, väitis linnapea. Šorin märkis, et kuna tegemist on omavalitsuste visiooniga, pole põhjust rabelda. See kava ei toetu ühelegi otsusele, see on küsitluse tulemuste peegeldus, mille põhjal ei ole algatatud haridusreformi omavalitsuste ega riigi tasandil, ta on mingil moel hetkeolukorra analüüs, olukorra kajastus, tõdes Sindi linnapea. Kõike ei pea ise tegema Rehvidesse puutuva võid julgelt meie spetsialistide hooleks jätta z Lai valik rehve ja velgi IGA HINNAGA z Rehvide ja velgede paigaldus OOTETÖÖNA z Rehvide hoiustamine meie REHVIHOTELLIS Savi 16 Pärnu tel 447 5166 BRONEERI AEG: www.kummimees.ee
30. MÄRTS 2012 5 UUDISED Sõpruskoolid võistlesid Skype i kaudu viktoriinis Veste Roosaar Eile kogunes Pärnu ühisgümnaasiumi arvutiklassi linnakoolide kaheksandate klasside õpilaste võistkond, et Vaasa sõpruskoolidega Skype i vahendusel teadmistevõistlust pidada. Pärnu linnavalitsuse noorsoonõuniku Reine Tapi sõnade järgi keskendus teadmistevõistlus Pärnu ja Vaasa sõprussuhetele, samuti olid teemade hulgas eesti ja soome kultuur ning maateadus. Viktoriin toimus kordamööda küsides ja lõppes Pärnu võiduga vaasalaste üle, skooriks kujunes 18:13. Elevust tekitas küsimus kultuuri valdkonnast, kus Pärnu tahtis teada Eesti animafilmi kohta. Selgus, et Leiutajateküla Lotte pole vaasalastelegi võõras, kirjeldas Tapp. Pärnu võistkond mõtles seevastu pikalt, kes võiks olla ohustatuim loomaliik Euroopa Liidus, keda leidub vaid Soomes ja Eestis. Viimasel hetkel tuli õige vastus lendorav. Pärnu linna võidukasse võistkonda kuulusid Merilin ja Karmen Kõrnas Pärnu Kuninga tänava põhikoolist, Asmo Salo, Silver Lensment ja Rudolf-Gustav Hanni Raeküla koolist, Amanda Poopuu, Elizaveta Jasnova ja Siim Erik Akermann ühisgümnaasiumist, Hanna Mai Raadik ja Kätlin Ild Vanalinna põhikoolist. Viktoriini küsimused olid koostanud Pärnu ja Vaasa koolide õpetajad ning Soome suursaatkond Eestis. Pärnu-poolsed küsimused mõtlesid välja Laura Arum ja Marge Kurm ühisgümnaasiumist. Võistlust ohjas Hansagümnaasiumi õpetaja Tiiu Sarv. Teadmistevõistluse korraldasid Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann ja linnavalitsuse noorsoonõunik Reine Tapp koostöös Soome suursaatkonnaga Eestis. Niisugune ettevõtmine sai Pärnu koolide ajaloos teoks teist korda, esimene teadmisteproov Skype i vahendusel oli 2006. aastal. Rehtla talu lihapoes käib palju püsikliente, pildil teenindab Janika Nurmsalu. Ants Liigus Pärnakad eelistavad odavat ja värsket Eesti sealiha Pärnu võistkond. Mart Kuuskmann Karin Klaus Pärnu turul ja väikekauplustes kaubeldakse põhiliselt Viljandi- ja Valgamaal toodetud värske lihaga, suurkauplustes Rakvere, Saaremaa ja Atria lihakombinaadi toodetega. Müüjad kinnitavad, et nende kliendid eelistavad eestimaist ja võimalikult värsket kaupa. Pärnu kõige suurem lihavalik on arvatavasti Vanal turul, kus värske lihaga kaupleb viis letti, seevastu lamba- ja küülikuliha leiab pigem suurtest poekettidest. Suurpoodides suurtootjate kaup Pärnu Rimi lihaletis on Rimi Eesti Food ASi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lilleoja väitel esindatud peamiselt kodumaine liha, pakendatud liha hulgas on nii välis- kui eestimaine kaup. Liha pärineb põhiliselt Atria ja Saaremaa lihatööstusest ning Rakvere lihakombinaadist. Tavapärase sea- ja veiseliha kõrval müüakse lamba-, vasika- ja küülikuliha. Pärnu Rimi populaarsemad tooted on kodune hakkliha ja abaliha Atrialt ning Saaremaa lihatööstuse peekoniviilud, kampaaniate ajal kaelakarbonaad, kommenteeris Lilleoja Pärnu ostjate eelistusi. Maxima kaupleb Pärnus peamiselt Rakvere lihatööstusest pärit lihaga. Maxima Eesti OÜ avalike suhete juhi Erkki Erilaiu teatel on enim müüdavate lihatoodete seas Maxima XXX hüpermarketis praegu kondita ja kamaraga seapraad ja eri hakkliha kõik Rakvere lihatööstusest. Tihti leiab hüpermarketist lamba- ja küülikulihagi, viiamsena nimetatut tavaliselt sooduskampaaniate raames. Talukaubal oma klientuur OÜ Rehtla Talu müüb Tallinna maanteel kunagise Vikero tehase majas asuvas kaupluses oma talu sealiha viiendat aastat. Talu asub Viljandimaal Pärsti vallas, ometi peavad omanikud kasulikuks enda toodangut just Pärnus turustada. Viljandimaal on lihatööstusi mitu ja tootjate vahel üsna suur konkurents, jõudsime elujärjega Pärnusse ja seni pole kahetsenud, kommenteeris Jana Voll, kes perefirmas koos ema ja õega ametis. Meie läbimüük pole masuga kahanenud, sest uue auto või mööbli võib ostmata jätta, aga süüa on ju ikka vaja. Rehtla loomaliha pärineb Viljandimaalt Arvo Rohtla tapamajast. Lihapoe ühed nõutumad tooted on samuti Viljandimaal tehtud suitsuvorstid-singid. Kaupa tuuakse kord paar nädalas, hakkliha ja praetükid lõigatakse-hakitakse valmis kohapeal. Suurem läbimüük on müüjate andmeil oktoobrist detsembrini ja suvisel grillihooajal. Rohkem ostetakse liha kuu alguses palga- ja pensionipäevade aegu, nõudlust mõjutavad isegi külmad ilmad, sest suured küttearved jätavad paljude inimeste menüüst peenemad vorstid ja praed välja. Seda enam, et euro kergitas paraku ka liha hinda: kui krooniajal sai kilo hakkliha kätte 36 38 krooni eest, siis praegu maksab Kui krooniajal sai kilo hakkliha kätte 36 38 krooni eest, siis praegu maksab sama kaup 3.30 3.40 eurot ehk umbes 53 krooni kilo. sama kaup 3.30 3.40 eurot ehk umbes 53 krooni kilo. Muidugi pakutakse vahel suurkaupluste kampaaniate ajal veel odavamat hakkliha, aga Volli jutu järgi on ta kundedelt selle kvaliteedi kohta nii mõnigi kord pettunud kommentaare kuulnud. Kui eestlane hindab rohkem sealiha, siis vene perenaised oskavad head sööki teha veiselihast, südamest, maksast ja sabastki. Populaarne müügiartikkel olevat soolaliha, eriti vanemate inimeste hulgas. Odavus on oluline Vanal turul ligi 20 aastat lihaga kaubelnud FIE Sirje Simm toob sea-, vasika- ja loomaliha paar kolm korda nädalas Viljandimaalt Karulast. Ettetellimisel saab osta küülikuliha, mida toodetakse Karksi-Nuias. Küllalt palju küsitakse veiseliha, sest seda pole alati suuremates poodides müügil, rääkis Simm, lisades, et loomaliha hindki on krooniajaga võrreldes kõvasti tõusnud. Sealiha hinda turul mõjutavad mõnevõrra suurkaupluste kampaaniad, kuid mitu müüjat kinnitas, et paljud ostjad eelistavad just turukaupa, kuna tahavad olla kindlad toidukraami eestimaises päritolus ja värskuses. Nii Vanal kui Ülejõe turul müüb sealiha Extama Kaubandus OÜ. Nende tooraine tuleb Viljandi tapamajast, liha töödeldakse Vändras. Juhatuse liikme Tõnis Viili jutu järgi ostab rahvas kõige rohkem odavamat hakk- ja abaliha, kallite karbonaadide järele on nõudlus väike. Suurel turul on meie lett olnud seitse kaheksa aastat, rääkis Viil. Püüame hinnad mõistlikud hoida ja klientuur on meil üsna kindlaks kujunenud. Lepa lihakarnis müüakse Valgamaal asuva Maks & Mooritsa tööstuse tooteid. Meile hakkab masu alles nüüd jõudma, nentis müüja Kristel Kollamaa. Rahval on raske aeg, isegi palga- ja pensionipäevade ajal tahetakse enamasti kõige odavamat kaupa. Kohalik lihatööstus kiratseb Pärnumaa suuremad loomakasvatusettevõtted Vahenurme Agro OÜ ja Lõpe Agro OÜ müüvad elusloomi põhiliselt kindlatele lepingupartneritele ja kohalik lihatööstus peaaegu puudub. Veterinaar- ja toiduameti tunnustatud lihakäitlemisettevõtete nimekirjas leiab sadakonna lihatootja ja tapamaja seast vaid kolm Pärnumaa asutust: OÜ Kvikker Trading Audrus, Salu tapamaja Halingas ja Karjamõisa OÜ Selja külas. Karjamõisa OÜ tapamaja tegutses varem Uulu lähedal, praegu renditakse ruume Selja OÜ-lt. Loomad ostetakse kokku kohalikelt loomakasvatajatelt ja talunikelt. Praegu toodab Karjamõisa OÜ vaid rümbaliha, kuid juba mais tehakse euroraha toel algust uue tootmishoone ehitusega Suigus, kus hakatakse valmistama tükilihagi. Sügiseks tahaks hoone valmis saada, avaldas omanik Enn Kuslap. Plaan on Pärnumaa lihatööstusele uuesti hing sisse puhuda. Praegu turustatakse meie toodang põhiliselt Tallinnas, väike osa Pärnus, aga tükiliha müüa on lihtsam ja loodetavasti saab siis ka Pärnus Pärnumaalt pärit liha rohkem osta. MUGAVAIM REHVIVAHETUS www.tireman.ee VIANOR Pärnu Tallinna mnt. 82, tel. 443 9081 VIANOR Vändra (Karotam OÜ) Vihtra tee 5, Vändra, tel. 443 0400
6 30. MÄRTS 2012 REKLAAM O-I Production Estonia AS otsib oma meeskonda kontrollmasinate seadistajat Tööülesanded: kontrollmasinate seadistamine ja hooldamine aruannete täitmine Nõudmised kandidaadile: valmisolek vahetustega tööks hea meeskonnatöö oskus Kasuks tuleb: tehniline haridus ja/või töökogemus inglise keele oskus töökogemus tootmisettevõttes Pakume: stabiilset tööd rahvusvahelises ettevõttes väljaõpet Kandideerida soovijatel palume saata CV merite.liidemaa@eu.o-i.com hiljemalt 10.04.2012. klaasivormimismasina operaatorit Tööülesanded: klaasivormimismasina häireteta töö tagamine vormide määrimine ja vahetamine kvaliteedikontrolli teostamine tööprotseduuride järgimine raportite täitmine Nõudmised kandidaadile: valmisolek vahetustega tööks hea füüsiline vorm hea meeskonnatöö oskus Kasuks tuleb: tootmisettevõttes töötamise kogemus tehniline haridus ja/või kogemus inglise keele oskus Pakume: stabiilset tööd rahvusvahelises ettevõttes väljaõpet Kandideerida soovijatel palume saata CV merite.liidemaa@eu.o-i.com hiljemalt 10.04.2012. REKLAAMI- DIREKTORILE Ootame oma kollektiivi võimekat ja empaatilist liidrit, kelle ülesandeks on viie maakonnalehe, tasuta ajakirjade ja muude kirjastusprojektide reklaamimüügi juhtimine Mida reklaamidirektor teeb korraldab Eesti viies eri linnas paikneva 19-inimeselise reklaamiosakonna igapäevatööd suhtleb otse olemasolevate ja potentsiaalsete suurklientidega valmistab ette pakkumisi ja sõlmib ettevõtte nimel reklaamilepinguid osaleb ettevõtte eelarve koostamisel viib ellu osakonna koolituskava osaleb uute projektide väljamõtlemisel ja elluviimisel jälgib osakonnale seatud eelarvest kinnipidamist ja raporteerib juhatusele tulemusest Eduka kandidaadi eeldused on kõrgharidus vähemalt 5-liikmelise meeskonna juhtimise kogemus suutlikkus püstitada eesmärke ja keskenduda olulisele väga hea suhtlemis-, läbirääkimis- ja veenmisoskus kõrge stressitaluvus, võime lahendada ja ennetada konflikte paindlikkus ja valmisolek reageerida muutuvatele oludele väga hea suulise ja kirjaliku eesti keele oskus, inglise ja vene keele oskus suhtlustasandil valmisolek komandeeringuteks Eesti piires Valituks osutumise puhul pakume kaasaegset ja dünaamilist töökeskkonda tänapäevases meediaettevõttes ametile vastavat konkurentsivõimelist palka nädalast talvepuhkust lisaks põhipuhkusele arvestatavat positsiooni Eesti meediamaastikul tööks vajalikke kaasaegseid kommunikatsioonivahendeid sõbralikke kolleege ja avatud suhtlust Töö alustamise aeg - niipea kui võimalik Eesti suurim kohaliku meedia ettevõte AS Ühinenud Ajalehed pakub tööd Töö tegemise koht - eelistatavalt Pärnu või Viljandi Avaldus kandideerimise kohta, motivatsioonikiri koos senise töötegevuse kirjelduse, elulookirjelduse ja palgasooviga palume saata 12. aprilliks e-posti aadressil peep.kala@ajaleht.ee. Avaldusi käsitleme konfidentsiaalselt. Lisainformatsiooni annab juhatuse esimees Peep Kala telefonil 504 4819. AS Ühinenud Ajalehed on meediaettevõte, mille põhitegevuseks on suuremate Eesti maakonnalehtede - Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane - väljaandmine. Lisaks kirjastame tasuta ajakirju 60+ ja Osuti (tiraaž 40 000), anname välja maakondlikke koolilõpetajate kogumikke Koolilõpp ja osaleme muudes kirjastusprojektides. Toimetused ja kontorid paiknevad Pärnus, Viljandis, Rakveres, Paides ja Valgas, ettevõttes töötab 145 inimest. Ühinenud Ajalehtede missiooniks on teha parimat kohalikku ajakirjandust Eestis. Meie visiooniks on olla kogukonna arvamusliider ja eesmärgiks olla lugejatele ja reklaamitellijatele esimeseks eelistuseks. Ühinenud Ajalehtede tugevuseks on kohalikkus, vastutustundlikkus, inimesekesksus ja avatus ning areng. Ettevõte kuulub Eesti suurimasse meediakontserni AS Eesti Meedia, mis on omakorda osa Euroopa juhtivast meediaettevõttest Schibsted ASA. Ecobirch AS on 2002. aastal asutatud eestimaisel kapitalil põhinev kasetööstus, kuhu kuuluvad 3 saeveskit ja liimkilbivabrik Eestis. Otsime Pärnu liimkilbivabrikusse abitöölisi ja operaatoreid erinevatele pinkidele ning tõstukijuhte CV saata kermo.toobal@ecobirch.eu Lisainfo: Kermo Toobal, tel 528 5817. Niidu 11, 80010 Pärnu. AS Pajo on 1997. aastast tegutsev kiirelt arenev trükikoda, mis pakub esindus- ja reklaamtrükiseid. Suur osa toodangust eksporditakse. Seoses tootmismahu kasvuga otsime oma meeskonda LÕIKAJAID ja VOLTIJAID Kandidaadilt eeldame: tehnilist taipu täpsust algatusvõimet, kohusetundlikkust ja korrektsust head pingetaluvust töötahet CV saata hiljemalt 8.04.2012 e-postil: andra.vaaks@pajoprint.ee Lisainformatsioon: Andra Vaaks, tel 5669 1056 - Triger AS Otsime oma meeskonda NÕRKVOOLUSÜSTEEMIDE HOOLDUSTEHNIKUT Vändra Konsum Pärnu-Paide mnt 21, Vändra vajab müüjaid Suveperioodiks vajame müüja-õpilasi Info tel 512 0213, 446 7064 Sindi Konsum Jaama 8, Sindi vajab koristajat Info tel 512 0217, 442 0533 AS JAPS M.V.M. asukohaga Audrus võtab tööle krevetikoorijaid Tööaeg 8-16.30. Pakume põhikohaga tööd. Tasu tükitöö alusel. Bussiühendus Pärnuga iga poole tunni tagant. Täpsem info tööpäeviti kl 9-16 tel 447 3030 e-post personal@japsmvm.ee Vajalik: Omalt poolt pakume: erialane haridus stabiilset ja vaheldusrikast tööd töökogemus vastaval erialal ametiautot pingetaluvus kvaliteetseid töövahendeid kohusetundlikkus Lisainfo telefonil 443 1414
Ballettmeister tähistab laupäevaõhtuse etendusega Endlas oma aastapäeva, nimelt esietendus lavastus 31. märtsil 2009. 30. MÄRTS 2012 7 KULTUUR LÜHIDALT Segakoorid võistlevad Raplas Täna ja homme toimuv VIII koolinoorte segakooride konkurss-festival toob Raplasse 18 noortekoori üle 600 lauljaga. Osalejad kogunevad kõikjalt Eestist. Pärnumaalt osalevad Pärnu Ülejõe gümnaasium ja Sütevaka humanitaargümnaasium. Kuna konkurss on pühendatud Ester Mägi 90. sünnipäevale, on kohustuslikud laulud valitud tema loomingust. Žüriisse kuulub Marjukka Riihimäki Soomest, ta on kammerkoori Grex Musicus ja naiskoori Philomela dirigent, Heli Jürgenson, Triin Koch ja Elmo Tiisvald. Parimad koorid saavad rahalise auhinna. Peale konkursi toimuvad noorte õpituba Muusika evolutsioon ja festivalikontserdid Märjamaal, Juurus, Tohisoo mõisas, Kehtna tehnikumis, Rapla haldushoone talveaias, koolides ja Maarja- Magdaleena kirikus. (PP) Uued näitused Homme avatakse Pärnu keskraamatukogus kaks ja Endla teatris kolm Tartu kõrgema kunstikooli näitust, mis on koostatud õppejõudude ja tudengite töödest, alustades joonistustest ja lõpetades paberist esemetega. Nahadisaini osakonna tudengid panevad keskraamatukokku vaadata paberehted ning mööbliosakonna tudengid oma miniatuursed pabertoolid. Näitusel osaleb ka kursusejuhendaja Anne Rudanovski. Näitus 3 x 45 koondab kursuse Loov visandamine töid, juhendas Imbi Kruuv. Endla sammassaalis, Küüni koridorides ja Teatrikohvikus on avatud näitused Piir, Oma keha ei leia ma üles ja Joonistatud teater. Väljas on õppejõudude Udo Voolu, Imbi Kruuvi ja Ave Avalo krokiid ja maalilised joonistused, tudengite figuurid ja aktid ning Vanemuise proovisaalides, tööruumides ja etendustel valminud tööd. Näitused on avatud 26. aprillini. (PP) Indrek Palu autorikontsert Pärnu uue kunsti muuseumis esineb pühapäeval Pärnu ooperi sarjas Abonement 007 pärnakast viiuldaja ja helilooja Indrek Palu oma autorikontserdiga. Peale helilooja astuvad üles tema kauaaegsed ansamblipartnerid ja sõbrad, Pärnu juurtega saksofonist Ivo Lille ja pianist Jorma Toots. Ansambel esitab nii Palu varasemat loomingut kui uuemaid teoseid, mis kirja pandud viimase aasta jooksul. Palu on lõpetanud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna. Pikka aega töötas ta Pärnu muusikakooli rütmimuusika osakonnas. 2011. aasta sügisest õpib Palu heliloomingu erialal Eesti teatri- ja muusikaakadeemias René Eespere kompositsiooniklassis. (PP) Aime Unt peab proovikiviks laval toa kujundamist Karin Klaus Staažikat teatrikunstnikku Aime Unti seovad Pärnu Endla teatriga meeldivad töised kogemused, just seepärast võttis ta vastu kutse teha kunstnikutöö täna Endlas esietenduvas draamas Sinikad. Unt on varem kujundanud Endlas viis lavastust, varasemad Vello Rummo ja Ingo Normeti ajal, viimasena Margus Kasterpalu Karge meri ja Hingede öö. Puhkamas ma Pärnus pole käinud, aga siin on mul mõni sõber ja muidugi hästi toredad teatriinimesed, ütleb Unt, kes praegu tegutseb vabakutselise kunstnikuna. Oma rahva pärast teatris võtsin selle tööpakkumise vastu, alati meenutan ja kiidan neid inimesi, kes siin töö- ja õmbluskodades töötavad. Nad vastutavad oma töö eest ja meil pole suhtlemisel tõlki vaja, tunnustab ta. Tuba teha on raske Sinikate lavastuse kujundus ei tulnud kunstnikule oma jutu järgi kergelt kätte. Osa loo tegevusest toimub tubases miljöös, Undile aga meeldivad rohkem avarate raamidega ülesanded, eriti ulmelised või ajaloolised kujundused. Ma pole väga olustiku- ega realismiinimene ning kujundada laval tavalist tuba, kus on toolidlauad ja aknad-uksed, on mulle kõige hirmsam, loeb Unt Sinikaid väljakutseks. Olen seda õppinud ja teinud, aga see pole mu lemmik. Lavastuse teises vaatuses saab kunstnik rohkem fantaasiat rakendada. Keerukas loos otsivad tegelased iseennast ja Unt püüab lavastuse mõttele kaasa aidata. Mina loon ruumi, lavastuse visuaalse külje ja kostüümid, seletab Unt oma töö põhimõtteid. Kui need aitavad rollilahendustele ja lavastuse tervikutunnetusele kaasa ja saali kandub midagi sellest esteetikast, on minu ülesanne täidetud. Sinikad on hästi huvitav ja raske töö olnud. Aime Unt hindab lavakujunduses käsitööd, kuid ei põlga ära ka arvutiga tehtut ja moodsaid trikke. Ants Liigus Sinikad sünnib Endla suurel laval. Undil pole lava suhtes eelistusi, ta on töötanud Tallinnas nii draama- kui linnateatris, viimasena mainitus on kõik lavad väikesed. Tema jutu järgi annab ruumikas lava kunstnikule enam võimalusi end vabaks lasta, väike lava sunnib rohkem täpsusele. Suurel laval võib olla 17 asja, millest võib-olla kaks pole nii õnnestunud ja detailides täpsed, aga Pärnus võistlevad vokaalansamblid Anu Jürisson Pärnu linna ja maakonna koolinoorte vokaalansamblite konkursil Ümin 2012 asub pühapäeval Pärnu Kuninga tänava põhikoolis üksteiselt mõõtu võtma tosin ansamblit. Üheksandat korda toimuval konkursil võisteldakse kolmes vanusegrupis: 1. 4., 5. 7. ja 7. 9. klassid. Vanimas, 10. 12. klasside vanuserühmas seekord esinejaid pole, kuna ainus gümnaasiumiastmesse registreerunud ansambel (Vändra gümnaasiumist) loobus osalemast kahe laulja haigestumise tõttu. Vastavalt žürii antud punktidele autasustatakse ansambleid kuld- (91 100 punkti), hõbe- (81 90 punkti) või pronksdiplomiga (71 80 punkti). Ansamblid, kes koguvad alla 71 punkti, saavad osavõtudiplomi. Suurima punktisummaga kollektiiv pälvib grand prix. Lauljaid hindavad tänavu Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoori dirigent ja Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja Jana Perens, Pärnu kammerkoori dirigent Elo Kesküla ja lasteaia Trall muusikaõpetaja Hilja Vainula, kes juhatab naiskoori Leelo. Žüriis on veel helilooja, koorilaulja ja dirigent Pärt Uusberg ning Viira kooli direktor Kalev Saar. Konkurssi on korraldatud alates 2004. aastast. 2008 2009 napsas peaauhinna Toomas Volli neidudeansambel Viisipidajannad, 2010 pälvis auväärse tiitli Pärnu Kunstide maja neidudeansambel Liisud Annely Kuningase juhendamisel. Mõlemad kollektiivid on nüüdseks oma tegevuse lõpetanud. Mullu pärjati grand prix iga Volli ansambel Rõõmurullid, kes osaleb seekordki. Rõõmurullid võitsid tänavusel üleriigilisel Alo Mattiiseni konkursil oma vanuserühmas esikoha. Ajal, kui žürii koostab paremusjärjestust, esineb publikule Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Taimo Toomast koos kahe tudengi, Varvara Reino ja Zhang Yunhongiga (Hiina). Sissepääs on prii. Konkursi korraldaja Helen Erastus MTÜ Pärnu Kontserdibüroost märkis, et konkursil osalejad vahelduvad aasta-aastalt päris kiiresti, sest paljud lõpetavad kooli ja pealekasvavatest lauljatest tekivad uued grupid. Juhendajad on aga samad. Ansamblilaul on üks raskemaid vorme üldse, sest seal tuleb õpetada mitut last. See on keeruline ja aeganõudev protsess, aga tulemus, kui ansambel väga hästi laulab, on väga huvitav, lausus Erastus. seda ei panda vahest tähele, teab kunstnik oma kogemustest. Väiksel laval on kõik suures plaanis ja vale tuleb kohe välja. Lina, puit ja kivi laval Iga dramaturgia küsib oma materjale ning sisu dikteerib, kas kunstnik loob kivise, puise või pehme lavapildi. Kui lavastus seda võimaldab, meeldib Undile kasutada eestlastele omaseid materjale, tema lemmikud on pigem linased, takused ja puised kujundused, mitte marmor ja kiiskav kuld. Teatrikunstnikel on praegu ühest küljest valida kõikvõimalike materjalide vahel, teisalt tuleb arvestada eelarvega. Unt meenutab, kuidas aastaid tagasi Soome teatris käies hämmastasid kohalike kunstnike töötingimused: kõik, mis sooviti, oli olemas. Ja kui polnud, telliti spetsiaalsetest vabrikutest Saksamaalt. Meil on praegu samamoodi, nendib Unt Eesti teatrite kohta. Siiski, omal ajal sundis väike valik olema leidlik ja seitsme asja vahel valida on lihtsam kui 17 vahel. Aga loomulikult annab suurem valik kunstnikule rohkem vabadust. Nõukogude ajal väga väikese materjalivaruga töötamine tingis vajaduse laval küllalt palju maalitud dekoratsioone kasutada. Maalimist nimetab Unt tänini oma teiseks armastuseks ja tema töid kohtab näitustel tihti. Tänapäeval lisatakse lavastustesse sageli vürtsi arvutimaailma ja videokunsti abiga. Mina hindan väga käsitööd, aga käsitöö võib laval ka arvutiga tehtud olla, ei pea Unt moodsaid trikke ülearuseks. Sinikates on samuti arvutit kasutatud. Üle 20 aasta pedagoogina töötanud Unt jälgib huviga õpilaste tegemisi. Õpetajana on ta kogenud, et tudengite mõttelendu ei tohi kunagi pidurdada kartuses, et teatris nende tiibu kärpima hakatakse. Pedagoogi ülesanne on õpilaste energiat ainult suunata sinna jõkke, kus ta peab voolama, kinnitab endine õpetaja veendunult. Olen noortele alati öelnud: julge mõelda, ära hoia end tagasi ideedes ega materjalides. Mul on suur rõõm oma õpilastest, kes teatrisse pidama jäänud. Konkurssi korraldab Helen Erastus. Ants Liigus RAAMAT Uusi raamatuid tutvustab Kadi Taremaa Pärnu keskraamatukogust Jennifer Niven, Ada Blackjack: Tõestisündinud lugu Arktikas ellujäämisest Raamat annab meile dokumentidel, kirjadel ja päevikutel põhineva ülevaate noorukese eskimo naise Ada Blackjacki elust. Kui 21aastane Ada oli nõus minema koos nelja mehega 1921. aastal ülisalajasele Arktika ekspeditsioonile, oli tema eesmärk teenida nii palju raha, et oma väikese poja eest hoolt kanda. Kuid ta ei olnud valmis õudusteks, mis teda ja kaaslasi järgmisel talvel tabasid. Kui Ada kaks aastat hiljem koju tagasi jõudis, oli ta ekspeditsioonile läinutest ainus ellujäänu. Romaanist leiame loo, mismoodi naine metsikus looduses ellu jäi ja kui suur murrang ootas teda ees maailma naastes. Tammerraamat. Jacqueline Raoul-Duval, Kafka, igavene peigmees Kui lugeja tunneb Kafkat rohkem tema loomingu kaudu, siis sellest raamatust leiab tema tosina viimase eluaasta viie kiindumuse loo. Need viis naist Kafka elus olid Felice Bauer, Grete Bloch, Julie Wohryzek, Milena Jesenská ja Dora Diamant. Kafka suhted naistega olid suhteliselt heitlikud. Ta armastas naisi, pidas nendega tihedat kirjavahetust, kuid otsene suhtlus nendega käis talle üle jõu. Nagu ta ise on kirjutanud: See naine on kättesaamatu, ma pean temast loobuma ja mu jõud on nii otsakorral, et kisendab rõõmust, kui seda teen. Eesti Raamat. Debborah Moggach, Parim hotell terves Indias Selle raamatu autor maalib tõetruu pildi vanaduspõlve rõõmudest ja muredest. See on romaan, milles peituva iroonia varjus räägitakse, kuidas võtta elust viimast, olgu nii hilja kui tahes. Kuldsesse ikka jõudnud Briti kodanikud on võtnud vastu otsuse veeta oma vanaduspõlv kaugel Indias, kus nende eest lubab igati hoolt kanda end luksusliku hotellina reklaamiv majutusasutus. Pärast pikka ja väsitavat teekonda saab aga kohalejõudnutele selgeks, et hotelli reklaamid olid tunduvalt luksuslikumad kui hotell ise. Esmasest pettumusest hoolimata avastavad külalised, et see koht hakkab neile hinge pugema. Mercurius OÜ.
8 30. MÄRTS 2012 REKLAAM Tuttav märk? OÜ YTIC Savi 30 Pärnu Tel 442 2085 5336 5520 Alates 1. märtsist PAPINIIDU 5, SILLAKESKUS, 80010 PÄRNU, TEL 447 7900, 528 5263, FAKS 447 7903, metsagrupp@hot.ee Puidubrikett kandiline Tootsi turbabrikett Kivisüsi lahtiselt Kivisüsi kottides 163.20 /alus, 1.70 /pakk 162.80 /alus, 1.81 /pakk 172.60 /tonn 185.20 /tonn, 7.42 40 kg kott Kuni 50% juhtidest võiks näha paremini. Tegutse kohe! Ostes nüüd Instrumentariumist tavaprillid, saad optometristi nägemiskontrolli ja uued optiliste tugevustega päikeseprillid TASUTA! Ostes tavaprillid 69, säästad kokku 60%. Prillid alates 69 Aitan registreerida ehitusettevõtte Majandustegevuse Registris. Tel 5801 6623. Boilerite puhastus ja remont. Tel 5803 3282. ELEKTRITÖÖD. 5340 6180. 0 Päikeseprillid optiliste tugevustega Valitud raamid, ühevaatelised õhendamata Hinnas on optometristi nägemiskontroll, raamid, ühevaatelised õhendamata kõva pinnata plastikklaasid +5,00...-6,00/cyl -2,00. Ostes ühevaateliste klaasidega prillid, saad tasuta ühevaatelised päikeseprillid. Ostes mitmevaateliste klaasidega prillid, saad tasuta mitmevaatelised ed päikeseprillid. Pakkumine kehtib 27.02-29.04.2012. PÄRNU, Rüütli 24, tel 445 3111 ELEKTRITÖÖD, korvtõstuk. 518 4149. KAMINATE JA MOODULKORSTNA- TE PAIGALDUS, MÜÜK. 5554 3185. Katan lamekatuseid (garaažid, kuurid, terrassid) bituumenmaterjaliga. 5354 1205. MASSAAŽ. 5663 5419, AARE. Metsamaterjali transport, vajadusel ost. Tel 5669 0234. OÜ VÄNDRA RAUATÖÖD JA -KAUBAD. Teeme treimistöid. Vändra, Allikõnnu k. Tel 529 7849. Pilt, foto või logo tordile Elleni Pagariärist. 443 6869. Siseviimistlus-, plaatimis- ja üldehitustööd. 5333 9309. SISE- ja PLAATIMISTÖÖD, vannitubade remont, san-tehnilised tööd. 501 7062, 5827 0180. Vannitubade remont, plaatimine ja kõik torutööd. 515 4456. Veod 1,5 t kaubikuga. 5561 5955. VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED. 5622 6895. ENN. 442 6177, 24 h. Just Sinule sobivad prillid. www.instru.ee kõva pinnata värvitud plastikklaasid +5,00...-6,00/cyl -2,00. Tööriistaakude remont. 5607 6397. TELLI KALLUR. 5306 5285. Veod kaubikuga 1,6 t. 508 3492. Veod, kolimine. 5618 8837. VILJAPUUDE LÕIKUS. 5667 5408. Värvimine, krohvimine, siseviimistlustööd, elumajade fassaadide, katuste, aedade jm värvimine. 5813 8568, www.stolon.ee. ÜLDEHITUS. 5660 8122. Maaler. 5626 6928. PUURKAEVUDE PROJEKTEERIMINE JA PUURIMINE Puurvesi OÜ, litsents nr 313 Tel +372 5569 4310 info@puurvesi.ee www.puurvesi.ee HALUPUUD, PINNUD VEOGA. 5667 0705. KUIV KASK, LEPP, 0,5 m, 0,3 m; haava-, musta lepa-, kasepinnud 0,3 m, 3 m; kaseklotsid VÕRGUS ja PUISTENA. SOODUSHIND! Vedu TASUTA. 5349 2771. Müüa kuivad küttepuud võrkkotis ja lahtiselt. Transport tasuta. Tel 505 9868. HALUMASINAD ja PUULÕHKUJAD Kiired ja lihtsa tööprotsessiga OÜ Metsaomanik Tel. 439 3245, 504 4950 3 m küttepuu (must lepp + saar, hall lepp), kuiv küttepuu, 50 cm. 512 9977. Kartul Vineta 0.25. 557 9218. Soodsalt saetud kuiv lammutuspuit. 5838 8033. Kaseklotsid ja 3 m pinnud ning halupuud. 516 7095. SOODSAD KEVADISED HINNAD! Väikese defektiga nahast diivanid ja tugitoolid (hinnad al 75 ). Uued diivanid ja tugitoolid (hinnad al 119 ). Endiselt palju täispuitmööblit (voodid, kummutid, riidekapid jne), mööbliriiet, tekstiilijääke jpm aadressil SAVI 36 REEDEL, 30.03 kl 11-17 LAUPÄEVAL, 31.03 kl 10-15 (bussi nr 14 lõpp-peatuse lähedal). Kasepinnud, -klotsid. 5392 8834. Kuivad klotsid. Paksud kasepinnud. 5390 5039. Katuseplekk ja väga hea hinnaga vihmaveesüsteemid. 510 4964. Kuivad küttepuud soodsalt. Tel 5342 4988. KVALITEETNE HALUPUU. 564 4507. 3 m KASEPUUD JA PINNUD. Tel 5699 9638. KÜTE, 3 m, halg 30-60 cm, võrgud. Al 19 /rm. Järelmaks. 5620 8210. Küttepuud 3 m ja halupuud 30-60 cm. Tel 5669 0234. KÜTTEPUUD, 50 cm, kuivad. Tel 5373 7286. Küttepuud. 5649 4092. Küttepuud, KASK, 39. Tel 5381 3396. Küttepuud ja kasepinnud transpordiga. 5663 1536. Küttepuud veoga. 5363 3363. Maamess 2012 Kohtume 19.-21. aprillini Tartu Messikeskuses! Maamessi ajal kaubad Puidubrikett, kuiv lepp võrgus veoga. 507 8754. RATTAÄRI taas avatud Merimetsa 15a. JALGRATTAD JÄRELMAKSU- GA! Remont, hooldus, JALGRATTAD KUNI 25% soodsamalt. E-R 10-18, L 10-15. Tel 5562 7469, 442 5387. rattaari.ee Sarikad, talad, prussid, lauad, reikad otse tootjalt. Tel 514 8160. Söödakartulid 0.07 /kg. Vedu. Tel 514 6674. Kuivad küttepuud võrkkotis, hind al 1.50. 5663 6946. Uued ja kasutatud rehvid. Rehvitööd OÜ, Savi 3, Pärnu, tel 5647 5462. Kuivad küttepuud. 5595 9144. -3%! ERINEVAD MARGID ERINEVAD MUDELID Kuivatatud 30 cm lepp, saar, kask lahtiselt ja võrgus. Tel 505 0522. Müüa halupuud (märg, kuiv). Tel 5815 2410. Müüme kasvuhooneid ja polükarbonaatplaate. Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. 443 1518, www.mexin.ee. Pakitud TURBABRIKETT. Kojuvedu. Tel 514 9745. Kvaliteetne PUIDUBRIKETT. Vedu. Tel 5359 2794. SkanEst Holding müüb saematerjali, hind al 120. 5660 0447. Toored ja kuivad musta lepa halupuud. 5556 1602. Toores kuiv lepp, al 30, kuiv kasepuu võrgus 2.20, kase- ja haavapind 3 m, 30, 50 cm. Tel 5647 5581. metsaoma@estpak.ee www.metsaomanik.ee Müüa heas korras kasutatud profimootorsaag Husqvarna 254 XP, 250. Tel 5660 3723. SkanEst Holding ostab pakke, paberipuid ja palke (ka metsakuiva ja sinega) ning hakkevõsa. Transport. 5678 3433. Grenor Trade OÜ ostab lehtpuu ja võsa raieõigust. Tel 510 7466, grenor@hot.ee. OSTAME: TEOSTAME: -- kasvava metsa raieõigust -- metsakinnistuid -- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com Oskan aidata matemaatikas. Tel 5388 0644. 9.04. algab kursus tõstukijuhtidele (aku, auto, teleskoop, hüdro). Reg 444 5866, kit.cut.oy@gmail.com. Anda üürile 3toal ahik korras krt. 5393 8687. Üürile ahik krt, 140. 5388 0260. AS Japs otsib kevadhooajaks hooajatöölisi ning kogemustega fileerijaid. Tulla E-R 9-15 J. V. Jannseni 36a, Pärnu. Ehitus, remont, viimistlus (ka OÜd ja asutused). 5388 2199. Siseviimistlus, remont. Tel 5622 0890. Otsime inglise keele abiõpetajat (kes aitaks valmistuda tasemetööks) 6. klassi tüdrukule. Tel 5695 2761. Pikaajaliste kogemustega bilansivõimeline raamatupidaja ootab tööpakkumisi. 507 3159. Vajatakse väikest koristusteenust, 2 korda kuus. Soovitatav kogemus. Tel 443 8825 kl 20-21. Ühinenud Farmid AS pakub Tõhela piimafarmis tööd lüpsjale. Täpsem info tööpäeviti tel 5300 5008. Autojuhti (rahvusvahelised veod). 552 5352. Maaler Külli. 5566 4895. Sõiduauto rent. 5645 7025. Roomakatoliku kiriku Pärnu koguduses (Karusselli 27, Pärnu) suure nädala jumalateenistused: 1.04, palmipuudepühal kl 12 püha missa, 5.04, suurel neljapäeval kl 18 viimse õhtusöömaaja missa, 6.04, suurel reedel kl 12.30 ristitee (koos teiste kirikutega), algus Nikolai kiriku asukohast, kl15 issanda kannatusliturgia. Kristuse ülestõusmise pühapäev, suurpüha: 7.04, laupäeval kl 22 ülestõusmispüha vigiilia, 8.04, pühapäeval kl 12 püha missa. Veekatkestus 2. aprillil kl 9-17 Tammsaare pst-l Kuuse ja Kanali tänava vahelisel lõigul, Papli 10a; 2.-5. aprillil kl 12-20 Tallinna mnt-l Jannseni tn ja Tallinna mnt 23 vahelisel lõigul, Kana 9, 11, Vana- Rääma 1; 3. aprillil kl 9.30-13 Lubja tänaval Lille ja Niine tänava vahelisel lõigul, Niine tänaval Lubja tn ja Tallinna mnt vahelisel lõigul, Lille 4. Palume vabandust ajutiste ebamugavuste pärast. Info 445 5650. GoBus Pärnu teatab: esmaspäeval, 2. aprillil alates kella 9st kuni õhtuni on Laeva tänav kaevetöödeks suletud. Liinide nr 5 ja 6 bussid sõidavad Õli tänava kaudu ja ei läbi Laeva peatust. Vana- Sauga suunas sõites on Puiestee peatus Õli tänaval. Mälestame kallist klassiõde Palmi KARU (sünd Anger) Südamlik kaastunne lastele peredega ja lähedastele. Klassikaaslased ja klassijuhataja Jõõpre põhikooli päevilt. Mälestame kallist teekaaslast Virve ANDRESSONI Südamlik kaastunne lähedastele. Pärnu Vabakooli pere. Mälestame kallist Virve ANDRESSONI ja avaldame kaastunnet omastele. Koidula kooli 1951. a lõpetanud klassikaaslased. Mälestame Heino ROOSIPUUD ja avaldame kaastunnet poegadele peredega. Linda tänava rahvas. Südamlik kaastunne Tiiule ema Evlalia PIRSI surma puhul. Henkel Makroflex AS. Pärnu lahe kalavastsete leviku uuringuid tutvustav teabepäev toimub 3. aprillil kl 11 Pärnu Keskraamatukogu saalis (Akadeemia 3). Oodatud on kutselised kalurid ja teised asjast huvitatud.
30. MÄRTS 2012 9 MELU Ööklubis Strand toimub täna üritus Kuumad üheksakümnendad, kus lavale astuvad Caater ja Astra. DJ Märt Rannamäe. PILETIMÄNG! MADONN A, MD N A Madonna uus album esindab sama hedonistlikku elufilosoofiat kui kõik tema varasemadki. Kui fännid on kindlasti rahul, et popikuninganna pakub neile just seda, mille pärast nad lauljatari armastavad, võib kainelt mõtlevale skeptikule 53aastase naise suust pärinev tütarlapselik kelmikus eemaletõukavalt mõjuda. MDNA on klassikaline lahutusjärgne album, kus Madonna üritab selgeks teha, et elu on üks suur pidu, milles armastusel on märkimisväärselt suur roll. Kahjuks jääb see sõnum igas laulus kordudes liialt lakooniliseks ja väsitab viisil, mil kohati pole isegi appi võetud tantsumuusika produtsentidest Benny Benassist ja Martin Solveigist kasu. Ent oleks ülekohtune väita, nagu oleks tegemist läbikukkunud albumiga. Ärilises mõttes jääb Madonna kindlasti miljonitega kasumisse ja on oma rolli korrektselt täitnud: fännid leiavad uuelt albumilt selle, mida ootavad, keskmisest plaadist pikema CD jagu klubimuusika hitte, mis muu rakenduse puudumise korral näiteks aeroobika harrastamiseks sobivad. Üks ehedamini kõlavaid tantsumuusika lugusid on Love Spent, kus Madonna kõlab nagu Madonna üle 20 aasta tagasi ning kus loo produktsioon sobib vokaaliga üllatavalt hästi kokku. I m Addicted viitab armastusedroogina tuntud narkootikumile MDMA, mis oli Madonna sõnade järgi üks siduvaid ajendeid, miks albumi nimeks sai just MDNA. Loo sõnumi sobivuse või sobimatuse üle mitte vaieldes ei ole sel lool väga vigagi. Superstar on piisavalt halb, et kaaluda albumi kuulamisest üldse loobuda. Õnneks päästab järgmises loos I Don t Give A toimuv koostöö Nicki Minajga päeva ja paneb kuulajat unustama eelmise loo naiivsust. Koostöö teiste artistidega on plaadi kui terviku kuulatavuse kohalt üks olulisemaid faktoreid. Naisräpparite ja kuulsate tantsumuusikaprodutsentide kaasamine plaadi valmimisse on arukas otsus, sest lisab albumile kõvasti uut hingamist. Madonna albumit võib küll irooniliselt nimetada vana hobuse sooviks taas kaeru saada, kuid see oleks popikuninganna suhtes ilmselgelt karjuv ülekohus. Kõigele vaatamata räägime Madonnast, kes ei ole juba eos lihtsalt tavaline 53aastane naine, nii et ehk on viitamine tema lugude sobimatusele vale. Lauljanna on endiselt vormis ja isegi vaatamata muutusele hääles, kõlab tantsumuusika tema plaadil endiselt ehedalt, mis sest, et kohati naiivselt. Eleen Änilane Eile esitles ansambel Respekt Tallinnas kinos Kosmos esimest korda oma verivärsket muusikavideot, Pärnus saab seda näha laupäeval. Erakogu Pärnu Postimees jagab igal nädalal meelelahutusürituste priipääsmeid. Kolmapäeval, 11. aprillil külastab Pärnu teatrit Endla Rakvere teater oma komöödiaga Armastus tööpostil. Ühes aegade naljakamas loos meenutatakse tobedat nõukogude aega ja sedagi, kuidas mees ja naine siis omavahel läbi said. Vaataja saab teada, kus toona lõppes naer ja algasid pisarad. Kui tahad seda näidendit Pärnus tasuta vaadata, vasta õigesti alljärgnevale küsimusele. Paneme etendusele Armastus tööpostil loosi 2 x 2 pääset! Selle nädala küsimus: Kes lavastas etenduse Armastus tööpostil? Vastuseid koos vastaja andmetega (telefoninumber, e-posti aadress ja täisnimi) ootame kolmapäeva, 4. aprilli keskpäevaks piletimängu e-posti aadressil melu@parnupostimees.ee või postiaadressil Pärnu Postimees, Rüütli 14, 80010 Pärnu. Eelmise nädala piletimängu küsimuse Kas Annely Ott on tuntud kollektiivist Paha Polly või ansamblist Päris Anni? õige vastus on Päris Anni. Koos kaaslasega saavad sel nädalavahetusel lustida Pärnu Kentuki Lõvi pubis, kus reedel tantsitavad Hellad Velled ja laupäeval Annely Ott koos Ivar Hanseniga, Mariliis Maripuu, Alari Kesamaa ja Jaanus Holland. Võitjatega võtame ühendust. Popbänd Respekt esitles oma uut videot Raido Keskküla Eile esitles ansambel Respekt Tallinna kinos Kosmos oma värsket albumit Kaugel ja Henrik Normanni käe all valminud uhiuut muusikavideot, Pärnusse jõuab plaadiesitlustuur juba homme. Bändi eestvedaja Kerdo Mölderi sõnade järgi oli see Normannilegi suur päev, sest see on tema esimene režissööritöö. Uus album Album Kaugel on Respekti teine plaat. Esimene, 2010. aastal üllitatud plaat kandis nime Tantsustaar ja osutus ülimenukaks. Esimene tiraaž, mis anti välja 2000 eksemplariga, müüdi läbi vaid mõne kuuga ja kordustiraaž läks nagu soe sai. Uus plaat Kaugel sai oma nime albumi nimiloo järgi. Et me kõik oleme omamoodi kaugel, sai albumile selline nimi, selgitas Mölder. Tegemist on nii värske plaadiga, et poelettidele jõuab see alles aprilli keskel. Ansambel Respekt on popmuusika suunitlusega bänd, kes on hinnatud esineja paljudes Ees- ti klubides. Respekti repertuaari ning lavastuses Kala neljale, kus enamik on tuntud vene ja inglise mängivad sellised Eesti kuulsused laulude kaverid. Eestikeelsed sõnagu Elle Kull, Diana Klas, Agonad on kirjutanud pea kõikidele Endrik Kerge ja Helgi Sallo. Peapaladele solist Kerdo Mölder, ta le selle teenib noormees leiba on laulu Üksinda viisi autorgi. Tallinna vanalinna väikeses öölobändi naislaulja Jane Kruuskaalis programmijuhina. maa on kindel, et Respekti KauBändi liikmed on vaimustatud gel tuli välja täpeestimaal tehselt selline, nagu tavast muusikast. Janele nad soovisid. Ansamblil Respekt Eile Tallinnas ilmus äsja uus album meeldib enda ütlust mööda esitletud muusika Kaugel ja eile esiteesti muusika video tehti laulule leti Tallinnas veri Anna andeks ja kohe väga, aga oli esimene omata kuulab värsket videot lautaoline väljakutmuudki. Kerdo lust Anna andeks. seks selle režissöökinnitab, et on Eesti muusikat rile Henrik Normannile. Mölderi armastanud kogu teadliku elu, kuid on tolejutu järgi riputatakse video peagi populaarsesse videoportaali Yourantne iga muusikamaitse suhtes. Tube ja saadetakse telestuudioterespekti fännidele teadmile. seks, et suvel on oodata bändi suansambel Respekt alustas akvetuuri. tiivselt tegutsemist 2009. aasta Pärnus on Respekt esinenud mais. Esmalt oli bändi naissolist oma tegutsemise algusajal, kui ansamblil oli valmis vaid mõni Annika Väälmaa. Annikaga läksid kahjuks teed lahku ja siis liitus laul. Respektiga Jane Kruusmaa, selbändiliikmete sõnade kohaselt on nende esinemistel alati gitas Mölder. Kruusmaa lõpetab sel aastal 12. klassi. suur ja väga soe publik. Usume ja loodame, et sama ootab meid Jõuab palju Pärnus, sõnas Mölder. Meessolist Kerdo Mölder on Respekt astub laupäeva õhtul Komöödiateatris heli- ja valguskuursaalis lavale kolmel korral. juht, ta teeb koos näitlejate Kadri Peale selle esitletakse Pärnus ResAdamsoni ja Henrik Normanniga pekti muusikavideot Anna ankaasa teatritükis Tour De Farce deks. Waf Dance üllatab suurejoonelise show ga Raido Keskküla Laupäeva õhtul on Pärnu Endlas Waf Dance i endiste ja praeguste tantsijate, õpetajate ja kuulsate külaliste osavõtul suurejooneline show-programm. Tantsukooli Waf Dance direktori Meeli Pärna jutu järgi tähistab tantsukool selle etendusega oma kümnendat tegutsemisaastat. Kontsert toimub kolmes osas. Esimeses osas tulevad esitamisele huvitavad tantsud läbi kümne aasta. Teises saab näha fragmente nende aastate jooksul valminud kümnest tantsuetendusest, kus teeb kaasa Superstaari saa- tes ennast kuulsaks laulnud Rosanna Lints, kes on muuseas tantsukooli Waf Dance endine õpilane. Kolmandana tuuakse rahva ette eriprojekt Vampiiride tants, mis valmis juba 2006. aastal showtantsu maailmameistrivõistlusteks Saksamaal. Nüüd on see taastatud ja Eestis näeb seda esimest korda. Meeli Pärna sõnade järgi kõlab Vampiiride tantsus kasutatav muusika elavas esituses. Näiteks Sarah osas astub üles Eestis selle rolli kuulsaks laulnud NeleLiis Vaiksoo, tudeng Alfredit kehastab Mikk Saar, krahv Draculat ehk Earl of Krolockit Bert Pringi ja külanaist Magdat Kaire Vilgats. Samu rolle esitavad paralleelselt lauljatega laval tantsijad. Sarah t tantsib Marleen Alttoa, Alfredit Kasper Koodi, Earl of Krolockit Jass Reilent ja Magdat Meeli Pärna. Kaasa teeb Waf-koor Tallinnast, kus Meeli Pärna jutu järgi on samuti suurepärased tantsijad. Pärnu tantsukooli Waf Dance lõid 2002. aasta kevadel Villiko Kruuse, Kaido Lüll, Edda Lüll, Marko Sassjan ja Meeli Pärna. Nime WAF autor on Nele-Liis Vaiksoo ja see pärineb noorte muusikakollektiivilt Family. Tunnustatud kitarrist Andre Maaker on Endla Jazzklubis publiku ette astunud varemgi. Erakogu Endla Jazzklubis kõlab kitarrimuusika Raido Keskküla Täna õhtul astub Endla Teatrikohvikus publiku ette Eesti kitarristide tippu kuuluv Andre Maaker. Mitmest ansamblist tuntud Maakerit kuuleb sageli esinemas soolokavadegagi. Endla Jazzklubis kõlavad jazz i-standardid, bossanovad ning popi- ja rokiklassika, mis sai kitarristile armsaks lapsepõlvest MTV vahendusel. Nagu The Police, Toto, Doors jt. Andre Maaker on džässmuusikas tegutsenud aastaid ja tema isikupärane stiil on võitnud paljusid südameid. Hinnatud ansambliliikmena on nimekiri muusikutest, kellega ta on koostööd teinud, väga pikk: Hedvig Hanson, Liisi Koikson, Sirje Medell, Villu Veski jt. Maaker on saanud muusikutee aluspõhja Saaremaalt, kus tema õpetaja oli Tiit Paulus. Koos kunagise õpetajaga on ta esinenud Endla Jazzklubiski.
30 Märt s Ja an ua r Detse mber mber Nove er ob to k O Septe mber ruar Veeb st Augu 1842 USAs kasutati esimest korda anesteesiat. 1885 Venemaa okupeeris Afganistani. 1981 USAs pandi toime atentaat president Ronald Reaganile. Ju ul i VA B A A E G Mai Juun i 30. MÄRTS 2012 l ril Ap 10 H O R O S KO O P täna väga oluliseks kujuneda. Võid tahta oma unistustest ja tulevikuplaanidest rääkida. KAALUD (23. IX 22. X) Täna püüad autoriteetsete inimeste tähelepanu. Võid selle oma eeliseks keerata, aga ka mitte. Võib olla hea aeg millegi küsimises. JÄÄR (21. III 19. IV) SKORPION (23. X 21. XI) SÕNN (20. IV 20. V) AMBUR (22. XI 21. XII) KAKSIKUD (21. V 20. VI) KALJUKITS (22. XII 19. I) Keskendu kodule ja majapidamisele. Diskussioonid vanematega võivad väärtuslikuks kujuneda. Võid soovida end peita või lihtsalt puhata kodus. On kiire päev. Lühikesed ärasõidud, sugulastega aja veetmine, lugemine ja kirjutamine võivad sind täna jooksus hoida. Keskendu finantsasjadele. Hoia silm oma pangakontol. Midagi ootamatut võib juhtuda ja pead selleks valmis olema. VÄHK (21. VI 22. VII) Kuu on täna sinu tähemärgi kohal, mis teeb su natuke emotsionaalsemaks kui tavaliselt. See võib sulle õnne tuua LÕVI (23. VII 22. VIII) Üksi veedetud aeg, eriti keset ilusat maastikku pakub sulle palju rahuldust. Vajad natuke privaatsust, et kosuda ja end kätte võtta. NEITSI (23. VIII 22. IX) Vestlused naissõbraga võivad N I M E PÄ E V REEDENE KALENDER Pille, Sibülle KINO Mai kinos kl 17.30 Üks kass Pariisis (subtiitritega animatsioon), kl 19 Reis 2: Saladuslik saar, kl 21 Vanne. SUDOKU 3 7 1 5 8 1 1 7 5 1 9 6 4 5 5 6 8 7 8 3 2 4 9 1 8 5 2 8 7 1 Täida tühjad kohad numbritega 1..9 nii, et üheski reas, veerus ja tumedama joonega piiratud 9 ruudukeses poleks korduvaid numbreid. TÄHTSAD TELEFONID Lääne-Eesti häirekeskus 112 Politsei 110, 444 6444 Kiirabi 112 Linnavalitsuse infolaua telefon 444 8200 Linnavalitsuse infotelefon 15 505 ja e-post 15505@lv.parnu.ee Pärnu Elektrivõrgu välisrikked 1343 Elektri siserikked 24 h 523 6555 Telefonirikked 165 Pärnu Vesi dispetšerteenistus 445 5650 Pärnu tasuline bussiinfo 12 012 Matuseteenused: Hingemaa OÜ 24 h 447 0090 Viimne Tee OÜ 24 h 443 7400 Vinuk OÜ 24 h 442 5111 Autoabi 1888 Infoteenus 551 7017 (tasuta), 1188 Usaldustelefon 126 Pärnu naiste varjupaik 5398 1620 Loomade varjupaik 524 6705 Uue kunsti muuseumis kl 18 dokumentaalfilmid Maalitud paradiis (14 min, ingliskeelsete subtiitritega) ja Tabades hetke (19 min, ingliskeelsete subtiitritega). Tasuta. T E AT E R Endla teatris kl 19 draama Sinikad (suures saalis, esietendus), kl 19 Endla noortestuudio lavastus Üle piiri (Küünis). KO N T S E RT Kontserdimajas kl 19 puhkpillikvintett Estica. Piletid 7 ja 5 eurot. www.concert.ee. Teatrikohvikus kl 21.30 Endla Jazzklubi. Andre Maaker (kitarr). Džässistandardid, bossanoovad, popi- ja rokiklassika. Tasuta. ÖÖKLUBI Ööklubis Bravo Smoke n Bubble. Fotoshoot ja Bravo Tujuvalvurid. DJ Slam. Pilet 6 eurot, südaööni 3 eurot, kella 1ni naiste- Üsna meeldiv päev, eriti kui tegeled publitseerimise, meedia, õpingute, meditsiini või juuraga. Naudid rändamist või reisi planeerimist. Diskussioonid maksude, võlgade, pärandite ja osaluse teemadel võivad olla väga produktiivsed. Hea päev lahtiste otste sidumiseks. Kui pead läbirääkimisi, pead rohkem kui poolele teele teistele vastu tulema, sest Kuu on sinu tähemärgist väga kaugel. Väiksed kompromissid ei tohiks sulle ju liiga teha. VEEVALAJA (20. I 18. II) Tee kõikvõimalik selleks, et paremini organiseeruda. Oled keskendunud oma tervisele ja soovid selle parandamiseks midagi korda saata. KALAD (19. II 20. III) Võta aeg maha, et mängida. Vaata spordimängu või filmi või naudi lustlikku aega lastega. Või lase lihtsalt lõdvaks. Elesir Publishing Service KENTUKI LÕVI PUBIS le sissepääs 1 euro, GateMe eelmüügipilet 3 eurot. www.bravoclub.ee. C. F. Hahni pubis Kaisukaru. Puhvetis A.P.T.E.K. Dr Diisel. Tallinna mnt 12 Kohtade broneerimine 5818 8190 www.kentuki.eu w ww w.ke w. kentuki..eu Ööklubis Strand Kuumad üheksakümnendad. Caater ja Astra. DJ Märt Rannamäe. 2 Paaris kl 19 Weekend Kick Off pokkeriturniir, kl 24 Extreme Turbo pokkeriturniir. R, 30. märtsil kell 21.30 HELLAD VELLED Ööklubis Sugar kl 23 Funkin Friday!. DJ Widenski. Ööklubis Mirage Facebook Party. Öölokaalis Kassa Härra Kuu. DJ Jürgen Allik. Kilingi-Nõmme ööklubis GIA Gia reede. DJ Resident. LÕBUSTUS Jahtklubis kl 20 esitab 60ndate popmuusikat klaveril Paul Jõgi. Trahteris Postipoiss Hendri Tali. Kuursaalis ansambel Sada ja Seened. Kentuki Lõvi pubis kl 21.30 ansambel Hellad Velled. Tervise kultuurikeskuses kl 19.30 Raeküla seltsi ja rahvakultuuriseltsi Auto tantsijad, lauljad ja muusikud. Tants. TEADE Seiklevabaks.ee kutsub Soomaa suurvee kajakimatkadele. Matkad toimuvad iga päev. Info ja broneerimine 5650 0550 (Argo), info@seiklevabaks.ee. Uue kunsti muuseumis kl 11 rahvusvaheline konverents Rannikulinnade uus hingus. EELINFO Pärnu Parkinsoni haiguse seltsi kokkusaamised toimuvad iga kuu esimesel esmaspäeval kl 11 Riia mnt 70. Eesti Parkinsoniliidu konverents toimub Tartus 20. aprillil kl 12. Osavõtust teatada tel 5669 6931 ja 442 5593. Pärnu avahoolduskeskuses (Metsa 10) 31. märtsil kl 11 Pärnumaa Tšernobõli ühenduse Gamma koosolek. Lustilised vanaemad 1. aprillil kl 11 SPA Viikingi 4. korrusel. 5660 4030, ainovarbu@hot.ee. Pilet 5 L, 31. märtsil kell 21.00 Annely Ots ja Ivar Hansen. Pilet 3 Viimased kümme aastat oli mul eksiga pagana...kuiv. Saad aru, mis ma mõtlen. Elu nagu kõrbes. Silmad liiva täis. Ja siis järsku leiad. Voolava veega allika, mis siiani sinu eest peidus olnud. See on kogu aeg olemas olnud. Lihtsalt sina ise pole seda märganud. See on justkui kellegi teise allikas. Maria Blom SINIKAD PIRET LAURIMAA KARIN TAMMARU LII TEDRE SEPO SEEMAN JAAN REKKOR LAURI KINK lavastaja ENN KEERD esietendus 30. märtsil Endla teatri Suures saalis etendused aprillis: 5. 14. 20. 27. mais: 5. 19.
Põhimõtteliselt saab raha juurde ikka siis, kui maks tõuseb. Sotside juht Sven Mikser tulevase maksutõusu võimalusest, Postimees 30. MÄRTS 2012 11 ARVAMUS BUSSILIIKLUSE MUUTMISEST Pärnu uus bussigraafik teeb ooteajad tunduvalt lühemaks Tänan kõiki linnakodanikke, kes võtsid vaevaks avaldada oma arvamust bussiliikluse uue korralduse kohta. Eelkõige kuulub minu tänu neile inimestele, kes ei jäänud emotsioonide väljendamise tasemele, vaid lähenesid väljapakutud plaanidele sisuliselt ja esitasid konstruktiivseid lahendusi, kuidas saaks paremini. Raskesti mõistetav Pärast Pärnu Postimehes ja raadios ühistranspordi uue skeemi tutvustamist kohtusime tagasiside saamiseks inimestega linnaosades. Kohtumised, kus samuti osales GoBusi esindaja, toimusid Vana-Pärnus, Räämal, kesklinnas raamatukogus, Liival ja Raekülas. Kirjalikult või suuliselt saime 68 ettepanekut, kokku oli neis esindatud umbes 700 inimese arvamus, sest osa kirju olid ühised. Paljud ettepanekud kattusid ja just selliste ettepanekute kohta tegi uue ühistranspordiskeemi töörühm eraldi analüüsi. Samuti arutasid seda skeemi volikogu sotsiaal- ja noortekomisjon. Hindan väga kõrgelt inimesi, kes aruteludel andsid oma panuse, sest ühistransporti korraldab omavalitsus ju iga päev bussiga sõitvate linlaste heaks. Probleeme tekitas esialgu uuest ühistranspordiskeemist arusaamine, sest ega ajalehes plaani avaldades või muutuvaid marsruute kirjeldades jõua info 100 protsenti arusaadavalt inimesteni. Seetõttu oli kohtumistel väga palju selgitamist ja esialgu ulatusid arvamusedki seinast seina. Leiti nii seda, et kõnealune kava on halb, kui seda, et uus ühistranspordikorraldus on hea ja tuleb viivitamata ellu viia. Arvamustest sisulisema osa moodustasid ikkagi ettepanekud ja skeemi koostajatega kaalusime eriti hoolikalt läbi just need, mis olid tõesti põhjendatud ja muudaksid ühistranspordi korralduskava paremaks. Anname inimestele veel veidi aega tutvuda kodanike ettepanekute alusel muudetud ühistranspordiskeemiga ja siis otsustame lõplikult ülemineku uutele graafikutele alates käesoleva aasta juunist. Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius Olulisemad muudatused Järgnevalt tutvustan olulisemaid muudatusi, mis sai välja nopitud ettepanekutest ja millega täiendati algul välja pakutud Pärnu linna uut ühistranspordiskeemi. Paljude ettepanekute alusel loobuti liininumbrite muutmisest, sest inimesed on senise numeratsiooniga harjunud ja olemasolevate numbrite kasutamine samadel või peaaegu samadel marsruutidel on paremini mõistetav. Näiteks jääks liin number 14 endiselt 14ks, mitte ei muutu 1ks. Saime rohkesti ettepanekuid Raekülast, Vana-Pärnust ja Räämalt busside 6, 10 ja 19 sõitmise kohta ja elanike soovidele vastu tulles vahetati algul skeemis pakutud liinid järgmiselt: bussid 6, 10 ja 19 jäävad sõitma Karja tänava kaudu ning 15,16 ja 17 Aia Tammsaare kaudu. Selline muudatus vähendab ümberistumisi, Raekülast, Vana-Pärnust ja Räämalt saab turu juurde ja kesklinna ümber istumata. Samuti tehti ühistranspordiskeemi muudatus, et buss number 6 sõidab Riia maanteel Kaubamajaka juurde, et Karja tänava rahvaski saaks Kaubamajakasse. Rääma elanike ettepanekul sai muudetud esialgu pakutud liini number 13, nii et buss sõidaks Oja tänava lõpuni ja Oja kaudu Tallinna maanteele. Samuti vahetati omavahel busside 17 ja 18 marsruut Räämal (Ehitajate tee piirkonnas), et vähendada ümberistumisi ja muuta sealsete elanike-töötajate liikumine kesklinna poole mugavamaks. Lisaliinidest muutusid 7, 8, 9 ja 21. Muudatused olid ajendatud sellest, et paljud Rääma elanikud soovisid otseühendust ranna piirkonna ja Vene gümnaasiumiga. Bussi number 7 marsruut on uue skeemi kohaselt Tammiste raudteejaam haigla Oja Tammsaare Mai Koidula gümnaasium. Buss number 8 hakkaks sõitma liinil metsamajand Koidula gümnaasium Mai Tammsaare Raba Savi Oja haigla Koidula gümnaasium. Bussi number 9 marsruut on nüüd Vana-Pärnu Uus-Sauga Tammsaare Kuke - Riia maantee Oja haigla ja number 21-l Koidula gümnaasium Tammsaare Hüntali Sauga alevik Tammsaare Mere peatus. Kõik muudatused on kantud uuele skeemile ja avaldatakse ajalehes. Tammiste mure Eraldi peatun lehelugeja Galina Tammelehe kirjal, milles kajastus mure Tammiste elanike bussiühenduse pärast. Selgitan Sauga valla elanike soovi. Bussi number 16 teekonda pikendataks iga tund Tammiste uue lasteaiani ja buss ootaks seal kauem. Selgitusi selle soovi kohta andis GoBusi logistik Toomas Talts elanikega kohtumisel, öeldes, et kui soovitakse number 16 peatumist lasteaia juures senisest kauem ja iga ring, mitte üle ühe ringi, tuleks panna 16. liinil sõitma lisabuss, sest vastasel juhul ei püsi 16 oma praeguses graafikus. Lisabussi tellimine nõuab lisaraha ja selle peaks eraldama Sauga vallavalitsus, kuna soovitud muudatused on eelkõige Sauga valla elanike huvides. Tänini pole vallavalitsusest jah-sõna tulnud. Täpsustan, et Pärnu linn maksab kinni bussiliinikilomeetrid kuni linnapiirini, üle linnapiiri sõidukilomeetrite eest tasutakse kas valla või riigi dotatsioonidest. Selle põhjustab asjaolu, et Pärnu linn riigilt ühistranspordi korraldamiseks toetust ei saa ja peab välja tulema oma eelarve rahaga. Seetõttu on skeemis pakutud busside 13 ja 16 sõidugraafik Sauga valla territooriumil täpselt sellisena, nagu see on praegu. Seega on alusetu väide, nagu muudaks uus graafik bussiühenduse praegusega võrreldes halvemaks. Viis müüti Toon välja viis müüti, mis uue ühistranspordiskeemi kohta levima on hakanud. Esimene ebaõige väide: kogu Ants Liigus bussiliiklus on peagi rajatud ümberistumistele ja seetõttu tekkib suur ajakadu: peatustes tuleb oodata kuni 20 minutit. Tõesti, bussid hakkaksid Pärnu linna peatusi läbima päeva jooksul 20minutiste intervallidega. Kuid seal, kus on vajalik ümberistumine, on graafik tehtud nii, et ümberistumise vahe on 0 5 minutit. Praegugi tuleb Pärnu linnas paljudes kohtades ümber istuda või oodata järgmist bussi 20, 30 või 50 minutit, vahel lausa tund. Teine ebaõige väide: uue skeemi järgi on ümberistumiskohad valitud kas suvaliselt või skeemitajate mugavusest lähtudes, seetõttu ei saa Ülejõelt bussijaama. Kuidagi ei saa nõustuda väitega, nagu kõik bussid lõpetaksid ringi Teatri peatuses ja seal tuleb ümber istuda. Enamik busse läbib ikka Bussijaama peatuse ja väide, nagu peaks väljapakutud skeemi korral Vana-Pärnu või Rääma elanik hakkama kohvriga jalgsi bussijaama minema, on vale. Ainult Vana-Pärnust või Tallinna maanteelt tulev number 11 ja Räämalt jõudev 18 lõpetaksid küll Teatri peatuses, kuid igas tunnis sõitvad 5 ja 10 tuleksid Vana-Pärnust bussijaama kaudu ja sõidaksid sealt edasi Karjasse. Sama kehtib Rääma busside kohta. Uue skeemi järgi on alternatiiv sõita otse bussijaama, ranna rajooni või Mai elurajooni ümberistumiseta Räämalt. Kolmas vale väide: busside marsruudid ja liininumbrid on pööratud pea peale. Jah, esialgses skeemis pakuti välja marsruutidele uued numbrid, kuid pärast kohtumisi elanikega tegi töögrupp liinide numeratsioonis muudatused, et säilitada süsteemis võimalikult sama numeratsioon. Neljas vale väide: enam ei ole linnas bussiga võimalik kuhugi normaalselt jõuda. Vastupidi sellele arvamusele on uus bussigraafik koostatud nii, et bussid sõidavad ühtlase tihedusega kogu linnas ja kui tekib vajadus ümber istuda, on ooteaeg senisega võrreldes tunduvalt lühem. Viies vale väide: skeemi koostasid Pärnut mittetundvad inimesed ja selleks, et raha kokku hoida. Uue liinigraafiku lõppvariandi koostajad on Pärnu linnas elanudtöötanud aastakümneid. Graafikute koostamisel kasutati üsna palju Pärnu linnabussijuhtidelt kogutud andmeid. Liiklusskeemi teoreetilise osa panid küll kokku Tallinna tehnikaülikooli magistrandid, aga nemadki on pärit Pärnust. Skeemi ei koostatud raha kokkuhoiu eesmärgil. Juba lähteülesandes oli öeldud, et ei vähendata liinikilomeetrite arvu ega taotleta rahalist kokkuhoidu. Anname inimestele veel veidi aega tutvuda kodanike ettepanekute alusel muudetud ühistranspordiskeemiga ja siis otsustame lõplikult ülemineku uutele graafikutele alates käesoleva aasta juunist. Rahapuudus pole probleem Tuleks täielikult kaardistada kõik need objektid, mida ametnikud saavad tasuta kasutada, aga mille majandamiskulud maksab kinni maksumaksja. Peaminister Andrus Ansip avaldas maanteeameti kõrgete ametnike ametiturismi ilmsiks tulekul imestust, et kulusid on kärbitud, aga kuskil on ikka veel kärbeteks ruumi ehk raha, mida kasutatakse ebaotstarbekalt. Küsime: kui maanteeameti endise peadirektori Tamur Tsäkko ja tema kaaskonna lustisõitmine poleks avalikkuse ette tulnud, kas siis jätkuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas kõik endistviisi? Et vormistatakse mingil ebaolulisel ettekäändel välislähetus ja uhatakse maksumaksja raha eest ringi. Tsäkko sai minister Juhan Partsilt sule sappa, audit paljastas Postimehe järgi ameti juhtide erahuvid. Ja mis sellest kõigest tuleneb? Ilmselt midagi tõsisemat enam ei juhtugi. Avalikkus on oma veredoosi kätte saanud, seega järgmise korrani? Kinnitust leidis kurb tõsiasi, et kui paljudel tagasihoidlikku palka saavatel inimestel kestab kärbete mõju siiani, siis riigiametnike varjatud pillerkaaritamine pole lõppenud. Kes vastaks küsimusele: kui palju on ministeeriumide ja teiste valitsemisasutuste valduses kinnisvara, mida oma ülesannete täitmiseks vaja ei lähe? Ehk mitu Vainupea puhkekompleksi tuleks veel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle anda ja rahaks teha? Kas näiteks keskkonnaminister Keit Pentus teab, kui mitu koolituskeskust - sauna on tema ministeeriumi hallata? Või kui hästi kursis on põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oma ministeeriumi kinnisvaraga? Ei saa öelda, et riigikontroll poleks riigivara kasutamise probleemidega tegelnud. Siiski tuleks täielikult kaardistada kõik need objektid, mida ametnikud saavad tasuta kasutada, aga mille majandamiskulud maksab kinni maksumaksja. 20 AASTAT TAGASI (arvamus@parnupostimees.ee) Tallinnas ja veel mõnes linnas müüakse Eesti riigist ärasõitjate korterite asustamisõigust oksjonitel. 70% müügihinnast saab lahkuja, 30% jääb linnale. Pärnu elamumajandusnõuniku O. Retsja arvates pole see Pärnu jaoks optimaalne variant. Pärnus makstakse Eestist lahkujale korteri eest kompensatsiooni. See summa on väike. Korterioksjonid ei jää aga Pärnus päriselt olemata. Kui sõjaväelased hakkavad massiliselt ära sõitma, siis pannakse osa vabanenud kortereid tõenäoliselt oksjonile, osa jaotatakse järjekordade alusel. Oksjonil müümiseks on mõeldud ka korterid, mis valmivad Riia maantee äärde nn Lõmpsi kaare lähedale ehitatavas majas. (Pärnu Postimees 31. märtsil 1992) Rüütli 14, 80010 Pärnu Tel 447 7090, faks 447 7072 postimees@parnupostimees.ee www.parnupostimees.ee Toimetuse sekretär tel 447 7090 Peatoimetaja Peeter Raidla, tel 447 7063 Tegevtoimetaja Iira Igasta, tel 447 7070 Arvamus: arvamus@parnupostimees.ee; Kaupo Meiel, tel 447 7074 Kalev Vilgats, tel 447 7075 Foto: tel 447 7079 Uudised: uudised@parnupostimees.ee; tel 447 7080, tel 447 7086, tel 447 7073 Veebitoimetus: tel 447 7095, tel 447 7092 Kultuur: kultuur@parnupostimees.ee; tel 447 7085 Tarbija: tarbija@parnupostimees.ee; tel 447 7060 Sport: sport@parnupostimees.ee; tel 447 7076 Tellimine tellimine@parnupostimees.ee; tel 447 7087, 617 7717 Reklaam, kuulutused: reklaam@parnupostimees.ee; tel 447 7077, faks 447 7072 Lugejate kirjad kirjanurk@parnupostimees.ee Kojukanne Pärnu linnas Expresspost tel 617 7717 Pärnu maakonnas Eesti Post tel 447 0405 Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.
12 30. MÄRTS 2012 SPORT 2:1 Pärnu linnameeskond alistas Eesti meistrivõistluste esiliigaturniiril Tallinnas tulemusega 2:1 FC Levadia duubelkoosseisu. Madis Heinmets. Noormaadlejad võistlevad Pärnus Laupäeval selguvad Pärnu spordihallis Eesti juunioride meistrid kreeka-rooma maadluses kaheksas kaalukategoorias. Vändra klubi Suure Karu Pojad treeneri Karl Pajumäe kasvandikest lähevad võistlustulle Sander ja Jürgen Silling, Helary ja Mario Mägisalu, Kristjan Madisson, Ragnar Randviir, Vahur ja Meelis Steinberg ning Jaanus Rõõmussaar. Leo klubi poistest võistlevad kodulinnas Ülari Antsmäe, Mikk Merila, Madis ja Carl Heinmets ning Arvi Karu. Pärnu maadlejaid juhendavad Gristen Heinmets ja Arne Maalinn. (PP) TABLOO Jääpurjetamine 2012. aasta Eesti edetabelid. DN-klass (25 võistlejat): 1. Karl-Hannes Tagu (PJK) 60 punkti, 2. Vaiko Vooremaa (KJK) 50, 3. Martin Aljaste (PJK) 49, 4. Mihkel Kosk (PJK) 46, 5. Jaan Akermann (PJK) 45, 6. Hardi Laurits (TMK) 41. DN juuniorid (9 võistlejat): 1. Martin Aljaste (PJK) 56, 2. Johannes Puusepp (PJK) 53, 3. Gert Skatškov (TMK) 36, 4. Mihkel Killo (PJK) 35, 5. Rene Riim (SMS) 33, 6. Kevin Grass (SMS) 30. Ice Optimist (11 võistlejat): 1. Keith Luur (PJK) 60, 2. Rasmus Maalinn (PJK) 45, 3. Dan Talv (PJK) 28, 4. Karsten Holter (PJK) 25, 5. Oskar Seemann (PJK) 11, 6. Anti Bogdanov (TJK) 10. Lauamängud Pärnumaa sportlaste tulemused ESL Jõud meistrivõistlustel lauamängude mitmevõistluses. Neiud: 1. Mary-Heleen Lillemäe, 2. Christi Ansi, 4. Helena Tann. Naised I : 1. Viire Talts, 2. Silvi Pool. Naised II: 1. Saima Rand, 2. Lille-Õie Joosepson. Mälumäng Jahtklubi neljas märtsimäng: 1. Ülejõe (Reet Rallmann, Ilmar Lumiste, Villi Lipp, Einar Põlluste, Heino Peterson, Imre Masing, Andres Kasemets, Sulev Kasemets), 2. Wifi (Anu Parnabas, Janne Ojala, Katrin Vunk, Indrek Kruuse, Allan Lorents, Siimo Lopsik, Toomas Nisu), 3. Pii R Ruut (Virgo Palm, Argo Linnamäe, Koit Tähepõld, Rando Kippa, Martti Grenberg, Erkki Grenberg). Kooliliiga: 1. Uued Mehed (Ats Aasmaa, Silver Tõnisson, Juhan Raedov). Pärnu jääpurjetajad napsasid Saadjärve parimad palad endale Joel Kukk Eesti jääpurjetajate hooaja viimasel edetabelisse mineval võidukihutamisel Saadjärvel teenisid pärnakad kolmes võistlusklassis kokku seitse pjedestaalikohta. Kahepäevasel regatil ligi poole meetri paksusel järvejääl selgusid 2012. aasta Eesti karikavõitjad, Tartumaa meistrid ja Saadjärve GP parimad roolimehed. Võistluste avapäeval ei lubanud napp tuul regati korraldajail starte anda, kuid teisel päeval panid põhjakaarest puhunud iilid jääpurjekad nobedasti liikuma. Lõunanaaber vaatas sõite kõrvalt DN-klassis oodati põnevusega, kas paljukordne Saadjärve suure auhinna võitja Gunars Rozenbergs Lätist suudab taas oma paremuse maksma panna, paraku otsustas lõunanaaber sel korral eestlaste omavahelisse arveteklaarimisse mitte sekkuda. Võistlustingimused Saadjärvel olid väga erilised, sest lumepuder jääl nõudis lehtterasest uiske, mida me tavaliselt kevadel ei kasuta, ja neid polnud mul kaasas, põhjendas lõunanaabrite äss Rozenbergs oma otsust. Vahel harva on tore konkurentide sõite kõrvalt vaadata. Tagu pani oma paremuse maksma DN-klassis võitis avasõidu kohalik noormees Jürgen Kukk klubist Merikotkas, kannul pärnakad Karl Hannes Tagu ja Tõnis Vare. Esikolmiku järel tuiskasid finišisse sõiduvõitja klubikaaslane Gert Skatškov, Pärnu jahtklubi poiss Johannes Puusepp ja saarlane Risto Riim. Pole midagi öelda, kohalikud kutid tunnevad järve ja sellel valitsevaid tuuli nagu oma taskut, kommenteeris regati esimest vaatust Eesti noortekoondise peatreener Mati Hool. Teise sõidus tõusis tuul kuni kümne meetrini sekundis ja paljudel roolimeestel oli tükk tegemist, et perutama kippuvat sõiduriista vaos hoida. Kaks ringi liidrina kihutanud Tõnis Vare oskas oma Timbulimbu nime kandva DNi paarsada meetrit enne finišit täiskiirusel kummuli keerata. Õnneks jäid nii Pärnu Ice Optimistide laevastiku esinumber, juba neljandat hooaega jääl seilav Keith Luur (vasakul) pajatab klubikaaslastele oma võidusõitudest lõbusaid lugusid. Tõnis Kukk Teisel võistluspäeval panid põhjakaarest puhunud iilid DNklassi jääpurjekad Saadjärvel väga kiiresti liikuma. Eesti tennisemeeskond läheb vastamisi Poolaga Joel Kukk mees kui tema kelk terveks, vaid roolipinni käepide sai kannatada. Ei saanud isegi aru, kuidas magasin maha ootamatu pagi, ütles veerandsada aastat jääl purjetanud roolimees. Järvel purjetamise omapära on see, et alati puhub tuul kaldalt, on muutliku tugevuse ja suunaga. Teise sõidu võiduga tõusis regati liidriks Tagu, tema järel jõudsid lõpujoonele saarlane Kevin Grass ja kodujärvel seilav Jürgen Kukk. Viimases sõidus võttis võidu Mati Hoole DNiga seilanud Puusepp, teiseks tuli Tagu ja kolmanda koha sai Martin Aljaste. Grass oli neljas, Pärnu neiu Johanna Saareke viies ja Skatškov kuues. Kui kohapunktid kokku rehkendati, kuulutati Eesti karikavõitjaks selle aasta MMil hõbemedali võitnud Tagu, teise pjedestaaliastme hõivas Puusepp ja kolmandaks tuli Grass. Aljastele kuulus neljas, Skatškovile viies ja Saarekesele kuues koht. Meie poistele neli esimest kohta Kuni 16aastaste Ice Optimist klassis olid neli esimest Pärnu jahtklubi poisid. Keith Luur kindlustas endale seitsme kohapunktiga regativõidu, teise tuli Karsten Holter seitsme ja kolmandaks Rasmus Maalinn 11 punktiga. Selle aasta Eesti meister Dan Talv pidi leppima neljanda tulemusega. Esimese kuue hulka mahtusid veel Tallinna jahtklubi treenerite kasvandikud Madis Mikk ja Anti Bogdanov. Esimest hooaega jääl purjetav pärnakas Oskar Seemann lõpetas regati kaheksandal positsioonil. Selleks korraks on edetabelivõistlused sõidetud, kuid pole välistatud, et läheme veel Saadjärvele purjetama, märkis Mati Hool. Minu mäletamist mööda oleme sellel imelisel järvel seilanud jääpurjekatega isegi 14. aprillil. Eesti tennisemeeskond andis Davise karikavõistluste II liiga Euro- Aafrika tsooni kohtumiseks Poolaga üles tavapärase koosseisu: Jürgen Zopp (ATP 120.), Vladimir Ivanov (513.), Jaak Põldma (1148.) ja Mait Künnap, kes osaleb vaid paarismängus. Miamis turniirieelsel treeningul hüppeliigest väänanud Zopp ütles, et jalg pole veel mängukorras. Praegu saan valu tundmata teha kõike, otse joostes võin isegi sörkida, ent tennises vajalikke külgliikumisi veel mitte, ütles Eesti meeste esinumber Zopp. Loodan, et Davise karikavõistlusteks saan jala korda. Eesti kohtub Poolaga Inowroclawis 6.-8. aprillil, väljakukatteks on korraldajad valinud Taraflexi vaiba. See on kiire põrkega kate, mis meie meeste jaoks pole paha, kuid ka poolakad on sedalaadi väljakul väga tugevad, rääkis Eesti koondise kapten-treener Peeter Lamp. Arvestan praegu üksikmängudes Zoppi ja Ivanoviga. Ka Põldma on viimasel ajal olnud vigastusega kimpus, seetõttu on hetkeseisuga teine number Ivanov. Poolakate esireket on Lukasz Kubot, kes maailma edetabelis asub praegu 51. kohal. Lambi andmetel on teine üksikmängija kas Jerzy Janowicz (196.) või Michal Przysiezny (344.). Poola on muidugi soosik, kuid võiduvõimalused on meil täiesti olemas, sõnas Lamp. Eliise Priiman. Ujujad parandasid linna rekordeid Sajaste mitmevõistlusel Pärnus püstitas Endri Vinter 100 meetri vabaltujumises 52,26ga linna rekordi. Eliise Priiman sai 100 m seliliujumises enda nimele Pärnu tütarlaste rekordi 1.10,36. Senise tippmargi ujus 1990. aastal Tuuli Loorits. Andri Kutsari aeg 1.06,62 on 100 meetri liblikujumise Pärnu poiste rekord. Tüdrukute vanimas grupis sai Pärnu spordikooli treenerite kasvandikest kolmanda koha Arina Garšina. Keskmises vanuseklassis võitis esikoha Eliise Priiman ja teiseks tuli Liisu Mitt. Meeste võistlusel oli parim Endri Vinter ja teise auhinna pälvis Siim Künnapuu, juunioride arvestuses oli Andri Kutsar kolmas. (PP) Juudopoisid pjedestaalil Eesti B-klassi juudomeistrivõistlustel Keilas võitsid Kempo klubi treeneri Kristjan Hendriksoni kasvandikud kaks hõbedat ja ühe pronksikarva medali Rasmus Leinasaar tuli kuni 34 kilo kehakaalus teiseks ja Tauno Danilov sai 38kiloste poiste seas hõbemedali. Rait Väiko võitles 60kiloste hulgas pronksi vääriliselt. (PP) Kaido Külaotsal kaks kaotust Ainsa Eesti maletajana Bulgaarias Euroopa meistrivõistlustel osalev Kaido Külaots (ELO reiting 2585) pidi kaheksandas voorus tunnistama Iisraeli suurmeistri Ilia Smiriniga (2657) paremust. 4,5 punkti kogunud Külaots jagab turniiritabelis 90.- 150. kohta. EMi juhivad 6,5 punktiga venelased Vladimir Malahhov ja Maxim Matlakov ning armeenlane Vladimir Akopjan. Üheksandas voorus on Külaotsa vastane Tamas Fodor (2482) Ungarist. (PP) online@parnupostimees.ee igal kolmapäeval igal suvel HIND 0.60 eurot