TOOMAS KIVIMÄGI: Pärnus piisab eeliseid, et kesklinn oleks väärikas koht, kus äri ajada. Lk 11 Pentsik töötüli Noortekeskused Transpordifirma argipäev Pagariäri ametist lahkunud müüjanna süüdistab tööandjat petmises ja vägivallatsemises pika, Prantsuse saiaga. Lk 4 Pärnus on kaks, maakonnas kümmekond avatud noortekeskust, kus peale tunde hobidega tegelda või aega veeta. Lk 2 ja 3 Kaisma transpordifirma KV Transport omanikud vennad Ülo ja Uudo Kägu lõid oma ettevõtte Lk 6 kolhoosi lagunemise järel. NR 209 www.parnupostimees.ee N E L J A PÄ E V, 2 5. O K T O O B E R 2 0 1 2 Kihnus saab taas hambaid ravida KABINET LÄKS MAKSMA 36 894 EUROT. Toetus laekus väikesaarte programmist. Silvia Paluoja P Kuninga kool on õpioskustes Eestis kolmas Pärnu Kuninga tänava põhikooli kuuendikud naasid 28. üleriigiliselt õpioskuste võistluselt kolmanda kohaga, jäädes alla esimeseks tulnud Tartu Miina Härma gümnaasiumi ja teise koha pälvinud Tallinna tehnikagümnaasiumi võistkonnale. Suurepäraseid õpioskusi näitasid riiklikul võistlusel Põltsamaal Heleen Saarse, Iris Epp Sildnik, Aadron Raudsepp, Walter Herold Veedla ja Georg Timoštšenko, neid juhendasid Lia Viller, Leo Viller ja Urve Paulmann. Pärnumaad esindanud Paikuse põhikooli võistkond sai 12. koha. Alates 2003. aastast on Kuninga ja Paikuse põhikool üleriigilisel õpioskuste võistlusel Pärnumaad esindanud kumbki neljal korral. (PP) ärnu hambakliiniku peaarst Maaja Voll ja Kihnu vallavanem Ingvar Saare sõlmisid eile keskpäeval Linakülas lahti säärepaela, misjärel huvilised pääsesid uudistama hambaravikabinetti. Saarel on see suursündmus, sest viimati oli Kihnus võimalik hambaid ravida 12 aastat tagasi. Hambaravikabinet tervisekeskuse majas sisustati ja teenusepakkuja otsiti Kihnu vallavalitsuse algatusel ja ergutusel. Kabinetis leidub doktor Volli sõnade järgi kõik raviks vajalik, seadmed on tuttuued ja siin on röntgeniaparaatki, nii et ühegi protseduuri pärast ei pea kihnlased enam linna sõitma. Seadmed ja mööbli muretses sellekohase hanke võitnud AS Retent, mille juhataja Koit Pindmaa pidulikust avamisest osa võttis. Esialgu hakkab Pärnu hambapolikliiniku arst, paarkümmend aastat seda ametit pidanud Airi Kruuse koos õde Kersti Hendriksoniga saarel olema vaid teatud päevad kuus. Oktoobris on nad saarel jutti kolm päeva, novembris kaks ja detsembris jälle kolm päeva. Doktor Voll meenutas, kuidas ta 1970ndatel Kihnus komandeeringus käis, missugused olid siis tingimused, kuidas arst pidi kõik seadmed sõna otseses mõttes kohvriga kaasas kandma ja kuidas talle meeldis saarerahva suhtumine ning nagu lauldes kõneldav kihnu keel. Rääkige ikka kihnu keelt, see on palsam hingele, viib tööväsimuse, mainis ta. Esimene patsient istus ülimoodsas kabinetis hambaarstitooli eile pärastlõunal: Kihnu Veeteede töötaja Elli Karjam oli kohe, SELVERIS ON 25.10-28.10.2012 Hambatohtril Airi Kruusel ja õel Kersti Hendriksonil ei olnud vaja esimest patsienti uues kabinetis kaua oodata. Elli Karjam ja mitmed teisedki olid end ravikirja sättinud juba esimeseks päevaks. Urmas Luik kui kabineti avamisest teatati, oma nime kirja andnud. Doktor Voll märkis, et kuna fluorisisaldus vees on Kihnus peaaegu null, esineb siinsetel inimestel palju kaariest. Kihnu tervisekeskuse juhataja Ene Laine jutu järgi mõeldi juba hoonet remontides hambaravile ja sellekohased ruumid kujundati kunagi haiglaks ehitatud majas omaette sissekäiguga palatitest. Remondi tegi Kihnu Majanduse OÜ. Paraku pidi palju vett merre voolama, enne kui hea mõte teoks sai ja rahastamisvõimalus leiti. Kabineti sisustamine maksis 36 894 eurot, sellest 31 323 sai Kihnu vald toetusena riigilt väikesaarte programmist ja omaosalus oli 5571 eurot. Tulemus on mak- simaalne ja vallavanem Annely Akkermanni ajal alustatu jõudis lõpule tema järelkäija Ingvar Saare ajal. Neid, keda tänada, on palju, mainis Saare ja nimetas teiste hulgas Taivi Laost, kes aitas projekti kirjutada. Soolaleivapeoks kingin teile leivaahju, jahu ja soola, et leib oleks alati ahjus, kui hambaarst saarele tuleb, ütles kingitust üle andes Retendi juhataja. Nüüdisaegse hambaravikabineti avamist Kihnu saarel, 40kilomeetrise ehk kahe ja poole tunnise meretee kaugusel maakonnakeskusest Pärnust võib julgesti nimetada suursündmuseks. Doktor Voll nentis jutuajamisel, et arstiabi, eriti hambaravi peaks olema inimestele palju lähemal kui praegu. 4,29 6,29 2,49 1,89 Tavahind 5,49 Tavahind 11,50 Tavahind 3,29 Tavahind 3,35 Rakvere LK Kodune hakkliha Rakvere, Norra lõhefilee, kg Valio Võru juust Edam, 500 g, 4,98/kg Serla tualettpaber, 3-kihiline, 8 rulli/pk, 0,24/rull -24% -43% *Kadaka, Marienthali, Sõbra, Saare, Hiiumaa, Suurejõe ja Saku Selveris müügil Saaremaa LT Kodune hakkliha kg -21% Toodetud Eestis -45% Piltidel on illustreeriv tähendus ja pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.
2 25. OKTOOBER 2012 UUDISED I N T E R VJ U U Sindi gümnaasiumis algasid aastapäevaüritused Vastab Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor Ligi 320 õpilasega Sindi gümnaasium tähistab 175. aastapäeva õpilaste, vilistlaste ja töötajate kokkusaamise ja kontserdiga laupäeval seltsimajas. Pidustused algasid juba enne sügisvaheaega õpilaste antud infotundidega kooli ajaloo kohta ja pidudega. Suurim kingitus juubilarile on aga hoone uus katus, mille ehitaja selle nädala lõpul kui valmis objekti tellijale üle annab. Piljard, õhuhoki, lauamängud, Xbox, bändiproovid, keraamikaring või poksiklubi ükskõik, millega noored avatud noortekeskustes tegelevad, peaasi on rõõm endasugustega koos olemisest ja tegutsemisest. Jah, kajastub. Laupäeva õhtul näeb seltsimajas õpetaja Eneli Arusaare ja paljude teiste õpetajate juhendamisel valminud ja ligemale 100 õpilase osavõtul lühiülevaadet kooli ajaloost. Etenduses on lavale oodata härra Wöhrmanni isiklikult. Aga päev algab sportlikult vilistlasturniiriga ja jätkub mälestushetkedega kalmistul ning viktoriiniga. Pärnus asub kaks, Pärnumaal kümmekond avatud noortekeskust, kõik väga erinevad nii väljast kui sisulise töö poolest. Keskuse oma näo kujundavad juhendajate kõrval suures osas selles tegutsevad, õppivad, musitseerivad, mängivad või hängivad noored ise. Mismoodi näeb välja juubilari argipäev? Sindi gümnaasium on eelkõige kool oma linna lastele, aga mitte ainult. Suurenenud on naabervaldadest pärit õpilaste arv. Uuendusena on meil 10. 12. klassis võimalik õppida mittestatsionaarselt ehk varasemas mõistes kaugõppes. Koolijuhina on hea meel tõdeda, et aasta-aastalt suureneb nende õpilaste hulk, keda maavanem kutsub heade õpitulemuste eest oma vastuvõtule. Märkimisväärseid tulemusi saavutavad meie õpilased olümpiaadidel ja konkurssidel, spordivõistlustel. Äsja sai meie kooli 12. klassi õpilane Dajana Raab rahvusvahelisel ajaloo-olümpiaadil pronksmedali. Raekülas uus noorteaktiiv Õpilaste edu varju jääb õpetajate töö. Keda nimetaksite? Teie kooli õpilased hakkavad silma lipukultuuri levitamisega. Oskuste ja teadmiste andmise kõrval väärtustame õpilaste suhtumist kodumaasse ja koostöös Eesti lipu seltsiga olemegi koolis propageerinud lipukultuuri. Usun, et sintlased mäletavad uhkeid lipuspaleere koolimaja hoovis jüripäeval ja taasiseisvumispäeva rahvakogunemisel. Lippudeta ei möödu koolis riigi aastapäeva aktused, õpilased on osalenud sinimustvalgete kandmisel riigi aastapäeva ja Eesti lipu päeva tähistavatel rongkäikudel Pärnus ja Tahkurannas president Pätsi sünnikohas. Tänavu olime esimest korda Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul lipuheiskamisel Sindi raekoja torni. Loodame, et sellest saab kodulinnas tava. Tulevikkuvaat ei ole pidupäevatujune, sest minister Aaviksoo reformikaardil olete märgitud punase mummuga. Kuidas te koolipere tuju üleval hoiate? Kooli pilk on alati suunatud tulevikku, vaatamata aeg-ajalt horisondile ilmuvatele vaadet varjavatele tumedatele pilvedele. Suurim unistus on koolimaja peasissekäigu taastamine koos rõduga. Usun, et vilistlased on minuga nõus: Sindi gümnaasium on kool, kuhu ei ole põhjust siseneda tagauksest. Küsis Silvia Paluoja Noortekeskustesse toob soov sõpradega koos olla Karin Klaus Sindi hariduse möödanik ulatub tagasi tekstiilivabriku rajaja Wöhrmanni aega. Kas see kajastub kuidagi kontsertaktuselgi? Maavalitsus on viimastel aastatel tunnustanud nelja meie kooli õpetajat, need on Lembit Roosimäe, Signe Lensment, Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Nanni Kull. Julgen väita, et Sindi gümnaasiumi õpilased ja personal on igati tasemel nii õppimises-õpetamises kui muus tegevuses. Näiteks on meie kool arendusjuht Sigrid Jamnese eestvedamisel aastaid edukalt osalenud projektitegevuses ja rahvusvahelise Comeniuse projekti raames on õpilastel ja õpetajatel olnud võimalus külastada mitut Euroopa riiki. Pärnus rannaniitusid puhtaks nosivad veised, kes viimastel nädalatel on aedikust välja murdnud ja ekskurseerinud Vana-Pärnus pea iga päev, viiakse veiste omaniku Georg Artma ütlust mööda homme ära. Sindi gümnaasium on kool, kuhu ei ole põhjust siseneda tagauksest. Raeküla Vanakooli keskuse kontoriruumides põleb valgus neljapäevaõhtuti hiliste tundideni. Koos projektijuhi Piia Karroga istuvad laua taga Raeküla noortekeskuse aktiivi liikmed ja peavad plaani, kuidas siinsete noorte elu põnevamaks teha. 14aastased Tjorven-Morgan Rebane, Grete Kaljulaid ja Karl Paulus alustasid noorteaktiivis kevadel. Kokku kuulub eestvedajate gruppi 11 inimest, kellest peaaegu kõiki seob huvi jalgpalli vastu: kes käib trennis, kes niisama vabal ajal mängimas. Sellepärast on noorte tulevikuplaanidki sportlikud: tahetakse noortekeskuse juures korraldada spordivõistlusi, talvel suusatada, kevadel orienteeruda, suvel matkata-telkida. Suurima ettevõtmisena soovitakse talvel keskusemaja õue vanemate ja vabatahtlike abiga rajada kogu linnaosa rahvale avatud uisuväljak. Selle tarvis kirjutasid lapsed oma esimese projekti üleeestilise terviseedenduslike projektide konkursile. Käime siin põhiliselt seltskonna pärast, rääkis Grete. Koos on hea olla, midagi ette võtta ning kui sellest veel kellelegi kasu sünnib, on eriti vahva. Näen paljusid sõpru koolis ka, aga pärast kooli on teised mõtted ja huvid. Siin on mõnus jälle kokku saada, lisas Tjorven. Noorte meelest on kaubanduskeskustes passimine igav ja kulukas, hoopis mõnusam on midagi asjalikku teha. Keldrist klubiks Noortekeskus otsustati Raeküla Vanakooli keskuse juurde luua juba 2006. aastal, kui maja uksed linnarahvale lahti tegi. Algul said selle kandi aktiivsemad noored kokku ühes väikeses toas, hiljem okupeeriti maja kelder. Räämas keldri puhastamisel ja remontimisel lõi kaasa 2008. aasta jaanuarist septembrini oma 60 noort, linn toetas materjalide ja spetsiifiliste töödega. Toona alustanud aktiivi noored on juba suureks kasvanud ja paljud Pärnust lahkunud. Praegu käib noortekeskuses aktiivi eestvõttel taas remont, kuna vahepeal rikkus ruume lõhkumiste laine. Kuigi klubiruumid on Sindi avatud noortekeskuses põimisid tüdrukud sõpradele värvilisi käepaelu. Sauga noortekeskuse juhataja Ivika Uslov hoiab pärast tunde keskuses aega veetvatel lastel silma peal. alles pooleldi remonditud, jätkub majja noori õhtuni. Tantsijad teevad trenni, bändid proove, huviringides õpitakse pilli. Väiksemad lapsed küsivad alati onu Kaljo järele, kes vabatahtlikult nendega koos meisterdab. Keskuses käib neidki, kes ise midagi teha ei taha ja kipuvad energiat pigem lõhkumisse suunama. Avatud noortekeskusest kedagi eemal hoida ei saa, võime vaid ajutise keelu kehtestada, selgitas Karro. Need, kes ise pole käsi värviseks teinud, ei oska tehtud tööd hinnata. Neid saab ainult kavalusega kaasata. Karrol on oma kogemusest hea näide: kui eelmise aktiivi eestvõttel noortekeskust remonditi, aitas ehitada mitu kriminaalse taustaga noormeest. Nüüdseks on poistel pahateod unustatud, koolid lõpetatud ja elu korras. Lõhkumine ja pahandused on protest millegi vastu. Tegelikult sooviksid nemadki kuskile kuuluda, arvas projektijuht. Karro meelest võiks noortele leiduda ruum või paar igas linnaosas, küsimus on vaid finantseerimises ja eestvedajates. Raeküla noortekeskus tegutseb linnalt toetust saava Vanakooli keskuse tiiva all, muidu oleks keeruline hakkama saada. Eestvedajad aga sõltuvad suuresti noortest endast: kui kujuneb välja sõpruskond-tuumik, saavad sündmused-üritusedki hoo sisse. Vabaajakeskus Ülejõel Pärnu noorte vabaajakeskus IN on MTÜ Pärnu Vabakooli Seltsi avatud noorsootöö põhimõtteid järgiv allorganisatsioon, mis loodi Pärnu linnavalitsuse ettepanekul. Varem Slaavi põhikoolile kuulunud maja ühte ossa koliti 2008. aastal. Algus oli väga keeruline, asusime justkui nurga taga ja keegi ei teadnud, et me siin oleme. Ligi aasta ei käinud siin peaaegu mitte keegi, meenutas Olle Nõmm, kes algul osales keskuses bändiproovides, siis tegutses vabatahtlikuna ja praegu on ametis noorsootöötajana. Linn tahtis kõik noortekeskused ja -organisatsioonid siia koondada, aga keegi ei teadnud täpselt, kuidas see välja hakkab nägema, rääkis keskuse juhataja Annely Reile. Esmalt kujunes keskuse tegevus hästi muusika- ja kontserdikeskseks, kuna külastajad olid põhiliselt bändiproovides käivad noored, kes tulid kaasa noortekeskusest Che. INi töötajate eestvõttel pakuti vastavaid koolitusi: kui- Urmas Luik das muusikat salvestada, kontserdiplakatit kujundada. Enamik toona tegutsenud bändipoistest-tüdrukutest on suureks kasvanud, uusi alustajaid on mõnevõrra vähem, kuid ligi paarkümmend noortebändi teeb INis proove siiski. Aktiivset kasutust leiab spordisaal, kus harjutavad spordiringid, toimuvad võistlused-üritused ja patsutatakse palli ajaviitekski. Vabaajakeskuses asuvad veel koosolekuruumid, kohvikuosa ja väike lava. Reile sõnade kohaselt on noored neid lõpuks üles leidnud ja külastatavus aasta-aastalt tõusnud. Peale nende, kel keskusesse asja pilli mängima või sporti tegema, käivad noored sõpradega aega veetmas. Noorte enda ideest ajendatuna muretseti tänu Pärnu maavalitsuse avatud noortekeskuste projektitoetusele keskusesse Xbox ja piljard. Traditsiooniks on saanud koolivaheaegade programm ja lastekaitsepäeva üritused. Kuigi enamasti käituvad INi külastajad viisakalt, tuleb ette pahandusigi: vahel ei osata enda järelt koristada, asjad lähevad katki. Keskuse külastamise eluaegse keelu sai noormees, kes ostis alaealistele suitsu ja alkoholi. Kevadel läks osa laste seas moodi välgumihklite täitmiseks kasutatava gaasi nuusutamine. See jama kestis ligi kaks kuud ja paar nädalat oli asi päris hull: tüübid istusid arvutite taga ja salaja nuusutasid varrukasse peidetud pudelitest, meenutas Nõmm. Noorsoopolitsei tuli kohale, kui kogu kamp koos oli, uksed pandi kinni ja peeti tõsine loeng. Siis lõppes asi ära. Reile loodab uuel aastal INi juurde saada mõne noorsootöötaja ametikoha, et suures majas noortel senisest paremini silma peal hoida jõuaks. Samuti oodatakse tööle vabatahtlikke programmi Euroopa Noored kaudu. Keskus koondab huviringe Sindi avatud noortekeskus loodi 2004. oktoobris linna allasutusena. Alguses asuti linnavalitsuse keldrikorrusel, 2005. aasta ok-
25. OKTOOBER 2012 3 UUDISED ILM Täna päeval on pililves selgimistega ilm. Paljudes kohtatades sajab vihma. Puhub idatuul 2-7 m/s. Öösel on -2 kuni +5, päeval 3-6 kraadi.. 2-7 m/s Pärnu +3...+6 max +6 Kõige soojem ja a kõige külmem: 1965 +13,4 1926-8,0 Homme on päeval pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub loode- ja põhjatuul 3-8 m/s. Öösel on -3 kuni +2, päeval 0 kuni +3 kraadi. KOLME PÄEVA PROGNOOS 0...+3 Reede 0...+5 Laupäev 0...+6 Pühapäev Päike tõuseb täna 8.21, loojub 17.50. Kihnu Vormsi parvlaeva hankele laekus viis pakkumust Kihnu ja Vormsi liinile parvlaevade soetamiseks väljakuulutatud riigihankele laekus tähtajaks viis pakkumust. Veeteede amet kuulutas 27. augustil välja riigihanke ühe jääklassiga teraskorpusega reisiparvlaeva soetamiseks võimalusega tellida samadel tingimustel teine ja kolmaski laev. Veeteede ameti teatel hakatakse laevu kasutama Eesti rannikumeres lähimereveoks Kihnu, Vormsi ja Sõru Triigi liinil ja need on ette nähtud sõitjate, autode ja lasti veoks mahutavusega kuni 32 sõiduautot või kaks veoautot. Autotekile on võimalik võtta 22 sõiduautot või kaks veoautot ja platvormteki paigaldamisel veel kümme sõi- Pärnu noorte vabaajakeskuses IN leiab pisike piljardilaud noorte poolt tihedat kasutust. toobrist koliti endisesse raudteejaama hoonesse. Peale linna toetavad keskust sponsorid, suurim neist on FeinElast Estonia OÜ. Koolipäeva pärastlõunal kajab noortekeskuse maja ja selle ümbrus laste häältest. Fuajees kõksitakse lauatennist, tööruumis punub tüdrukute seltskond käepaelu, poisid mängivad Xboxi ja piljardit. Keskusest käib päevas läbi vähemalt 40 noort, tihedamatel päevadel 60 70, siis on maja seinad peaaegu väljapoole kummis. Keskus koondab hulga huviringe: iluvõimlemine, keraamika, mägironimine, mudelautondus, kitarri- ja trummiõpe, tänavatants, arvutigraafika, lauamängude ring. Huviringides osalemine on tänu linna toetusele lastele tasuta. Mina olen seda meelt, et noortekeskuses võiksid tegutseda huviringid, leidis keskuse juhataja Helle Vent. Alati on lapsi, keda miski ei huvita, aga siin tasapisi hakkavad midagi tegema ja lõpuks teevad väga hästi. Hea, et osalemine on tasuta, sest siin käib väga vaeste perede lapsi. Vent püüab alati kuulda võtta noori endid, näiteks ajakirjaniku külaskäigu päeval toimusid õhtul viktoriin ja lauamängude turniir. Populaarsed on olnud puuskulptuuride valmistamine, seikluspargis käimine, ekskursioonid. Ringitöö kõrval meeldib lastele keskuses niisama olla: aetakse juttu, kuulatakse muusikat, tehak- se kööginurgas teed. Kokku võiks saada üksteise pool kodudeski, aga vahel pole see võimalik või ei lubata sõpru külla kutsuda. Neile meeldib väga lihtsalt rääkida, sest siin neid kuulatakse, seletas Vent. Mõni ei tahagi eriti kodus olla, sest vanematel pole kunagi aega või näägutatakse pidevalt. Minule meeldib noortega suhelda, neil on põnevad mõtted. Vendil on pikk pedagoogistaaž, seepärast ta teab: kui kodus last ei kuulata, kaob kontakt vanematega ja kipuvad tulema pahandused. Mõni aasta tagasi tungisid purjus noored keskusesse ja viisid minema kogu helivarustuse. Kätte saadi nii kraam kui sissetungijad, kellele kehtestati eluaegne noortekeskusesse sisenemise keeld. Tavaliselt piirduvad karistused siiski nädalapikkuse keeluga. Neile on see hirmus karistus: Kuidas? Ei saagi siia tulla! rääkis Vent, ise teise silmaga ümber maja jooksvaid poisse jälgides. Bussipeatustest noortekasse Sauga avatud noortekeskus tegutses 2006 2011 ühekorruselises majas, mis Euroopa Liidu regionaalarengu fondist saadud raha toel ehitati kahekorruseliseks. Uhkes hoones asuvad nüüd peale noortekeskuse raamatukogu, saal, multimeedialabor, muusikaruum ja köök. Peale sõpradega kokkusaamise, piljardimängu ja arvutite too- duautot koos kahe veokiga. Maksimaalne sõitjate arv on 200. Laeva valmimise tähtaeg on 26 kuud pärast lepingu allkirjastamist. Lisatellimusena on hankijal õigus, kuid mitte kohustus osta teine ja kolmas laev samadel tingimustel. Laev peab olema heade sõidu- ja püstivusomadustega ja sobima sõiduks nimetatud piirkondades. Projekti rahastatakse täies mahus Euroopa regionaalarengu fondist. Laeva ehitusmaksumus selgub pärast lepingu sõlmimist. Laevad tellitakse projekti Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine raames. (PP) Suurim lubatud kiirus taas 90 Raeküla Vanakooli keskuse prooviruumis harjutas Aleksander pilli õpetaja Boris Leppsoo käe all. vad noori keskusesse huviringid: kokandusklubi, näitering, aeroobika, õmblusring, rahvatants, kitarri- ja trummiõpe. Tai poksi klubi juhendavad noormehed, kes omal ajal olid keskuse kliendid. Osa keskuses tegutsema harjunud 16 20aastasi on moodustanud MTÜ Noorte Inimeste Innukad Teod. Meil on noorelt noorele õpetamise põhimõte ja selle aktiiviga kirjutame projekte, mõni juhendab juba ise huviringe, kommenteeris keskuse juhataja Ivika Uslov. Tema jutu järgi käib noortekeskuses praegu palju poisse, kes on energiast tulvil ja taha- vad liikuda-möllata, jõuaks vaid töötajad küllaldaselt tegevust ette sööta. Pühapäeviti kogunetakse ühiselt Eesti otsib superstaari saadet vaatama, aga see ühendatakse sportlike võistlustega. Vahel tehakse keskuses netivabu päevi, siis mängitakse lauamänge, kokatakse ja meisterdatakse. Kui siin veel noortekeskust polnud, koguneti õues ja hängiti bussipeatustes, meenutas Uslov Sauga põliselanikuna. Praegu käiakse siin usinasti ja kui keskus mõne vallaürituse tõttu paar päeva kinni on, nurisetakse, et midagi pole teha, igav! Tänase päeva jooksul võetakse riigimaanteedelt maha 110kilomeetrist tunnikiirust lubanud liiklusmärgid, sest teisipäeval juba kohati tekkinud libedus sundis kõnealust suurimat lubatud sõidukiirust tühistama. Eelnenust johtuvalt soovitab maanteeamet autojuhtidel üle vaadata rehvid ja alustada ette- t Eriotstarbeline diislikütus t Diislikütus t Bensiin t Raske kütteõli t Laevakütused t Libedustõrje sool t Laevade punkerdamine t Bituumeni, põlevkivikütteõli ja vedelkütuste transport valmistusi talverehvide kasutamiseks. Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist. Tänavu said A- ja B-kategooria sõidukid kiirusega 110 kilomeetrit tunnis sõita ühtekokku 172,3 kilomeetril, Pärnumaal nii kõrge lubatud kiirusega lõike polnud. (PP) AS Saurix Petroleum Tõnismägi 7, 10119 Tallinn Tel 64 63 143, 64 63 144, 64 63 145 Faks 64 63 146 E-post info@saurix.ee Koduleht www.saurix.ee Møller Auto Pärnu AS Välja 3, 80010 Pärnu Üldtelefon 447 6100 Faks 447 6101 E-post parnu@moller.ee www.mollerauto.ee Mazda BT-50 2.5 105 kw, 04/2007, ls 150 300 km Hind 11 200 Volkswagen Touareg 3.0 V6 165 kw, 03/2008, ls 133 000 km. Hind 33 000 Soodushind 31 000 Komisjonimüük Mitsubishi Colt 1.5 70 kw, 10/2007, ls 72 500 km Hind 6500 Møller Auto Pärnu garantii 6 KUUD Møller Auto Pärnu, suurim valik VW, Škoda ja teisi autosid garantiiga. Volkswagen Golf Variant Atlantic 1.6 16V 77 kw, 01/2007, ls 79 900 km Hind 6000 Møller Auto Pärnu garantii 6 KUUD
4 25. OKTOOBER 2012 UUDISED LÜHIDALT Päästeala noortering ootab uusi liikmeid Pärnu päästekomando juures tegutsev päästeala noortering võtab sellest sügisest juurde uusi liikmeid, esimene kogunemine on teisipäeval Pärnu päästekomandos. Noortering koguneb kord nädalas teisipäeviti, ringis saavad noored tutvuda päästja töö eripäradega, õpitakse, kuidas ohtusid ära hoida, kuidas õnnetuste korral käituda ja abivajajaid aidata. Õpetussõnu jagavad peale päästjate ka teised turvalisusega tegelevad spetsialistid, näiteks demineerijad, politseinikud ja häirekeskuse päästekorraldajad. Näidatakse eri tehnikat ja päästeautode varustust. Kevadel on lastel võimalus proovida tulekahju kustutamist. Noorteringi juht on Pärnu päästekomando päästja ja mitme päästealase raamatu autor Antti Lääts. Aktiivsetel ringis käijatel on võimalus osaleda suvel toimuvas päästeala noortelaagris. (PP) Arutusele tuleb Tellissaare hoiuala väärtus Vändra vallas Tellissaare hoiualal kasvab Eestis haruldane mesimurakas ja sealt leiab Kalevipoja vestitasku kivi, millest mööda viis rootsiaegne sõjatee. Üleeuroopalisse loodusalade võrgustikku jääv 351 hektari suurune hoiuala aitab kaitsta nii Tellissaare raba kui seda ümbritsevaid metsi, selle kaitsekorralduskava tutvustamiseks toimub oktoobri viimasel teisipäeval Vändra vallamajas kaasamiskoosolek. Kava tellis keskkonnaamet kui kaitsealade valitseja ja koostas MTÜ Eesti Märgalade Ühing. Ökoloog Raimo Pajula kui kava üks autoreid selgitas, et olulisemad plaanitavad kaitsetegevused on Tellissaare rappa ulatuvate kuivenduskraavide tammitamine, kaitseala piiride tähistamine ja alal seni uurimata rabalinnustiku inventeerimine. Tellissaare hoiuala lähedal paikneb tähelepanuväärsetest loodusobjektidest üks Pärnumaa suurimaid rändrahne, paarikümnemeetrise ümbermõõduga Kalevipoja vestitasku kivi ehk viie valla piirikivi. Kaansoo küla lähedal on aga Eestis ainus säilinud arktilise taimeliigi mesimuraka kasvuala. (PP) Linnapea parandab vea Tõnu Kanni pikemas kirjutises Pärnu vanalinn nagu vaeste patuste alev (PP 20.10) on üks üsna märkimisväärne viga. Nimelt on autor kirjutanud Pärnu spordihalli maksumuseks paarkümmend miljonit. (---) Spordihalli tegelik maksumus kokku on Pärnu linnale kuus ja pool korda rohkem: see on 131 miljonit krooni (sealhulgas kasutusvalduse tasu, käibemaks ja intressid). Aga kriitika raemaja maksumuse kohta oli igati kohane. Lugupidamisega Toomas Kivimägi PÄ R N U P O S T I M E E S Pagariäri juhatuse liige nüpeldab naisi saiaga Asso Puidet Mida arvata pagaripoest, mille juhatuse liige nüpeldab töötajaid saiaga, klientidele pakutakse värske kauba pähe aegunud tooteid ja koristaja lööb lapilükkamise kõrval käed külge leivataina valmistamiselgi? Tiigrihüppe sihtasutuse juhataja Enel Mägi (paremal) õnnitleb konkursi võitnud Anne Kalmust. Terje Lepp Paikuse kooli õpetaja võitis e-õppematerjalide konkursi Just sellise, absurdimaigulise kirjelduse andis Pärnus läinud aastal avatud, Läti juurtega pagariäri Pärnamäed kohta seal napilt aasta müüjana töötanud Adelina Kim-Ho. Et ta aga lahkus töölt suure tüliga, ei pruugi tema jutt 100 protsenti tõele vastata. Ja ega vastagi, nagu kinnitas pagariäri juhataja Mirje Lank. Ent laskem asjaosalistel enda eest kõnelda. Skandaalse paljastusega välja tulla otsustanud Kim-Ho igatahes ei tee saladust, et poetöötajana osales temagi teadlikult klientide petmises. Vähemalt on ta veendunud, et toimus petmine. Skeemi järgi, mille väljamõtlemine ja elluviimine nõudis küll rohkem nahaalsust kui nutikust. Tiigrihüppe sihtasutuse e-õppematerjalide konkursi Täna samm, homme teine võitis Paikuse põhikooli õpetaja Anne Kalmus tööga Matemaatika veebivihik 2. klassile. Anne Kalmus ütles pärast teisipäeval Tallinna reaalkoolis konverentsil Kooli uus õppetava toimunud autasustamist, et võit tuli talle üllatusena. Kalmus on elektrooniliste õppematerjalide loomisega tegelnud viimased kaks aastat ja selle eest tunnustust pälvinud. Kalmuse loodud õppematerjal Matemaatika veebivihik 2. klassile on mõeldud õppeaasta jooksul 35 matemaatikatunni läbiviimiseks arvutiklassis. Žürii hinnangul on tegemist Saiaga vastu pead Nimelt oli Kim-Hol enda väitel nagu ülejäänud saali- ja kassatöötajatel kohustus jälgida toodete realiseerimisaega. Kui selle lõpuni oli üks päev, tulnuks küpsiste hinda langetada 20 protsenti, viimasel päeval aga müüa poole hinnaga. Ja nii see toimiski. Kuid Kim-Ho jutu järgi selle nüansiga, et esmalt olevat töötajatel tulnud juhataja Mirje Langi käsul küpsiste realiseerimiskuupäev nädala võrra edasi lükata. Ehk asendada tootele kantud kuupäev hilisemaga. Selle tõestuseks on Kim-Hol Langi kirjutatud sedel, kus sõnasõnalt seisab: Vaadake küpsised üle ja tehke suurem kp. vahetus! All on 1 pk. beseed, mis on vaja edasi lük. (Lühendid rõhutatud, A. P.) Seega võis klient saada täishinnaga juba aegunud toote. Kui ma seda ei oleks teinud, siis ma oleks saanud ülemuse käest vastu pead ja jalgu, kinnitas KimHo, et tal polnud muud valikut kui ülemuse käsku täita. Teinekord saadigi pagaritöökojas sõna otseses mõttes vastu pead. Saiaga. Vähemalt väitis nii Kim-Ho. Siis, kui sul ei olnud seda nokamütsi, virutas sellega Prantsuse sai on meil, selline pikk sai vastu pead, kirjeldas naine vägivalda, mida üks tema kolleegidest juhatuse liikme Andris Petersi käe läbi tunda saanud. Ja see polevat olnud ainus juhtum. Näiteks olevat Prantsuse sai välgatanud teinekord siis, kui valelt riiulilt küpsetisi haarati. Õõh, kust sa võtad? ja duhhh! vastu näppe saiaga, imiteeris Kim-Ho Petersi kupjamaneere. Kui siia juurde arvestada pikad tööpäevad ja raske töö, pole ime, et töötajaid on pagariäris sedavõrd väheks jäänud, et ülesandeid tuleb jagada. Näiteks on Kim-Ho selgitusel pandud koristajale ülesandeks leivatainast valmistada. Juhataja õpetas ta ilusti välja: mismoodi kuhu paned, teed seda, teed toda ja siis on nagu kõik OK, olevat koristaja KimHole seda ise rääkinud. Lank, tutvunud oma endise hea ja lapsesõbraliku tööga, mida on lihtne kasutada. Õppematerjalil on ühtne kujundus, mille juures on õppe-eesmärgil hästi ära kasutatud õpilaste kunstitöid. Esimese kohaga kaasneb preemia 1283 eurot. Konkurss on loodud, et innustada õpetajaid elektroonilisi õppematerjale looma, avaldama ja jagama. Konkursile laekus 32 tööd. Esikolmiku selgitas žürii koosseisus Hans Põldoja Tallinna ülikoolist, Piret Luik Tartu ülikoolist ja Meeri Sild Tallinna Lilleküla gümnaasiumist. Tiigrihüppe sihtasutus ootab taas töid konkursile, õppematerjalide esitamise tähtaeg on järgmise aasta 25. veebruar. (PP) Ringkonnakohus jättis ekspolitseiniku süüdi Sai saiaga. Adelina Kim-Ho pidas Pärnamäed OÜ pagariäris müüjana vastu napilt aasta. Ants Liigus alluva kirjeldusega ettevõttest, vangutab pead. Issand, oh jumal küll! pöördus ta esiti kõigevägevama poole. Kogus end siis ja hakkas esitatud süüdistusi ümber lükkama ja firma töökorda selgitama. Esiteks piirduvat koristaja, kes tegelikult on koristaja-pakendaja, leivategu sellega, et ta paneb õhtul seemned likku ja segab pärmiga, et pagar saaks kohe hommikul tööle hakata. Rikkus toiduseadust Mis realiseerimistähtaja muutmisesse puutub, siis sellegi kohta on Langil seletus. Nimelt on teatud tüüpi küpsiseid ja beseesid, mille müügikuupäeva võibki edasi lükata, sest need säilivad hulga kauem, kui pakile märgitud. Küpsistele on tehas andnud 90 päeva realiseerimisaega, mis on kindlaks tehtud kestuskatsetega, meie aga anname 50 päeva. Teatud küpsistel, mis ei hakka rääsuma, mille maitse ei muutu teatud ilmadega, võime veterinaar- ja toiduameti teadmisel pikendada realiseerimisaega nädala võrra, selgitas Lank. Tegelikult see nii ei ole, et muudad aga kuupäeva ja müüd soodushinnaga edasi. Nimelt keelab toiduseadus otsesõnu nii toidupaki märgistuse kui müügipakendil oleva kuupäeva muutmise. Seda kinnitas Pärnumaa veterinaarkeskuse toiduohutuse vanemspetsialist Anu Karuse. Tema sõnade järgi võib küll tooteid, mille parim enne on möödunud, veel mõnda aega müüa, juhul kui on selgesti märgitud, et toote parim enne kuupäev on ületatud ja müüja vastutab, et toode on söögikõlblik. Kuupäeva küll ei tohi muuta. Ei tohi, ei tohi! toonitas Karuse. Lank möönis, et ju see siis nii on. Ent tema ei lasknud kuupäevi muuta klientide eksitamiseks, vaid selleks, et töötajad teaksid, millal tuleb toode sooduskauba riiulist eemaldada ja maha kanda. Tallinna ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu maakohtu otsuse, mille järgi jäi Pärnu kriminaalpolitsei jälitusgrupi endine juht Henn Koolmeister süüdi jälitusandmete lekitamises. Kui Koolmeistri kaitsja leidis apellatsioonkaebuses, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud ning ringkonnakohus peaks maakohtu süüdimõistva otsuse tühistama ja Koolmeistri õigeks mõistma, siis ringkonnakohus maakohtu otsuse süüdimõistvat osa ei muutnud. Süüasja kinniste uste taga arutanud Pärnu maakohus mõistis Koolmeistri tänavu 18. juunil süüdi kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse ebaseaduslikus avaldamises ning määras talle karistuseks riigiprokurör Helga Adamsoo nõutud kahe aasta pikkuse tingimisi vangistuse. Koolmeistri süüpinki viinud sündmused said alguse siis, kui politsei sai 2010. aasta lõpus enne euro kasutuselevõttu vihje, mille alusel käivitas Lääne prefektuuri organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse osakond (OKO) kriminaalmenetluse. Uurijaid huvitavaid isikuid kuulati pealt ja tehti muid jälitustoiminguid. Euro saabus Eestisse siiski rahulikult ja kartused osutusid asjatuks, kuid uurijaid hakkas huvitama, miks neile laekunud info tõenäolisest kuriteost siiski tõeks ei osutunud. Peagi selgus, et uurimise all olnud isikule võis operatiivinfot lekitada just Koolmeister. (BNS) TU U LE TÄ NAV Müksas nalja pärast Etüüdi saiaga aga võtab Peters ise lahti seletada. Tunnistades, et tõepoolest, ta müksas töötajat saiaga. Võib-olla seetõttu, et Adelina häiris kondiitrite tööd. Aga see olnud mänguline müksamine, millele ohver reageerinud itsitamisega. Sa ei saa ju iga päev kõndida ringi kivistunud näoga, tegi juhatuse liige enda sõnutsi nalja. See ei olnud nii, et Adelina, sa ei teinud seda! ja siis ma hakkasin teda saiaga peksma. Peters lisas, et kindlasti ei kõnni ta pagaritöökojas nagu füürer, sai sõjakalt käes, ega jaga hoope paremale ja vasemale. Selleks polevat põhjust. Eriti nüüd, kui Kim-Ho, kelle tõttu on ettevõttest lahkunud kolm töötajat, läinud on ja äris valitseb jälle varasemast palju harmoonilisem sisekliima. Juuresoleval fotol ongi Tuule tänav Pärnu linnas sügisel 2012. Kui see tänav oleks korras, saaks sõita linnapiirilt otse Rabahalli juurde, ära jääks küllaltki suur ring. Äärelinna inimesed võiksid sõita rattaga loodusesse, sest läheduses on raba, mis oma iluga rõõmustab silma igal aastaajal. Tore, et südalinna tehakse ajaveetmise kohti, aga foto saatnud pärnakas soovib, et linnaisad äärelinna elanikkegi meeles peaksid. Kas on vaja tuuslarit-tuuletarka, et Tuule tänav saaks kruuskattegi? (Annemarii Kuusk)
KOMMENTAAR Kirgede maharahunemine Lähis-Idas Paistab, et tõesti, sest 15. oktoobri hilisõhtul Iisraeli parlamendis toimunud hääletus iseenda laialisaatmiseks ehk valimiste korraldamiseks 22. jaanuaril 2013 loob olukorra, kus tegutseb vaid Benjamin Netanyahu valitsus. Ja langetada üksi Iraanile kallalemineku otsus sellest on vahutatud viimased kaks aastat ei tule kõne alla. Viidatud vaht oli selge ülemängimine, mida lubas mullune seis Ühendriikides, kus võimas Iisraeli lobi ja raha tagasid jõupoliitikale 407 kongresmeni hääled 435st. Nüüdseks on araabia maailm ehk pisikese Iisraeli ümbrus tundmatuseni muutunud ja seda vastupidi kõikidele lootustele ja ettekujutustele. Viimaseks tõrvatilgaks Iisraeli karikas said 4. 5. oktoobri sündmused Jordaanias ehk viimase naabri juures, kellele Iisrael võis veel loota. Nimelt määrasid selle riigi Muslimivennad reedeks, 5. oktoobriks suure väljaastumise poliitiliste reformide nõudmiseks. Peamine: peaminister ja valitsus olgu allutatud valitavale parlamendile. Kuningas Abdallah tegi ennetava käigu, saatis 4. oktoobril parlamendi laiali ja määras valimised jaanuariks. Kavandatud suurväljaastumine (Jordaania viimaste aastate suurim) ikkagi toimus. Enamgi: Muslimivennad kuulutasid, et boikotivad järgmisi valimisi, kuna laialisaadetud parlament saaks kokkutulnult vajalikud reformid ära teha!? Eks ole, Muslimivennad dikteerivad poliitikat! Et toimuva taust oleks selge, meenutagem, et aastast 2007 Toomas Alatalu politoloog Niipea kui puhkes araabia kevad, hakkas Türgi kohe piirkonna tegijaks number 1 ja püüab selleks jääda. Gaza sektorit kontrolliv Hamas on Muslimivendade haruorganisatsioon. Egiptuses on augustist peale, kui Egiptuse armee ladvik kõrvetas end Iisraeli osalusega operatsioonis Siinail ja pidi selle tulemusena alluma president Mohammed Mursile, täielik Muslimivendade võim. Ja nood tungivad peale kogu piirkonnas. Mäletatavasti oli Tuneesia esimene riik, kus toimus revolutsioon ja pärast seda esimesed vabad valimised, mis andsid võimu sealsetele Muslimivendadele. Egiptuses valimised alles kestsid (novembrist 2011 juunini 2012), kui Tuneesias toimus 24. veebruaril esimene Süüria sõprade rühma kogunemine, arutamaks Süüria opositsiooni toetamist. Kohal olid 70 riigi (praegu osaleb seal riike juba üle 100) esindajad eesotsas USA riigisekretäri Hillary Clintoniga, ent organiseerija oli ikkagi uus jõud Araabia maade poliitikas: Muslimivennad. Nemad aga soovivad eeskätt oma Süüria vennaskonna võitu (too üritas seda veel 1982. aastal, kuid pidi alla vanduma Süüria praeguse diktaatori isa kamandatud vägedele). Et rohkem mitte osaleda Muslimivendade korraldatud üritustel, viidi Süüria sõprade kohtumised üle Türgimaale. Türklastega ühenduses aga ei maksa unustada, et sealne võimupartei, mis araabia revolutsioonide haripunktil valimistel juunis 2011 tagas endale absoluutse ülekaalu parlamendis, on ju islamipartei, mille eelkäija 1997. aastal võimult kõrvaldati. Türgi ilmaliku armee ja mõistagi USA survel. Partei jätkas tegutsemist uue nime all ja tema liider, praegune peaminister Recep Tayyip Erdogan sattus kõigepealt vanglasse süüdistatuna äärmuspropagandas. Aga kuna partei võitis valimised, tuli mees vangikongist otse peaministri kohale. Muidugi pole keegi neid asju unustanud, kuid pole raske olnud märgata, et Türgi praegune valitsus talus rahulikult kõiki Pariisi ja Berliini vimkasid, et Türgit Euroopa Liidust eemal hoida. Niipea kui puhkes araabia kevad, hakkas Türgi kohe piirkonna tegijaks number 1 ja püüab selleks jääda. Siit laiutamine Türgi Süüria piiril, millest vaevalt üle minnakse, aga mis lubab Türgil näidata end peajõuna Süüria kriisi lahendamises. Selles viimasena mainitus on Türgile hakanud konkurentsi pakkuma Egiptus ja selle president Mursi, kelle sõnavõtt blokiväliste riikide nõupidamisel oli Süüria suhtes märksa teravam kui see, mida endale toona lubas Erdogan. Nagu viidatud, loodab Egiptuse ladvik oma mõttekaaslaste võidule Süürias. Türklastel on oma favoriidid ja USA-l ning eurooplastel omad. Iisraeli otsusest pole raske mõista, et nemad tahavad selgust enda juures alles pärast USA (uue?) presidendi ametisseasumist. USA valimisgraafik on silme ees palestiinlastelgi, kes oma põhisõnumi ÜRO peaassambleele ja julgeolekunõukogule on otsustanud esitada pärast 6. novembrit ehk siis, kui USA presidendi suhtes on selgus majas. Kui nüüd Iraani pärast kaugemale ette vaadata, peaksid seal mais toimuma presidendivalimised, millel praegune kurja juur Mahmoud Ahmadinejad enam kandideerida ei saa. Nii et ehk ei tule seda sõda üldse? Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu üksi sõtta ei kipu. Reuters 25. OKTOOBER 2012 5 ELi laienemise tõus ja langus Kalev Vilgats Päevad, kui Euroopa Liidu kandidaatriike julgustati liitu astuma, on ammu möödas. Ametlikult ei ole Euroopa Komisjon laienemispoliitika peatamist kuulutanud, kuid ELi informatsiooni jagavad EurActive ja Euobserver kirjutavad muud. Nimelt olevat euroliidu laienemine kukkunud nii Euroopa Komisjoni kui liikmesriikide prioriteetide nimekirjas. Kandidaatriigid ei tunneta ergutamist EList. Tagasilöök Stefan Fülele Kandidaatriikide raskused, samuti ELi hõivatus euroala probleemidega sunnivad Euroopa Komisjoni laienemisvolinikku Stefan Fület rääkima poliitilisest lähenemisest laienemisele. Möödas on ajad, kui kandidaatriikidele kinnitati nende tingimusteta liikmeks saamist vastutasuks heausksetele reformidele, mille korraldamist teeseldi. Samamoodi teeskles Euroopa Komisjon, et usub kandidaatriikide reformivalmidusse. Kainestav kogemus Küprose, Rumeenia ja Bulgaariaga on jäigastanud ELi liikmete suhtumist riikidesse, mis tahavad liituda. See väljendub ennekõike karmides nõudmistes teha sisulisi õigusreforme ja pidada usaldusväärset võitlust korruptsiooniga. Peale Horvaatia, Islandi ja Montenegro, mis on suhteliselt probleemivabad, on ELi tähelepanu keskmes tõsiselt võetavad juhtumid. Albaania on aastaid olnud peaaegu täielikult poliitiliselt halvatud. Mõningast edasiminekut on märgatud viimastel kuudel. Bosnia ja Hertsegoviina juhid ei ole suutnud astuda isegi esimesi samme Euroopa Komisjoniga kokku lepitud tegevuse suhtes ja Daytoni rahuleppega loodud võimustruktuurid pakuvad vähe lootust. Kosovo on endiselt mõne aasta kaugusel liitumiseelse stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimisest, mis oleks esimene samm kandidaadistaatuse saavutamise teel. Kosovol on suuri probleeme valitsemise ja õigussüsteemi vallas, rääkimata korruptsioonist. Makedoonia, mida mitu aastat takistas Kreeka, astus reformide teelt maha ja püüab alles nüüd kaotatut tasa teha. Türgil pole huvi Türgi, mille liitumiskõnelused on kaks aastat peatatud olnud, on kaotanud huvi ELi vastu. Pilgud on pööratud Süüriale ja laiemalt Lähis-Idale. Serbia peab endale selgeks tegema, kus on tema huvid ja kui palju leidub seal ruumi Kosovo VÄLISMAA Euroopa Komisjoni laienemis- ja naabruspoliitika volinik Stefan Füle peab üritama selgitada ELi liikmesriikidele, millistel tingimustel võiks liidu laienemine jätkuda. Reuters Oled hingelt eestvedaja ja strateegiline mõtleja? Omad inimeste ja finantside juhtimise kogemust? Sulle pakub huvi majandusprotsesside toimimise loogika? Oled uudishimulik ja otsid võimalusi enda ja ümbritseva arendamiseks? Sinu hinnangul algab suurepärane teenindus pühendunud meeskonnast? Kui jah, siis oled teretulnud kandideerima AS Taastusravikeskus Estonia juhatuse liikmeks Peamised tööülesanded: ettevõtte strateegiline juhtimine, sh turu jälgimine ja positsioneerimine ettevõtte igapäevatöö korraldamine - vastutus ettevõtte tegevuse üldjuhtimise, arendamise ja ärilise tulemuslikkuse eest meeskonna juhtimine ja arendamine pühendumist soodustava keskkonna loomiseks tööprotsesside arendamine ja ettevõtte teenuse kõrge kvaliteedi tagamine ettevõtte esindamine suhtluses koostööpartnerite, suurklientide ning avalikkusega Ootused kompetentsidele: kõrgharidus teadmised teenindusorganisatsiooni toimimisest liidriomadused analüüsi- ja planeerimisoskus info jagamise ja tagasisidestamise oskus läbirääkimis- ja suhtlemisoskus koostööoskus eesti ja inglise keele oskus Oodatav töökogemus: vähemalt kolmeaastane keskmise või suure ettevõtte juhtimiskogemus soovitavalt muudatuste elluviimise kogemus juhina Töö asukoht: Pärnu Tööaeg: täistööaeg Ettevõte pakub võimalusi eneseteostuseks arengule orienteeritud ettevõttes, konstruktiivset ja toetavat meeskonda, väärikat motivatsioonipaketti, suurepäraseid võimalusi enesearenguks. Kandideerimiseks saada oma CV ning motivatsioonikiri 12. novembriks e-posti aadressil personal@psience.ee Lisainfo telefonil +372 514 1354 (Anne-Mari Ernesaks) ning ka www.psience.ee loovutamisele. Kõik käsitletud riigid, välja arvatud Türgi, on suures majanduslanguses. Oktoobri algul Füle esitatud raport ELi liikmeks pürgijate edusammudest sisaldab tähtsat sõnumit: poliitilised probleemid vajavad poliitilist lahendust, mis riigiti erineb. Raportist võib järeldada, et ELi laienemisprotsess on jõudnud loomuliku piirini. Selle jätkamiseks on tarvis tugevat poliitilist tõuget. Füle saab sellest aru ja üritab veenda ELi liikmesriike tegema laienemise nimel senisest suuremaid jõupingutusi. Asmussen: Kreekaga lepet veel ei ole Kreeka laenuandjad pole veel Ateenaga saavutanud kokkulepet, mis annaks riigile kaks aastat aega oma riigivõlg kontrolli alla saada, ütles Euroopa keskpanga ametnik eile. Ajakirjanduse andmetel oli kokkuleppe visand juba valmis, kuid keskpanga juhatuse liikme Jörg Asmusseni sõnade kohaselt ei ole kokkulepet allkirjastatud. Ka mina olen lehest seda juttu lugenud, kuid troika (Rahvusvaheline valuutafond, Euroopa Komisjon ja Euroopa keskpank) ja Kreeka valitsus pole veel kokkulepet sõlminud, ütles Asmussen Saksamaa riigitelevisioonile. Kreeka on olukorras, kus tema tulud ei kata kulusid. Kui kaheks järgmiseks aastaks Kreekale kehtestatud defitsiidi vähendamise sihid kahe aasta võrra edasi lükkuvad, peavad eurotsooni riigid lisaraha eraldama, ütles Asmussen. Süddeutsche Zeitungi andmetel lubatakse Ateenal viia defitsiit kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust algse 2014. aasta asemel 2016. aastaks. Kreekale esitatud tööturuja energiasektori reformide ning erastamise tähtaegu lõdvendatakse ajalehe andmetel samuti ja Kreeka peaminister Antonis Samaras võib arvestada sellega, et tema Euroopa partnerid annavad järgmisel kuul loa 31,5 miljardi euro suuruseks abimakseks riigile. Kreeka peaminister on öelnud, et riigikassas saab raha otsa novembri keskpaigaks. (BNS)
6 25. OKTOOBER 2011 TÖÖANDJA Tean, mis tähendab kusagil võõras kandis autoistmel külitades magada või niiskes ja külmas töökojas tundide kaupa masinat remontida, ütleb ettevõtja Ülo Kägu. KV TRANSPORT OÜ KV Transport OÜ on 100 protsenti Eesti erakapitalil põhinev pereettevõte, mis on loodud 1994. aastal. KV Transpordil on 14 raskeveokit koos kardin-poolhaagistega ja rahvusvaheliste vedude litsents. Firmas töötab 18 inimest. Firma põhitegevus on rahvusvahelised kaubaveod ja metsavedu. Ettevõtte tegevuspiirkond hõlmab Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Ungarit, Slovakkiat. kasum 9521 eurot. Firma müügitulu oli 2011. aastal 2,2 miljonitt ja kas KV Transport OÜ varade maht oli mullu 1,1 miljonit eurot, millest omakapitali 366 314 eurot. Andmed: Pärnu Postimees Haagiseta Volvo on parajasti õhus ja mehaanik Kaio Pärnoja vahetab hiiglase kõhu all kütusefiltreid. Tallinnast Kaismale tööle rutanud Mati Tunder on autorooli keeranud terve elu ja näitab oma kabiini uhkusega. Kaugsõiduautojuht teab, et klient ei oota Silja Joon Kaismal elavad ettevõtjad ja transpordifirma omanikest vennad Ülo ja Uudo Kägu harjutavad, kuidas pensionipõlves elu kergemini võtta, ja jälgivad, et töö üle pea ei kasvaks. Firma KV Transport garaaž, kus raskeveokeid remonditakse, asub kunagise Kaisma kolhoosi katlamaja söelaos. Äsja on autotõstuk vedanud õhku Volvo veoki, see masin kaalub kaheksa ja pool tonni, koos haagisega üle 15 tonni. Keskmise suurusega transpordifirmal on 14 raskeveokit: 12 Volvot ja kaks Dafi raskeveokit. Mullu uuendas KV Transport oma autoparki, vahetades Scania veokid viie uue Volvo vastu. Scania veokid valiti uutena välja neli aastat tagasi, ent lootused vedasid alt. Uued Volvod on aga juba lühikese ajaga end tõestanud: mootorid töötavad veatult, kütusekulu on väike, sõita turvaline ja mugav. Volvo on parajasti õhus ja mehaanik Kaio Pärnoja vahetab hiiglase kõhu all kütusefiltreid. Ülejäänud autod on sõidus. Nad peavadki kogu aeg liikuma, kui masin ei tee tööd, tekib kohe miinus, seletab Ülo Kägu. Kaismal vahetatakse ja tasakaalustatakse Volvode rehve ja tehakse lihtsamaid montaažitöid, mis lubatud väljaspool garantiihooldust. Rehve tuleb vahetada iga 200 000 300 000 sõidukilomeetri järel ehk ligemale poolteise aasta tagant. Keeravad rooli Ülo ja Uudo Kägu on vennad: Uudo on 65aastane ja Ülost poolteist aastat vanem. Mõlemad on noored pensionärid. Tööpuudust neil pole. Pigem on nii, et tuleb õppida vähem tööd tegema. Mõlemad on elupõlised autojuhid ja Kaisma mehed. Uudol on täiskasvanud tütred ja Ülol pojad. Kahe peale on vendadel seitse lapselast. Üks Ülo poegadest Vallo juhib ettevõtet Tallinnast. Ülo ja Uudo on kasvanud Kaismal Käo talus ja nakatunud varakult tehnikapisikuga. Meie isa masinatest suurt ei teadnud, sõitis jalgrattaga, pidas talu ja kasvatas karja, jutustab Ülo. Poiste maailm keerles võrridetsiklite ümber ja meesteks sirgununa said vennad juba Kaisma kolhoosi masinate rooli keerata, ühel taskus autoelektriku ja teisel mehhanisaatori tunnistus. KV Transport OÜ, osanik, logistik Vallo Kägu Kaismal kasvanud Uudo (vasakul) ja Ülo Kägu ütlevad, et autotranspordis maksab kolm reeglit: ole õigel ajal õiges kohas; klienti kaks korda petta ei saa; klient ei oota. Aga kui pole klienti, pole firmatki. Ants Liigus Ülo meenutab veoautosid, eriti Kamazi, millega Venemaa ristipõiki läbi sõideti, sest Kaisma kolhoosis oli sigade tõuaretus kõrgel järjel ja sigu viidi siit kõikjale Nõukogude Liitu. Ikka nii, et 40 50 notsut poolhaagises ruigamas. Kolhoos teenis sigade pealt hästi, ehitati uhke ja suur autotöökoda ja loomalaudad. Mõistagi teavad 40aastase autojuhistaažiga mehed, mis tähendab kusagil võõras kandis autoistmel külitades magada või niiskes ja külmas töökojas tundide kaupa masinat remontida. Seejärel lisandusid masinaparki Scania metsaveok ning kasutatuna esimene liisitud Volvo veok. Palgati autojuht, kes Kägude kõrval Skandinaavia otsi tegema hakkas. Töö oli keeruline, sest piiril tuli passida tunde. Enne sajandivahetust tuli ettevõtjail üle elada raske aeg: kliente nappis, sest autosid oli vähe. Suurfirmade logistikud ei olnud huvitatud paari autoga transpordifirmast. Konkurents oli karm. KV Transport soetas liisingufirma abiga neli Dafi veokit, mis firma suluseisust päästsid. Elu enne euroliitu Julged otsused Kolhoosikorra hääbudes polnud meestel enam ühel päeval ühtki masinat. Kahe peale ostsid vennad väikse Mercedes-Benzi sadulveoki ja asutasid 1994. aastal oma ettevõtte, et autojuhina edasi leiba teenida. Veoseid toimetati kohale kordamööda ja põhiliselt Eestis. Suurtööandjaks kujunes Pärnu plaaditehas. Ise oldi ühtlasi logistikud ja seda ajal, kui mobiiltelefone ei olnud ja pangad laenu ei andnud. Välja kujunes tööjaotus: Ülo suhtles pankade ja klientidega ning tegi ära paberitöö, Uudo remontis masinat. Kaubaveoki kõrvale ostsid vennad kahe aasta pärast Kamazi ja nüüd said mõlemad ringi sõita. Ülo ja Uudo Kägu on iseloomuga mehed, kes endale käegalöömist ei luba. Uudo nõuab töökojas ideaalset korda, ükski mutrivõtigi ei tohi olla vales kohas. Ülo on kange ja viib alustatu lõpuni. Aga kas sellest piisab, et vee peale jääda? 2000. aastal tuli sõjaväest Ülo keskmine poeg Vallo, kes esmalt sõite tegema hakkas ja siis isale ja onule juba oma plaane avaldas. Taluniku diplomiga noormeest õpetas töö ise. Ta võttis asja julgelt ette, ei mina ega Ülo oleks julgenud korraga viit veokit osta, vangutab Ülo pead. Vallo koordineeriski esmalt koos isaga kogu transpordifirma tegevust, rajas siis Tallinna peakontori. Euroliitu astumine oli rekkameeste ja transpordifirmade õnnepäev: tööpõld laienes, lõppesid tüütud piirijärjekorrad ja hakati parandama teid. Kaisma meeste firmasse lisandusid kasutatud Volvod, hiljem Scaniad. Vähenesid remondikulud. Poisil oli kindlus, ta nägi ette kliendibaasi kasvu. Tööd oli nii palju, et masinaid pidi juurde võtma. Me poleks muidu nõus olnud, arutlevad vennad, kes usuvad, et Vallota läinuks pensionieelikute äri ilmselt hingusele. Polnuks jõudu. Niigi läks kogu teenitud tulu ettevõtte arendamisse. Eestis tegutseb sadu transpordifirmasid, KV Transport on Äripäeva andmetel omasuguste seas umbes 50. positsioonil. Vennad Käod teavad, et majandussurutis vähendas tunduvalt Pärnumaa transpordifirmade arvu: need, kel olid liiga suured laenud kaelas, langesid ära. Üle tuli elada kütuse hinna tõus ja tellimuste kahanemine. Surutiseaastate miinusest pole Kaisma meeste ettevõte seniajani taastunud. Rahvusvaheline elu Eelmainitud remonditava Volvo juht on 53aastane Mati Tunder. Mati on tallinlane ja töötanud KV Transpordis autojuhina tosin aastat. Rekka-juhi amet tähendab rahvusvahelist kabiinielu, sest ainuüksi Poolas on mees käinud mitu tuhat korda. Mati kinnitab, et tüütu on poolteist kuud kodunt eemal olla. Nädalased otsad meeldivad talle palju rohkem. Veetakse keraamilisi plaate, puitu, krohvisegusid, toiduaineid. Palganumbri koha pealt jääb Mati vastuse võlgu, ent turu-uuringud ütlevad, et rekka-mehe brutoteenistus on Eestis keskmiselt 1000 1200 eurot koos komandeeringukuludega. Muidugi pole euroala laienemisest vaimustuses vanade Euroopa riikide transpordifirmad, sest seal on kaubaveo hinnad siinsetest kolm korda kõrgemad. Mõni ime, et nad seal streigivad, viimati protestisidki Belgia rekkamehed, ütleb Mati. Aga hinnad paneb paika turg, mitte transpordifirma. Olen seda tööd eluaeg teinud. Mulle sõita meeldib, lausub Mati ja lubab lahkesti oma viimase peal raudse ratsu kabiini uudistada. Tuleb välja, et moodsa rekka juhikamber on ligemale neljaruutmeetrine. Juhiistmete taga on kenasti kaks nari moodi koikukohta. Mati astub autosse nagu tuppa, vahetades õuekingad trepil sisejalanõude vastu. Kabiinis on esipaneelil kodumasinatest kohviaparaat ja koiku all külmkapp, Transpordifirmas on väga tähtis koht autojuhtidel, kellega peabki kõige rohkem suhtlema logistik. Ja ma ei juhi Tallinnas firmat päris üksinda. Olen enda ümber koondanud oma ala spetsialistid: mind aitab üks Eesti parimaid logistikuid Erik Tserr. Arved ja aruandluse hoiab korras minu abikaasa Kristina Kägu. Minu jaoks on olnud siiani ja on ka edaspidi firma arendamine väga suur väljakutse. Ilmselt sobibki mulle kõige paremini klientidega suhtlemine, nendele parimate logistiliste lahenduste leidmine. Vajadusel võin aga sõita veokiga Kaismalt Prahani ja teha töökojas käed õliseks. Oma isalt olen ilmselt õppinud järjekindlust, lubadustest kinnipidamist ja kahe jalaga maa peal püsimist ehk kokkuhoidmist, onu käest korrektsust ja täpsust. Transporditurul ei saa ennast kindlana tunda ilmselt mitte kunagi. Siin peab olema valvel iga päev, tund ja minut. Lõdvaks lasta aega ei ole, siis on oht kõrbeda. Arenguna näen, et võimaluste piires uuendada masinaparki, et autojuhtidel oleks mugavam tööd teha ja kliendid oleksid paremini teenindatud. elektripliit ja voolumuundur. Potid-pannid, millel mees sooja toitu valmistab, on kindlalt nõudekapis. Ukse kohal on paraja suurusega plasmateler. Juhtpuldi küljes on mitmesugused aparaadid: dynafleet on veoki jälgimisseade, mille kaudu autojuht saab oma tööülesanded, ja kontoris omakorda võib jälgida auto liikumist ja sedagi, kui palju diislit on kulunud. Akna külge on kinnitatud navigatsiooniseade, suitsuandur, seade, mis jälgib teejooni ehk sõidutrajektoori, vihmasensor, mis paneb tööle klaasipuhastajad, ja distantsihoidja, mis masina vajadusel automaatselt pidurdab.
Tarbijakaitse nõustajatelt saab abi küsida ja neile kaebusi esitada lühinumbrile 1330 helistades. 25. OKTOOBER 2012 7 TARBIJA TÖÖTEAVE INFO Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna vastuvõtuajad: E, K, N 8.15-16, T 8.15-17.30, R 8.15-12. Telefonid: info 447 9897, karjäärinõustaja, teenusekonsultant 447 9893, e-post: parnu@tootukassa.ee Internet: www.tootukassa.ee Aadress: Hommiku 1 TÖÖ KO HAD Ametinimetus, palk alates Asendustalunik, Abitööline, Administraator, Administraator-sekretär, Autoelektrik, Autoremondilukksepp, Autolammutustöökoja tööline, Autoremonditehnik, Elekterkeevitaja, 600 eurot Elektroonikaseadmete mehaanik, Fototeenindaja ristluslaeval, 600 eurot Harvesteri Logman 801 juht, Iluteenindaja, Ketassaeoperaator/saeveski tööline, Klienditeenidaja, Keevitaja, Keevitusala kutseõpetaja, Keskkonnatehnika lukksepp, Klienditeenindaja, Kokk-klienditeenindaja, Kokk, Konsultant-müügijuht, Lukksepp-värvija, Metalli koostelukksepp, Maaler, Metsatööline, 600-700 eurot Metsatööline, 700 eurot Müügiagent Pärnumaal, 500-2500 eurot Müügiassistent, Müügiesindaja, Müügikonsultant, 600 eurot Müüja kangakaupluses, 445-504 eurot Müüja, 416 eurot Nõrkvoolusüsteemide tehnik, Programmeerija, Puhastusteenindaja, Puhastuse eritööde teostaja, Rahvusvaheliste vedude autojuht, 2000 eurot Raietööline, Remondilukksepp-keevitaja, Tellingute paigaldaja, Turvatöötaja Pärnu ja Vändra, Võsalõikaja, Võsalõikaja, alates 750 eurot Õmbleja, Külm ajab närilised inimeste juurde sooja ja toitu otsima. Kas püüda hiiri kassi, liimi või radariga? Katrin Uuspõld, Virumaa Teataja Ilma jahenedes hakkavad närilised usinalt majapidamistesse tungima. Mihkel Maripuu/Postimees Nende vastu võitlemiseks leidub relvi tragist kassist peene tehnoloogiaga hiireradarini, levinumad vahendid on mehaanilised ja liimlõksud ning mürk. Et hiired on loomult uudishimulikud ja iga uue asja peale kohe kohal, saab nad mehaanilise lõksuga enamasti kiiresti kätte. Tihtipeale ei söö hiired juustu, vaid nende lemmiktoit on teravili. Nii et kui näriline juustu peale lõksu ei lähe, tasub proovida leiva-saiaga. Kindlasti ei tohi hiirt ega lõksu palja käega puutuda, sest närilised kannavad päris mitut haigust, hoiatas Anneli Haavandi närilisi tõrjuvast Rentokil OÜst. Rotti on Haavandi sõnutsi lõksuga raske kätte saada, sest tema uusi asju kardab. Rotilõks võiks siis olla pidevalt kuskil üleval, nii et kui teile elamisse sigineb rott, saab lõksu vinnastada ja püüdma asuda, soovitas ta. Liimlõks võiks näriliste tõrjega tegeleva AstraDes OÜ dispetšeri Anna Jakovleva soovitusel olla esimene valik, sest püünist on mugav kasutada ja see on soodsa hinnaga. Liimlõksu võib panna lisasööta, näiteks küpsist. Selle miinus on aga see, et loom jääb lõksu küll kinni, kuid ei sure. Tänapäevased mürgid toimivad Jakovleva selgituse järgi enamasti antikoagulantide mõjul ehk loomad surevad sisemise verejooksu tõttu. Enamikul mürgipakenditel olev selgitav tekst lubab, et hiirekorjused kuivavad ega hakka haisema. Näriliste hävitamiseks on olemas ultraheliseadmedki. Haavandi ütles, et nende firma on katsetanud tööstuslikke seadmeid, mille hinnad küünivad isegi üle 1000 euro, kuid loodetud tulemust pole saanud. Küll jagas ta kiidusõnu radarite kohta. Kui näriline siseneb radarisse, selle uksed sulguvad ja süsihappegaas surmab looma hetkega. Kõigist augukestest, millest mahub sisse pastakas, saab sisse hiirgi. Tihti ronivad hiired voodrilaudade vahele, sealt villa pidi katuse alla ja siis on majarahvas öid magamata: hiired peavad pea kohal pidu, rääkis Haavandi ja soovitas spetsiaalse võrguga kindlustada igasugused vahed-avad ja panna restid ventilatsiooniaukudegi ette. Riisutud lehed viige veetorude kohale Riina Martinson Mäletate veel, kui talvel külmunud torudega hädas olite? Et eeloleval talvel end sellest murest säästa, on just praegu õige aeg ettevalmistusi teha. Suured miinuskraadid toovad hulga ebameeldivusi: vesi torustikus võib jäätuda ja halvimal juhul toru pinnases lõhkeda. Eesti vee-ettevõtete liidu (EVEL) tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnade järgi on mõistlik probleemiga tegelda veel enne, kui maapind läbi külmub, kuna tagajärgede kõrvaldamine jäätunud pinnases on palju aeganõudvam ja kulukam tegevus. Enamasti annab vee külmumist ära hoida lihtsa soojustamisega, milleks saab kasutada majapidamises käepäraseid vahendeid, soovitas Tarkmees. Näiteks ei tasu aeda lehtedest päris puhtaks riisuda, vaid kuhjata lehed torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata lund, kuna lumi toimib talvel parima loodusliku maasooja hoidjana. Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks valida talveks teise liikumistee. Kui see pole võimalik, Hans Liibek ütles, et kõige haavatavamad on vanad malmtorud. saab ristumiskohadele paigaldada spetsiaalsed matid. Külmas keldris tuleks torude ümber mässida sooja hoidvaid materjale, milleks sobivad riided ja isegi vanad ajalehed. Eriti krõbeda pakasega peaks keldris olema kraadiklaas või veepang, mida tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Kui vesi panges jäätuma hakkab, on õige aeg keldrisse toasooja lasta, rääkis Tarkmees. Viimane võimalus on jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema. Kui torude jäätumine on talviti probleemiks olnud, tasub praegu spetsialist asja uurima kutsuda. Kui asjatundja avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Kuid joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada spetsiaalne küttekaabel. Suurimaks probleemiks talvel on veetoru lõhkemine, sest temperatuurimuutustega kaasnev maapinna pidev liikumine avaldab survet veetorule, selgitas EVELi juhatuse esimees Hans Liibek. Kõige haavatavamad on vanad malmtorud, kuid spetsialistil tasuks lasta kaameraga üle kontrollida mis tahes torustik, mis on vanem kui paarkümmend aastat. Külmanõrgad kohad on enamasti sissetallatud või sõidetud teerajad, kus mulla- ja lumekiht on õhem ja tihedaks tambitud. Samuti toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või välisseinad. Just nende kohtade soojustamisele soovitab Liibek sügisel erilist tähelepanu pöörata. Elektriturul muutuvad hinnad päevadega Riina Martinson Kes juba elektrimüüjate käest hinnapakkumisi küsinud, teab, et igal järgmisel nädalal võib hind eelmisest pakkumisest erineda. Lähipäevil toob muutusi leppetrahvide kaotamine. Nimelt leidsid tarbijakaitseamet ja justiitsministeerium, et elektrimüügilepingute nõue, millega erekliendilt võib tähtajalise lepingu katkestamise eest trahvi nõuda, on ebaseaduslik. Kui tarbija ei ole lepingut rikkunud ja teatab elektrimüüjale soovist see lõpetada kuu aega ette, pole leppetrahvi küsimine õiguspärane. Tarbijakaitseamet kinnitas, et need inimesed, kes elektrimüüjaga on lepingu praegustel tingimustel juba sõlminud, ei pea muretsema, sest lepingud kehtivad üldjuhul edasi, tühised võivad olla vaid seadusega vastuollu minevad lepingutingimused. Eesti Energia teatas selle otsuse peale, et muudab tähtajaliste lepingute tingimusi, aga see toob kaasa hinnatõusu. Ehkki praegune võlaõigusseadus lubab meie hinnangul ka teistsugust tõlgendust, võtame edasiste arusaamatuste vältimiseks koduklientide elektrilepingutest välja punkti, mis käsitleb tähtajaliste lepingute ennetähtaegse lõpetamise tasu, ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink (pildil). Muudatus tähendab, et tähtajaliste lepingute enne tähtaega katkestamise risk hakkab kajastuma elektri kilovatt-tunni hinnas. Uued lepingupõhjad ja hinnad võetakse kasutusele tulevast esmaspäevast. Kliendid, kes tänaseks on meiega lepingu sõlminud, ei pea muretsema, sest hind jääb nende praegustes lepingutes samaks, ent lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ei tule neil tasu maksta, selgitas Rink. Kliendid, kes soovivad meiega sel nädalal lepingut sõlmida, ei pea samuti oma otsust edasi lükkama. Ehkki selle nädala lõpuni on lepingutingimustes kõnealune punkt veel sees, ei tule klientidel lepingu katkestamisel tasu maksta. Oluline on tähele panna, et küsimuse all olev võlaõigusseaduse punkt ei puuduta juriidiliste isikute elektrilepinguid, sealhulgas korteriühistuid. Juriidilistest isikutest klientide lepingutesse jäävad tähtajaliste lepingute katkestamise tasud sisse ja nende lepingutesse ega hinnakujundusse muudatusi ei tule, märkis energiafirma oma pressiteates. Elektrum seevastu andis eile teada, et kaotab samuti leppetrahvid erakliendi lepingutes, kuid ei tõsta hinda. Oleme algusest peale olnud esimene elektrimüüja, mille pakettide hulgas oli kaks ilma lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasuta elektripaketti. Alates tänasest on kõik meie erakliendi elektripaketid leppetrahvita, teatas Elektrumi juht Raivo Videvik. 220 Energia ootab ära tarbijakaitseametile tehtud päringu tulemused ja otsustab seejärel, mida ette võtta. Rase krõpsusööja võib sünnitada alakaalulise beebi Briti teadlased avastasid, et kartulikrõpsude söömine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinule palju terviseprobleeme, sealhulgas alakaalulisust. Uuringu tulemused näitasid, et naised, kes sõid raseduse vältel rohkem krõpse, magusaid krõbinaid ja küpsiseid, sünnitasid keskmisest väiksema kaaluga imiku. Samuti selgus, et naised, kes tarbivad palju akrülamiidi ja joovad ohtralt kohvi, sünnitavad suurema tõenäosusega beebi, kelle peaümbermõõt on väike. Lapse väikest peaümbermõõtu seostatakse hilinenud neuroloogilise arenguga, alakaalulisust aga peamiselt terviseprobleemidega varases kasvueas. Uuring osutas, et akrülamiidi palju tarbinud emad sünnitasid kuni 132 grammi kergemaid lapsi kui nimetatud aine madala tarbimisega naised. Akrülamiidi mõju kehale annab teadlaste sõnutsi võrrelda suitsetamisega raseduse ajal, mis põhjustab samuti vastsündinu alakaalulisust. Akrülamiid on kemikaal, mida toodetakse tärkliserikaste toitude töötlemisel kõrgel temperatuuril, eriti küpsetamisel ja praadimisel. Akrülamiidi sisaldavad suurel määral mitmesugused krõpsud, helbed, aga ka leib ja kohv. (Tarbija24) Ravim püsib kaua organismis Arstirohud aitavad tervisemurede ja haiguste vastu, kuid nende tugev toimeaine jääb küllalt pikaks ajaks meie organismi. Saksa ajakirja Das Neue Blatt andmeil püsib ravim mõnel juhul inimorganismis mitu kuud. Uut ravimit ei tohiks võtta enne, kui varem võetud arstimi toimeaine on juba kadunud. Diclofenac aitab reuma ja põletiku vastu, selle toimeaine mõjub 24 tundi. Ibuprofeen aitab peavalu ja palaviku puhul. Selle toimeaine kaob organismist kahe päeva jooksul. Loperamiid on kõhulahtisuse vastu. Ravim püsib organismis kolm päeva. Aspiriin aitab külmetuse vastu ja ravimi toimeaine jääb kehasse kolmeks päevaks. Naprokseen toimib valuvaigisti ja põletikuvastase ravimina ning toimeaine püsib organismis kaheksa päeva. Fenprokumoon toimib verevedeldajana ja selle toimeaine püsib organismis kaks kuud. (Tarbija24)
8 25. OKTOOBER 2012 REKLAAM PÄ R N U P O S T I M E E S Remit Auto OÜ Audru vald, Pärnumaa KLAASIKAHJUDE KÄSITLUS MÜÜK JA PAIGALDUS Tel 444 3180 GSM 5648 1742 www.remitauto.ee autoklaasid@remitauto.ee Tel 443 1585, GSM 513 3482 info@remitauto.ee Bussid 7-, 22-53 kohta 7h 3lUQX NROOHGçL VRWVLDDOW MD UHKDELOLWDWVLRRQL NRUUDOGXVH,,, NXUVXV WlQDE N}LNL NHV DLWDVLG Q}X MD M}XJD NDDVD DDVWD UDKYXVYDKHOLVH HDNDWH SlHYD NRUUDOGDPLVHOH 3lUQX SLLUNRQQDV (Aida 7, III korrusel) 6DPXWL WlQDPH N}LNL NHV RVDOHVLG HDNDWH SlHYD ULWXVWHO QLQJ SDQXVWDVLG KHDWHJHYXVOLNNX ORWHULLVVH PLOOH WXOX OlNV 3lUQX QDLVWH YDUMXSDLJDOH UUS TEHASE POOD 0HLHSRROQH DX MD NLLWXV WHLOH: 1. TÜ Pärnu kolledži teenindusfilosoofia õppejõud Kai Tarmula ning I ja II kursuse vabatahtlikud Age Toomjõe, Ann Tuulikki Jürgenstein, Doris Murdla, Gea Käsper, Gertu Hanson, Hanna Meering, Ingrid Õispuu, Jane Tohvert, Kristi Kähär, Külli Reisel, Kärt Lai, Liisi Miller, Lura Lutter, Margit Ajaots, Marii Pilv, Merilin Paidu, Reelika Jürjets, Reili Arumäe, Taaniel Holter, Triin Hermat, Tuuliki Tammearu, Valeria Ferschel 2. A. Le Coq 3. Ansambel Skimp 4. AS Pärnu Hambapolikliinik 5. AS Wendre 6. Elleni Pagariäri OÜ 7. Elulust 8. Endla teater 9. Frens Cafe 10. Georgia restoran Kolhethi 11. Gurieli tee 12. Improgrupp Jaa! 13. Kentuki Lõvi Pubi 14. Kubja Ürditalu 15. Loodusravipood Eliksiir 16. Lääne-Eesti Päästekeskus 17. MTÜ Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži Vilistlaskogu 18. Muusik Jüri Homenja 19. Nooruse Maja 20. Näitlejanna Eha Kard 21. Olerex 22. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur 23. Päikeseraadio 24. Pärnu Keskraamatukogu 25. Pärnu Kontserdimaja 26. Pärnu Linnaleht 27. Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver 28. Pärnu Maavalitsus ja maavanem Andres Metsoja 29. Pärnu Muuseum 30. Pärnu Postimees 31. Pärnu Suleklubi 32. Pärnu Ühisgümnaasium 33. Rahva Raamat 34. Režissöör Mati Põldre 35. Rikets Lilled 36. SA Pärnu Haigla hooldusravi osakonna vanemõde Aita Kütt 37. SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuse juhataja Indrek Linnuste 38. SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuse näite- ja laulugrupp ning nende juhendaja Roman Gussev 39. SA Pärnu Haigla õendusjuht Margit Seppik 40. Huvikool Shart 41. Strand Spa & Konverentsihotell 42. Tamro Eesti OÜ 43. Tervis Ravispaahotell 44. Tervisetaastaja OÜ 45. Toomas Voll ja laululapsed 46. Trahter Postipoiss 47. TÜ Pärnu kolledž, direktor Henn Vallimäe, sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Kamdron ja eakate päeva koordinaator Liina Käär 48. TÜ Pärnu kolledži tudeng, eakate päeva õhtujuht Rasmus Onkel 49. Viiking Spa Hotel 50. Vikerraadio 51. Wine Piccadilly kohvik Pärnu Keskuses REEDEST PÜHAPÄEVANI 26.-28.10 naiste sokid ja sukkpüksid -20% 5QMKF LC VTKMQVCCŀVQQVGF kogu perele ALATI SOODSAD HINNAD! Sokid alates 0.90 paar Tule ja vali! SOODSAIM AUTOVAHETUS EESTIS! Too oma mistahes vana auto * uue Suzuki sissemaksuks! Uus auto soodushinnaga! ^ǁŝŌ ϭ Ϯ ssd Soodustus ϭϭϭϭ Φ Vana auto eest täiendavalt ϭϯϭϭ Φ Hea varustusega ökonoomne väikeauto ^yϰ ϭ ϱ ssd ϮǁĚ ŝƚlj Soodustus ϭϱϭϭ Φ Vana auto eest täiendavalt ϭϱϭϭ Φ Ruumikas ja kõrge kliirensiga pereauto ^yϰ ϭ ϲ ϰǁě yͳkǀğƌ Soodustus ϮϬϬϬ Φ Vana auto eest täiendavalt ϭϱϭϭ Φ Kõrge kliirensiga nelikveoline pereauto Valmar, 44 a, Võrumaalt Igal hommikul sama lugu. Käivitan ja käivitan, ei võta raisk süüdet taha. Lähen vaatan kapoti alla, putitan pisut, siis saan alles liikuma. Jube tüütu. Ja nii juba aastaid. Naabrimees ütles, et ainult rumal määrib ise oma käsi. Tark ostab uue käru ja kapoti alla vabatahtlikult ei roni. Ta ise viis oma Sierra Topautosse ja sai ilma sissemaksuta tutika Suzuki vastu. 'ƌăŷě sŝƚăƌă Ϯ ϰ ϱ ƵƐƚ ϰǁě y *Auto peab olema sõidukorras ja kğśɵva tehnoülevaatusega! Soodustus kuni ϯϭϭϭ Φ Vana auto eest täiendavalt ϮϱϬϬ Φ :ĂŶŶƐĞŶŝ ϯϲď WćƌŶƵ sɓŝŵăɛ ŶĞůŝŬǀĞŽůŝŶĞ ŵăăɛɵŭƶăƶƚž dğů ϰϰϯ Ϯϭϭϯ ϱϲϲθ ϬϬϮϭ Kütusekulu 4,4-9,7 l/100 km, CO2 heide 103-225 g/km www.mdmauto.ee INSTRU PRILLIRALLI kiirematele paremad pakkumised! Kuni 4. novembrini kõik prillid 50% PÄRNU Rüütli 24, tel 445 3111 www.instru.ee
25. OKTOOBER 2012 9 REKLAAM TEENUSED www.tootsikivi.ee. Tänavakivide tootmine, müük, paigaldus. Tel 5802 6461. Ehitusmeistrid teevad kõiki ehitustöid. 5385 0169. Katusetööd. 504 7361. Ohtlike puude langetamine. 5347 4029. 3 t tagaluuktõstukiga veok, vajadusel ka töömehed. 5595 9144. Boilerite puhastus ja remont. 5803 3282. Ehitame vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Majade liitumine jne. Tel 5386 5777. ELEKTRITÖÖD. 5307 6322. ELEKTRITÖÖD. 5340 6180. KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 900 1727, hind 1.09 /min. KAEVETÖÖD MINIEKSKAVAATO- RIGA. BOBCAT. Kallurveod, tänavakivi paigaldus. 5838 8033. KALLUR, TÕSTUK. 516 7789. Katuse- ja fassaaditööd. Tel 554 9131. Katuse-, renni-, plekitööd. 5688 3117. KATUSETÖÖD. 502 3672. Kopplaadur. 502 5738. KRUUSA, LIIVA, KILLU, MULLA MÜÜK. 5306 5285. Küttepuude saagimine ja lõhkumine. 5362 7019. LAME- ja VIILKATUSED, fassaadide soojustamine. 5660 8122. Lõõgastav massaaž. 5675 0269. Metsamaterjali transport, vajadusel ost. Tel 5669 0234. Ohtlike ja suurte puude langetamine. 517 5783. Ohtlike puude langetamine, okste lõikamine, vihmaveerennide puhastamine. 5663 2968, 5340 2068. POTTSEPATÖÖD. 515 3283. PRILLIDE REMONT. E-R kl 10-13. Tallinna mnt 15, 5818 2822. Teeme kõiki ehitus-remonditöid. 5824 5446. Puulehtede koristus. 5687 6991. Remonditööd. 5682 2825. Rõduklaasid, klaasilõikus, peeglid, liuguksed. Klaasvärk OÜ, Lao 8-27. 682 5128, 5628 1244. Sügisesed aiatööd. 5342 0697. Trimo Investments - laenud tagatisega ja ilma. Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tutvu tingimustega, konsulteeri tasuta tel 800 2424. Krediidikulukuse määra näide: 5000 / 60 kuud - 47%. Vee- ja kanalisatsioonitööd, hind alates 25 /jm. Tel 512 3941. Veod kaubikuga 1,6 t. 508 3492. VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED. 442 6177, 5622 6895. ENNU- POISID. VÕSARAIE. 553 4330. Võtan hoida lapse. 5354 4260. MÜÜK Halupuud, pinnud veoga. 5667 0705. HALUPUUD veoga al 30 /rm. 5363 3363. LIIV, KRUUS, KILLUSTIK, MULD, FREESASFALT, vedu. 5838 8033. JÄME PIND, HALUPUU. 520 2859. Halupuud. www.halud.ee, tel 5664 3973. Kuivad/poolkuivad küttepuud võrkkotis ja lahtiselt. Transport tasuta. Tel 505 9868. HOBUSESÕNNIK. 516 7789. Kartul al 24 s/kg. Eri sordid. Ka suurtes kogustes. Vedu TASUTA. 5620 8897. Kasepinnud, -klotsid. 5392 8834. Kuivad klotsid. Paksud kasepinnud. 5390 5039. Kompost, hobusesõnnik, muld, killustik. Kuni 3 t koorem veoga. 5349 2771. Kuivad klotsid kottides veoga. 5662 5110. KUIVAD KÜTTEKLOTSID. PUIDU- JA TURBABRIKETT. Tel 506 8501. Kuiv lepp võrgus. 511 1177. Kuivad pakitud kütteklotsid. Vedu tasuta. Tel 5383 9215. KUIV KASK, LEPP 0,5 m, 0,3 m, 3 m; haava-, musta lepa, kasepinnud 0,3 m, 3 m; kaseklotsid VÕR- GUS ja PUISTENA. Vedu TASU- TA. 5349 2771. KVALITEETNE KÜTTEPUU, OSTA JA SA EI KAHETSE. 513 2013. KVALITEETNE TOORES JA KUIV KÜTTEPUU, al 28 /rm. Tel 525 1226. KÜTE, 3 m, halg 30-60 cm, võrgud. Al 17 /rm. Järelmaks. 5620 8210. Küttepuud 3 m ja halupuud 30-60 cm. Tel 5669 0234. Küttepuud, 4 rm kaupa. Lillemets, 514 4359. Küttepuud. 5362 7019. Küttepuud, al 29. 5671 7452. Küttepuud (ka kuivad). 5595 9144. Küttepuud. Tel 518 6899. Küttepuud võrkkotis, alates 2 /tk. 5343 9896. Liiv, kruus, kild. Vedu. 5331 3009. LIIV, KRUUS, KILD, MULD. 512 2539. Peeglid, klaasid, eriklaasid, klaaspaketid. Hinnad soodsaimad Pärnus! PVC-aknad, akende remont. 443 4214, 5663 3327. Margus Aknad OÜ, Turba 2, Pärnu. Saematerjal otse tootjalt. Kütteklotsid, pinnud. 565 2856. Sarikad, talad, prussid, lauad, reikad otse tootjalt. Tel 514 8160. SOODUSHIND. Kuivad haavaklotsid, u 28 cm, 40 l, veoga. 5349 2771. Talvekartul kojutoomisega, 28 s/ kg. 5394 7885. Turba- ja puidubrikett veoga. 507 8754. Voodrilaud.ee, parim hind! 513 2021. KUIV HALUPUU, 30-50 cm, lahtiselt või võrgus. KÕDUSÕNNIK, 40 l. Tammaru Farm. 445 1158. Kuiv saarepuu, 50 cm. Tel 5815 2410. Kuiv ja märg HALUPUU, 30-50 cm, al 30 /rm. Kuivad KASE- KLOTSID võrgus, PUIDUBRIKETT. 564 4507. Kvaliteetne toores küttepuu. Tel 5815 2410. Müüa ehituslikku saematerjali ning voodri- ja põrandalaudu. Vedu tasuta. Tel 528 2268. Müüa küttepuud (märg lepp, 50 cm, 40 cm, 30 cm) ja kuivad küttepuud (50 cm, lepp). Info tel 513 5491. Müüa pinnad (1,2 m), küttepuud (lepp, märg, 50 cm, 40 cm, 30 cm) ja küttepuud (lepp, kuiv, 50 cm). Tel 5363 5298. Müüa plastmasskonteinerid, mahutavus 600 l, pealt avatud, sobivad nt kompostikastideks. Tel 447 5910 tööpäeviti. Müüa põranda-, voodri- ja ehituslaudu. Erinevad laiused. Vedu tasuta. Tel 506 4651. Müüa uued saunaahi (mat 6 mm, veesärk, 230 ), soojakuahi (buržuika, 80 ). 503 6114. Müün kuivi halupuid. Hind. Tel 523 3227. Nisu, kartul. 557 9218. Müüa vaarikaistikuid Polka, 1 / tk. Tel 5645 4624. Uued ja kasutatud rehvid. Rehvitööd OÜ, Savi 3, Pärnu, tel 5647 5462. Pakitud TURBABRIKETT. Kojuvedu. Tel 514 9745. Kvaliteetne PUIDUBRIKETT ja PELLETID. Vedu. Tel 5359 2794. Soodsalt sisevoodri-, välisvoodri-, põrandalaudu. Veovõimalus. 503 1859. KINNISVARA Anda üürile 1toal ahik möbl krt. 5388 0260. Anda üürile 2toal renov ahik krt. 5380 5533. Pere üürib soodsalt omanikult 3toal krt või majaosa. 5890 6415. Naine üürib pikemasks ajakas 1-2toalise mööblita, rõduga korteri. Tel 528 9572. Müüa maja Sindis Vahtra tn. Ei ole tühjalt seisnud. 3 tuba, aed 1011 m². Soodsalt, otse omanikult. Tel 445 2473, 5660 6912, arvi40@ mail.ee. Üürile anda tuba Oja poe piirkonnas. Tel. 558 3717. Üürile 2toal krt. 5657 5830. PÕLLUNDUS Müüa 30 l kotti pakendatud värsket ja kõdunenud hobusesõnnikut. 5671 1716. LOOMAD Pere otsivad 5.10 sündinud armsad kiisud. Tel 5838 8150, Riin. OST ostab metsakinnistuid ka saartelt TÖÖ tel 5557 7007 Pakume tööd kogemustega CEkat autojuhile. Vajalik varasem töökogemus pool- või täishaakel, kohusetunne, digikaart. Stabiilne töö Soome-Rootsi liinil. Korralik tehnika ja palju tööd. Info E-R kella 10-16 tel 5340 0065, Andrus. Sevenoil EST OÜ Häädemeeste bensiinijaam vajab töölisi. rein@ premium-7.ee, tel 521 1698. Harvester otsib tööd. Tel 5669 0234. Vajatakse hooldajat vanemale naisele (ööbimisvõimalusega). 5349 5403. KOOLITUS VANALINNA KOOLITUSKESKUS. Kooliks ettevalmistus 6-7 a. Õpime tähti, lugemist, arvutamist, inglise k N kl 17.30-19 (alustame 1.11). Tel 565 3927, www.vanalinnakoolituskeskus.ee. TEATED DOONORIPÄEV neljap, 25. okt kl 9-10.30 Pärnu Maavalitsuses, Akadeemia 2. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. SA Pärnu Haigla veretalitus DOONORIPÄEV teisip, 23. okt kl 9-11 Sindi Linnavalitsuses. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. SA Pärnu Haigla veretalitus Häädemeeste Vallavolikogu 17.10.2012 otsusega nr 30 otsustati algatada detailplaneering Ikla külas asuvale Luigeranna kinnistule (katastritunnus 21303:- 006:0187, pindala 9,14 ha) eesmärgiga täpsustada korduva üleujutusega ala ja ehituskeeluvööndi ulatus, määrata hoonestusala, ehitusõigus, servituutide vajadus, rannaala avaliku kasutuse ulatus ja tingimused ja mitte algatada Luigeranna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Häädemeeste Vallavolikogu 17.10.2012 otsusega nr 29 otsustati algatada detailplaneering Penu külas asuvale Oja kinnistule (katastritunnus 21303: 001:0106, pindala 1834 m²) eesmärgiga määrata ehitusõigus, lahendada tehnovõrgud, liikluskorraldus, juurdepääsuteed, servituutide vajadus. Lp diabeetikud! 1.11 kell 15 toimub Riia mnt 70 saalis loeng diabeedist ja loodusravimitest. Kellel soovi, võimalus kohapeal tooteid ka osta. Ootame aktiivset osavõttu. Tähtede taga koidab Sul taevas, vaikne lootus Sul täide seal läeb Teatame sügava kurbusega, et lahkus Helju RAID 11. VIII 1931-22. X 2012 Leinavad omaksed. Ärasaatmine 28. X kl 12 Hingemaa leinasaalist Haapsalu mnt 48 Metsakalmistule. Me oleme vaiksed, me hing on kurb... Nikolai MIŠTŠENKO 23. X 1919-20. X 2012 Ärasaatmine 25. X kl 14 Hingemaa leinasaalis Haapsalu mnt 48. Avaldame südamlikku kaastunnet Viktor ja Vladimir Kruglovile ning lähedastele Juta KRUGLOVA OÜ Seviko Fassaad Sinust mälestus me hinges elab. Sinu hääl veel kõrvus kõlab... Tuul puude ladvus veel kiigub, me vaikses leinas langetame pea... Oleme oma mõtetes teiega, Anne, Kostja, Kristiina, Mariina ja Jaan. Tunneme südamest kaasa teie kalli poja ja venna Valentin MOKANU Kõik Sangamäe elanikud Maga vaikselt, puhka rahus - südamed on Sinuga... Mälestuste päikseküllas jääd Sa ikka meiega. Valentin MOKANU Klassivenda ja sõpra jäävad mälestama Jõõpre Põhikooli klassi kaaslased ja klassijuhataja. Südamlik kaastunne perekond Mokanule kalli venna ja poja Valentin MOKANU Merilyn, Laura, Annika ja Kristiina Südamlik kaastunne Jaanile ja lähedastele Valentin MOKANU Jõõpre Kooli 8. klass ja klassijuhataja Mälestame head majanaabrit Juta KRUGLOVAT ja avaldame südamlikku kaastunnet omastele. Majarahvas Head endist kolleegi Madis KIVISILDA mälestavad levikad Jalmar, Peeter, Toomas, Margus, Oleg, Mati, Ülo ja Jaanus. Südamlik kaastunne Sirjele lastega. Mälestame head sõpra ja endist kolleegi Madis KIVISILDA Avaldame kaastunnet omastele. Endised töökaaslased Orbita Service ist Mälestus püha Sinust hinge jääb helge ja hea. Meie mõtetes püsid Sa üha, elad edasi meie seas... Madis KIVISILD Sõbrad TDR Estonia OÜst Südamlik kaastunne Margusele isa Lembit RAHULA Töökaaslased AS Pärnu Sadamast Avaldame sügavat kaastunnet Agu Leivitsale perega nende leinas. Perekonnad Piirmets, Nõmm, Ehanurm, Kalde Hea sõber Viktor. Südamlik kaastunne Sulle ja Sinu lähedastele kalli ema Juta KRUGLOVA Madis, Agmo, Jaak, Peep, Mati, Urmas ja Raivo Südamlik kaastunne Sirjele perega kalli isa ja vanaisa Madis KIVISILLA surma puhul. Perekond Aas Unustamatult head sõpra ja treeningukaaslast Madis KIVISILDA mälestavad Heiti, Aare, Heiko, Sulev, Peeter, Toomas. Mälestame armast Madis KIVISILDA Avaldame sügavat kaastunnet Sirjele, Kerstile ja Margusele. Zenta ja Allan Kallis Lehte. Südamlik kaastunne vend Lembit RAHULA Hooldusravi osakond Avaldame sügavat kaastunnet Vladimir Kruglovile tema leinas. Töökaaslased Gustaf ASist Südamlik kaastunne Vollile kalli ema Juta KRUGLOVA surma puhul. Kristi ja Jaan Madis KIVISILD Mälestame head kolleegi ja avaldame sügavat kaastunnet omastele. Töökaaslased endisest Efore ASi hoolduskeskusest Südamlik kaastunne Sirjele Madis KIVISILLA valusa Töökaaslased Häirekeskusest Avaldame sügavat kaastunnet Ulvi Jaagole ema Elve JAAGO surma puhul. AS Wendre Südamlik kaastunne Monikale perega kalli abikaasa ja isa Lembit RAHULA Külliki, Urve, Tiiu, Arli, Rein ja Jüri Avaldame sügavat kaastunnet Õnnele tema leinas. Töökaaslased Pärnu Ehituse ABCst
Okto ober mber te p e S ai M i Juun Au gu st Juuli VA B A A E G 25 1632 Piduliku aktusega avati Tartu ülikool (Academia Gustaviana). Sel ajal Rootsis kasutatava Juliuse kalendri järgi toimus see 15. oktoobril. 1976 Osmussaare maavärin võimsusega 4,75 magnituudi Richteri skaala järgi.. Aprill Märts 25. OKTOOBER 2012 Ve eb ru a Jaanu r ar mber r Detse be m ve No 10 H O R O S KO O P Margus Ansu/Postimees JÄÄR (21. III 19. IV) Mõtiskle, mida saaksid teha, et olla parem inimene. Mida sa ka oma tervise, ümbruskonna ja suhete parandamiseks ette ei saaks võtta tee seda. SÕNN (20. IV 20. V) Pea meeles võtta endale lisapuhkust, sest Päike on sinu tähemärgist kaugel ega anna piisavalt energiat. Maga rohkem. KAKSIKUD (21. V 20. VI) Tee praegu nii palju ära, kui võimalik, sest oled motiveeritud. Kui sul on tuhin peal, võta sellest viimast. VÄHK (21. VI 22. VII) Sinu tähemärgi jaoks on lustlik aeg, mis tähendab, et õnnelikud vähid on puhkusel. Naudi sportimist, kunsti ja lastega aja veetmist. Raivo, Riivo, Viivo, Veevo SUDOKU 1 4 9 7 2 3 6 4 8 8 5 7 8 3 2 3 7 3 7 8 9 5 2 7 6 3 9 6 2 3 Täida tühjad kohad numbritega 1..9 nii, et üheski reas, veerus ja tumedama joonega piiratud 9 ruudukeses poleks korduvaid numbreid. TÄHTSAD TELEFONID Lääne-Eesti häirekeskus 112 Politsei 110, 444 6444 Kiirabi 112 Linnavalitsuse infolaua telefon 444 8200 Linnavalitsuse infotelefon 15 505 ja e-post 15505@lv.parnu.ee Pärnu Elektrivõrgu välisrikked 1343 Elektri siserikked 24 h 523 6555 Pärnu Vesi dispetšerteenistus 445 5650 Tänavavalgustus 443 4929 ja e-post rike@elwo.ee Pärnu tasuline bussiinfo 12 012 Matuseteenused: Hingemaa OÜ 24 h 447 0090 Viimne Tee OÜ 24 h 443 7400 Vinuk OÜ 24 h 442 5111 Infoteenus 551 7017 (tasuta), 1188 Usaldustelefon 126 Autoabi 1888 Telefonirikked 165 Laste- ja perede varjupaik 443 1133 Pärnu naiste varjupaik 5398 1620 Loomade varjupaik 524 6705 N E L JA PÄ E VA N E K A L E N D E R KINO Mai kinos kl 17 Jääaeg 4 (eesti keeles), kl 19 Eestlanna Pariisis, kl 21 Palgasõdurid 2. Uue kunsti muuseumis koolivaheaja filmid: kl 15 KummiTarzan (eesti keeles), kl 17 Minu õelapsed üksinda kodus (eesti keeles). Noorte vabaajakeskuses kl 15 õpetlikud filmid narkootikumidest. T E AT E R Endla teatris kl 19 ühe armastuse lugu Esimesed suudlused (Küünis). KO N T S E RT Kontserdimajas kl 19 Beethoveni akadeemia. Mihkel Poll (klaver), Pärnu linnaorkester, dirigent Jüri Alperten. ÖÖKLUBI Ööklubis Bravo Eesti pidu. DJ Riho Pruul. Ööklubis Mirage kl 23 videodisko superhitid suurtel ekraanidel. DJ Vardo Rohtmets. Öölokaalis Kassa kl 23 retroöö. LÕBUSTUS Vanalinna põhikoolis kl 11 XXX Pärnu akordionimuusika festival. Solistide, ansamblite ja orkestrite konkurss. Tervise kultuurikeskuses kl 19.30 XXX Pärnu akordionimuusika festival. Rahvusvaheliste konkursside laureaat Duo Expressiya Valgevenest. Tantsuks orkester Raision Harmonikkakerho Soomest. TEADE Vaheaja meisterdamistuba 23.-27.10 kl 12, Uus 5, hind 7 eurot. www.vaasvaas.ee. Raeküla Vanakooli keskuses kl 19 kohtumisõhtu Ametnik tuleb külla ohvriabi esindaja. Tartu ülikooli Pärnu kolledžis kl 12 lahtiste uste päev. EELINFO Eakate avahoolduskeskuses (Metsa 10) 26. oktoobril kl 16 lauluseltsi Mõnusalt kontsert A. Oidi lauludest. Vahepalad Tibupoegade Brassilt. PPÜ sõidab 27. oktoobril maanteemuuseumi ja Jääaja keskusesse. Külastame ka Tartut. Info Rüütli 23, E-R 13-16, tel 523 6260 või 508 4241. SKORPION (23. X 21. XI) On sinu kord taaslaadida oma patareid ülejäänud aastaks, nii et võta sellest viimast. Kasuta võimalusi, mis sulle on antud. AMBUR (22. XI 21. XII) Kasuta aega strateegiliseks planeerimiseks, mida ootad järgmiselt eluaastalt, sest kalendriaasta hakkab juba vaikselt lõpule jõudma. KALJUKITS (22. XII 19. I) Kasuta seda aega populaarsuse suurendamiseks. Ühine klubide, gruppide ja organisatsioonidega. VEEVALAJA (20. I 18. II) Kodu, perekond ja majapidamine on sinu eelistused praegu. Milliseid parandustöid on vaja teha? Ole teadlik, et teised märkavad sind enam kui tavaliselt, eriti ülemused ja teised autoriteetsed inimesed. Ole mureta, paistad nende silmis sümpaatne. NEITSI (23. VIII 22. IX) KALAD (19. II 20. III) LÕVI (23. VII 22. VIII) N I M E PÄ E V kuidas oma sissetulekuid suurendada ja vähendada võlgasid, sest muretsed oma rahavoo pärast. Sinu päev on täis lühikesi sõite, palju külaskäike, kirjutamist ja lugemist. Ära püsi kodus, mine vooluga kaasa. KAALUD (23. IX 22. X) Jätka keskendumist sellele, Võimaluse korral reisi, sest sul on soov oma ampluaad suurendada. Võib-olla õnnestub sul mõni kursus võtta. Tee kõik, et rahuldada oma seiklussoov. Elesir Publishing Service NÄITUS Pärnu muuseumis püsiekspositsioon 11 000 aastat ajalugu elamusi vanast ajast. Filmiaasta näitus Tähelepanu! Kaamera!. Avatud T-P 11-19. Raekoja linnagaleriis Haide Rannakivi ja Urmas Luure fotonäitus Definitsioon. Avatud T-R 1117, L 11-14. Kunstnike maja galeriis Asta Isaku maalinäitus Killuke päikest igas päevas ja Maia Mägi maalinäitus Teekond üle kivide ja kändude. Avatud T-R 11-17, L 11-14. Pärnu täiskasvanute gümnaasium. Urmas Luik Täiskasvanute gümnaasiumis näeb vanavanemate koolikirjandust Euroopa Komisjoni algatatud põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta puhul on käesoleva aasta üleriigiliste raamatukogupäevade juhtmõtteks Kohtume raamatukogus rõhuasetusega põlvkondade sidususele. Kõik see loob võimalused põlvkondi omavahel lähendada. Iga päev puutume koolis kokku infokirjaoskusega. Elektrooniline keskkond on meile kõigile vabalt kasutatavaks ja kergelt kättesaadavaks tehtud, aga tahaks loota, et eelmiste põlvkondade õpperaamat jääb üheks Eesti kultuuriväärtuseks, ütles Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi (PTG) raamatukogu juhataja Aime Kinnep. Sellest mõttest ajendatuna sai PTG raamatukogus teoks väljapanek Vanavanemate koolikirjandust XIX ja XX sajandist. Väljapaneku 18 raamatu seas leidub üks-kaks õpikut iga õppeaine kohta. Vanim on aastast 1869. Auväärsel teisel kohal asub 1880. aastal Tartus välja antud Üleüldine ajalugu. On võimalus lehitseda M. Kampmanni lugemisraamatuid ja Miina Hermanni Isamaa laule. Õpikud on pärit Virumaalt Rakke valla hariduse seltsi muuseumi varasema kirjanduse kogudest. Raamatukogupäevad kestavad oktoobri lõpuni. (PP)
Igal haldusmudelil on oma head ja vead. Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa, Postimees 25. OKTOOBER 2012 11 ARVAMUS KOMMENTAAR Kesklinna võlud ja kümme käsku Vaid mõni nädal pärast linnapeaks saamist oli mul võimalus küsida Eesti ühelt edukamalt ärimehelt, avalikus sektoriski toimetanud Jüri Mõisalt, et kui tal oleks Pärnu linnapeana 100 miljonit krooni vaba raha, kuhu ta selle paneks. Vaid hetke mõelnud, vastas ta: kesklinna. Kesklinna suurt rolli polegi keegi eitanud, mistõttu võime eeldada, et kesklinna olulisuse üle vaidlust ei ole. Kus asub kesklinn? Kesklinna määratlemisel tuleks kokku leppida selles, et see ei ole vaid Rüütli tänav, minule on see pigem Ringi tänava ja jõe vaheline ala. Alanud diskussiooni ajend on olnud kaubandus, eriti Kaubamajaka laienemise ja selle mõjude kontekstis. Seepärast sellest kõigepealt. Uued suured kaubanduskeskused kesklinnast kaugemal on süvenev tendents nii Tallinnas, Tartus kui enamikus Euroopa linnades, mistõttu selles pole midagi erakordset Pärnulegi. Selle pärast ei pea muretsema. Eriti lähtudes sellest, mis siin juba on, ja teades kahe võimeka suurtegija Port Arturi ja Lõunakeskuse laienemisplaane (Lai 5, parkimismaja kõrvalkrundid, juurdeehitused). Kui eelnevale lisada Rüütli tänav ja kesklinna edukad ärid, väidan, et kesklinnas saab kaubandust olema küllaldaselt. Kaubamajaka juurdetuleva osa administratiivne lohistamine südalinna oleks ilmselgelt ebamõistlik, mis ületaks nii siinse liikluskoormuse kui parkimistaluvuse. Tasuta parkimisest talveperioodil kui kesklinna võluvitsast on räägitud palju. Kui see on nii, siis kinnitan, et selle rakendamine on Pärnu linnale jõukohane 1. jaanuarist 2014. Kuigi tähtaeg on nihkunud, pole me sellest lubadusest loobunud. Ent minu soov on veel kord arutada ennekõike Rüütli tänava ja ülejäänud kesklinna äride omanike ja elanikega selle plusse ja miinuseid. Mõni näide. Vana turu ümber parkimine oli tasuta, aga kes tegi ettepaneku seal parkimine tasuliseks muuta? Turu peremehed ise, põhjusel, et muidu poleks ostjatel kusagil oma autosid parkida. Ettevaatlikkusele sunnib Kuressaare näide, kus parkimine on tasuta. Avalikult on seda ebamugav tunnistada, kuid eravestlustes soovitakse tasulist parkimist pigem tagasi. Mõistagi saab viidatud probleeme leevendada tasuta parkimise korral parkimise aja piirangu kehtestamisega (tund või kaks), ent autojuhtide madalat märgidistsipliini (vabandused) silmas pidades, tähendaks see kohustuslikku järelevalvet ehk kulusid. Tulu aga mitte (kui jätta kõrvale ebameeldiv trahvitulu). Arutame seda veel ja kui leiab kinnitust, et just tasuta parkimine üheksal kuul aastas on Rüütli tänava asukate ja kesklinna äride suur ootus, siis pole probleemi, teeme ära. Lõpliku otsuse langetamise koht ja aeg on järgmise aasta mais linnavolikogus eelarvestrateegia arutelul. Mis on tulekul? Pärnus piisab eeliseid, et kesklinn oleks väärikas koht, kus edukalt äri ajada, sealhulgas teenindusega tegelda. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Tegelikkuses on kesklinnas palju üliolulisi dominante. Ja neid on küllaga! Pingeritta panemata: raamatukogu, teater, kontserdimaja, sild, pangad, notarid, hotellid, Vallikäär, koolid, huvikoolid, bussijaam, linnagalerii, muuseum, külastuskeskus, gild, jahtklubi, kolledž, spaad. Need kõik on kesklinna eelised ja tugevused, üle poole neist unikaalsed, sest mujal linnaosades neid ei ole. Ole vaid mees ja püüa kliendid kinni, nad on juba siin! Kui lisada see, mis on kesklinna kontekstis praegu töös, siis väidan, et Pärnus piisab eeliseid, et kesklinn oleks väärikas koht, kus edukalt äri ajada, sealhulgas teenindusega tegelda. Mis on laual? Esiteks uue silla kavandamine kesklinna. Kahtluseta tugevdab see südalinna positsiooni, elavdades liiklusvoogu ja parandades logistikat. Paraku või õnneks on siin jätkuvalt arvamuste paljusus alates Kesklinna sillale kolmanda sõiduraja rajamisest kuni silla paiknemise variantideni jõe vasakkaldal kas Aia või Pargi tänaval. Kusjuures Pargi on minu hinnangul põhjendamatult vähe tähelepanu saanud. Teiseks: kesklinna planeering Ringi, Laia, Pargi ja Pika tänava vahelisel alal. See on suur piirkond, kus praegu on ebaloomulikult põimunud riigi, linna ja erahuvid. Keegi ei saa toimetada. Selle planeeringu kehtestamine järgmisel aastal loob vältimatu ja olulisima eelduse selle ala arendamiseks ja uuteks investeeringuteks. Kolmandaks on tähtis, et kino tuleb. Linnas võib olla mitu kino, ent Pärnu on üks väheseid linnu Euroopas, kus kesklinnas kino ei ole. Kino tuleb, aga mitte parkimismajja, nagu järjekindlalt pakutakse, vaid ikka Lai 5 krundile (praegu pommiauk kontserdi- ja parkimismaja vahel). Parkimismajja kino rajamise äkkideed tõlgendan pigem katsena konkurenti mõjutada, et kino ehitamata jätta. Neljandaks oleme eelarvestrateegiasse kirjutanud kesklinna külavahetee nimega Lai kordategemise Kesklinna sillast Decora kaupluseni (äärekivid, sademevesi, uus kate). Järgmisel aastal on kavas projekteerimine, ehitus aastal 2014. Selle maksumus on suur, mistõttu mina lõplikku lubadust veel ei annaks, vaid me peaks kaaluma seda objekti võrdluses muude suuremate võimalike tee-ehitusobjektidega 2014. aastal, näiteks Uus-Sauga tänava ühendamine Ehitajate teega, uuselamurajooni teedeehitus. Viiendaks tuleb kõnelda riigimajast. Rida riigiasutusi on kolinud või kolimas kesklinnast kaugemale. Enamasti on sel loogilised põhjendused ja see on riigi üldine filosoofia. Samal ajal oleme välja käinud ettepaneku ehitada tühjaks jääva politseimaja asemele riigimaja, kuhu koondada osaliselt kesklinnas tegutsevad riigiasutused, samuti tuua mõni äärelinna kolinud asutus kesklinna tagasi. Kuuendaks: jõe vasakkalda ehk Jaansoni raja ehitamine järgmisel aastal. On jäänud vaid üks takistus: meil pole kokkulepet Lai 22 krundi omanikuga, kuigi minu kabinetis me härraga kokkuleppe saavutasime ja käed lõime (tunnistajateks kaks linnavalitsuse töötajat). Vanasti öeldi: Meest sõnast, aga loodan, et taganemise põhjus on mingi eksitus. Seitsmendaks: Lõunakeskuse tulek Pärnusse. Mulle tundub, et igati edukas ja kesklinna palju panustanud Port Artur tundis end konkurendi puudumisel natuke igavalt. Lõunakeskus eesotsas Jaan Lotiga tõi kaasa elavnemise ja on pannud arendused uuesti liikuma. Parkla Port Artur 2 ees on korda tehtud, Pärnu Keskus saab hoogu, Pühavaimu tänava kaua lubatud läbimurre on tehtud. Kohe-kohe algab Lai 5 krundi hoonestamine. Kaheksandaks on linn loonud kõik eeldused parkimismaja valmimiseks. Viimasele linnavarakomisjoni istungile palusin spetsiaalselt kutsuda Kaido Kruusoja, kes lubas ja kinnitas, et kui linn laual olnud otsused kiiresti heaks kiidab, saab parkimismaja valmis järgmise aasta 30. juuniks. Me tegime seda, mida lubasime, kusjuures kiiresti ja ilma et me pidanuks oma olulistes positsioonides taganema. Meest sõnast! Üheksandaks on laual plaan muuta Supeluse tänav suvel jalakäijate tänavaks. Selle idee parim tõestus on Augustiunetus, kus see on nii olnud, ja inimesed on sadade ja tuhandete kaupa seda võimalust nautinud. See suunaks muuhulgas senisest märksa rohkem rahvast läbi Rüütli tänava. Järgmiseks aastaks ideekonkurss ja arutelu, asi teoks aastal 2014. Kümnendaks kavatseme kolme nelja lähiaasta jooksul ehitada uue bussijaama. Tähtsamgi kui nüüdisaegne hoone on Rüütli tänava kontekstis see, et bussijaam jääb sinna, kus ta praegu on. Me ei vii teda kaugemale. Linnavalitsus raekotta tagasi Linnavalitsuse kolimine kesklinnast oli viga. Mõte, et linnavalitsus tuleb ühte majja kokku panna, oli väga hea, ent raekoja mahajätmine suur viga. Rääkimata plaani teostamisest vales järjekorras. Palun mitte kividega loopida, aga see viga tuleb parandada. Linnavalitsus tuleb viia tagasi sinna, kuhu ta kuulub. Aga see saab teoks nii kümne aasta pärast. Olulisim eeldus on lõviosa kulude katmine Suur-Sepa 16 võõrandamise eest saadavatest tuludest, mille arvel saaks ehitada raekojaesisesse parklasse uue büroohoone. Paar kommentaari Ingmar Saksingu märkuste kohta (vt Tõnu Kann, Pärnu vanalinn nagu vaeste patuste alev, PP 20.10). Mis puudutab juurdepääsuteede sulgemist, siis ei meenu, et me oleks siin mingeid lisakitsendusi teinud. Ja see, et autod üldjuhul Rüütli tänaval ei sõida, on ju õige. Minu hoiak on leida veel võimalusi ainult jalakäijatele mõeldud alade suurendamiseks. Välireklaami eest üha suurema raha nõudmise etteheite puhul olnuks paslik täpsustus, et tegemist on üksnes haagistele paigutatud reklaami eest senisest suurema tasu kehtestamisega. Seda kahel põhjusel. Esiteks ei pea linna arhitektid, kunstnikud ja muinsuskaitsjad haagisreklaami vanalinna sobivaks ja teiseks tekitab haagisreklaami osa kasv ebaõiglast konkurentsi linna poolt enampakkumise korras müüdud alaliste reklaamipindadega. Välireklaamitasu muust tõusust pole praegu küll põhjust rääkida. Mõistagi on Rüütli tänaval poodi keerukam pidada kui mõnes suures kaubanduskeskuses. Kuid võtkem Baltmani pood edulugu. Või vaatame teeninduse poole pealt. Steffani, Citi pubi, Lime Lounge, Picadilly, Sweet Rosie ja paljud teised linna parimate top is ilma hea idee, juhtimise ja klientideta seda ei saavuta. Ettepanekuid laadis linn andku Rüütli tänava rendipindu poole hinnaga ei saa võtta tõsiselt. Teadupärast on eraomanike kinnistuid Rüütli tänaval rohkem kui linnale kuuluvaid. Kui meie annaksime neid rendile oluliselt alla turuhinna, oleks tegemist ebaausa konkurentsi tekitamise ja turu solkimisega. Siiski oleme teinud järeleandmisi rendimääras, raskel ajal rohkem, nüüd mitte väga, oleme olnud paindlikud rendimaksegraafikus, oleme andnud võimalusi rendi arvelt teha kapitaalse iseloomuga investeeringuid, suuname teadlikult üritusi Rüütli tänavale (mootorratturid, elektriautod, advendiüritused). Ja seda hinnatakse. Kokkuvõtteks: nii olemasolevaid dominante kui kavandatavat tegevust arvesse võttes ei ole põhjust liigselt muretseda Pärnu kesklinna tuleviku pärast. Soovime olla ühes paadis ennekõike Rüütli tänava äride ja elanikega, aga kesklinna äridega laiemaltki. Mõistagi pole harukordsed juhud, et äride enda või äride ja elanike huvid on vastandlikud. See tähendab ju, et peame langetama kellelegi ebameeldivaid otsuseid. Me kõik saame seekord ei taha ma öelda vanaks Rüütli tänava edule toeks olla. Näiteks mina teen pea kõik oma pere rohuostud Rüütli tänava Ülikooli apteegist ja üksnes seepärast, et see asub Rüütlis. Meeldiv teenindus kauba peale. Kui seda teeb ühe asemel 100 pärnakat, oleks see juba arvestatav tugi. Ent suhtumise väljendusena piisab ühestki. Reformierakonna keeruline otsus Üksteisele vastukäivad avaldused jätsid aluse järeldada, et pole võimalik, et kõik rääkisid õigust, ja kui kõik ei rääkinud õigust, siis keegi valetas. Reformierakonna juhatus oli eile väga keerulises seisus, kui kogunes arutama Nõmme piirkonnaorganisatsiooni ettepanekut heita poole aasta eest oma avameelitsemisega pahandust teinud Silver Meikar erakonnast välja. Et kava Meikar ükskõik kui otsitud põhjusel välja heita imbus meediasse mõni päev enne tegelikku arutelu, oli juhatuse liikmetel üldjoontes selge, mida neist ja Reformierakonnast tervikuna arvatakse, kui väljaviskamine ära vormistada. Võrdlused Keskerakonnaga, millest Reform väga eristuda püüab, olid kiired tulema ja õhku jäi küsimus, kas oma südametunnistuse järgi käitunud ja isiklikku arvamust evivat parteivenda on ikka eetiline karistada moraalselt õige käitumise eest. Samal ajal, kuigi Reformierakonna reiting Silvergate i vältel pigem tõusis, tegi Meikari avameelne arvamusavaldus seoses Reformierakonna rahastamisega siiski erakonna mainele pigem kahju kui kasu. Prokuratuur alustas küll kriminaalmenetlust väidete uurimiseks, kuid lõpetas menetluse eelmisel nädalal. Kaua väldanud ja ohtralt tähelepanu pälvinud protsessi (sotsiaalses, mitte juriidilises tähenduses) lõpus jäid ometi kõlama lapsikud seletused parteile antud sularaha päritolu kohta. Ja üksteisele vastukäivad avaldused jätsid aluse järeldada, et pole võimalik, et kõik rääkisid õigust, ja kui kõik ei rääkinud õigust, siis keegi valetas. Reformierakonnast välja visatud Meikar saaks märtriks, elavaks etteheiteks aga erakonda jäetud Meikar tähendanuks mao soojendamist oma rinnal, parteilast, kelle tuppa astudes kõik vait jäävad. Mõlemal käigul olnuks oma head ja halvad küljed, aga otsuse pidi tegema. Reformierakonna juhatus otsustas Meikari eile erakonnast välja visata. Erakonna sisemise loogika kohaselt pole seegi otse halb ega hea otsus, seda enam, et järgmiste valimisteni jääb pea aasta ja tulevaks sügiseks võivad nii Silvergate kui Meikar ise juba unustatud olla. Kahjuks. 40 AASTAT TAGASI (arvamus@parnupostimees.ee) Viimasel ajal on leivakauplustes sageli sepikust puudus olnud. Arstid soovitavad süüa just sepikut, sest see on täisteraleib, sisaldab B-vitamiini ja on kaugelt kasulikum organismile kui sai. On vaja ainult, et sepikuks vajalik nisujahu jahvatataks jämedaks sepikujahuks ja seda oleks kombinaadil piisavalt varuks. Soove on ka sepiku valmistajaile. Puhuti on nad vähe küpsenud koorik valge, ei ärata isu. Ka pole säärasel sepikul toda maitset ja lõhna, mis on pruuni koorikuga nisuleival. (Pärnu Kommunist 25. oktoobril 1972) Rüütli 14, 80010 Pärnu Tel 447 7090, faks 447 7072 postimees@parnupostimees.ee www.parnupostimees.ee Toimetuse sekretär tel 447 7090 Peatoimetaja Peeter Raidla, tel 447 7063 Tegevtoimetaja Iira Igasta, tel 447 7070 Arvamus: arvamus@parnupostimees.ee; Kaupo Meiel, tel 447 7074 Kalev Vilgats, tel 447 7075 Foto: tel 447 7079 Uudised: uudised@parnupostimees.ee; tel 447 7080, tel 447 7086, tel 447 7073 Veebitoimetus: tel 447 7095, tel 447 7092 Kultuur: kultuur@parnupostimees.ee; tel 447 7085 Tarbija: tarbija@parnupostimees.ee; tel 447 7060 Sport: sport@parnupostimees.ee; tel 447 7076 Tellimine tellimine@parnupostimees.ee; tel 447 7087, 617 7717 Reklaam, kuulutused: reklaam@parnupostimees.ee; tel 447 7077, faks 447 7072 Lugejate kirjad kirjanurk@parnupostimees.ee Kojukanne Pärnu linnas Expresspost tel 617 7717 Pärnu maakonnas Eesti Post tel 447 0405 Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.
12 25. OKTOOBER 2012 SPORT 1:1 Eesti jalgpallimeeskond mängis U17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste valikturniiril Tallinnas Põhja-Iirimaaga 1:1 viiki. Motomehed tõmbasid Haapsalus pikale hooajale joone alla Ants Liigus Joel Kukk Pärnumaa võidukihutajad teenisid Haapsalu maratoniga lõppenud kestuskrossi Eesti meistrivõistlustel kaks kulda ja karikasarjas jõudis neli meie meest pjedestaali kõrgeimale astmele. Petta üritanud õde-vend saavad võistluskeelu Eno-Gerrit Link Pühapäeval Pärnus kahe staadioni jooksul pettusega vahele jäänud õde ja vend peavad Pärnu suuremaid jooksuüritusi järgmisel aastal raja äärest vaatama. Tähelepanelik spordisõber andis vahetult peale pühapäevast jooksuvõistlust korraldajatele märku pettusest, mille järgi number 171 all jooksule registreeritud neiu eest jooksis hoopis tema vend, kes teenis õele naiste üldarvestuses teise koha, mida too poodiumile ka vastu võtma läks. Kahe Silla klubi klubi projektijuhi Vahur Mäe sõnade järgi sai naiste üldarvestuses teise koha teeninud neiu auhinnaks Salomoni spordivarustust, toetajate meeneid ja lillekimbu. Pettusega vahele jäänute selgitused polnud veenvad ja neist võis välja lugeda isegi õigustust, ütles Mäe. Kahe Silla klubi sekretariaadi juht Kadri Riitsaar on Pärnu Postimehele öelnud, et üsna ilmselt jooksis pühapäevases pettuses osalenud neiu eest keegi teine ka septembris toimunud kahe silla jooksul. Aprillis Pärnumaal alanud kaheksa-etapilise motomaratonide sarja viimane vaatus oli sõitjatele eriti karm katsumus. Nii hulludes porimülgastes pole ma Haapsalu krossidel varem mütanud, rääkis endale 50. Eesti meistritiitli kindlustanud Toivo Nikopensius Pärnu Postimehele. Vihmane sügis oli muutnud raja kohati lausa läbipääsmatuks ja paljud sõitjad pidid mootorisse sattunud vee tõttu võistluse enne õiget aega katki jätma. Vaid viis meest lõpetas liidriga samal ringil Võistluspäeva esimeses stardis sööstis 5,1 kilomeetri pikkusele ringile 96 tsiklimeest Eestist, Lätist, Soomest ja Leedust. Juba avaringil haaras liidrikoha E2-klassi favoriit Martin Leok, kannul lõunanaaber Ugis Klimons, kodurajal kihutanud Kert Pääbo ja E1-klassi meistrikulda jahtiv Nikopensius. Leok ja teda jälitav Klimons suutsid ring-ringilt oma edumaad konkurentide ees suurendada. Kui stardist oli möödunud kaks tundi, sai esimesena finišilipu Leok ja kuus sekundit hiljem lõpetas Klimons. Üldarvestuses kuulus kolmas koht Edgars Šilinsile, neljas oli Pääbo ja viies Nikopensius. Kõik esimese viie hulka mahtunud mehed suutsid kannatuste rajal saada kirja liidriga võrdselt 13 ringi, kuuendana lõpetanud Reio Engmanist alates jäid teised Leokist maha vähemalt ringiga. Paremuselt teise Pärnumaa mehena sõitis Egon Üpraus tosin tiiru ja Aivo Rabbi võistlus sai otsa 11. ringi järel. Neli aastakümmet tsiklit taltsutav Toivo Nikopensius teenis kestuskrossis järjekordse Eesti kulla, kokku on väsimatu spordimees võitnud poolsada meistrimedalit. Urmas Luik TULEMUSED Pärnumaa sportlaste tulemused kestuskrossi meistri- ja karikasarjas. Eesti meistrivõistlused E1: 1. Toivo Nikopensius E3: 2. Vesa Lindholm, 3. Karmo Volmer. 85 ccm: 2. Jarmo Lehiste Seeniorid 40+: 2. Aivo Rabbi Quadracer: 1. Kaspar Kangur ATV Open: 2. Taavi Raadik Eesti karikavõistlused Klass Enduro: 1. Egon Üpraus, 2. Kimmo Pohjonen, 3. Jüri Koger Seeniorid 50+: 1. Madis Pool ATV rahvasport: 1. Jaan Margus Quad 100: 1. Kevin Saar Tark ei torma E1-klassis kuulus etapivõit Klimonsile, teise auhinna teenis Šilins ja kolmas oli Pääbo. Neljandana finišeerinud Nikopensius ütles pärast sõitu, et järjekordse Eesti meistrikulla võitmiseks polnud tal vaja liigseid riske võtta. Enne Haapsalu võistlust oli mu edu Pääbo ees nii suur, et võisin rahulikult tema järel sõita, kõneles Nikopensius. Tark ei torma, teadsin, et tagant tulijad olid juba poolel võistlusmaal minust rohkem kui ringiga maha jäänud, ja seetõttu jälgisin vaid hoolega, et sügavates veeaukudes mootorit säästa. Eesti meistritiitli võitnud Nikopensiuse järel teenis hõbeda Lääne klubi värvides kihutanud Pääbo, pronks kuulus Anti Kalale Karksi motoklubist. Juunioride 85 ccm klassis tuli kaheksa etapi kokkuvõttes esiko- Andmed: Eesti motospordiföderatsioon Kaspar Kangur. hale Eesti litsentsiga sõitnud soomlane Antti Ahtila, talle järgnesid meie poiss Jarmo Lehiste ja Markus Normak. Üle 40aastaste seenioride arvestuses kihutas Haapsalus pjedestaali kõrgeimale astmele Reio Engman, talle järgnesid lõunanaaber Einar Vinters ja Paikuse klubi sõitja Aivo Rabbi. Kestuskrossi meistrikulla võitis Engman, hõbeda vääriliselt sõitis Rabbi ja pronks riputati Rene Jõgimaa kaela. Üle 50aastaste konkurentsis tuli taas karikavõitjaks pärnakas Madis Pool, talle järgnesid Toivo Ilves ja Aivo Smitt. Klassis Enduro, kus võisteldi Eesti karikasarjas, läks kolmikvõit Pärnumaa meestele. Esimese koha sai Egon Üpraus, teiseks tuli Kimmo Pohjonen ja kolmas oli Jüri Koger. Neljarattaliste tsiklite poolteist tundi kestnud võidukihutamisel sööstis rajale 33 sportlast. Quadracer ite kiireim oli Kiltsi lennuväljal lätlane Martins Mikstais ja ATV-klassis mahtusid esikolmikusse Rander Darch, Alo Linkholm ning meie mees Taavi Raadik Hooaja kokkuvõttes teenis Raadik ATV eliitklassis hõbemedali ja rahvasportlaste seas oli parim Jaan Margus. Quadracer ite Eesti meistriks kuulutati juba enne Haapsalu sõitu Pärnu noormees Kaspar Kangur ja noorte Quad 100 klassis võitis Eesti karika Kevin Saar. Meie mehed Gotlandi põrgus Paikuse motoklubi sportlased kihutavad novembri esimesel nädalavahetusel Rootsis Gotlandi kestuskrossil, kuhu on registreeritud rohkem kui 2500 võidusõitjat. Kolm tundi kestval sõidul, mida on tabavalt nimetatud Gotlandi põrguks, panevad end proovile Toivo Nikopensius, Jüri Koger, Tõnu Kallast, Egon Üpraus ja Aivo Rabbi. Gerd Kanteri tiimis on suured muudatused Eile teatati, et kettaheite olümpiavõitja ja maailmameistri Gerd Kanteri meeskonnas ei jätka enam ta kauaaegne treener islandlane Vesteinn Hafteinsson ja tiimi juht Raul Rebane. Pärnu Altiuses Ando Palginõmme käe all oma tähelendu alustanud Kanter kinnitab, et lahku mindi sõpradena ja ta spordib maksimaalsete eesmärkidega vähemalt 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiani. Raul on aastate jooksul toonud appi palju õigeid inimesi, kes loonud oma kompetentsiga palju uut väärtust. Vesteinn viis mind nii tehniliselt kui füüsiliselt kettaheite absoluutsesse tippu, tänas Gerd Kanter lähemaid abilisi. Minu unistus täitus Gerdi olümpiavõiduga, aga muudatused nagu ka erinevad arvamused tulevikuteede suhtes on tavalised ja loogilised. Kanter on füüsiliselt ja vaimselt võimeline olema veel igal kolmapäeval igal suvel aastaid maailma tipus, kinnitas Vesteinn Hafteinsson. Jätkan koostööd Märt Israeliga, kel on janu taastada tunamullune vorm. Side Eestiga on mulle väga oluline, sest olen õppinud hindama teie maad ja rahvast. Gerd on sportlasena ebatavaline, teist nii järjekindlat ja visa ma ei tea. Minu otsus lahkuda koos Vesteinniga on puhtalt strateegiline, andes Gerdile võimaluse alustada puhtalt lehelt, teha ise kõik otsused, võtta kogu vastutus. Ilma muutmata ei muutu, kommenteeris Raul Rebane. Senises koosseisus töötanud meeskond on aidanud Gerd Kanteril võita kaheksa tiitlivõistluste medalit: olümpiakulla Pekingist ja pronksi Londonist, neli medalit MMilt ja kaks EMilt. Gerdi tulemus 73.38 on maailma kõigi aegade edetabeli kolmas, unikaalse saavutusena juhtis ta aastail 2006-2010 seda edetabelit viis aastat järjest. TÄ P S U S T U S Eilse lehe korvpalliloos läks minu süül viltu väärtuslik fakt. Tegelikult KK Pärnu meeskond võitis TÜ/Rocki vastu HIND 0.70 eurot online@parnupostimees.ee Karistuseks ei luba Kahe Silla klubi pettuses osalenud õdevenda klubi järgmisel aastal organiseeritavatele spordisündmustele. Minu arvates ei ole auhind see, mille nimel niimoodi teha, arvas Mäe. Tegemist on üritusega, kus auhinnad pole kuigi suured ja kaasalööjad tunnevad rõõmu liikumisharrastusest. Mäe teada pole niisugusest pettustest Pärnus toimunud rahvaspordiüritustel varem kuulda olnud. Ta lisas, et mõnel üksikul juhul on võistlejad jätnud ennast ümber registreerimata ja andnud oma kiibi ja numbri mõnele sõbrale, ent teadaolevalt on need juhtumid leidnud aset teadmatusest. Pärast petturite diskvalifitseerimist annavad korraldajad jooksu teise koha auhinna Catry Kiipusele ja kolmanda koha auhinna pühapäeval ebaõiglaselt poodiumilt välja jäänud Kairi Keskkülale. Korraldusmeeskond toimetab auhinnad õigete omanikeni ning avaldab kahetsust, et muidu üdini positiivne rahvaspordielu nimetatud jultumuste valguses pleki külge sai, teatas Kahe Silla klubi. lauavõitluse 39:29 ja see on kõva sõna. Palun vabandust! Enn Hallik