MORFOLIINI DERIVAADID KASUTAMISEKS DOPAMIINI AGONISTIDENA I TELJE SEKSUAALDÜSFUNKTSIOONI RAVIS Käesolev leiutis käsitleb dopamiini agonistide rühma, täpsemalt agonistide rühma, mis on D 3 -retseptorite suhtes selektiivsemad kui D 2 -retseptorite suhtes. Need ühendid on kasulikud seksuaaldüsfunktsiooni, näiteks naiste seksuaaldüsfunktsiooni (female sexual dysfunction, FSD), eriti naise seksuaalse erutumise häire (female sexual arousal disorder, FSAD) ja mehe seksuaaldüsfunktsiooni, eriti mehe erektsiooni düsfunktsioon (male erectile dysfunction, MED), ravis ja/või vältimiseks. Mehe seksuaaldüsfunktsioon tähendab siin kasutatuna ejakulatsioonihäireid, nagu enneaegne ejakulatsioon, anorgasmiat (võimetust saada orgasmi) või seksuaalsoovi häireid, nagu hüpoaktiivne seksuaalsoovi häire (hypoactive sexual desire disorder, HSDD, seksuaalsoovi puudumine). Need ühendid on kasulikud ka neuropsühhiaatriliste häirete ja neurodegeneratiivsete haiguste ravis. Patenditaotluses WO 92/18489 avaldatakse morfoliini derivaadid, mis on kasulikud antidepressantidena. Käesolevas leiutises esitatakse ühendid valemiga (I), (Ia) ja (Ib)
2 milles A valitakse C-X ja N hulgast, B valitakse C-Y ja N hulgast, R 1 valitakse H ja (C 1 -C 6 )alküülrühma hulgast, R 2 valitakse H ja (C 1 -C 6 )alküülrühma hulgast, X valitakse H, HO, C(O)NH 2, NH 2 hulgast, Y valitakse H, HO, NH 2, Br, Cl ja F hulgast, Z valitakse H, HO, F, CONH 2 ja CN hulgast, ja nende farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad või solvaadid, tingimustel, et kui ühendites valemiga (I), (Ia) või (Ib) A on C-X, B on C-Y, R 1 on H või (C 1 -C 6 )alküülrühm ja R 2 on H või (C 1 -C 6 )alküülrühm, peab vähemalt üks rühmadest X, Y ja Z olema OH, kui ühendis valemiga (I) A on C-X ja B on C-Y, Y on H, Z on H, R 1 on H ja R 2 on H, siis X ei saa olla OH.
3 Selle tingimuse põhjal välja arvatud ühendeid kirjeldavad Perrone jt ajakirjas J. Med. Chem., 1992, 3 (16), 304-3049 kui ühendeid, mis on mille puudub toime dopamiini D 2 -retseptoritesse. Ühendite valemiga (I) farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad hõlmavad selle happeliitsooli ja aluse sooli. Ühendi valemiga (I) farmatseutiliselt vastuvõetava soola võib kergesti valmistada ühendi valemiga (I) ja soovitud happe või aluse lahuse, nagu sobib, kokkusegamisega. Soola võib lahusest sadestada ja koguda filtrimisega või kätte saada lahusti aurustamisega. Sobivad happeliitsoolad saadakse hapetega, mis moodustavad mittetoksilisi sooli ja nende näideteks on vesinikkloriid-, vesinikbromiid-, vesinikjodiid-, sulfaat-, vesiniksulfaat-, nitraat-, fosfaat-, vesinikfosfaat-, atsetaat-, maleaat-, fumaraat-, laktaat-, tartraat-, tsitraat-, glükonaat-, suktsinaat-, sahharaat-, bensoaat-, metaansulfonaat-, etaansulfonaat-, benseensulfonaat-, p-tolueensulfonaat- ja pamoaatsool. Sobivad aluse soolad saadakse alustega, mis moodustavad mittetoksilisi sooli ja nende näideteks on naatriumi-, kaaliumi-, alumiiniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, tsingi- ja dietanoolamiinisool. Ülevaadet sobivate soolade kohta vaadata Berge jt, J. Pharm. Sci., 1977, 66, 1-19. Ühendite valemiga (I) farmatseutiliselt vastuvõetavad solvaadid hõlmavad nende hüdraate. Käesoleva leiutise ulatusse kuuluvad ka ühendite valemiga (I) polümorfid.
4 Ühend valemiga (I) sisaldab ühte või enamat asümmeetrilist süsinikuaatomit ja seetõttu esineb kahe või enama stereoisomeerse vormina. Diastereomeeride lahutamise võib teostada tavaliste meetoditega, näiteks ühendi valemiga (I) või selle sobiva soola või derivaadi stereoisomeerse segu fraktsioonilise kristallimise, kromatograafia või HPLC-ga. Ühendi valemiga (I) üksiku enantiomeeri võib valmistada ka vastavast optiliselt puhtast vaheühendist või vastava ratsemaadi lahutamisega, näiteks HPLC-ga, kasutades sobivat kiraalset kandjat, või diastereomeersete soolade, mis on saadud sobivalt vastava ratsemaadi reageerimisel sobiva optiliselt aktiivse happe või alusega, fraktsioonilise kristallimisega. Eelistatavateks leiutisekohasteks ühenditeks on ühendid valemiga (Ia) ja (Ib). Eriti eelistatavad on ühendid valemiga (Ia). A on eelistatavalt C-X või N ja B on C-Y. A on eelistatavamalt N ja B on C-Y. A on eelistatavamalt C-X ja B on C-Y. R 1 valitakse eelistatavalt H ja (C 1 -C 4 )alküülrühma hulgast. R 1 on eelistatavamalt H, metüül- ja etüülrühm. R 1 on veelgi eelistatavamalt H või metüülrühm. R 1 on kõige eelistatavamalt H. R 2 valitakse eelistatavalt H ja (C 1 -C 4 )alküülrühma hulgast.
R 2 valitakse eelistatavamalt H, metüül- ja etüülrühma hulgast. R 2 valitakse kõige eelistatavamalt H ja metüülrühma hulgast. Eriti eelisteostuses R 2 on H. Järgmises eriti eelisteostuses R 2 on metüülrühm. X valitakse eelistatavalt H, OH ja NH 2 hulgast. X valitakse kõige eelistatavamalt H ja OH hulgast. Eriti eelisteostuses X on H. Järgmises eriti eelisteostuses X on OH. Y valitakse eelistatavalt H, NH 2, Cl ja F hulgast. Y valitakse kõige eelistatavamalt H ja NH 2 hulgast. Eriti eelisteostuses Yon H. Järgmises eriti eelisteostuses Y on NH 2. Z valitakse eelistatavalt H, HO ja F hulgast. Z valitakse kõige eelistatavamalt H ja HO hulgast. Eriti eelisteostuses Z on H. Järgmises eriti eelisteostuses Z on HO.
6 Eriti eelistatavad leiutisekohased ühendid (ja nende soolad) on siin näitena toodud, eelistatavamateks on järgmised: R-(-)-3-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 7A), S-(+)-3-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 7B), R-(-)-3-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenoolvesinikkloriid (näide 8), R--(4-propüülmorfoliin-2-üül)benseen-1,3-diool (näide A), S--(4-propüülmorfoliin-2-üül)benseen-1,3-diool (näide B), R-(+)-2-fluoro--(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 23A), S-(-)-2-fluoro--(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 23B), 2-bromo-4-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 30), 2-hüdroksü--(4-propüülmorfoliin-2-üül)bensamiid (näide 3), 2-nitro-4-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 36), 2-amino-4-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 37), -(4-propüülmorfoliin-2-üül)püridiin-2-üülamiin (näide 44A ja 44B), 2-kloro--(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 4), 3-[(S)--metüül-4-propüülmorfoliin-2-üül]fenool (näide 60),
-[(2S,S)--metüül-4-propüülmorfoliin-2-üül]püridiin-2-amiin (näide 66), 7 -[(2R,S)--metüül-4-propüülmorfoliin-2-üül]püridiin-2-amiin (näide 67). Kõige eelistatavamateks on: R-(-)-3-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 7A), S-(+)-3-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 7B), R-(-)-3-(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenoolvesinikkloriid (näide 8), R--(4-propüülmorfoliin-2-üül)benseen-1,3-diool (näide A), S--(4-propüülmorfoliin-2-üül)benseen-1,3-diool (näide B), R-(+)-2-fluoro--(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 23A), S-(-)-2-fluoro--(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 23B), -(4-propüülmorfoliin-2-üül)püridiin-2-üülamiin (näide 44A ja 44B), 2-kloro--(4-propüülmorfoliin-2-üül)fenool (näide 4), -[(2S,S)--metüül-4-propüülmorfoliin-2-üül]püridiin-2-amiin (näide 66), -[(2R,S)--metüül-4-propüülmorfoliin-2-üül]püridiin-2-amiin (näide 67). Leiutisekohaseid ühendeid võib valmistada tuntud viisil mitmesuguste meetoditega. Allpool toodud viisid selgitavad ühendite valemiga (I) sünteesi-
8 meetodeid, vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et ühendeid valemiga (Ia) ja (Ib) võib eraldada sobivate lahutamismeetoditega. Ühendeid valemiga (I), milles A on C-X, B on C-Y, R 1 on H või (C 1 -C 6 )alküülrühm, R 2 on H ning milles X, Y ja Z on nagu siin kirjeldatud, võib valmistada vastavalt reaktsiooniskeemile 1.
9 Skeem 1 Ühendeid valemiga (III) võib valmistada aldehüüdi valemiga (II) viimisega reaktsiooni i) tsüaniidi allika või nitrometaaniga, millele järgneb ii) redutseerimine boraani, liitiumalumiiniumhüdriidiga või hüdrogeenimine. Mõned ühendid valemiga (II) ja (III) on ka kaubanduslikult saadaval.
Ühendeid valemiga (IV) võib valmistada ühendite valemiga (III) viimisega reaktsiooni iii) happekloriididega sobiva aluse, nagu trietüülamiin või 4-metüülmorfoliin, manulusel. Tüüpilised reaktsioonitingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi amiini (III), 1,2-2,0 ekvivalendi aluse (eelistatavalt trietüülamiini), 1,1-1,3 ekvivalendi happekloriidi diklorometaanis reageerimist temperatuuril 2 C. Ühendeid valemiga (V) võib valmistada ühendi valemiga (IV) redutseerimisega iv) redutseerivate ainetega, nagu boraan või liitiumalumiiniumhüdriid. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi amiidi (IV) ja 1,2-3,0 ekvivalendi boraani THF-is kuumutamist tagasijooksul. Ühendeid valemiga (V) võib valmistada ka ühendite valemiga (III) redutseeriva amiinimisega sobiva aldehüüdiga naatriumtsüanoboorhüdriidi manulusel. Ühendeid valemiga (VI) võib valmistada ühendite valemiga (V) viimisega reaktsiooni v) kloroatsetüülkloriidi või 2-asendatud kloroatsetüülkloriididega (nagu 2-kloropropanoüülkloriid või 2-klorobutanoüülkloriid) aluse, nagu trietüülamiin, naatriumkarbonaat ja kaaliumhüdroksiid, manulusel. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi amiini IV, 1,0-1,3 ekvivalendi happekloriidi, 1,2-2,0 ekvivalendi trietüülamiini diklorometaanis reageerimist temperatuuril 2 C, millele järgneb puhastamata reaktsioonisegu lahustamine IPA-s, mis sisaldab 1,2-3,0 ekvivalenti kaaliumhüdroksiidi vesilahust. Ühendeid valemiga (I) võib valmistada ühendi valemiga (VI) viimisega reaktsiooni vi) redutseerivate ainetega, nagu boraan või liitiumalumiiniumhüdriid. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi amiidi VI ja 1,2-3,0 ekvivalendi boraani THF-is kuumutamist tagasijooksul. Vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et kui üks rühmadest X, Y või Z on 2 hüdroksüülrühm, on hüdroksüülrühm(i)a vaja kaitsta sobiva kaitserühmaga kõikide skeemil 1 toodud muundamiste ajal, seejärel kaitserühm eemaldatakse. Fenoolrühmalt kaitserühma eemaldamise meetodid sõltuvad kaitserühmast. Kaitserühmaga kaitsmise/kaitserühma eemaldamise meetodite näiteid vaadata raamatust "Protective groups in Organic synthesis" (T. W. Greene, P. G. M.
11 Wutz). Kui hüdroksüülrühm kaitstakse näiteks metüüleetrina, hõlmavad kaitserühma eemaldamise tingimused kuumutamist tagasijooksul 48% HBr vesilahuses 1-24 tundi või segamist koos boraantribromiidiga diklorometaanis 1-24 tundi. Kui hüdroksüülrühm kaitstakse bensüüleetrina, hõlmavad kaitserühma eemaldamise tingimused alternatiivselt hüdrogeenimist pallaadiumkatalüsaatoriga vesinikuatmosfääris. Ühendeid üldvalemiga (I), milles A või B on N, R 1 on H või (C 1 -C 6 )alküülrühm, R 2 on H ning X, Y ja Z on nagu siin kirjeldatud, tingimusel, et üks rühmadest X, Y või Z on NH 2, võib valmistada vastavalt reaktsiooniskeemile 2. On toodud skeem, milles B on C-Y ja milles Y on NH 2, vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et alternatiivsed ühendid on samaväärselt kasutatavad.
12 Skeem 2 Ühendeid valemiga (VII) võib valmistada meetodiga, mida on kirjeldatud patendis JP 048864.
13 Ühendeid valemiga (VIII) võib valmistada epoksiidi (VII) viimisega reaktsiooni vii) propüülamiiniga. Tüüpilised reaktsioonitingimused hõlmavad epoksiidi segamist amiini liiaga kas niisama või dimetüülsulfoksiidis. Ühendeid valemiga (IX) võib valmistada ühendite valemiga (VIII) viimisega reaktsiooni v) kloroatsetüülkloriidi või 2-asendatud kloroatsetüülkloriididega (nagu 2-kloropropanüülkloriid või 2-klorobutanoüülkloriid) aluse, nagu trietüülamiin, naatriumkarbonaat ja kaaliumhüdroksiid, manulusel. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi amiini (VIII) ja 1,2-2,0 ekvivalendi trietüülamiini diklorometaanis reageerimist temperatuuril 2 C, m illele järgneb puhastamata reaktsioonisegu lahustamine IPA-s, mis sisaldab 1,2-3,0 ekvivalenti kaaliumhüdroksiidi vesilahust. Ühendeid valemiga (X) võib valmistada ühendi valemiga (IX) viimisega reaktsiooni redutseerivate ainetega, nagu liitiumalumiiniumhüdriid. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi amiidi (X) ja 1,2 ekvivalendi liitiumalumiiniumhüdriidi THF-is kuumutamist tagasijooksul. Ühendeid valemiga (I) võib valmistada reaktsiooniga ix) kaitserühmade eemaldamisega. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi ühendi (X) ja ekvivalendi hüdroksüülamiinvesinikkloriidi etanoolis kuumutamist tagasijooksul. Ühendeid üldvalemiga (I), milles A on C-X, B on C-Y, R 1 on H ja R 2 on H või (C 1 -C 6 )alküülrühm ning milles X, Y ja Z on nagu siin kirjeldatud, võib valmistada vastavalt reaktsiooniskeemile 3.
14
Skeem 3 Ühendeid valemiga (XII) võib valmistada aminohappe estri valemiga (XI) viimisega reaktsiooni x) happekloriididega sobiva aluse, nagu trietüülamiin või 4-metüülmorfoliin, manulusel. Tüüpilised reaktsioonitingimused hõlmavad 1 ekvivalendi aminohappe estri (XI), 1 ekvivalendi happekloriidi ja 3 ekvivalendi aluse diklorometaanis reageerimist temperatuuril 2 C. Mõned ühendid valemiga (XI) on kaubanduslikult saadaval. Ühendeid valemiga (XIII) võib valmistada ühendite valemiga (XII) viimisega reaktsiooni xi) boraani-thf kompleksiga, millele järgneb boori-lämmastiku kompleksi lõhkumine happega ja moodustunud amiini kaitsmine tert-butüüloksükarbonüülrühmaga. Tüüpilised reaktsioonitingimused hõlmavad 1 ekvivalendi amiidi (XII) ja 3 ekvivalendi BH 3 -THF kompleksi kuumutamist THF-is tagasi-
16 jooksul, jahutamist, 6 M HCl vesilahuse ettevaatlikku lisamist ja kuumutamist tagasijooksul veel 6 tundi. Sellele järgneb lahusti aurustamine, uuesti lahustamine metanooli ja vee segus (8 : 1), ekvivalendi aluse, nagu kaaliumhüdroksiid, ja 1, ekvivalendi di-tert-butüüldikarbonaadi lisamine ning segu segamine 72 tundi. Ühendeid valemiga (XIV) võib valmistada ühendite valemiga (XIII) viimisega reaktsiooni xii) HCl orgaanilise lahusega. Tüüpilised reaktsioonitingimused hõlmavad 1 ekvivalendi karbamaadi (XIII) ja 1- ekvivalendi 4 M HCl lahuse dioksaanis reageerimist temperatuuril 2 C. Ühendeid valemiga (XV) võib valmistada ühendite valemiga (XIV) viimisega reaktsiooni xiii) 2-bromoatsetofenooniga sobiva aluse, nagu trietüülamiin või 4-metüülmorfoliin, manulusel. 2-bromoatsetofenoonid võib saada kaubanduslikest allikatest või alternatiivselt valmistada lähteainest atsetofenoonist vastava ala asjatundjatele hästi tuntud standardse broomimismeetodiga. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1 ekvivalendi aminoalkoholi (XIV) kuumutamist 1-3 ekvivalendi trietüülamiini ja 1 ekvivalendi 2-bromoatsetofenooniga temperatuuril 6 C. Ühendeid valemiga (I) võib valmistada ühendite valemiga (XV) viimisega reaktsiooni xiv) trietüülsilaani ja trimetüülsilüültriflaadiga. Tüüpilised tingimused hõlmavad - ekvivalendi trietüülsilaani lisamist 1 ekvivalendile morfolinoolile (XV) diklorometaanis temperatuuriga -78 C, millele järgneb 2 ekvivalendi trimetüülsilüültriflaadi lisamine. Vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et kui üks rühmadest X, Y või Z on hüdroksüülrühm, on hüdroksüülrühm(i)a vaja kaitsta sobiva kaitserühmaga kõikide skeemil 3 toodud muundamiste ajal, seejärel kaitserühm eemaldatakse. 2 Fenoolrühmalt kaitserühma eemaldamise meetodid sõltuvad kaitserühmast. Kaitserühmaga kaitsmise / kaitserühma eemaldamise meetodite näiteid vaadata raamatust "Protective groups in Organic synthesis" (T. W. Greene, P. G. M. Wutz). Kui hüdroksüülrühm kaitstakse näiteks metüüleetrina, hõlmavad kaitserühma eemaldamise tingimused kuumutamist tagasijooksul 48% HBr
17 vesilahuses 1-24 tundi või segamist koos boraantribromiidiga diklorometaanis 1-24 tundi. Kui hüdroksüülrühm kaitstakse bensüüleetrina, hõlmavad kaitserühma eemaldamise tingimused alternatiivselt hüdrogeenimist pallaadiumkatalüsaatoriga vesinikuatmosfääris. Ühendeid valemiga (I), milles α-stereotsenter morfoliini lämmastikuaatomi juures määratletakse absoluutse konfiguratsioonina, võib valmistada homokiraalsetest ühenditest valemiga (XI), mis võivad olla kaubanduslikult saadaval või valmistatakse vastava ala asjatundjatele keemiaalases kirjanduses kergesti kättesaadavate meetoditega. Saadud ühendid valemiga (I) hõlmavad diastereomeeride segu, mille võib lahutada HPLC kolonnis. Tüüpilised tingimused hõlmavad elueerimist läbi Chiralcel OJ-H kolonni 0% MeOH kui liikuva faasiga. Ühendeid üldvalemiga (I), milles A või B on N, R 1 on H, R 2 on H või (C 1 -C 6 )alküülrühm ning X, Y ja Z on nagu siin kirjeldatud, tingimusel, et üks rühmadest X, Y või Z on NH 2, võib valmistada vastavalt reaktsiooniskeemile 4. On toodud skeem, milles B on C-Y ja milles Y on NH 2, vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et alternatiivsed ühendid on samaväärselt kasutatavad.
18
19 Skeem 4 Ühendeid valemiga (XVIII) võib valmistada ühendite valemiga (XVI) viimisega reaktsiooni xv) aminoalkoholidega valemiga (XIV) sobiva aluse, nagu trietüülamiin või 4-metüülmorfoliin, manulusel. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1 ekvivalendi aminoalkoholi (XIV) reageerimist toatemperatuuril või nagu eespool mainitud 1-3 ekvivalendi trietüülamiini ja 1 ekvivalendi ühendiga valemiga (XVI), kasutades lahustina tolueeni. Ühendid valemiga (XVI) on kaubanduslikult saadaval. Ühendeid valemiga (IXX) võib valmistada ühendi valemiga (XVIII) viimisega reaktsiooni xvi) metallorgaanilise reagendiga, mis on moodustatud bromiidist valemiga (XVII). Sobivad metallorgaanilised reagendid hõlmavad Grignardi (magneesiumorgaanilist) või liitiumorgaanilisi reagente, mida võib valmistada bromiidist halogeeni asendamisega metalliga. Tüüpilised tingimused hõlmavad
isopropüülmagneesiumkloriidi lisamist bromiidile (XVII) veevabas eeterlikus lahustis, nagu tetrahüdrofuraan, toatemperatuuril (halogeeni asendamine metalliga), millele järgneb morfolinooni (XVIII) lisamine. Bromiidi (XVII) võib valmistada patenditaotluses WO 99/3247 kirjeldatud meetodiga. Morfolinooli (IXX) võib redutseerida diooliks (XX) viimise reaktsiooni xvii) redutseeriva aine hüdriidiga, nagu naatriumboorhüdriid, alkohoolses lahustis, nagu metanool. Ühendeid valemiga (XXI) võib valmistada dioolist (XX) reaktsiooniga ix) kaitserühmade eemaldamisega. Tüüpilised tingimused hõlmavad 1,0 ekvivalendi ühendi (XX) ja ekvivalendi hüdroksüülamiinvesinikkloriidi etanoolis kuumutamist tagasijooksul. Ühendeid valemiga (I) võib valmistada reaktsiooniga xviii) ühendite valemiga (XXI) tsüklistamisega happega töötlemisel. Tüüpilised tingimused hõlmavad kontsentreeritud väävelhappe ja diklorometaani kui lahusti kasutamist toatemperatuuril või nagu eespool mainitud. Kõik eespool toodud reaktsioonid ja uute lähteainete valmistamised, milles kasutatakse eelnevaid meetodeid, on traditsioonilised ning sobivad reagendid ja reaktsioonitingimused nende teostamiseks või valmistamiseks, samuti soovitud produktide eraldamise meetodid on vastava ala asjatundjatele tuntud nii kirjanduseviidete kui siin toodud näidete ja valmistamiste põhjal. Leiutisekohased ühendid on kasutatavad selektiivsete D 3 -agonistidena haiguste ravis. On rida ühendeid, millel on nii D 2 - kui ka D 3 -agonisti toime, kuid selliste ühendite kasutamisega kaasneb suur hulk kõrvaltoimeid, sealhulgas iiveldus, oksendamine, minestus, hüpotensioon ja bradükardia, millest mõned võivad 2 põhjustada tõsiseid probleeme.
21 Varem arvati, et tehnika tasemest tuntud ühendite efektiivsus tulenes nende võimest toimida agonistlikult D 2 -retseptoritesse, kuid agonistlik toime D 2 -retseptoritesse on seotud eespool üksikasjalikult kirjeldatud kõrvaltoimete tekkimisega. Käesolevas leiutises esitatakse selektiivsete D 3 -agonistide rühm. Õnneliku juhuse tõttu on leitud, et need on efektiivsed ja neil on vähem kõrvaltoimeid kui tehnika varasemast tasemest tuntud ühenditel. Leiutisekohased ühendid on kasulikud seksuaaldüsfunktsiooni ravis, naise seksuaaldüsfunktsiooni, sealhulgas hüpoaktiivse seksuaalsoovi, seksuaalse 2 30 erutumise häire, orgasmihäire ja seksuaalse valusündroomi ravis, mehe erektsiooni düsfunktsiooni, hüpertensiooni, neurodegeneratsiooni, psühhiaatriliste häirete, depressiooni (nt vähihaigetel esineva depressiooni, Parkinsoni tõvega haigetel esineva depressiooni, müokardiinfarkti järgse depressiooni, subsündromaalse sümptomaatilise depressiooni, viljatutel naistel esineva depressiooni, lastel esineva depressiooni, raske depressiooni, üksiku depressiooniepisoodi, korduva depressiooni, lapse kuritarvitamisest põhjustatud depressiooni, sünnitusjärgse depressiooni ja andropausist põhjustatud depressiooni (grumpy old man syndrome)), generaliseerunud ärevushäire, foobiate (nt agorafooba, sotsiaalfoobia ja lihtsate foobiate), posttraumaatilise stressisündroomi, isiksushäire, nagu vältiv isiksus, enneaegse ejakulatsiooni, söömishäirete (nt anorexia nervosa ja bulimia nervosa), rasvumuse, kemikaalisõltuvuste (nt alkoholi-, kokaiini-, heroiini-, fenobarbitaali-, nikotiini- ja bensodiasepiinisõltuvuse), kobarpeavalu, migreeni, valu, Alzheimeri tõve, obsessiiv-kompulsiivse häire, paanikahäire, mäluhäirete (nt dementsuste, amnestiliste häirete ja vananemisega seotud kognitsiooni halvenemise (age-related cognitive decline, ARCD), Parkinsoni tõve (nt dementsuse Parkinsoni tõvest, neuroleptikumi põhjustatud parkinsonismi ja hilisdüskineesiate), endokriinsete häirete (nt hüperprolaktineemia), vasospasmi (eriti peaajuveresoonte), väikeaju ataksia, seedetraktihäirete (sealhulgas motoorika ja sekretsiooni muutuste), skisofreenia negatiivsete sümptomite, premenstruaalsündroomi, fibromüalgia sündroomi, stressinkontinentsi, Tourette'i sündroomi, trihhotillomaania,
22 kleptomaania, meeste impotentsuse, hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega (attention deficit hyperactivity disorder, ADHD), kroonilise paroksüsmaalse hemikraania, peavalu (mis kaasneb veresoontehäiretega), emotsionaalse labiilsuse, patoloogilise karjumise, unehäirete (katapleksia) ja šoki ravis. Leiutisekohased ühendid on eriti kasulikud naise seksuaaldüsfunktsiooni, mehe erektsiooni düsfunktsiooni, neurodegeneratsiooni, depressiooni ja psühhiaatriliste häirete ravis. Leiutisekohased ühendid on kasulikud mehe seksuaaldüsfunktsiooni, eriti mehe erektsiooni düsfunktsiooni ravis. Mehe erektsiooni düsfunktsiooni (male erectile dysfunction, MED), tuntud ka kui mehe erektsioonihäire, määratletakse kui: "võimetust saavutada ja/või säilitada rahuldava seksuaalvahekorra jaoks vajalikku peenise erektsiooni " (NIH Consensus Development Panel on Impotence, 1993)". Erektsiooni düsfunktsiooni (ED) kõikide astmete (minimaalne, mõõdukas ja täielik impotentsus) esinemissagedus on hinnanguliselt 2% meestel vanuses 40-70 aastat, kusjuures üle 70-aastastel on esinemissagedus suurem (Melman jt, J. Urology, 1999, 161, -11). Haigusseisundil on märkimisväärselt negatiivne mõju isiku ja tema partneri elukvaliteedile, põhjustades sageli suurenenud ärevust ja pinget, mis viib depressiooni tekkimise ja enesehinnangu languseni. Kui kaks aastakümmet tagasi peeti MED-i eeskätt psühholoogiliseks häireks (Benet jt, Comp. Ther., 1994,, 669-673), siis nüüd teatakse, et enamusel isikutest on selle põhjus orgaaniline. Selle tulemusena on tehtud suuri edusamme peenise normaalse erektsioonimehhanismi ja MED-i patofüsioloogia kindlakstegemises. Peenise erektsioon on hemodünaamiline sündmus, mis sõltub korgaskeha silelihaste ja peenise veresoonte kontraheerumise ja lõõgastumise tasakaalust 2 (Lerner jt, J. Urology, 1993, 149, 126-12). Korgaskeha silelihaseid nimetatakse siin ka korporaalseteks silelihasteks või mitmetähenduslikult kavernooskehaks. Korgaskeha silelihaste lõõgastumine suurendab verevoolu
23 korgaskeha kavernidesse (urgetesse), põhjustades nende paisumist vastu ümbritsevat kesta, mis surub kokku drenaažveenid. See põhjustab suure vererõhu tõusu, mis omakorda põhjustab erektsiooni (Naylor, T., J. Urology, 1998, 81, 424-431). Erektsiooni käigus esinevad muutused on komplekssed ja nõuavad kõrgetasemelist koordineeritud kontrolli, mis hõlmab perifeerset ja kesknärvisüsteemi ning endokriinsüsteemi (Naylor, T., J. Urology, 1998, 81, 424-431). Korgaskeha silelihaste kontraktsiooni moduleerib sümpaatiline noradrenergiline innervatsioon postsünaptiliste α 1 -adrenotseptorite aktivatsiooni kaudu. MED-iga võib kaasneda 2 korgaskeha endogeensete silelihaste toonuse suurenemine. Korgaskeha silelihaste lõõgastumist vahendab osaliselt aga mitteadrenergine, mittekolinergiline (NANC) neurotransmissioon. Peenises on leitud peale NO mitmeid teisi NANC neurotransmittereid, nagu kaltsitoniini geeniga seotud peptiid (calcitonin gene related peptide, CGRP) ja vasoaktiivne soolepetiid (vasoactive intestinal peptide, VIP). Peamiseks lõõgastavaks faktoriks, mis vastutab selle lõõgastumise vahendamise eest, on lämmastikoksiid (NO), mida sünteesitakse L-arginiinist lämmastikoksiidi süntaasi (NOS) toimel (Taub jt, Urology, 1993, 42, 698-704). Arvatakse, et korgaskeha silelihaste toonuse vähenemine võib aidata NO-l tekitada korgaskeha lõõgastumist. Seksuaalse erutuse ajal vabaneb meestel NO neuronitest ja endoteelist, seondub silelihasrakkudes ning endoteelis paikneva lahustuva guanülaadi tsüklaasiga (sgc) ning aktiveerib selle, mis omakorda põhjustab intratsellulaarse tsüklilise guanosiin-3','-monofosfaadi (cgmp) taseme suurenemist. See cgmp taseme suurenemine põhjustab korgaskeha lõõgastumist intratsellulaarse kaltsiumi ([Ca 2+ ] i ) kontsentratsiooni alanemise tõttu teadmata mehhanismi kaudu, mis arvatakse hõlmavat proteiini kinaas G aktivatsiooni (võib-olla Ca 2+ -pumpade ja Ca 2+ -aktiveeritud K + -kanalite aktivatsiooni tõttu). Kesknärvisüsteemis on kindlaks tehtud paljud võimalikud kohad seksuaalkäitumise modulatsiooniks. Põhilisteks neurotransmitteriteks arvatakse olevat 30 serotoniin, norepinefriin, oksütotsiin, lämmastikoksiid ja dopamiin. Matkides nendest põhilistest neurotransmitteritest ühe toimeid võib seksuaalfunktsiooni
24 reguleerida. Dopamiin D 3 -retseptoreid ekspresseeritakse peaaegu eranditult aju limbilises süsteemis, mis on seotud naugingu, emotsionaalsete ja kognitiivsete protsessidega. Soovimata olla seotud mis tahes teooriaga näib, et "oma rolli tõttu lokomotoorse aktiivsuse kontrollimisel on nigrostriataalse dopaminergilise raja terviklikkus samuti oluline seksuaalkäitumise avaldumises. Spetsiifilisemalt seksuaalfunktsiooni seisukohast võttes on tõenäoline, et dopamiin võib vallandada peenise erektsiooni, toimides hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas ja seljaaju proerektiilses sakraalses parasümpaatilises tuumas paiknevatele oksütotsiinergilistele neuronitele". Nüüd näib, et oluliseks toimekohaks on D 3 - ja mitte nagu varem arvati D 2 -retseptorid. Põhiliselt on D 3 -retseptorid seksuaalkäitumise initsiaatoriteks. Niisiis esitatakse käesolevas leiutises ühendite valemiga (I) kasutamine ravimi valmistamiseks, mis on ette nähtud erektsiooni düsfunktsiooni ravimiseks või vältimiseks. Ravimisest leiutisekohaste ühenditega peaks kasu saama kerge ja mõõduka MED-iga patsiendid ja ravivastuse võib saada ka tõsise MED-iga patsientidel. Kuid varasemad uuringud kinnitavad, et kerge, mõõduka ja tõsise MED-iga patsientide ravivastuse määr võib olla suurem selektiivse D 3 -retseptorite agonisti / PDE inhibiitori kombinatsiooniga. Kerge, mõõdukas ja tõsine MED on vastava ala asjatundjatele tuntud terminid, kuid juhiseid võib leida ajakirjast The Journal of Urology, jaanuar 1994, 1, 4-61. Varasemad uuringud kinnitavad, et allpool mainitud MED-iga patsientide rühmad peaks kasu saama ravist selektiivse D 3 -agonisti ja PDEi-ga (või teiste siin allpool 2 mainitud kombinatsioonidega). Need patsientide rühmad, mida üksikasjalikult kirjeldatakse ajakirjas Clinical Andrology, vol. 23, no 4, 773-782 ja I. Eardley ning K. Sethia raamatu "Erectile Dysfunction-Current Investigation and Management"
2 (avaldatud Mosby-Wolfe poolt) 3. peatükis on järgmised: psühhogeense, orgaanilise, vaskulaarse, endokrinoloogilise, neurogeense, arteriogeensete, ravimi põhjustatud seksuaaldüsfunktsiooni (laktogeense) ja kavernoossete faktorite, eriti venogeensete põhjustega seotud seksuaaldüsfunktsiooniga patsiendid. Niisiis esitatakse käesolevas leiutises ühendi valemiga (I), (Ia) või (Ib) kasutamine ravimi valmistamiseks kombinatsioonis PDE inhibiitoriga, mis on ette nähtud erektsiooni düsfunktsiooni ravimiseks. Sobivaid PDE inhibiitoreid kirjeldatakse siin. Leiutisekohased ühendid on kasulikud naise seksuaaldüsfunktsiooni (FSD), eriti FSAD-i ravis või vältimises. Leiutise kohaselt võib FSD-i määratleda kui naise raskust või võimetust leida rahuldust seksuaalsest tegevusest. FSD on ühine nimetus mitmetele erinevatele naise seksuaalhäiretele (Leiblum, S. R., Definition and classification of female sexual disorders. Int. J. Impotence Res., 1998,, S4-S6, Berman, J. R., Berman, L., Goldstein, I., Female sexual dysfunction: Incidence, pathophysiology, evaluations and treatment options. Urology, 1999, 4, 38-391). Naisel võib puududa seksuaalsoov, esineda raskusi erutuse tekkimise või orgasmi saamisega, valulik seksuaalvahekord või nende probleemide kombinatsioon. FSD võivad põhjustada mitmed haigused, ravimid, kahjustused või psühholoogilised probleemid. Väljatöötatavad ravimid on suunatud FSD spetsiifilise alatüübi, eelkõige seksuaalsoovi häire ja erutumise häire ravimiseks. FSD liigid on kõige paremini määratletud võrreldes neid naise normaalse seksuaalvastuse faasidega: seksuaalsoov, erutumine ja orgasm (Leiblum, S. R. Definition and classification of female sexual disorders. Int. J. Impotence Res., 2 1998,, S4-S6). Seksuaalsoov ehk libiido on tung seksuaalseks tegevuseks. Selle avaldumine hõlmab sageli seksuaalseid mõtteid kas huvipakkuva partneriga koos olles või kokkupuutumisel teiste erootiliste
26 stiimulitega. Erutumine on veresoonte vastus seksuaalsele stimulatsioonile, mille tähtsaks komponendiks on veretulv suguelunditesse ja hõlmab suuremat tupe niiskumist, tupe pikenemist ja suguelundite tunnetuse/tundlikkuse suurenemist. Orgasm on erutumise ajal kulmineerunud seksuaalse pinge vabanemine. Seega esineb FSD siis, kui naisel tekib ebapiisav või ebarahuldav vastus mis tahes nendes faasis, tavaliselt seoses seksuaalsoovi, erutumise või orgasmifaasis. FSD liigid hõlmavad hüpoaktiivse seksuaalsoovi häiret, seksuaalse erutumise häiret, orgasmihäiret ja seksuaalset valusündroomi. Kuigi leiutisekohased ühendid parandavad suguelundite vastust seksuaalsele stimulatsioonile (nagu naise seksuaalse erutumise häire puhul), võib seda tehes parandada vahekorraga kaasnevat valu, distressi ja ebamugavustunnet ning ravida niiviisi naise seksuaalhäireid. Hüpoaktiivse seksuaalsoovi häire esineb siis, kui naisel on soov olla seksuaalne on väike või puudub üldse ja tal on vähe seksuaalseid mõtteid või fantaasiaid. Sellis tüüpi FSD-d võib põhjustada madal testosterooni tase kas loomuliku menopausi või kirurgilise menopausi tõttu. Teised põhjused hõlmavad haigust, ravimeid, väsimust, depressiooni ja ärevust. Naise seksuaalse erutumise häiret (FSAD) iseloomustab suguelundite ebapiisav vastus seksuaalsele stimulatsioonile. Suguelundites ei teki veretulva, mis on 2 iseloomulik normaalsele seksuaalsele erutumisele. Tupeseinad niiskuvad halvasti ja seega on seksuaalvahekord valulik. Orgasmide saamine võib olla raskendatud. Seksuaalse erutumise häiret võib põhjustada östrogeenitaseme langus menopausi ajal või pärast sünnitust ja rinnaga toitmise ajal, samuti vaskulaarse komponendiga haigus, nagu diabeet ja ateroskleroos. Teised põhjused tulenevad ravist diureetikumide, antihistamiinsete ainete, antidepressantidega, näiteks selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSTI-d) või hüpertensioonivastaste ainetega. Seksuaalset valusündroomi (hõlmab düspareuuniat ja vaginismi) iseloomustab valu peenise tungimisel tuppe ja seda võivad põhjustada ravimid, mis
27 vähendavad tupe niiskumist, endometrioos, vaagna põletikulised haigused, põletikuline soolehaigus või kuseteede probleemid. Nagu varem arutletud, arvatakse, et D 3 -retseptorid on seksuaalkäitumise initsiaatoriteks. Kliitorit peetakse peenise homoloogiks (Levin, R. J., Exp. Clin. Endocrinol., 1991, 98, 61-69), sama mehhanism, mis tekitab mehel erektiilse vastuse, põhjustab naisel verevoolu suurenemist suguelunditesse, mis on FSD korral mõjutatud. Lisaks toimuvad muutused protseptiivsuses ja retseptiivsuses. Niisiis esitatakse leiutise eelistatava eripära kohaselt ühendi valemiga (I), (Ia) või (Ib) kasutamine ravimi valmistamiseks, mis on ette nähtud naise seksuaaldüsfunktsiooni, täpsemalt hüpoaktiivse seksuaalsoovi häire, seksuaalse erutumise häire, orgasmihäire ja seksuaalse valusündroomi ravimiseks või profülaktikaks. Eelistatavalt on ühendid valemiga (I) kasulikud seksuaalse erutumise häire, orgasmihäire ja hüpoaktiivse seksuaalsoovi häire ravis või profülaktikas ja kõige eelistatavamalt seksuaalse erutumise häire ravis ja profülaktikas. Eelisteostuses on ühendid valemiga (I), (Ia) ja (Ib) kasulikud naise ravis, kellel on seksuaalse erutumise häire ja samal ajal hüpoaktiivse seksuaalsoovi häire. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni poolt koostatud Psüühiliste häirete diagnostika ja statistika käsiraamatu 4. väljaandes (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, DSM-IV) määratletakse naise seksuaalse erutumise häiret (FSAD) järgmiselt: "... pidev või korduv võimetus saavutada või säilitada kogu seksuaalvahekorra ajal küllaldast tupe niiskumist ja suguelundite tursumist vastuseks seksuaalsele erutusele. See häire võib põhjustada märkimisväärset kannatust või raskusi 2 inimsuhetes...".
28 Erutumine koosneb veretulvast vaagnasse, tupe niiskumisest ja laienemisest ning väliste suguelundite tursumisest. Häire võib põhjustada märkimisväärset kannatust või raskusi inimsuhetes. FSAD on väga laialt levinud seksuaalhäire, mis mõjutab pre-, peri- ja postmenopausaalseid (± hormoonasendusravi (HAR) saavaid) naisi. See on seotud kaasuvate haigustega, nagu depressioon, kardiovaskulaarsed haigused, diabeet ja urogenitaalsed (UG) haigused. FSAD-i esmaseks tagajärjeks on veretulva/tursumise puudumine, niiskumise puudumine ja meeldiva aistingu puudumine suguelundites. FSAD-i teisteks tagajärgedeks on vähenenud seksuaalsoov, valu seksuaalvahekorra ajal ja raskused orgasmi saavutamisel. Viimasel ajal on arvatud, et vähemalt osal FSAD-i sümptomitega patsientidest on põhjus veresoontes (Goldstein jt, Int. J. Impot. Res., 1998,, S84-S90) ja loomkatsetest saadud andmed kinnitavad seda oletust (Park jt, Int. J. Impot. Res., 1997, 9, 27-37). R. J. Levin õpetab meid, et kuna "... meeste ja naiste suguelundid arenevad embrüoloogiliselt ühisest koealgest, [seega] peavad meeste ja naiste suguelundite struktuurid olema üksteisega sarnased. Niisiis on kliitor peenisega homoloogiline ja häbememokad munandikotiga..." (Levin, R. J., Exp. Clin. Endocrinol., 1991, 98, 61-69). Ravimikandidaadid FSAD-i ravis, mida praegu uuritakse nende efektiivsuse suhtes, on eeskätt erektsioonihäire ravis, soodustades verevoolu mehe suguelunditesse. Leiutisekohased ühendid on kasulikud, sest annavad vahendid normaalse 2 seksuaalse erutumise taastamiseks nimelt suurendavad verevoolu suguelunditesse, põhjustades tupe, kliitori ja häbememokkade tursumist. Selle
29 tulemusena suureneb tupe niiskumine plasmatransudaadi eritumise tõttu, suureneb tupe venivus ja suguelundite tundlikkus. Niisiis esitatakse käesolevas leiutises vahendid normaalse seksuaalse erutumise taastamiseks või potentseerimiseks. Niisiis esitatakse leiutise eelistatava eripära kohaselt ühendi valemiga (I), (Ia) või (Ib) kasutamine ravimi valmistamiseks, mis on ette nähtud seksuaalse erutumise häire ravimiseks või profülaktikaks. Naise suguelundite all mõeldakse siin: "Suguelundid koosnevad sisemistest ja välimistest suguelunditest. Sisemised suguelundid paiknevad vaagnas ja hõlmavad munasarju, munajuhasid, emakat ja tuppe. Välimised suguelundid paiknevad kuse-suguvahese peal ja vaagnakaare all. Need hõlmavad häbemekinku, suuri häbememokki ja väikesi häbememokki, kliitorit, tupeesikut, tupe esikusibulat ja suuri esikunäärmeid." (Gray anatoomia, C. D. Clemente, 13 th American edition). Leiutisekohased ühendid leiavad kasutust järgmistel FSD-ga patsientide alarühmadel: noored, eakad, premenopausaalsed, perimenopausaalsed, postmenopausaalsed naised, kes saavad või ei saa hormoonasendusravi. Leiutisekohased ühendid leiavad kasutust patsientidel, kelle FSD tekkepõhjus on: i) vaskulogeense etioloogiaga, näiteks kardiovaskulaarsed või aterosklerootilised haigused, hüperkolesteroleemia, suitsetamine, diabeet, hüperten- sioon, kiiritus ja perineaalne trauma, niude-alakõhu-häbeme veresoonkonna traumaatiline vigastus, ii) neurogeense etioloogiaga, nagu seljaajukahjustused või kesknärvisüsteemi haigused, sealhulgas hulgiskleroos, diabeet, 2 parkinsonism, tserebrovaskulaarsed sündmused, perifeersed neuro- paatiad, traumad või vaagna radikaalne kirurgiline ravi,
iii) 30 hormonaalse/endokriinse etioloogiaga, nagu hüpotalamuse-hüpofüüsigonaadide telje talitlushäire või munasarjade talitlushäire, pankrease talitlushäire, kirurgiline või medikamentoosne kastratsioon, androgeenivaegus, prolaktiini kõrge tase veres, nagu hüperprolaktineemia, loomulik menopaus, enneaegne munasarjade puudulikkus, hüper- ja hüpotüreoidism, iv) psühhogeense etioloogiaga, nagu depressioon, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, sünnitusjärgne depressioon/baby blues, emotsionaalsed ja suhteprobleemid, esinemisärevus, lahkhelid abielus, düsfunktsionaalsed hoiakud, seksuaalfoobiad, religioossed takistused või varasemad traumeerivad kogemused, v) ravimist tingitud seksuaaldüsfunktsioon, mis on põhjustatud ravist selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSTI-de) ja teiste antidepressantide (tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumidega), hüpertensioonivastaste ravimite, sümpatolüütiliste ravimitega, rasestumisvastaste pillide kroonilisest kasutamisest. Leiutisekohased ühendid on kasulikud ka depressiooni ravis. Dopamiin D 3 -retseptoreid ekspresseeritakse peaaegu eranditult aju limbilises süsteemis, mis on seotud naugingu, emotsionaalsete ja kognitiivsete protsessidega. Krooniline ravi erinevasse rühma kuuluvate antidepressantidega 2 teatakse suurendavat D 3 -retseptorite ekspressiooni limbilises süsteemis ja desipramiini depressioonivastase toime võib blokeerida sulpiriid (D 2 /D 3 -retseptorite antagonist), kui seda süstida naalduvasse tuuma (nucleus accumbens) (rohkesti D 3 -retseptoreid sisaldav piirkond), kuid mitte sabatuuma või läätstuuma koorikusse (nucleus caudatus-putamen) (rohkesti D 2 -retseptoreid sisaldav piirkond). Peale selle on depressioonivastaseid toimeid uuritud depressiooni prekliinilistes mudelites ja selektiivse D 3 -agonisti pramipeksooliga ravitud patsientidel. Kättesaadav informatsioon kinnitab, et D 3 -retseptorid vahendavad depressioonivastast toimet ja et selektiivsed D 3 -retseptori agonistid kujutavad uut antidepressantide rühma. Kuna teatakse, et antidepressandid on efektiivsed ka
31 teiste psüühiliste häirete puhul, võiksid D 3 -agonistid omada potentsiaali psühhiaatriliste haiguste ravis. Käesolevas leiutises esitatakse selektiivse D 3 -agonisti kasutamine ravimi valmistamiseks, mis on ette nähtud depressiooni ja psühhiaatriliste häirete ravimiseks. Eelistatavalt on nimetatud D 3 -agonisti funktsionaalne toimetugevus D 3 -retseptoritesse, väljendatuna EC 0 väärtusena, alla 00 nm, eelistatavamalt alla 0 nm, veelgi eelistatavamalt alla 0 nm, kõige eelistatavamalt alla nm. Eelistatavalt on nimetatud D 3 -agonistil D 3 -retseptorite suhtes suurem selektiivsus kui D 2 -retseptorite suhtes, kusjuures nimetatud dopamiini D 3 -retseptori agonistil on vähemalt umbes korda, eelistatavamalt vähemalt umbes 27 korda, eelistatavamalt vähemalt umbes 30 korda, kõige eelistatavamalt vähemalt umbes 0 korda suurem funktsionaalne selektiivsus dopamiini D 3 -retseptorite kui dopamiini D 2 -retseptorite suhtes. 2 Sobivad haigused hõlmavad depressiooni (nt vähihaigetel esinevat depressiooni, Parkinsoni tõvega patsientidel esinevat depressiooni, müokardiinfarkti järgset depressiooni, subsündromaalset sümptomaatilist depressiooni, viljatutel naistel esinevat depressiooni, laste esinevat depressiooni, rasket depressiooni, üksikut depressiooniepisoodi, korduvat depressiooni, lapse kuritarvitamisest põhjustatud depressiooni, sünnitusjärgset depressiooni ja andropausist põhjustatud depressiooni (grumpy old man syndrome), generaliseerunud ärevushäiret, foobiaid (nt agorafoobiat, sotsiaalfoobiat ja lihtsaid foobiaid), posttraumaatilist stressisündroomi, isiksushäiret, nagu vältiv isiksus, söömishäireid (nt anorexia nervosa ja bulimia nervosa), rasvumust, kemikaalisõltuvust (nt alkoholi-, kokaiini-, heroiini-, fenobarbitaali-, nikotiini- ja bensodiasepiinisõltuvust), Alzheimeri tõbe, obsessiivkompulsiivset häiret, paanikahäiret, mäluhäireid (nt dementsusi, amnestilisi häireid ja vanadusega seotud kognitsiooni halvenemist (ARCD)), Parkinsoni tõbe (nt dementsust Parkinsoni tõvest, neuroleptikumi põhjustatud parkinsonismi ja hilisdüskineesiat), endokriinseid häireid (nt hüperprolaktineemiat), vasospasmi
32 (eriti peaajuveresoonte), väikeaju ataksiat, skisofreenia negatiivseid sümptomeid, stressinkontinentsi, Tourette'i sündroomi, trihhotillomaaniat, kleptomaaniat, hüperaktiivsust tähelepanu puudulikkusega (attention deficit hyperactivity disorder, ADHD), kroonilist paroksüsmaalset hemikraaniat, emotsionaalset labiilsust, patoloogilist karjumist, unehäiret (katapleksia) ja šokki. Käesoleva leiutise eelisteostuses esitatakse ühendi valemiga (I), (Ia) ja (Ib) kasutamine ravimi valmistamiseks, mis on ette nähtud depressiooni või psühiaatriliste häirete ravimiseks. Sobivaid depressiooniseisundeid ja psühhiaatrilisi häireid kirjeldatakse eespool. Leiutisekohased ühendid on kasulikud ka neurodegeneratsiooni ravis, neurodegeneratsiooni põhjused hõlmavad neurotoksiinimürgistust, nägemisteede neurodegenratsioonist, nagu insuldist nägemisteedes, näiteks võrkkestas, nägemisnärvis ja/või kuklasagaras, põhjustatud nägemise kadu, epilepsiahooge ja glükoositaseme häirumist ja/või aju hapnikuvarustuse halvenemisest. Käesoleva leiutise kohaselt esitatakse selektiivse D 3 -agonisti kasutamine ravimi valmistamiseks, mis on ette nähtud neurodegeneratsiooni ravimiseks. Eelistatavalt on nimetatud D 3 -agonisti funktsionaalne toimetugevus D 3 -retseptoritesse, väljendatuna EC 0 väärtusena, alla 00 nm, eelistatavalt alla 0 nm, veelgi eelistatavamalt alla 0 nm, kõige eelistatavamalt alla nm. 2 Eelistatavalt on nimetatud D 3 -agonistil D 3 -retseptorite suhtes suurem selektiivsus kui D 2 -retseptorite suhtes, kusjuures nimetatud dopamiini D 3 -retseptori agonistil on vähemalt umbes korda, eelistatavamalt vähemalt umbes 27 korda, eelistatavamalt vähemalt umbes 30 korda, kõige eelistatavamalt vähemalt umbes 0 korda suurem funktsionaalne selektiivsus dopamiini D 3 -retseptorite kui dopamiini D 2 -retseptorite suhtes.
Eelisteostuses on D 3 -agonistiks ühend valemiga (I), (Ia) või (Ib). 33 Lisaks oma rollile seksuaaldüsfunktsiooni, depressiooni, neurodegeneratsiooni ja psühhiaatriliste häirete ravis, on leiutisekohased ühendid tõenäoliselt efektiivsed ka mitmete teiste näidustuste puhul. Niisiis esitatakse käesolevas leiutises ühendite (I), (Ia) või (Ib) kasutamine ravimi valmistamiseks, mis on ette nähtud hüpertensiooni, enneaegse ejakulatsiooni, rasvumuse, kobarpeavalu, migreeni, valu, endokriinsete häirete (nt hüperprolaktineemia), vasospasmi (eriti peaajuveresoonte), väikeaju ataksia, seedetraktihäirete (sealhulgas motoorika ja sekretsiooni muutuste), premenstruaalsündroomi, fibromüalgia sündroomi, stressinkontinentsi, trihhotillomaania ja kroonilise paroksüsmaalse hemikraania, peavalu (mis on seotud veresoonte häiretega) ravimiseks. D 3 /D 2 -AGONISTI SEONDUMISE TEST Gonazalez jt (Eur. J. Pharmacology, 199, 272, R1-R3) avaldavad testi ühendi dopamiini D 3 - ja/või D 2 -retseptoritega seondumise võime ja seega selliste ühendite seondumise selektiivsuse määramiseks. Seda testi nimetatakse siin allpool seondumise testiks. D 3 /D 2 -AGONISTI FUNKTSIONAALSE TOIME TEST Sobivat testi ühendi funktsionaalse toime määramiseks dopamiini D 3 - ja/või D 2 -retseptoritesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool. Ühendeid hinnatakse kui dopamiini D 2 - ja D 3 -retseptorite agoniste või antagoniste camp taseme määramisega GH4C1 ja CHO rakuliinis, mis ekspresseerivad vastavalt inimese D 2 - ja D 3 -retseptoreid.
EKSPERIMENTAALSED MEETODID 34 Forskoliini stimuleeritud adenülaadi tsüklaasi aktiivsuse inhibeerimine dopamiini D 3 -retseptorite kaudu. MATERJALID Rakukultuurisööde: hd 3 CHO sööde DMEM, suure glükoosisisaldusega (Sigma, D671) 2 mm L-glutamiini (Sigma, G713) % dialüüsitud FBS-i (Sigma, F0392) Kohapeal valmistati hd 3 CHO (Hiina hamstri munasarja) rakud, mis ekspresseerivad inimese dopamiini D 3 -retseptoreid. Nendel rakkudel puudub dihüdrofolaadi reduktaasi geen. Iga nädal valmistatakse värske sööde nagu allpool kirjeldatud ja filtritakse enne kasutamist läbi 0,22 µm filtri. Söödet säilitatakse temperatuuril 4 C ja soojendatakse enne rakkudele lisamist temperatuurini 37 C. Rakkude dissotsieerimise lahus (cell dissociation solution, CDS) (Sigma, C-914) Rakkude kogumiseks 22 cm 2 rakukultuurianumast kasutati ml CDS-i (37 C minutit hd 2 LGH4C1 rakkude puhul ja minutit hd 3 CHO rakkude puhul).
Fosfaatpuhverdatud soolalahus (PBS) (Gibco, 14040-091) 3 Trüpaansinine (Sigma, T84), Forskoliin (Calbiochem, 344273) Lahustatakse destilleeritud vees kontsentratsioonini mm. (Seda lähtelahust säilitatakse temperatuuril +4 C). Testimiseks valm istatakse 4-kordne põhilahus kontsentratsiooniga 40 µm, tehes PBS puhvriga 00-kordse lahjenduse. 2 µl seda 40 µm põhilahust viiakse testimiseks vajaliku lõppmahuni 0 µl, saades testimiseks vajaliku lõppkontsentratsiooni µm. Testitavad ühendid Lahustatakse 0% DMSO-s, saades lähtelahuse kontsentratsiooniga mm. Pramipeksooli standard Lahustatakse 0% DMSO-s, saades lähtelahuse kontsentratsiooniga mm. Tsüklaasi aktivatsiooni FlashPlate test (NEN, SMP004B) Saadakse firmast Perkin-Elmer Life Sciences, Inc. [ 12 I]tsükliline adenosiinmonofosfaat (camp) (NEX 130) Saadakse firmast Perkin-Elmer Life Sciences, Inc. Spetsiifilised seadmed Westbart mikrotiiterplaadi loksuti/inkubaator
Packard Topcount NXT (ECADA-ga kokkusobiv programm), 36 Tecan Genesis, Labsystems Multi-drop DW. PROTOKOLL ÜHENDI TOIME TESTIMISEKS hd 3 CHO RAKKUDEL Ühendi lahjendused Pramipeksooli kasutatakse võrdlusstandardina. Kõigi 4 plaadi puhul joonistatakse -punktiline poollogaritmiline graafik. Ühendiga saadud tulemused normaliseeritakse rakkudega saadud minimaalse (0 nm pramipeksooli) ja maksimaalse (0 nm pramipeksooli) vastuse suhtes. Kõiki testitavaid ühendeid võib hinnata ka -punktilise (poollogaritmilise) graafiku alusel. Testitavad ühendid lahustatakse 0% DMSO-s, saades lähtelahuse kontsentratsiooniga mm. Need lahjendatakse omakorda 0% DMSO-s korda, saades kontsentratsiooni 1 mm (00 korda testimiseks vajaliku lõppkontsentratsiooni saamiseks, nt 1 mm annab ülemise kontsentratsiooni 1 µm). Pramipeksool lahustatakse 0% DMSO-s, saades lahuse kontsentratsiooniga mm. Pramipeksooli lahjendatakse 0% DMSO-ga veel 0 korda, saades lahuse kontsentratsiooniga 0,1 mm. Edasised lahjendamised ja lisamised tehakse 0,4% DMSO/PBS-iga, kasutades sobivat Tecan Genesis protokolli, mis võimaldab teha 3,9-kordseid seerialisi lahjendusi (poollogaritmiline ühik).
TECAN GENESIS LAHJENDUSED 37 µl testitavaid ühendeid viiakse mikrotiiterplaadi tulpa 1. Sellele lisatakse 240 µl 0,4% DMSO-d/PBS-i, saades 2-kordse lahjenduse (0,04 mm). µl 0,04 mm lahjendust viiakse tulba 2 süvenditesse, kuhu lisatakse 180 µl 0,4% DMSO-d/PBS-i, mis annab veel -kordse lahjenduse, saamaks testimiseks vajaliku 4-kordse ülemise kontsentratsiooni (0,004 mm). Tehakse seerialised lahjendused (3,9-kordsed), saamaks poollogaritmiliste lahjenduste seeriaid: 4 µm, 1,27 µm, 400 nm, 127 nm, 40 nm, 13 nm, 4 nm, 1,27 nm, 0,4 nm, 0,1 nm. Seerialistest lahjendusest viiakse 2 µl (kahes korduses) FlashPlate plaadi tulpadesse 2-11 (vt lisa). Kuna testimise lõppmaht on 0 µl, on testimiseks vajalikud lõppkontsentratsioonid järgmised: 00 µm, 317 nm, 0 nm, 32 nm, nm, 3,2 nm, 1 nm, 0,3 nm, 0,1 nm, 0,03 nm. Minimaalse vastuse kontroll (alumine kontroll): 2 µl 0,4% DMSO-d/PBS-i (vehiikel) viiakse järgmistesse süvenditesse (tulba 1 süvendid E-H ja tulba 2 süvendid A-D). Rakud ja forskoliin lisatakse hiljem. 2 Maksimaalse vastuse kontroll (ülemine kontroll): mm pramipeksooli lahjendatakse PBS-iga korda ( µl + 2490 µl PBS-i), saades pramipeksooli lahuse kontsentratsiooniga 40 µm. 40 µm pramipeksooli lahust lahjendatakse veel 0 korda 0,4% DMSO/PBS-iga (0 µl + 9900 µl vehiiklit), saades 400 nm lahuse (testimiseks vajalik pramipeksooli standardi 4-kordne kontsentratsioon). 2 µl 400 nm pramipeksooli viiakse FlashPlate plaadi järgmistesse süvenditesse, saamaks pramipeksooli lõppkontsentratsiooniks0 nm: tulba 1 süvendid A-D ja tulba 12 süvendid E-H. Rakud ja forskoliin lisatakse hiljem.
Tsüklaasi aktivatsiooni FlashPlate test (NEN, SMP004B) 38 Nagu osas Materjalid on kirjeldatud, lahustatakse forskoliin destilleeritud vees, saamaks lähtelahust kontsentratsiooniga mm. Seda lahjendatakse omakorda PBS-iga kontsentratsioonini 40 µm (testimiseks vajalik 4-kordne kontsentratsioon). 2 µl 40 µm põhilahust viiakse Multi-drop abil kõikidesse süvenditesse, saades lõppkontsentratsiooniks µm. Seejärel kaetakse plaadid kinni ja inkubeeritakse temperatuuril 37 C Westbart inkubaatoris, vahepeal rakke kogudes. Rakud kogutakse anumatest, kui nad on saavutanud 70-80% laatumise. On oluline, et kõik rakkudele lisatavad komponendid soojendatakse temperatuurini 37 C. Igasse T22 anumasse lisatakse ml CDS-i ja inkubeeritakse temperatuuril 37 C minutit, seejärel neutralisee ritakse ml PBS-iga. Siis tsentrifuugitakse rakke kiirusega 160 x g (00 p/min) minutit. Saadud supernatant eraldatakse ja rakud suspendeeritakse uuesti stimulatsioonipuhvris (soojendatud temperatuurini 37 C), saamaks x rakku/ml. 0 µl rakususpensiooni viiakse FlashPlate plaadi kõikidesse süvenditesse. Plaate inkubeeritakse kohe temperatuuril 37 C loks utatavas inkubaatoris minutit. Reaktsioon lõpetatakse 0 µl detekteerimissegu lisamisega kõikidesse süvenditesse (0 µl [ 12 I]cAMP: 11 ml detekteerimispuhvrit plaadi kohta). Plaatid kaetakse uuesti kinni ja inkubeeritakse pimedas 3 tundi, et saabuks tasakaal camp-vastase antikeha (katab süvendeid), [ 12 I]cAMP märgise ja tsellulaarse camp vahel. Plaate loendatakse Packard Topcount NXT loenduris, kasutades sobivat 2 ECADA-ga kokkusobivat protokolli (protokoll 7).
KÜLMUTATUD AMPULLIDE ÜLESSULATAMINE 39 Ampullid eemaldatakse vedelast lämmastikust ja lastakse tasakaalustuda 2 minutit, sest nendes olev gaas või vedelik võib põhjustada ampulli paisumist ning lõhkemist. Need võib panna enne sulatamist ka 2 minutiks temperatuurile - C. Ampullid sulatatakse kiiresti ja täielikult vesivannis temperatuuriga 37 C. Rakususpensioon viiakse 7 cm 2 anumasse, mis sisaldab ml kasvusöödet, ja inkubeeritakse 24 tundi temperatuuril 37 C % CO 2 atmosfääris. Pärast rakkude kinnitumist (3-6 tundi) sööde eemaldatakse ja asendatakse värske söötmega (DMSO eemaldamiseks). 24 tunni pärast, kui laatumine on saabunud, viiakse rakud 22 cm 2 anumasse. Kui laatumist ei ole, hoitakse rakke samas kuni 70-80% laatumiseni. Rakkude kogumine ja jagamine Rakud jagatakse reedel, saamaks rakke testimiseks esmaspäeval ja teisipäeval. Ülejäänud nädalaks vajalikud rakud jagatakse esmaspäeval. On oluline mitte lasta hd 3 CHO rakkudel kasvada laatumiseni rohkem kui 80% või teha jagamisi > 1 :, sest sellel on kahjulik toime nende proliferatiivsele vastusele ning mõjutab edaspidi rakkude võimet osaleda testis. Rakke kasvatatakse 22 cm 2 anumates (Jumbos). Iga rakkudele lisatav komponent peab olema soojendatud enne kasutamist temperatuurini 37 C. Rakkude kogumine Kasvusööde eemaldatakse anumatest, rakke pestakse sooja PBS-iga (Gibco, 14040-091) ja see eemaldatakse.