Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ati ams, ai-iis oomets TÜ HBRTTDNGT GRTOONVTD Hambaarstiteadus, kursus, rühm Projekt aines pidemioloogia ja biostatistika Juhendajad: atrin ang, PhD, PH Heti Pisarev, c nge Ringmets, c Tartu 009
ORD issejuhatus... 3. aterjal ja meetodid... 4 Valim... 4 uringu käik... 4 tatistiline analüüs... 4. Tulemused... 5.. Valimi kirjeldav ülevaade... 5.. Välismaale minna soovivate inimeste hulk üldvalimis ja fooniandmete lõikes... 7.3. igratsioonikavatsusi mõjutavad tegurid... 9.4. ihtriigid ja nende eelistuste põhjused... 0.5. Oletatav välismaale jäämise kestvus... 3. rutelu ja lõppjäreldused... isad... 3 isa. nkeet... 3 isa. ndmestik... 5 isa.. ärkmed... 8
issejuhatus Tervishoiutöötajate liikumist käsitletakse rahvusvaheliselt ühe tervishoiuteenuste liikumise vormina. Globaliseerumise tulemusena on see suurenud nagu ka üldine inimeste rahvusvaheline liikumine. una välismaa tööturul töötamine on väga lihtsaks tehtud (lihtsustatud piiriületus, automaatne kvalifikatsioonide tunnustamine), siis paljud tervishoiutöötajad, sealhulgas ka hambaarstid, on teistesse uroopa iidu () riikidesse migreerunud. eie uuringu eesmärgiks ning põhjuseks, miks me selle teema valisime, on välja selgitada, kui palju tänastest TÜ hambaarstitudengitest töötavad meeleldi mõnes teises liikmesriigis ning mis on peamised tegurid, mis mõjutavad estisse jäämist või lahkumist. amuti püüame välja selgitada potentsiaalsed sihtriigid ning oletatav välismaal töötamise kestvus. Võib arvata, et üle poole tänastest TÜ hambaarstitudengitest töötavad meeleldi pärast lõpetamist mõnes teises liikmesriigis. rvame, et peamine põhjus välismaale migreerumiseks on kõrgem palk ning kogemuste saamine. Oletatavalt on peamiseks estisse jäämise põhjuseks perekondlikud suhted, seega eeldame, et soov minna välismaale tööle kahaneb seoses ülikoolis õpitud aastate arvu kasvades, sest inimestel kujuneb aastatega üha tugevam sotsiaalne võrgustik. amuti usume, et muukeelsed tudengid lähevad meelsamini välismaale tööle. 3
. aterjal ja meetodid Valim Valimi leidsime V kursuse TÜ hambaarstitudengite seast. nkeedid jagasime e-posti teel tudengile (TÜ rstiteaduskonna koduleheküljel olevate kursuste nimekirjade alusel), kellest vastasid 49 (40%). uringu käik nonüümne küsitlusuuring viidi läbi oktoobris 009. nkeedi (isa ) vormistasime portaalis www.eformular.com. nkeet oli vastamiseks avatud 4 päeva. Fooniandmetena küsisime tudengitelt nende sugu, vanust, emakeelt ja kursust. amuti pärisime, kas tudeng soovib pärast lõpetamist töötada välismaal või mitte. itava vastuse korral palusime tudengil põhjendada oma soovi estisse jääda. Jaatava vastuse korral küsisime lisaks välismaale mineku põhjustele, eelistatavaid sihtriike ning oletavat välismaal töötamise kestvust. tatistiline analüüs aadud andmete statistilise analüüsi teostasime programmis tatcrunch (www.statcrunch.com), lisaks kasutasime Office xcelit. ndmete esitlemiseks kasutasime Office Wordi ning Office PowerPointi. üsitluse tulemustena esitasime erinevate graafikute ja statistiliste tabelite abil esmalt välismaale tööle minna soovivate inimeste hulga üldvalimis ja erinevate fooniandmete lõikes, seoste leidmiseks kasutasime χ -, Wilcoxoni (ann-whitney) ja Fisheri testi. eejärel esitasime välismaale mineku või estise jäämise soovi põhjused, ning tõime välja eelistatuimad sihtriigid ning nende riikide eelistuste põhjused, andmete esitamiseks kasutasime graafikuid ja statistilisi tabeleid. amuti uurisime kui palju vastanud tudengitest on nõus jääma alaliselt välismaale ning kui palju välismaale tööleminejatest soovib sinna jääda vaid ajutiselt. eejärel leidsime oletatava välismaal töötamise kestvuse üldiselt ja kursuste lõikes, seose leidmiseks kasutasime Fisheri testi. 4
. Tulemused.. Valimi kirjeldav ülevaade Valimi suurus oli 49 tudengit. Nendest 39 (79,6%) olid naistudengid ja 0 (0,4%) meestudengid. Vastajate keskmine vanus oli,0 aastat, mediaan oli samuti aastat. õige noorem vastaja oli 9aastane ja kõige vanem 30aastane (Joonis ). Joonis. Valimi jaotus vastajate vanuse järgi. ursuste lõikes oli kõige rohkem vastajaid kursuselt (8 inimest, 36,7%), teisel kohal oli V kursus 5 vastajaga (30,6%), V kursuselt vastas ainult 9 inimest (8,4%) ning kõige vähem vastajaid oli kursuselt (7 inimest, 4,3%) (Tabel ). Tabel. Valimi jaotus soo ja kursuse järgi ursus ehed Naised okku 3 5 8 (36,7%) 5 7 (4,3%) V 3 6 9 (8,4%) V 3 5 (30,6%) okku 0 (0,4%) 39 (79,6%) 49 (00%) urides vastanuid emakeele järgi, leidsime, et 9 (59,%) vastaja emakeeleks oli eesti keel, 6 (3,7%) vastaja emakeel oli vene keel. nimesi, kelle emakeel ei olnud eesti ega vene keel, oli kokku 4 (8,%), nendest pooled olid soome keelt kõnelevad tudengid (Tabel ). 5
Tabel. agedustabel emakeele alusel makeel nimeste arv uhteline sagedus esti 9 59,% Vene 6 3,7% oome 4,% uu 4,% 6
.. Välismaale minna soovivate inimeste hulk üldvalimis ja fooniandmete lõikes üsimusele as soovite pärast lõpetamist töötada välismaal? vastas jaatavalt 3 inimest (63,3%) valimist ning eitavalt 8 (36,7%). ugude lõikes oli välismaale valmis minema 64,% naistest ja 60% meestest. (Joonis ). Nagu jooniselt näha, ei ole erinevus selle osas meeste ja naiste vahel eriti suur (p = 0,803, χ -test). Naised ehed Joonis. igratsioonikavatsused soo järgi. Potentsiaalsete välismaale minejate ja estisse jääjate vanuselised näitajad on suures osas sarnased (statistiliselt mitteoluline erinevus, p = 0,9409, ann-whitney test). Jaatavalt vastanute keskmine vanus on aastat. itavalt vastastajate keskmine vanus on (Joonis 3). oov= Välismaale oov= estisse Joonis 3. igratsioonikavatsused vanuse järgi. 7
Välismaale soovis minna 6, % eestlastest, 56,3% venelastest ning kõik vastanud soome- ja muukeelsed tudengid (Tabel 3). eost emakeele ja välismaale mineku vahel ei ole (p = 0,563, Fisheri test). Tabel 3. igratsioonikavatsused emakeele järgi makeel Välismaale estisse okku esti 8 (6.07%) (37.93%) 9 (00.00%) Vene 9 (56.5%) 7 (43.75%) 6 (00.00%) oome (00%) 0 (0%) (00.00%) uu (00%) 0 (0%) (00.00%) okku 3 (63.7%) 8 (36.73%) 49 (00.00%) 8
.3. igratsioonikavatsusi mõjutavad tegurid Peamiste migratsiooni takistavate põhjustena toodi välja soovi esialgu töötada estis, patriotismi, perekondlikke põhjusi, ebapiisavat võõrkeelte oskust või seda, et estis on töökoht juba olemas. õige rohkem tõid vastajad takistava tegurina välja perekondlikud suhted (55,6%). Teisel kohal oli soov jääda estisse patriotismi tõttu. Vastuste jaotus joonisel 4. agedus Joonis 4. Peamiste välismaale minekut takistavate põhjuste sagedus. Peamiste välismaale mineku põhjustena valiti valikvastustest kogemuste saamine (48,4%). Teisel kohal oli soov saada kõrgemat palka (5,8%). eejärel tulid perekondlikud põhjused (9,6%) ja paremad töötingimused (9,6%). Viimasel kohal oli soov laiendada silmaringi (6,5%) (Joonis 5). agedus Joonis 5. Peamised välismaale mineku põhjused. 9
.4. ihtriigid ja nende eelistuste põhjused Peamised sihtriigid olid: oome, Rootsi, uurbritannia, aksamaa, Hispaania, taalia, ustria (Joonis 6). õige populaarsem oli oome, mille valis inimest (38,7%). eejärel tuli Rootsi, mille valis 7 inimest (,6%), kolmandal kohal oli uurbritannia, mille valis 6 inimest (9,4%). olm inimest valisid aksamaa (9,7%) ning korra valiti ka taalia, Hispaania ja ustria (3,%). agedus Joonis 6. elistatuimad sihtriigid. oome valikut põhjendati kõige rohkem geograafilise lähedusega (kuuel korral), võrdselt toodi välja, et sinna on lihtne tööle saada ja et elukaaslane elab antud sihtriigis (mõlemat kahel korral) (Tabel 4). Rootsit eelistati hea stomatoloogia taseme, heade praktiseerimise võimaluse tõttu (kolmel korral). uurbritanniat eelistati neljal korral inglise keele oskuse pärast ja samuti neljal korral riigi enda meeldivuse pärast. aksamaad eelistati kõige rohkem hea stomatoloogia taseme, heade praktiseerimise võimaluse tõttu (kolmel korral). Tabel 4. Nelja eelistatuima sihtriigi eelistuse põhjused oome Rootsi uurbritannia aksamaa Geograafiline lähedus 6 eel 4 ultuur Hea riik praktiseerimiseks 3 3 ihtne tööle saada Riik ise meeldib 4 lukaaslane elab seal ee on kodumaa Pole erilist põhjust 3 % 0
.5. Oletatav välismaale jäämise kestvus igi 7% tudengitest ( vastanut), kes lähevad peale õpinguid välismaale tööle, soovivad tulla estisse tagasi, 9% (9 vastanut) vastanutest on nõus jääma välismaale alaliselt töötama ja elama. õige rohkem (54,5%) tudengitest, kes soovivad välismaal töötada vaid ajutiselt, arvavad, et jäävad keskmiselt välismaale üheks kuni kolmeks aastaks ( tudengit ajutiseks välismaale jääda soovinutest) (Joonis 7). uni üheks aastaks jääda soovinuid on vastanute seas sama palju kui neid, kes on nõus jääma välismaale ka rohkem kui kolmeks aastaks (,7%). -3 aastat 54,5 % kuni aasta,7 % üle 3 aasta,7% Joonis 7. Välismaale jäämise oletatav kestvus. õige rohkem soovivad tudengid üldiselt jääda välismaale -3 aastaks, kuid kursuste lõikes on olukord natukene erinev (Tabel 5). tatistiliselt kursuste lõikes ei ole välismaale jäämise soovi aeg erinev (p = 0,0, Fisheri test). Tabel 5. Oletatav välismaale jäämine kursuste lõikes ursus uni aasta -3 aastat üle 3 aasta 6 0 0 V 0 V 4 okku 5 5
3. rutelu ja lõppjäreldused eie uuringu eesmärgiks oli kirjeldada Tartu Ülikooli hambaarstitudengite migratsioonikavatsusi. rvamusküsitlustest tuletatud näitab, et peale lõpetamist soovib välismaale tööle minna 63,3% vastanud tudengitest. Peamised põhjused, miks tahetakse välismaale minna on saada uusi kogemusi või kõrgemat palka. Peamisteks takistavateks teguriteks on perekondlikud põhjused ja patriotism. uring andis samuti hea ülevaate eelistatuimatest sihtriikidest, milleks olid oome, Rootsi ja uurbritannia. oomet valiti peamiselt geograafilise läheduse, Rootsit heade praktiseerimise võimaluste ja uurbritanniat inglise keele oskuse ja riigi meeldivuse tõttu. Otsisime seost välismaale mineku soovi ja vanuse või emakeele vahel, antud uuringus selline seos jäi tõestamata. lmselt oli valim liiga väike. uigi välismaale minejate osakaal on küllaltki suur, on sellel siiski tulevikus ka häid külgi. Väljarände mõju estile võib olla positiivne, juhul kui väljaränne on ajutine ja sellest ei tulene olulisi probleeme tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kvantiteediga estis. ellisel juhul saavad esti hambaarstid välismaal täiendavaid kogemusi, mis on kasulikud ka estis, kui neid on võimalik siin efektiivselt rakendada. eie arvamusküsiltus näitab, et üle 70% välismaale minna plaanivatest tudengitest soovivad tagasi tulla. laline väljaränne toob kaasa esti jaoks tudengite õppele kulutatud riikliku ressursi raiskamise. rstide koolitus on üks kallimaid õppevaldkondi. Juhul, kui riik maksab õpingute eest ja inimene otsustab välismaale tööle minna, siis on riik jäänud ilma planeeritud kallist ressursist. Paremate tulemuste saamiseks oleksime pidanud ankeeti täpsemini koostama, jättes välja vabatekstiküsimused ja nende asemel kasutama valikvastuseid. Väiksemate uuringute puhul, nagu antud uuring, on vabatekstiküsimuste vastuste analüüsimine veel teostatav, aga sellegi poolest väga aeganõudev ja keeruline. eiame, et valikvastustega küsimustel oleks võinud olla rohkem (täpsemaid) vastusevariante. Valimi suurendamiseks oleksime võinud kaasata uuringusse kursuse tudengid või motiveerida kuni V kursuse tudengeid rohkem vastama. ntud uuringu võib siiski õnnestunuks lugeda, kuna meie püstitatud eesmärgid said suures osas täidetud.
isad isa. nkeet TÜ hambaarstitudengite migratsioonikavatsused ntud uuringu eesmärk on välja selgitada kui palju tänastest TÜ hambaarstitudengitest töötaksid meeleldi mõnes teises liikmesriigis ning mis on peamised tegurid, mis mõjutavad estisse jäämist või lahkumist. uring on anonüümne. *ugu ees Naine *Vanus *ursus V V *makeel esti Vene oome uu *as soovite pärast lõpetamist töötada välismaal? Jah i Juhul kui vastasite i, siis millistel põhjustel jääte estisse? Tooge vähemalt põhjus. Juhul, kui vastasid "Jah": ee oli i vastajatele viimane küsimus. 3
illine on teie peamine põhjus välismaale minemiseks? Perekondlikud põhjused ogemuste saamine Paremad töötingimused ilmaringi laiendamine õrgem palk illist uroopa iidu riiki eelistate? uu ustria Belgia Bulgaaria Hispaania Holland irimaa taalia reeka üpros eedu iks eelistate just seda riiki? Tooge vähemalt põhjus. as oleksite nõus jääma välismaale alaliselt elama ja töötama? Jah,olen nõus. i,soovin töötada välismaal ainult ajutiselt. Juhul kui vastasite i, siis kui kauaks soovite välismaale jääda? kuni aasta -3 aastat üle 3 aasta aadan Hakka otsast peale 4
5 isa. ndmestik G V N R O O V 3 4 5 J H R Ä H D T R 3 H T Ö Ö 4 H T N 5 D B 6 7 O D 8 9 P O 0 N Õ J Ä Ä 3 0 3 0 0 3 3 0 0 0 3 9 3 5 3 4 0 3 3 4 4 0 3
0 4 5 3 4 3 4 3 5 3 4 3 3 5 4 5 3 5 5 3 0 3 5 3 4 6 0 3 4 4 5 3 3 3 5 5 4 5 3 3 4 3 3 4 3 4 4 7 6 5 3 5 4 5 4 3 5 5 5 6
3 3 5 5 3 5 3 5 3 5 3 5 4 3 4 7
isa.. ärkmed. G: - naine - mees. VN: aastates 3. R: numbriga 4. : - eesti keel - vene keel 3- soome keel 4- muu 5. OOV: - Jah, soovin minna välismaale - i, soovin jääda estisse 6. - Põhjused, miks vastaja soovib jääda estisse. : oovin töötada esialgu estis : rmastus kodumaa vastu on liiga suur 3: Perekond ja sõbrad on estis 4: i oska võõrkeeli 5: Töökoht on estis juba olemas 7. JH: Vastaja peamine põhjus, miks minnakse välismaale. - Perekondlikud põhjused - ogemuste saamine 3- Paremad töötingimused 4- ilmaringi laiendamine 5- õrgem palk 6- uu 8. R: Vastaja eelistatuim sihtriik uroopa iidus. - oome - uurbritannia 3- Rootsi 4- aksamaa 5- Hispaania 6- taalia 7- ustria 9. Vastaja põhjused, miks eelistakse valitud riiki. ÄHD : Riik on kodumaale lähedal : Oskan hästi selle riigi keelt TR 3: ulle meeldib selle riigi kultuur H TÖÖ 4: eal on hea stomatoloogia tase ja hea praktiseerimiseks HTN 5: inna on lihtne pääseda ja kerge tööd leida DB 6: ihtsalt meeldib see riik 7: lukaaslane ja sõbrad elavad seal 8
OD 8: ee on minu kodumaa 9: ulle meeldib selle riigi kliima PO 0: ul ei ole kindlat põhjust 0. NÕ JÄÄ: as vastaja on nõus jääma välismaale töötama ja elama alaliselt. - Jah, olen nõus - i, soovin töötada välismaal ainult ajutiselt. : ui kauaks ollakse nõus ajutiselt välismaal töötama ja elama - uni aasta - -3 aastat 3- üle 3 aasta 9