SÕLE tn 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT

EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Laki 12, 10621 Tallinn Tel 664 6730; faks 664 6767 e-post admin@estkonsult.ee MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis MTR EO10410360-0001 20.02.2003 Omanikujärelevalve Tegevusluba nr. 035/067/08204/12003 Sildade projekteerimine ja sillaprojektide ekspertiis 08.02.2012 Töö nr B328 Projekti tellija: Ehitise aadress: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET Sõle 40a, Tallinn, Harjumaa SÕLE tn 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT PÕHIPROJEKT Ehituskonstruktsioonid KÖIDE IV KAUST 1 Ahti Lääne projekteerimisjuht Ilona Taimur projektijuht Tallinn märts 2014

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 2/62 PROJEKTI KOOSTAJAD Ehituskonstruktsioonid EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Laki 12-A207, 10621 Tallinn Tel 664 6730, faks 664 6767 e-post admin@estkonsult.ee ekspert projektijuht projekteerija projekteerija projekteerija tehnik tehnik tehnik Heiki Meos Riho Joala Ilona Taimur Kätlin Millberg Andrus Kuusk Annela Reinas Martti Salm Malle Pant

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 3/62 SISUKORD Projekti koostajad...2 1 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise lähteandmed...7 1.1 Hoone üldiseloomustus...7 1.2 Projekteerimistöö piiritlus...8 1.3 Alusdokumendid...9 1.3.1 Projekteerimise lähteandmed...9 1.3.2 Ehitusuuringud...9 1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja normid...10 2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele...13 2.1 Hoone eluiga / EVS-EN 1990:2002...13 2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass...13 2.3 Teostusklass ja järelevalvetase...13 2.4 Kvaliteedi-ja tolerantsiklass...13 2.5 Normatiivsed koormused...13 2.5.1 Kasuskoormused / EVS-EN 1991-1-1:2002...13 2.5.2 Lumekoormus / EVS-EN 1991-1-3:2006...14 2.5.3 Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4:2005...14 2.5.4 Omakaalukoormused / EVS-EN 1991-1-1:2002...15 2.5.5 Koormuste tähtsamad osavarutegurid ja koormuskombinatsioonid / EVS-EN 1990:2002...15 2.6 Välispiirete maksimaalne soojajuhtivus / EVS 837-1:2003...15 2.7 Piirete helipidavus / EVS 842:2003...15 2.8 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus / EVS 812-7:2008...15 2.9 Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid...16 2.9.1 Betoonkonstruktsioonid / EVS-EN 206-1:2007...16 2.9.2 Teraskonstruktsioonid / EVS-EN ISO 12944 (1-8)...17 3 Ehitusgeoloogia...18 3.1 Üldist...18 3.2 Ehitusgeoloogilised tingimused...19 3.2.1 Geoloogiline lõige ja pinnaste geotehnilised omadused...19 3.2.2 Pinnasevesi...21 3.3 Lähteandmed projekteerimiseks...21

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 4/62 3.3.1 Vundeerimistingimused...21 3.3.2 Pinnaseomaduste normväärtused...22 3.3.3 Spordikeskuse välisrajatiste ala...22 4 Hoone konstruktsioonid...23 4.1 Hoone kandeskelett...23 4.1.1 Hoone üldjäikus...23 4.2 Maa-alused konstruktsioonid...23 4.2.1 Vundament...23 4.2.2 Rostvärgid...23 4.2.3 Keldriseinad ja soklid...23 4.2.4 Ujula...24 4.2.5 Põrand pinnasel...24 4.2.6 Kanalid põrandas...25 4.2.7 Muud vundamendid ja põrandad...25 4.3 Maapealsed konstruktsioonid...25 4.3.1 Kandekarkass...25 4.3.2 Kandeseinad...26 4.3.3 Postid...27 4.3.4 Talad...27 4.3.5 Vahelaed...28 4.3.6 Katuslaed...28 4.3.7 Katusekatetele esitatavad nõuded ET-2 0506-0675 põhjal...29 4.3.8 Sise-ja välistrepid ning kaldteed...30 4.3.9 Põhilised piirdekonstruktsioonid...30 4.3.10 Välisseinad...30 4.3.11 Välistasapinnad...31 4.3.12 Mittekandvad siseseinad...31 4.4 Muud konstruktsioonid...31 4.4.1 Jalgrattahoidla...31 4.4.2 Prügimaja...32 4.4.3 Pneumohall...32 4.5 Lisad...32 5 Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide seletuskiri...33 5.1 Järgitavad normid ja nõuded...33 5.2 Tarindid ja materjalid...33

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 5/62 5.2.1 Üldist...33 5.2.2 Betoontarindite keskkonnatingimused...34 5.2.3 Tolerantsid...35 5.2.4 Betoonpinnad...35 5.2.5 Töövuugid...38 5.2.6 Nõuded materjalidele...38 5.2.7 Sarrus...39 5.2.8 Raketis...40 5.2.9 Betoneerimise järeltööd...41 5.3 Monteeritavad raudbetoon-konstruktsioonid (raudbetoon-tooted, raud-betoon-elemendid)...41 5.3.1 Toodete projekteerimine...42 5.3.2 Toodete valmistamine...43 5.3.3 Nõuded materjalidele...43 5.3.4 Soklipaneelid...46 5.3.5 Trepimarsid...46 5.3.6 Esitatavad nõuded...46 5.3.7 Kvaliteedi kontroll...48 5.3.8 Toodangu väljastamine...49 5.3.9 Elementide paigaldus...50 5.3.10 Täiendavad tööd ja vastuvõtmine...51 6 Teraskonstruktsioonide seletuskiri...53 6.1 Järgitavad normid ja nõuded...53 6.2 Tarindid ja materjalid...54 6.2.1 Konstruktsiooniteras...54 6.2.2 Kinnituselemendid...54 6.2.3 Keevised...55 6.3 Toodete projekteerimine...55 6.4 Toodete valmistamine...56 6.4.1 Elementide markeerimine...56 6.4.2 Pinnatöötlus...56 6.4.3 Keevised...56 6.4.4 Valmistamise tolerantsid...57 6.4.5 Kontroll tehases...57 6.4.6 Toodete juurde kuuluv dokumentatsioon...57 6.4.7 Transport ja ladustamine...58

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 6/62 6.4.8 Paigaldamine...58 6.4.9 Poltühendused...58 6.4.10 Koostetolerantsid...59 6.4.11 Kontroll ehitusplatsil...59 7 Puitkonstruktsioonide seletuskiri...60 7.1 Järgitavad seadused, normid, reeglid ja nõuded...60 7.2 Tööde määr...60 7.3 Projekteerimine...61 7.4 Materjalid...61 7.5 Toodete valmistamine...61 7.6 Transport, ladustamine ja paigaldus...62

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 7/62 1 EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE LÄHTE- ANDMED 1.1 Hoone üldiseloomustus Järgnev seletuskiri iseloomustab Sõle tn 40a, Tallinnasse kavandatava spordikompleksi hoonet. Sõle tn 40a krundile projekteeritakse pallimängu- ja harjutussaale ning ujulat ja olmeruume sisaldav spordihoone vaba aja veetmiseks. Projekteeritav hoone tuleb ~14 m kõrgune, hoone ujula tiiba on kavandatud maa-alune korrus maksimaalse sügavusega ~5,7 m. Spordikompleks on L-kujuline, tiibade kogupikkused on ~88,1 m ja ~73 m, laiused vastavalt ~28 m ja ~34,2 m. Hoone võib konstruktiivselt jagada kolmeks osaks. Üks hooneosa on ujula monoliitsetest raudbetoonkonstruktsioonidest keldriga, üleval liimpuitraamidest karkass ja kergkonstruktsioonist katus. Teine hooneosa on ühekorruseline pealvaatajate tribüünidega spordisaal puhta kõrgusega ~12,5 m ja kandva raudbetoonkarkassiga tehases valmistatavatest ja paigale monteeritavatest raudbetoonelementidest (nt postidest, riividest, katuse HTT-paneelidest, välisseina paneelidest jm). Kolmas osa ühendab kaht eelmist ja on kavandatud nii monoliitsest raudbetoonist kui ka monteeritavatest elementidest. Selles osas paiknevad olme- ja abiruumid ning väiksemad spordisaalid koos tehnoruumidega. Peamiselt on hoone ühekorruseline, ainult ujula osas on keldrikorrus ja kolmandas osas on vahetasandid, mis moodustavad kolm korrust garderoobide, saalide, ametiruumide ja tehniliste ruumide jaoks. Esimese osa katus on ühekaldeline, sisemise vihmaveeäravooluga. Teise ja kolmanda osa katus on kahekaldeline, samuti sisemise äravooluga. Kalded antakse kandvate konstruktsioonidega (liimpuitraamide erinevate kõrgustega, HTT-paneelidega) ja katuse konstruktsiooniga). Keerulisemad kohad hoones on konsoolsed osad sisemiste rõdude ja varjualuste moodustamiseks ning suuremad saalide ruumid teisel korrusel. Nende osade kandmiseks on projekteeritud monoliitsed raudbetoonseinad ja terassõrestikud. Hoone on kavandatud toetada vaivundamendile. Keskne evakuatsioonitrepikoda on lahendatud monteeritavas raudbetoonkonstruktsioonis. Hoonesse on ette nähtud raudbetoonkonstruktsioonist liftišaht. Varikatuseid hoone küljes pole. Varjualuseid tribüünide ja sissekäikude jaoks moodustatakse hoone väljaulatuvate konsoolsete osadega. Eraldi hoonest asuvad territooriumil veel prügimaja ja jalgrattahoidla. Need lahendatakse puit- ja liimpuitkarkassiga terasest ühenduselementidel ning raudbetoonkonstruktsioonidest

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 8/62 plaatvundamentidel. Nimetatud ehitised on ühekorruselised, plaanimõõtudega 10,0 x 3,6 m ja 5,9 x 5,4 m ning kõrgustega vastavalt 3,2 m ja 3,1 m. 1.2 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et ehitajal on tööks vastavad oskused ja kogemused; tööde teostamise käigus tagatakse nõuetele vastav järelevalve ja kvaliteedikontroll; kasutatakse vastavates teostusstandardites, viidatud dokumentides ja/või tootekirjelduste spetsifitseeritud ehitusmaterjale ja -tooteid; konstruktsioone hooldatakse nõuetele vastavalt; konstruktsioone ekspluateeritakse vastavalt projektis kirjeldatud eeldustele ja tingimustele. Konstruktsioonid projekteeritakse ja ehitatakse nii, et: need taluvad ettenähtud kasutusea jooksul kõiki ehituse ja kasutusea jooksul esineda võivaid koormusi ja mõjureid ning püsivad ettenähtud otstarbeks kasutuskõlblikena; neil on nõuetekohane kandevõime, kasutuskõlblikus ja kestvus; tulekahju korral säilitavad konstruktsioonid kandevõime nõutud ajavahemiku jooksul (EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007; EVS-EN 1993-1-2:2006+NA:2007); nende kahjustused plahvatuse, löögi, inimlike vigade vms tagajärjel poleks ebaproportsionaalselt suured võrreldes põhiotstarbega. Konstruktsioonide nõutav töökindlus tagatakse standarditele EVS-EN 1990... EVS-EN 1999 vastava projekteerimisega, nõuetele vastava ehitustööga ja kvaliteedijuhtimise abinõudega. Projektis määratud mõõtmeid tuleb kasutada normväärtustena. Hoone projekteeritakse vastavalt Eesti projekteerimisnormidele, eelnormidele ja standarditele. Projekteerimisalas, kus vastavad Eesti normid puuduvad või on mittetäielikud, kasutatakse kehtivaid Soome norme. Tellijal ei ole kandekonstruktsioonidele erinõudeid. Vajadusel kirjutatakse töö käigus ehitajale normide kohta selgitusi ja tehakse väljavõtteid. Käesolev seletuskiri moodustab konstruktsioonijoonistega ühtse terviku. Vastuolu korral seletuskirja ja jooniste vahel informeerida sellest projekteerijat ja koos temaga kontrollida andmete õigsust.

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 9/62 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Projekteerimise lähteandmed Käesoleva töö koostamisel on aluseks võetud: Aadressile Sõle tn 40a, Tallinnasse kavandatud spordikeskuse eskiisprojekt ja eelprojekt: ARHITEKTUUR Kadarik Tüür Arhitektid OÜ Registrikood 1201876 Mere pst 8, 10111 Tallinn Tel. 660 2225 info@kta.ee Spordikeskuse ehituskonstruktsioonide eelprojekt: EHITUSKONSTRUKTSIOONID EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Värvi 5/ Laki 12, 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 admin@estkonsult.ee 1.3.2 Ehitusuuringud Ehitusgeoloogiauuring Sõle tn 40a krundile kavandatava spordikompleksi projekteerimiseks tehti OÜ Projektipea tellimisel (töö nr GL13043): GEOLOOGIA OÜ Reaalprojekt Registrikood 10765904 Vaksali 17, 71020, Viljandi Tel. 608 1100, faks 608 1101 reaalprojekt@reaalprojekt.ee Pinnase radooniuuringuid ehituskrundil ei ole põhiprojekti staadiumis tehtud. Ehituskrunt kuulub Harjumaa pinnase radooniriski üldkaardi (Eesti Geoloogiakeskus) järgi pinnase kõrge

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 10/62 radoonisisalduse (50 150 kbq/m3) piirialale. Tööprojekti staadiumis tuleb läbi viia pinnase radooniuuringud (vastavalt EVS 840:2009) ning vajaduse korral korrigeerida käesolevat projektlahendust. 1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja normid Projektiosa koostamisel on juhindutud järgmistest õigusaktidest, normdokumentidest ja standarditest: Üldised EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt EVS 865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: i seletuskiri EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest RIL 129 Ääneneristyksen toteuttaminen Koormused EVS-EN 1990:2002 + A1:2006 EUROKOODEKS: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 EUROKOODEKS 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused EVS-EN 1991-1-2:2004 + NA:2007 EUROKOODEKS 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 + NA:2006 EUROKOODEKS 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus EVS-EN 1991-1-4:2005 + NA:2007 EUROKOODEKS 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus Betoonkonstruktsioonid EVS 1992-1-1:2005 + NA:2007 EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS 1992-1-2:2005 + NA:2008 EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus Betoon ja raudbetoon BÜ4 Betooni pinnad Betonilattiat 2000 BY-45/BLY7 Suomen Betoniyhdistys

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 11/62 Teraskonstruktsioonid EVS-EN 1993-1-1:2005 + NA:2006 EUROKOODEKS 3:Teraskonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1 Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks EVS-EN 1993-1-3:2006 EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-3: Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile EVS-EN 1090-1:2009 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine EVS-EN 1090-2:2008 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele EVS-EN 1994-1-1:2006 EUROKOODEKS 4: Terasest ja betoonist kompisiitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Puitkonstruktsioonid EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5:Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks EVS-EN 1995-1-2:2005 + NA:2006 EUROKOODEKS 5:Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Tulepüsivusarvutus Kivikonstruktsioonid EVS-EN 1996-1-1:2005 + NA:2008 EUROKOODEKS 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks Geotehnika EVS-EN 1997-1:2005 + NA:2006 EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad EVS-EN 1997-2:2007 + NA:2008 EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine Korrosioonikaitse EVS-EN ISO 12944 Paints and varnishes. Corrosion protection of steel structures by protective paint systems Tolerantsid EVS-EN 13670:2010 Execution of concrete structures (Betoonkonstruktsioonide ehitamine)

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 12/62 Kasutatud arvutiprogrammid Kontoripakett OpenOffice 3/MS World Autodesk Robot Structural Analysis Professional 2014 Graafikapaketid: AutoCAD 2014 AutoCAD Structural detailing 2014 Autodesk Revit 2014 Kasutatud kirjandus (üldiselt) seadused; Vabariigi Valitsuse määrused Eesti standardid (EVS) Euroopa standardid (EN) rahvusvahelised standardid (ISO) Eesti Projekteerimisnormid (EPN) Soome ehitusinseneride liidu (RIL) trükised Soome betooniühingu (BY) trükised Soome terakonstruktsioonide ühingu (TRY) trükised Eesti Ehitusteabe kartoteek (ET) Eesti Ehitusteabe Fondi kartoteek (ETF) Soome RT-kartoteek (RT) MaaRYL 2010 TarindiRYL 2010 Käsiraamatud Tootekataloogid

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 13/62 2 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE 2.1 Hoone eluiga / EVS-EN 1990:2002 Kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002/pt 2.3; hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid) Kasutusiga 50 aastat (/pt 2.3) 2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass Tagajärgede klass Töökindlusklass CC2 (EVS-EN 1990:2002/pt B.3.1 keskmised tagajärjed) RC2 (EVS-EN 1990:2002/pt B.3.2) 2.3 Teostusklass ja järelevalvetase Projekteerimise järelevalve DSL2 (EVS-EN 1990:2002/pt B.4; tavaline järelevalve) Ehitusaegne järelevalve IL2 (EVS-EN 1990:2002/pt B.4; tavaline järelevalve) 2.4 Kvaliteedi-ja tolerantsiklass Hoone raudbetoonkonstruktsioonid valmistatakse ja monteeritakse vastavalt klassi 1 nõuetele (vastavalt EVS-EN 13670:2010), kui joonistel või seletuskirjas ei ole määratud teisiti. Hoone teraskonstruktsioonid valmistatakse ja monteeritakse vastavalt normaalklassi nõuetele (vastavalt EVS-EN 1090-1:2009 ja EVS-EN 1090-2:2008), kui joonistel või seletuskirjas ei ole määratud teisiti. 2.5 Normatiivsed koormused 2.5.1 Kasuskoormused / EVS-EN 1991-1-1:2002 Tabelis on esitatud standardijärgsed koormused. Ruumi liik Grupp q k kn/m2 Q k kn Põrandakoormused Kontori- ja muud ametipinnad Trepikojad, koridorid, ühendusteed Laudadega ruumid (kohvikud, vastuvõturuumid) B 3,0 2,0 B 3,0 2,0 C1 3,0 4,0

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 14/62 Ruumi liik Grupp q k kn/m2 Q k kn Spetsifitseerimata muud pinnad Ruumid füüsilise tegevuse jaoks (võimlad) Rahvakogunemiseks ette nähtud ruumid (tribüünidega spordisaalid) Tehnilised ruumid ja laopinnad* C3 5,0 4,0 C4 5,0 4,0 C5 5,0 4,0 vastavalt tellija andmetele ja tegelikule olukorrale 5,0 4,0 Koormused vaheseintest gk 1,0 kn/m gk 2,0 kn/m gk 3,0 kn/m gk 3,0 kn/m 0,5 0,8 1,2 vastavalt tegelikule olukorrale Katusekoormused Mittekäidavad katused H 0,75 1,5 Riputuskoormused lagedele Tehnilised ruumid ja tootmispindade erikoormused sisseseadest, tehnoloogiast jms Horisontaalkoormus käsipuudele ja rinnatistele vastavalt tellija andmetele kn/m B,C1...C4 1,0 C5 3,0 *Peab üle täpsustama tööprojekti käigus 2.5.2 Lumekoormus / EVS-EN 1991-1-3:2006 Maapinna lumekoormuse normsuurus s k=1,50 kn/m 2 Tähistused vastavad standardile. 2.5.3 Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4:2005 Tuulekiiruse baasväärtus v b=21 m/s Keskmine tuule baaskiirusrõhk q b=275 N/m 2 Maastikutüüp III (linnaalad, < 15% kõrghooned)

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 15/62 Hoone kõrgus Karedustegur z=14,2 m c r(14,5)=0,84 Pinnavormitegur c 0(14,5)=1,00 Tuule tippkiirusrõhk q p(10,0)=539,0 N/m 2 tuulekoormuse arvutus vastab standardile. 2.5.4 Omakaalukoormused / EVS-EN 1991-1-1:2002 Vastavalt konstruktsioonidele. 2.5.5 Koormuste tähtsamad osavarutegurid ja koormuskombinatsioonid / EVS-EN 1990:2002 Kõik p 2.5 antud koormused on normatiivsed. Nende koormuste arvutusväärtused leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002, korrutades normatiivsed väärtused osavaruteguritega: Alalised koormused (ebasoodne mõju) Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) Alalised koormused (soodne mõju) γ G=1,20 γ Q=1,50 γ G=0,90 Arvutustes kasutatavad kande- ja kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonid moodustatakse vastavalt standardile. Antud hoone puhul on kasutuspiirseisundi kombinatsiooniks üldjuhul normkombinatsioon. 2.6 Välispiirete maksimaalne soojajuhtivus / EVS 837-1:2003 Välispiirete puhul kasutatakse tabelis 2 (EVS 837-1:2003) esitatud maksimaalseid lubatud soojajuhtivuse nõudeid, mis on korrigeeritud vastavalt siseõhu temperatuurile. Nõuded piirete soojajuhtivusele on antud konstruktsioonitüüpide joonistel. 2.7 Piirete helipidavus / EVS 842:2003 Nõuded piirete helipidavusele on antud konstruktsioonitüüpide joonistel. 2.8 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus / EVS 812-7:2008 Normdokumendid EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus Vabariigi Valitsuse määrus nr 315. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 67. Nõuded ehitusprojektile

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 16/62 Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-1: Kasutusviis Hoone tuleohuklass 1 IV (spordihoone) Põlemiskoormus alla 600 MJ/m 2 - basseiniruumi eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m 2 Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60* * - katuslae kandekonstruktsioonid ja jäigastuselemendid R45 (vastavalt tootjainfole) - tegemist on ühekordse 12,5 m kõrguse hoone mahuga, kus inimeste ohutu evakuatsioon on lahendatud piisava laiusega ustega otse tänava tasandile * - ujula katuslaele tulepüsivusnõuet ei esitata, kuna tegemist on väikse põlemiskoormusega ruumiga Raudbetoonkonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse konstruktsiooni piisavate gabariitmõõtmetega ja sarruse nõuetekohase betoonkaitsekihiga. Kivikonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse nõudmistele vastavate materjalide kasutamisega ning sertifitseeritud vuukide ja läbiviikude tihendamise lahendustega. Teraskonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse tulekaitsevõõba, täisbetoneerimise või tulekaitseplaatidega. Liiteelementide (poltide, kruvide, lappide jne) tulepüsivuse nõudeid tuleb tööprojekti staadiumis veel täpsustada. Muu vt arhitektuuri osa. 2.9 Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid 2.9.1 Betoonkonstruktsioonid / EVS-EN 206-1:2007 Keskkond Keskkonnaklass Kirjeldus Vahelaed üldiselt XC1 siseruum; õhuniiskus madal Vahelaed niisketes ruumides XC3 siseruum; õhuniiskus kõrge Siseseinad üldiselt XC1 siseruum; õhuniiskus madal Siseseinad niisketes ruumides XC3 siseruum; õhuniiskus kõrge Seinad, postid pinnases XC2/XA1 veega kontaktis olev betoon; madala keemilise agressiivsusega keskkond

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 17/62 Seinad pinnases XC4/XA1 vaheldumisi märg-kuiv, madala keemilise agressiivsusega keskkond Postid XC1 siseruum; õhuniiskus madal Postid XC3 siseruum; õhuniiskus kõrge Vundamendid XC2 veega kontaktis olev betoon Välisseina paneelid Soklid Välistrepid, pandused, plaadid Basseini vann XC4/XF1+XC1 XC4/XF2/XA1+XC2/XA1 XD1/XC4/XF4 XC4/XD2 külma eest kaitsmata väliskoor, vaheldumisi märg-kuiv; sisekoor siseruumides vaheldumisi märg-kuiv, udupiiskade eest kaitsmata väliskoor; sisekoor põranda all välispinnad mis puutuvad kokku kloriididega veega kokkupuutuvad pinnad; ujumisbasseinid Nõuded betoonkonstruktsioonide kekskonnaklasside kohta on täpsemalt antud konstruktsioonitüüpide joonistel. Betoonkonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betooni koostisega ning sarruse betoonkaitsekihiga. 2.9.2 Teraskonstruktsioonid / EVS-EN ISO 12944 (1-8) köetud ruumid C1; kütmata ruumid C2; konstruktsioonid soojustuskihis C3; väliskeskkond linnas C3; siseujulad C4. Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnakattega. Liiteelementide (poltide, kruvide, lappide jne) korrosioonikindlust tuleb tööprojekti staadiumis veel täpsustada. Vastavalt EVS EN 12944-5:2007 'expected durability range' high (H) (rohkem kui 15 aastat).

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 18/62 3 EHITUSGEOLOOGIA 3.1 Üldist Ehitusgeoloogiauuring Sõle tn 40a krundile kavandatava spordikompleksi projekteerimiseks tehti OÜ Projektipea tellimisel OÜ Reaalprojekt töö nr GL13043. Antud töös on väljatoodud lühike kokkuvõte geotehnilisest aruandest: Välitöö tehti objektil 5.-9. augustil 2013. aastal. Uuringupunktid märgiti välja ja seoti kõrguslikult RTK GPS-iga Trimble R6. Objektil kasutatud uuringutööde liigid ja mahud olid järgmised: Puurimine (PA) Kokku 16 puurauku. Staadioni, platside, teede ja parklate alale tehti puuraugud sügavusega 0.7-2 m, projekteeritava hoone juurde tehti üks sügavam (3.5 m) puurauk. Hoone alale rohkem puurauke ei tehtud, sest varasemate uuringute käigus on neid piisavalt. Pinnase läbilõige kirjeldati visuaalselt puursüdamikke järgi, mõõdeti uuringute aegne pinnaseveetase ja võeti pinnaseproovid laboriuuringuks. Puurimiseks kasutati puurseadet GM65GTT. Löökpenetreerimine (LP) Kokku 10 löökpenetratsioonikatset. Löökpenetratsioonikatsed tehti sügavuseni, mis tagab lähteandmete saamise ka vaivundamendi projekteerimiseks. Löökpenetreerimisel kasutati puurseadmele GM65GTT monteeritud DPSH-A tüüpi penetromeetrit. Seadme parameetrid ja kasutatud katsemetoodika vastavad Eesti standardile EVS-EN ISO 22476-2:2005. Löökpenetratsioonil fikseeriti 0,20 m läbimiseks kulunud löökide arv N20SA. Löökpenetreerimise andmeid kasutati pinnase kihipiiride kindlaksmääramiseks ja pinnaseomaduste määramiseks korrelatiivsete seoste abil. Surupenetreerimine (SP) Kokku 2 surupenetratsioonikatset. Surupenetratsioonikatsed tehti sügavuseni, mida seadme võimsus võimaldas. Surupenetreerimisel kasutati puurseadmele GM65GTT monteeritud mehaanilist penetromeetrit. Katsete tegemisel juhinduti Eesti Standardist. Surupenetratsioonil mõõdeti pinnase vastupanu koonuse süvitamisele (q c). Surupenetreerimise andmeid kasutati pinnaseomaduste määramiseks korrelatiivsete seoste abil.

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 19/62 Laboritööd Laboritööd teostati Eesti Keskonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris. Puuraukudest võetud proovidel tehti järgmised laboriteimid: liivpinnase lõimis (2 tk), liivpinnase filtratsioonimoodul (2 tk), liivpinnase kuumutuskadu (1 tk) ja pinnasevee agressiivsus (1 tk). Pinnaste klassifitseerimine Staadioni, platside, teede ja parklate alale tehtud puuraukudes liigitati pinnased vastavalt teede projekteerijate poolt kasutatavale GOST-ile, projekteeritava hoone ala pinnaste klassifitseerimisel lähtuti Eesti Standardis kasutatavast klassifikatsioonist. Kuna hoone alale tehtud varasemate uuringute puuraukudes on pinnased samuti klassifitseeritud vastavalt GOSTile, toodi ehitusgeoloogiliste tingimuste peatüki kihtide kirjeldustes pinnase nimetus mõlema normdokumendi järgi. Kasutatud varasemad uuringud 1. Töö nr. T-278-77/A-2466. Kalinini rajooni Laste ja Noorte Spordikool. Tallinn, Karl Marksi pst. 40. Kommunaalprojekt, 1977 a. Tööst kasutati 6 puuraugu (asendiplaanil ja profiilidel tähistatud laiendiga 1) andmeid projekteeritava hoone ala pinnase läbilõike koostamiseks ja laboriuuringute andmeid pinnaste geotehnilisi omadusi iseloomustavate parameetrite kindlaksmääramiseks. Välitöö tegi objektil puurmeister K. Varimets, aruande koostas ehitusgeoloog P. Ilves. Ehitusgeoloogilised tingimused Uuringuala paikneb klindieelsel tasandikul, kus pinnakatte moodustavad merelised (liivad), jääjärvelised (savipinnased) ja jää setted (moreen). Merelised liivad on kaetud mullakihiga ja alal varasema ehitustegevuse käigus paigaldatud täitepinnastega. Uuringuala maapind on tasane, maapinna absoluutkõrgused olid uuringupunktide juures vahemikus 5.7-6.95 m. 3.2 Ehitusgeoloogilised tingimused 3.2.1 Geoloogiline lõige ja pinnaste geotehnilised omadused Projekteeritava hoone ala Järgnevalt on toodud hoone alal pinnaste kirjeldused ülalt alla. Kiht 1, täide. Kiht on moodustunud hoone alal tehtud varasemate ehitus- ja planeerimistööde käigus ning koosneb looduslikult esinevatest pinnastest ja kohaleveetud pinnastest, mis

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 20/62 on kohati mullaga segunenud. Täide on heterogeense koostisega ja ebaühtlaselt tihenenud. Täide tuleb hoone alt eemaldada. Kihi paksus jäi hoone alal enamasti alla 1 m. Kiht 2, muld ja mullane liiv. Valdavalt koosneb hoone alal pindmine kiht mullast. Mullakihi hulka arvati ka kihi all lamava peenliiva mullaga segunenud ülemine osa. Kiht 2 paksus oli hoone alal 0.4-0.8 m. Kiht 3, peenliiv. Kiht lamab täite- ja mullakihi all, kihi paksus on projekteeritava hoone alal 0.6-1.40 m. Peenliiv (nimetus GOST-i järgi samuti peenliiv) on ühtlaseteraline, peamiselt kesktihe, kohati tihe ning värvuselt enamasti valkjas. Löökpenetromeetri löökide arv (N 20SA) oli kihis vahemikus 2-13 ja surupenetratsiooni otsaku eritakistus q c 2-10.7 MPa. Kiht 4, mölline peenliiv. Kiht lamab peenliivakihi all, maapinnast 1.2-2.8 m sügavusel. Kihi paksus on hoone alal 0.7-1.4 m. Mölline peenliiv (nimetus GOST-i järgi: tolmliiv) on ühtlaseteraline, peamiselt kohev ja kesktihe ning värvuselt enamasti hall. Kiht oli enamasti veeküllastunud. Löökpenetromeetri löökide arv (N 20SA) oli kihis vahemikus 2-17, peamiselt 2-10 lööki. Surupenetratsiooni otsaku eritakistus q c 2-8.8 MPa. Kiht 5, savi. Kiht lamab möllise peenliivakihi all, maapinnast 2.3-3.6 m sügavusel. Kihi paksus on hoone alal 0.20-1.60 m. Kiht koosneb savist (nimetus GOST-i järgi samuti savi) ja kihi allosas ning õhema paksusega kohtades ka möllsavist (nimetus GOST-i järgi: liivsavi). Pinnas on hoone alal valdavalt voolava konsistentsiga ja värvuselt hall. Löökpenetromeeter süvitus kihis enamasti omakaaluga. Surupenetratsioonikatsetest läbis kihti SP5, keskmine otsaku eritakistus q c = 0.33 MPa. Kiht 6, möll ja savimöll. Kiht lamab savikihi all, maapinnast 2.7-4.9 m sügavusel. Kihi paksus on hoone alal 0.7-2.1 m. Kiht koosneb tihedast möllist (nimetus GOST-i järgi: tolmliiv) ja plastse kuni kõva konsistentsiga savimöllist (nimetus GOST-i järgi: tolmsaviliiv). Löökpenetromeetri löökide arv (N 20SA) oli kihis vahemikus 4-37, surupenetromeetri otsik jäi tiheda pinnase tõttu kinni vahetult kihi pinnal (q c > 12 MPa). Kiht 7, savimöllmoreen. Kiht esineb uuringualal savimölli kihi all, maapinnast 4.2-6.2 m sügavusel. Kihti on puurimisega läbitud paksuses maksimaalselt 2.95 m, penetratsioonikatsed ulatusid puurimistasemest sügavamale, kuni 6.2 m sügavusele kihi pinnast. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne. Projekteeritava hoone alal esinev savimöllmoreen (nimetus GOST-i järgi: saviliivmoreen) on konsistentsi järgi enamasti kõva, kihi ülaosas osaliselt ka plastne ja sisaldab liiva ja kruusa läätsi ning vahekihte. Löökpenetromeetri löökide arv (N 20SA) oli moreenikihi ülaosas minimaalselt 10, löökide arv kasvab sügavuse suunas ja ulatub kohati üle 100 löögi.

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 21/62 3.2.2 Pinnasevesi Pinnasevesi oli välitööde ajal (august 2013. a.) projekteeritava hoone piirkonnas (PA 12, 13, 19) maapinnast 1,1-1,75 m sügavusel, absoluutkõrgusel 4.0-4.68 m. 1977 a. septembris on pinnasevesi projekteeritava hoone piirkonnas olnud mõnevõrra sügavamal - maapinnast 1.5-2.4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 3.38-4.33 m. Käesoleva uuringu ajal mõõdetud pinnaseveetase vastab keskmisele tasemele, pinnasevee maksimumi perioodidel võib pinnasevesi prognoositavalt tõusta peenliivakihi (kiht 3) ülaossa, maapinnast 0.5-1 m sügavusele. Puuraugust PA 19 käesolevas töös võetud veeproovi andmetel pinnasevesi agressiivne ei ole (lisa 4), kuid hoone alale ca 35 aastat tagasi tehtud varasemas uuringus on täheldatud pinnasevee üld- ja süsihappelist ning ka sulfaatset agressiivsust. 3.3 Lähteandmed projekteerimiseks 3.3.1 Vundeerimistingimused Hoone ala pinnase läbilõige on toodud geoloogilistel profiilidel ning pinnaste geotehnilisi omadusi iseloomustavate parameetrite normväärtused on toodud tabelis 1. Projekteeritava hoone ujula tiivas, kus 0-korrus rajatakse maa alla (sügavus ~4.5-5,7 m), jääb madalvundamendi rajamise sügavusele plastne kuni kõva möll ja savimöll ning savimöllmoreen, mis on rahuldava kuni hea kandevõimega ja vähe kokkusurutavad pinnased. Liivakihid ja voolava konsistentsiga savi kaevatakse välja. Süvendi rajamisel tuleb arvestada, et pinnasevee alandamine tuleb teha väljastpoolt vundamentide ala. Pinnasevee väljapumpamine otse vundamendi süvendist põhjustab möllpinnase heljundumise (ebavesiliiva tekke), mille tulemusena pinnas kaotab kandevõime ja tema struktuur rikutakse. Vundamendi süvend tuleb hoida veevaba, sest vee mõjul võivad savimöllpinnased leonduda. Struktuuri rikkumine ja leondumine vähendavad tunduvalt pinnase kandevõimet ja suurendavad kokkusurutavust. Kuna savimöllmoreen sisaldab kruusa ja liiva vahekihte ja läätsi, tuleb moreeni avamisel ehitussüvendis arvestada rohke vee juurdevooluga kruusastest/liivastest vahekihtidest. Keldrita hoone osa vundeerimisel madalvundamendile jääks taldmiku alla väga nõrk ja palju kokkusurutav voolava konsistentsiga savi. Seetõttu on hoone selle osa vundeerimisel soovitav kasutada otsaga savimöllmoreenikihti süvistatud vaiu. Vaiad tuleks moreenikihti süvitada vähemalt 1.5 m, sest kihi ülemine osa on kohati plastne (väiksema kandevõimega).

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 22/62 3.3.2 Pinnaseomaduste normväärtused Tabel 1. Pinnaste omaduste normatiivsed väärtused (Eesti standard) ρ n (kn/m 3 ) mahukaal c u (kpa) dreenimata nihketugevus φ (kraadi) sisehõõrdenurk E (MPa) deformatsioonimoodul k (m/24h) filtratsioonimoodul q ski (kpa) vaiakülje ühikpinna vastupanu q bk (kpa) vaiaotsa ühikpinna vastupanu * - moreenikihi ülaosa 1,5 m ** - moreenikihi keskmine *** - vaiaotsa süvitamisel moreenikihti 1,5 m 3.3.3 Spordikeskuse välisrajatiste ala Välisrajatiste alal oli pinnasevesi välitööde ajal (august 2013. a.) maapinnast 1,0-1,9 m sügavusel ja madalamad puuraugud (0,7-0,8 m) olid kuni põhjani kuivad. Uuringute ajal oli pinnasevesi keskmisel tasemel, pinnasevee maksimumi perioodidel võib pinnasevesi olla maapinnast 0,5-1,0 m sügavusel. Välisrajatiste ala puuraukudes on täide jagatud alakihtideks 1a-1d ning muld ja mullased pinnased alakihtideks 2a ja 2b. Looduslikel mineraalsetel pinnastel on kasutatud projekteeritava hoone alal välja eraldatud pinnastega sama kihtide numeratsiooni.

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 23/62 4 HOONE KONSTRUKTSIOONID Üldine hoone kirjeldus - vaata käesoleva seletuskirja pt 1. 4.1 Hoone kandeskelett 4.1.1 Hoone üldjäikus Hoone jäikus ja stabiilsus tagatakse jäikusseinte (liftišaht ja trepikodade seinad), välisseinte, vahelaeplaadi ja katust kandvate konstruktsioonide koostööga. 4.2 Maa-alused konstruktsioonid Ehitusgeoloogilisi tingimusi vt käesoleva seletuskirja pt 3. 4.2.1 Vundament Vastavalt ehitusgeoloogilisele aruandele ja seal antud soovitustele, on kogu hoone kavandatud ebaühtlaste vajumite vältimiseks vaivundamentidele. Vaiad tuleb süvistada moreenikihti vähemalt 1,5 m. Allapoole pinnasevee taset jäävaid konstruktsioone peab kaitsma hüdroisolatsiooniga. Nendele toetuvaid konstruktsioone tuleb kaitsta kapillaarvee tõusu eest. Vaiu peab hüdroisoleerima ainult nende kokkupuutel rostvärkidega. Vaiad on puurvaiad läbimõõtudega 400mm ja 620mm. Torustike, juhtmete, kaablite ja võimalike seadmete asukoht tuleb enne tööde alustamist tuvastada ja nende ümbertõstmine vajadusel asjaomaste instantsidega kooskõlastada. Tööde käigus seni mitte teadaolevate torustike, kaablite jms. ilmnemisel tuleb selgitada nende päritolu ja edasine tegevus kooskõlastada. Pinnasevee alandamise töömaal organiseerib vajadusel ehituse töövõtja. 4.2.2 Rostvärgid Rostvärgid on nii postide kui seinte all ja toetuvad vaiadele. Nende paksus on ~800mm. Kõrguslikult on rostvärgid selliselt paigaldatud, et nende alumine pind jääks külmumissügavusest madalamal. Rostvärkide peale toetuvad soklipaneelid, monoliitsed ja monteeritavad välisja siseseinad. 4.2.3 Keldriseinad ja soklid Soklipaneelid on ette nähtud keldrita hooneosa perimeetril. Soklipaneelid on paksusega 500 mm. Paneelide kandva sisekihi paksus on 200 mm. Soklipaneeli väliskoor ulatub minimaalselt kuni 250mm maapinnast kõrgemale. Soklipaneel toetub rostvärgile ja on kinnitatud postide külge.

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 24/62 Väljastpoolt kaitstakse soklit külmumise eest pinnasesse paigaldatava hoone perimeetril asuva soojustusega. Soojustuse peale paigaldatakse dreneeriv kiht. Soojustusplaatidele antakse kalle hoonest eemale, peale paigaldatakse PVC-kile, mis kleebitakse vertikaalkonstruktsioonide külge. Keldriseinad on monoliitsest raudbetoonist paksusega 300 mm. Keldriseinte soojusisolatsioon tuleb kinnitada seinte külge kuni külmumissügavuseni vastavalt konstruktsioonitüüpide joonistel antud juhistele. Keldriseinad koos keldri põrandaga moodustavad hoone ujula osas kessooni. Kessoon tuleb vee survele hüdroisoleerida. Keldri ehitamise kohta kehtivad kõik vundamentidele esitatud nõuded (vt p 4.2.1). Keldrikonstruktsioonides tuleb teha süvendid liftišahti, trepikoja ja tehniliste seadmete jaoks. Keldripõrand asub nullkõrgusest ~4,5 m sügavusel. Keldripõrand toetatakse samuti rostvärkidele-vaidele. Põrand ei ole alt soojustatud. 4.2.4 Ujula Basseini konstruktsioonid kuuluvad keldriosa konstruktsioonidesse. Basseinivann on monoliitsest raudbetoonist paksusega 300mm ja toetub kapiteelidega monoliitsetele postidele, mis omakorda läbi keldripõranda ja rostvärgi toetuvad vaiadele. Ujula hüdroisolatsioon peab moodustama ühtse katkematu süsteemi ja sellele tuleb rakendada erinõuded vastavalt konstruktsioonitüüpide joonistel antud juhistele. 4.2.5 Põrand pinnasel Põrandaplaat on ette nähtud paigalvalu raudbetoonist või teraskiudbetoonist ja toetub pinnasele. Põrandaplaadi paksuseks on 150 mm ja 100 mm...120 mm sõltuvalt ruumidest ja ettenähtud koormustest. Põrandaplaadi pinnale tehakse lokaalne kalle trappide ümbruses. Teraskiudbetoonist põrandaplaadi paksus, betooni klass ja kiudude kogus täpsustakse tööprojekti staadiumis vastavalt projektis antud koormustele ja arvestades plaadi all olevate kihtide omadusi. Märgates ruumides on põrandad armeeritud võrguga ja põrandasse on ette nähtud vesipõrandaküte. Põrandate aluseks võib kasutada täite jaoks tihendatud liivakihti, kui selle tihedus vastab Proctor tihedusele 95% või tihendatud (95%, E1>50mN/m 2 ) killustikpatja paksusega min. 200 mm. Põrandaplaadi alla on ette nähtud soojustus selleks, et vähendada betooni mahukahanemisest tekkivaid tõmbepingeid (libisemiskiht) ja suurendada põranda soojapidavust vastavalt ruumi otstarbele soojades ruumides soojakadude vältimiseks ja mugavuseks. Põrandaplaat eraldatakse kõigist vertikaal- ja horisontaalpindadest vahtplastlindist vuugiga ja vuugitakse elastse vuugimastiksiga. Põrandaplaat jaotatakse mahukahanemis- ja töövuukidega osadeks külgede suhtega 1:1...1:2, maksimaalse küljepikkusega 3 m. Vuukide

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 25/62 samm määratakse koostöös betoonitööde teostajaga vastavalt kasutatavale tehnoloogiale. Plaatkattega põrandate all peab raudbetoon-plaadi vuukide asukoht ühtima põranda viimistluskihi vuukidega (st asukoht tuleneb põranda katteplaatide paigaldusskeemist). Põrandaplaadi pinnakatted on määratud arhitektuuriosas. 4.2.6 Kanalid põrandas Korvpallisaalis on mööda perimeetri kavandatud ~0,4 m süvendid küteelementide jaoks. Kanalid on mõeldud raudbetoonist, seinte ja põhja paksusega 100 mm, armeerituna ühes kihis. Süvendite ümber paigaldatakse soojusisolatsioon ja hüdroisolatsioon ja eraldatakse kõigist vertikaal- ja horisontaalpindadest vahtplastlindist vuugiga ja vuugitakse elastse vuugimastiksiga. 4.2.7 Muud vundamendid ja põrandad Väljaspool hoonet on kavandatud pealtvaatajate tribüün omaette vundamentidega, mis ei ole hoone vundamentidega seotud. Tribüüni vundamendid on mõeldud toetada peenliivale, kiht nr 3. Kandva kihi struktuuri ei tohi rikkuda. Pinnase struktuuri rikkumisel taastada see, kasutades täite jaoks kasutatud tihendatud liivakihti, kui selle tihedus vastab Proktor tihedusele 95% või tihendatud (95%, E1>50mN/m2) killustikpatja paksusega min 200mm. Vundamendi all peab olema mittekülmakerkeline pinnas/täide. Kui tekkib kahtlusi pinnase mittekülmakerkelisuse omadustes, tuleb vundamendi alla ette näha vastav soojustus minimaalse tugevusega 300kPa ja paksusega 100mm. Soojustus peab paiknema kogu plaadi all ja ulatuma plaadi perimeetrist välja vähemalt 1,0m kaugusele. Vundeerimislahendust täpsustada tööprojekti staadiumis. 4.3 Maapealsed konstruktsioonid 4.3.1 Kandekarkass Hoone kandekarkass on projekteeritud paigalvalu vundamentidest ja tehases valmistatavatest ja paigale monteeritavatest raudbetoonelementidest (nt postidest, õõnespaneelidest, riividest, HTT-paneelidest, sokli- ja seinapaneelidest). Suur osa konstruktsioonidest (nt kessoon, bassein, põhilised kandvad seinad) valatakse ka kohapeal. Suure saali kandekarkassi postid ristlõikega 400x600 mm on tehases valmistatavad, paigale monteeritavad raudbetoonelemendid. Postide ja vundamendi-rostvärgi ühendus on ette nähtud vundamendiplaati sissebetoonitavate ankrute ja rihtimiskingade abil. Arvutusskeemilt on kõik karkassi ühendussõlmed liigendsõlmed. Ehitise ruumiline jäikus ja stabiilsus tagatakse jäikusseinte (liftišaht ja trepikodade seinad), välisseina rb-paneelide, vahelagede ja katuslae koostööga. Õõnespaneelid moodustavad vahe- ja katuslaed saalide- ja olmeplokis. HTT-paneelid moodustavad katuslae spordisaali osas.

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 26/62 Ujula katuslagi on ette nähtud profiilplekist kattega. Akustiliste nõuete pärast on ujula osas kasutatud plekk perforeeritud. Antud hooneosa horisontaaljäikus tagatakse kattepleki piisava kinnitusega (sh kasutades ka otsajäikureid) ja pleki diafragma 'na töötamisviisiga. Saalide- ja olmeosaga liitumiskohta, katuse murdepunktist edasi, on täiendavalt pandud sidemed jõudude üleandmiseks kandvatele konstruktsioonidele. Katus on sisemise vee äravooluga. Katuslagi toetub liimpuitraamidele. Liimpuitraamide postid on muutuva ristlõikega. Raamide kannasõlmedes tekkivad horisontaaljõud on mõeldud üle kanda ja vastu võta ujula vahelaega, raudbetoonvundamendi postidega ja vundamendi plaadiga. Hoone maa-pealse osa kandeskeleti moodustavad ka monoliitsed seinad. Hoonesse ja väljapoole on ette nähtud konsoolsed väljaulatuvad osad, mille toetamiseks tuleb kasutada massiivseid seinu ja terassõrestikke koorikpaneelide riputamiseks. Teljele 11 on arhitektuurse lahenduse tõttu projekteeritud väga vastutusrikas teraskonstruktsioon, mis kannab nii katusekoormust kui ka terassõrestiku külge riputatud vahelae koormust. Seega terasfermi töötamisskeem kujuneb konstruktiivselt keerukaks. Tööprojektis on soovitav see koht veel kord üle vaadata ja võimalusel lihtsustada arvutusskeemi koostöös arhitektidega. Juhul, kui otsustatakse jääda sama lahenduse juures, peaks kaalutlema võimalust panna veel riputusposte ja teistpidi diagonaale otsatsoonidesse. Hoone jäikus ja stabiilsus tagatakse jäikusseinte (liftišaht ja trepikodade seinad), välisseinte ja vahelaeplaadi koostööga. Kõik nähtavale jäävad rb-elementide servad faasitakse 15x15 mm 4.3.2 Kandeseinad Karkassi olulisteks kandvateks seinteks on kohapeal valatavad monoliitsed seinad paksusega 300mm ja betooni klassiga C30/37. Nende ülesandeks on kanda ka hoone konsoolsete osade konstruktsioone. Monoliitsetes seintes on ette nähtud raudbetoonkonsoolid vahelaepaneelide ja karkassifermide toetamiseks. Kandvateks seinteks on ka monteeritavatest elementidest raudbetoonseinad. Ujula osas šahti moodustav ja vahelage kandev sein on kivisein. Sein laotakse kohapeal Columbia-kivist paksusega 190 mm ja armeeritakse ja betoneeritakse vastavalt konstruktsioonijoonistele. Sisemiste kandeseinte lühikokkuvõte: monteeritavad rb-paneelid paksusega 200 mm monoliitsed rb-seinad paksusega 300 mm ja 200mm Columbia-kivi sein paksusega 190 mm Seinte konstruktsioonid vt täiendavalt konstruktsioonitüüpide joonised.

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 27/62 4.3.3 Postid Postid paiknevad enamasti korvpallisaali perimeetril ja on kandekarkassi postid ristlõikega 400x600 mm. Need on tehases valmistatavad, paigale monteeritavad raudbetoonelemendid. Kolm posti on osalise paksendusega kommunikatsioonide torustike ära peitmiseks. Üks monteeritav post fermi toetamiseks mõõtudega 400x600mm asub telgede 11 ja G1 ristumisel. Väiksemad korvpallisaali ja ujula otsaseintesse sisseuputatud postid on samuti monteeritavad mõõtudega 300x300mm. Monteeritavate postide jätkukohad ja täpsemad lahendused täpsustatakse töövõtja selgumisel. Monteeritavate postide ja vundamendi-rostvärgi ühendus on ette nähtud vundamendiplaati sissebetoonitavate ankrute ja rihtimiskingade abil. Arvutusskeemilt on kõik karkassi ühendussõlmed liigendsõlmed. Monoliitsed postid telgedes 8-10 mõõtudega 300x300mm on pigem seina osa kui eraldiseisvad konstruktsioonid, need valatakse koos seintega. Kapiteelidega monoliitsed ümarpostid läbimõõduga 300mm asuvad keldri korrusel ja on mõeldud basseinivanni toetamiseks. Kohati on kasutatud konstruktsioonide täiendavateks tugedeks nelikanttorudest 160x160x8,0 terasposte. Mõned neist on täisbetoneeritud, mõned on seina sisse ära peidetud. Postide lühikokkuvõte: monteeritavad, ristkülikukujulised, küljemõõtmetega 400x600 mm, 300x300mm monoliitsed, ristkülikukujulised, küljemõõtmetega 300x300mm kapiteeliga monoliitsed, ümmargused, läbimõõduga 300mm teraspostid nelikantorust ristlõikega 160x160x8,0 ujula kandvate raamide liimpuitpostid küljelaiusega 240 mm ja kõrguse suunas muutuva ristlõikekõrgusega (max kõrgus 1920mm) 4.3.4 Talad Monteeritavad eelpinge lõugtalad paiknevad välimistel pikitelgedel 1 ja 7 ja toetuvad otse posti peadele. Lõugtalade lõua peale toetuvad korvpallisaali katust kandvad HTT-paneelid. Talade gabariitmõõdud on 600/800x700/1000mm, lõua kõrgus on 300mm. Hoone sees on vahelagede toetamiseks kavandatud raudbetoonseinte konsoolid, mis jätkuvad taladena tribüünide ja korvpalli saali koridori kohal edasi. Need vahelage kandvad talad on mõeldud vastavalt armeeritud komposiittaladena, terasosaga HE650A profiilist. Teljel A teise korruse vahelae tasandis on HE320A profiilist terastalad, mis on riputatud nii katust kui ka vahelage kandva fermi külge. Talade lühikokkuvõte: monteeritavad eelpinge lõugtalad korvpalli saalis, mõõtudega 600/800x700/1000mm, lõua kõrgus on 300mm komposiittalad seinte pikendustena, peaelemendiks HE650A terastalad

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 28/62 ujula kandvate raamide liimpuittalad on küljelaiusega 240 mm ja kõrgusega 1920mm. 4.3.5 Vahelaed Ujula osas keldri ja esimese korruse vahel on vahelaeks monoliitne raudbetoonplaat paksusega 240mm, betoonist C30/37. Plaat toetub keldri seintele, postidele ja taladele. Basseinivanniga on plaadil kahest küljest katkestamata ühendus (plaat toetub basseini seinale), kahest teisest küljest katkestatud (plaat toetub basseinivanni konsoolidele). Lastebasseini ühelt poolt on samuti katkestatud ühendus. Sellised lahendused on tingitud vajadusest näha basseinide servadesse ette pikki renne. Lisaks plaadi sisse ette nähtud suurtele avadele ja vannidele, peab plaadist läbi minema päris suur hulk väikeseid avasid KV-osa lahendustest tingituna. Need avad paiknevad ujulas mööda telje A ja 16. Kuigi avad on väikesed, läbimõõduga 125mm, johtuvalt nende arvust tuleb avad teha juba ehitamise ajal ja armatuurvõrgu silmadesse niimoodi, et armatuur jääks läbi lõikamata. Vahelagi esimese ja teise korruse vahel on kavandatud HCE265 õõnespaneelidest. Paneelid toetuvad enamasti monoliitsete seinte konsoolidele. Selle vahelae üks keeruline koht on telgedes 10-11, kus teine korrus ulatub konsoolselt üle esimese korruse ujularuumi. Sellest lähtuvalt toetuvad õõnespaneelid teljel 11 ristlõikega HE320A terastala peale, mis on omakorda riputatud terasfermi külge. Antud vahemikus asub ventilatsiooni šaht, mille moodustamiseks on esimesel korrusel Columbia-kivi sein. Seina peale toetuvad HCE265 õõnespaneelid. Vahelagi teise ja kolmanda korruse vahel on kavandatud ainult spordisaalide- ja olmeosas telgedes 1-7 ja A-E kolmanda korruse moodustamiseks. Suurte sillete tõttu on see ette nähtud HCE500 õõnespaneelidest. Selle vahelae paneelid toetuvad samuti monoliitseinte konsoolidele, v.a telg 5, kus sein lõpeb enne kolmandat korrust ära ja paneelid saavad siinkohas toetuda seina peale. Vahelagede lühikokkuvõte: eelpinge õõnespaneelid kõrgusega 265 mm ja 500 mm monoliitne raudbetoonvahelagi keldri ja esimese korruse vahel paksusega 240mm Vahelagede konstruktsioonid vt täiendavalt tüüpkonstruktsioonide joonised. 4.3.6 Katuslaed Mittekäidavate katuslagede kandvaks konstruktsiooniks on valdavalt raudbetoonpaneelid (HTT ja HCE500) ja kandev plekk (T130), mis omakorda toetuvad raudbetoonkarkassi peale ja liimpuitraamidele. Katuse kandekarkass kannab ja jaotab seintele tuleva tuulekoormuse. Raamidele toetuv kandeplekk on mõeldud töötama tuulekoormusi edasi kantava jäikusdiafragmana. Kõik katused on sisemise äravooluga kaldkatused. Kalded antakse valdavalt põhikandekonstruktsioonidega, HTT-paneelidega ja liimpuitraamidega. Õõnespaneelide alal antakse

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 29/62 kalded katuse konstruktsiooni pealiskihtidega. Soojustus peab olema tuulduvate mineraalvillaplaatidega. HTT- ja HCE paneelidest katuslae soojustuse alla paigaldatakse ühekihiline SBSkate, mille ülekatted on teibitud. Katuslaed tuulutatakse parapettide kaudu. Kõik konstruktsiooni tuulutusavad peavad olema kaetud putukavõrguga. Valitud tuulutussüsteem on võimeline kuivatama ainult ekspluatatsiooniaegset niiskust. Mittekäidav katus kaetakse kahekihilise bituumenrullmaterjalist katusekattega. Paigaldatud katusekatte tasasus peab olema selline, et sellele ei jääks peale vihma seisvat veekihti. Katusekate kinnitatakse tüüblitega. Kinnitus peab tagama katusekatte püsimise ka ilma kattekihita. Katustel on teenindamiseks käiguteed. Katuslagede lühikokkuvõte: eelpinge HTT-paneelid, kahekaldelised, harjakõrgusega 1100 mm õõnespaneelid 500mm ujulas kandev profiilplekk Ruukki T130 või analoog (ujulaosas perforeeritud) Katuslagede konstruktsioonid vt täiendavalt tüüpkonstruktsioonide joonised. 4.3.7 Katusekatetele esitatavad nõuded ET-2 0506-0675 põhjal Kui koos kasutatakse erinevaid materjale, siis tuleb veenduda, et nad ei mõjuks üksteist nõrgestavalt ja et nendevahelised liited oleksid tugevad ja vastupidavad. Keevitatavate bituumenrullmaterjalide ülekatted (külgülekatted) peavad olema 80...100 mm, liimitavatel rullmaterjalidel 120 mm. Ühekihiliste materjalide ülekate peab olema 100...120 mm. Materjali ristiülekate (otsaülekate) peab olema 120...150 mm. Kui tekib vajadus paigaldada esimene materjali paan neelu selliselt, et ülekate tuleb teha paani mõlemale servale, peab materjali puistega serval tegema 150 mm laiuse ülekatte. Materjalide liik, kihtide arv ja nende järjestus, samuti katusekonstruktsiooni paigaldusviis peavad olema koostoimes ja tagama katuseisolatsiooni funktsioneerimise, arvestades ka aluskonstruktsiooni liikumisi. Katuseisolatsioonid peavad liituma veetihedalt läbiviikudega (näiteks äravoolud, katuse kuppelaknad, ventilatsioonitorud jne) ja vertikaalsete ehitusosadega (seinad, parapetid jne). Tavaolukorras, millele katuse isolatsioonisüsteem on antud kohas projekteeritud, ei tohi materjali omadused muutuda selliselt, et tarindi isolatsioonivõime ja kestvus oluliselt väheneksid. Katuseisolatsioonid peavad neile mõjuvaid projekteeritud (arvestatud) koormusi aluskonstruktsioonidele edasi juhtima. Katuseisolatsioonid peavad olema projekteeritud selliselt, et nad jääksid funktsioneerima eeldatavas temperatuurivahemikus -30 C kuni +80 C. Hüdroisolatsioonimaterjalide miinimumnõuded on toodud tabelis 5.1 (välja antud Eesti Katuseliidu poolt)

EstKONSULT OÜ SÕLE 40a SPORDIKOMPLEKSI EHITUSPROJEKT lk 30/62 4.3.8 Sise-ja välistrepid ning kaldteed Hoone trepid on monteeritavatest rb-elementidest. Mademed ühendatakse seintega terasest toru-torus konsoolide abil. Mademete vahele monteeritakse marsid. Treppide pealmine pind on puhas betoonpind töödeldud vastavalt pinnaklassile MUO-AA. Hoone sissepääsude ette ei ole treppe ette nähtud. Kõik sissepääsude esised tehakse sillutiskiviga vastavalt vertikaalplaneeringule. 4.3.9 Põhilised piirdekonstruktsioonid Põhilised konstruktsioonid on antud tüüpkonstruktsioonide joonistel, mis on antud projekti lahutamatu osa. 4.3.10 Välisseinad Hoone välisseinad on kogu kõrguses kavandatud enamasti kolmekihilistena raudbetoonelementidena (200+200+100 mm), mis on kas toetatud postide vundamentidele ja fikseeritud raudbetoonpostide külge või paigaldatud keldriosa monoliitsetele seintele. Välisseinad töötavad ühtlasi ka jäigastavate elementidena. Välispaneelide nähtavad nurgad peavad olema faasitud 20x50 mm lähtuvalt arhitektuurilisest nägemusest. Paneelidesse nähakse ette valevuugid vastavalt arhitektuuriga nõutud mustrile. Soklipaneelid tuleb toestada väljast poolt kuni põranda valamiseni ja kivistumiseni. Pealvaatajate tribüünide ümber on seina viimistluseks puitkonstruktsioonid. Sinna on mõeldud ühekihiline raudbetoonpaneel, millele kinnitatakse puitkarkass ja soojustus. Teljel A tribüünide kohal ja teljel G sisekäigu kohal väljaulatuvad konsoolid on mõeldud katta mittekandvate raudbetoon koorikpaneelidega, mis riputatakse terasfermide külge. Soojustus paigaldatakse seestpoolt pärast koorikpaneelide montaaži. Terasfermide vahele paigaldatakse samuti soojustus ja kaetakse viimistlusplaatidega nii, et hoone seest poolt jääks puhas, sile sein. Keldriosas on monoliitsed raudbetoonseinad paksusega 300mm, mis ulatuvad maapinnast välja kõrgusmärgini ~0,000. Need soojustatakse vastavalt ja kaetakse koorikpaneelidega hoone ühtse sokli moodustamiseks. Välisseinte lühikokkuvõte: monteeritavad kolmekihilised rb-paneelid paksusega 500mm (200mm+200mm+100mm) monteeritavad ühekihilised rb-paneelid paksusega 200mm monteeritavad koorikpaneelid paksusega 100mm maapinnast sügavuseni 1,2 m soojustatud monoliitsed rb-seinad paksusega 300 mm keldris Välisseinte konstruktsioonid vt täiendavalt tüüpkonstruktsioonide joonised.