Kojamees värvis Kärdla lavalaudu

Transcript

1 * Vabrikuväljak 1, hiiuleht@hiiuleht.ee ( lühidalt Nr 36 (1491) Hind 0,60 eurot Teisipäev, 8. mai Kojamees värvis Kärdla lavalaudu Vilma Tikerpuu: Enamus sai meelerahu tagasi Laupäevasel melanoomipäeval käis Hiiumaa haiglas 218 inimest, neist naisi 158 ja mehi 60. Vanim külastaja oli 88-, noorim neljaaastane, keskmine vanus 46 aastat. 93 protsenti arste külastanutest said tagasi oma meelerahu, nahavähi kahtlus avastati 15 inimesel ütles, Hiiu maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Vilma Tikerpuu. 51 protsendil melanoomipäeval osalenutest oli pöördumise põhjuseks lihtsalt soov end kontrollida, 34 protsendil muutunud sünnimärk, kuus protsenti kahtlustas endal nahavähki, viiel protsendil oli varem esinenud nahavähk ja neli protsendil oli sõbral või perekonnaliikmel olnud nahavähk. Hiiumaa haigla kirurg Inge Talts ütles, et melanoomikahtlusi tuleks kontrollida professionaalse nahaarsti juures: Üht-teist võin ka mina vaadata, aga kellel on palju sünnimärke, see peaks ikkagi perearstilt võtma saatekirja nahaarsti juurde, kinnitas Talts. Ta ütles, et melanoomipäev oli väga kasulik ja avaldas lootust, et ehk on seda paari aasta pärast võimalik korrata. Melanoomipäeval konsulteerisid dr Elena Dejeva, dr Ave Vahlberg, dr Maigi Eisen ja dr Pille Konno Tallinnast, Viljandist dr Marge Tampere ja Võrust dr Annika Volke. Küsimustikke aitasid kohaletulnutel täita Pirje Lehtmaa, Kristiina Konno ja Vilma Tikerpuu. Melanoomipäeva korraldasid Eesti naha- ja suguhaiguste arstide selts, AS Bioderma, AS Ida-Tallinna keskhaigla, SA Hiiumaa haigla ja Hiiu maavalitsus. HR Teiste seas pintseldas Teeme Ära talgupäeval laulupealinna lavalaudu kunagine tuntud punkar, nüüd Eesti noorsootöökeskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kojamees Kruusimäe. HARDA ROOSNA Jalgpallifanaatikuna tuntud Kruusimäe oli mullusel Teeme Ära talgupäeval ametis A le Coq Arenal, seekord mõneti juhuse tahtel Kärdlas. Laulupealinna tiitlist ja auhinnarahast kuulis Kruusimäe esmakordselt alles kohapeal. Talle meeldis, et töö oli korraldatud nii, et auhinnaraha jäi saarele ja lava taastamistöödesse kaasati Kaisa Orunuk harda.roosna@hiiuleht.ee Eesti noorsootöö keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe ja programmijuht Pille Soome töötasid talgutel Kärdlas. saan uhkusega mõelda, et tud, ütles Kruusimäe. talgulised. Mul on hea meel, et ma nii mõnedki Laulupealinna Eesti noorsootöö keskuse talgutele sattusin nüüd lavaplangud on minu värvi- töötajad Tarmo Kruusimäe, Pille Soome ja Kaisa Orunuk tulid Kärdla noorsootööd hindama. Orunuk rääkis, et kuna nad jõudsid Hiiumaale veidi varem, otsustasid nad laulupealinna värvimistöö talgutel kaasa lüüa. Anu Pielberg MTÜst Tantsu m ajakas rääkis, et värvimistalgutel osales kokku 20 inimest. Talgulised olid ääretult tublid, töötempo oli tõeliselt kiire, kellelgi polnud mahti puhkepausigi teha ja töödega jõudsime valmis juba kella 14ks, selgitas Pielberg. Valgeks värviti 180 saelauda, 144 siniseks ja 100 helesiniseks. Kokku kulus poole päevaga 10 liitrit valget, 10 helesinist ja 10 liitrit sinist värvi. 30 liitrit kruntvärvi kulus juba varem lauad kruntisid OÜ Riburada töömehed. Talguliste abiga kerkis külaplatsile kemmerg helja.kaptein@hiiuleht.ee Laupäeval koristasid 15 Tubala küla talgulist kiige- ja lõkkeplatsi, maanteeääri ning ehitasid peoliste tarbeks kemmergu. 77 elanikuga Tubala küla talgujuht Hergo Kemmergu alustalad tehti vanadest teeäärsetest betoonpostidest. Mullustel Teeme Ära koristustalgutel tuli Tubala tegusatel külainimestel mõte püstitada lõkkeplatsile kiik, tänavu varustati peoplats kemmerguga. Tasuja ütles, et neil külas on üldiselt aktiivne seltskond. Ka kõik talgulised olid väge ja vaimu täis: mäe all oli koht kemmergu tarbeks juba vara- kult valmis vaadatud, traktor kaevas augu ja lohistas kohale betoonist alustalad. Hädavajalik ehitis valmis Rein Ilissoni koduõues ja toodi pä- rast traktoriga kiigeplatsile. Puidu materjali annetas OÜ Belaisa, paarikümne euro eest osteti juurde metallvidinaid. Kulude hulka kuulub loomulikult külaelanike vabatahtlik töö, märkis Tasuja. Tubala külaseltsi juhatuse liige ja külavanem Viktor Rõbtsenko rääkis, et mullu kogunesid talgulised pärast tööd ühiselt suppi sööma, siis tekkiski mõte, et küla juures mäe otsas võiks olla kiik. Mehed langetasid oma metsast palgid, saagisid parajaks ja tõid küla lõkkeplatsile. Vald andis 700 eurot kiige jaoks naelte jm metallosade ostmiseks. 21 küla noort ja vanemat ehitusmeest tegid ise pooleteist kuuga valmis kiige, mis tellides maksaks 6000 eurot. Täpsustus Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi avamisele 25. mail järgneval kontserdil Kärdla kirikus esineb Tartu akadeemiline meeskoor. Vabandame eelneva ebatäpse info pärast. HL Raino Orav Kärdla linnavalitsus tegi 2. mai istungil linnapea Georg Linkovile, kui AS Kärdla Veevärk aktsionäri õigusi teostavale isikule, ülesandeks kutsuda AS Kärdla Veevärk üldkoosolekul nõukogust tagasi Arno Kuusk. Linnavalitsuse uueks esindajaks nõukogus saab linnamajanduse peaspetsialist Kristjan Ojasoo. HL harda roosna Kristjan Ojasoo Kärdla Veevärgi nõukogusse Osa Kuulikodu kasse sai koduks triiphoone Talguauhinna võitsid suurerannakad Teeme Ära tänavusel talgupäeval istutati Hiiumaa ainsas loomade varjupaigas, Kuulikodus marjapõõsaid, sorteeriti lammutatud talli materjali küttepuudeks ja ehitusmaterjaliks, lõhuti ja laoti puid, koristati ruume ja õuet, täideti prahiga pinnast. Vana saun puhastati, selle katus parandati ja hoone värvimist triibuliseks alustati kaasatoodud värvijääkidega. Meil on nüüd triiphoone, mis jääb peamiselt kasside kasutusse, naeris Kuulikodu perenaine Kadri Taperson. Kuulikodu talgutel osales 24 inimest, kellest ainult üksikud olid varjupaiga vabatahtlikud ja püsitoetajad. Tapersoni sõnul tegi see talgud eriti huvitavaks. Väga hästi toimis süsteem, kus ukse peale riputatud tööde nimekirjast valis igaüks sobiva. Uskumatult tõhus ja lõbus päev ja väga tore seltskond mul on nii hea meel, et Kuulikodul on nii palju toetajaid, lisas ta. Kõik jäid talgupäevaga väga rahule, äpardus juhtus vaid Kadri endaga, kes talgupäeval roostes naela jalga astus ja pidi haiglasse sõitma teetanuse vastast süsti saama. HARDA ROOSNA Kõpu külade talgud olid seekord kirjas ühe talguna, kuid erinevalt varasematest, ühte paika kokku see talgulisi ei toonud. Suvel külaväravad avavate Kõpu külade inimesed koristasid oma küla õuesid- ja aiataguseid. Külaselts Valguskiir pani auhinnaks välja kartulikastitäie suvelilli külale, kus kõige rohkem talgulisi. Auhinna, mille kiri Suurerannakad Kõpu otsa tublimad võttis külaseltsi liikmelt Indrek Roosnalt vastu Suureranna külavanem Ilme Treisalt (pildil). Suurerannas, kus külarahvas juba valmistub suviseks Kõpu poolsaare külade päevaks, oli tulevast peoplatsi puhastamas 21 talgulist. Vaid veidi vähem 19, oli talgulisi Kalanas. Talgukohti oli poolsaarel üheksa ja talgutööd tegi 89 inimest. HARDA ROOSNA

2 2 arvamus Arvamused tel , e post: hiiuleht@hiiuleht.ee Hiiu Leht Teisipäev, 8. mai 2012 Asutatud 1997 Talguliste arv kasvab Üle-eestilise talgupäeva korraldajate esialgsetel andmetel võttis laupäeval toimunud üle-eestilisest talgupäevast osa inimest, kes osalesid 1220 talgul. Hiiumaal toimus 24 talgut, tööd tegi 464 inimest. Talguliste ja talgute arv Hiiu saarel on tasapisi kasvanud: mullu osales 18 talgul 388 talgulist ja aastal 22 talgul 357 talgulist. Eriti toredad numbrid, kui arvestada seda, et Teeme Ära talgute esimesel aastal teatasid Hiiumaa omavalitsusjuhid, et Hiiumaal talguid vaja ei olegi. Kassid koju! Väike küla, kümme kassi, ühelgi neist pole passi. Õues neid on mitu masti Valgeid, punaseid ja musti. Omanikud neist ei hooli, miks nad muidu meie hoovis. Neid on näha siin ja seal, nii katusel kui auto peal. Tundub nagu oleks masu peenraid teha pole kasu. Kas sealt üldse saaki saab, seda ainult Jumal teab. Ööselgi ei ole rahu, kuulda kõikjal nende laulu. Vaja oleks dirigenti, kes neil juhataks kontserti. Vist me õuel aura hea, küllap kasski seda teab. Mürki panna ka ei tahaks, Naabrid paneks seda pahaks. Seadus ütleb meile, tead, et kassid kinni hoidma peab. Ega s vurrulised tea, mis on inimesel hea. TÕDEMUS 8. mai 2012 MAIVE JÕELEHT See mees mäletab homme ka, mida täna lubas. Kärdla linnapea GEORG LINKOV linna sünnipäeval volikogu liikmele Aivar Kogermannile tänukirja üle andes. 1. mai HIIU MAAKONNA SÕLTUMATU maakonnaleht Ilmub teisipäeval ja reedel Toimetus: Avatud E-R kl 9-17, Vabrikuväljak 1, Kärdla; tel/faks , e-post hiiuleht@hiiuleht.ee Peatoimetaja: Harda Roosna Reporterid: Jaanus Kõrv , Tapio Vares Reporter: Helja Kaptein Küljendaja: Andres Pajo Korrektor: Janika Orav Sekretär: Annika Kibuspuu Klienditeenindaja: Irina Sarapuu Kuulutused: , hiiuleht@hiiuleht.ee Reklaam: , irina.sarapuu@hiiuleht.ee Reklaamikujundus: kyljendus@hiiuleht.ee Tellimine: HL toimetuses ja postkontorites. Kuulutused, tellimused välismaale ja otsekorralduslepingud: HL toimetuses. Väljaanne ei vastuta kuulutuste/reklaamide sisu eest. Väljaandja: OÜ Saaremaa Raadio, Komandandi 1, Kuressaare Trükkija: Saarte Trükikoda. Trükiarv 2800 Hiiu Leht on Ajalehtede Liidu liige. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel Kõik ajalehes Hiiu Leht ja selle lisades avaldatud artiklid on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma OÜ Saaremaa Raadio kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kojukanne: AS Eesti Post, , Kärdla postkontor. Tulumaksust ilma valedel komistamata Sotsiaaldemokraatide tõus erakondade võimaldab kasvatada endaga toime tulevate inimeste hulka. Nii nagu perekonnas võtab rohkem arvamus populaarsus tabeli tippu on ajanud hirmu nahka Reformi erakonnale, kes on rakendanud oma teeniv pool enda kanda suuremad kulutused, on ka propagandavankri ette maksuteema, kus küll paremal järjel inimestel täita ühiskonnas teatud domineerivad valed ja poolvaled. veduri roll. Võiks isegi öelda, et seisus kohustab, Sotsiaaldemokraate rünnates unustatakse kuigi seisusi meil pole. tõsiasi, et alati enne valimisi on Reformierakond Praegune ühetaoline tulumaksusüsteem võtab lubanud maksukoormust langetada, kuid võimul aga igalt tulusaajalt täpselt ühe ja sama mõõdu olles on kergitanud nii käibemaksu, riigilõive, järgi, tegemata vahet, kas tegu on miljonäri või töötuskindlustusmakseid kui ka aktsiise. miinimumpalka saava müüjaga, Tallinna kröösuse Sotsiaaldemokraadid on sisuliseks ja argumenteerituks maksudebatiks valmis. Meie lähteko- Kalvi Kõva või Võrumaa FIEga. Riigikogu Levinud sõnakasutuse kohaselt nimetatakse maaelukomisjoni haks on, et maksud on kõigest vahend eesmärgi madalama maksukoormusega riiki kõhnaks esimees, SDE saavutamiseks. Samuti leiame, et maksud peavad või õhukeseks ja kõrge maksukoormusega riiki olema nii madalad kui võimalik ning maksukoormus paksuks. Ka Eurostat reastab Euroopa Liidu peab jaotuma tulu teenijate vahel senisest riike maksukoormuse järgi ja nõnda on lihtne õiglasemalt. must-valgeid hinnanguid anda. Tegelikkuses ei Eesti on praegu silmitsi rea väga valusate anna need riikide olukorrast adekvaatset pilti. sotsiaal-, haridus- ja regionaalprobleemidega. Kellelegi pole saladus, et kõrge maksukoormusega Sotsiaaldemokraadid ei kavatse leppida tuhandete Soome on eestlaste jaoks esimene väljaränderiik. vaesuses elavate laste, üha süveneva haridusliku Soome minnakse massiliselt tööle vaatamata seal kihistumisega, päästekomandode sulgemise ja kehtivale astmelisele tulumaksule, millega Reformierakond inimesi hirmutab. regionaalse tasakaalustamatusega. Seepärast oleme me ka ausalt välja öelnud, et Riikide võrdlemisel on targem keskenduda mitte ilma maksupoliitikat muutmata pole võimalik ühiskonda Mäletatavasti maksuprotsentidele, vaid kogutava maksuraha positiivset murrangut tuua. Seda enam, et kehtis seesama eest pakutava avalikele teenustele ja nende kva- juba mõne aasta pärast, kui eurotoetuste ja muu 26 protsenti kõigile kuni liteedile. Maksuraha ei koguta ju raha enda, vaid välisraha osakaal eelarves kokku kuivab, kujuneb avalike hüvede ja teenuste pakkumise eesmärgil. senise maksukoormuse juures Eesti riigi ülevalpidamisest tõeline mustkunst. aastani ja midarus või väiksus ei määra riigi edukust. Eestisse On vaieldamatu tõsiasi, et maksuprotsentide suu- Me oleme teinud ettepaneku seada paremat gi hullu polnud ülekantult tähendab see, et madal maksukoormus palka saavatele inimeste 1000 eurot kuus ületavale siis lahti. ei saa olla meie püsiv konkurentsieelis, nii nagu ei tuluosale 26protsendiline tulumaksumäär. Mäletatavasti saa ka madal palk olla toimiv äriidee. kehtis seesama 26 protsenti kõigile kuni Üheülbaline maksusüsteem võib ju olla lihtsalt aastani ja midagi hullu polnud siis lahti. administreeritav, kuid see ei vasta enam Eesti Meie poolt väljapakutud maksumuudatuste vajadustele. Keerukamaid lahendusi ei maksa kritiseerimisel on paremerakonnad keskendunud pidada halvaks ainult sel põhjusel, et need on inimeste kõige madalamate instinktide väljatoomisele, keerukamad. Kui me saame selle tulemusel õig- käsitledes astmelist tulumaksu a priori kui lasema maksusüsteemi ja kõikjal Eestis kasvava edukatele inimestele suunatud riiklikku karistust, majanduse, tasub see samm end kindlasti ära. mis pärsib edasipüüdlikkust. Inimeste heaolu ei sõltu sellest, milline on Sotsiaaldemokraatide hinnangul on teatud maksunumber või eelarve tasakaal. Inimeste palgaosale kehtiv kõrgem maksumäär ennekõike heaolu sõltub riigi majandusarengust ja elukeskkonnast. vahend üldiste hüvede ja ühiskonna sidususe suurendamiseks. Jõukamate panuse suurenemine Kas osta kindlustus kindlustusseltsist või kindlustusmaakleri kaudu? Kindlustusselts müüb ainult enda seltsi pakutavaid kindlustusteenuseid, näiteks reisikindlustust, kodukindlustust, kaskokindlustust jne. Kindlustusmaakler on aga kindlustusvahendaja, kes otsib sulle kui kliendile erinevate kindlustusseltside pakkumisi. Erinevate seltside võrdlemine on oluline, sest kõikide kindlustusseltside teenuste tingimused on erinevad. Seega on üks variant võrdlemistöö ise ära teha, võttes pakkumised vähemalt kolmest kindlustusseltsist. Teine võimalus on kasutada kindlustusmaakleri abi. Kindlustusmaakler on kindlustusvahendaja ja tema töö on valida pärast sinu kui kliendi kindlustushuvi väljaselgitamist erinevate kindlustusseltside pakkumiste seast välja sulle kõige sobivam. Maleva ummistumine kümne minutiga on signaal valitsusele Õpilasmaleva täitumine kümne minutiga on selge märk, et malevakohtade loomiseks tuleb suurendada tööandjate huvi, vabastades noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eile algas registreerimine suvisesse õpilasmalevasse ja huvilisi oli nii palju, et kohad täitusid vähem kui kümne minutiga. Demokraatide ühendus näeb lahendust jätkuvalt eelnõus, mis vabastaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eelnõu eesmärk on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu. Malevakohti on käesoleval aastal 720, kuid soovijad esitasid eile umbes poole tunni jooksul 1200 ankeeti. Kohad said seejuures täis veel enne, kui täitus kümme minutit. Tuleb võtta arvesse, et ravikindlustuse seaduse arvamus Heli Lehtsaar tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja arvamus Rainer Vakra Demokraatide ühenduse esimees, SA Tallinna Õpilasmalev nõukogu liige Kindlustusmaakler peab sulle esitama piisava hulga, soovitavalt vähemalt kolme erineva seltsi pakkumised. Samuti pakub kindlustusmaakler välja enda meelest sinu huvidele kõige paremini vastava kindlustuspakkumuse variandi, kuid sul ei ole kohustust sellega nõustuda. Lõpliku valiku tegemise õigus jääb sulle. Kindlustusmaaklerile maksavad vahendustasu kindlustusseltsid ning kliendil on õigus teada, kui suur on ühe või teise kindlustusseltsi poolt vahendatava kindlustuslepingu eest võetav vahendustasu. Kindlustusseltside, kindlustusseltside filiaalide ning kindlustusmaaklerite nimekirjaga saab tutvuda finantsinspektsiooni lehel alajaotuses Turuosaliste nimekirjad. alusel on Eesti noor ravikindlustusega kaetud kuni 19aastaseks saamiseni, siis puudub vajadus maksta tööandjal õpilasmalevas töötava noore eest sotsiaalmaksu. Aasta-aastalt on malevakohtade pakkujateks samad ettevõtted ning uusi pakkumisi on keeruline leida, just seepärast on vaja luua täiendavaid motivaatoreid. Antud eelnõu toetas eelmisel aastal Riigikogu kultuurikomisjon ja riigikogu lõpetas esimese lugemise, kuid kahjuks on see kinni jäänud ministeeriumite lõpututesse koridoridesse. Malev võimaldab leida noortel suveks otstarbeka tegevuse, mis aitab kujundada väärtushinnanguid ning omandada tulevikuks töö kogemusi seega oleks noorte huvides igati mõistlik seda kõigil erakondadel kiirkorras toetada.

3 Hiiu Leht Teisipäev, 8. mai 2012 Uudiste-telefon: ; e-post: uudised 3 Metsa istutama tulnud Leluselja jahiseltsi liikmetel oli kaasas ka peresid, sõpru ja tuttavaid. Jahimehed istutasid metsa Leluselja jahiseltsi liikmed istutasid aprilli lõpus oma jahipiirkonna raiesmikele uusi puutaimi, et korvata põtrade ja hirvede kahjustusi riigi metsamaadel. helja.kaptein@hiiuleht.ee Leluselja jahiseltsi esimees Urmas Alev rääkis, et talvel on puuhakatiste ladvad ja oksad, mis lume alt välja paistavad, metsloomade maiuspala. Ladva kaotanud taim pole aga enam elujõuline. Nii saidki jahimehed riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) männi- ja kuuseistikud, töövahendid ja juhendajaks kogenud metsamehe Indrek Pisa. Paljud polnud metsaistutamisega kunagi kokku puutunud, ütles Alev. Pisa tegi väikese puude istutamise koolituse, siis tööriistad kätte ja vanale raielangile. Ettevalmistustööd olid seal juba eelnevalt tehtud, pinnas kobestatud ja vaod sisse tõmmatud. Seltskond jagati pooleks, ühed istutasid mände, teised kuuski. Osa istutajaid kasutas istutustoru, teised panid taime mulda istutuskiilu abil. Ettevalmistatud maalapp asus Leluselja tee ääres. Suplushooaeg pole veel kaugeltki alanud, ent Mustvee sadama juures võis möödunud laupäeval ja pühapäeval (aprilli lõpul) juba seltskonda meessoost ujujaid näha. Tõsi, supelpükste asemel kandsid nad pealaest jalataldadeni ulatuvaid ülikondi, mis ihu sootuks kuivaks jätsid. Kui Vooremaa esindus Mustvee sadamasse jõuab, püüavad seitse jões müttavat kuivülikondades meest päästeparvele ronida. Ega see nii lihtne olegi, kui alguses tundub. Lõpuks leitakse üles parve külge kinnitatud nöörredelid ja parv saab edukalt vallutatud. Vestidega on siin päris kitsas, kurdavad merehädalised, ehkki parvel seisev kiri ütleb, et alus peab ära mahutama kaheksa inimest. No mis te siis veel teeksite, kui te tõsises merehädas oleksite ja peaksite parvel nädal aega vastu pidama! ütleb parve kõrvalt paadist Kaupo Kaasik, MTÜ Mustvee Vabatahtlik Järvepääste juhatuse liige ja koolitaja. Seitse par velolijat on Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsi liikmed Tanel Hindreks, Martin Kagadze, Kaspar Kruuse, Henry Laanemäe, Teet Laja, Marek Rätsep ja Ain Tähiste. Mustveesse on nad tulnud päästealast koolitust saama. Kaupo Kaasik ja teised Mustvee vaba tahtlikud järvepäästjad on nimelt Soome-Eesti ühisprojekti Vomare raames vajaliku koolituse kätte saanud ning võivad nüüd juba teisi vabatahtlikke õpetada. Hiidlasi koolitatakse järgmise Soome-Eesti projekti Vosabase (nagu Vomaretki, rahastatakse seda Kesk-Läänemere programmist Interreg IVa) raames. Mustvees toimuv on nende baasväljaõppe esimene etapp. Merendustaustaga mehed Täna õpime iseendaga vees hakkama saamist ja varustuse õigesti kasutamist, homme hakkame aga juba päästevõtteid omandama, ütleb vahepeal kaldale tulnud Kaupo Kaasik. Eile õhtupoole olid meil mõned tubased loengud ning täna pärast lõunatki seisab hiidlastel ees meditsiinialane koolitus, mille viib läbi meie seltsi liige Kaidi Forostovets. Et hiidlased end päästeparvel liiga mõnusalt ei hakkaks tundma, kamandab Kaupo nad uuesti vette ja laseb demonstreerida rivis ujumist. Sel viisil liikudes saadakse mitte ainult kiiremini edasi, vaid ollakse ka Ühele poole teed istutati kuuski ja teisele poole teed mände. Istutuskoht sõltus muidugi mitte teest, vaid maapinna tüübist. Väike võistlusmoment oli ka asja juures need, kes istutasid kuuski, jõudsid maha panna 3600, teised 100 taime vähem. Kokku pandi istikuid mulda 2,63 hektaril. Märt Kesküla leidis langilt hirvesarve ja kinkis selle kõige nooremale osalisele, neljaaastasele Stella Pauklinile, kes vahepeal küll vaatas töötegemist isa kukilt. Metsa istutama oli tulnud 22 inimest: jahimehed, nende pereliikmed, sõbrad ja tuttavad. Me ei uskunud, et nii palju rahvast kokku saame Hiiumaa vabatahtlikud said päästekoolitust Mustvees ja sellise lahmaka maad jõuame taimi täis istutada, imestas Alev isegi. Jahimehed jäid rahule ja loodame, et metsamehed samuti. RMK on nende jahimaadel kõige suurem omanik, peaaegu pool Leluselja jahiseltsi maadest kuulub riigile. Kui vähegi võimalik, tahab Leluselja jahiselts ka tuleval aastal sama ettevõtmist korrata. Paar aastat tagasi kostitasid seltsi liikmed metsseakahjustuste pärast kannatanud Õngu küla elanikke jõululaupäeval metssealihast grillvorstidega. päästjatele paremini nähtavad. Järgmise harjutuse käigus peavad hiidlased veest paati ronima. Paat kannab nime Kalle ja selle said Mustvee vabatahtlikud järvepäästjad samuti tänu Vomare projektile. Kui päästja on sunnitud vahepeal aluselt lahkuma, siis peab ta sellele ka tagasi saama, ütleb Kaupo Kaasik. Paadi vallutamine läheb hiidlastel üllatavalt käbedalt. Pole ka ime: tegemist on tugeva merendustaustaga meestega. Lõime oma seltsi möödunud aasta detsembris, ütleb Marek Rätsep. Kuna Eesti põhja- ja läänerannikust oli suur osa juba vabatahtlike merepäästeüksustega kaetud, leidsime, et sellist asja on ka Hiiumaale vaja. Seltsi kolmeteistkümne liikme hulgas on kõige rohkem ettevõtjaid, ent kõige tugevamini ühendab meid purjetamis- ja sukeldumishuvi. Varustust meil peale isikliku praegu veel pole, ent selle hankimise võtame tõsisemalt ette siis, kui väljaõpe käes. 300 km ja külm vesi Kaupo Kaasik ei ole hiidlaste suhtes kiitusega kitsi. Tänu purjetamiskogemusele oskavad mehed suurepäraselt meeskonnatööd teha ning kogu koolitus käib meil mõnusa hiiu huumori saatel, ütleb ta. Noh, see ongi ju ütlemata mõnus nädalavahetuse veetmise viis, et sõidad kolmsada kilomeetrit maha ja ronid siis külma vette, viskab seepeale nalja Ain Tähiste. Kaupo Kaasiku sõnul toimub hiidlaste koolituse teine etapp mai lõpus nende kodusaarel, kolmas etapp sügisel ning võib-olla jälle Mustvees. Õigupoolest on see Eestis esimene kord, kui vabatahtlikud päästjad teisi vabatahtlikke koolitavad, ütleb Kaupo Kaasik ja lisab, et peatselt on tal võimalus osaleda ka Muhu vabatahtlike koolitamisel. Kuna Peipsile jala enam ja paadiga veel ei pääse, on Mustvee sadamasse kogunenud päris palju kalamehi. Üks neist pakib oma kolud kokku ja lahkub vandudes: mis sest landist ikka leotada, kui vees pladistavad hiidlased kõik kalad peitu on ajanud. RIINA MÄGI Ilmunud ajalehes Vooremaa erakogu NÖÖBIST KINNI Veolia lõpetas siltide kleepimise Aprilli lõpus puhkes Facebookis päris äge arutelu selle üle, et Veolia Keskkonnateenused kleebib oma ettevõtte reklaamkleebiseid prügikastidele. Mõned kommenteerijad pakkusid, et selle kulutuse asemel võinuks kastile kleepida hoopis veograafiku, ägedamad leidsid, et see on suur oma voli ja soovitasid isegi politsei poole pöörduda. Miks te seda kulutust vajalikuks pidasite? Vastab AS Veolia Keskkonnteenused Saarte regiooni juhataja Aivo Kriiska: Kleebistega kleebiti üle teise ette võtte kleebised, mis annavad eksitavat informatsiooni korraldatud olmejäätme teostaja kohta. Hetkel on ülekleepimine peatatud, kuna avalikkuse vastuseis on nii suur ja otseselt meil seda kohustust ka ei ole, siis otsustatigi, et lõpetame selle tegevuse. Kleepsud on tegelikult tühine asi võrreldes pakendikastide sisuga protsendi ulatuses koosneb see olmeprügist. Oma energia peaks inimesed suunama korrarikkujate korralekutsumisele. Tegelikult enamik teab, et pakendikastidesse olmeprügi topitakse, aga sellele vaadatakse millegipärast läbi sõrmede. Selline olukord võib lõppeda sellega, et kulude katmiseks küsivad pakendiorganisatsioonid raha omavalitsuselt ja kõigi maksumaksjate rahadega makstakse kinni kellegi sigadused. Mina pööraksin pilgud nende poole, kes pidevalt väidavad, et nendel prügi ei teki. Ei tea, kust see olmeprügi siis sinna pakendi hulka satub? Kui tavaline majapidamine hajaasustuses annab kolme kuu jooksul ametlikult ära ainult 50 liitrit olmejäätmeid, siis on ikka midagi kapitaalselt mäda! Üritatakse isegi meie õuele nädalavahetustel prügi sokutada, aga reeglina need isikud on tuvastatud ja ka karistatud. Küsis HARDA ROOSNA lühidalt Neli päeva sõidab Hiiumaa liinil PL Muhumaa Parvlaeval Hiiumaa on esmaspäevast neljapäevani korraline valmistajatehasepoolne garantiiremont Balti laevaremondi tehase kuivdokis Tallinnas. Selle asemel teenindab Rohuküla Heltermaa liini parvlaev Muhumaa ning Kuivastu-Virtsu liinile jääb üksinda teenindama parvlaev Saaremaa. Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul läks Kuivastu Virtsu liin 26. maist üle 35-minutilise intervalliga kahe laeva graafikule, kuid ajutiselt neil neljal päeval kehtib liinil taas 1h ja 10 min graafik. Palume reisijatel ja kaubavedajatel selle muudatusega arvestada ning vabandame võimalike ebamugavuste pärast, lausus Hiiuväin. Ohtlike veoste reisid toimuvad mail Virtsust kell 9.05 ja ning Kuivastust kell ja HL Kas elu Hiiumaal on võimalik? Tänavust energeetikapäeva alustab majandusteadlane Andres Arrak ettekandega elu võimalikkusest Hiiumaal. Käitumismall maalt linna, saarelt mandrile, linnast suuremasse linna ja sealt edasi välismaale - ei ole kahtlemata jätkusuutlik. Rahvuse püsimise seisukohalt, tõdes Arrak. Minu sügav veendumus on, et ülerahvastatud maailmas, kus toit alles hakkab hinda minema, kus taastumatud ressursid ammenduvad ja seisab ees suuremat sorti tulude ümberjaotus on päeva lõpuks Eestimaa oma hõreasustuse, kordumatu looduse ja aastaaegadega, kus pool maad on endiselt metsaga kaetud, oma liha ja piima tootmiseks maailma parimate tingimustega, kus inimesed veel oskavad labidat õiget pidi kätte võtta, kus on võimalik ise endale jõulupuu koju tuua, kus on võimalik ise endale järvest/merest kala püüda osutub Eesti maailma üheks kõige elamisväärsemaks paigaks üldse. Kahjuks me ise sellest veel aru ei saa eriti need, kes nagu rotid uppuvalt laevalt põgenevad. Esinemisi jagub kell 17ni välja, siis algab küsimustevoor. Energeetikapäev Oma kodule mõeldes algab neljapäeval kell 10 Kärdla kultuurikeskuses. Selle korraldavad Hiiu maavalitsus, Europe Direct Hiiumaa ja Saaremaa teabekeskus ning MTÜ Hiidlaste Koostöökogu. HR Kahjutuled PÄÄSTETEATED Laupäeval kella viie ajal pärastlõunal anti häirekeskusele teada, et Pühalepa vallas Kuri külas põleb mahajäetud kiriku katusealune. Päästjad kustutasid põlengu. Reede pärastlõunal kella nelja ajal teatati häirekeskusele, et Käina vallas Kassari külas on laiul põleng. Päästjate saabudes selgus, et põleng oli kahes kohas, Kuuselaiul ja Tagukülas. Tagukülas põles ligikaudu kolm hektarit roostikku, Kuuselaiul kolm-neli hektarit roostikku. HL

4 4 kultuur Hiiu Leht Teisipäev, 8. mai 2012 lühidalt Olümpiaadivõit Emmaste kooli Kolmapäeval oli Kärdla ühisgümnaasiumis (ÜG) vene keele olümpiaad 6. klassidele. Parimaks osutus Emmaste põhikooli võistkond koosseisus Sofia Valk, Anna Maria Altmäe, Melissa Alliksoo, Konrad Valk. Juhendaja õpetaja Madli Valk. Teise koha sai Kärdla ÜG 6. a klassi võistkond, kolmas oli Palade põhi kooli võistkond. Emmaste ja Palade põhikoolist osales kummastki üks, Käinast ja Kärdlast kaks võistkonda. Olümpiaadiülesanded koostasid Vladimir Barinov ja Svetlana Stšastnaja. HL KABE Esinesid laulupealinna vääriliselt Saksa kevade raames korraldatud lauluvõistlusel Lautstark esinesid Kärdla kooli 6. kl õpilased Marii Vispel, Taaniel Palmiste ja Emili Kuuse (pildil vasakult) lauluga So lang allein, endlich daheim. Laulu koduigatsust tundvast meremehest õpetasid neile selgeks ja saatsid pillidel Mihkel Nõmmik ja Siimeon Liik Kärdla ühisgümnaasiumi (ÜG) 11. klassist ning Martis Roosimaa 12. klassist. Kuigi võistlesid lauljad, Kabetajate kevadised mõõduvõtmised Kärdla linna aastapäeva tähistasid kabetajad kahe linnaosa vahelise matšiga. Ida-Kärdla ja Lääne-Kärdla võistkonnad on kaheksa aasta jooksul saanud kumbki neli üldvõitu. Tänavune andis täiskasvanute laudadel viigilise tulemuse 14:14, kuid suur ülekaal noorte konkurentsis jättis üldvõidu 25:15 Lääne-Kärdla kabetajatele. Eesti MV 64ruudulises kabes peeti aprilli viimastel päevadel Haapsalus, kus 17 meest mängis šveitsi süsteemis kaheksa vooru. Iga kohtumine koosnes kahepartiilisest matšist, kus partii kolm esimest käiku valiti loosiga 124 variandi hulgast. Eesti meistriks tuli Argo Unnuk Järvamaa kabeklubist, teisena lõpetas favoriidina alustanud Arno Uutma. Raivo Rist sai tabelisse neli võitu, kolm viiki ja ühe kaotuse ning võitis pronksmedali. Arvo Risti tulemuseks jäi kaks võitu, kuus viiki ja neljas koht. Lõpule jõudis ka Hiiumaa kabetajate seeriavõistlus, kus iga kolmapäeva õhtul mängiti kiirturniir. Kõigi turniiride kokkuvõttes olid kolm edukamat Kaljo Pihlamets, Mati Safronov ja Kristjan Hinno. KABEKLUBI erakogu andsid Mihkel, Siimeon ja Martis oma pillimänguga esitusele vürtsi juurde ja moodustasid ühtse terviku. Eesti koolide klasside õpilaste amfiibautode mudelite meisterdamise võistluse Ehita amfiibauto! võitis Ermo Kaurov Kärstna koolist. Hiidlased said kaks kolmandat kohta. harda roosna harda.roosna@hiiuleht.ee Juhendajatest oli teist aastat parim Mauno Laurimaa, Märjamaa gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja. Edukaim kool, kust enim mudeleid finaali sai, oli samuti teist aastat Märjamaa gümnaasium. Meie Ain Jepišov oli kolmas nii juhendajana kui finaali pääsenud amfiibautode arvu poolest. Sõidukeid oli kolm ja need meisterdasid: Raigo Jõeleht ja Richard Esta, Robin Valting ja Gregor Kiin ning Taavet Palmiste ja Andreas Malk. Finaal, kus osales 40 mudelit üle Eesti, peeti 28. aprillil Tallina lennusadama kail. See jäi silma ka žüriile nii poolfinaalis kui ka finaalis. Finaal toimus 28. aprillil Rahvusraamatukogus. Tervitama oli väikseid lauljaid tulnud ka Saksa liitvabariigi suursaadik Eestis Christian Matthias Schlaga ja kahe lauluga esines Superstaari finalist Artjom Savitski. Igas kategoorias andis žürii kaks eriauhinda ilusa saksa keele ja musikaalsuse ning kõige veenvama esituse eest klasside kategoorias said Emili, Marii ja Taaniel eriauhinna just kõige veenvama esituse eest. Tunnustus on seda väärtuslikum, et enamus lauljaid tulid saksa keele erikoolidest, kus õpetatakse saksa keelt esimesest klassist, kuid meie õpilased õpivad saksa keelt alles esimest aastat. Teist aastat oli oma tööga finaalis ka tütarlaps, Mõniste kooli õpilane Liispet Jalandi, kes tuli kolmandaks. Lisaks kvaliteedile ja leidlikkusele tuli finaalis aja peale läbida ligi 10 meetri pikkune rada, mille keskel oli 1,5 meetri pikkune ja 10 cm sügavune veetõke. Käesoleva aasta meistrivõistlused korraldati koos Eesti kaitseväega. Žürii esimees, kolonelleitnant Peeter Tali ütles, et teda üllatas leidlikkus, millega õpilased olid amfiibautomudeleid valmistanud. Iga selline üritus annab õpilastele positiivset energiat ja motivatsiooni edasiõppimiseks. Lauluga esinemine on ka üks metoodilisi võtteid keele omandamiseks ja arendamiseks ning vahelduseks igapäevasele koolitunnis õppimisele. Lauluvõistlus toimus juba kolmandat aastat ja kolmes vanusegrupis: lasteaialapsed, ja klasside õpilastele. Selle korraldasid Goethe instituut ja Saksa kultuuriinstituut. SIRJE TERAS Kärdla ÜG saksa keele õpetaja Kärdla kool tõi Stokkeri amfiibauto ehitamise võistluselt kaks kolmandat kohta Stokkeri meistrivõistluste Ehita amfiibauto! eelvoorud peeti tööriistakeskustes üle Eesti. Kokku laekus 120 tööd koolidest üle Eesti, eelvoorudest sai finaali 41 tööd. Parimatele võistlejatele ja õpetajatele pani Stokker välja praktilised auhinnad tööriistad. Kolm kooli, kust kõige rohkem osalejaid finaali pääsesid, saavad valida arvestatava summa, euro eest tööõpetuse klassi sisustust. Teenused tööealisele Sünni registreerimine Peretoetuste taotlemine Teavituste tellimine Kõik teenused Teeme riigiga suhtlemise lihtsamaks! Ligi 200 avalikku e-teenust, usaldusväärne info, kiired ja mugavad toimingud riigiportaal. Riigiportaalis saad igal ajal kontrollida oma andmete õigsust, esitada taotlusi ning kasutada erinevaid e-teenuseid. Näiteks saad tellida riigieksami tulemused mobiilile ja kontrollida Lisaks aitavad riigiportaali teavitusteenused Sul meeles pidada olulisi tähtaegu nagu juhilubade aegumise kuupäev. on pidevas arengus, et muuta Sinu asjaajamine riigiga veelgi mugavamaks. Tule ja avasta e-riiki!

5 Hiiu Leht Teisipäev, 8. mai 2012 Uudiste-telefon: ; e-post: Neljapäeval, 10. mail tuleb Hiiumaale aktivist ja publitsist Roy Strider (pildil), kes Kärdla linnaraamatukogus kohtub lugejatega. lühidalt kultuur 5 Roy Strider pakub reismuljeid ja piimateed harda roosna Laulupealinna meeneks laulev seep Meenekonkursile Kärdla Eesti laulupealinn esitati kokku viis erinevat meenet, millest hindamiskomisjon valis välja ja kuulutas võitjaks OÜ Tahe pakutud Laulu pealinna seebi. Heli Hahndorfi loodud omanäolise meene üheks kom ponendiks on Hiiumaa randade laulev liiv, mis peaks seebikasutaja loodetavasti laulma panema. Teise koha vääriliseks tunnistati MTÜ Hiiu maakonna tuletõrjeühingu konkursitöö kruus Kohvilähker, millel kujutatud Kärdla kui kohvilähkrite ja laulupealinna. Komisjon tunnustas ka ülejäänud kolme konkursitööd, millest kaks tuletõrjeühingult ja üks MTÜ-lt Etnobuss, soovitades autoritel tooteid kindlasti tiražeerida ja müüa. Meenekonkursi tellimusfond jagataksegi kahe toote vahel. Esikohatöö saab 500, teine 350 eurot. Seepe tellib linnavalitsus 140, kruuside osas läbirääkimised alles käivad. Meenekonkursi tulemused kuulutati välja 30. aprillil. Kell 18 algaval kohtumisel tutvustab Strider oma äsja ilmunud raamatut Mon goolia memuaarid, näitab reisi pilte ja pakub Mongoolia nomaadide soolast piima teed. Kohapeal saab osta ka tema raamatuid. Roy Strider, kodaniku nimega Raul Sillaste, on sündinud aastal. Ta on muusik, aktivist ja pub litsist, kellelt tänavu ilmus juba neljas raamat: Hi maalaja jutud (2008, Eesti reisi kirjanduse peaauhind), Minu Mongoolia (2009), Punane ja must (2010), Mongoolia memuaarid. Tii erakogu jaanus kõrv harda.roosna@hiiuleht.ee beti koertega kullaotsijate jälil. (2012). Strider on Amnesty Inter nationali Eesti grupi liige ning keskkonnakaitseorgani satsiooni Greenpeace liige. Ta on uusromantilise p u n k b ä n d i Ve n n a s k o n d ja glam-punk i bändi The Flowers of Romance kitar rist, samuti popansambli Ult ramelanhool basskitarrist aastast kuni aasta jaanipäevani elas Ne palis Katmandus. Pärast naasmist elab Roy Strider Lõuna-Eestis ja tegeleb ta lumajapidamise renoveeri misega. Koolieelikud avasid AveVita! hooaja Samal ajal, kui abiturientidel algas emakeele riigieksam, olid Hiiu maakonna koolieelikud luuletaja Ave Alavainul külas. JK AveVita! õues jäid koos Ave Alavainuga pildile Kärdla lasteaia lapsed. pääro metsand Pildil paremal Rauno Sedrik. Karatekad tõid MVlt kaks medalit Hiiumaa Kyokushinkai karate klubi Heitai liikmed tõid Pai des peetud Eesti meistrivõistlustelt koju kaks medalit. Oma vanuserühmas sai Palade kooli poiss Julius Mänd tasavägiste matšide tulemusena pronksi ja Käina kooli noormees Rauno Sedrik juunioride arvestuses hõbemeda li. Tuleval aastal tuleb Sedrikul juba täiskasvanute klassis oma oskused mängu panna. Kyokushinkai karated on Hiiumaal, tänu pikaaegsele juhendajale Serge Randelile, harrastatud juba üle 30 aasta. Noori on aastaid treeninud Harri Nõulik. Tavaks on kujunemas ka klubi suvelaager, mis mullu toimus Kaleste rannas ja tõi uusi karatehuvilisi, sh ka tütarlapsi. Lisainfo klubi tegevuse kohta aadressil JK Kärdla tüdrukud pääsesid finaali Kärdla ühisgümnaasiumi võrkpallitüdrukud mängisid end Põlvas toimunud Eesti võrkpalli meistrivõistluste teisel tsooniturniiril finaali. U-16 vanuseklassis (1997 ja hiljem sündinud) võistkond kooseisus Janne Nurk, Triinu Koppel, Siret Sahtel, Karit Nurk, Marit Nurk, Marleen Breemet, Änn-Ly Kibuspuu ja Johanna Aaslepp võitis Jõgeva Kr. Palusalu spordiklubi geimidega 2:0 ja kaotas Põlva spordikoolile geimidega 1:2. Tsooniturniirilt teisele finaalturniirile mail Rakverre pääsesid kaks võistkonda Põlva ja Hiiumaa naiskonnad. SIIRI SÜLLA võrkpallitreener Lapsed küsisid hoolega, aga kuna mudilased ei suuda kaua paigal püsida, siis maja vaadatud, kirjaniku jutt kuu latud, kippusid koolieelikud juba õue. Nii avasid nad Ave Vita! aias lustides keskuse suvehooaja. Tulge ikka ta gasi, kas koos vanemate või suvehiidlastega, kutsus Ave Alavainu lapsi teele saates. Esimest korda oli mul kohtumine nii suure hulga väikeste lastega. Kokku saamine oli minu jaoks teist sugune ja ma tundsin end kohmetuna, tunnistas luu letaja pärast kohtumist. Ta lisas, et lastele kirju tamine pole tema ala, sest vajab erilist koolitust nii ongi tal väiksematele lastele pakkuda vaid neli-viis luule tust ja mõni muinasjutt. Mul on nii suur respekt laste vastu, ütles Alavai helja.kaptein@hiiuleht.ee nu. Lastega peab valvas olema, sest nad on terane seltskond. Kärdla lasteaia õppeala juhataja Ingrid Prikk rääkis, et lapsed kuulasid huviga luuletaja juttu. Alavainu näi tas mismoodi näevad välja käsikirjad ja selgitas, kui oluline on raamatu ilmumise puhul kunstnikutöö ja kir jastaja leidmine ning kinkis lastele ja õpetajatele oma lasteraamatu Seitse lugu inimesekssaamise teelt, mis autogrammiga varus tatud. Orienteerumisneljapäevakustardid rõõmustavalt rahvarohked Tervisespordisarja Orien teerumisneljapäevakud ava võistlus oli 26. aprillil Palu küla maastikul Arvo Risti koostatud radadel. Osalejaid oli kokku 54. Korraldajaid rõõmustas, et palju oli uusi huvilisi, kes startisid kogu perega. Parimad olid pikal rajal Toomas Mast, keskmisel Raivo Leht, lühikesel Käti Romandi, valikus Andres Kõmmus. Loosiauhinnad võitsid Johannes Niinemäe, Helena Maripuu, Triin He limets. 3. mail oli stardipaigaks Antoni mägi ja rajameistriks Eda Tärk. Osalejaid oli veelgi rohkem 65. Kiiremad olid pikal rajal (alates esikohast) Toomas Mast, Tanel Esta ja Kalju Tammeveski, keskmi sel rajal Mart Eller, Marta Eller ja Anne Jaakson, lühi kesel rajal Siiri Talts, Karl- Markus Toover ja Mattias Toover, valikus Arvo Rist, Helena Maripuu ja Regina Jõeleht. Loosivõidud said Johannes Niinemäe, Kustu Künnapas ja Jürgen Ulla. 10. mail on neljapäevaõh tuse orienteerumise start avatud Palade spordihoone juures kella 17 19ni. 5. mail selgitasid orientee rujad maakonna meistreid lühiradadel Tahkunas. Toivo Saue joonistas natuke kaarti juurde ja tegi rajad, mis nõud sid täpset orienteerumist. M16 klassis võitis meistritiitli Richard Esta, N16 klassis Siiri Talts, M21 oli esikolmik: Toomas Mast, Kaarel Bari nov ja Anti Kalle,N21 Kati Rütelma, Meeli-Heli Lepna ja Kairi Pisa, M45 Peedo Pihlamägi ja Raivo Leht, N45 Ene Leht, Anne Jaakson ja Anu Saue. HOK Eesti lugemisühing sai tänavu 20. aastaseks ja selle tähistamiseks korraldaski Kärdla linna lasteaed koh tumise kodusaare luule taja Ave Alavainuga. Koolieeli kute külaskäiku toetas Eesti Kultuurkapital. MAI-AGATE VÄLJATAGA Muutused maailmas aastal mail kella 13:00-15:00 Kärdla kultuurikeskuses Viimasel ajal on paljudel tekkinud hulgaliselt küsimusi seoses aasta talvisel pööri päeval toimuvate võimalike muutustega, sageduse tõstmise ning tunnetega seondu vaga. Kuna need on väga olulised teemad kõigi jaoks, siis vastab Mai-Agate Väljataga 19. mail allolevatele kui ka muudele teemaga seotud küsimustele: Mis toimub aasta talvisel pööripäeval? Kuidas end muudatusteks ette valmistada? Miks on vaja oma sagedust tõsta ja tundeid teadvustada? Kuidas mõjutab toimuv lapsi? Osalustasu: eelregistreerimisel kuni 14. maini 10, hiljem 12 eurot. Lisainfo ja registreerimine loengule: teadlikareng@gmail.com, tel ,

6 6 meelelahutus Hiiu Leht Teisipäev, 8. mai 2012 Kas hankida mõrtsukhaug? järjejutt Kuningas Ingvari hauamalestis ja teisi hiidlaste lugusid KAALU KIRME Kohtasin Käinas Tarammi. Muuseas küsis ta, kuidas meil vesirotid kah elavad. TAPIO VARES 3. Nii vinnatigi kuninga kivise haua katteks paar paeplaati ning hakati kiiruga kividest püramiidi kokku kuhjama, nagu kuningas oli käskinud. Ümber püramiidi laoti veel üks ring suuri kive, et monumendile enam väärikust anda. Kohalikud hiiud tulid svealastele appi ja näitasid kõhetutele skandinaavlasteled, kuidas tegelikult kive tõstetakse. Kui töö oli juba õige kaugele jõudnud, kostis ühe rootsi pealiku hädakisa: Me unustasime kuningale tema mõõga, tema Dragon Svaerti kaasa panna! Mis nüüd saab? Siis avastati, et kivipüramiidi keskhommikupoolsele küljele on jäänud kivide vahele väike avaus ja kõige kiitsakam rootslane saadeti sedakaudu kuningale mõõka viima. Mees ronis nagu uss kivide vahelt sisse, mõõk ripakil järgi. Tükk aega polnud näha ega kuulda midagi, ainult vahetevahel kostsid püramiidisügavusest rauakolksud vastu kive. Siis jäi kõik jälle vaikseks ja lõpuks hakkasid august paistma rootslase koivad. Riided olid tal katki rebenenud ja siin-seal oli veriseid vermeid. Ei saa läbi! Üks suur kivi on ees ja sellest ei saa ümber ega üle! Nii otsustati kuninga mõõk lihtsalt Rootsi viia. Kui püramiid oli valmis, peeti kuninga mälestuseks uhke leinatalitus. Skandinaavlased laulsid koolnuoiesid ja koogutasid oma kehasid ühte ja teise poolde, et väljendada toonelasse läinud kuningale oma austust. Pärast seda hakkasid Hiiu saare mehed oma tseremooniaid tegemas. Rootsid vaatasid imestusega, kuidas suured kaassaarlased oma turskeid keresid üles-alla kõigutasid ning selle juures jämedat häälejoru mörisesid, mis vaheldumisi kõvemaks läks ja nagu tõrre põhjast tuli, siis jällev vaiksemaks soigumiseks muutus, Mörina seast võis kuulda nagu sõnu Tuuru-Tuuru!. Kui leinatalitus lõppes, raputasid kõik ennast nagu märjakssaanud koerad. Lõpuks aitasid hiidlased rootsidel veel paadid merre lükata. Nii lõppes rahu sõlmimine natuke kurbades toonides. Ainukestena olid täiesti rahul lepinguga mandrinaised, kellele pikad kräsupeaga Kaassaare mehed hästi meeldisid. Ma igatahes käisin Kärdla keskkoolis ühe sellise pika kräsupeaga. Oli kõva poiss ja kange sportlane. Nimi oli Nittim. Igatahes hakkas hiidlaste arv peale kuningas Ingvari matuseid jõudsasti kasvama ja Tühja Saare asemel hakati seda mere seest kerkinud paest laidu Hiidude Maaks kutsuma. Seda kivikuhja nimetatakse kõnealuse leppe auks tänini Põhilise Leppe Kivideks, sest see oli kõige tähtsam lepe hiidlaste ja rootslaste vahel. Nii kui rootslased, pidasid ka hiidlased kindlalt leppest kinni, sest kui aastal sõitsid laevad Läänemere idakaldalt Rootsi ja põletasid maha Sigtuna, siis nende laevade meeskondade hulgas loetlevad ajaloolased küll eestlasi, liivlasi ja kurelasi, aga mitte hiidlasi. Mälaril, otse Sigtuna kohal, on üks võrdlemisi suur saar olen seda omaenda ihusilmaga näinud mida rootslased kutsuvad tänapäevani Eesti või Eestlaste saareks. Kui selles Sigtuna retkes oleksid osalenud ka hiidlased, kutsutaks seda näiteks Uus-Hiiumaaks või Pära-Pühalepaks. Ja et see põhiline lepe nii kaua on pidanud, siis nimetatakse seda kivipüramiidi nüüd ka Põlise Leppe kivideks. Saagades sorides Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllolt saadud andmed ja entsüklopeedia napid read ainult õhutasid minu uudishimu selle igivana loo vastu. Sõber Ivar Leimus juhtis mu tähelepanu ühele õhukesele raamatukesele, mille nimi on Ynglingite saaga, ja mille oli koostanud täpsemalt tõlkinud ja kommenteerinud - Tõnno Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnast. Ehk sellest, et tema tegutses Tartus ja mina Tallinnas, aga kindlasti enam veel mu teadmiste silmapiiri ahtusest tulenes, et ma polnud tuttav ei selle raamatu ega ka tema loojaga. Nüüd selgus mulle, et nimi Ingvar, mis esines ENEs, oli hilisem mugandus, õigem oleks ehk loo peategelast saaga tekstile toetudes nimetada Yngvarriks, aga jäägu ta siiski meile suupärasemaks Ingvariks. Paljude vaieldavuste kõrvaldamiseks on Ynglingide saaga, mis on põhiline allikas kuningas Eysteinni poja Ingvari, pärastise Rootsimaa kuninga kohta, väga oluline. Kui varem võidi arvata, et Ingvar oli mingi Skandinaavia maakonna valitseja, siis saagas on selge sõnaga öeldud, et ta oli kuningas Rootsimaa üle. Teda on nimetatud seal vägevaks sõjameheks, kes oli tihti sõjalaevadel, sest siis oli Rootsimaal palju sõdu mõlemate, nii taanlaste kui ka idateemeestega. Siis tegi kuningas Ingvar rahu taanlastega ja võttis ette sõjakäigu idateele. JÄRGNEB Ikka uuristavad tiigikalda ja õunaaia maa seest tühjaks? Et enne seal elanud Ottumaril olnud ilus kasvu viskav õunapuu, ühekorra vajus viltu. Selgus: juured alt viimseni ära söödud. Jah, kinnitasin, liigub neid va vesirotte. Õnneks pole neid tänavu eriti näha, aga mullu talvel paksu lume all möllasid nad seal õunaaias, et vähe polnud. Uuristasid ennast esmakordselt isegi kiviktaimlasse sisse. Paljunduspeenral närisid pooltel valgepöökidel juured viimseni alt, nii et istikud olid pigem nagu mulda torgatud puuoksad. Üks agar oli uuristanud end tšiili araukaariani, ent selle juures miskipärast peatunud. Okaspuude juured neile vist ei maitse? Teil peaks üks haug olema nagu ennevanasti, pistaks vesirotid niuhti pintslisse! arvas Taramm. Misasja?? Noj a h, n a g u nalja, kinnitas Taramm ja valgustas mind lähemalt. Olnud nii, et j õ i d kunagi nemad seal tiigi kaldal viina ja loopisid lanti. Aga see va suur haugivolakas mitte ei näkanud. Talle ei meeldinud hõbedane lant. Tahmatasid siis landi mustaks ja kohe oligi haug otsas. Lahkamisel selgus, et haugi kõhus olid vesirotid. Olnud jah nõnda, et nii kui vesirott kaldalt vette läks, nii kohe haug hakkamas. Ju ta siis mustade vesirottide püüdmisele nii spetsialiseerunud oli, et ka lant pidi must olema. Veel lisas Taramm, et muid kalu jagus tiigis küllalt ka, haug ei söönud veekogu neist teps tühjaks. Kuid jah, nii kui sai, nii vesiroti kinni kahmas. Teil võiks jälle üks haug olla, vesirottide tõrjeks, arvas Taramm veelkord. Kodus rääkisin tollest vesirotimaiast haugist. Tuli aga välja, et enne meie aega st Nõmbale kolimist, elanud tiigis väidetavalt veelgi iidsem haug, kel suisa sammal selga kasvanud. Olnud selline röövel, et luuranud linnukesi, suisa püüdnud neid veepiirilt. Ohohh! imestasin ja samas natuke kahtlesin. Miks mina sellest midagi ei teadnud? Nagu action mõnest looduseteemalisest tippdokumentaalist! Igatahes üks vesirotijahti pidav haug poleks tiigis ehk tõesti paha? Muidu värisen kogu tiigikaldal kasvava magnoolia ja lõunapöögi pärast. Nüüd istutasin veel käharaid tammesid lisaks. Ega ometi mitte vesirottide söödaks? Samas, ülearu muretseda pole tervislik. Üldiselt näib vesirotinuhtlus käivat lainetena. Vahel neid on, siis saabub mõneks ajaks rahu. Seega manjaana! Hiidlaste seltsi juhatus jätkab Tallinna hiidlaste seltsi seekordne üldkoosolek oli eelkõige asjalik töökoosolek, kuhu oli tulnud 58 inimest. Seltsi liige Valbe Luup tegi ettepaneku, et juhatus ja revisjonikomisjon jätkaksid senises koosseisus, kuna nad on oma tegemistega hästi toime tulnud. Nii ka jäi, sest üldkoosolek tervitas seda ettepanekut. President Raissa Kokkota esitas Tallinna hiidlaste seltsi viimase kahe aasta tegevusaruande ja Luule Saat revisjonikomisjoni aruande aasta kohta. Mõlemad aruanded kinnitati üldkoosoleku poolt. Koosoleku juhatajaks valitud Advig Kiris tutvustas kevadpeo külalisi: Hiiumaa tarbijate ühistu juhatuse esimeest Agu Koharit ja HTÜ Tootmine töötajat Katrin Koitu. Kohari kiitis tegusat hiidlaste seltsi ning rääkis lühidalt oma elukäigust ja praegusest tegevusest. Külaline peatus oma etteastes ka paljudel Hiiumaa teemadel: Hiiumaa elanike arvus ei ole midagi rõõmustavat väljaränne on väga suur. Tegelik elanike arv võib tema hinnangul olla 6000 ringis, kuigi statistika järgi on paari tuhande võrra suurem. Veel rääkis ta, et praamiühendus Hiiumaa ja mandri vahel on jäänud aeglasemaks kui varasematel aastatel. Saaremaa vahet aga sõidavad praamid kiiremini. Kaasas oli tal Hiiumaa ette võtlust käsitlevaid brošüüre, mida soovijad said kaasa võtta. LEMBIT KAIBALD HTSi juhatuse liige TÄNU Hiiumaa Orienteerujate klubi tänab orienteerumisneljapäevakute läbiviimisel kaasaaitajaid: AS Jetoil, Kärdla linnavalitsus, Kultuur kapitali Hiiumaa ekspertgrupp, AS Oru Äri. Laulupealinna talgulised tänavad Faasioni ja Tanel Malka, kes toetasid talgupäeva värviga ning Kaubaaita ja Erik Tederit, kes varustasid värvitalgulisi kitlitega. Suur tänu ka kõigile tublidele talgulistele. MTÜ Tantsumajakas ja Kärdla linn Annan edasi melanoomipäeval osalenud tohtrite tänu kõigile hiidlastele, kel oli julgust ja aega kohale tulla. Neil oli siiras rõõm kohtuda toredate, rahulike ja rõõmsameelsete hiidlastega. Eriline tänu Hiiumaa haigla kirurgile dr Inge Taltsile, medõdedele Riina Tülbile ja Riina Tammele. VILMA TIKERPUU Hiiu maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist teated Energeetikapäev Oma kodule mõeldes Kärdla kultuurikeskuses 10. mail Kuidas toimetada oma kodus tingimustes, kui energia hinnad kerkivad ja tundub, et jäävadki kerkima. Kas vanad head ahjud on tõesti rudiment ja tuleks asendada millegi uue ja moodsamaga; kas soojuspump on ikka mõistlik lahendus, kui ta kõige külmemal ajal lõpetab töötamise; mida kodus veel saaks teha, et energia kallidus ei võtaks tulevikus kogu tähelepanu? Energeetikapäeval võib nendele küsimustele vastuseid kuulda. Päev on mõeldud kõigile, kes tahavad neil teemadel teadmisi saada ja teiste kogemusi kuulda. Oma kodulävelt kaugemale vaatab majandusekspert Andres Arrak ja räägib, mis paistab tulevikus. Teadmisi tehnikaülikoolist toob Ülo Kask ja räägib, kuidas igas külas võiks elektrit toota. Riigi uuest toetusest eramajade renoveerimisel, et vähem kodus kütta, annab teada Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Kui renoveerida, siis säästvalt, soovitab Säästva renoveerimise infokeskusest Tarmo Elvisto. Kas üldse on mõtet võtta ette kulukas maja soojustamine või on majanduslikult mõttekas lihtsalt kütta veidi rohkem Maaülikooli teadmisi vahendab selles osas Priit Pikk. Energeetikapäeval tutvustatakse veel kõigile majadele sobivat ilma torudeta ventilatsioonilahendust, jagatakse ahjude kütmise tarkust, vahendatakse kogemusi, kuidas saab oma kodus hakkama päikese- ja tuuleenergia kasutamisega ning kohale on lubanud tulla infobuss, kus kõigil on võimalik lähemalt tutvuda kaasaegsete päikesekollektorite, soojuspumpade ja puugaasikateldega. Tuleb tore ja teadmisi pakkuv päev, mõistlik on osaleda kõigil, kes mõtlevad oma kodus rahulikumale toimetulekule. Täpne kava ja lisainfo lehelt. Koerte, kasside vaktsineerimine toimub Pühalepa vallas kolmapäeval, 9. mail. Jälgige kohapealseid reklaame. Tel Ly Kokla. Emmaste vallavalitsus kehtestas 2. mai 2012.a istungil määruse nr 3 Emmaste Vallavalitsuse määruse nr 2 Kohalike maanteede ajutine sulgemine osaliselt kehtetuks tunnistamine. Määrus kehtestatakse Haldusmenetluse seaduse 68 lg 2 alusel ning seoses maanteede kandevõime taastumisega. 1 Tunnistada kehtivuse kaotanuks Emmaste vallavalitsuse määruse nr 2 Kohalike maanteede ajutine sulgemine -id Avaldada teade teede ajutise sulgemise lõpetamisest ajalehes Hiiu Leht, Emmaste Valla lehes ja valla veebilehel. 3 Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Reedel, 11. mail kl 11 Kiviaia taastamise talgu- ja õppepäev Kuriste kirikuaias. Taastatakse Kuriste õigeusu kirikuaia kiviaed. Korraldavad EAÕK Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kogudus, Muinsuskaitseamet ja Hiiumaa Muinsuskaitse Selts. Lisateave tel Dan Lukas. Esmaspäeval, 14. mail kl 9 Kummistu kalmistu korrastustalgud Hiiumaal. Korraldavad Pühalepa vald, Muinsuskaitseamet ja Hiiumaa Muinsuskaitse Selts. Lisateave Dan Lukas. Õppepäevad osalejatele tasuta. Kogudus pakub talgulistele sooja suppi.

7 Hiiu Leht Teisipäev, 8. mai 2012 Kuulutuste telefon: ; faks ; e-post: kuulutused & teated 7 kuulutused SÕIDUKID Ostan sõidukorras motorolleri Muravei TGA 200-0,1K. Tel Müüa Peugeot 206 1,4 L 55kW, l.s km, ül.v mai Tel Müüa VW Passat 92.a, 2,0 TD. Tel Müüa heas korras Saab 9000, 92.a, 2,3 bensiin, 110 kw, kütusekulu 8-9 l/100 km, h: 640. Tel Müüa ratastraktor JUMZ. Tel Müüa Opel Omega universaal 2,0, 100 kw, 94.a, tumeroheline metallik, h: 800. Tingi! Tel KINNISVARA Müüa 3toal krt Kärdlas Kooli tn. Tel Müüa 3toal krt Kärdlas. Tel Müüa rannamaad ja metsa Õngul 13 ha (puurkaev, elekter, soojak 3x9 m), hind kokkuleppel. Tel ja fax Müüa 2toal krt Kärdlas Kooli tn. Tel Müüa Kärdlas elamukrunt vundamendi ja projektiga, 808 m², eh.alune 147 m² 37101:012:0112 Lodju 6. Tel Müüa 3toal korter Kärdlas. Tel Müüa 2toal el. küttega krt Kärdlas Pae tn. Tel Müüa traktori TZ 4K ader, h: 50. Tel Müüa kahed kangasteljed. Tel Müüa soodsalt toidukartulit. Transport. Tel , Mahetalu Suureranna külas müüb toidukartulit Ando ja Anti, seemnekartulit Anti ja Piret. Kättetoimetamine kokkuleppel. Tel , Müüa kasutatud rehvid Tel Müüa lõhutud küttepuid lapitud koormatena. Tel Müüa lõhutud küttepuid. Transport auto ja traktoriga. Tel LOOMAD Müüa noored ja rõõmsad puuri linnud (amadiinid). Tel Dan Hiiumaa loomakaitse otsib kassi omanikku: leitud Hausma külast Pühalepa vallast. Kass on haige ja saab varjupaigas ravi. Isane, nooremapoolne. Hiiumaa loomakaitse tel TÖÖ Otsin 2 4 hakkajat noort, kes aitaksid puulaeva keretöödel (värvimine). Tegevus Orjaku sadamas 11. ja 12. mail. Tasu kokkuleppel. Sobivusel võimalik ka edaspidine koostöö. Tel Võtame tööle tänavakivi paigaldajaid. Eelnev töökogemus pole nõutud. Tel ÜÜRIN KAARDID ENNUSTAVAD tel , 24H, h: 1,09 /min Ettevõte pakub tööd muru ja aia hooldamisel Sõrul 2 korda nädalas mai-november. Tasu kokkuleppel. Info tel MITMESUGUST Ära anda kasutatud riide- ja sektsioonkappide detailid (lahti võetud). Tel TEENUS Transporditeenus 15 t kallurautoga. Tel Valdo Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust. Tel Paigaldame tänava- ja äärekive. Tel Korstnapühkimisteenus. Tel Kogenud värvijad teevad teie majad ja hoovid suveks ilusaks. Tel Ketran lõngaks teie koe- Aprillis koostatud sünni- ja surmaaktid Sünnikanded: Raimond Sammal Marie Leppikus Karl-Eerik Küttim Martha Maria Randmaa Ralf Pruul Daniel-Juhani Puttonen Hugo Ruudi Juhe Surmakanded: Heldur Põial Harri Õunap Elmar-Johannes Viin Valve Laasma Paul Toompuu Pakume tööd klienditeenindajatele Kärdla Selveri kohvikusse. Eelnev töökogemus ei ole nõutav. Lisainfo ja kontakt tel Katrin. Kallis Age! Oleme mõtetes Sinuga, kui jätad hüvasti oma armsa ISAGA. Katrin, Janno, Kaarel ja Anneli Heljo laste peredega Klassikaaslased Lauka kooli päevilt Mälestame head sõpra ja jahikaaslast Mälestame head jahikaaslast Meie siiras kaastunne Sirjele, Agele ja Siretile abikaasa ja isa Meie siiras kaastunne Merlele perega armsa ema D Meie siiras kaastunne lähedastele. D lähedastele. Hellen, Helga, Tolja, Taimi, Ants Kõrgessaare jahtkond Ago, Kait, Mihkel ja Miko Aili ja Kalle Perekond Süsi lähedastele Siretile, Sirjele ja Agele kalli Siret Lahemaale isa ja kõigile lähedastele Avaldame sügavat kaastunnet Antti Holsmerile kalli ISA Naabrid Lepaniidist Kolleegid ainesektsioonist Toomas perega Tallinnast MÜÜA Müüa tomati-, kurgi- ja paprikataimi Emmaste Kurisus. Tel Takis Mälestame D emale, õele, abikaasale ja tütardele. Oleme mõtetes Sinuga sel raskel hetkel, kui jätad hüvasti oma kalli ISAGA Mihhail, Eele ja Sveta peredega Leida Hanikat Eino Mets Salme Koor Rosette Saarnak Alfred Mägi Tõnu Tikka Lilleparun OÜ müüb kenasid suvelilli amplisse ja peenrale Hiiumaal kolmapäeval, 9. mail kl 8 Suuremõisa, 9 Käina, 11 Kärdla turg, 14 Viskoosa, 15 Luidja, 16 Nurste, 17 Emmaste, 18 Sõru sadam. ee leili@suvelilled.ee tel Elar Piir. Vilmale poja, Sirjele lastega abikaasa ja isa, Annele venna Neiu ja noormees soovivad üürida 1toal möbleeritud krt Kärdlas. Tel Kallis Virge! FIRMAKUULUTUS SOL Eesti OÜ pakub tööd eripuhastustöölisele. Väljaõpe kohapeal. Tel aivar.korm@sol.ee OSTAN Ostan kolm lamavtaru (tühi, koos raamidega) ja väiksema meevurri. Tel Ostan hüdrojagaja (4-7 sektsiooni). Tel Ostan soodsama pruugitud plastikpaadi. Tel , indrek@ kylmjakliima.ee ra karvad. Tel Tiia Septikute ja mahutite valmistamine klaasplastist, otse tootjalt Läänemaal. Tel Merlele perega kalli ema Mälestame naabriproua LOORET Merlele perega ja teistele lähedastele. Kolleegid Kärdla üksustest Perekonnad Lilleõis, Viin, Veanes Merle Matsalule perega EMA Naabrid Kaibald, Reede ja Nigul Rahu ja vaikus on Sinuga mälestused meiega Mälestame endist kauaaegset töökaaslast LOORET Sügav kaastunne lastele peredega. Elme, Marge, Astrid Matsalu ja Vanjuki peredele Anttile perega isa HEINO HOLSMERI Perekonnad Jürgenson, Villmäe, Rätsep, Paulus, Kõiv ja Lind Anne ja Liivi peredele kalli ema Lahkus meie kallis ema, vanaema LEIDA NIGUL Ärasaatmine neljapäeval, 10. mail kell 13 Reigi kirikus. Leinavad tütred Maire, Anne, Helje ja Toomas peredega Tuul puude ladvus tasa liigub, me vaikses leinas langetame pea Liivile, Hillele, Helile ja Helgile perega ema, vanaema ja vanavanaema Avaldame südamlikku kaastunnet Liivi Laarmannile kalli ema Elle ja Vello Naabrid Ninametsa teelt Meie siiras kaastunne Liivi ja Anne peredele kalli ema ja vanaema Avaldame sügavat kaastunnet Liivile lastega ema ja vanaema Alma, Astrid ja Maibrid Majaelanikud Kolleegid PPA Lääne prefektuuri Kärdla üksusest avaldavad kaastunnet Sirje Mürgile abikaasa VILJAR MÜRGI abikaasale ja lastele VILJAR MÜRGI Töökaaslased Heltermaa, Sõru ja Rohuküla sadamast Sirjele, Virgele ja Sigmarile kalli abikaasa ja isa VILJARI Majarahvas Sa andsid, mis sul oli anda tööd tehes kulus eluniit. Sa kandsid, mida jõudsid kanda ja rahulikult lahkusid... VILJAR MÜRK Oleme mõtetes sinuga Sirje ja laste Virge ja Sigmariga, kui jätate hüvasti varalahkunud kalli abikaasa ja isaga. Tunneme südamest kaasa. Juta ja Endel, tädipoeg Kalle ja täditütar Kaja peredega Mälestame kunagist naabrimemme Perekonnad Klaas, Hirvelaan, Kõster, Salusoo, Ellerid ja Vilma LARISSA VANJUKKI Merlele ja Aleksandrile peredega. Sirje ja Aivar Mälestame LOORET Merlele ja Sassile peredega kalli ema Maili, Velda, Eduard, Ülle, Perekonnad Urblepp, Puusild, Reede, Tee Silvi Puusillale perega kalli ema ROSETTE SAARNAKI Perekonnad Valdmann, Alas, Vanjuk, Urblepp, Reede, Aaslepp, Tee Sassile ja Helgile kalli ema ja ämma Mare, Helga, Sirje, Vilmar ja Meelis Sassile ja Merlele peredega ema Perekonnad Estad Avaldame sügavat kaastunnet Sirjele lastega abikaasa ja isa Sügav kaastunne Virgele, kalli VILJAR MÜRGI ISA Endised kolleegid piirivalvest Töökaaslased Ardoran OÜ-st

8 ILM SAARTEL ILM SAARTEL ILM SAARTEL ILM SAARTEL ILM SAARTEL ILM SAARTEL Teisipäev, 08.05: Päikesepaisteline sajuta ilm. Tuul pöördub itta 2 8 m/s. Õhutemperatuur on C. Kolmapäev, 09.05: Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1 7 m/s. Õhutemperatuur on C. Neljapäev, 10.05: Pilvisus tiheneb. Hakkab vihma sadama, pärastlõunal levib sadu mandrile. Tuul pöördub edelasse 3 9 m/s. Õhutemperatuur Allikas: on C. TEISIPÄEV, 8. MAI mail Emmaste noortekeskuse juures EMADEPÄEVA JOOKS Registreerimine kl Lastejooksud kl km, 10 km ja 15 km jooksude start orienteeruvalt kl km rada kulgeb enamasti pehmel maastikul. Võistlusklassid: 1 2aastased 3 4aastased 5 6aastased klass (poistele ja tüdrukutele eraldi arvestus) klass (poisid 5 km, tüdrukud u 2,5 km) klass (poisid 10 km, tüdrukud 5 km) klass (poisid 10 km, tüdrukud 5 km) Naised 5 km/10 km Mehed 10 km/15 km Nautilus (5 km ilma ajavõtuta) Emad (u 1 km) Vanaemad Dagöplast AS pakub tööd MEHAANIKULE, kelle peamisteks tööülesanneteks on: seadmete hooldus ja remonttööd väiksemahulised installeerimistööd uute seadmete paigaldus ja käivitus OPERAATOR-EKSTRUDEERIJALE, kelle tööülesanneteks on: liinide seadistamine toodangu kvaliteedi kontroll toodangu pakendamine seadmete pisiremondi teostamine tootmise aruandlus Töö asukoht Käina või Lehtma tehases Kõikide jooksude paremaid autasustatakse diplomi ja medaliga, lisaks palju loosiauhindu. Kohapeal avatud ka noortekohvik. Tule jookse end enne Hiiumaa maratoni soojaks! Lisainfo telefonil , Jaana Üksik OPERAATOR-PAKKIJALE, TEISIPÄEVA TEEMATUBA Teismeline rõõmuks perele 8. mail kl HUPSis (Uus 2b, Kärdla) kelle peamiseks tööülesandeks on: kile- ja plastijäätmete sorteerimine Töö asukoht Lehtma tehases Palume CV esitada 13. maiks e-posti aadressile liljan@dagoplast.ee Lisainfo: tel või , Liljan Leo Seekord avab toa ukse psühholoog Tiina Talussaar. Palume oma tulekust teatada või info@ hups.ee kaudu või telefonidel , Osalemissoovist ja lapsehoiu vajadusest teatada kodulehel e-postil info@hups.ee või telefonil , Mahemesindus, 48 tundi Juhendaja: Eha Metsallik Toimumise aeg: , ja maini 2012 kl 9 16 Kursus ja ka toitlustamine koolituspäevade jooksul on kõikidele osalejatele tasuta. Koolituse eesmärk on anda mesindusega tegelevatele inimestele edasi põhjalikud teadmised mahemesindusest ja sellega seonduvast seadusandlusest ning koolitada mesinikke tootma ja töötlema mesindussaadusi mahepõllumajanduslikult. Teemad: 1. Sissejuhatus mahemesindusse 2. Mahefilosoofia mesilase ja mesilaspere bioloogiaga arvestamisel 3. Mesindusvõtted ja võrdlus tavamesindusega 4. Perede paljundamise viisid ning mahemesinduse nõuded perede ja mesilasemade ostmisel 5. Mesindustarvikud 6. Mahekorjemaa ja soovitused 7. Mesilashaigustele lähenemise erisused ning kahjurite tõrje mahemesinduses 8. Maheseadusandlusest ja mahemesindusele üleminekust. Vajalik dokumentatsioon 9. Apiteraapiast ja apiturismist 10. Praktika Hiiumaa mesilates Täpsem info ja registreerimine: tööpäeviti kl 9-16 tel või signe@hak.edu.ee, VANAMETALLI kokkuost Hiiumaa jäätmejaamas Käina vallas Vaata hinda ja küsi lisa Tel Transpordi võimalus. Autoromude ost ja arvelt kustutamine Tule, avame hoogsalt Hiiumaa turismisuve! E R 9 17 ; L Start avatud Kärdlas Pritsumaja juures kl Osavõtuks registreeruda! Vaata lisa ja f Kapasto Kaevandus OÜ Liiv, täiteliiv, valukruus. Müük ja transport. Tel Laupäeval, 19. mail kl 9 14 Emmaste keskuses E K EMMASTE KEVADLAAT Müügil taimed, käsitöö ja muu omatoodang, linnud-loomad ja palju muud! Kohal Juuli ja Maali oma laadavankriga! Igal täistunnil kultuuriprogramm! (Vaata täpsemalt sündmused) Laadaloterii iga loos võidab! Hiiumaa jäätmejaamas MÜÜA killustikku ja mulda Tel VIKERRAADIO MAI Reporteritund Erkki Bahovski, Ahto Lobjakas Pärastlõunased uudised Uudis+ jätkub Vikerhommik Toomas Stuudios on Margit Luhats Kilumets Laste lood Mulgi uudised Huvitaja Meelis Süld Päevakaja Õpilane Fabian, II Laste lood* Keskpäevased uudised Reporteritund* Uudis+ Arp Müller, Lauri Sport Varik Teisipäev T I I G E R saade saade Õhtujutt lastele Da Capo Klassikaraadio Uudised Sport Õpilane Fabian * Sport Veel üks maailm* Räägivad Klassikaraadio Huvitaja* Öömuusika Kolmapäev Vikerhommik AveMarleen Rei Laste lood Huvitaja Krista Taim Õpilane Fabian, III Keskpäevased uudised Uudis+ Piret Kriivan, Mirko Ojakivi Reporteritund Kaja Kärner Pärastlõunased uudised ww i.ee w.m ommibeeb Uudis+ jätkub Stuudios on Margit Kilumets Eesti Kontserdi uudised Päevakaja Laste lood* Reporteritund* Sport Õhtujutt lastele Da Capo Klassikaraadio saade Uudised Sport Õpilane Fabian * Sport Luuleruum Kirjad emale. Teksti loevad Velda Otsus ja Toomas Lõhmuste Teatrisse!* Huvitaja* Öömuusika Neljapäev Vikerhommik Märt Treier Laste lood Müügikohtade info ja registreerimine: Heli Üksik, tel või valitsus@emmaste.hiiumaa.ee Saame toas kokku! Teie HUPS REKLAAMI TELLIMINE tel , faks irina.sarapuu@hiiuleht.ee Huvitaja Krista Taim Õpilane Fabian, IV Keskpäevased uudised Uudis+ Arp Müller, Lauri Varik Reporteritund Neeme Raud Pärastlõunased uudised Uudis+ jätkub Stuudios on Meelis Kompus Päevakaja Laste lood* Reporteritund* Korvpallireportaaž Eesti meistrivõistluste finaalseeria Uudised Sport Õpilane Fabian * Sport KÖP Riigita rahvas. Andrus Mölder, Marje Lenk Keelesaade* Huvitaja* Öömuusika Ülekanded OÜ Saaremaa Raadio, arve nr Swedbankis.