isegi siis, kui meil puudub soov sekkuda nüüdisaja probleemidesse.
|
|
- Κύνθια Γλυκύς
- 7 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 RENÉ GUÉNONI raamatu Nüüdismaailma kriis ( La crise du monde moderne ) tõlkimisel kasutasime kirjastuse Gallimard aastal ilmunud väljaannet, tõlkele lisasime seletavaid märkusi ka raamatu itaalia- (Evola, 1972) ja ingliskeelsest (Pallis ja Nicholson, 1961) väljaandest; mõistmise hõlbustamiseks on vaja lisaseletusi, sest lugeja, kel pole olnud raamatus käsitletud ainevallaga varem kokkupuutumist, ei saa sellest üldse aru või mõistab seda vääriti. Mõistagi saame siinkohal piirduda vaid mõne üldisema suunisega, sest aine ammendaval kujul vaatlemine eeldaks Guénoni kogu loomingu uurimist ning lisaks sellele veel selle eel- ja järelloo vaatlemist mis praegu võimatu. Tõsi on ka, et Guénon pole end pidanud õpetajaks ega ole midagi õpetanud, vaid üksi seletanud traditsioonilisi Õpetusi nii, nagu nad olid enne nüüdistsivilisatsiooni tekkimist Läänes ja nagu nad on praegu veel Oriendis. Tema ainsaks teeneks on kõnelemine neist nüüdisinimesele arusaadavas keeles, otsest kontakti ehtsate idamaiste õpetustega, mis püsivad traditsiooni pinnal, on nende väljendusliku eripära ja suhtlemisraskuste tõttu vägagi raske leida. Seepärast ei saa tema vaateid käsitada kui algupärast filosoofiat või süsteemi, mida saab omaks võtta või järgida, vaid kui abivahendit tegeliku traditsiooni uurimisel või siis pigem teed selle juurde. Guénoni teostel on eeskätt teed juhatav, äratav ja initsiatsiooni andev tähendus. Oma üldistava iseloomu tõttu ei asu nad samal tasandil teiste tänapäevaste tekstidega, vaid moodustavad pigem neid kõiki kirjeldava metateksti. Kui meie sihiks on mõista Euroopa antiigi ja keskaja ning Idamaade kultuuri, siis ei saa me mingil juhul mööda vaadata traditsioonilise tsivilisatsiooni mõistest 147
2 isegi siis, kui meil puudub soov sekkuda nüüdisaja probleemidesse. Nüüdismaailma kriis ilmus aastal ja oli teatud mõttes autori varasemates teostes sõnastatud vaadete kokkuvõtlik esitus. Selle teose saamisloost on jutustanud ta sõber, ajaloolane ja kriitik Gonzague Truc järgmist: Minul oli selle raamatu saamisloos täita täiesti juhuslikult isa roll. Raamatu idee sündis meie omavaheliste vestluste käigus. Olime ühel meelel, mina mõneti vahetumalt, tema seevastu õiglasemalt, sügavamini põhjendatud ja karmimal kujul selles, et nüüdismaailm liigub juhmi kõrkusega iga päevaga lähemale oma lõpule, ja vaimsus näib kaduvat jäädavalt mateeria ja hulga alla. Kirjutage sellest midagi, ütlesin ma talle. Ta kirjutas selle teose väga ruttu, nagu inspiratsiooni mõjul. Autori biograaf Paul Chacornac lisab sellele, et Nüüdismaailma kriis kordab mitut põhilist raamatus Ida ja Lääs ( Orient et Occident ) (ilmus aastal) esinenud teemat, kuid autor läheneb neile uuest vaatenurgast. Esmalt paigutab ta nüüdismaailma inimkonna ajaloo taustale; olles esitanud paari sõnaga hindu käsituse kosmilistest tsüklitest, näitab ta, et meie aega iseloomustavate tunnuste põhjal saab seda identifitseerida kalijuga ehk pimeda ajastuga, mis on suuremate, inimkonna arengut määravate ajatsüklite (manvantara de) viimane lõpp.(l) Veelgi kokkuvõtlikumalt oli Guénon käsitlenud oma vaateid aastal peetud loengus Ida metafüüsika (eesti keeles raamatuna 1997, Tallinn). Tähelepanelik lugeja leiab neist kahtlemata mitmeid ühisjooni. Nagu märgitud, pani autor selle teose kirja kiiresti inspiratsiooni sunnil, see asjaolu kajastub ka vahetult teose stiilis, mis fikseerib probleemi üldistavalt ja mõneti konspekti kujul, kasutades pikki lauseid, mis omakorda jagunevad pikkadeks, omavahel põimuvateks perioodideks aastal avaldas Guénon üpris mahuka raamatu Kvantiteedi võim ja aja märgid ( Le règne de la quantité 148
3 et les signes des temps ), mida ta käsitles kui täiendust ja järge Nüüdismaailma kriisile. Selles vaatleb ta lähemalt ja üksikasjadesse süvenedes seda, mida ta nimetas traditsioonilisteks õpetusteks. Kriisi ingliskeelse tõlke autorid väidavad oma saatesõnas: Need raamatud moodustavad paari, teine neist arendab samu teemasid mis Kriiski, kuid viib lähemale nende kosmoloogilistele põhjustele. Kui on soov hõlmata ainet terviklikul kujul, siis tuleb neid uurida koos, see siht aga eeldab teatud suutmist eemalduda meid praegu ümbritsevatest tingimustest ja tegutsemist vastupidiselt neile; ainuüksi sel teel on inimesel lootust vabaneda vaimselt olude türannia võimu alt; praeguste olude palge ees annab ainult süvapõhjusi teadvustav diagnoos võimaluse parandust toovaks tegevuseks: tühja on läinud tohutul hulgal siiraid püüdlusi, sest sellega pole toime tuldud. Üldisemalt võib aga öelda, et kõik tema teosed vaatlevad sedasama teemat kord üldistavalt, kord üksikasju käsitledes. Kui olud lubavad, siis võib paari lähema aasta pärast valmida ka Aja märkide eestikeelne tõlge. Püüdes tänapäeva lugeja jaoks piiritleda Guénoni raamatus sisalduvat sõnumit, tuleks rõhutada, et see ei käsitle ei ajaloofilosoofiat, Õhtumaa allakäiku, Ajaloo lõppu ega ka Tsivilisatsioonide kokkupõrget, kuigi selles võib leida piisavalt lähtepunkte ja ainet ka niisugusete teemade arendamiseks. Pigem on autori siht hoopis vastupidine: kirjeldades tänapäeva maailma olukorda ja sellele omaseid arenguid, näitab ta, miks tänapäeva maailm on selline, nagu ta on, ja mida saab teha inimene, kes selles arengus osaleda ei soovi. See ei ole pelgalt profaanne ühiskonnakriitika ja maailmaparandamisüritus, vaid radikaalne pöördumine või ärkamine usulises mõttes. See peaks olema täiesti arusaadav, sest ateistliku, agnostitsistliku ja usuliselt ükskõikse profaanse nüüdismaailma kõige vahetumaks alternatiiviks on religioon. Selle eriomane kuju kristlus või veel täpsemalt katoliiklus on Guénoni määratlust mööda Lääne traditsiooni ainus reaalselt 149
4 eksisteeriv vorm keset nüüdismaailma. Lääne tsivilisatsiooni eripäraks on see, et traditsioon eksisteerib siin religiooni kujul. Kristliku religiooni keeles öeldult on nüüdistsivilisatsioon patt, pimedus ja surm, traditsiooniline tsivilisatsioon aga patust ja surmast lunastuse, valguse ja igavese elu juurde viiv tee. Budismis oleks see vastavalt sansaara (skr, pl saüsāra ringkäik ) ja õilis kaheksaosaline tee, mis lõpeb nirvaanas. (skr nirvāõa vaibumine ). Guénon rõhutab ühtlasi, et religioon on ristiusu ja mõneti laiemalt kogu Aabrahami pärimuse (judaismi, kristluse ja islami) eriomane eksisteerimisviis. Teisi pärimusi, mille hulka kuuluvad eeskätt suured idamaised õpetused, käsitleb ta kui metafüüsikat. Metafüüsiline tunnetus ületab kõikide mõeldavate tingituste piirid ega seo ennast ühegi konkreetse ja maise dogma ja sümboliga, ta ei eita neid, vaid ületab nad, väljudes nende tingitud reaalsusest. Religioon seevastu seob end enamasti konkreetse ajalooliselt kujunenud pärimusliku sümboolikaga, ta jätab avatuks ka metafüüsilise tunnetuse võimaluse, kuid paraku sageli ei kasuta seda võimalust. Seetõttu tuleb selliste pärimuste puhul eristada traditsiooni eksoteerilist ehk väliste ja maiste õpetusvormidega seotud aspekti ning esoteerilist aspekti, mis viib välistest õpetuslikest vormidest puhta metafüüsilise tunnetuse juurde. Religioon on selles mõttes metafüüsika mõneti maiselt piiritletum vorm. Metafüüsiline tunnetus on selles mõttes absoluutne ja üldine ega ole sellel kujul enam seotud ühegi konkreetse ajaloolise traditsiooniga, kuid on seejuures kõikide nende olemuslik sisu ja lähteprintsiip. See tõdemus on andnud võimaluse kõnelda kõikide religioonide transtsendentsest ühtsusest. Religioonid ei ole identsed mitte tavalises tähenduses, vaid ainult seetõttu, et nad lähtuvad transtsendentsest lähtealusest, milles pole enam paljust. Eksoteerilisel tasandil on igaüks neist ainukordne, olles mugandunud ühe või teise rahva maiste tingimuste eripäraga, kuid samas on igaühes ka üldine ja universaalne, kõiki eripärasid ületav komponent, millest saab lähtuda 150
5 metafüüsiline tunnetus. Õpetuse eksoteerilise vormi juurest viib esoteerilise ehk puhtalt metafüüsilise tunnetuse juurde initsiatsioon, milleks täielikult traditsioonilises tsivilisatsioonis on olemas eriomaseid pühendusõpetusi ja rituaale hoidvad ja viljelevad initsiatsioonilised organisatsioonid. Initsiatsiooni mõtet on vahest kõige hõlpsam taibata, kui meenutada, et inimene ei puutu vahetult kokku maailmaga nii, nagu see on, vaid üksi maailma kirjeldusega, nagu selle on fikseerinud antud tsivilisatsioon, initsiatsioon viib inimese sellest kirjeldusest välja, asendades selle aste-astmelt teistsuguste kirjeldustega ja andes inimesele lõpuks võimaluse kogeda eksisteerimist nii, nagu see reaalselt on ilma igasuguse tingliku kirjelduseta selle igavikulises ühtsuses ja ainsuses sealpool ruumi ja aega. Selles mõttes ei ole initsiatsioon taandatav pelgale teoreetiliste teadmiste omandamisele ega ka tehnikate rakendamisele (millest tänapäeval palju juttu on), vaid see on mõneti võrreldav inimest sundkujutlustest ja kinnisideedest vabastava hingelise ravi toiminguga. Keskendumine üritustele, õpetuslike seisukohtade uurimisele ja tehnikate harrastamisele (materialistlik inimene muuks polegi võimeline) pigem süvendab sundseisundeid ja sellega ka seotust materialistliku maailma kirjeldusega. Nüüdismaailma kriis on kirjutatud eeskätt Lääne lugeja jaoks. Seetõttu vaatleb autor lähemalt just Lääne traditsiooni taastamise võimalusi ristiusu raames. Kuid samas toob ta pidevalt võrdlevaid andmeid eeskätt idamaistest traditsioonidest ja lähtub enamikul juhtudel hindu õpetustest. Neid oli ta käsitlenud enne selle raamatu ilmumist juba põhjapanevalt kahes teoses: Üldine sissejuhatus hindu õpetustesse ( Introduction générale à 1 étude des doctrines hindoues, 1921) ja Inimene ja tema arenemine vedaanta järgi ( L Homme et son devenir selon le Vedānta, 1925). Hindu õpetused on põhilises osas, kuivõrd nad on seadnud oma keskmesse jooga (skr yoga ike, rakend, ühendus ), eriomaselt metafüüsilised ja kõikehõlmavad, religioosne aspekt asub neis tagaplaanil 151
6 ning nende taustal on võimalik hõlpsamini taibata teiste traditsioonide eripärasemaid jooni. Puhta metafüüsilise tunnetuse tee ongi jooga selle sõna kõige täpsemas tähenduses. Seetõttu võib Guénoni raamatut käsitleda teatud mõttes ka kui sissejuhatust joogasse. Kui hindu pärimus rõhutab, et tema põhiolemus avaldub jooga kujul, siis tähendab see vaid seda, et inimese arengutee, mis saab alguse eksisteerimise madalamatel tasanditel, kulgeb jooga tunnetuse varal üha kõrgematele tasanditele kuni absoluutse ühtsuseni sealpool kõiki eksisteerivaid maailmu. Inimese maine eksisteerimisvorm on vaid üks aste tema arengus ega ole mingil moel ainukordne ega lõplik: tegelikkuses on inimindiviid vaid tõelise olemise tingitud ja ajutine ilminguvorm, ta on selle olemise üks eriomaseid olekuid piiritlematu hulga teistsuguste võimalike olekute seas.(2) Käsitust karmast (skr karma tegu ) arvustas Guénon teravalt ja pidas seda teosoofide väljamõeldiseks, millel pole midagi ühist ehtsa hindu õpetusega: see on nüüdisinimese individualistlikest ja materialistlikest kujutlustest sündinud moodustis. Inimese vaimne ja tunnetuslik kvaliteet, milleni ta oma elus jõuab ja millega ta end samastab, on ainus väärtus, mis määrab talle koha reaalsuse hierarhias. Niisugune tõdemus on otseses vastuolus materialistliku ja demokraatliku inimesekäsitusega, kuid sellegipoolest on iga lugeja võimeline leidma näiteid selles, kuivõrd on inimesed oma vaimse kvaliteedi poolest erinevad mitte niivõrd maise mugandumisvõime ja andekuse mõttes, vaid eeskätt vaimse ja religioosse tarkuse osas. Traditsiooni ja metafüüsika tähendus võib saada suuresti selgemaks, kui meenutada keskaja filosoofia ajaloost tuntud realismi ja nominalismi mõistet ehk küsimust sellest, kas üldmõisted eksisteerivad reaalselt või mitte. Nüüdisfilosoofia väidab, et nad ei eksisteeri reaalselt, vaid on ainult inimese meeles tekkivad moodustised, mille lähteks on meeleline kogemus. Teisisõnu, nüüdisinimese meelest on reaalne ainult 152
7 see, mida saab näha ja katsuda. Nähtamatut reaalsust pole tema jaoks olemas. Kuigi realism ja nominalism lahknevad viisides, kuidas nähtamatut ehk vaimset reaalsust kirjeldada, ei kahtle nad selle olemasolus: Jumal on vaim, kui kõige üldisem mõiste eksisteerib ta reaalselt, filosoofia üldmõistetele vastavad vaimsed olemused eksisteerivad reaalselt ja inimesel on võime nende tunnetamiseks. Guénon nimetab seda intellektuaalseks intuitsiooniks. Vaimne reaalsus, mida Guénon käsitleb kui printsiipide valdkonda, eksisteerib väljaspool aega ja ruumi, mis on pelgalt materiaalse maailma omadused, ega ole seetõttu käsitatav materiaalse maailma loogika ja mõistete varal. Kuid teisalt, vaimsest reaalsusest rääkimiseks peab inimene kasutama maisusest laenatud vahendeid, muud võimalust tal ei ole. Seetõttu eristati keskajal sõnade ja veel enam ka asjade otsest ja vaimset tähendust, sakraalsus tähendabki kõige üldisemal kujul vaimse reaalsuse ilmumist meelelise maailma asjades. Maailma muutumine profaanseks ja materialism algas sellega, kui sõnade ja asjade vaimse tähendusega enam arvestada ei osatud. Seetõttu tekkis tsivilisatsioon, mille jaoks pole eksisteerimisel tervikuna enam vaimset tähendust, kogu eksisteerimise mõte on taandatud mugandumisele maise maailma oludega. Niisuguse mugandumise kõige hõlmavam vorm on tehnika, mille areng on nüüd jõudnud järku, kus külaelu loodusliku keskkonna asemele tuleb üha suuremal määral suurlinnade tehis- või isegi pelk virtuaalne keskkond. Agraartsivilisatsiooni taandareng, tehnika võidukäik ja linnastumine, mille eriomane vorm on amerikanism, on olnud 20. sajandi arengu põhisisu. Selle sajandi I poolel teadvustasid paljud mõtlejad niisugust paratamatust kui õnnetust ja püüdsid sellele vastu tegutseda; sõnastati käsitus konservatiivsest revolutsioonist. Guénoni tegevus kulges mõneti rööpselt selle liikumisega, ta oli mitme konservatiivse revolutsiooni esindajaga (näiteks Julius Evolaga) sõprusvahekorras, kuid distantseerus otsustavalt selle liikumise profaansetest ja poliitilistest taot- 153
8 lustest: traditsionalist ei saa põhimõtteliselt olla solidaarne ühegi nüüdisaja ühiskondliku ja poliitilise liikumisega. Niisugune arengukäik on kätketud maailma enese olemusse, seda ei saa käsitada kui kellegi kurja tahet. Kuigi materialistlik inimkond, olles enamuses, käsitab oma maailmavaadet, oma maailma kirjeldust kui normi ja surub seda jõuga peale vaimsele vähemusele. Niisuguse arengukäigu seletamiseks vaatleb ta traditsioonilistest õpetustest tuntud käsitust ajatsüklitest. Kõik see, mille piirides on eristatavad vormid ja nende muutumine, ei saa olla reaalne iseenesest, vaid saab oma reaalsuse ürgalgest, mis on absoluutselt ainus ja üks ning ilma milleta ei ole olemas midagi. See on põhjus, miks Piibli järgi lõi Jumal, kes on vaim ning ka absoluutne ja ainus reaalsus (keskaja filosoofid nimetasid seda paratamatuks olemiseks ), maailma eimillestki (suhestatult eelmisega on see võimalik olemine ). Loomine toimus esmalt igavestel vaimsetel tasanditel, kandudes seejärel materiaalsete asjade tasandeile. Guénoni meelest on käsitus maailma loomisest eriomaselt seotud traditsiooni religioosse vormiga, kõneldes selle metafüüsilistest vormidest eelistas ta mõistet manifestatsioon (selle kohta vaata tema artiklit Loomine ja manifestatsioon raamatus Ida metafüüsika, lk 36 43). Eesti keeles pole selle sõna jaoks head vastet, ilmumine ja ilmsikssaamine edastavad küll mõneti kujutlust nähtamatu reaalsuse saamist nähtavaks. Niisuguses kujutluses ei ole nähtavad asjad enam nii jäigalt eraldatud nähtamatusest kui loomise korral; lisaks sugeneb niisugusest arusaamast kujutlus nii nähtavat kui ka nähtamatut reaalsust hõlmavast veel üldisemast reaalsusest, kusjuures viimane saab omakorda alguse sellest, mida autor nimetab universaalseks võimalikkuseks (la possibilité universelle). Meenutagem, et ka ristiusu teoloogias on tuntud käsitus Jumala kahest, ilmutatud ja nähtamatust aspektist, milleks on Deus revelatus (nähtav Jumal) (lad revelāre ilmutama ) ja Deus absconditus (varjatud Jumal) (lad absconditus peidetud, 154
9 varjatud ). Esimese kaudu ilmutab ta end loodud maailmale, teisena viibib ta omaenda lõpmatus olemuses. Nagu ütlesime, reaalsuse vaimsetel tasanditel ei ole aega ega ruumi inimesel on paraku võimatu ette kujutada, milline on ruumitu ja ajatu reaalsus ja alles mateeria tasandil ilmuvad reaalsusesse ajalised ja ruumilised vormid, eraldatus ja järgnevus, asjad, millel on algus ja lõpp. Algprintsiibist lähtudes on asi vaimne ja täielik, sellest eemaldudes hakkab ta neid omadusi järk-järgult kaotama, muutub materiaalseks ja lakkab lõpuks olemast. Allakäik ei jõua mõistagi kunagi oma viimase piirini, sest sellel hetkel lakkaks maailm täielikult; lõpevad vaid tema sees eksisteerivad väiksema ulatusega asjad ja nende asemele ilmuvad nähtamatusest teised asjad, mis läbivad samasuguse eksisteerimisringi. Guénon pidas võimalikuks, et ajaloos võib allakäigu tsükkel veel enne oma täielikku lõppemist asenduda uue tõusutsükliga. Sama toimub maise maailma kui tervikuga. Niisuguse arengu seaduspärasusi on Guénon vaadelnud oma hilisemas kirjutises Märkusi kosmiliste tsüklite õpetuse kohta (eesti keeles raamatus Ida metafüüsika 1997, lk 26 33). Ajatsüklitega arvestamine on üks paratamatusi, millega inimkond ja iga inimene eraldi oma maises eksisteerimises kõikjal kokku puutub. Nende uurimisega on eriomaselt tegelnud astroloogia, mis on üks traditsioonilisi teadusi ja vaatleb makrokosmost (maailm) ja mikrokosmost (inimene) kui ainsa terviku osi nende vastandsuhetes. Aja ja ruumi olud on sekundaarsed, aja kulgemises kajastub reaalsuse mõneti olemuslikum kvalitatiivne muutumine: asjade kvalitatiivsete omaduste süvenev asendumine kvantitatiivsete tunnustega. Selle põhjal teeb Guénon järelduse, et nüüdismaailm, mida kõige järjekindlamalt esindab Lääne tsivilisatsioon, kuulub oma omaduste järgi ühe ajatsükli lõpuperioodi. Seetõttu on ta selline ega saagi teistsugune olla. Põhjenduse sellele on ta leidnud hindu pärimusest, mille järgi maailm läbib oma arengus neli ajastut, mille kestus 155
10 järk-järgult väheneb rütmis (see on Pythagorase õpetusest tuntud tetraktys (kr Tετρακτύς, nn püha kolmnurk ): = 10). Kui võtta ajaarvamise lähteühikuks astronoomiast tuntud Maa pooluste ja kevadpunkti pretsessioonitsükkel, mis on aastat, siis kestab esimene ajastu (hindu satjajuga) terve ühiku, teine (tretajuga) 3/4 ühikut ( aastat), kolmas (dvaparajuga) 1/2 ühikut ( aastat) ja neljas (kalijuga)1/4 ühikut (6480 aastat). Püüdes viimast tsüklit seostada meile tuntud kronoloogiaga, jõuame kummalise tulemuseni. Selle kestust määratleva tsüklilise arvu üks kordajaid on 720 (6480 = 9 x 720); kui lahutada arvust 6480 arvu 720, saame aastaarvu, millest algab juudi ajaarvamine (aasta 3761 ekr); ja juudi ajaarvamise aastal, millele vastab kristliku ajaarvamise aasta, lõpeb käesolev 6480 aastat kestnud maailmaajastu: 6480 = = (3) Guénon märgib aga seejuures, et konkreetsete sündmuste kõrvutamine tsükliliste protsessidega on raske, sest ei ole võimalik määrata tsüklite alguspunkte, ja lisab, et seda laadi tulevikuennustamise ette on traditsiooniline õpetus, ja sugugi mitte ilma tõsise põhjuseta, seadnud väga palju takistusi. See on veel üks näide sellest, kuidas õpetus distantseerub praktikast, mida tänapäeva inimene ainsana mõista ja hinnata oskab. Nüüdismaailma kriisi ilmumisest on möödunud 73 aastat. (Käesoleva tõlke ilmumise ajaks aga 81 aastat. Toim.) Eelarvamusteta lugeja võib täheldada, et kõik materialistliku maailma tunnused, mida autor omistas praegusele Lääne tsivilisatsioonile, on täheldatavad ka praegu ja sealjuures veel suuresti võimendunud kujul. Maailm on liikunud üha kiirenevalt materialiseerumise suunas ja ei ole näha märke mingisugusest pöördest, mida autor teoreetiliselt võimalikuks pidas. II maailmasõda, totalitaarsed režiimid, pahempoolsuse võimuhaaramisüritused ning laastavad sõjad üle kogu maailma on sihikindlalt hävitanud 156
11 traditsioonilised eluvormid ka Idamaadel (Guénoni ajal oli Orient suuresti veel säilitanud vanad eluvormid) ning valmistanud teed kogu maailma hõlmavale tarbimisühiskonnale ja uuele maailmakorrale, mis on uus aste Lääne allakäiguteel. Vaimset eliiti, nagu Guénon seda kujutles, pole tekkinud, mistõttu pimedus on veelgi suurem kui aastatel, katastroof, mis võib hävitada tsivilisatsiooni tervikuna ja lõplikult, on praegu tehniliselt täiesti võimalik. Tehnika on tunginud igasse maailma nurka, ta on loonud illusiooni elujärje paranemisest, kuid on toonud kaasa ka kõikvõimalikke riske ja ohtusid. Tehnika valdkonnas on progress tõepoolest vaieldamatu, kuid selle eest tuleb maksta kallist hinda: selles valdkonnas saavad tulemuslikult tegutseda vaid inimesed, kes on läbinisti materialistid ega ole võimelised teadvustama midagi väljaspool seda. Progressiga kaasnevad silmanähtavalt kogu maailma hõlmavad hajusad katastroofid (niinimetatud globaalprobleemid); looduskeskkonna hävimisest ohtlikum on ühiskonna ja isiksuse enda mandumine, mille vahetuks tulemuseks on niinimetatud demokraatia, mis sisuliselt tähendab praegu ühiskonna totaalset plebeiseerumist, ning selle mahitusel sündinud massikultuur ja organiseeritud kuritegevus, mis on seadnud end kõrgemale rahvastest ning valitsustest. Idamaiste õpetuste levimine New Age i kujul on tekitanud vaid illusiooni vaimsustumisest, mis on läbinisti kaootiline ja eksitavam kui kunagi varem; see on vaid individualismi, materialismi ja tarbimismentaliteedi pahupool. Kuid tänu Guénoni pärandile on olnud võimalik teadvustada ka asjade tegelikku olukorda maailmas: praegune olukord ei anna põhjust leppida osavõtmatult kao ja pimedusega... me peame töötama, nii palju kui suutmist, et rajada väljapääsu sellest pimedast ajast. (4) Kui Guénon omal ajal väitis end olevat ainus, kes on Läänes käsitlenud idamaiseid õpetusi ehtsal kujul, siis oli tal suuresti õigus; seda on tunnistanud nii islami, hinduismi kui 157
12 ka budismi esindajad. Viimastega kujunesid Guénoni suhted mõneti keerulist teed mööda, sest oma Üldises sissejuhatuses oli ta üpris kinni oma hindu advaita-vedaantat (skr advaita mittekahesus ) esindavailt õpetajatelt saadud informatsioonis ega pidanud budismi täielikuks traditsiooniks. Hiljem, tänu Marco Palliselt ja Ananda K. Coomaraswamylt saadud andmetele, korrigeeris ta oma seisukohti selles osas. Kuid sellegipoolest oli Nüüdismaailma kriis täielikus kooskõlas Tiibeti budismi õpetusega. Seda küsimust on käsitlenud Marco Pallis oma artiklis René Guénon ja budism ( René Guénon et le bouddhisme ). (5) Arvestades üldisemat huvi Tiibeti ja budismi vastu toome sellest mõned tsitaadid. Pallis kirjutab: Oleme ise korduvalt kogenud, kuivõrd täielikus, mõnikord isegi sõnasõnaliste kokkulangevusteni ulatuvas vastavuses on Guénoni käsitlus metafüüsilistest printsiipidest praegu Tiibetis omaks peetud arusaamadega. Meil tuli korduvalt tsiteerida tema seisukohti, mõistagi nime nimetamata, et selgitada mõnda õpetuslikku seisukohta, ja ühtlasi nentida, et meie Tiibeti vestluskaaslased, kelle hulgas oli nimekaid laamasid, nõustusid kohe kõneks olnud väitega, seda sageli omaks tunnistades, kusjuures neil polnud aimugi, et need pärinevad autorilt, kes on neile võõras nii rassi kui ka traditsiooni poolest. Asjaolu, et René Guénon ei olnud kunagi käsitlenud eriomaselt budismi ja isegi suhtus sellesse teatava eelarvamusega, kinnitab vahetul kujul seda, kuivõrd sisemiselt õige ja universaalse tähendusega on tema käsitus Õpetusest. Tiibet möönis tema õigsust teda ennast tundmata, ei ole vaja rõhutada, et see on ühteaegu veenev ja ka erapooletu tunnistus tema töö väärtusest... Pidime kirjutama Nüüdismaailma kriisist lühendatud, tiibetlaste jaoks kohandatud muganduse... alustasime sellega aastal pärast Tiibetist naasmist ja see ilmus aastal tiibeti keeles pealkirjaga Kalijuga ja selle ohud. Teosele traditsioonipärase kuju andmiseks esitleti seda kui kommentaari 13. dalai-laama testamendile, mis on 158
13 väga tähtis dokument ja käsitleb samu küsimusi kokkuvõtval kujul. Mõningaid mahajaana budismi aspekte on Guénon vaadelnud eriomasemalt käsitluses Réalisation ascendante et descendante (6). Guénon suri 7. jaanuaril Viimased kakskümmend aastat oli ta elanud tagasitõmbunult Egiptuses, Kairos, kaugel eemal Euroopa avalikust elust. Seetõttu sai tema mõju avalduda üksnes Pariisis ilmuvate raamatute ja väikese sõpruskonna vahendusel. Viimase paarikümne aasta vältel on aga tema mõju vaid kasvanud ja hakanud avalduma mitmes vormis. Konservatiivse revolutsiooni ideoloogiat, mille tänapäevased arendajad on eeskätt uued parempoolsed, juba nimetasime. Selle suuna mõjukaimaid arendajaid oli Julius Evola ( ), kelle teoste ainevald ulatub metafüüsika käsitlustest päevapoliitiliste küsimuste vaatluseni. Sama joont on aastate Venemaal jätkanud Aleksandr Dugin (snd 1962), kes on kirjutanud mitmeid olulisi teoseid (nende hulgas on ilmselt olulisim ja meie raamatu teemaga enim seotud Aбсолютная родина, Moskva, 1999), kuid talle omane nõrkus maagia, rahvavalgustusliku ning vahetu poliitilise praktika vastu vähendab suuresti tema teoste õpetuslikku väärtust (7). Samal põhjusel on problemaatilised ka tema täiendused Guénoni juurde. Teine oluline suund on võrdlev usundilugu, mille niinimetatud traditsionalistlik koolkond on vahetult lähtunud Guénoni teostest. Selle suuna kauaaegne häälekandja oli Prantsusmaal ilmunud ajakiri Études traditionelles, Inglismaal ilmunud Studies in Comparatative Religion ( ) ning USAs ilmunud Temenos ( ) ja Sophia. Viljakas kirjamees oli Frithjof Schuon ( ), kes on kirjutanud palju sisukaid, kuid paraku õpetuslikult mitte eriti usaldusväärseid käsitlusi maailma usundeist, suuresti tema joont on järginud ka kunstiloolane Titus Burckhardt ( ), 159
14 inglise orientalist Martin Lings (snd 1909) (8) ja iraani filosoof Seyyed Hossein Nasr (snd 1934). Ananda K. Coomaraswamy ( ) ei olnud niivõrd Guénoni järgija, kui pigem mõttekaaslane, kes jõudis samasugusele käsitusele traditsioonist eeskätt India ainestikku uurides. Sama võib öelda ka Alain Daniélou ( ) kohta, kes uuris India usundilugu ja eriomasemalt veel India pärimuslikku muusikat. Temalt pärineb teade, et hindu panditite (skr paõóita õpetlane ) meelest oli Guénon ainus eurooplane, kes oli aru saanud india õpetuste tähendusest (9). Osa mõjukaid usundiloolasi on püüdnud oma seotust Guénoni ja Evolaga mitmel moel maha vaikida. Kuigi nende teostes on kõiges tunda traditsionalistliku suuna vaimu, ei tsiteeri nad selle põhiautoreid. Kõige ilmekam selles osas on rumeenia kirjaniku ja usundiloolase Mircea Eliade ( ) juhtum aastatel ja veel pärast II maailmasõda suhtles ta traditsionalistlike autoritega, kuid on seejärel vältinud hoolega nende mainimist: püüdest jääda väliselt ametliku akadeemilise teaduse piiridesse ning mitte rõhutada oma varasemat seotust Rumeenia poliitilise äärmusparempoolsusega (10). Ametliku katoliku kirikuga, nagu Guénon juba Lõppjäreldustes nimetab, tal head läbisaamist ei olnud. Neotomistid pidasid teda oma otseseks vaenlaseks, omaaegne kolleeg Jacques Maritain taotles isegi paavstilt luba panna tema teosed keelatud raamatute nimistusse. Vahest ajendas just see asjaolu Guénoni jääma Egiptusesse. Kuid sellegipoolest ei kahtle enam keegi tema teoste tähenduslikkuses ka kiriku jaoks (11). Itaalia guenonist Abd al-wahid Pallavicini, kes on olnud Vatikani uskudevahelise dialoogi nõukogu liige, on kirjutanud, et kirik teadvustab nüüdisaja ohtusid põhiliselt samal kujul kui Guénon, ta on selles seoses tsiteerinud Johannes Paulus II: Igasugune eetika peab lähtuma antropoloogiast, mis on õpetus inimesest, ning see omakorda metafüüsikast. Eetika kriis on ilmseim märk antropoloogia 160
15 kriisist kriisist, mis omakorda on tingitud ehtsalt metafüüsilise tunnetuse puudumisest. Mainitud kolme tasandi eetika, antropoloogia ja metafüüsika eraldamine üksteisest on ohtlikeim eksitus, tänapäeva kultuuri areng on seda traagiliselt kinnitanud. (12) See on tõdemus, mis silmanähtavalt rõhutab metafüüsika esimust teoloogia ees. 161
Kompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραKRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt
KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραJumala ilmutus ja Kiriku kirjalik ja mitte-kirjalik pärimus
1 Prof. Hdr. Archim. Grigorios D. PAPATHOMAS Jumala ilmutus ja Kiriku kirjalik ja mitte-kirjalik pärimus Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni nendest pärimustest, mida te olete õppinud kas
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραSelles numbris: Kevad Õigeusu vaimulik ajakiri. metropoliit Stefanus ktisioloogiast
Õigeusu vaimulik ajakiri 1 Selles numbris: metropoliit Stefanus ktisioloogiast E arhimandriit Grigorios Papathomas solidaarsusest ja õiglusest Baltimaade suhtes E Konstantinoopoli peapiiskopi Johannes
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραnr 2/65 viinakuu AD 2015
nr 2/65 viinakuu AD 2015 Maara Vindi illustratsioon 1 2 3 Juhtkiri Jutlus. Usk Kristusesse kuulutab elu võitu surma üle Püha Antonius Suur (251 356 a.d.) Toimetus Jaak Aus Ain P. Leetma 7 12 13 16 18 20
Διαβάστε περισσότεραKOLMAPÄEV, 15. DETSEMBER 2010
15-12-2010 1 KOLMAPÄEV, 15. DSEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president 1. Osaistungjärgu avamine (Istung algas kell 08.35) 2. Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (esitatud resolutsiooni
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραnr 1/62 jürikuu AD 2014
nr 1/62 jürikuu AD 2014 Maara Vindi illustratsioon 1 2 3 4 8 14 15 18 Juhtkiri Jutlus. Kristus on ülestõusnud Kristuse haual Gregorius Nazianzenist (a.d. 329 390) USK MUUTUVAS MAAILMAS luterliku vaate
Διαβάστε περισσότεραSelles numbris: Sügis. Õigeusu vaimulik ajakiri. metropoliit Stefanus. euharistiast, Kiriku pärimusest ja liturgiast
Õigeusu vaimulik ajakiri 2 Selles numbris: Sügis metropoliit Stefanus 2006 euharistiast, Kiriku pärimusest ja liturgiast E prof. Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas Jumala ilmutusest ja Kiriku kirjutatud
Διαβάστε περισσότεραEAÕK Kirjastus Tallinn
10 EAÕK Kirjastus Tallinn 2012 1 Sisukord 5 Toimetajalt Preester Sakarias Leppik 7 Mu Jumal, miks see just minuga juhtus? Metropoliit Nikolaos Hatzinikolaou, Kreeka Õigeusu Kiriku Sinodi bioeetika komitee
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραRetoorilised väljendusvahendid ja nende funktsioonid komöödias Aristophanese Herilased näitel
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Klassikalise filoloogia osakond Laura Viidebaum Retoorilised väljendusvahendid ja nende funktsioonid komöödias Aristophanese
Διαβάστε περισσότεραEessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότερα1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5
1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................
Διαβάστε περισσότεραParim odav. nutitelefon
Transformer, väga eriline tahvelarvuti Samsungi relv ipadi vastu 2000 eurot maksev HP sülearvuti Kodune Logitechi helipark Nr 76, august 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Parim odav Üheksa videokaamerat. Ainult
Διαβάστε περισσότεραKas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!
Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραMateMaatika õhtuõpik
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline
Διαβάστε περισσότερα2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Filosoofia tekkimine, esimesed mõtlejad)
EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 1 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Filosoofia tekkimine, esimesed mõtlejad) Filosoofia tekkimine. Filosoofia tekkis 6. saj. e. Kr. Sellest on räägitud
Διαβάστε περισσότεραRoland Gööck. Tee. 50 retsepti kogu maailmast Hans Joachim Döbbelini fotodega
Roland Gööck Tee 50 retsepti kogu maailmast Hans Joachim Döbbelini fotodega Paremal: Oota ja joo teed või Joo teed ja oota valige ükskõik kumb versioon sellest Ida-Preisimaalt pärit kõnekäänust, mõlemad
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότεραPlaton ( e.m.a) Meeleline maailm ja ideede maailm. Argument 1 ideede olemasolu kasuks. Argument 2 ideede olemasolu kasuks
Platon (427-347 e.m.a) Platon oli Sokratese õpilane Ta rajas Ateenas oma kooli - Akadeemia (kr Ακαδημεια) Arvatavasti on säilinud kõik tema teosed ΠΛΑΤΩΝ Meeleline maailm ja ideede maailm Meeleline maailm
Διαβάστε περισσότεραMilline on hea. odav Android? Pane oma failid siia: testime kõvakettaid. [digi] kool: DLNA, AirPlay, Wireless HDMI
LG tegi imeõhukese kuvari ja me testime Kaamera, mis sobib küünevärviga Lugejate nõudmisel: testis head klapid Katsetame HP kõik ühes arvutit Nr 71, märts 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Pane oma failid siia:
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραAlgus tõelisele retkele
A E G 9 Õpetaja Jaan Nuga mõtiskleb ajast Kõigel asisel on oma algus ja lõpp, nii ka inimese elul. A R VA M U S 2 Jeesus on teel pühasse linna Seda meenutame igal palmipuudepühal, urvaoksad käes. E L U
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραEESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011 1. 20. sajandi alguses jagunes Vene Keisririigi koosseisus olev Baltikum kuueks kubermanguks. Eesti ja Läti aladel asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangud
Διαβάστε περισσότεραLinna asutamisest alates
Linna asutamisest alates Bibliotheca Antiqua SARJA KOLLEEGIUM Amar Annus (Tartu Ülikool) Anne Lill (Tartu Ülikool) Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikool) Jaan Puhvel (California Los Angelese Ülikool) Janika
Διαβάστε περισσότεραEesti LV matemaatikaolümpiaad
Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides
Διαβάστε περισσότεραKEILA KLASSIK RobertHeldeJüriNesselHillarNahkmannRobertHeldeJüriNesselHillarNahkmannRobertHeldeJüriNesselHillar
. 1. Teenetemärki Harju maakonna aukodanik antakse tänavu välja viiendat korda. Teenemärk nr 1 omanik oli 2009.a. Eri Klas. 2011 pälvis Teenetemärgi nr 3 mees, kelle kohta öeldi, et panuse eest kohaliku
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότεραKõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid
Microsofti telefoni- Windows on tagasi Testime Nikoni uut D7000 kaamerat Kinect teeb mängud täitsa uueks Uputame ja togime Samsungi matkafoni Nr 69, jaanuar 2011 Hind 42.90 kr; 2.74 Kõrv vastu arvutit:
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραTELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas
TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραAin Kaalepi vaade Eesti vabariigile
A R V A M U S 2 Kolumnist küsib: milleks meile sõltumatus ja iseseisev Eesti Vabariik? Anna-Liisa Vaher soovitab mõelda oma pead selgeks. T E G U 3 Laagrikeskus Talu sai traktori Tänu sõpradele Soomest
Διαβάστε περισσότεραFüüsikalise looduskäsitluse alused
Eesti Füüsika Selts Füüsikalise looduskäsitluse alused õpik gümnaasiumile autorid: Indrek Peil ja Kalev Tarkpea Tartu 2012 1 1. Sissejuhatus füüsikasse... 4 1.1. Maailm, loodus ja füüsika... 4 1.1.1. Füüsika
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραhorisont KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega
horisont 3 / 2015 MAI JUUNI HIND 3.90 TUMEAINE JA TEISED UNIVERSUMID KUIDAS MÕISTA OMA AJU? KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega Darwini teoste vaevarikas
Διαβάστε περισσότεραSuhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27
Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid
Διαβάστε περισσότεραMilline navi on Androidi
Testis HTC uus Sensation Mida teha Windowsitahvelarvutiga? Dell tegi odava suure puutetundliku kuvari Sony Vaio proovib olla MacBook Nr 75, juuli 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Kellel on Eestis levi? Suur suvine
Διαβάστε περισσότεραKauaoodatud Spore [digi] käes testis Ainuraksest kosmosevallutajaks
Muusika! Uued kõrva sisse käivad klapid üllatavad kvaliteediga Uus kaamera Nikon D90: amatöörile parim Soome elab veel! Peaaegu nagu iphone: Nokia E71 on kiire ja mugav On see printer? HP teeb nalja Maailma
Διαβάστε περισσότερα1. Esimene tänane neegriküsimus. Milline riik võib uhkustada faktiga, et maailma esimene neeger kosmoses on just nende riigi kodanik?
1. Esimene tänane neegriküsimus. Milline riik võib uhkustada faktiga, et maailma esimene neeger kosmoses on just nende riigi kodanik? 2.Sellel fotol poseerib Sports Illustratedi Swimsuit Issuele, 1986
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότεραlk 7 Peugeot 208 Active plus VTi 82 hj erihind kuumakse al. 120 keskmine kütusekulu 4,3 l/100 km
lk 8 Vallajutud: Rakke Tööpakkumised lk 7 Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 tel. 515 0068 Nr. 44 (838) K- 28. november 2014 tasuta www.k-kummid.ee KUMMID www.peugeot.ee/kampaania OÜ KK-RIDEEN Kuumakse al.
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραmerenakatab Pärnu haigla sai 3D ultraheliaparaadi Käekiri on inimese sees
Pakkumised kehtivad 26.01. - 28.01. Reede 26. 01. 2007 nr 4 (398) tasuta nädalaleht ilmub reedeti www.linnaleht.ee Nõo LT keeduvorst Doktori naturaalses sooles suitsutatud, kg 59 90 Kalev apelsinimaitseline
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραTeeLeht OMANIKUJÄRELEVALVE RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE OLUKORD EESTIS
Nr 79 DETSEMBER 2014 OMANIKUJÄRELEVALVE KAS MAANTEEAMET VÕIKS SEDA ISE TEHA? RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST INTERVJUU PEADIREKTORIGA TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραKuidas... suures testis. mp3-mängijat
Nr 39, Hind 39.90 kr riistvara tarkvara fototehnika mobiilid kodutehnika Kuidas...... internetis turvaliselt surfata... faile jäädavalt kustutada... osta mängukonsooli... koju printerit osta... suvistel
Διαβάστε περισσότεραSISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN
SISSEJUHATUS JAAN ARU TALIS BACHMANN TEADVUSETEADUSESSE Ärgates kerkib me silme ette ümbritsev tuba koos selle ebaõnnestunud tapeedi ja osaliselt õnnestunud mööblivalikuga. Jõuame teadvusele iseendast
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραSild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias. Kvantfüüsika
Sild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 2. osa KVANTOMADUSED JA TEHNOLOOGIA VI
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραhorisont MÕTLEMISE RETSEPT AJULE JA ARVUTILE TUUMAENERGIA UUED VÕIMALUSED HARULDANE PAUNKÖIDE LINNA- ARHIIVIS
horisont 6 / 2015 NOVEMBER DETSEMBER HIND 3.90 PAGULASTEEMA TEADLASTE PILGU ALL MIKROPRÜGIST HIIGELSAARED OOKEANIS MÕTLEMISE RETSEPT TUUMAENERGIA UUED VÕIMALUSED AJULE JA ARVUTILE HARULDANE PAUNKÖIDE LINNA-
Διαβάστε περισσότεραKui suruda Wilbur Schrammi (1981) eeskujul kogu see aeg, mille jooksul meedia on olemas olnud, kokku üheks tunniks, saame järgmise pildi:
Kui suruda Wilbur Schrammi (1981) eeskujul kogu see aeg, mille jooksul meedia on olemas olnud, kokku üheks tunniks, saame järgmise pildi: Meedium Ilmumise aasta Kellaaeg Kiri 3000 ekr 00' 00'' Press 1609
Διαβάστε περισσότεραSISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. MAAILM, LOODUS JA FÜÜSIKA 8 1.1.1. Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis................... 8 1.1.2. Inimene, maailm ja maailmapilt.................... 10 1.1.3. Loodus
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότερα2. HULGATEOORIA ELEMENTE
2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραart art 85270
Neljapäev, 8. detsember 2011 nr 42 (187) Tiraaž 25 000 www.tartuekspress.ee PARIMA HINNA JA KVALITEEDI SUHTEGA TALVESAAPAD TAMREXIST! TAMREX WINTER BASIC S3 CI SRC TALVESAAPAD COFRA BARENTS S3 CI SRC TALVESAAPAD
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,
KÕIGE TÄHTSAM ENERGEETIKA ARVI FREIBERG Maailma asju liigutavat kaks jõudu sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles
Διαβάστε περισσότεραUSK ja ELU. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku väljaanne. Toimetus. Edith-Helen Ulm, Marje Rohtla, Sergei Seleznjov tel
USK ja ELU Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku väljaanne Toimetus: Edith-Helen Ulm, Marje Rohtla, Sergei Seleznjov tel. 513 0327 Keeletoimetaja: Anneli Sihvart Vastutav väljaandja: EAÕK Kirikuvalitsus Wismari
Διαβάστε περισσότεραAEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST
133 AEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST Eesti Maaülikool Sissejuhatus Liiklusohutuse teooriast on teada, et liiklusvoolu kiirusest erineva kiirusega sõitvad sõidukid (juhid) satuvad liiklusõnnetustesse sagedamini
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραOriginaali tiitel: Umberto Eco Il pendolo di Foucault Bompiani 1988
Originaali tiitel: Umberto Eco Il pendolo di Foucault Bompiani 1988 Eestikeelne tõlge sisaldab Umberto Eco viimatisi parandusi ja täpsustusi, mida seni välja antud trükistes ei leidu Raamatu väljaandmist
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότερα