Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

Σχετικά έγγραφα
Kineetiline ja potentsiaalne energia

Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE

FÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t

Ehitusmehaanika harjutus

Kompleksarvu algebraline kuju

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

8. Faasid ja agregaatolekud.

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA

SOOJUSFÜÜSIKA ALUSED. Tehniline termodünaamika Soojusläbikanne ANDRES TALVARI

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

Geomeetrilised vektorid

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

Füüsika. teemad 1-8. Karli Klaas

Funktsiooni diferentsiaal

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?

Opti Optika Valgus Valgusallikas Infravalgus Ultravalgus sirgjooneliselt Hajuvas valgusvihus

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

PLASTSED DEFORMATSIOONID

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Termodünaamika I seadus. Termodünaamika. Süsteemid

PÕLEVAINETE OMADUSED. Andres Talvari

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III

Füüsika täiendusõpe YFR0080

9. AM ja FM detektorid

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD

CaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide

Lokaalsed ekstreemumid

Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED

ENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika

REAKTSIOONIKINEETIKA

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

2 tähendab siin ühikuid siduvat

,millest avaldub 21) 23)

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv

= 5 + t + 0,1 t 2, x 2

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016

FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Hüdrosilindrid. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus.

Põhivara aines Füüsika ja tehnika

Browni liikumine magnet- ja elektriväljas anisotroopse keskkonna juhul

FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)

LOFY Füüsika kui loodusteadus (2 EAP)

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Füüsika. Mehaanika alused. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge

AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

"Kasutegur ja teised olulised mõisted KASUTEGUR ENERGIATOOTMISEL"

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

Molekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena.

Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass

Tuletis ja diferentsiaal

Koit Timpmann. Füüsika. 9. klassile. Elektriõpetus

Ecophon Square 43 LED

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Staatika ja kinemaatika

ASE8060 Soojusjõuseadmete termodünaamika, Mereakadeemia tudengitele. Külmutusprotsessid sügis

1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. V. Väinaste. Kehade pöördliikumine

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS

HULGATEOORIA ELEMENTE

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid

HSM TT 1578 EST EE (04.08) RBLV /G

9. LIIKUMISVÕRRAND. Hüdrodünaamikas jaotatakse vedelikes või gaasides mõjuvad jõud massijõududeks ja pinnajõududeks.

Elastsusteooria tasandülesanne

Kontekstivabad keeled

Transcript:

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele mõjuvad tõmbe- või tõukejõud 2. Mis on soojusliikumine? Molekulide, aatomite ja elektronide korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. 3. Miks muutub molekulide kineetiline energia? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 4. Mida nimetatakse Browni liikumiseks? Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. 5. Mis on Browni liikumise põhjuseks? Liikumine toimub tänu vedeliku või gaasi osakeste soojusliikumisele. 6. Mida nimetatakse soojusülekandeks? Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. 7. Nimeta soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Konvektsioon Soojuskiirgus 8. Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks? Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. 9. Mida nimetatakse konvektsiooniks? anmet.rtg 2007 1

Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. 10. Mida nimetatakse soojuskiirguseks? Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. 11. Joonisel on kujutatud sojusülekande viise. Kirjuta iga tähe juurde õige soojusülekande nimetus, A B C 1. konvektsioon 2. soojusjuhtivus 3. soojuskiirgus 12. Millest sõltub keha pinna soojuse ärandamisvõime? Keha soojuse äraandmisvõime sõltub keha temperaturist, massist pindalast pinna omadustest 13. Missuguseid kehasid nimetatakse termodünaamiliselt tasakaalus olevateks? Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. 14. Mida nimetatakse soojushulgaks? Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. 15. Missugune on soojushulga mõõtühik? Soojushulga mõõtühikuks on 1J 16. Missugune on soojushulga tähis füüsika valemites? anmet.rtg 2007 2

Soojushulga tähiseks valemites on Q 17. Missuguse valemiga arvutatakse soojusülekandes saadud võib ära antud soojushulka? Soojushulka arvutatakse valemiga: Q = cmδt 18. Mida nimetatakse aine erisoojuseks? Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab keha temperatuuri ühe kraadi võrra. 19. Missugused on erisoojuse tähis valemites ja mõõtühik? Erisoojuse tähiseks valemites on c ja mõõtühikuks J o kg C 20. Kuidas on võimalik muuta keha siseenergiat? Keha siseenergia muutmiseks on kaks võimalust: Mehaaniline töö Soojusülekanne 21. Mida nimetatakse soojusmasinaks? Soojusmasinaks nim. siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet, milles iseloomustab energia muutumist mehaaniline töö. 22. Missugustest osadest koosneb soojusmasin? Soojusmasin koosneb: Soojendist Jahutist Töökehast 23. Mida nimetatakse soojusmasina kasuteguriks? Soojusmasina kasuteguri ŋ näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. 24. Mida näitab antud valem? A kas = Q 1 Q 2 Valem näitab, et kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga vahe. anmet.rtg 2007 3

25. Missuguse valemiga arvutatakse kasutegurit? Q1 Q2 Kasutegurit arvutatakse valemiga: η = 100% Q 26. Mida näitab antud valem? Q = ΔU + Antud valem on termodünaamika I prinsiibi matemaatiline väljendus. 27. Sõnasta termodünaamika I prinsiip. Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. 28. Mis asi on perpetuum mobile? Perpetuum mobile on igiliikur, mille abil püüti teha tööd ilma energiat tarbimata. 29. Mida nimetatakse isoprotsessiks? Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga 1 A 30. Nimeta termodünaamikas toimivad isoprotsessid. Isobaarne protsess Isokoorne protsess Isotermne protsess 31. Joonisel on kujutatud isoprotsesside graafikud. Missuguste protsessidega on tegemist? A B C anmet.rtg 2007 4

A. Isobaarne protsess B. Isokoorne protsess C. Isotermne protsess 32. Sõnasta termodünaamika II prinsiip Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. Võib sõnastada ka nii: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 33. Joonisel on kujutatud soojusmasina ja külmamasina töötsüklite graafikud, Kumbal joonisel on kujutatud külmamasina töötsükkel? A B Külmamasina tööd on kujutatud joonisel B 34. Mida nimetatakse entroopiaks? Termodünaamikas nimetatakse energia kvaliteedi muutust entroopiaks. anmet.rtg 2007 5