Aprill 2014 Hind 0,26

Nr 4 (224) Aprill 2014 Hind 0,26 Halliste ja Mõisaküla lehekülg Teeme Ära talgud ootavad töökäsi KODUKANDIS Eakad tähistasid naljakuud etendusega Halliste rahvas heakorrastas tänavu 19. aprillil tervisepäeval valla sotsiaaltöötaja Monika Errelise eestvedamisel Halliste surnuaeda ja pastoraadihoone ümbrust (pildil). Kosutust pakkus kohalikus sööklas keedetud hernesupp. Iga töötegija sai rinda südamenädala märgi. Teeme Ära talgutele on tänavu taas tublid töötegijad kõikjal oodatud. Nii ka mitmel pool Halliste vallas ja Mõisakülas. Juba laupäeval 26. aprillil toimuvad Rimmus heakorratalgud Rimmu süda. Töödeks on jalakäijate silla remont, külakeskuse kaevude välisilme parandamine, külamaja akende pesemine, prahi riisumine ja võsalõikus. Kogunetakse kella 9.45-ks külakeskuse õuele. Tööväge juhib Anneli Pälsing (tel 502 4315). Ametlikul talgupäeval 3. mail tehakse Hallistes Kalle Gastoni (tel 5695 6026) eestvedamisel alates kella 10-st paar tundi heakorratöid koolimaja taguse paisjärve ümbruses. Pärast on võimalik külastada kirikut. Õisus on talgulised rehade-labidatega oodatud 3. mail kl 10-ks kolme kase juurde, et minna bussijaama ümbrust ja Halliste rahvamajas toimus 15. aprillil IV Halliste kihelkonna lasteaedade laulupäev. spordiplatsi jne heakorrastama. Lähemat infot jagab Tiina Triksberg (tel 5656 2023) Õisu rahvaseltsist Mõisakülas teeb linnarahvas 3. mail kl 9 13 Teeme Ära talgutel korda linnaäärse vana staadioniäärse maa-ala, kus lõigatakse võsa, põletatakse oksi jm. Staadionil on tänavu suvel kavas korraldada Korraldajaks oli sel korral Halliste lasteaed Pääsuke, külalisi saabus Abja, Mõisaküla ja Õisu lasteaiast. Kontsert algas kohalike laste tervituslauluga Tere tulemast! Esimeses osas kõlasid laulud loomadest, lindudest, loodusest, teises osas inimeste tegevusest, Eestimaast, Mulgimaast. Pärast esinemist sai iga laulusolist tänukirja ja õpetaja Eve Maasepa valmistatud armsa näpunuku. Tänukirjad ja meened said ka lasteaedade muusikaõpetajad. Hiljem mängisime kõik koos mulgikeelseid laulumänge. Ürituse lõpuosas maitsesime puuvilju ja komme. Nähes laste laulurõõmu ja säravaid silmi, võis päeva lugeda kordaläinuks. Aitäh Laine Pedajale, kes aitas igati kaasa laulupäeva õnnestumisele! Helle Lapp Nii nagu nelja aasta eestki (fotol), heakorrastavad Teeme Ära talgulised Rimmus tänavugi külakeskust ja selle ümbrust. Fotod:. Mõisaküla linna hoolsad talgulised tegid möödunud kevadel puhtaks suveaia ja selle ümbruse. võrride 24 tunni kestvussõidu etapp. Kogunetakse kella 9-ks. Talgujuht on Laine Pedaja (tel 5256 049). Tööriistad muretseb linnavalitsuse liige Udo Jakobson (tel 5166 813). Linnavalitsuse poolt on traktor järelkäruga ja soe söök. EELK Mõisaküla koguduse rahvas teeb 3. mail alates kella 10-st kevadkoristust kiriku Hallistes laulsid lasteaialapsed ja kogudusemaja ümbruses. Infot jagab Niina Jegorova (tel 5558 8930). Põhjalikumat infot Teeme Ära talgute kohta leiab ning end sobivatele talgutele kirja panna saab ametlikul kodulehel www.teemeara.ee. MEELIS Sõerd Publiku tänu ja tunnustuse teenisid ära nii autor ja lavastaja Laila Hakkaja (keskel) kui kõik Mõisaküla eakate naljakuu etenduses kaasa teinud osalised. Mõisaküla kultuurimaja eakate laulu- ja mänguseltsil Ära Noruta on tavaks tuua naljakuul aprillis lavale lõbus etendus. Tänavu rõõmustati kaaslinlasi Laila Hakkaja lavastatud laulumänguga Vanaemade missivõistlus. Kaheosaline ligi tunni kestnud estraaditükk sisaldas mõnusat huumorit oma juhtumustega vastutusrikkal missikarussellil, mida täiendasid solist Edgar Vaglaotsa teemakohased laulud ning memmede kenasti äraõpitud lavaline liikumine. Etendusse oli haaratud ka publik. Pealtvaatajate salajase kirjaliku hääletuse tulemusena pälvis miss vanaema tiitli eakaim osaleja 82-aastane Tiina Lõo. Kauneima kostüümi auhinna võitis temaga pea üheealine Helga Sams. Emakeelepäeva on Eestis riikliku tähtpäevana tähistatud 1999. aastast alates. Mõisaküla kool pööras sel aastal erilist tähelepanu rahvaluule lühivormidele: mõistatustele ja kõnekäändudele. Õppeveerandi viimasel päeval 14. märtsil püüdsid õpilased end kujutleda umbes keskaega, et aru saada, kuidas esivanemate metafoorne mõte liikuda võis. Mõistatusele Mees läheb metsa, kõht kodu poole? (Sääremari) ei tulnudki õiget vastust. Samas aga küsimusele Pole meri, pole maa, laevad ei uju, käia ei saa? (Soo) vastasid targad poisid üheksandast, et see võiks vajuv vesi olla. Vana-aja maarahvas ei teadnud aga vajuvast veest veel midagi. Koolipäeva pärastlõunal autasustati saalis tublimaid mõistatuste lahendajaid, õigekirjaolümpiaadi parimaid ja viksimate vihikute omanikke, kuulati vigurjuttu kõnekäändudest ning Anne Saare ringilaste etteastet. Foto:. Osatäitjaid ja lavastaja Laila Hakkajat tänasid ja tunnustasid soojalt kultuurimaja juhataja Laine Pedaja ja linnapea Ervin Tamberg. Etendus sai paberile juba veebruarikuus ja küpses iga prooviga, kõneles selle autor Laila Hakkaja. Lavalise liikumise panime paika üheskoos. Algselt oli mõte tükk vaatajate ette tuua juba naistepäevaks, siis aga otsustati naljakuu kasuks. Osatäitjad on meil väga tublid, ehkki mõned neist on juba üle kaheksakümne. Taidleme enda ja rahva rõõmuks, lisas lavastaja. Etendus Mõisaküla kultuurimajas oli Ära Noruta trupil järjekorras juba neljas. Laila Hakkaja oli seda meelt, et ega viieski tulemata jää. Mis ja kuidas, selgub oktoobris algaval järgmisel taidlushooajal. Mitte ainult emakeelepäev Seejärel üllatas aga matemaatikaõpetaja Toomas Riet, teatades, et 14. märts on ka rahvusvaheline matemaatilise konstandi π (pii) päev. Seda põhjusel, et mõnedes riikides (USAs jm) märgitakse seda kuupäeva kujul 3/14. Ent just Archimedese poolt avastatud arv 3,14 on ringjoone pikkuse ja diameetri suhet tähistava π ümardatud väärtuseks. Esmakordselt tähistati π päeva 1988. aastal USAs San Franciscos. Samal kuupäeval on ka relatiivsusteooria rajaja Albert Einsteini sünnipäev nii tähistatakse paljudes riikides neid kahte tähtsat päeva koos. Nõnda siis tore päev see 14. märts: Kristjan Jaak Petersoni sünnikuupäev andis meile emakeelepäeva ja Albert Einsteini sünnipäev langeb kokku π väärtusega eesti keel ja maailma matemaatika sõbralikult käsikäes. Aita Matson, Mõisaküla kooli õpetaja

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg OMAVALITSUSKROONIKAT Halliste valla eelarve on 1 416 500 HALLISTE VALLAVOLIKOGU 17. II 2014 toimunud istungil: võeti vastu valla 2014. aasta eelarve; vaadati üle Halliste valla üldplaneering; otsustati võõrandada suulisel enampakkumisel Õisu alevikus asuv Kollane maja; täiendati kohalike teede nimekirja; kinnitati volikogu revisjonikomisjoni tööplaan; anti välja määrus Halliste Põhikooli pedagoogide töötasustamise aluste kohta; otsustati lõpetada valla allasutuse Vana-Kariste seltsimaja tegevus; tehti muudatusi vallavolikogu 27. II 2013 otsuses nr 6, mis kinnitab vallavalitsuse hallatavate asutuste personali koosseisud, töötasustamise alused ja töötasumäärad; tehti muudatusi vallavolikogu 27. II 2013 määrusega nr 2 kehtestatud Halliste vallavalitsuse ametiasutuse palgajuhendis; määrati kindlaks volikogu liikmete ja alaliste komisjonide liikmete tasustamine volikogu tööst osavõtu eest; kinnitati vallavalitsuse liikmete hüvitise suurus; anti välja määrus korruptsioonivastase seaduse rakendamise kohta. Halliste vallavalitsus 13. III toimunud istungil: kinnitati märtsikuu hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 677,34 ; anti korraldus inimese hooldekodusse suunamiseks; otsustati valla erivajadusega elaniku toetatud tegevuse osalustasu maksmine; otsustati alaealise lapse hoolekandeasutusse paigutamine; lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes; anti eraisikule kirjalik nõusolek ehitise püstitamiseks; anti OÜ-le Jaotusvõrk ehitusluba Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhasti rekonstrueerimiseks, Päigiste külas Heina alajaama ja Kaarli külas Küti alajaama rekonstrueerimiseks; kehtestati ametnikele ja töötajatele töö-mobiiltelefonide kasutamisel igakuised rahalised limiidid; muudeti Halliste põhikooli võimla ja jõusaali kasutamise hindu, kehtestades valla elanike registris olevatele elanikele võimla ja jõusaali tasuta kasutuse; muudeti Halliste valla rahvamajade ruumide ja tehnika kasutamise hindu. 27. III 2014 toimunud istungil: määrati Halliste vallale kuuluvate hoonete ning nende teenindamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse andmiseks koha-aadress ja maaüksuse maksustamishind; lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes; kinnitati märtsikuu toimetulekutoetuse saajate nimekiri summas 3401,22 eurot; anti volitus vallavalitsuse eestkostel olevate laste esindamiseks; anti korraldus riigi rahastava lapsehoiuteenuse võimaldamiseks; tulenevalt vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekust otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust summas 2591,54 ; lahendati eraisikute ja MTÜ-de avaldusi tegevustoetuste küsimustes; anti korraldus projekteerimistingimuste pikendamiseks hoone rekonstrueerimiseks; anti ehitusluba OÜ-le Jaotusvõrk Päidre külas Mihkli alajaama rekonstrueerimiseks; moodustati vallavara võõrandamiseks enampakkumise komisjon. 3. IV 2014 toimunud istungil: anti välja volitus vallavalitsuse esindamiseks. Mõisaküla linnavolikogu 20. III 2014 toimunud istungil: kehtestati (tagasiulatuvalt alates 1. I 2014) määrusena volikogu esimehele, liikmetele, komisjonide esimeestele ja aseesimeestele ning volikogu istungi protokollijale tasu ja hüvitise maksmise kord; lubati võtta linnavalitsusel arvelduskrediiti summas 40 000 ; lubati linnavalitsusel võtta pikaajalist laenu Ringpuiestee vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituseks summas 55 000 ; määrati Mõisaküla linna 2013. aasta majandusaasta aruande auditeerijaks audiitor Indrek Kruhberg. Mõisaküla linnavalitsus 20. III 2014 toimunud istungil: määrati märtsikuu vajaduspõhine peretoetus 5 taotlejale summas 76,72 ; määrati märtsikuu toimetulekutoetused summas 758, 50 5 5 taotlejale; seati hooldus ja määrati hooldaja puudega lapsele; eraldati eelarvevahenditest 180 sõidutoetust Spordiselts Ülo MTÜ-le tõstevõistlustel osalemiseks; otsustati sõlmida kindlustusleping If P&C Insurance AS-ga Mõisaküla linna omandis olevate hoonete kindlustamiseks vastavalt esitatud hinnapakkumisele kogusummas 1408, 22 ; otsustati eraldada linna tänavusest eelarvest 1350 tegevustoetust Annor Group OÜ-le linnasauna majanduskulude katteks. 8. IV 2014 toimunud istungil: otsustati korraldada Mõisaküla linna hallatavate asutuste siseaudit 2014. aasta II poolaastal; pikendati Finkre OÜ-ga sõlmitud linnavara tasuta kasutusse andmise lepingut kuni 31. III 2019; otsustati kuulutada 2014. aasta II poolaastal välja konkurss vabanevale arendusspetsialisti ametikohale ning kaaluda vastavalt seadusele ametnike värbamise ja valimise korra kehtestamist; otsustati teha linnavolikogule ettepanek Pärnu tn 29 asuva amortiseerunud garaaži tasuta rendile andmiseks; kinnitati Mõisaküla linnale arvelduskrediidi võtmisel parimaks pakkujaks Danske Bank AS Eesti filiaal. Halliste vallavolikogu võttis 17. märtsi istungil vastu valla 2014. aasta eelarve. Tänavuse eelarve tulude mahuks on kavandatud 1 416 500 eurot. Kulusid jaotati mõnekümne tuhande euro võrra vähem, sest mõned projektid on veel ideetasandil ja täpsed kulutused nende realiseerimiseks veel Mõisaküla linna tänavuse eelarve suurus on 1 197 686 eurot ja eelmise aastaga võrreldes on see kasvanud ligi 19 protsenti. Investeerimistegevuse kuludeks on eelarves kokku planeeritud 246 700 eurot, millest suurem osa läheb tähtsaima investeeringuna vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks. Sellest summast 28 protsenti on linna enda raha ning ülejäänud osa tuleb toetustest. Ringpuiestee tänava 1,2 teadmata. Suurim investeering sellel aastal on Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisprojekt, mille vahendid tulevad Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu. Projekti omaosaluse katmiseks võtame laenu. Tööde maksumus 611 000 eurot. Halliste vald osaleb ka sel Taas on saabunud kevad, mis on kahjuks endaga kaasa toonud talve jooksul kogunenud prügi, mida on jätkunud omanike kinnistutele, kraavipervedele ja metsa alla poetatud prügihunnikutesse. Tõsi, enamus inimestest on olnud väga hoolsad, sest nende töö tulemusel on kinnistu kevade saabumiseks korda saanud. Rohkem tähelepanu peaksid pöörama kinnistute korrashoiule need omanikud, kes kohapeal igapäevaselt ei ela. Tuletame meelde, et omaniku kohustus on sulgeda hoonesse sissepääsud ja tagada ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakord. Kui kinnistu korrashoid hakkab silma häirima, siis saadame vallavalitsuse poolt kinnistuomanikele märgukirja. Loodame, et eestlased on piisavalt korraarmastajad ja hoiavad oma kinnistu korras. Kui olmeprügi saab panna oma kinnistu prügikasti, siis mida teha kokku korjatud ohtlike jäätmetega? Halliste valla elanikeregistris olevatel isikutel on võimalik ohtlikke jäätmeid Mõisaküla linnavalitsus müüb kirjaliku enampakkumise korras linnale kuuluva korteriomandi alghinnaga 1 euro. Pakkumisel osalemiseks esitada pakkumine kirjalikult kinnises ümbrikus, märgusõnaga Pärnu 26 6, Mõisaküla linnavalitsusele (Jaan Sihveri 4, Mõisaküla, 69302 Viljandi maakond) hiljemalt 30. aprilliks 2014 kella 14-ks. Lähem info linna veebilehel www.moisakyla.ee ja tel 435 5605. Teade Vastavalt planeerimisseaduse 29 lg 3 vaatas Halliste vallavolikogu oma 17.03.2014 otsusega nr 8 üle 15.12.2010 otsusega nr 35 kehtestatud Halliste valla üldplaneeringu. Halliste valla üldplaneering tagab jätkuvalt võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel, maakasutusel ning ehitamisel. Planeering lähtub jätkusuutliku loodussäästliku elukeskkonna säilitamise põhimõtetest. Lähtudes eeltoodust otsustati üldplaneering jätta kehtivaks olemasoleval kujul. aastal riiklikus hajaasustuse programmis. Pisut üle 100 000 euro eelarvevahenditest läheb heakorrale, valla teedele ja kommunaalmajandusele. Peaaegu poole vahenditest ehk 685 000 eurot kulutame oma laste harimisele ja huvitegevusele. Üksikisiku tulumaksu laekumist planeerime 540 Mõisaküla eelarve on 1 197 686 Hea Halliste valla rahvas! Teade kilomeetrit pika vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamine läheb maksma 206 506 eurot. Summast 151 810 eurot andis Keskkonnainvesteeringute keskus. Veevärgiga on võimalik liituda 37 majapidamisel. Mõisaküla linnapea Ervin Tambergi sõnul küsis linn KIK-lt toetust eelmisel aastal ning pärast positiivse vastuse saamist kavandas põhitööd tänavu suveks. Seda põhjusel, et suvel on kaevetöid kõige parem teha ning loodetavasti pääsevad piirkonna elanikud siis suuremast porist. Eeltööd algavad aprillis ning kõik peab valmis saama oktoobris. Teise tähtsa ettevõtmisena nimetas linnapea Mõisaküla kultuurimaja remonti: välja vahetatakse elektrisüsteem ning tehakse korda saali lagi. Vajalik summa 10 000 eurot tuleb täielikult riigi abina siseministeeriumi eelarverealt. Traditsiooniliselt läheb lõviosa eelarve kuludest 38 protsenti ehk 357 153 eurot hariduse ning 22 protsenti tasuta üle anda Viljandi jäätmekeskuses (Pärnu mnt 36, endine Viljandi prügila). Ohtlike jäätmete (olmeelektroonika, mis töötab patareidel või vooluga nagu lokitangid, elektripliit, mootoriga külmkapp, televiisor, mikserid jm, patareid, akud, lahustid jne) viimisel Viljandi jäätmekeskusesse tuleb kohapeal tasuda sularahas vastavalt hinnakirjale. Saadud arve esitamisel Halliste valda tasutakse makstud kulud elanikeregistris olevatele elanikele. 000 eurot, mis on õige natuke vähem eelmise aasta tegelikust laekumisest. Sarnaselt teistele väikestele valdade võimaldab Halliste 2014. aasta eelarve elementaarset toimetulekut, aga mitte enamat. Ene Maaten, Halliste vallavanem ehk 205 969 eurot sotsiaalvaldkonna heaks. Spordi-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas jagab linn kokku 61 000 euro eest toetusi. Suurima tulu toob Mõisaküla linna tänavussegi eelarvesse nagu ikka füüsilise isiku tulumaks, mida linn loodab sel aastal laekuvat 287 300 eurot ehk 4 protsenti võrra enam möödunud aasta tegelikust laekumisest. Teenuste hinnakirjaga (ettevõte) saab tutvuda aadressil: http://www. keskkonnateenused.ee/ admin/upload/failid/jaatmejaamad/vlj%20jaatmejaam_6.03.2012.pdf. Viljandi jäätmekeskus on avatud E-R kl 9-18-ni, L kl 9-15, P suletud. Info tel. 434 9469. Päikselist kevadet ja hoogu kinnistu korrastamisel! Anneli Pälsing, Halliste valla maanõunik Lõppes teine Mulgi mälumäng Märtsi lõpul Ala rahvamajas peetud viimase viienda etapiga lõppes teine Mulgimaa mälumäng. Kõigist viiest Mulgimaa kihelkonnast kaasa teinud 17 võistkonna seas näitasid häid teadmisi kodukandi kohta ka kilvarid Mõisakülast ning Halliste vallast. Mõisaküla võistkond, kuhu kuulusid linnapea Ervin Tamberg, Lija Kornis, Erika Kuusk, Anu Laarmann ja Ilmar Rebane, sai uustulnukana kohe auhinnalise III koha oktoobris Halliste koolimajas peetud avaetapil. Veebruaris Mõisaküla kultuurimajas peetud neljandal etapil tundis esikohast võidurõõmu Halliste kooli õpetajate esindus Sõõr. Võistkonda kuulusid Milvi Kull, Anneli Merila, Tiiu Savi, Inga Tiirats ja Jaanus Ermits. Halliste valla võistkond, kus olid päid murdmas volikogu esimees Andres Rõigas, vallavanem Ene Maaten, Maimu Paumere, Mait Mikelsaar ja Arne Putnik, sai 138 punktiga üldkokkuvõttes kolmanda koha. Kahel etapil saadi seejuures kolmas ja lõppetapil jagatuna teine koht. Mälumängu küsimustega on võimalus tutvuda kõigil huvilistel. Need on koos tulemustega üleval Karksi valla kultuurikeskuse kodulehel www.kultuurikeskus.karksi.ee. Kilvarite heameeleks algab sügisel mälumäng taas, kuna projekt Mulgimaa mälumäng kolmas sai Mulgimaa kultuuriprogrammilt vajaliku rahalise toetuse.

Halliste ja Mõisaküla lehekülg Mõisaküla korvpallurid said hõbeda Esmakordselt end maakonna meistrivõistluste finaali võidelnud Mõisaküla korvpallimeeskond teenis tänavu igati hinnatavad hõbemedalid. Kahe võiduni mängitud finaali avakohtumises AP Metsa vastu tuli mõisakülalastel pärast võrdset esimest poolaega tunnistada lõpus oma kogemused maksma pannud vastaste paremust tulemusega 104:90. Teises kohtumises oli AP Mets juba kindel võitja tulemusega 114:83. Finaali avamängus oli kuni kolmanda veerandaja lõpuni punkt-punti heitlus, kuid siis õnnestus AP Metsal teha 13:0 vahespurt. Teises kohtumises haaras AP Mets kohe initsatiivi ja võitis esimese veerandaja 41:20. Meil veel õnnestus mängu tagasi tulla seisuks 47:41 AP Metsale, kuid siis sai jõud otsa, sõnas Mõisaküla meeskonna kapten ja eestvedaja Aimar Sepa. Poolfinaalis alistas Mõisaküla kahe mängu kokkuvõttes Hallistes saab harjutada judot Halliste vallavanema Ene Maateni ja võrkpallitreener Anneli Roosalu initsiatiivil algasid aprillis Halliste võimlas judotreeningud kõigile asjahuvilistele. Judohuvilisi treenivad Hallistes Viljandi Spordiklubi Taifu treenerid Viljar Kannel ja Svetlana Kazantseva. Esimene treening 4. aprillil Halliste võimlas algas judokatele tavakohase soojendusjooksu, painutuste ja venitustega. Neid oli tegemas kümmekond Halliste kooli noorema astme õpilast. Pooleteisetunnise avatreeningu kestel tehti võimla põrandale laotatud mattidel tireleid, harjutati mitmesuguseid ohutuid kukkumisviise nii ette kui taha jm. Kuna kukkumisel on oluline käelöök, mis seda pehmendab, õpetasid juhendajad lastele, kuidas hoida seejuures ära randmete ja küünarnukkide vigastusi. Staažikas treener Viljar Kannel tutvustas õpilastele ka judohierarhiat märkivat vöödesüsteemi. Kindlat värvi vöö koos vööpassiga saab judoka pärast vastava taseme eksami sooritamist. Suured ja väikesed huvilised Uue-Kariste kandist käisid märtsis toredal väljasõidul Heimtali hobusekasvandusse. Algul saime põhjaliku ülevaate hobusekasvanduse tegemistest. Heimtalis on hobuseid aretatud Mõisaküla korvpallimeeskond tegi lõppenud hooajal väikelinna spordis ajalugu, teenides esmakordselt maakonna meistrivõistluste finaali jõudes hõbemedalid. napilt väga tugeva Kolga-Jaani, kus pallib ka endisi meistriliiga mängijaid. Kokku kogus meeskond turniiril 23 mängust 16 võitu. Varasem parim tulemus maakonna meistrivõistlustelt oli Mõisaküla korvpalluritel kolmas koht 2010. aastast. Viimases finaalmängus osalesid Mõisaküla meeskonna koosseisus Rene Koorits, Judotreeningud Hallistes toimuvad kahel päeval nädalas: kolmapäeviti kella 16-st ja reedeti kelle 15-st. Treeningutele on oodatud nii lapsed alates I klassist kui ka täiskasvanud, selgitas Viljar Kannel peale esimest treeningut. Judokad on üks abivalmis sõbralik pere, julgustas ta kõiki, kel huvi, kohale tulema. Kui huvilisi on rohkem, saab harjutada kahes grupis, lisas Svetlana Kazantseva. Võimlasse treeningule tuleb kaasa võtta pikad dressid, vahetusjalatsid ja pesemistarbed. Judotreeningud kestavad Hallistes kuni suvise koolivaheajani ja jätkuvad taas sügisel. Suvel on tublimatel judotreenijatel või- aastast 1985. Ollakse Eesti suurim sporthobuste aretaja ja kasvataja. Põhiliselt kasvatatakse trakeeni tõugu sporthobuseid. Peale väljasviibimist ja hobuste eemalt vaatamist sisenesime maneeži. Seal said julgemad soovijad Rasmus Ots (noorem), Mirjo Koit, Ott Varik, Aimar Sepa, Riho Raid, Meelis Rannama, Ahti Muhu, Miko Kotšetov, Mikk Varik, Janno Remmel ja Villu Seepter. Hooaja kestel kuulusid võistkonda veel Karli Kaljula, Taavi Toomla, Magnus Ots, Rasmus Ots (vanem) ja Kristjan Keres. Kui toetajaid leiame, siis jätkame kindlasti ka järgmisel Judotreeningud algavad alati soojendusjooksu ja -harjutustega. malik osaleda nädalases judolaagris, mis maksab 100 eurot. Paremad saavad ka võistlema. Vallavanem Ene Maaten loodab, et sügisel õnnestub avada Halliste kooli juures Viljandi spordikooli osakond, kus saab lisaks judole harjutada ka võrk- ja korvpalli ning judot. Sellesse mõttesse suhtusid positiivselt ka judotreenerid Viljar Kannel ja Svetlana Kazantseva. Kõik saab alguse emadest-isadest. Tublid vanemad, kes pühendavad end oma lastele, rõhutas Ene Maaten lapsevanemate toetuse tähtsust nende sportimisele. Ta tänas ka Halliste kooli noortele treeninguvõimaluste loomisele aktiivse Huvilised käisid hobusekasvanduses proovida ratsutamist, väiksematele oli see esimene kord hobusesadulas. Polnud kedagi, kes oleks vaid ühe maneežiringiga piirdunud. Samal ajal sai tallis ringi vaadata ja hobustele pai teha, nii mõnigi neist oli väga suhtlemisaldis. Foto: Elmo Riig. aastal, ehkki sõitmine, varustus jmt on üsnagi kulukas. Tahame teha järgmiseks hooajaks ka uued vormid. Kui Mõisakülas leiduks ettevõtjaid, kes tahaksid seejuures oma õla alla panna, hakkaks nende logo meie vormi kaunistama, lisas Sepa. Foto:. kaasaaitamise eest. Hindan väga võimalust judotreeninguteks Hallistes, lausus tütre edusamme avatreeningul jälginud I klassi õpilase Emili isa Kalle Gaston. Judo erineb teistest maal pakutavatest spordialadest, pakkudes selle kaudu ka võimaluse tutvumiseks iidse Jaapani kultuuriga. Tema sõnul aitab judotreening lastel tugevdada elus vajalikku enesekindlust. Kui tütar treeningult koju tuli, ütles, et talle väga meeldis eriti põnevad kukkumised ja lubas sinna kindlasti jälle minna, lisas lapsevanem. Meeldejääva päeva organiseerimise ja toetuse eest tänavad osalejad MTÜ Kosksilla Arenguseltsi ja KÜSK Kohaliku omaalgatus programmi. Anne Järvis Tõstmine Mõisaküla noored tõstjad esinesid tublilt Tartumaal Mellistes, kus märtsis-aprillis selgitati nii spordiliidu Jõud kui ka Eesti noorte tänavused meistrid. Spordiliidu Jõud Viljandimaa võistkonnas kaasa teinud Karl Robert Karpa ja Iti Marii Varik. Mõisaküla spordiseltsi Ülo esindaja Romek Tenno teenis kehakaalus -69 kg pronksmedali summaga 138 kg. Oma panuse Viljandimaa esinduse saadud võistkondliku IV koha heaks andsid mõisakülalastest veel Vladislav Oništšenko ja Indrek Jürise tulemustega vastavalt 165 kg ja 210 kg (maakonna parim tulemus). Samuti kehakaalus +85 kg kolm Eesti kuni 15-aastaste rekordit püstitanud Karl Robert Karpa, kes rebis 55 kg, tõukas 75 kg ja sai summaks 130 kg. Eesti noorte meistrivõistlustel 5. aprillil teenis seekord kehakaalus -94 kg võistelnud Karl Robert Karpa summaga 131 kg hõbemedali. Tüdrukud võistlesid kõik ühes grupis, kus arvestati tõstetud kilogramme ja kehakaalu. Pronksmedali võitles välja Iti Marii Varik, jättes neljandaks koolikaaslase Kelly Kadaku. Võistluste tasavägisust näitab see, et Kellyl jäi meistritiitlist puudu ainult 2 kg, kuid tüdrukud tegid mõlemad 5 Eesti noorterekordit. Iti Mariil jäid kaalus -32 kg lõpptulemusteks rebimises 19 kg, tõukamises 24 kg ja summas 33 kg. Kellyl kehakaalus -40 kg rebimises 23 kg, tõukamises 31 kg ja summas 54 kg. Karl Robert parandas enda nimel olevat rekordit tõukamises ja kogusummas, mis on nüüd 76 ja 131 kg. Rahvusvahelistel tõstevõistlustel Lätis Balvis aprilli keskel saavutas Karl Tiit kehakaalus -105 kg teise koha tulemusega 214 kg. Kaalus -37 kg oli Jan Jesper Tisler neljas summaga 57 kg. MÄLESTAME SPORT AUGUST KÄÄRA 4. VIII 1927 23. III 2014 Halliste vallavalitsus 3 Tekst ja foto Enn Raieste Lauatennis Halliste valla lahtised meistrivõistlused lauatennises võitis Mats Tõhk Karksi vallast hallistelaste Kalle Gastoni ja Rando Laisaare ees. Vanusegrupis 40-49 võistelnud Mats Tõhk kogus kuue arvesse läinud vooruga kümnest võimalikust 6 miinuspunkti (MP), samas vanusegrupis kaasa teinud Kalle Gaston 12 MP. Üldarvestuses kolmas oli vanusegrupi -39 parimana Rando Laisaar 17 MP-ga. Vanusegrupi 60+ parimana oli kaheksas Martin Linder Hallistest 41 MP-ga. Talle järgnes üheksandana parima noorena meestega võrdväärset taset näidanud Halliste kooli õpilane Silver Hermiste 42,5 MP-ga. Võistluste peakohtunik oli Leo Liiber. Võistlust toetasid Halliste ja Karksi vald. Martin Linder Kabe Pärnumaa lahtistel meistrivõistlustel kabes saavutas kuni 12-aastaste laste arvestuses hinnatava kolmanda koha Halliste põhikooli I klassi õpilane Emili Gaston. Lisaks Emilile osalesid Halliste valla esinduse koosseisus 5. aprillil Häädemeestel peetud võistlustel veel Tiiu Hiob, kes saavutas naiste arvestuses V koha ja Martin Linder, kes mahtus meeste konkurentsis esikümnesse. Saalihoki Viljandi Saalhokiklubi liikmed tutvustasid aprillis Halliste võimlasse kogunenud huvilistele saalihokit. Kaika pihku ja palli said nii uudistama tulnud lapsed kui täiskasvanud, et teha järgi, mis kogenud mängijad ette näitasid. Põnevust pakkus palli saamine värvasse, mida kaitses profesionaalne väravavaht. Päeva lõpetas külaliste ja kohalike vaheline mäng, milles küll mängijate arvuline ülekaal oli meie poolel. Mängu lõpetas kohalike kasuks löödud Robin Kahu värav. Toetust päeva korraldamiseks saadi Halliste vallavalitsuselt ja Leaderi meetmest Mulgimaa Arenduskoja kaudu. Anneli Roosalu

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg Mõisaküla kultuurimaja uueneb Mõisaküla linn alustab tänavu senise kultuurimaja põhjalikku uuendamist, sest riik endise kaubamaja-restoranihoone kultuurikeskuseks ümberehituse plaani ei toetanud. Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg lubas kuu algul teha aprillikuisel volikogu istungil ettepaneku alustada lähitulevikus praeguse eaka Mõisaküla kultuurimaja põhjalikke renoveerimistöid. Nende käigus on linnapea ütluse kohaselt kavas asendada saali vana põrand uuega, soojustada välisseinad, asendada ahiküte kaasaegse küttesüsteemiga ja paigaldada hoonesse uus nõuetekohane elektrisüsteem. Esmalt tehakse aga juba tänavu suvel korda saali lagi ja elektrisüsteem. Nendeks töödeks eraldas siseministeerium sihtsuunitlusega toetusena äsja Kevade alguspäeval tähistati Uue-Kariste rahvamajas klubi 60+ algatusel piirkondliku kuulehe Lõuna-Mulgimaa esmailmumise 20. aastapäeva. Õhtu külaline, kes on kodukandilehe toimetajaks olnud alates väljaande sünnist 1994. aasta aprillis, kõneles väljaande ajaloost ja kohalike lehtede jätkuvalt olulisest kohast tänapäevasel ajakirjandusmaastikul. Rahvas 3. aprillil suri 86-aastaselt Silvi Väljal, Mulgimaal Halliste kihelkonnas Kuivsaapa talus sündinud tunnustatud raamatuillustraator, vabagraafik ja eksliibrisekunstnik. Silvi Väljali joonistatud aabitsapildid on meeles mitme põlvkonna eestlastel. Suure pühendumusega illustreeris ta Viljandi praostkonna töökoosolek toimus 2. aprillil EELK Mõisaküla kirikus. Töökoosolekuks ehk konvendiks ehk koguneme korra igal kuul. Jagame osadust palves, toetame üksteist usus, käsitleme kirikuelu korralduslikke küsimusi jm. Viimati olime Mõisakülas juba paar aastat Sel paari aasta eest Mõisaküla kevadisel tervisepäeval tehtud pildil ei rõõmusta väikelinna kultuurimaja juhataja Laine Pedaja (paremal) siiski veel auväärse kultuuritempli tänavu algava kapitaalremondi üle, vaid teeb koos memmedega enne kepikõndi soojendusharjutusi. Foto:. 10 000 eurot. Vana kultuurimaja põhjalik remont osutus paratamatuks, kui märtsi lõpul selgus, et riik uue kultuurimaja ehitust Mõisakülla ei toeta. Neli aastat ootasime kohalike investeeringutoetuste kava kaudu kohvilaudades luges-vaatas huviga mahukat valikut toimetajal kaasas olnud kahe aastakümne lehenumbritest. Tänukirja ja Mulgimaa sümboolikaga meened kauaaegse koostöö eest Halliste vallaga andis ile üle vallavanem Ene Maaten. Samuti tänukirja koos rahvakunstimesiter Valve Alamaa kootud padjaga võttis toimetaja piirkonna kultuurielu kauase kajastamise eest vastu Uue-Kariste rahvamaja ka 90-ndate keskel sarjas Kodulood ilmunud lugemiku. Kunstniku üks tuntumaid teoseid on tema enda kirjutatud ja illustreeritud lasteraamat Jussikese seitse sõpra. Nüüdseks on see ilmunud juba 24 keeles Fääri saartest Jaapani, Tseiloni ja Indiani. Halliste mulgil, nagu Silvi Väljal on ennast nimetanud, säilis kogu eluks armastus mulgi keele vastu. Nii on tema viimase aja üks tuntumaid töid on 2004. aastal ilmunud mulgi keele lugemiku Mulgi keelen ja meelen kujundus, milles leidub ka üks kunstniku enda mulgikeelne mälestuspilt lapsepõlvest. Populaarsed on samuti tema riigilt vastust, mis oli kahjuks negatiivne, tõdes linnapea. Ta selgitas, et linn soovis osta Abja Tarbijate Ühistult ära ja ehitada kultuurikompleksiks ümber keskväljakul aastaid kasutuseta seisva endise kaubamaja-restorani hoone. Selle juhatajalt Ivi Albilt. Staažikat toimetajat tänasid samuti klubi 60+, Halliste raamatukogu jt. Kõlama jäi üksmeelne arvamus, et kohalik ajaleht on ka edaspidi vajalik piirkonna tegemiste kajastamiseks ja kodukanditunde ning Mulgi identiteedi alahoidmiseks. Klubi liige Hilve Koidla avas õhtu Ülo-Alo Võsari luuletusega. Hulk aastaid oli kogemustega Võsar toimetaja abiliseks Lõuna-Mulgimaa kujundaja ja tagasi. Mõisaküla kogudusest tuli kümmekond liiget kirikusse vaimulikke tervitama ja palveosadust jagama. Pärast palvust jätkasid vaimulikud siiski omapead kogudusemajas oma koosolekuga. Seal tehti ettevalmistusi sinodiks, kus kavatseme üles seada ka oma kandidaadi hilissügisel toimuvateks peapiiskopi valimisteks. Praostkonna sinod koguneb harilikult kord aastas, kohale tulevad lisaks vaimulikele igast kogudusest kaks saadikut. Tänavune sinod toimub 30. aprillil Mulgimaal Taageperas. Arvo Lasting kirikuõpetaja projekteerimine ja ümberehitamine kultuurimajaks koos sisustamisega oleksid Tambergi hinnangul läinud kokku maksma ca 1,3 miljonit eurot. Tähistati kodukandilehe juubelit keeletoimetajana. Oma noorusaja luuletusi luges ja enda kirjutatud laule kitarri saatel esitas ka. Esimene kevadõhtu rahvamaja kaminasaalis lõppes rõõmsa jalakeerutusega kahe kitarri ja laulude saatel. Musitseerijateks olid taas rimmulane Eha Lihtne ja. Lahkunud on kunstnik Silvi Väljal Vaimulikud kohtusid Mõisakülas Heiki Alp illustratsioonidega Jaak Kõdari Kriimureinulised lood, tõelised Mulgimaa muinasjutud, mis jõudsid eesti lasteni 2006. aastal. Kokku ulatub Silvi Väljali illustreeritud raamatute arv kahesajani, raamatutega otseselt seotud on ka nende omanikumärgid-eksliibrised, mida on näitustel vaadatud üle maailma. Auväärsele eale vaatamata oli Silvi Väljal loominguliselt viljakas ja aktiivne. Veel möödunud aastal toimus mitu tema isikunäitust. Alghariduse sai 1928. aasta 30. jaanuaril sündinud Silvi Väljal külakoolides Mulgimaal. 1946. aastal lõpetas ta kuldmedaliga Viljandi tütarlastegümnaasiumi. ERKI lõpetas Silvi Väljal edukalt 1952. aastal, pälvides kõrge hinnangu diplomitööna valminud illustratsioonide eest A.H. Tammsaare romaani Tõde ja õigus I osale. Tööle suunati ta ajakirja Pioneer kunstnikukskujundajaks, kus kohe avanes Silvi Väljali anne lastekirjanduse illustraatorina, mis saigi tema peamiseks tegevusalaks. Suur Halliste mulk on lahkunud, tema illustreeritud raamatud, eksliibrised ja vabagraafilised lehed aga jäävad, saades tuntuks ka järgnevatele põlvkondadele. Kuhu minna HALLISTE RAHVAMAJAS 23. IV kl 10 OÜ Silmarõõm silmade kontroll, silmarõhu mõõtmine, prillide müük ja remont. Vajalik eelregistreerimine tel 521 9014. 8. V kl 18 emadepäeva kontsert. 19. 21. V kl 12 20 Europarlamendi valimiste eelhääletus 25. V kl 9 20 Europarlamendi valimised. 26. V kl 18 Halliste rahvamaja taidlejate kevadkontsert. Info tel 5256 049. KAARLI RAHVAMAJAS 26. IV kl 20 kevadpidu kloun Ummiga. Tantsuks Poolen Band Show. Pilet 10. 27. IV kl 14 Halliste valla tantsurühmade tantsupäev. 18. V kl 12 Teatrikese lasteetendus Kolm suurt soovi. Pilet 3. Info tel 5886 1997. MÕISAKÜLA KULTUURI- MAJAS 20. IV kl 10 tervisepäev Sinu sammud loevad. 11. V kl 12 emadepäeva kontsert. Esinejad Mõisaküla lasteaiast, koolist ja kultuurimajast. Kaetud kohvilaud. 16. V kl 17 eakate klubiõhtu külalised siit ja sealt nurgast... 25. V kl 10 Sulle-mulle laadapäev. Tule ostma, müüma, vahetama. Kultuurimaja võtab asju vastu nädala kestel enne laata kl 10 14. 31. V kl 20 tantsuõhtu Raen ELNA KÕLL 94 LINDA ARU 91 HANS RIIET 87 PILVI KIKKAS 83 LEILI MARTINSON 81 ILSE REIMANN 81 EINAR SUISLEPP 70 Halliste vallavalitsus Väikesega, vaheajad sisustavad kultuurimaja taidlejad, kevadmoe tutvustus MTÜ-lt Käetöö Koid. Laudade ettetellimine tel 436 4108 ja 5256 049. Pääse 28. V-ni 6, hiljem 8. Ürituste info tel 5256 049. MÕISAKÜLA MUUSEUMIS 24. IV kl 11 kevadine käsitöönäitus Kümme aastat loomisrõõmu. 17. V kl 10-22 üllatustega muuseumiöö. Info tel 435 5607. UUE-KARISTE RAHVA- MAJAS 9. V kl 18 Halliste valla eakate kevadpidu. Külas on laulja Ervin Lillepea. Peoletulekust teatada hiljemalt 5. V-ks telefonidel: 436 2131 (Koidu Saun, Vana-Kariste), 516 7340 (Olli Aren, Halliste), 5886 1997 (Tiina Kuusik, Kaarli RM), 436 5124 (Anne Järvis, Õisu RK), 435 8937 (Leili Tšernõšova, Rimmu), 5344 8905 (Ivi Alp, Uue-Kariste RM). Bussiring peole väljub: kl 17.00 Vana-Karistest, kl 17.05 Kirjust, kl 17.10 Kullast, kl 17.12 Hallistest, kl 17.17 Kaarlist, kl 17.20 Õisust, kl 17.35 Rimmust. 17. V kl 21 kevadpidu. Tantsuks ansambel Svips. Lauad katame ise. Pääsmed hinnaga 7 osta välja 13. maiks. Info tel 435 9234 ja 5344 8905. Õnnitleme eakaid hällilapsi! LEHTA-ELFRIIDE KURM 95 ALMA ILISON 91 OLEV SARAL 89 EMMA-OLINDE KOIDU 87 JEVDOKIA IVANOVA 87 MARTIN TEEARU 85 HANS KADAK 85 GEORGI SOLOVJEVSKI 84 ALIIDE KUUSK 83 HANS PÕDER 83 IVI KASESALU 82 HELGA SAMS 82 HAIME KUNINGAS 81 AINO LÄÄTS 70 Mõisaküla linnavalitsus

Abja lehekülg 5 Abja mälumängu hooaja 2013/2014 lõpetamine Abja VallavOLIKOGU 20.03.2014 toimunud istungil: Abja mälumängu järjekordne hooaeg on edukalt läbi saanud. Osalejad said panna proovile enda mälu ja tuletada meelde unustatut ning ammutanud ka uusi teadmisi. Novembris alanud kuue vooruline mälumäng sai lõppakordi 10. aprillil. Oli mitu üsna võrdset võistkonda ennem kilvarite lõppvooru. Ülinapi 1 punktilise võidu napsas endale Sakala võistkond (Andrus Põldma, Margus Põldma, Jaanus Põldma, Marko Kass, Aimar Jaakson). Kogudes 149 punkti. Väärikale teisele kohale tuli võistkond Tamme (Maimu Paumere, Peeter Jürgenson, Elle Paumere, Liina Paumere, Agur Käära) 148 punktiga. Kolmanda koha 144 punktiga vormistas võiskond Oravake (Maie Mägi, Märtsikuu eakate klubiõhtu on alati koos meie valla represseeritutega. Sel aastal täitus 65 aastat ajast, kui Eesti rahvast tabas ränk ülekohus. Kümned tuhanded eestlased, valdavalt vanurid, lapsed ja naised, pidid jätma oma kodud ja minema vastu teadmatusele. Ka meie kohvilauas istujad olid tol ajal lapsed ja nende mälestused ei kao iialgi. Neid on vaja vaid talletada. Represseeritute poole pöördus meenutuskõnega Abja vallavolikogu aseesimees Andres Räägel. Koosolijaid tervitas Pärnu sõjameeste ansambel ja nende solistid. Repertuaar oli mitmekülgne erinevate ajastute sõdurilaulud, laulud igatsusest ja armastusest, Siberis loodud Ülinapi 1-punktilise võidu napsas endale Sakala võistkond. Ülle Kivioja, Rein Mägi, Jaan Kivioja, Riina Sarapuu). Võitjad said mälestuseks karikad, kõiki kilvareid peeti meeles mälumängu vimplitega ja Abja laulud, mis olid täis kurbust, koduigatsust ja lootust. Paljud laulutekstid oli lauljate endi loodud. Oli väga südamlik kontsert. kultuurimaja pastapliiatsiga. Tänusõnu lausuti ja meened anti ka meie tublidele mängu korraldajatele ja küsimuste koostajatele Enno Liiberile ja Rein Mägile. Eestimaa on väike. Ühe laulja juured olid Abjast Peetide suguvõsast. Meeleolumuusikat pakkus Udo Jakobson. Foto: Lauri Sepp Aitäh kõigile osalejatele, kaasaaitajatele ja kohtume uuel hooajal! Abja kultuurimaja Klubiõhtu koos represseeritutega ÕNNE! ÕNNE! ÕNNE! ÕNNE! Pärnu sõjameeste ansamblit tänas klubi poolt Leida Lepland. MEETA RUMMEL 93 LEONORA BUROKIS 90 LEIDA KUUSK 87 ANNI RÄÄBUS 86 HILDA PIDIM 83 HELJU KOSE 81 ELGA LEPPIK 80 ALLI SÄÄSK 75 ANTS AIDLA 70 JUHAN PILL 70 Abja vallavalitsus Oleme eakatega juba mitmeid aastaid käinud ekskursioonidel Eestimaa eri paikades. 19. märtsil saime meeldivaid muljeid käigust Tallinnasse. külastasime Tallinna loomaaeda, kus hoolimata varasest ajast nägime palju erinevaid loomi koplites ja troopikamajades. Giid andis võimalusi võtta sülle ja silitada väikeloomi. Kõige enam imetlesime väikest jääkarupoeg Norat, kes oli väga vallatu j aina müras emaga. Edasi kulges meie reis lennusadamas, kus giid pakkus väga sisutiheda ekskursiooni. Saime targemaks lennusadama ajaloost. Angaarid rajati 1916. 17. aastal osana Peterburi kaitsvast merekindluse süsteemist. 1918. 40. aastal olid angaarid Eesti lennuväe kasutuses ning lennusadamas paiknesid vesilennukid. Tallinna vesilennukite angaarid olid esimesed Foto: Mari Saarela. Suur tänu külalistele, kõigile osavõtjatele ja ettevõtmiste toetajatele. Leida Lepland Eakad käisid Tallinnas ekskursioonil nii suured, ainsagi tugipostita raudbetoonkuplid maailmas. Pilku köitis allveelaev Lembitu, tänaseks kõige kauem järjest vees olnud allveelaev maailmas koguni 75 aastat. Uudistasime vesilennukeid, purjekaid ja palju muud. Emotsionaalne oli Titanicu näitus. Kuigi on arvamusi, kas peaks traagilist õnnetust eksponeerima. Meil sellist kahtlust ei tekkinud. Näitus koos väga põhjaliku giidipoolse ülevaatega viis meid ajalooliselt juhtunu juurde. selgus, kuidas Titanic ehitati, reis komplekteeriti, reis algas ning traagiliselt lõppes. Selgus, et tehti ka mõningaid vigu päästepaatide komplekteerimisel ja olid möödarääkimised radistide töös. Ekspositsioon oli informatiivne ja mitte ängistav. Oli sisukas ekskursioonipäev. Leida Lepland OMAVALITSUSKROONIKAT 1. avaldati umbusaldust revisjonikomisjoni esimehele ja revisjonikomisjoni liikmele Taevo Viitasele. 2. valiti uueks revisjonikomisjoni esimeheks Marju Mäger. Valla revisjonikomisjon on koosseisus esimees Marju Mäger, liikmed Jüri Patune, Guldar Järve. 3. kinnitati volikogu alatise haridus- ja kultuurikomisjoni põhimäärus 4. kinnitati volikogu alatise spordi- ja noorsootöökomisjoni põhimäärus. 5. vaadati üle valla üldplaneering. 6. anti seisukoht kinnisasja omandamiseks. Abja VallavALITSUS 18.03.2014 toimunud istungil: 1. kehtestati liikumispiirang Abja vallale kuuluvatel ning avalikus kasutuses olevatel teedel alates 19.03.2014 mootorsõidukitele, mille tegelik mass ületab 8 tonni v.a operatiiv- ja lepingulised veod, sõitmine kuni teede kandevõime taastumiseni. 2. vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele makstakse vajaduspõhist peretoetust märtsikuu eest 16 taotlejale kokku 268.52 eurot. 3. eraisikule väljastati raieluba. 4. kinnitati ametisse Abja Kultuurimaja juhataja. 5. arutati vallavalitsusele laekunud eraisikute avaldusi. 11.04.2014 toimunud istungil: 1) arutati Abja Gümnaasiumi arengukava aastateks 2014-2016; 2) võeti vastu korraldused maaüksustele nimede ja sihtotstarvete määramiseks kinnistu jagamisel; 3) kiideti heaks Abja Vallavalitsuse konsolideeritud 2013. a majandusaasta aruanne. 4) kinnitati SA Abja Haigla ja OÜ Abja Elamu 2013. aasta majandusaasta aruanded; 5) anti kasutusluba EKNK Abja-Paluoja kogudusele. 6) otsustati võõrandada otsustuskorras vallale kuuluv korter. Abja vallavolikogu ja -valitsuse protokollidega ja õigusaktidega on võimalik tutvuda www.abja.ee, määrused on avalikustatud ka Riigi Teatajas www.riigiteataja.ee Abja kultuurimaja tegemised veebruaris märtsis Näitused I korruse fuajees ja väikeses saalis: aprillis Looduse aasta foto 2013 mais Türi maaliringilt Looduse inspireeritud. 23.04 jüripäeva tegemised. kell 13.00 jüripäeva ringteatejooks võistkondadele 4N+4M Abja gümnaasiumi staadionil. kell 16.00 jüripäeva jooks eelkooliealistele lastele lasteaia taga platsil. kell 19.00 jüripäeva tervisekõnd Abja gümnaasiumi staadionilt terviserajale. 24.04 kell 9.00 11.00 doonoripäev. 24.04 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu koos läti sõpradega. 30.04 kell 19.00 Abja kultuurimaja näiteringi etendus Võõras mees majas Pääse 3.- 10.05 kell 11.00 13.00 Uute riiete müük. 11.05 kell 11.00 emadepäev. 16.05 kell 11.00 Viljandi laste- ja noorteteater Reky etendus Naksitrallid 2 Pääse 5.- 17.05 kell 9.00-15.00 kevadlaat turuplatsil. 17.05 kell 19.00 kevadkontsert Abja kultuurimaja isetegevuslastelt. Hooaja lõpupidu ansambliga Vint. Pääse eelmüügist 5.- /samal päeval 7.- 18.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 7.klassi lõpuaktus. 25.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 4. klassi lõpuaktus. Kevadkontsert. 30.05 kell 13.00 13.30 Altai Palsami, živitsa õli ja ortoflexi esitlus. MÄLESTAME ELFRIIDE REILSON 29.12.1918 29.03.2014

6 Abja lehekülg Talgud Kamara külas Kuigi Teeme ära! talgud on alles tulekul, sai Kamara küla rahvas kokku varem ja korrastas külamaja ümbrust. Talgukorraldaja Urmas Põllumäe pidi tõdema, et meie oma külarahvas ei kipu hoolima ja hindama oma küla ning külamaja. Õnneks on olemas head sõbrad, kes alati tulevad appi toimetama ja kes on selle väikese küla fännid. Oma abistava käe andis Kamara küla suur fänn Taavi, kes oli abiks liivakasti Pildile jäi Türgist pärit Tuncay koos Kunnariga, kes palliplatsile postid püsti ajasid. Foto: Urmas Põllumäe. Looduskaitse Seltsi ettevõtmised paigaldusel. Võrkpalliplatsile aitas poste püsti panna Tuncay, kes pärit kogunisti Türgist. Loomulikult oli ka kohalikke abikäsi tegutsemas, et külamaja ümbrus oleks jätkuvalt korras. Talgukorraldaja Urmas Põllumäe teeb suure kummarduse ja hästi suure tänu kõikidele osavõtjatele. Urmas Põllumäega rääkis Lauri Sepp Looduskaitse Seltsi A. Kitzbergi osakonna eestvedamisel otsime Mulgimaale tunnustaime. See võiks olla endistest aegadest tuntud ja kasutatud majapidamises. Tema levik peaks olema kogu Mulgimaal. Ootame ettepanekuid koolide bioloogia õpetajatelt, taimede tundjatelt ja loodushuvilistelt oma tähelepanekuid. Mulgi rahvustaime valimiseks palun tähelepanekud, arvamised teatada kas Tiiu Savile, Olav Rennole või Rein Mägile. Aasta jooksul püüame koguda andmeid ja järgmise aasta jaanuaris, seltsi osakonna 30. aastapäeval, teadustame valikust. Korraldame linnuhommikuid Olav Renno juhendamisel. Esimene toimub 20. aprillil. Koguneme kell 6 Abja gümnaasiumi õuele. 3. mail ootame loodussõpru Abja gümnaasiumi parki korrastama. Polli rahvas koristab samal ajal Kutsiku järve ümbrust. Korrastuspäeva peetakse ka Õisus. Selleaastane pikem looduse- ja kultuurireis toimub 11. 13. juulil Ida-Lätis ehk Latgales. Sõna Latgale seostub järvedega, kirikutega, keraamikaga, mägedega, oma keelemurdega, traditsioonidega, lahkusega, ka vaesusega. Ta sarnaneb meie Setumaaga. Külastame Kalguni mõisa kus A. Kitzberg oli 4 aastat raamatupidaja. Kevadist Kitzbergi päeva tähistame 1. juunil retkega Salaci loodusparki. Seal on kolme kilomeetrine jalutuskäik imelises looduses. Külastame Kuradimuuseumi. Teel Ruhja sõidame läbi Seji mõisa ja ammutame jõudu Pujieni energiakividelt. Ruhjas külastame kunsti muuseumi. Eestiga tutvumiseks valisime 23. 24. augustil marsruudiks Libatse-Valgu- Velise-Haimre, kus Kalev Tihkani juhendamisel tutvume loodus- ja kultuuriväärtustega. 23. õhtul jõuame Saueaugu teatritallu kus vaatame Gardner McKay etendust Mere märgid Ööbime Metsküla koolimajas. Seal on madratsid magamiseks. Teisel päeval Marje Loide tutvustab Matsalu rahvusparki. Hilissügisel teeme kokkuvõtte aasta tegemistest ja peame plaane järgnevaks aastaks. Jõulupeo korraldame koos Viljandi osakonnaga. Seltsi nimel Rein Mägi Kooli mälumängu 8. hooaeg lõppenud 14. märtsil lõppes Abja gümnaasiumis mälumängu kaheksas hooaeg. On tavaks saanud, et viimase vooru lõpetame ühise koogisöömisega ja parimate premeerimisega. Sellel õppeaastal korraldasime mälumängu voorud iga veerandi lõpus. Õpilased võistlesid kahes vanuserühmas. 5. 7. klass ja 8. 12. klass. Igast klassist oli välja pandud vähemalt üks viieliikmeline võistkond. Materjalid, mille põhjal küsimusi koostati, olid välja pandud raamatukogus. Enne mängu toimumist, oli raamatukogus päris palju huvilisi. Alati on küsimusi võetud ka koolis olevatelt stendidelt, mis kajastavad erinevaid tähtpäevi ja sündmusi. Pilk pidi aga peal olema viimastel uudistel. Sõelusime välja küll parimad, kuid kõik klassid olid tublid ja tulid ettevalmistatult kohale. Vanemas vanuserühmas saavutas esikoha 12. klass! Ilus punkt lõppevale koolielule. Võistkonda kuulusid Greete Jaksur, Andra Kabanenen, Janne Kalda, Gert Lees, Mari-Liis Rikkinen ja Rauno Alp. Tubli oli 8. klassi võistkond, kes saavutas 2. koha ning kolmas koht läks 11. klassile! Nooremate vanuserühmas võitis esikoha 6. klass, koosseisus Merilin Kalamis, Kätlin Keres, Helari Tehver, Joel Jänes, Saara Kiivit ja Patrick Purtsak Foto:Laine Lindvest võistkond ja kolmanda 7. klassi I võistkond. Heameelega jätkame ka järgmisel õppeaastal! Nooremate vanuserühmas võitis esikoha 6. klass, koosseisus Merilin Kalamis, Kätlin Keres, Helari Tehver, Joel Jänes, Saara Kiivit ja Patrick Purtsak. Tore, et selles klassis on palju teadmishimulisi õpilasi, kes mälumängu naudivad. Teise koha saavutas 7. klassi II Sirje Renter kooliuudised Abja muusikakooli noored muusikud olid edukad 17. märtsil Eesti Muusikakoolide Liidu korraldatud üleriigilises Noorte interpreetide konkursi 2014 lõppvoorus Tallinnas osalesid edukalt Abja muusikakooli õpilased. Regionaalsetest eelvoorudest võtsid osa meie kooli akordioniõpilane Helari Tehver ja löökpilliõpilased Liis Getliin Kala ja Kaspar Teorein, kellest edasi pääsesid Helari Tehver ja Kaspar Teorein. Lõppvooru tihedas konkurentsis olid meie noored muusikud vabariiklikus arvestuses väga tublid. Helari Tehver (õpetaja Valdo Värk) saavutas III koha ja Kaspar Teorein (õpetaja Endel Purju ja klaverisaatja Ruth Mõttus) saavutas II koha. Heiki Vungi Abja muusikakool Abja gümnaasiumi noored annetasid loomade varjupaigale Kõik sai alguse ühes tunnis. Ühiskonnaõpetuses rääkisime annetamisest. Töövihikus oli üks ülesanne: Mõtelge pinginaabriga vähemalt kaks võimalust teiste aitamiseks. Pakkusime pinginaabriga välja mõtte, et koolis võiks olla rahakassa ja taara kogumise kast. Vahetunnis rääkisime kooli raamatukogu töötajaga. Temale see mõtte meeldis. Varsti olime kooli huvijuhi Christi Lõhmuse juures ja rääkisime kogu loo otsast peale ära. Ka tema oli asjaga päri. Varsti tegime koos sõpradega taarakasti ja panime raamatukokku rahakassa. Kooli õpetajad ja õpilased panid rahakassasse münte ja taarakogumise kasti taarat. Iga päev tühjendasime seda kasti. Annetada sai veebruarist aprillini. Selleks ajaks oli juba päris palju taarat ja sente kogunenud. Kui olime taara ära viinud ja sendid kokku lugenud, tuli meil kokku täpselt 20 eurot. Kolmapäeval, 9. aprillil käisime siis koos huvijuhi Christiga Viljandis annetust ära viimas. Varjupaika jõudes läksime juhataja juurde. Andsime kogutud raha talle ja jäime natukeseks ajaks varjupaigas elavate loomadega mängima. Nii kasse kui ka koeri oli seal õnneks vähe. Paljud olid leidnud omale kodu. Osa kasse olid viidud Tallinnasse, kus neil on suurem võimalus endale uus kodu leida. Kui hakkasime ära minema, tulid sinna teised inimesed nendega mängima ja jalutama. I klassi luule Maarja Peterson Abja gümnaasiumi 4. klassi õpilane Eesti keele ja kirjanduse nädalal kirjutasid I klassi õpilased luuletusi kevadest. Lastele olid kirjutamisel abiks emad, isad, õed, vennad ja mõnedel vanaema või tädi. Avaldame siinkohal mõne luuletuse muutmata kujul. Kevad Õues vulisevad ojad, uksed avanud on kojad. Õitsele puhkeb sinilill, sest kätte jõuab varsti aprill. Kevad pugend mulle põue, lausa lust on minna õue. Õues soojem nüüd on olla, toas ma enam ringi ei kolla. Autorid Laura Adamson ja õde Ketly Kevad Väljas vulisevad veed sulavad viimsed suusateed kätte jõudnud kevad soe mina ruttu toast välja poen õitseb lill ja roheb rohi palju pahandust ma teha ei tohi Kaisa Varik ja isa Raul

,,Mulle meeldib, kui tulen kooli ja tean, et see nädal tuleb teistsugune. Mulle meeldib, kui kuulen asju, mida ma iga päev ei kuule. Mulle meeldib, kui rutiin muutub. Nii kirjutab kümnenda klassi neiu. Minule meeldib ka vaheldus. Täpselt seda pakkus 10. 13. märtsini toimunud emakeelenädal. See oli nädal, mis pühendati eesti keele ja eesti autorite loomingule luulele ja filmile. Esimesel päeval kontrolliti nooremate õpilaste funktsionaalset lugemisoskust. Tark on sellele juba varakult tähelepanu pöörata, sest iga noor peab kord sooritama põhikooli lõpueksamid ja ka seal oodatakse teksti mõistmist. Kirjandustundides kirjutasid kõik õpilased usinalt müüte ja regilaule. Kellele regilaulule omane stiil hästi ei istunud, võis kirjutada ka tavalisi luuletusi. Olen saanud paari lugeda ja tundub, et mõni inimene nautis südamest loovkirjutamist, sest tulemus on suurepärane! Loodan, et äkki saab õpilaste enda kirjutatud luulet kusagil kooliaktusel ka esitada. Samal päeval esitles üheksas klass kõikidele endast noorematele õpilastele raamatukogus uuemat noortekirjandust. Nimelt luges iga üheksanda klassi õpilane läbi raamatu, tegi sellest oma järeldused ja rääkis lühidalt ka teistele sisust ja probleemidest. Teine päev meie kirjandusnädalas oli pühendatud filmidele. 1. 6. klass vaatas filmi Nukitsamees, sest uskuge või mitte, iga tänapäeva noor ei ole seda näinud. Vanemad õpilased vaatasid filmi Kuhu põgenevad hinged. Järges arutlelu klassides. Ma ei oska öelda, kuidas suhtusid nooremad õpilased enda vaadatud filmi, aga meie, 7. 12. klassi õpilased, olime peale filmi veidi segaduses. Ma ei saa rääkida kõigi eest, aga õpilased, kellega hiljem filmist kõnelesin, ütlesid, et sisu oli arusaadav, aga tulemus ja just see emotsioon, mis peaks peale filmi vaatamist jääma, oli segane. Jah, ehk ei peagi kõik filmid igaüht millelegi mõtlema panema. Kolmandal kirjandusnädala päeval olin ise igal pool kohal ja ürituses sees. Peale teist tundi esitasime eesti luuletajate loomingut. Koridoris. Igaüks võis kuulata, aga me ei sundinud kedagi. Algselt oli plaanis vaid 11. klassi vabatahtlikud luulelugejad üritusse kaasata, aga viimasel hetkel palusime siiski ka endast nooremaid osavaid lugejaid esinema. Koridoriluulet esitasid Karolin Jürise, Jorma Kõpp, Rainer Nellis, Kevin Kallas, Elisabeth Siigur, Mare Maalmeister, Ly Metsaroos, Jüri Sepp, Gete Kaasike ja õpetaja Silvia Mälksoo. Kuulajaskond oli üpriski suur. Esinejatena kartsime küll veidike, et ehk loeme iseendale, aga ega seal ka miskit halba poleks olnud. Väga tore oli, et ka teised õpilased tulid ja kuulasid meie enda kokkupandud luulekava. Kohe pärast koridoriluulet pidime 11. klassi õpilastena jälle valmistuma esinemiseks. Kuna meie klass on juba paar aastat tihedalt luulega seotud, esitasime oma meelisluuletajaid ka teistele gümnaasiumi õpilastele. Klass oli väike ja õpilasi oli palju, kuid see tekitas vabama ja mõnusama tunde, esitlusi kuulasid kõik õpilased huviga. Esitlustejärje tegin lahti mina, Karolin. Rääkisin õpilastele Jürgen Roostest. Mul oli seda väga hea ja lihtne teha, kuna teen temast ka uurimistööd. Informatsiooni ja teadmisi olen tema kohta kogunud rohkem, kui terve koolitunni jooksul saaks rääkida. Teisena astus lavale Gete ja rääkis meile Henrik Visnapuust. Kolmandana tutvustas Jorma Kalju Lepikut, õpilased on öelnud, et olid meeldivalt üllatunud tema heast esinemisoskusest. Viimasena meie klassist esines Ly, kes võrdles Doris Kareva ja Marie Underi loomingut. Kõik esitlused olid väga põhjalikud. Kogunemise lõpetas abiturient Greete Jaksur, tutvustades meile Eesti juurtega soome kirjanikku Sofi Oksaneni ja tema loomingut. Tagasiside koridoriluulest ja luuletajate esitlustest oli väga hea! Mõned õpilased on öelnud, et tänu sellele päevale tekkis ka neil huvi luule ja kirjanduse vastu. See ongi ju tegelikult parim tulemus, mida antud ürituselt soovida. Abja lehekülg Eesti raamat. Eesti film. Eesti teater Foto: Keijo Koort Kolmandal kirjandusnädala päeval esitati eesti luuletajate loomingut. Koridoris. Igaüks võis kuulata. Väiksed näitlejad teatripäeval Selleaastane maakonna noorema astme teatripäev toimus 28. märtsil Paistus. Maakonnast oli laste teatritruppe kokku tulnud kümme. Oli, mida vaadata ja samas ka ennast näidata. Abja kultuurimaja lastenäitering oli sel korral väljas toreda etendusega Kardemoni linna rahvas ja röövlid, milles on nii laulu kui ka nalja. Kõigile truppidele jagas žürii õpetussõnu. Meile sai osaks palju kiidusõnu, mille kinnituseks anti Maarja Petersonile parima naispeaosatäitja tiitel ja Eerik Raagmetsale parima meespeaosatäitja tiitel. Õnne neile! Lastele oli mõeldud ka väike vahepala kloun Ummilt, mis tekitas pisut elevust ja naeru. Kõiki huvilisi ootame aga Abja suvepäevadele, kus mängime oma tükki. Kiidan kõiki oma väikesi näitlejaid ja suur tänu nende vanematele toredate kostüümide eest! Viive Niinemäe lastenäiteringi juhendaja Viimasel päeval viisime Abja noorte näiteringiga läbi erinevaid mänge 7. 9. klassi õpilastele. Aeg läks nii kiiresti, sest õpilased olid aktiivsed- rääkisid meile impro-jutte ja mängisid ringmänge. Kui kell helises ja andis märku vahetunnist, ei lahkunud õpilased aulast, vaid mängisid edasi ja ütlesid, et võiksime ühe koolitunni veel koos tegutseda. Meile, näiteringi liikmetele, oleks see meeldinud, sest oli veel nii palju, mida oleksime saanud õpilastele näidata ja rääkida, aga need viimased lõbusat 45 minutit andsid märku, et peab naasma tavalise õppepäeva juurde, meie vaheldust pakkuv emakeelenädal hakkas lõppema. Ametlikult pani kirjandusnädalale punkti raadiosaade, mille koostasid Jessica Volkova, Katriin Allik, Kreete Allik ja õpetaja Silvia. Nad kõnelesid ilusast eesti keelest ja lugesid luuletusi. Järgmisel päeval anti noorematele kätte autasud funktsionaalse lugemise eest. Välja toodi ka parimad luuletajad ja müüdikirjutajad. Karolin Jürise XI klass Abja gümnaasium Abja laste näitering. Kõige ees parima osatäitja tiitli saanud Maarja Peterson ja Eerik Raagmets. Foto: Viive Niinemäe Kultuur sünnib inimese kohtumises maailmaga Head Abja valla elanikud! Mina olen Kersti Sillaots ja asusin tööle Abja kultuurimajja. See on põnev väljakutse ning võimalus aastate jooksul ideesalve kogutud ideid teostada. Pikaaegse ja armastatud kultuuritöötaja jälgedes astuda on suur vastutus ning loodan, et paljude aastate jooksul väljakujunenud traditsioonid jätkuvad ning suudan omaltpoolt tuua valla kultuuriellu palju uudset ning põnevat. Maailm meie ümber on pidevas muutumises, kuid olen arvamusel, et ei tohi unustada olnut, mineviku väärtust ja traditsioonide kordumatust. Tsiteeriksin siinkohal kirjanik Tõnu Õnnepalu, kes on viidanud kultuuri saladusele: Vana on kõige alus, aga vanast võidakse aru saada ainult uue kaudu, ainult uut luues, seda vana pärandit mitte kõigest väest järele aimates ega ka mitte kõigest väest uutmoodi tehes, vaid seda ümber luues, uuesti luues. Läbi uue luues ja mineviku väärtuste säilitamise ongi võimalik luua kultuurikeskkond, mis kohandub muutustega, kannab oma eesmärki ja pakub rõõmu kõigile. Rõõmsate ja tegusate kohtumisteni Abja kultuurimajas! Meeldivat koostööd soovides Tragid ja hakkajad naised kutsuvad hoolima oma kodukohast Atika küla rahvast ehmatas ühel päeval metsaserva tekkinud purgihunnikud. Oleks tegu olnud ainult tühjade purkidega, aga ehmatus oli seda suurem, kui silma torkasid purgid, kus olid veel hoidised sees ja valamise käigus kildudeks purunenud purgid. Ju oli keegi koristanud keldrit ja kõik mis oli eelnevatest aastates üle ja vanaks läinud, arvati õigeks metsa alla sokutada. Ütlemata inetu ja ääretult mõtlematu tegu. Kas saab ühel inimesel või perel olla nii keeruline see kodus ära likvideerida, viies purgid kasvõi Abja-Paluojale vastavatesse kogumiskonteineritesse?! Tõsi, oma riknema läinud hoidistest vabaneti lihtsalt, kuid kes ütleb seda, palju metsloomi võis end purunenud purkide otsa vigastada? Ilmselgelt sellise teo tegija sellele ei mõelnud. Meie kurvastuseks leiab selliseid risustatud kohti ka Penuja poole sõites. Nimelt Nööri tee ääres on üks looduserisustaja omad purgid koos sisuga ladustanud lausa ühe majapidamise värava kõrvale. Penujas Raudsepal on olukord lausa katastroofiline, kuna taolise prügimäe kõrval voolab oja, mis kannab kõik loodusesse laiali. Igatahes tuleb olla uhke Atika küla tragidele ja hakkajatele naistele, kes hoolivad oma kodukandist ja hindavad sportides puhast ümbrust ja rõõmsaid metsloomi. Ja nii tuligi Lea Mikaadu mõttele korraldada väike talgu ja likvideerida loodusest julma inimese kätetöö. Talguga ühinesid Tuuli ja Teele Vaarak ja Sirje Pulk. Meid õnnistati ilusa ilmaga ja kõik sujus plaanipäraselt. Peale koristustööd tundsime kordaläinud üritusest rõõmu ja ühinesime kõik väiksele tee joomisele ja nautisime Lea meisterdatud talgukooki. Jääme lootma, et midagi sellist enam nägema ei peaks ja las olla see väikseks üleskutseks valla elanikele taoliste olukordade likvideerimiseks. Hooligem oma kodukohast, kallid mulgimaalased! Tuuli Vaarak 7 Kersti Sillaots Õnnitleme lapse sünni puhul! Kaie ja Marko Aavik 21.03.2014 sündis tütar MELISSA-MILANA Aneelia Kuusik ja Aimar Peterson 22.03.2014 sündis poeg REGOR SEBASTIAN Helen Roosmaa ja Jalvar Usin 24.03.2014 sündis tütar HELENORA