PÕLEMINE. KÜTTEKOLDED. HOONETE SOOJUSVAJADUS. KÜTTESÜSTEEMIDE KAVANDAMINE. ÜLO KASK TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR, EBÜ. SEMINAR POTTSEPPADELE JA KJV PROJEKTEERIJATELE. 18.04.2017, TARTU.
KÄSITLETAVAD TEEMAD Soojus, soojusülekanne Põlemisprotsess ja seda mõjutavad tegurid Põlemisproduktid (heitmed) ja nende püüdmine ja tekke vähendamise võimalused Puitkütused: omadused kvaliteet ja sobivus küttekoldega Hoonete soojusvajadus, soojusbilanss Eramu küttesüsteemi ehituse või renoveerimise kavandamine Üksikhoonete ja ruumide kütmislahendused ja kütteseadmed Kütteseadmete võimsuse valik, nende tõhusus Madalenergiatarbega eramute küttelahendused Soojuse salvestamine
Päike
SOOJUS, SOOJUSÜLEKANNE Mingi süsteemi ja väliskeskkonna vahel võib esineda kaks energiavahetuse vormi: Energia ülekanne töö vormis (muutuvad välised parameetrid või kehade asend ruumis) Teine energia ülekande vorm seisneb energia otseses üleminekus ühelt kehalt teisele ilma väliste parameetrite muutuseta, kuid nende vahetu kokkupuute või kiirgusülekande tingimustes. Nimetatud ülekandevormis üleantud energiat, mis ei ole seotud süsteemi väliste parameetrite muutumisega, nimetatakse soojuseks ja protsessi ennast soojusvahetuseks. Soojuse vormis üleantud energia hulka nim soojushulgaks.
SOOJUS I Eeltoodud definitsioonist järeldub, et energiat on võimalik soojuse kujul üle kanda ainult siis, kui selleks on vajalikud tingimused ehk kehadevaheline temperatuuride erinevus. Energia ülekanne soojuse või töö näol ei ole samaväärne. Kui töö võib üle minna ükskõik milliseks energialiigiks (elektro-magnetiline, kineetiline siseenergia jt), siis soojusena üleantav energia võib otseselt muunduda ainult keha siseenergiaks. Selleks, et muundada soojust mingiks teiseks energialiigiks, v.a siseenergia, peab ta läbima töö vormi.
SOOJUS II Vastavalt termodünaamika I seadusele on ühe keha poolt ära antud soojushulk (siseenergia muutus) võrdne teise keha poolt vastu võetud soojushulgaga. Eelpool oli juba nimetatud, et soojuslevi liikumapanevaks jõuks on temperatuuride erinevus. Termodünaamika II seadus ütleb samuti, et soojuse levik (vool) toimub kuumemalt kehalt külmemale. Soojus levib ehk soojusülekanne toimub: Soojusjuhtivuse teel (mikroosakeste vahetu kontakt, tahked kehad, energia ülekandumine molekulide liikumise teel) Konvektsiooni teel (vedelike ja gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusel) Kiirgusena (elektromagnetiline lainetus)
SOOJUSÜLEKANNE SOOJUSJUHTIVUSE TEEL Kontaktpind panni ja elektripliidi küttekeha vahel
SOOJUSÜLEKANNE KONVEKTSIOONI TEEL
SOOJUSÜLEKANNE KIIRGUSE TEEL
SOOJUSE ÜLEKANDUMINE Conduction soojusjuhtivus; Convection konvektsioon; Radiation - kiirgus
PÕLEMINE JA PÕLEMISPRODUKTID Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek). Metaani põlemisreaktsioon: CH 4 + 2O 2 CO 2 + 2H 2 O + soojus Enamikus põlemisprotsessides osalevad süsinik ja vesinik, mis hapnikuga ühinedes annavad tulemuseks vee ja süsinikdioksiidi. CO 2 ja H 2 O on kaks täieliku põlemise lõppsaadust. Täielik põlemine sõltub välistest faktoritest, mis üldjuhul annavad lisaproduktideks vingugaasi ja mitmeid teisi põlemisgaase, tahkeid osakesi. Põlemine toimub, kui kütus on aurustunud või muutunud gaasiliseks, sest oksüdeerija on gaasiline aine ning reageerimiseks peavad mõlemad protsessis osalejad olema gaasilises olekus (vaadelge küünlaleeki, mis hõljub tahi ümber). Tahkete ja vedelate kütuste gaasiliseks muutmine vajab energiat. Kütuse muundumist kõrgel temperatuuril nimetatakse pürolüüsiks.
PÕLEMISPROTSESSI TOIMUMISEKS VAJALIKUD KOMPONENDID Tule tetraeeder, mis koosneb neljast elemendist. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon Allikas: https://fyysika.wordpress.com/2012/01/04/tuli-ja-polemine/ Põlemise toimumine - külm hapnik (sinised nooled) läheneb alt poolt, toimub põlemisprotsess, mille tagajärjel eralduvad kuumad (punased nooled) süsihappegaas ning veeaur, mis konvektsiooni tõttu tõusevad ülespoole.
PÕLEMISPRODUKTID - PÕLEMISSAADUSED Põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Põlemissaaduste koostis oleneb põlevaine koostisest ning põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO 2, SO 2, veeaur, lämmastikoksiidid (lämmastikku sisaldavate ainete puhul). Mittetäieliku põlemise saadusteks on CO, tahm (C) ja termilise lagunemise saadused (C n H m, H 2 jt). Anorgaanilised ained põlevad harva, näiteks fosfor, Na, K, Al, Ti, Mg jt. Nende põlemissaadusteks on tahked ained. Ühed neist ( P 2 O 5, MgO, Na 2 O jt) on peendisperssed ning tõusevad õhku tiheda suitsu näol, teised (Al 2 O 3, TiO 2 ) on põlemisprotsessil sulanud olekus. Paljude orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete põlemissaadused sisaldavad tahkete osakeste hõljumeid (aerosool, tahm, oksiidid, soolad jt). Sellist dispersset süsteemi nimetatakse suitsuks.
PÕLEMISÕHK Kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk - õhu (stühhiomeetriline) kogus, mis on minimaalselt vajalik kütuse ühiku täielikuks põlemiseks. Tahke- ja vedelkütuse kohta valem: V o = 0,0889(C t +0,375S t o+s+0,265h t -0,0333O t ), Nm 3 /kg Täielik põlemine on võimalik teoreetilisest õhukogusest suurema õhukogusega, sest kogu koldesse õhuga koostises antavat hapniku ei ole võimalik kütusega rektsiooni viia. Üle teoreetilise koguse antav õhk on liigõhk. Tegelikult koldesse antava ja teoreetilise õhuhulga suhe on liigõhutegur α või λ, väärtused tavaliselt 1,05 (gaas) kuni 1,5 (puit).
TAHKE KÜTUSE PÕLEMINE
KUIDAS TOIMUB PÕLEMINE? Aeg, minutites
PÕLETUSTEHNOLOOGIAD Kihtpõletus (kihispõlemine) vanim põletusviis (kateldes). Raske saavutada täiuslikku põlemist, heitmete probleem. Suhteliselt madal katla võimsus. Kasutatakse väiksemates energeetilistes kateldes Tolmpõletus seni kõige levinum põletusviis suurtes elektrijaamades. Peeneks jahvatatud kütus (tolm) puhutakse koos põlemisõhuga koldesse, kus toimub põlemine. Kasutatakse peamiselt kivisöe ning ka pruunsöe (varemalt ka põlevkivi) põletamiseks. Koldes on valdavalt kõrged temperatuurid. Vajalik täiendav SO 2 ja NO X püüdmine. Keevkihtpõletus peenestatud kütuse põlemine toimub koldesse alt juhitavas õhuvoolus, mis moodustab nn keeva kihi. Keevkiht põletustehnoloogia on sobilikum madala kütteväärtusega või nn multikütuste põletamiseks. Põlemistemperatuurid on madalamad ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ja täiendav heitgaaside puhastus pole vajalik. Tsirkuleeriv keevkiht Rõhu all keevkiht Allikas: A. Ots. Põlevkivi põletustehnika, Tallinn 2004.
AHJUDE ARENDAMINE KÜTUSE TÕHUSAMA PÕLETAMISE SUUNAS Põlemisõhku juhitakse kolde eri osadesse, et kogu maht võtaks põlemisest osa: resti alt ~20 % läbi paneeli ~40 % (läheb kolde kesk- ja ülaossa) Kolde ukse (luugi) kaudu sekundaarõhuna ~40% Põlemine on efektiivne, kui kasutegur püsib 85% või kõrgem Heitmed (emissioon) on väiksemad kui: vingugaas (CO) - 700 ppm = 700 mg/kg (0,07%), peenosakesed (tahked osakesed) - 9 mg/mj. 1000 mg/kg = 1000 ppm = 0,1 % Kooreta halupuu põlemisel tekib peenosakesi umbes 12% sellest kogusest, mis tekib koorega puu põlemisel. Vingugaasi tekib poole vähem. Aastal 2010 olla Soomes enneaegselt surnud 250 inimest haigustesse, mida on põhjustanud väikeelamute küttekolletes puitkütuste põletamisel tekkinud peenosakesed. Puude põletamisest väikekolletes tekib Soomes 40% kogu peenosakeste heitest. Allikas: http://www.hs.fi/kotimaa/a1421468610171
AHJUUKSE KAHEKORDNE KLAAS Kütteseadme ukse topeltklaasistamine vähendab ukse kaudu lähtuvat kadu soojuskiirgusega. Tänapäevased ruumid ei vaja korraga suurt soojushulka vaid pigem pikaajaliselt ühtlast soojusvoogu. Topelt klaasistus tõstab ka küttekolde sisetemperatuuri umbes 120 C võrra, paraneb põlemise kvaliteet ja vastav soojushulk salvestatakse ahju massis. Kiirgus väheneb 30-50%. Uksed peavad olema ka õhutihedad, õhuandmist reguleeritakse vastavate reguleerseadmetega, arendatud kütteseadmetel juba automaatselt juhitavad.
TÕHUS PÕLETAMINE
KÜTUSEKOGUSE MÕJU HEITMETE TEKKELE
KÜTTEPUU PALA (TÜKI, HALU) SUURUS Süütamiseks kasutatakse peent suure pinnaga kuiva (paberinutsakad, pilpad ja toht) materjali Sobib kasutada ka süütepalasid. Pliidipuud on väiksemad (< 40 mm läbimõõt), nendega reguleeritakse pliidi võimsust. Halu pikkus sõltub küttekoldest ja esimese portsjoni paksus võiks olla 80-100 mm (s.o 0,5 kg/halg) ja teise oma 110-130 mm (s.o 1-1,5 kg/halg). Portsjoni mass võiks olla vahemikus (3 5 kg/portsjon). Küttekorra kohta kasutatakse umbes 1 kg puitkütust/100-130 kg ahju (kütteseadme) massi kohta. Ahju Salzburg XL, massiga 1330 kg (~45-60 m 2 kütmiseks,1m 2 ahju pinda ~6-7m 2 ruumi pinna kohta) võiks panna ~10-13 kg kütust. Kasutegur 88%, salvestatav energia ~52 kwh, eraldab soojust ~24 h. 6 kw ahi kütab umbes 60 m 2 ruumi, ahju pinnatemperatuur ~65 C.
KÜTTEPUUDE SÜÜTAMINE Süütamine otstest Süütamine mitmest kohast Süütamine pealt 1/3 kolde mahust peab jääma ülalt vabaks. 1 kg küttepuid vajab 8 12 m 3 põlemisõhku. Mida vähem ahjuust avada, seda parem.
PÕLEMISE LEVIMINE ÜLALT SÜÜTAMISE PUHUL
PUITKÜTUSTE ARVESTUSE PUHUL KASUTATAVAD ÜHIKUD Tihumeeter (sm 3, m 3 ) - üks m 3 õhuvahedeta puitu. Võidakse arvestada koos või ilma kooreta. Puistekuupmeeter (pm, loose m 3 ) - ühe m 3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus Ruumimeeter e riida kuupmeeter, steer (rm) - üks m 3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Massitihedus (mass density) g/cm 3, kg/m 3 näiteks puitpelleti massitihedus on 1,15 kg/m 3. Mahuline tihedus (bulk density) nt halgude ja hakkpuidu mõõtmiseks kg/rm, kg/pm 3. Energiatihedus, energiasisaldus MJ/kg, MWh/t.
KAUBANDUSLIKU PUIDU MÕÕTMISE ÜHIKUD Graphic: Dobelmann/ www.sesolutions.de
LÕHUTUD KÜTTEPUUDE MÕÕTÜHIKUTE VAHELISED KESKMISED ÜLEMINEKUKORDAJAD (WOOD FUELS, 2000 JA FIRMA BIOFLAMM KATLA PROSPEKT (* JA WESTERINEN, E, 1917 (**) Ühik 1 pm (bulk m 3 ) 1 rm (stacked m 3 ) 1 tm (solid m 3 ) 1 pm (bulk m 3 ) 1,00 0.60 (0,59) 0,40 (0,41) 1 rm (stacked m 3 ) 1,68 (1,70 ( *) 1,00 0,67 (0,7) (0,6667) 1 tm (solid m 3 ) 2,50 (2,43) 1,49 (1,43) (1,5 (** ) 1,00 Allikas: (Wood Fuels, 2000)
PUITKÜTUSED: OMADUSED KVALITEET JA SOBIVUS KÜTTEKOLDEGA Kõik tahked kütused s.h puitkütused koosnevad põlevosast ja ballastist. Ballasti moodustavad tuhk ja niiskus. Tuhk ja põlevosa kokku (ilma niiskuseta) moodustavad kütuse kuivaine. Omadused määratakse: Tehnilise analüüsiga füüsikalis-tehnilised parameetrid Niiskus Tuhasus, tuhasulamiskarakteristikad Tihedus Mahukaal Mõõdud, Tükisuurus jt Kütteväärtus Energiatihedus Keemilise analüüsiga keemiline koostis
KEEMILINE KOOSTIS KEEMILINE ANALÜÜS Element(aar)koostis Süsinik (C), vesinik (H) ja lämmastik (N) Väävel (S), kloor (Cl), fluor (F) ja broom (Br) Täielik analüüs sisaldab tuha ja niiskuse sisalduse, lendosade ja koksi määramist. Keskkonna seisukohast on olulised väävel, kloor ja raskmetallid. Kõrge leeliste (-metallide) sisaldus nagu kaalium (K), naatrium (Na) ja kloor (Cl - halogeniid) võib põhjustada korrosiooni ja šlakkumist (auru)kateldes ehk soojusjõuseadmetes. Makro- ja mikroelemendid (mg/kg; μg/kg kuivaine) Makroelemendid; (Al, Ca, Fe, Mg, P, K, Si, Na ja Ti) Mikroelemendid; (As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Mo, Ni, Pb, Sb, Se, Sn, V ja Zn).
PUITKÜTUSE (KEEMILINE) KOOSTIS Kloori sisaldus (Cl) värskes puidus on < 0,05w-% kuivaines. Tavaliselt mineraalainete sisaldus väiksem kui 1w-% (massi- protsent) kuivaines. Kõige olulisemad: kaalium (K), magneesium (Mg), mangaan (Mn), kaltsium (Ca), väävel (S), kloor (Cl), fosfor (P), raud (Fe), alumiinium (Al) ja tsink (Zn).
TAHKETE KÜTUSTE VÕRDLUS, SÜSINIKU (C) JA VESINIKU (H) SISALDUSED KÜTUSTES
TAHKETE BIOKÜTUSTE ELEMENTKOOSTISE VÕRDLUS Omadused antud kuivaine massiprotsentides w-% Allikas: Eija Alakangas, VTT
PUIT KÜTUSEKS
KÜTUSE NIISKUS Kõik tahked kütused on võimelised endaga siduma teatud koguse niiskust kas keemiliste või füüsikalis-keemiliste jõudude abil. Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ehk mehaaniliseks ja sisemiseks ehk kolloidseks niiskuseks. Väline niiskus paikneb kütuseosakeste pinnal (pindmine niiskus) ja poorides ning kapillaarides. Väline niiskus satub kütusesse pinna- ja põhjaveest ning atmosfäärist kütuse tootmisel, transpordil ja hoidmisel. Välist niiskust saab kütusest eemaldada õhus kuivatamisega. Sisemine niiskus on seotud kütuse orgaanilise ainega, sõltub kütuse koostisest ja ka vanusest. Kütuse kuumutamisel üle 100 C eraldub sisemine niiskus täielikult. Kütuses esineb vett ka kristallvee ehk hüdraatvee näol, mis eemaldub kütuse kuumutamisel üle 500 C.
KÜTUSE MINERAALOSA JA TUHK Kütuse mineraal- ehk mitteorgaaniliseks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, milles koldeprotsessis tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa mõiste on teataval määral tinglik, kuna mineraalosa võib kütuses esineda iseseisvate väliste lisanditena (erinevate mineraalidena) nn välimise mineraalosana, aga ka kuuluda sisemise mineraalosana orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa harilikult 2 5% kütuse massist ja on küllaltki ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Kütuse põlemisel aga moodustab hästi peeneid tuha fraktsioone. Välimine mineraalosa koosneb harilikult mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldavad üldjuhul suuri kivimite tükke. Puu puhul koores(l) olev liiv, muld jms.
PUIDU NIISKUS, TUHASUS Niiskus (M) Puitkütused tavaliselt märjad v.a. puitpelletid ja briketid ning kuivad halud Niiskus mõjutab kütteväärtust Tervisemõjud (hallitus, kõdunemine, seened) Niisket kütust raskem transportida (voolavus) Niiskeid halge raske ahjukoldes põletada Tuha sisaldus - tuhasus (A) Tähtis põlemise ja tuhakäitluse seisukohalt Põhjamaade puuliigid vähese tuhasusega, Lõuna-Euroopa puuliikidel suurem tuhasus. Lisandid nagu liiv, pinnas ja kemikaalid kuuluvad tuha koosseisu Suurtes kateldes probleemid, kui tuha sisaldus ületab 3w-% ja väikekateldes probleemid kui tuha sisaldus ületab 0,5w-% Tuha koostis mõjutab samuti põlemist ja tuha taaskasutust
NIISKUSASTMED Mõnel puhul jaotatakse puit niiskuse järgi kolme kategooriasse: õhukuiv 15 20 (25)%, poolkuiv 21 (26)...35 (50)%, toores üle 35 (50)%, kus esimene arv näitab tarbimisaine niiskust (märja puidu kohta), sulgudes olev arv absoluutset niiskust (kuivaine kohta)
TUHASUSE MÕJU TAHKETELE ÕHUHEITMETELE (49 KW HAKKPUIDU KATEL) Tuhasus (A) kütuses (kuivaine)
KÜTUSE LENDOSISED (LENDOSA) JA KOKS Tahkekütuse kuumutamisel toimub kütuse termiline lagunemine (laguneb orgaaniline osa), mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosiste hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on kõige väiksema lendosiste sisaldusega kütus antratsiit, suurima lendosiste sisaldusega kütused aga puit, turvas, aga ka eesti põlevkivi. Lendosised eralduvad põhiliselt CO 2, CO, H 2, metaani (CH 4 ) ja teiste süsivesinikena. Lendosiste hulgas võib vähesel määral olla H 2 S, teisi väävliühendeid ja ka veeaur (H 2 O). Lendosiste eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks. Koks koosneb põhiliselt süsinikust. Kolde disain ja dimensioonid sõltuvad lendosiste sisaldusest.
TAHKETE BIOKÜTUSTE TAVALISED PUISTETIHEDUSED Puistetihedus vajalik tahke biokütuse massi arvutamiseks
KÜTTEVÄÄRTUS Puidu kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg puidu täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseeruks ja vabastaks ka kondensatsioonisoojuse, siis vaadeldav soojushulk oleks ülemine kütteväärtus Q tü MJ/kg. Kui aga tekkiv veeaur ei kondenseeru, on tegemist alumise kütteväärtusega Q ta MJ/kg. Suitsugaas lahkub harilikult katelseadmest (küttekoldest) veeauru kondenseerumise temperatuurist kõrgemal temperatuuril (üle 100 C). Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondensatsioonisoojuse kasutamine mõttekas. Praktikas on levinud iga konkreetse kütuse kohta katseliselt määratud kütteväärtused ehk kütteväärtused kalorimeetrilises pommis.
KÜTTEVÄÄRTUS II Lähtudes tarbimisaine elementaarkoostisest, on võimalik ka kütteväärtusi arvutada. Ülemine kütteväärtus kj/kg: Alumine kütteväärtus kj/kg: Kuna tüvepuidu põlevaine koostis on üllatavalt stabiilne, saab kõigi puuliikide puhul rääkida praktiliselt püsivast ja võrdsest põlevaine kütteväärtusest Q p a = 18,9 MJ/kg. (vee aurumissoojus r = 2,44 MJ/kg, 25 o C).
TARBIMISAINE ALUMINE KÜTTEVÄÄRTUS Tarbimisaine alumine kütteväärtus sõltub aga ainult niiskusest ning tuhasusest ja on arvutatav valemiga kus W t on tarbimisaine niiskus ja A t on tarbimisaine tuhasus protsentides. Tarbimisaine alumise kütteväärtuse arvutamiseks soovitatakse ka valemit: kus Q k a kuivaine alumine kütteväärtus MJ/kg
PUITKÜTUSTE ALUMISE KÜTTEVÄÄRTUSE (LHV) SÕLTUVUS NIISKUSEST LHV (kwh/kg) Pellets Moisture (%) 2-3 years storaged wood trunks Just cut
PUITKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS. KÜTTEPUIDU ALUMINE KÜTTEVÄÄRTUS Q NET,AR, MWH/T (PÕLEVAINE KESKMISE KÜTTEVÄÄRTUSE 19,2 MJ/KG KORRAL) Niiskus, M ar, % Kütteväärtus q net,ar, MWh/t, vastavalt tarbimisaine tuhasisaldusele 1% 2% 3% 4% 5% 40 2,90 2,86 2,83 2,80 2,77 41 2,84 2,81 2,77 2,74 2,71 42 2,78 2,75 2,72 2,68 2,65 43 2,72 2,69 2,66 2,63 2,60 44 2,66 2,63 2,60 2,57 2,54 45 2,60 2,57 2,54 2,51 2,48 46 2,54 2,51 2,48 2,45 2,42 47 2,48 2,45 2,42 2,40 2,37 48 2,42 2,39 2,36 2,34 2,31 49 2,36 2,33 2,31 2,28 2,25 50 2,30 2,27 2,25 2,22 2,19 51 2,24 2,22 2,19 2,16 2,14 52 2,18 2,16 2,13 2,11 2,08 53 2,12 2,10 2,07 2,05 2,02 54 2,06 2,04 2,01 1,99 1,96 55 2,00 1,98 1,96 1,93 1,91
TARBIMISAINE ALUMISE KÜTTEVÄÄRTUS - SÕLTUVUS TUHASUSEST
HOONETE SOOJUSVAJADUS Hoone soojusvajadus kujuneb sellest, et soojus lahkub läbi hoone piirete madalama temperatuuri suunas, kindlustada õhuvahetus, valmistada sooja tarbevett. Piirete ülesanne on hoonesisese soojuse säilitamine. Soojusvajadust mõjutab oluliselt hoone siseõhu- ja välistemperatuur ja määratakse hoone kasutusotstarbest ja asukohast lähtudes. Arvestatavad tegurid on ka hoone kuju orientatsioon, avade (aknad uksed) hulk ja soojustus. Hoone soojusvajadust võib vaadelda nii vajaliku küttevõimsuse kui soojuse kasutamise seisukohalt. Küttevõimsus määratakse alati kütmise seisukohalt ebasoodsaimate tingimuste järgi.
HOONE SOOJUSVAJADUS. SOOJUSBILANSS Soojusvajadus kindlustatakse kütteseadmega, mille max võimsus valitakse nii, et see tagaks ka kõige suurema pakasega vajaliku soojushulga ja ka siis, kui päike ei soojenda ega elektriseadmetest ja inimestest soojust ei eraldu. Büroohoone soojuskadude tüüpiline jagunemine ja soojuse allikad.
HOONETE SOOJUSVAJADUSE ARVUTAMINE Projektarvutuse käigus arvutatakse soojuskaod läbi piirete (u arvud, W/m 2 K ja piirete pindalad, m 2. Korrutades need saame soojuskao W). Olemas ka normatiivarvutus. Arvutatakse lähtuvalt elanike arvust, soojaveetarvitite arvust ja tarbijate vajadusest (normid) sooja tarbevee soojendamiseks vajalik soojushulk (ajaühiku kohta). Õhuvahetuse kindlustamiseks vajalike õhuvoolude dimensioneerimine toimub ruumi pindala ja seal viibivate inimeste (soojust eraldavate seadmete) arvu alusel (olemas normid, õhuvahetuse kordarv).
SOOJUSVAJADUSE ARVUTAMINE Q küte = (U piire x A piire ) x KP x 24; Wh Q vent = 0,34 x n x V x KP x 24; Wh Q vesi = q vesi x (T peale -T tagasi ) x V x c p x vesi x 0,278; Wh, kus U piire - piirde soojusläbikande tegur, W/m 2 K A piire - piirde pindala, m 2 q vesi - vesi, m 3 /m 3 (vee kulu hoone kubatuuri m 3 kohta) T peale - pealevoolu temperatuur, ºC T tagasi - tagasivoolu temperatuur, ºC c p - vee erisoojus 4,19 kj/kgk vesi - vee tihedus, kg/m 3 n - õhuvahetuse kordarv, 1/h V - hoone kubatuur,m 3 KP kütte kraadpäevad
SOOJUSVAJADUSE ARVUTAMINE Kui projektandmeid ei ole, siis saab ka lihtsustatult hoone aastase soojusvajaduse arvutada: Q= V x q k x n x (t s t v ) x 24 x 10-6 ; MWh, V köetava hoone väliskubatuur, m 3 ; q k hoone kütte erikarakteristika, W/(m 3 C), n kütteperioodi plaaniline kestus ööpäevades, t s hoone sisetemperatuur, C, t v keskmine välisõhu temperatuur kütteperioodil, C, 24 küttesüsteemi töötundide arv ööpäevas, 10-6 tegur mis teisendab W MW-deks.
KÜTTESEADME VÕIMSUSE ARVUTAMISE LÄHTEKOHAD Ajaühikus hoone kütteks ning infiltreeruva ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik soojusvõimsus P (QH) sõltub: välisõhu temperatuurist, tuule kiirusest ja suunast, hoone asendist ilmakaarte suhtes, päikesekiirguse intensiivsusest, köetavate ruumide nõutavast temperatuurist, tarbijate temperatuuritundlikkusest, suhtumisest soojuse säästmisse, välispiirete soojus- ja tuulepidavusest, küttesüsteemide tüübist, seisundist, reguleeritavusest ja häälestusest, muude sisemiste soojusallikate olemasolust jne.
KÜTTEVÕIMSUST (-KOORMUST) Q H VÕI P (KW) SAAB ARVUTADA VALEMIGA P = V x q k x (t s t a ) x 10-3 ; kw (katla võimsus) t a arvestuslik välisõhu temperatuur, C või valemiga milles Q T hoonekarbi soojusjuhtivuskaod (transmissioonikaod), Q L õhuvahetusest tulenevad soojuskaod, Q A soojuskaod küttesüsteemi heitgaaside kaudu Q V soojuskaod kütte jaotussüsteemis, Q I sisemiste energiaallikate soojusvõimsus, Q S ruumidesse kiirguva päikeseenergia võimsus.
SOOJUSKULU JA KÜTTEKOORMUS (KÜTTE- ERIVÕIMSUS) Nõukogude aegsetes ühepereelamutes oli soojuse kulu koos tarbevee soojendamisega üle 200 kwh/(m²a), F energiaklass, Väikese soojuskuluga pereelamutes (B energiaklass) jääb soojuse kulu (koos tarbevee soojendamisega) alla 70 kwh/(m²a), kortermajades aga alla 100 kwh/(m² a). Keskmine küttekoormus (kütte-erivõimsus) on neis elamutes alla 35 W/m². Nõukogude ajal oli küttekoormus kuni 100 W/m 2 (st üks malmradiaatori ribi 1 m 2 korrusmaja korteri põrandapinna kohta, tavaline 80 W/m 2, nüüdsel ajal kuni 15-20 W/m 2.
VÄIKESE SOOJUSKULUGA ELAMUID ISELOOMUSTAB Hea soojustus ja külmasildade puudumine ehitustarindeis, õhutihe ehitus (mida saab kontrollida uste järsu sulgemise ja avamisega), tõhus ja tasakaalustatud küttesüsteem (nt heitgaaside kondenseerumisenergiat ärakasutav gaasi- või õlikatel, soojuspump), kontrollitav/reguleeritav õhuvahetus, soojuse taaskasutusega ventilatsioon, päikesekiirguse kasutamine ruumide osaliseks kütteks ja tarbevee soojendamiseks, Kütteseadmete ja küttekehade (sisekliima) tarkjuhtimine.
VÄIKESE SOOJUSKULUGA ELAMU NÄIDE 1 optimeeritud võimsusega keskküttekatel, 2 solaarkollektor, 3 soojuse tagastamisega ventilatsioon, 4 soojuspump, 5 bivalentne vesisoojussalvesti
PASSIIVMAJAD Väga vähese soojuskasutusega elamud. Hoonesse antavat ja seal eralduvat tekkivat soojust peetakse kinni tõhusa soojustuse ning suunatakse tagasi soojuse taaskasutamissüsteemide abil. Solaararhitektuuriga passiivmaja soojuskulu võib olla alla 15 kwh/(m² a), kusjuures see kaetakse põhiliselt kõrgtehnoloogiliste küttesüsteemide ja päikesekiirguse kasutamise abil. Suuremal osal sügise, talve ja kevade ajast piisab passiivmaja kütmiseks majapidamise elektritarvitites (valgustites, köögi- ja pesupesemisseadmetes, audio- ja videoaparaatides, arvutites jms.) eralduvast soojusest ning elanike endi kehasoojusest. Keskmine vajalik küttevõimsus on neis majades alla 10 W/m².
ELAMU ERI RUUMIDE KÜTTE-ERIVÕIMSUS Mida suurem on köetav ruum, seda väiksem on vajalik kütte erivõimsus.
HOONETE KÜTMISVIISID JA KÜTMISLAHENDUSED Hoonetes olevate ruumide kütmiseks on kolm kütmisviisi: Kohtküte soojusallikateks (küttekehaks) võivad olla - ahjud, pliidid, kaminad õhk-õhk soojuspump, elekterküttekehad jt; Lokaalküte üks küttekeha kogu hoone peale ja soojus jaotatakse ruumide vahel. Küttekehaks võib olla keskküttekatel, maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, õhkkütte kamin, Pioneerpliit jt. Kaugküte Hoone on ühendatud kaugküttevõrguga (soojussõlme abil) ja soojus edastatakse ruumidesse hoonesisese keskküttesüsteemi kaudu. Kütmislahenduseks võime - kohtkütte puhul lugeda ruumide kütmist ahjudega (ahiküte), elekterküttekehadega (elekterküte), õhk-õhk soojuspumbaga (SP-küte) jt; - lokaalkütte puhul kütmine gaasi-, õli- või tahkekütuse (nt pelletikatlaga) katlaga, kütmine soojuspumbaga, kütmine õhkütteseadmega (pelletikamin, õhk-õhk SP) jt.
HOONETE KÜTTESÜSTEEMID Hoone küttesüsteemi ülesanne on soojuse vähimate kadudega muundamine: kui on lokaalkatlamaja (eramul reeglina keldris või vastavas ruumis): siis edastamine ja jaotamine küttekehade (radiaatorid, konvektorid) vahel nii, et hoone kõikides ruumides oleks tagatud vajalik minimaalne siseõhu temperatuur nendes tekkiva vabasoojuse maksimaalse ärakasutamisega; ja küttesüsteemi kuuluvad: lokaalne katlamaja (või nt õhk-vesi SP) koos kütuse laoga (kui vajalik) või soojussõlm seal olevate seadmetega (soojusvahetid, pumbad automaatikaseadmed jm), magistraal ja jaotustorustik, küttekehad, sulg- ja reguleerimisseadmed koos vajaliku juhtimise ja automaatkontrolli seadmetega; kui on kohtkütteseadmed (ahjud, kaminad, nt õhk-õhk SP) jt), siis peaks olema õhu juurdepääs igas küljest ja et ruumis oleks tagatud vajalik minimaalne siseõhu temperatuur nendes tekkiva vabasoojuse maksimaalse ärakasutamisega.
KÜTTEKEHAD Küttekeha ülesandeks on soojuskadude kompenseerimiseks vajaliku soojuse ülekandmine köetavale ruumile (kas küttesüsteemis ringleva vee kaudu, elektritakisti, kütteseadmes põleva kütuse (ahi jt, mis on pigem kütteseade) või ringleva õhu kaudu). Olenevalt küttekeha konstruktsioonist ja välispinna iseloomust toimub soojuse ülekanne küttekehalt ruumiõhule valdavalt kas konvektsiooni või konvektsiooni ja kiirguse või valdavalt kiirguse teel. Soojusjuhtivuse osakaal on alati minimaalne ja seda ei arvestata. Küttekehade konvektiivset ja kiirguslikku soojusülekannet mõjutavad pinnatemperatuur, mõõtmed, paiknemine ruumis, värvus, kujundus (disain).
KATLA VÕIMSUSE VALIKUST Arvutus lähtub läbi piirete minevate ja õhuvahetuse soojuskadude ning sooja vee vajaduse leidmisest [Q(W)=U(W/m 2 K)*A(m 2 )*dt(k)]. Vanade soojustamata majade puhul võib võtta soojusvajaduseks 90 W/m 2 e 100 m 2 maja korral oleks katla võimsus 9 kw. Puitkütuse katlad valitakse reeglina suuremad (võimsamad), sest pidevalt neid üldjuhul ei köeta, pigem nn perioodilise kütmisega katlad (vajavad akumulatsioonipaaki). Nüüdisaegsete, suuremate (üle 300 m 2 ) elamute küttevõimsus oleks 40-50 W/m 2 (koos sooja tarbevee valmistamisega) Võimsuse osa sooja tarbevee vajaduse katmiseks peaks juurde liitma. Osalt kompenseeriks akumulatsioonipaak. Puitkütuse kateldest leiab ~10 kw võimsuse piires ainult pelletikatlaid, pelletikaminad alates 6-8 kw.
VÄIKEKÜTTESEADMETE LIIGID (TÜÜBID) Tulekolded - leeauk, suitsusauna kerised Hüpokaust (muistne õhkküttesüstee, tänapäeval õhkküttekamin, õhk-õhk soojuspump) Kaminad (v.a välikamin, mis pole kütteseade) Pliidid koos soemüüriga Ahjud - saunaahjud, kerisahjud, vene ahi Väikekatlad Mikrokoostootmisseade (bio)gaasigeneraator + mootor; mikrobioloogiline elektrolüütiline rakk, termoelektriline generaator jm.
VALIK VÄIKEKÜTTESEADMEID; KOHTKÜTTESEADMEID Pelletikamin
VÄIKEKÜTTESEADMED. KAMINAD Hüpokaust ringmoodulitest, kuni 8 tunni soojasalvesti (pilt üleval paremal) Kamina veemahuti, mis on ühendatud keskküttesüsteemiga (alumine pilt). Soojustsalvestav süsteem (pilt üleval vasakul) firmalt CEBUD
VÄIKEKÜTTESEADMED. KAMINAD II Kaminasoojuse efektiivsemaks kasutamiseks eluruumide kütmisel on otstarbekas südamikega kaminatele juurde ehitada õhkküttesüsteem. Seadmed monteeritakse nii, et kogu kinnises südamikus kuumenenud õhk juhitakse kõigisse soovitud ruumidesse. Õhkküttesüsteem, milles kasutatakse nt halupuid, võimaldab saavutada teatavat ökonoomsust ruumide kütmisel.
VÄIKEKÜTTESEADMED. AHJUD Ahjud energiamuundamise (soojuse tootmise) ja salvestamise seadmed, kus põletatakse põhiliselt biomassi (puitkütuseid jm) või fossiilseid kütuseid. Ruumide kütmise eesmärkidel ehitatud ahje võiks liigitada: Reheahjud (eesmärk - vilja kuivatamine) Tellisahjud (vooder tulekindlatest, väliskest kuumakindlatest tellistest); Plekkahjud (sees kivivooder, väljas plekk-kest, ka voodrita terasahjud); Kahhelahjud (pottahjud) - glasuuritud ahjupottidest pottsepa poolt ehitatud soojustsalvestavad ahjud, mis koosnevad küttekoldest, lõõristikust ja seda ümbritsevatest kahhelpottidest ehitatud väliskestast (Hollandi ahi). Kamin-ahjud - kahe siibriga, telliskivist, voolukivist või muust materjalist ahju tüüp, mis vajadusel salvestab ahju soojust. Moodulahjud, metallsüdamikuga ahjud, bullerjanahi. Eristatakse veel umbpõhjalisi ja restkoldega ahje kasutegur 50 85 %
VÄIKEKÜTTESEADMED. AHJUD II Ahju tootjad (ka pottsepad) peaksid andma ahju kohta teada kõik olulised tehnilised parameetrid nagu: ahju kasutegur, ahju salvestuskestus, ahju salvestusvõime, ahju soojuseralduse võime, kütteseadme nimivõimsus (ahju võimsus), maksimaalne ühekordne kütusekogus, põlemisaeg ja väljuvate suitsugaaside temperatuur ahju ehitusplaan (joonised), kütteseadme kasutusjuhend, kütteseadme lõõri pikkus, kütteseadme õhutusvahe.
VÄIKEKÜTTESEADMED. AHJUDE ÜLDNÕUDED Suuruselt ja asendilt peab vastama ruumi suurusele; Välispind peab kuumenema enam-vähem ühtlaselt 2-3 tunni jooksul; Pärast kütmist peab ahi eraldama ühtlaselt soojust vähemalt ühe ööpäeva (24 tunni) jooksul; Peab olema lihtsalt käitatav ja ohutu tuletõrje seisukohalt; Puhastamiseks ja korrashoiuks peavad olema avad (uksed, luugid, tepslid); Peab olema tugev, mehaaniliselt vastupidav ja pika kasutuseaga (25-30 aastat), remonditav. Välispinnal ei tohi olla pragusid, millest suitsugaasid välja pääsevad; Konstruktsioon ja materjalid peavad vastama kasutatavale kütusele, põlemine peab toimuma tõhusalt; Olgu nägus, siledapinnaline ja sobigu ruumi kujundusega.
ERINEVATE KOHTKÜTTESEADMETE SOOJUSVÄLJASTUS Küttekollete soojusväljastus sõltuvalt ajast, kui neis on põletatud 10 kg halupuid.
PEENOSAKESTE SUHTELINE HEIDE ERINEVATE KÜTUSTE KASUTAMISEL http://theenergycollective.com/jemillerep/371636/renewable-wood-fuels-part-1- environmentally-beneficial-or-chronic-problem
ERAMU KÜTTESÜSTEEMI KAVANDMAINE JA PROJEKTEERIMINE Kui on kavas hakata maja ehitama oleks mõistlik arutada kütmisvõimalusi (laiemalt energiavarustusvõimalusi) vastava ala inseneriga, konsultandiga. Tehakse selgeks, millist kütteliiki eelistatakse/soovitakse, kes oleksid hoone kasutajad (täiskasvanud, lapsed, arv), kütmisrežiimid, millised on nende tarbimisharjumused. Küttesüsteemi kavandamine peaks algama koos kinnistu otsimise ja valimisega. Küttesüsteemi saab valida sõltuvana kinnistu asukohast, suurusest, iseloomust jne. Seda saab siduda ventilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteemiga, passiivkütte elementidega ja päikeseküttega ning soojuse ja elektri koostootmisega. Kui eelnev on selgeks tehtud, tuleb pöörduda nii arhitekti kui tehnosüsteemide (küte, õhuvahetus) projekteerija poole. Seovad eelnevalt valitu elamu paigutusega looduses, arhitektuurilise ja ruumilise lahendusega. Kui soovitakse passiivmaja on omad energiavarustuse lahendused, vajavad suvel jahutust. Kui tuleb hoonet kapitaalselt renoveerida on jälle omad lahendused, kõik uue maja lahendused ei pruugi sobida.
PASSIIVNE PÄIKESEKÜTE, TROMBE I SEINA EHITUSPÕHIMÕTE 1- Päikesekiirgus 2 -Topeltklaas 3 - Musta välispinnaga betoon- või tellissein 4 - Päikesepaiste kestval puudumisel suletav klapp 5 - Mittevajaliku soojenenud õhu väljalaskeklapp (nt suvel) 6 - Soe õhk 7 - Seina soojuskiirgus 8 - Külm õhk 9 - Mittevajalikult soojenenud õhk
PASSIIVNE PÄIKESEKÜTE, OPTIMAALSE ENERGIA TARBEGA MAJA Allikas: http://www.teaduspark.ee/userfiles/projektid/empower/passiivsete%20meetodite%20kasutamine_ii_h.voll_24.10.2012.pdf
RUUMIDE SOOJENDAMINE JA VENTILEERIMINE ÕHKKÜTTE- PANEELIDEGA TALVEL VÕI VARAKEVADEL oma suvemaja külastades on paljud suvilaomanikud kogenud ebameeldivat rõskus- ja niiskustunnet. Liigniiskus tekib ruumides siis, kui hoonet ei ventileerita ega köeta. Õhkküttepaneel on peaaegu hooldusvaba ning töötab iseseisvalt, täiendavat energiaallikat kasutamata (võib lisada PV-paneeliga koos töötava ventilaatori). Sobib ka hoonetesse, kus elektrit pole, nt jahionni või laiul asuvasse suvilasse.
LIHTNE, EFEKTIIVNE JA KIIRESTI REAGEERIV PÄIKESEKÜTTESÜSTEEM Allikas: Marko Merevoo, Savenergy OÜ. Keskkonnatehnika, 06/2011. Õhkkütte ventilatsioon ja sooja vee valmistamine ühes süsteemis. Õhku kasutades ei saa toimuda soojusülekandeagensi külmumist või keemaminekut. Otsene küte ilma soojusvahetita. Päikese õhksüsteemid on efektiivsed isegi külmal talvepäeval juba 1 C temperatuuri tõusu tähendab 1 C vähem soojust teisest allikast.
PÄIKESE ÕHKKÜTTE SÜSTEEM TOHVRI HOOLDEKODUS EMMASTE VALD, HIIUMAA
PÄIKESELT SAABUVA ENERGIA SALVESTAMINE SOOJUSENA Soojuse salvestamisel juhitakse soojust salvestavale ainele ning soojuse kasutamisel eemaldatakse soojus salvestavalt ainelt.
SOOJUSE SALVESTUS Madalatemperatuuriline soojuse salvestamine toimub temperatuuridel kuni 200 C. Seda on laialdaselt uuritud ning see leiab kasutust ka hoonete kütte- ja jahutussüsteemides. Kõrgetemperatuuriline soojuse salvestamine on üle 200 C ning see leiab rakendust nt tööstuses, elektrijaamades (sh päikeseelektrijaamad). Soojuse salvestamist võib klassifitseerida - aktiivne, passiivne või salvestusmehhanismi järgi - faasimuutuseta, faasimuutusega ja keemiline.
PASSIIVNE SOOJUSE SALVESTAMINE Passiivsete süsteemide korral kasutatakse soojuse ülekandmiseks soojust salvestavale ainele soojuskandjat. Soojust salvestav aine ise on nö paigal ja soojust salvestavaks aineks võib olla nt tahke aine, vedelik, faasimuutusega materjal või mõni muu aine keemiliseks soojuse salvestamiseks.
SOOJUSSALVESTEID - FAASIMUUTUSETA
FAASIMUUTUSEGA SALVESTAMINE Faasimuutusega salvestamine põhineb mingi aine faasimuutusel, st salvestamisel muutub aine agregaatolek nt tahkest vedelaks ning salvestatud soojuse eemaldamisel toimub vastupidine protsess. Näiteks vedelas oleks sulatatud sool sisaldab rohkem soojust massi kohta kui tahkes olekus sool. Faasimuutusega salvestamist peetakse paremaks kui faasimuutuseta salvestamise viisi tänu suuremale salvestusvõimele sama massi/mahu ühiku kohta ehk suuremale energiatihedusele. Faasimuutusega materjalide üheks puuduseks on madal soojusjuhtivustegur, mille tõttu on soojuse salvestamise kui ka salvestatud soojuse tarbimise protsess suhteliselt aeglane.
SALVESTITE SIDUMINE EHITISTEGA Ehitiste juures uuritakse erinevaid võimalusi faasimuutusega soojussalvestite integreerimiseks hoone konstruktsiooni ja ehitusmaterjalidega. Kolm kõige lootustandvamat tehnoloogiat on faasimuutusega materjali otsene kokkusegamine konstruktsioonimaterjaliga, immersioon (sukeldamine) või kapseldamine. Faasimuutusega salvestamist ei kasutata hoonetes mitte ainult soojuse salvestamiseks vaid ka külma salvestamiseks, nt öisel ajal salvestatakse külma, mida on võimalik päevasel ajal kasutada hoone jahutamiseks jahutustippude silumiseks.
MIKROKAPSELDAMINE See on meetod, kus faasimuutusega materjal suletakse õhukesse, hermeetilisse, suure molaarmassiga polümeersesse kilesse, mis säilitab oma kuju ja väldib faasimuutusega materjali leket. Mikrokapselduse tehnoloogia abil on faasimuutusega materjale lihtsam ja ökonoomsem liita ehitusmaterjalidega. Siiski on oht, et selline meetod vähendab ehitusmaterjali tugevusomadusi. Samuti vajab täiendavat uurimist tuleohutus. BASF on välja arendanud faasimuutusega materjali Micronal, mida pakutakse kasutamiseks ehitusmaterjalides.
MICRONAL FAASIMUUTUSEGA MATERJALI SISALDAV KIPSPLAAT (BASF) B) THERMALCORE FAASIMUUTUSEGA KIPSPLAAT (NATIONAL GYPSUM) Allikas: TTÜ. Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II: ENERGIASALVESTID JA SALVESTUSTEHNOLOOGIAD
FAASIMUUTUSEGA SALVESTID HOONES On uuritud stabiilse kujuga faasimuutusega materjali sisaldavat komposiitplaatide kasutamist põrandamaterjaliga päikeselt tuleva soojuse salvestamiseks. Sulamissoojus peaks sellisel juhul olema suurem kui 120 kj/kg ja soojusjuhtivus 0,5 W/(mK). Plaadi paksus ei tohiks olla paksem kui 20 mm. On välja töötatud ja patenteeritud faasimuutusega soojuse salvestamisel põhinevad plaadid. Need absorbeerivad soojust päikeselt päevasel ajal ja vajadusel kütavad maja öisel ajal. Teisest küljest toimib see ka siseõhutemperatuuri alandajana päikesepaistelisel ajal.
KUI SUUR (MAHUKAS) PEAKS OLEMA ERAMU SOOJUSSALVESTI? LIHTSUSTATUD ARVUTUS Köetav pindala 150 m 2. Küttekoormus 50 W/m 2 (arvutuslikul temp). Kütteallika võimsus 150x50=7500 W e 7,5 kw. Akumulatsioonipaagi maht 1,0 m 3. Vee tihedus 988 kg/m 3 (50 C). Vee erisoojus 4,19 kj/(kg K). Lähtevee temperatuur 5 C. Kuuma vee temperatuur - 90 C. Paagis olev soojushulk: 1,0x988x4,19x(90-5)/1000 = 352 MJ e 98 kwh. Seda jätkub 98/7,5=13 tunniks. Kui 1,5 m 3 paak, siis jätkuks 19,5 tunniks staatilises olukorras. Kui küttekoormus väiksem, siis jätkub kauemaks.
TÄNAN KUULAMAST JA KAASA MÕTLEMAST!