PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI HINDAMISUHEND 13. UUNI 016 Hinne 5 90 100% 68 75 punki Hinne 4 75 89% 57 67 punki Hinne 3 50 74% 38 56 punki Hinne 0 49% 15 37 punki Hinne 1 0 19% 0 14 punki Arvuuüleannee võib õpilane kauada alernaiiveid lahendukäike, i erinevad hindaijuhendi oodud lahendukäikude. Kui need lahendukäigud on iuliel korreked, ii uleb lugeda õpilae vau õigek. Kui õpilane on üleande lahendue einud vea, kuid jäkab aadud vau kauade korrekel, ii uleb lugeda edaied vaued õigeek. Iga ekaiöö iiellehele uleb ärkida punkiua, ekaihinne, aaahinne ja õpilae anded. Kõik hindaiek eenähud kaid uleb äia. uhul kui õpilane on jänud küiuele või ervele üleandele vaaaa, ii ärgiake punkikai kriip ( ). ÜLESANNEE ASUSED 1. Leia õlea loeelu füüikaline nähu. Märgi oa valiku järele ri (). ( p) voleeer oojuhulk juhide jadaühendu Kuu iirleine über Maa eer konvekioon iolaaor niipendel Õige vau annab 1 punki, kokku punki (punkika 1). Kui õpilane ärgib rohke kui ühe vaue, loeake kogu vau valek.
. Leia õlea loeelu füüikaline keha. Märgi oa valiku järele ri (). ( p) vee keeine agnenõel agedu agnepoolu elekriväli peegelduine võnkeperiood ero Õige vau annab 1 punki, kokku punki (punkika ). Kui õpilane ärgib rohke kui ühe vaue, loeake kogu vau valek. 3. Leia õlea loeelu õõerii. Märgi oa valiku järele ri (). ( p) kell helivalju liikuiandur gaai rõhk vooluallika kalorieeer nihik valgufiler Õige vau annab 1 punki, kokku punki (punkika 3). Kui õpilane ärgib rohke kui ühe vaue, loeake kogu vau valek. 4. äida abeli ühjad lahrid. (4 p) Füüikaline uuru Mõõühik Punkid Punkikai nuber õnkeagedu 1 Hz Õige ühik 1 punk. 4 Rõhk 1 Pa Õige füüikaline uuru 1 punk. 5 Keeiooju Õige ühik 1 punk. 6 1 kg Elekrilaeng 1 C Õige füüikaline uuru 1 punk. 7
5. Milline järgnevae väidee on õige? Märgi iga õige väie järele ri (). (5 p) Õige vau annab 1 punki (punkika 8-1). Kui õpilane ärgib rohke kui ühe vaue, loeake kogu vau valek. 5 1) ää ulaiooju 3, 3 10 ähendab, e kg C jää eperauur on 3,3 ºC. 5 1 kilograi jää ulaaiek 1 ºC võrra on vaja 3, 3 10 energia. 1 kilograi jää äielikuk ulaaiek ulaieperauuril on vaja 33 5, 10 energia. kg ) ae ihedu on 8900. See ähendab, e 3 1 kilograi vae ruuala on 8900 ³. 1 kuupeeri vae a on 8900 kg. 8900kuupeeri vae a on 1 kg. 3) Kehade heljuiel on kehale õjuv rakujõud uure kui ülelükkejõud. kehale õjuv rakujõud võrdne ülelükkejõuga. kehale õjuv rakujõud väike kui ülelükkejõud. 4) Iooopide aaoi uuade on ühepalju proooneid. ühepalju neuroneid. prooonie ja neuronie arv võrdne. 5) erikaalel üleviaud kivi kineeiline energia uureneb ja poeniaalne energia väheneb. poeniaalne energia uureneb ja kineeiline energia väheneb. kineeiline energia on kogu aeg uuuau. 6. eienda õõühikud. (5 p) k 36 10 h 8 kwh 8,8 M eiendaine Punkid Punkikai nuber k Õige vau punki. 13 36 10 h 8 kwh 8,8 M Õige vau 3 punki. 14 3
7. Lõpea laued. ali üleande al obiv õie ja kirjua ee lünka. (3 punki) 1) Aaoi uua über iirlevad. ) Aaoi elekriliel poiiivel laeud oakeed on. 3) Aaoi uua paiknevad prooonid ja. neuronid elekronid prooonid Õige vau Punkid Punkikai nuber Aaoi uua über iirlevad elekronid. Aaoi elekriliel poiiivel laeud oakeed on prooonid. Aaoi uua paiknevad prooonid ja neuronid. Iga õige laue 1 punk, kokku 3 punki. 15 8. Füüikaunni kauai valgue urduie eadupäraue uuriiek eade, illega ai jälgida valgue 5 k 5 k üleineku õhu klaai ning klaai vee. algue kiiru õhu on 3 10, klaai 10 ning vee 5 k,5 10. Klaaile uunai laerikiir. ianda laerikiire edaine käik elliel, e olek arveaud valgue urduie eadupäraui. algue peegeldui ja urdui vee õhku ei ole vaja arveada. Kanna jooniele kekkondade lahuupindade riirged ja urdunud kiired ning ähia jooniel langeinurgad ja urduinurgad. (10 p) α ÕHK KLAAS γ α` ` ESI γ` 4
au jooniel Punkid Punkikai nuber Korrekel kujuaud üleinek õhu klaai: 1) õigei jooneaud pinna riirge; ) õigei jooneaud urdunud kiir; 3) õige koha ja õigei ähiaud langeinurk; 4) õige koha ja õigei ähiaud urduinurk; 5) arveaud, e langeinurk on uure kui urduinurk. Iga õige vau 1 punk, kokku 5 punki. NB! Murdunud kiire õige paiguu (eipidi noolega) annab 1 punki. 16 Korrekel kujuaud üleinek klaai vee: 1) õigei jooneaud pinna riirge; ) õigei jooneaud urdunud kiir; 3) õige koha ja õigei ähiaud langeinurk; 4) õige koha ja õigei ähiaud urduinurk; 5) arveaud, e langeinurk on väike kui urduinurk. Iga õige vau 1 punk, kokku 5 punki. NB! Murdunud kiire õige paiguu (eipidi noolega) annab 1 punki. 17 8 9. Päikee ja Maa vaheline kekine kaugu on 1,510 k. Arvua aeg, i kulub valguel elle vaheaa 8 läbiiek, kui valgue leviie kiiru on 3 10. (4 p) Anded: Lahendu: 8 15, 10 k v (1 p) (1 p) v 8 8 11 v 310 15, 10 k 15, 10 (1 p) 11 1510, 500 (1 p) 8 310 Leida: au. algu jõuab Päikeel Maale 500 ekundiga. Lahendukäik, õige vau Punkid ja elgiued Punkikai nuber ale 1 punk, 18 v v uleaine 1 punk, 11 1,510 arvuu 1 punk, 500 kokku 3 punki. 8 310 8 11 1,5 10 k 1,5 10 Ühiku eiendaine 1 punk. 19 5
10. anaea kauab lugeiek prille, ille klaaide opiline ugevu on +,5 diopria. Ka vanaea on lühi- või kaugelenägelik? Põhjenda vau. Leia vanaea prilliklaaide fookukaugu. (4 p) Anded: D,5 dp Leida: f Lahendu: D 1 (1 p); f f 1 (1 p) D 1 f 0,4 (1 p),5 dp au. anaea on kaugelenägelik, e prilliklaaide opiline ugevu (fookukaugu) on poiiive uuruega. Prilliklaaide fookukaugu on 0,4 või 40 c. Lahendukäik, õige vau Punkid ja elgiued Punkikai nuber 1 1 ale 1 punk, 0 D f f D uleaine 1 punk, arvuu 1 punk, 1 f 0,4 = 40 c kokku 3 punki.,5 dp anaea on kaugelenägelik, e prilliklaaide opiline ugevu (fookukaugu) on poiiive uuruega. Õige järeldu 1 punk. 1 NB! Kui põhjendu ei ole, ii lugeda vau valek. 11. ööline õab kivi 1, eeri kõrguele 1,5 ekundi jookul, ehe ööd 40. Arvua öölie pool kivi õiek rakendaud võiu ja leia kivi a. (8 p)rakukiirendue arvväärue leidine (eadine) N g 9,8 kg (1 p) Anded: Lahendu: A 40 h 1, N A 40 (1 p) N 1,5 80 W (1 p) 1,5 A F (1 p) F g (1 p) A g (1 p) A 40 Leida: N ; (1 p) 36 kg (1 p) g N 9,8 1, kg au. öölie pool rakendaud võiu on 80 W ja kivi a on 36 kg. 6
abeli: Lahendukäik, õige vau Punkid ja elgiued Punkikai nuber g 9,8 N kg N A N 40 1,5 80 W A F F g A g A g 40 36 kg N 9,8 1, kg Rakukiirendu 1 punk. ale 1 punk, arvuu 1 punk, kokku punki. 1. aaa jooni ja vaa järgiele küiueele. (4 p) aleid punki, aendaine valeie 1 punk, kokku 3 punki. ajaliku uurue avaldaine 1 punk, arvuu 1 punk, kokku punki. NB! Alernaiived lahendukäigud (näiek arvuued g = 10 N/kg; ei arvuaa vahepealeid uurui, kui neid ei nõua) annavad õige vaue puhul akiupunkid. Kui on ekiud ingi vahepeale uurue arvuaiel, aga edai on oiiud õigei, ii võeake 1 punk aha. 3 4 5 Õige vau Punkid ja elgiued Punkikai nuber 1) ooniel on voleeer või illivoleeer. Õige vau 1 punk. 6 ) Selle õõeriiaga õõdeake pinge. Õige vau 1 punk. 7 3) Mõõeriia näi on 7,5. Õige vau 1 punk. 8 4) Selle õõeriia kaala jaoie vääru on,5. Õige vau 1 punk. 9 7
13. Pakaeliel hoikul käiviub vana auo ooor 0, inui pära võe keerai üüeluku. Auo käivii (arer) ööab pingel 1, käivii akiu on 50 Ω. (13 p) 1) Leia üüeluku võe keeraiel käivii läbiv vooluugevu. ) Arvua auoooori käiviaiek ehud öö ja käivii (areri) võiu. 3) Arvua käivii ähie kauaud vakjuhe pikku, kui vakjuhe rilõikepindala on 1,4 ². ae eriakiue leidine abeli (1 p) Anded: Lahendu: U 1 U 1 I (1 p); I 48 A (1 p) R 0,5 R 50 0,5 (1 p) A I U (1 p); A 48 A1 1 6900 (1 p) = 0, in = 1 (1 p) N I U või N U I (1 p) 8 E 1,7 10 Ω N 48 A1 580 W (1 p) l R S S 1,4 = 14, 10 6 (1 p) R (1 p) l (1 p) S Leida: I, A, N, l 6 0,5 Ω 1, 4 10 l 0,6 (1 p) 8 17, 10 Ω au. 1) õe keeraiel käivii läbiv vooluugevu on 48 A. ) Auoooori käiviaiek ehud öö on 6900 ja käivii (areri) võiu on ligikaudu 580 W. 3) Käivii ähie kauaud vakjuhe pikku on 0,6. Lahendukäik, õige vau Punkid ja elgiued Punkika i nuber R 50 0,5 = 0, in = 1 S 1,4 = 1,4 10 6 Iga õige eiendu 1 punk, kokku 3 punki. 30 abeli: -8 1,7 10 Õigei leiud vae eriakiu 1 punk. 31 E U I R 1 I 48 A 0, 5 A I U A 48 A 1 1 6900 N I U või N U I N 48 A1 580 W ale 1 punk, arvuu 1 punk, kokku punki. ale 1 punk, arvuu 1 punk, kokku punki. ale 1 punk, arvuu 1 punk, kokku punki. 3 33 34 l R l S R S 6 0, 5 Ω 1,4 10 l 8 17, 10 0,6 ale 1 punk, vajaliku uurue avaldaine 1 punk, arvuu - 1 punk, kokku 3 punki. NB! Alernaiived lahendukäigud annavad õige vaue puhul akiupunkid. Kui on ekiud ingi vahepeale uurue arvuaiel, aga edai on oiiud õigei, ii võeake 1 punk aha. 35 8
14. Ahju eperauuri ääraiek aeai inna erailinder aiga 600 g ning hoii ahju kuni eperauuride võrduuieni. Sii võei erailinder ahju välja ja ukeldai kalorieerie, ille oli 6 kg ve. Selle uleuena õui vee eperauur kalorieeri 7, ⁰C-l 13, ⁰C-ni. (9 punki) 1) Kui uure oojuhulga ai kalorieeri olev vei erailindril? ) Milline oli ahju eperauur? (Kalorieeri oojeneie võib arveaaa jäa.) Anded: Lahendu: 600 g 0,6 kg (1 p) ei kalorieeri ai oojuhulga Q c ( 1) (1 p) 1 7, C Q 400 6 kg (13, C 7, C) 15100 (1 p) kg C 13, C 6 kg erailinder andi jahuiel ära oojuhulga v c 400 (1 p) Q c ( 3) kg C (1 p) c 460 (1 p) aaval energia jäävue eaduele Q 0 kg C Q (1 p) Q Leida: 3 Avaldae 3 (1 p) c 15100 3 13, C 561 C (1 p) 460 0,6 kg kg C au. 1) Kalorieeri olev vei ai oojuhulga 15100. ) Ahju eperauur oli ligikaudu 561 C. 9
Lahendukäik, õige vau Punkid ja elgiued Punkikai nuber 600 g 0,6 kg Ühiku eiendaine 36 1 punk. abeli: c 460 kg C c 400 kg C Q Q Q Q c ( 1) 400 6 kg (13, C 7, C) 15100 kg C c ( 3) Q 0 ee eriooju 1 punk, erae eriooju 1 punk, kokku punki. ale 1 punk, arvuu 1 punk, kokku punki. Õige vale 1 punk, kokku punki. 37 38 39 Q 3 c 15100 3 13, C 561 460 0,6 kg kg C C ajaliku uurue avaldaine 1 punk, arvuu 1 punk, kokku punki. NB! Alernaiived lahendukäigud annavad õige vaue puhul akiupunkid. Kui on ekiud ingi vahepeale uurue arvuaiel, aga edai on oiiud õigei, ii võeake 1 punk aha. 40 10