32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad"

Transcript

1 32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Kopenhaagen Neljapäeval, 6. juulil 2000 TERIAVR

2 TÄELEPANU! Kirjutage iga probleemi esimese lehe ülemisse nurka oma nimi ja kood. Sama probleemi järgnevatele lehtedele kirjutage oma kood. Teil on aega 5 tundi kõikide probleemide lahendamiseks ja kandmiseks vastuste lehele. Signaali STP järel peate kohe oma töö lõpetama. Kui sellest on möödunud kolm minutit ja te ei ole tööd ära andnud, siis saate kogu teooria vooru eest o punkti. Kõik tulemused tuleb kanda vastustelehe vastavatesse kastidesse. Mujale kirjutatud andmeid ei arvestata. Ärge kirjutage pöördele. Täiendavaid lehti või asenduslehti saate juhendajalt. Kui olete töö lõpetanud, siis asetage kõik lehed ümbrikusse ja kleepige see kinni. Arvesse lähevad ainult ümbrikus olevad lehed. Kinnikleebitud ümbriku äraandmise kohta saate te tõendi. Ärge lahkuge ruumist enne kui selleks on antud luba. Kasutage ainult teile antud sulepead ja arvutit. Teile antakse elementide perioodiline tabel (Merck). Teooria vooru ülesanded ja vastustelehed on antud leheküljel. Teil on õigus paluda ametlikku inglisekeelset versiooni. 1

3 32 nd ICh Ülesanne 1 10 punkti aavuravivate omadustega ühendite süntees Shikoniin on punase värvusega ühend, mida leidub taime Lithospermum erythrorhizon juurtes. See taim kasvab Aasias. Selle taime juurte ekstrakti on rahvameditsiinis sajandeid kasutatud ja seda kasutatakse ka tänapäeval haavuparandava salvina. Shikonin 1-1 Mitu võimalikku stereoisomeeri on Shikoniinil? 1-2 Kas kõikidel Shikoniini stereoisomeeridel on sama sulamistäpp. Jah Ei Tehke X vastavasse kasti. Järgnev on osa Shikoniini süteesiteest: C 3 Reagent A Catalyst B C 3 Reagent C C 3 C 3 C 3 C Kirjutage reagendi A struktuurvalem. 1-4 Näidake milline on reagendi A korrektne IUPAC i nimi (märgi X vastavasse kasti). 2-Methyl-2-pentenoic chloride 1-Chloro-4-methyl-3-pentene 4-Methyl-3-pentenoic chloride 4-Methyl-3-pentene-1-ol 2-metüül-2-penteenhappe kloriid 1-kloro-4-metüül-3-penteen 4-metüül-3-penteenhappe kloriid 4-metüül-3-penteen-1-ool 2

4 4,4-Dimethyl-3-butenoyl chloride 4,4-dimetüül-3-butenoüülkloriid 1-5 Kirjutage reagendi C molekulvalem. Selleks, et saada enamefektiivsemaid ühendeid on sünteesitud arvukalt Shikoniini analooge. Üks reaktsiooniskeemidest on järgmine: Shikonin SCl 2 K in ethanol C Cl 4 C D E 1-6 Joonistage ühendi E struktuurvalem. 1-7 Mitu võimalikku stereoisomeeri on ühendil E. Ühe kasuliku Shikoniini analoogi sünteesi skeem on järgmine: C 3 C 3 Br 1. Mg in diethyl ether 2. C 2 3. Aqueous Cl F G C 3 C 3 C Br 5 C 3 C Joonistage ühendi D struktuurvalem. 1-9 Joonistage ühendi G struktuurvalem. 3

5 32 nd ICh Ülesanne 2 10 punkti Sild Taani ja Rootsi vahel 1. juulil 2000, avati ametlikult kombineeritud ühendus - tunnel ja sild Taani ja Rootsi vahel. See koosneb Kopenhagenist algavast tunnelist tehissaarele ja sillast, mis ühendab saart Malmöga Rootsis. Peamised kasutatud ehitusmaterjalid on betoon ja teras. Käesolev ülesanne käsitleb keemilisi reaktsioone, mis on seotud nende materjalide moodustumise ja lagunemisega. Betooni valmistatakse tsemendist, veest, liivast ja väikestest kividest. Tsement koosneb peamiselt kaltsiumisilikaadist ja kaltsiumaluminaadist, mis moodustub savi ja lubjakivi kuumutamisel ja jahvatamisel. Tsemendi valmistamise viimase astmena lisatakse väike kogus kipsi, CaS 4 2 2, et soodustada järgnevat betooni kõvenemist. Kõrgendatud temperatuuride kasutamisel lõppstaadiumis võib tekkida alljärgneva reaktsiooni kohaselt mittesoovitud hemihüdraat, CaS 4 ½ 2 : CaS (s) CaS 4 ½ 2 (s) + 1½ 2 (g) Järgnevaid termodünaamilisi andmeid kasutage temperatuuril 25ºC ja standardrõhul 1,00 bar Ühend /(kj mol 1 ) f S /(J K 1 mol 1 ) CaS (t) CaS 4 ½ 2 (t) (g) Gaasi konstant: R = J mol 1 K 1 = L bar mol 1 K 1 0 C = K. 2-1 Arvutage ( kj-des) 1.00 kg CaS (t) üleminekul CaS 4 ½ 2 (t)-ks. Kas see reaktsioon on ekso- või endotermiline? Tähista X-ga.: Endotermiline Eksotermiline 2-2 Arvutage vee tasakaaluline aururõhk (baarides) 25 C juures suletud anumas, mis sisaldab CaS (t), CaS 4 ½ 2 (t) ja 2 (g). 4

6 2-3 Arvutage süsteemi (mis on kirjeldatud ülesandes 2-2) temperatuur, mille juures vee tasakaaluline aururõhk on 1.00 bar. Eeldage, et ja S ei sõltu temperatuurist. Metallide korrosioon on seotud nende elektrokeemiliste reaktsioonidega. See leiab samuti aset rooste moodustumisel raua pinnal, kus tavaliselt esmased elektroodireaktsioonid on järgmised: (1) Fe(t) Fe 2+ (aq) + 2e (2) 2 (g) (v) + 4e 4 (aq) Konstrueeriti galvaanielement, milles need elektroodireaktsioonid toimuvad. Temperatuur on 25 ºC. Galvaanielemendi skeem on järgmine: Fe(t) Fe 2+ (aq) (aq), 2 (g) Pt(t) Elektroodide standardpotentsiaalid ( 25 ºC juures) on järgmised: Fe 2+ (aq) + 2e Fe(t) E = 0.44 V 2 (g) (v) + 4e 4 (aq) E = 0.40 V Nernsti võrrandi koefitsient on: Faraday konstant: F = C mol 1 R T ln10 / F = volt (25 ºC juures) 2-4 Arvutage selle elemendi standardne elektromotoorne jõud, E, 25 ºC juures. 5

7 2-5 Kirjutage elemendi tühjakslaadimisel standardtingimustes toimuva summaarse reaktsiooni võrrand. 2-6 Arvutage elemendi summaarse reaktsiooni tasakaalukonstant 25 C juures. 2-7 Ülaltoodud summaarsel reaktsioonil lasti standardtingimustel ja konstantse voolu juures (0.12 A) toimuda 24 tunni vältel. Arvutage Fe mass, mis 24 tunni jooksul muutus Fe 2+ -ks. Eeldatakse, et hapnikku ja vett on liias. 2-8 Arvutage elemendi E 25 C juures järgmiste tingimuste korral: [Fe 2+ ] = M, p parempoolses elktroodiruumis = 9.00, p( 2 ) = bar. 6

8 32 nd ICh Ülesanne 3 9 punkti Bioanorgaaniline keemia Cis-Diammiindikloroplatina(II) on ruuttasapinnaline (square planar) kompleks, mis on tähtis ravim teatud vähiliikide ravis. 3-1 Joonistage cis- ja trans-diammiindikloroplatina(ii) komplekside struktuur ja märkige milline nendest on cis- ja milline on trans-isomeer. Mitmetel ioonilistel ühenditel on samuti empiiriline valem Pt(N 3 ) 2 Cl Joonistage molekulivalemid kõikide võimalike iooniliste ühendite jaoks, kus iga ühend rahuldab järgmisi tingimusi: 1) empiiriline valem Pt(N 3 ) 2 Cl 2, 2) anioon ja katioon on diskreetne, monomeerne ruuttasapinnaline platina(ii) kompleks, 3) sisaldab ainult üht tüüpi katioone ja üht tüüpi anioone. Vastus peab selgelt näitama iga üksiku plaatina(ii) kompleksiosakese koostist igas ühendis. 3-3 Mitu 5d elektroni on platina(ii) ioonil? Valents d-orbitaalide energia lõhenemise diagrammi ruuttasapinnalise kompleksi korral võib vaadelda saaduna oktaeedrilisest kompleksist, milles metall-ligandi vastasmõju kaob kahe ligandi koordinatsiooni tõttu piki z- telge. Samas sidemed nelja järelejäänud ligandiga (mis koordineeruvad piki x ja y telge) muutuvad tugevamaks. 3-4 Milline viiest 5d orbitaalist omab üldjuhul kõrgemat energiat (st oleks nagu täidetud elektronidega) ruuttasapinnalise Pt(II) kompleksi korral? 7

9 Serum transferrin (lühendatult: Tf) on monomeerne proteiin, mille peamiseks ülesandeks on inimkehas raud(iii) transport. Iga transferriini molekul võib siduda kuni kaks raud(iii)iooni astmeliste üldiste sidumiskonstantidega K 1 ja K 2 bioloogilistes tingimustes ( kuid 25 C juures) mis vastavad reaktsioonidele: Fe III + Tf (Fe III )Tf Fe III + (Fe III )Tf (Fe III ) 2 Tf K 1 = M 1 K 2 = M 1 Kahte rauda sisaldav proteiinis, (Fe III ) 2 Tf, on kaks raud(iii) iooni seotud kahte samasugusesse, kuid mitte identsesse, kohta ja kaks võimalikku monoraudproteiini, (Fe III )Tf, võib tähistada järgmiselt: {Fe III. Tf} ja {Tf. Fe III }. Nende suhteline sisaldus tasakaaluolekus on määratud konstandiga K = [{Tf. Fe III }][{Fe III. Tf}] 1 = Arvutage kahe konstandi K 1 = [{Fe III. Tf}][Fe III ] 1 [Tf] 1 ja K 1 = [{Tf. Fe III }][Fe III ] 1 [Tf] 1 väärtused, mis vastavalt vastavad transferriini mõlema monoraud-vormi moodustumisele. 3-6 Arvutage kahe konstandi K 2 = [(Fe III ) 2 Tf][Fe III ] 1 [{Fe III. Tf}] 1 ja K 2 = [(Fe III ) 2 Tf][Fe III ] 1 [{Tf. Fe III }] 1 väärtused, vastavalt, mis vastavad diraud-transferriini moodustumisele mõlemast monoraud-vormist. 8

10 Raud (III) ioon on igas sidumiskohas ümbritsetud erinevate ligandide kuue doonoraatomiga. Seega, on karbonaataniooni kaks hapnikuaatomit koordineeritud metallile ja järgnevad, proteiini primaarstruktuurist pärinevad aminohappe kõrvalahelad koordineeruvad samuti raud(iii) iooni juurde, igaüks ühe potentsiaalse doonoraatomiga: üks aspartaat, üks histidiin ja kaks türosiinijääki. 3-7 Milline on hapniku doonoraatomite koguarv, mis ümbritsevad 6-koordinaatset raud(iii) iooni transferriinis? 9

11 32 nd ICh Ülesanne 4 Looduslikult esinev ühend Looduslikult esineval ühendil A, mis sisaldab ainult C, ja on järgmine elementide massiprotsendiline sisaldus, C: 63.2 %, : 5.3%, : 31.5%. 4-1 Tuletage ühendi A empiiriline valem. Joonisel 1 on toodud ühendi A massispekter. Joonis Milline on ühendi A molekuli valem? Ühendi A lahust eetris loksutatakse Na vesilahusega. Pärast seda ühendit A eetrifaasi ei jää. Ühendi A teist eetrilahust loksutatakse NaC 3 vesilahusega. A jääb eetrifaasi. 10

12 4-3 Millisesse järgnevasse ühenditeklassi A kuulub vastavalt nendele eksperimentidele? Tähista õige vastus X. alkohol fenool aldehüüd ketoon hape ester eeter Ühend annab hõbepeegli reaktsiooni Tollensi reagendiga (Ag(N 3 ) 2 + ). 4-4 Millise järgneva funktsionaalrühma olemasolule ühendis A see viitab? Märgi X-ga. üdroksü-rühm alkoholis Karbonüül-rühm aldehüüdis Karboksüülrühm üdroksü-rühm fenoolis Karbonüül-rühm ketoonis ester-rühm Alkoksü-rühm eetris Joonis 2a 11

13 Ühendi A 1 NMR spekter, mõõdetud 300 Mz on toodud joonisel 2a (solvent CDCl 3 (7.27 ppm), võrdlusaine tetrametüülsilaan). Signaalid 3.9, 6.3 ja 9.8 ppm juures on singletid. Joonis 2b on piirkonna ppm suurendus. Valitud keemiliste nihete ja interaktsioonikonstantide väärtused on toodud Tabelis 1. Joonis 2b Signaal 6.3 ppm juures kaob kui lisada tilk D Millisele järgnevale protsessile see viitab? Märgi X-ga. Süsinikuga seotud vesiniku vahetus apnikuga seotud vesiniku vahetus Lahjenemise efekt üdrolüüs 12

14 Sama signaal nihkub lahjendamisel madalamate ppm väärtuste poole kui lahjendada CDCl 3 -ga. 4-6 Millisele järgnevale protsessile see viitab? Näita õiged vastused (rohkem kui üks). Vesiniksideme tugevnemine Vesiniksideme nõrgenemine Molekulidevaheline vesinikside Molekulisisene vesinikside Vesiniksideme puudumine 4-7 Joonistage ühendi A neli võimalikku struktuurvalemit, mis põhinevad ülaltoodud informatsioonil. 4-8 Joonistage fragmentide struktuurvalemid, mille kadumise järel oleksid vastavad piigid massispektris 137 ja 123 massühiku juures. 4-9 Kahel isomeeril on madalam pk a väärtus kui teistel. Kirjutage kahe madalama pk a väärtusega isomeeri valemid. 13

15 Tabel 1 1 Keemilised nihked δ Süsinikuga seotud vesinikud Metüül C 3 C C 3 C= C 3 R C 3 CR ppm ppm ppm ppm Metüleen C 2 C C 2 C= C 2 R C 2 CR ppm ppm ppm ppm Metiin C ppm sõltuvalt asendajast. Üldiselt kõrgemad kui metüüli ja metüleeni korral Alkeen ppm sõltuvalt asendajast Aldehüüd R-C 9-10 ppm apnikuga seotud vesinikud Aloholid R ppm Fenoolid Ar ppm Karboksüülhapped RC ppm Valitud spin-spin vastasmõju konstandid Alkaаnid (vaba pöörlemine) Alkeenid Aromaatsed ühendid -C-C- vicinaalne trans cis geminal ortho meta para 6-8 z z 6-12 z 0-3 z 6-10 z 1 4 z 0 2 z 14

16 32 nd ICh Ülesanne 5 10 punkti Proteiin ja DNA DNA on ülesehitatud 2 -deoksü-nukleotiididest, mis sisaldavad aluseid: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). 2 -deoksü-nukleotiid-5 -trifosfaatide molaarmassid on toodud tabelis 2: Tabel 2 dntp Molaarmass (g mol 1 ) datp 487 dgtp 503 dctp 464 dttp Arvutage molaarmass kaksikspiraalse DNA fragmendi jaoks, mis koosneb 1000 aluspaarist nelja aluse ühtlase jaotuse korral. Seda DNA fragmenti võib eraldada ja kloonida kasutades PCR meetodit (polymerase chain reaction), mille puhul termiliselt stabiilne DNA polümeraas-ensüüm kordistab tsüklilises protsessis spetsiifilise DNA osa molekulide arvu. ptimaalsetes tingimustes igas tsüklis kaksikspiraalse DNA arv kahekordistub. Teostage 30 tsüklit kasutades PCR meetodit, lähtudes ühest kaksikspiraalsest DNA molekulist. 5-2 Arvutage selle eksperimendiga saadud DNA ligikaudne mass. 15

17 Bakteri-viirus T4 ensüüm - polünukleotiidkinaas (PNK) katalüüsib terminaalse ATP fosfaadi (γ-ortofosfaat) ülekannet 5'-hüdroksüülterminaalse ribo- ja deoksüribonukleotiididele: N 2 N N Pγ Pβ Pα C 2 N N + ATP C 2 DNA Base Pβ Pα C 2 N N N 2 N N + P C 2 Base ADP 5'-P-DNA PNK kasutatakse harilikult, et märgistada DNA-d radioaktiivse fosfori isotoobi 32 P-ga 5 -otsas kasutades ATP milles γ-p (kõige välimine fosforiaatomitest) on asendatud 32 P-ga. 32 P hulka ja seega ka märgistatud DNA-d võib mõõta. 10 µl lahust, mis sisaldab kasikspiraalset DNA-d on märgistatud 100%-liselt [γ- 32 P]ATP-ga PNK abil. 37 päeva tagasi mõõdetud [γ- 32 P]ATP eriaktiivsus oli 10 Ci/mmol või Bq/mmol. 32 P poolestusaeg on 14.2 päeva, ja lagunemisel eralduvad β-osakesed. Märgistatud DNA kiirgab nüüd β-osakest/s. 5-3 Arvutage DNA lahuse kontsentratsioon. Eksperimendis kus PNK inkubeeritakse [γ- 32 P]ATP-ga ja monospiraalse (single stranded) DNA-ga, võib reaktsiooni toimumist kontrollida märgistatud DNA eraldamise ja β-osakeste emissiooni mõõtmise teel. Kasutades selliseid mõõtmisi 1 ml uuritava seguga leiti, et märgistuse ulatus on 9 nmol DNA/min. PNK katalüütiline kiiruskonstant on 0.05 s 1 ja molaarmass on g mol Arvutage PNK kontsentratsioon uuritavas segus (mg/ml). 16

18 Aromaatsed aminohapped, trüptofaan, türosiin ja fenüülalaniin neelavad UV kiirgust 240 nm ja 300 nm vahemikus. Proteiinides, mis sisaldavad mitut aromaatset aminohapet, summaarne molaarne neelduvus aminohappe kohta Σε aminohape, on ligikaudu võrdne proteiini molaarse neelduvusega, ε proteiin. Türosiini, trüptofaani ja fenüülalaniini molaarne neelduvus, ε aminohape 280 nm juures on vastavalt 1400 M 1 cm 1, 5600 M 1 cm 1 ja 5 M 1 cm µm PNK lahuse neelduvus on nm juures ja 1.00 cm valguse teepikkuse korral. PNK aminohapete järjestus sisaldab 14 türosiini ja 9 fenüülalaniini. 5-5 Arvutage trüptofaani jääkide arv PNK molekulis. 17

19 32 nd ICh Ülesanne 6 10 punkti Kare vesi Taanis koosneb põhjakiht peamiselt lubjakivist. Kontakteerudes süsihappegaasi sisaldava põhjaveega osa kaltsiumkarbonaati lahustub kaltsiumvesinikkarbonaadina. Selle tulemusena on selline põhjavesi kare ja kasutades seda kraaniveena põhjustab kõrge kaltsiumvesinikkarbonaadi sisaldus probleeme, mis on seotud kaltsiumkarbonaadi sadenemisega, näiteks köögi ja vannitoaseadmetes. Süsinikdioksiid, C 2, on vesilahuses kaheprootoniline hape, mille pk a -väärtused 0 C juures on: C 2 (aq) + 2 (l) C 3 (aq) + + (aq) pk a1 = C 3 (aq) C 2 3 (aq) + + (aq) pk a2 = Kõikide järgnevate probleemide korral võib C 2 lahustumisest tingitud ruumalamuutused jätta arvestamata. Temperatuuriks võetakse 0 C. 6-1 Süsinikdioksiidi küllastatud vesilahuse kontsentratsioon süsinikdioksiidi partsiaalrõhul 1.00 bar on M. Arvutage gaasilise süsinikdioksiidi ruumala, mis võib lahustuda ühes liitris vees nende tingimuste korral. Gaasikonstant on R = J mol 1 K 1 = L bar mol 1 K 1 L 6-2 Arvutage vesinikioonide tasakaaluline kontsentratsioon ja C 2 tasakaaluline kontsentratsioon lahuses, mis on küllastatud süsinikdioksiidiga selle partsiaalrõhul 1.00 bar. 6-3 Arvutage vesinikioonide tasakaaluline kontsentratsioon süsinikdioksiidiga 1.00 bar partsiaalrõhul küllastatud M naatriumvesinikkarbonaadi vesilahuses. 18

20 6-4 Arvutage vesinikioonide tasakaaluline kontsentratsioon süsinikdioksiidiga 1.00 bar partsiaalrõhul küllastatud M naatriumkarbonaadi vesilahuses. Vee dissotsiatsiooni mõju võib arvestamata jätta. 6-5 Kaltsiumkarbonaadi lahustuvus vees 0 C juures on g 100 ml vees. Arvutage kaltsiumioonide kontsentratsioon kaltsiumkarbonaadiga küllastatud vees. Taani kare põhjavesi on moodustunud vee kokkupuutel aluspõhja lubjakiviga, mis reageerib põhjavees lahustunud süsinikdioksiidiga vastavalt tasakaalu võrrandile: CaC 3 (t) + C 2 (aq) + 2 (v) Ca 2+ (aq) + 2 C 3 (aq) Selle reaktsiooni tasakaalukonstant 0 C juures on K= M Arvutage kaltsiumioonide kontsentratsioon vees, mis on tasakaalus kaltsiumkarbonaadiga ja atmosfääriga, kus C 2 partsiaalrõhk on 1.00 bar M kaltsiumhüdroksiidi vesilahus on küllastatud süsinikdioksiidiga selle partsiaalrõhul 1.00 bar. Arvutage kaltsiumioonide kontsentratsioon lahuses, võttes arvesse ülal punktis 6-6 toodud tasakaaluvõrrandit. 19

21 6-8 Enne küllastamist süsinikdioksiidiga (partsiaalrõhul 1.00 bar) lahjendatakse punktis 6-7 mainitud kaltsiumhüdroksiidi lahust veega kahekordse ruumalani. Arvutage kaltsiumioonide kontsentratsioon C 2 -ga küllastamisel saadud lahuses. 6-9 Arvutage ülalsaadud andmetest kaltsiumkarbonaadi lahustuvuskorrutis. 20

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud

Διαβάστε περισσότερα

2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass

2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass 2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass 1. Justus von Liebig sündis 1803. aastal Saksamaal. Koolist visati ta paugutamise pärast välja, mille järel asus tööle apteekri abina. Kui

Διαβάστε περισσότερα

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 1. Andresele anti analüüsiks kolm tahket metalli, millest kaks olid väliselt väga sarnased, kolmas oli pisut tuhmim. Andres leidis, et antud

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus. 44 th IChO Teoreetiline voor. Ametlikeesti keelne version.

Sissejuhatus. 44 th IChO Teoreetiline voor. Ametlikeesti keelne version. Sissejuhatus Kirjutage oma nimi ja kood igale vihiku leheküljele. Teoreeiline voor koosneb 8 ülesandest ja perioodilisustabelist, kokku 49 leheküljel. Teoreetilise vooru lahendamiseks on aega 5 tundi.

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass

2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Meie keha valgud koosnevad aminohapetest, Aminohape R- rühm mida ühendavad peptiidsidemed. Peptiidside Glütsiin -H tekib ühe aminohappe karboksüülrühma

Διαβάστε περισσότερα

2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass

2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Ained A on oksiidid. Tuntud metalli X võib saada vedelal kujul, kui süüdata segu, mis koosneb metalli Y ja musta oksiidi A pulbritest, kõrvalsaadusena

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

b) Täpne arvutus (aktiivsete kontsentratsioonide kaudu) ph arvutused I tugevad happed ja alused

b) Täpne arvutus (aktiivsete kontsentratsioonide kaudu) ph arvutused I tugevad happed ja alused ph arvutused I tugevad happed ja alused Tugevad happed: HCl, HBr, HI, (NB! HF on nõrk hape) HNO 3, H 2SO 4, H 2SeO 4, HClO 4, HClO 3, HBrO 4, HBrO 3, HMnO 4, H 2MnO 4 Tugevad alused: NaOH, OH, LiOH, Ba(OH)

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)

=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon) KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu 6. oktoober 2018 1. a) 1 p iga õige ühendi eest. (4) b) Võrrandist ():

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass 217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I LAHUSED Natalia Nekrassova Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 LAHUSED Looduses ja tehnikas lahused omavad suurt tähtsust. Taimed omandavad

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

24. Balti keemiaolümpiaad. Teooriavoor. 9. aprill 2016 Tartu, Eesti

24. Balti keemiaolümpiaad. Teooriavoor. 9. aprill 2016 Tartu, Eesti 24. Balti keemiaolümpiaad Teooriavoor 9. aprill 2016 Tartu, Eesti Juhised Kirjutage oma nimi ja kood igale lehele. Teil on ülesannete lahendamiseks 5 tundi. Alustage alles siis, kui on antud START märguanne.

Διαβάστε περισσότερα

HAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST

HAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST HAPNIKUTABE INHIBEEIMISE TEST 1. LAHUSED JA KEMIKAALID 1.1 Üldised põhimõtted Lahuste valmistamiseks kasutada analüütiliselt puhtaid kemikaale. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

gaas-tahke Lahustumisprotsess:

gaas-tahke Lahustumisprotsess: 5. LAHUSED Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas gaas-vedelik gaas-tahke

Διαβάστε περισσότερα

Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused

Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused rgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused 1. SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) I osa 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem C C C C C C 4. a) b) c) 5. a) b) c) C C C C C C C C C C C C C C C

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

IChO 2014, ülesanne 4

IChO 2014, ülesanne 4 IChO 2014, ülesanne 4 Zeise sool, K[PtCl3C2H4], oli üks esimesi metallorgaanilisi ühendeid. Kopenhaageni ülikooli professor W. C. Zeise valmistas selle ühendi lisades PtCl4-le keevas etanoolis kaaliumkloriidi

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja. klass) 8. november 2. a.. a) X C, vingugaas, Q Cl 2, Z CCl 2, fosgeen b) Z on õhust raskem, sest Q on õhust raskem, Z molekulmass on aga

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

CaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide

CaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide 3. KEEMILINE TERMODÜNAAMIKA Keemiline termodünaamika uurib erinevate energiavormide vastastikuseid üleminekuid keemilistes ja füüsikalistes protsessides. 3.1. Soojuslikud muutused keemilistes reaktsioonides

Διαβάστε περισσότερα

( ) ( ) 2008/2009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass

( ) ( ) 2008/2009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass 008/009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) ρ ( A ) = 5,5 ρ( ) ( A ) = ( A ) = 5,5 ( ) = 5,5 g/mol = 7g/mol ( A) = = A, kloor / V 5,5 / V m m r 7/ 5,5 b) X Fe, raud A, kloor

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 15. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 15. november a. . a) A mutant E.coli B β galaktosidaas C allolaktoos D laktoos b) N = 2 aatomit Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 0. klass) 5. november 200. a. molekulis 6 prootonit + aatomit

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016 Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus

Διαβάστε περισσότερα

ELUKS OLULISED SÜSINIKÜHENDID

ELUKS OLULISED SÜSINIKÜHENDID Koostanud: Martin Saar 2012 Ülesanne nr 1 A. Katt, Saar Keemia töövihik 9. klassile Sahhariide nimetatakse ka süsivesikuteks (vene keeles углево ды, saksa keeles Kohlenhydrate, inglise keeles carbohydrate).

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α = KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid. KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks

Διαβάστε περισσότερα

TMR praktikum. Teooria: Aatomituuma varjestatus

TMR praktikum. Teooria: Aatomituuma varjestatus TMR praktikum Praktikum toimub 2-l praktikumipäeval ning koosneb kahest tööst. Tööde eesmärk on ühendite TMR spektrite interpreteerimine ning ainete identifitseerimine nii struktuurvalemi kui brutovalemi

Διαβάστε περισσότερα

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid. KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III KEEMILINE TASAKAAL Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 007 KEEMILINE TASAKAAL 1. Keemilise tasakaalu mõiste. Tasakaalu mõiste on laialt

Διαβάστε περισσότερα

ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI

ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI Käesolev õppevahend on koostatud mitmete varem väljaantud kõrgkooli õpikute abil ja on mõeldud Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala üliõpilastele õppeaine RAKENDUSKEEMIA

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on

Διαβάστε περισσότερα

Keemiliste elementide perioodilisustabel

Keemiliste elementide perioodilisustabel Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O 2, Si, H 2 ) (HCl) (KOH) (Na 2 SO 4 ) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO 2, CO 2,

Διαβάστε περισσότερα

Sirgete varraste vääne

Sirgete varraste vääne 1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3

Διαβάστε περισσότερα

,millest avaldub 21) 23)

,millest avaldub 21) 23) II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜHIKANALÜÜS II Füüsikalise Suuruse Dimensioon Füüsikalise suuruse dimensioon on avaldis astmes üksikliikme kujul, mis koosneb erinevates astmetes põhisuuruste sümbolite

Διαβάστε περισσότερα

1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.

1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust. Kaorimeetriised mõõtmised LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 KALORIMEETRILISED MÕÕTMISED TÖÖ EESMÄRGID 1. Õppida tundma aorimeetriiste mõõtmiste põhimõtteid ja aorimeetri ehitust. 2. Määrata jää suamissoojus aorimeetriise

Διαβάστε περισσότερα

Et mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!

Et mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada! EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

Hübridisatsioonitehnikad ja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)

Hübridisatsioonitehnikad ja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) Hübridisatsioonitehnikad ja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) Kahe erineva päritoluga komplementaarse nukleiinhappe üksikahela kokkusegamisel toimub nendevaheline hübridisatsioon, mille käigus nende nukleiinhapete

Διαβάστε περισσότερα

T~oestatavalt korrektne transleerimine

T~oestatavalt korrektne transleerimine T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:

Διαβάστε περισσότερα

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom. Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

; y ) vektori lõpppunkt, siis

; y ) vektori lõpppunkt, siis III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf

Διαβάστε περισσότερα

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos

p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.

Διαβάστε περισσότερα

5. a) ρ (g/cm 3 ) = 0,119 = 11,9% 12% 2 p

5. a) ρ (g/cm 3 ) = 0,119 = 11,9% 12% 2 p 201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass Ülesannete lahendused 1. a) Alumiinium 1 p b) Broom 1 p c) Füüsikalised nähtused: muna vahustamine; sahharoosi lahustumine; katseklaasi purunemine,

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin)

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin) Pakendi infoleht: teave kasutajale Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin) Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Διαβάστε περισσότερα

REAKTSIOONIKINEETIKA

REAKTSIOONIKINEETIKA TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE II REAKTSIOONIKINEETIKA Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 REAKTSIOONIKINEETIKA. Keemilise reatsiooni võrrand, tema võimalused ja

Διαβάστε περισσότερα

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016 KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me

Διαβάστε περισσότερα

[0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/ suhtes, mis esitati 11. detsembril 2002.

[0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/ suhtes, mis esitati 11. detsembril 2002. SEOTUD PATENDITAOTLUSED [0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/432 49 suhtes, mis esitati 11. detsembril 02. LEIUTISE TAUST [0002] Entekaviir, [1S-(1α, 3α,

Διαβάστε περισσότερα

ORGAANILINE KEEMIA I osa

ORGAANILINE KEEMIA I osa ORGAANILINE KEEMIA I osa (Pildiallikas: http://www.indigo.com/models/gphmodel/molymod-d-glucose.jpg ) 1. SISSEJUHATUS Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja

Διαβάστε περισσότερα

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM FÜÜSIKA 16. JUUNI Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: MEELESPEA

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM FÜÜSIKA 16. JUUNI Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: MEELESPEA Punkte Eksamihinne Aastahinne FÜÜSIKA 16. JUUNI 2004 Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: Poiss Tüdruk Punktide arv ülesandeti 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 3p

Διαβάστε περισσότερα

Molekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena.

Molekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena. 2. AGREGAATOLEKUD Intramolekulaarsed jõud - tugevatoimelised jõud aatomite vahel molekulides - keemiline side. Nendega on seotud ainete keemilised omadused Intermolekulaarsed jõud - nõrgad elektrostaatilised

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜLESANDED JA LAHENDUSED Ülesanne 1 Ülesanne Ülesanne Vana münt diameetria, cm ja paksusea,0 mm on tehtud puhtast kullast (ρ = 1900 k m ). Kulla hind on 410$ ühe untsi eest

Διαβάστε περισσότερα

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad 6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline

Διαβάστε περισσότερα

Fotosüntees. Peatükk 3.

Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosünteesiprotsess on keerulisem kui lihtne üldvõrrand, sest valguse energiat ei saa otse H 2 O seose-elektronidele anda ja neid otse CO 2 -le üle kanda. Seetõttu vaadeldakse

Διαβάστε περισσότερα

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed

Διαβάστε περισσότερα

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010 KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me

Διαβάστε περισσότερα

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ET Kasutusjuhend 2 EL Οδηγίες Χρήσης 17 HU Használati útmutató 34 LV Lietošanas instrukcija 50 Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ZWG 6120K Sisukord Ohutusinfo _ 2 Ohutusjuhised _ 3 Jäätmekäitlus

Διαβάστε περισσότερα

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest

Διαβάστε περισσότερα

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase

Διαβάστε περισσότερα

2.1. Jõud ja pinged 2-2

2.1. Jõud ja pinged 2-2 1 Peatükk 2 Pinge 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.

Διαβάστε περισσότερα