5. a) ρ (g/cm 3 ) = 0,119 = 11,9% 12% 2 p

Transcript

1 201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass Ülesannete lahendused 1. a) Alumiinium 1 p b) Broom 1 p c) Füüsikalised nähtused: muna vahustamine; sahharoosi lahustumine; katseklaasi purunemine, osaliselt ka päevitumine. 1 p Keemilised nähtused: raudnaela roostetamine; butaani põlemine; päevitumine. 1 p d) i) Tiigel; ii) jahuti; iii) uhmer; iv) bürett. 2 p e) i) K; ii) Cl; iii) Na; iv) Br -. 2 p f) Toimus neutralisatsioonireaktsioon, mille käigus tekkisid NaCl (söögisool) ja 2. Söövitavat hapet ega leelist alles ei jäänud. 2 p (10) 2. a) 2 Na Na + 2 b) Al() + Cl AlCl + 2 c) BaCl2 + Al2(S4) BaS4 + 2 AlCl d) 2 + N2 2 N e) Ba(N)2 + (N4)2C BaC + 2 N4N f) K2C + 2 Cl 2 KCl C2 g) 2 S S h) 2 Na Na + 2 (iga õigesti tasakaalustatud võrrand 1 p; eksitud ühe koefitsiendiga 0,5 p; eksitud rohkem kui ühe koefitsiendiga 0 p) (8). a) Element X on vesinik (). Elemendi Y aatommass on 1 12=12, seega Y on süsinik (C). Element Z aatomis on 2 prootonit rohkem, kui süsiniku aatomis, seega 6+2=8 prootonit ja element Z on hapnik (). p b) Vesiniku ( 1 ) aatomis on 1 prooton, 0 neutronit ja 1 elektron, süsinikul ( 12 C) 6 prootonit, 6 neutronit ja 6 elektroni, hapniku ( 16 ) aatomis 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni. p c) YZ = C, vingugaas, süsinikmonooksiid YZ2 = C2, süsihappegaas, süsinikdioksiid YX4 = C4, soogaas / maagaas, metaan X2Z = 2, vesi, divesinikmonooksiid 4 p (10) lahustuvate ainete lisamisel. Näiteks tuntud eksperiment Coca-Cola ja Mentosega vallandab vägagi tormilise ja kleepuva purskkaevu. 2 p d) Küllastunud gaasilahuseid tuleb ettevaatlikult soojendada 1 p, tahkete ja vedelate ainete küllastunud lahuseid ettevaatlikult jahutada 1 p. (11) 5. a) ρ (g/cm ) Suhkru protsendiline koostis (%) p b) Suhkru protsendilise sisalduse tõustes lahuse tihedus suureneb. 1 p c) ρ(10%-line lahus) = 1,05 g/cm m(lahus) = ρv= 1,05 g/cm * 120 cm = 124,2 g m(suhkur) = 124,2 g 0,10 = 12,4g 12 g p d) i) %lahus= 100g 0,04+65g 0,24 = 19,6g = 0,119 = 11,9% 12% 2 p 100g+65g 165g ii) ρ(11,9%-line lahus) 1,04 g/cm 1 p iii) V = m/ρ = 165 g / 1,04 g/cm = 158 cm 1 p (11), 4. a) msuhkur = = 00 g; VCoca-Cola = = 2,8 l Mihkel saab päevase süsivesikute koguse 2,8 liitri Coca-Cola joomisel. p b) C(suhkurPepsi) = =,, = 120 g/l 2 p c) Gaseeritud joogid on süsihappegaasi küllastunud lahused. Pudeli avamisel rõhk joogi kohal alaneb ning C2 hakkab lahusest kihinal eralduma. 2 p Gaas eraldub veel lahuse segamisel/raputamisel, soojendamisel ja teiste

2 6. Lisaküsimuse vastus: Naatriumhüdroksiid. Iga õige sõna annab 1 punkti. (10) P S R A Ü D L U S E E N L I L S L T K G M U N A T A R S E E B I K I V I E R J K M L I N A U L Õ T I K S E B I D I P E E U V A R M I B I E M R I N E Л А У К Г Г Т М И А Л С Д Р У З Л Е Т И И Б С В О Р У С Т Р О Е Г О П Т И О В С Е Д К И Й Н А Т Р Н А Л З Я Н Т Ы Л А Б Я У Я У К Т Ц М Ь И А Я Г А

3 201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 9. klass 1. a) iga kõigi õigete oküdatsiooniastmeetga aine 1 punkt, õige aineklass 0,5 punkti. i) I Cl VII -II 4, hape ii) K I 4[Fe II (C II N -III )6], sool iii) N -III I I 2 -II, alus iv) Na I Co III (N III -II 2)6, sool ( = 6) b) iga õige keskkond 0,5 punkti i) S, happeline ii) N, neutraalne iii) Na2S4, neutraalne iv) K, aluseline v) Cl, happeline vi) K2S, aluseline (6 0.5 = ) c) iga õige klassifikatsioon 0,5 punkti i) 2S ii) S iii) S, 2S (4 0.5= 2) (kokku 11) 2. a) n(2s4) = 0,00224 l 1, M = 2, mol b) Basseinis on vett 2, l / 0,0100 l = 2, korda rohkem, mistõttu ka väävelhapet kulub 200 miljonit korda rohkem. n(2s4) = 2, mol 2, = 44,8 mol () c) V(6% 2S4) = 44,8 mol 98,1 g/mol / 0,60 / 1270 g/l = 9,61 l () (kokku 8). a) Zn+2Cl ZnCl2+2 Cu ei reageeri soolhappega. b) Ideaalgaasi molaarne ruumala 1 atm juures: 24,5 dm /mol (25 C). 4,9 dm vastab 4,9 dm /24,5 dm /mol= 0,20 mol gaasi. Kõik tekkinud gaasi oli 2, järelikult tsinki reageeris sama palju, kuna reaktsioonis on Zn:2 <-> 1:1. M(Zn)=65,4 g/mol; m(zn)=65,4 g/mol*0,20 mol= 1,08 g; m(cu)= 2,7-1,08= 19,62 g; %(Cu)=19,62g/2,7g*100%= 60%. c) Muidu ei oleks kogu tsink sulamis saanud soolhappega reageerida, kuna vask kaitseb sulami sisemuses asuvat tsinki soolhappe eest. (kokku 8) 4. a) Messing ehk valgevask b) A = Zn, tsink B = Cu, vask c) Zn + 2Cl ZnCl2 + 2 Cu + Cl reaktsiooni ei toimu d) C = Al, aluminium e) 2Al + Cl2 2AlCl f) m(sn) = 5,74 g * 1%= 0,0574g n = m/m = 0,0574g/ 118,7 g/mol = 0,00048 mol = 0,48 mmol (kokku 9) 5. a) X hapnik ( ) A 2 hapnik ehk dihapnik ( ) B osoon ( ) C I2 iood ( ) D - I vesinikjodiid ( ) b) a. 2KI K + I2 + 2 b. 2 + I2 2I c. 2KMn4 K2Mn4 + Mn2 + 2 d. 2I I2 + 2 e. 6I + 2S4 I2 + S + 42 c) VI oksüdeerija, I redutseerija ( ) V 2S4 oksüdeerija, I redutseerija ( ) (kokku 11) 6. a) Definitsioonid (iga õige definitsioon 0,5 punkti): Amorfne tahkis tahkes olekus aine, mille osakesed ei ole paigutunud ruumis üksteise suhtes korrapäraselt. (0,5) Segu mitmest erineva keemilise koostisega ainest koosnev süsteem. (0,5) Polümeer suur molekul, mis koosneb korduvatest väiksematest sarnase keemilise struktuuriga struktuurühikutest (struktuurühiku all mõeldakse omavahel keemilise sideme kaudu ühendatud aatomeid). (0,5) b) Aineklassid (iga õige aineklass 0.5 punkti): Aine A on karboksüülhape (osaliselt õige vastus on ka (küllastumata, tsüklit sisaldav) süsivesinik). (0,5) Aine B on alkohol (osaliselt õige vastus on ka (küllastumata, tsüklit sisaldav) süsivesinik). (0,5) Aine C on (küllastumata, tsüklit sisaldav) süsivesinik. (0,5) c) Brutovalemid (iga brutovalem 0,5 punkti) Aine A on C2002 (0,5) Aine B on C202 (0,5) Aine C on C202 (0,5) Molekulmassid (iga õige molekulmass 0,5 punkti) M(aine A) = 20 12,01+0 1, ,00=02,5 amü (0,5)

4 M(aine B) = 20 12,01+2 1,00+16,00=288,5 amü (0,5) M(aine A) = 20 12,01+0 1,00=272,5 amü (0,5) d) Kuna merevaigu põhikomponentideks on raskeid aatomeid (nt Cl, Br jms) mitte-sisaldavad süsivesinikud, siis võiks merevaigu tihedus olla vee omaga praktiliselt võrdne. Tõepoolest, merevaigu keskmine tihedus on 1,1 g/cm (tihedust vähendavad ka merevaigu koostises esinevad õhumullid). Seega saaks ehtsat merevaiku eristada klaasist n-ö ujutamistestiga küllastunud soolalahuses (tihedus 1,2 g/cm ): merevaigu tükk peaks jääma lahuse pinnale, klaas vajuma põhja. e) i) Kergel kuumutamisel ( C) muutub merevaik pehmeks (temperatuuril 50 C hakkab sulama ja samaaegselt lagunema; vastust sulab loetakse samuti õigeks, vastust põleb mitte). ii) Merevaigu panemisel puhtasse vette ei juhtu midagi, merevaik jääb anuma põhja. iii) Merevaigu panemisel vähepolaarsetesse orgaanilistesse lahustitesse toimub merevaigu osaline lahustumine (vastust lahustub loetakse õigeks, vastust laguneb osaliselt õigeks). f) Suktsiinhappe struktuur: C C 2 C 2 C Molekulmass on amü. (kokku 1)

5 1. 201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused. 10. klass a) Täieliku põlemise saadusteks on C2 ja 2. C = C b) Tärklis tekib glükoosi (C6126) polümerisatsioonil. c) C2 ja C4. d) Põleb minimaalse o.-a.-ga ühend. (0,5) e) i) Na22 (+I ja I) ii) F2 (+II ja I) iii) Mg2 (+II ja I) (1,5) f) => B, Be, Na, Sr g) Õige järjekord on: iii, ii, i, iv. b) (1x0,5) C C C C Si 2 c) 2. a) Tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid: I. C CaC Ca(C)2 / C C; CaC (t) Ca + (l) + C 2- (l); 2C+C 2- (l) C - II. Ca(C)2 CaC + C2 + 2 III. Ca(C)2 + Na2C CaC + 2NaC IV. CaC Ca + C2 V. Ca + 2 Ca()2 (5x1,2) b) C - - alus ja hape; 2 alus ja hape; C 2- - alus; (2C hape); - - alus; (6x0,5). a) 2x y 2 1 C x y ( ) 2 xc 2 y x 5, 6 C x y C y a) A g, elavhõbe; B Br2, broom; C gbr2, elavhõbe(ii)bromiid; D NaC, naatriumvesinikkarbonaat; E Na2C, naatriumkarbonaat; F C2, süsinikdioksiid; G 2, vesi; Br, vesinikbromiid; I NaBr, naatriumbromiid; J Na, naatriumhüdroksiid. (10x0,5) b) i) Na + Cl = NaCl + 2 (näiteks); ii) g + Br2 = gbr2; iii) Na2C + 2Br = 2NaBr C2 ; iv) C2 + 2Na = Na2C + 2 (4x1) c) Näiteks: N + Cl = N4Cl 5. a) tahked: KN, C, S ja K2S (6x0,25) gaasilised: N2 ja C2

6 6. b) KN kaaliumnitraat e salpeeter (1,5) c) oksüdeerub: C (x0,5) redutseeruvad: S ja N d) Reaktsioonivõrrandi järgi peab KN-e olema 2n mooli, süsinikku n mooli ja väävlit n mooli. Saame võrrandi 2n M(KN) + n M(C) + n M(S) = 100 g 202n + 6n + 2n = 100 n=0,704 mol m(kn)= 2n M(KN) = 74,8 g m(c) = n M(C) = 1, g m(s) = n M(S) = 11,9 g (x0,5) e) 1 mooli väävli kohta tekib +1=4 mooli gaasilist ainet 100 g püssirohu kohta tekib gaasilist ainet n(gaas)= 4 n=1,48 mol a) i) ii) iii) iv) (4x1) b) A äädikhape (etaanhape) B etanool 7. I oktüülatsetaat (oktüületanaat) J bensüülalkohol K bensüülatsetaat (bensüületanaat) (11x0,5) a) X Si A C B C Cl D Na G SiC, ränikarbiid Si2, ränidioksiid I 2, dihapnik/hapnik J, osoon K Cl2, kloor L SiCl4, ränitetrakloriid M Cl, vesinikkloriidhape N Na, naatriumhüdroksiid (5x0,5) (8x0,5) b) i) Si + 2 Si2 ii) C + 2 C2 iii) 2 2 iv) SiCl Si2 + 4 Cl v) Na + Cl NaCl + 2 (5x1) c) Si + 4 Na [Si4] Na C etüülatsetaat (etüületanaat) D propaan-1-ool või n-propanool E butaan-1-ool või n-butanool F oktaan-1-ool või n-oktanool G propüülatsetaat (propüületanaat) butüülatsetaat (butüületanaat)

7 8. a,b) c) + FeBr A -Benseen B -Bromobenseen Br + Na + Na + Br - t C - Fenool Na + C 2 t, P D - 2-hüdroksübensoehape + 2 S 4 Br Br + Br + (nimetused 4x1, reaktsioonivõrrandid 4x1,5) + Keemistemperatuur on kõrgem kui N2-l, sest vesi moodustab molekulide vahel vesiniksidemeid, mis on täiendavaks molekule kooshoidvaks jõuks. c) Madalam keemistemperatuur on kõige madalama molekulmassiga kloriidil ehk Cl-l, sest erinevalt 2-st (kõige madalama molekulmassiga oksiid) ei moodusta see vesiniksidemeid. d) S + 2 2S4 või Mg + 2 Mg()2 9. d) + C (salitsüülhape) 2 S 4 a) Kõige madalama sulamistemperatuuriga: S. S on kõige madalama sulamistemperatuuriga, sest selle kristallvõre on molekulaarne (kristalli hoiavad koos molekulide vahelised jõud). Si2 on kõrgema sulamistemperatuuriga, sest kristallvõre on atomaarne (kristalli hoiavad koos kovalentsed sidemed). Mg on kõrgema sulamistemperatuuriga, sest kristallvõre on iooniline (kristalli hoiavad koos ioonilised sidemed). (Molekulide vahelised jõud on üldjuhul nõrgemad kui kovalentsed või ioonilised sidemed) b) Divesinikoksiid ehk vesi. Molekulvalem

8 201/14 õ.a. keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 11.klass 1. a) Metaan (-IV), metanool (-II), metanaal (0), metaanhape (II), süsihape (IV) b) Br, 2S4, Cl4 (1,5) osakest 181,9g mol -1 c) m(v25) = = 5 6, osakest mol -1 6, g d) benseen; propaan; but-2-een; N,N-dimetüületaanamiid e) 16Cl + 2KMn KCl + 2MnCl2 + 5Cl g mol-1 0,62 58 g mol -1 0,28 a) N(C) = = ~ N() = = ~1 12 g mol g mol -1 N() = = 6 (1,5) A - atsetoon ehk propaan-2-oon, summaarne valem: C6, struktuurvalem: CCC (iga õige valem ja nimetus 0,5p) (1,5) b) B - aminorühm, R-N2 C - karboksüülrühm, R-C (või vastupidi) D - amiid- ehk peptiidside, R-CN-R (iga õige nimetus ja valem 0,5p) () E - hüdrolüüs: R-CN-R + 2 R-C + 2N-R. a) 222 = Nii redutseerijaks kui ka oksüdeerijaks on hapnik. (2 0,5) b) ntekkis = l/(22,4 l mol -1 ) = 1, mol n(22)reageeris = 2 1, mol = 2, mol ühes sekundis reageerinud peroksiidi hulk: v = 2, mol/(60 s) = mol/s (0,5) ühes milliliitris olev ensüümi hulk: n(katalaas) = 10 - l 10-9 mol l -1 = mol (0,5) kkat = mols -1 /(10-12 mol) = s -1 c) 1/( s -1 ) = 2, s = 25 ns d) i) 2KI S4 = I2 + K2S ii) 2KMn S4 = MnS4 + K2S Na2S4 reaktsiooni produkti kaalutise järgi ei saa arvutada, sest CaS4 on vähelahustuv ja ei sadene täielikult. Kuna kaltsium- ja kaaliumnitraat annavad värvitu lahuse, aga vask värvib lahuse siniseks, on võimalik spektroskoopiliselt leida just tema kontsentratsioon teise 10 ml proovi analüüsist. xproov(g/ml) = (y-0,06)/8 = (0,6-0,06)/8 = 0,015 g/ml (1,5) m(cu(n)2)proov = 0,015 g ml ml = 1,5 g m(cu) = m(cun ) 2 M(Cu) 1,5 g 6,5 g mol-1 = = 0,51 g M(CuN ) 2 187,5 g mol -1 Na2C toimel sadenevad CuC ja CaC lahusest välja. Nende ühine mass oli 9,404 g järgi jäänud 80 ml lahuses. m(karbonaadid)100ml = 9,404 g 100/80 = 11,755 g m(cuc) = mcu M(CuC ) M(Cu) m(ca) = mcac M(Ca) M(CaC ) = = 0,508 g 12,5 g mol-1 6,5 g mol -1 = 0,988 g 11,755 g-0,988 g 40 g mol g mol -1 = 4,068 g ~ 4, g (1,5) Kõikide metallide kontsentratsioonid: c(cu) = 0,508 g/50 ml = 0,0102 g/ml ~0,010 g/ml c(ca) = 4,1 g/50 ml = 0,0862 g/ml ~0,086 g/ml c(k) = [m nitraatide segu - m(cun ) 2 - mca(n ) 2 ] M(K) = M(KN ) 50 ml [26,56 g - 1,5 g - 17,7 g] 9 g mol-1 = 101 g mol = 0,0571 g/ml ~0,057 g/ml ml m(me(n)2) = mme M(Me(N ) 2 ) M(Me) 5. a) d = 2a + b/2 b) i) 16 d 2a b 2 100% 12a + b + 14c + 16d ii) % c) C6N66 = 2 + N2 + C 1 mol nrdx = 1 dm 24 dm 9 (1,5) mrdx = 0,0046 mol 222 g = 1,0 g 1 mol (1,5) 6. a) X N, lämmastik (0,5p ka siis kui on kirjutatud ainult valem või nimetus) A N2, lämmastik B 2, vesinik C N, ammoniaak D NaCl, naatriumhüpoklorit E N24, hüdrasiin F N, lämmastikmonooksiid G N2, lämmastikdioksiid N, lämmastikhape I MgN2, magneesiumnitriid (iga õige nimetuse ja valemi eest 0,25p) (4,5) b) i) N N (0,75)

9 ii) 2N + NaCl N24 + NaCl + 2 iii) N N iv) 4N N + 62 v) 2N + 2 2N2 (0,75) vi) N N + N vii) Mg + N2 MgN2 viii) MgN N + Mg()2 (sellest tasakaalustamise eest kõigil juhtudel 0,25 p; 1 vale ühend lähteainetes või saadustes langetab punkte 0,25p võrra) (kokku 7,5)

10 201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused. 12. klass 1. a) Propaan > etüülatsetaat > äädikhape b) Vesinikside > dipool-dipool dipool-indutseeritud dipool dispersioonijõud c) Lisades süsteemi inertgaasi, vähendades süsteemi ruumala, lisades lähteaineid, eemaldades saaduseid. d) i) appelised: CC, C2, (N4)2S4 ii) Neutraalsed: Mn2, KI, Fe2, NaCl iii) Aluselised: NaS, Ca, Ba()2 (0,5x10=5) 2. a) CaC Ca+C2 MgC Mg+C2 N4N N2+22 b) Ca()2+C2 CaC+2 2(g) 2(v) (Piisab ka, kui on kirjutatud, et vesi kondenseerub või et ta on sellel temperatuuril vedelik) N2 on neutraalne oksiid ning ei reageeri ei vee ega ka kaltsiumhüdroksiidiga ning läbib lahuse gaasina c) Ülesande tekstist lähtuvalt saame koostada võrrandid: 1) Kõigi ainete mass kokku on nmgc M MgC ncac M CaC nn N M 4 N 4N 40, 20g 2) Vastavalt reaktsioonivõrranditele on peale lagunemist gaasisegu koostis ( nmgc ncac n N N ) RT K V6,44L p ) Peale Ca()2 vesilahusest läbijuhtimist ning 298 K jahutamist on alles nn RT 2 298K ainult N2 V,740L p Alustades võrrandist ) saame teada N2 hulga kaudu N4N moolid: nn n 2 N 4N 1bar,740L bar L 0, K molk 0, 151mol Seejärel arvutame kuumas gaasisegus olnud gaaside koguhulga: nmgc ncac 6,44L 1bar nn N 4 bar L 0, K molk 0, 76mol Siit saab avaldada metallide soolade hulga: nmgc n CaC 0,76mol 0,151mol 0, 10mol Avaldades näiteks MgC moolide arvu: nmgc ( 0,10 ncac ) mol Nüüd saame saadud väärtused asetada võrrandisse 1): g g g (0,10 ncac ) mol 84, ncac mol 100,1 0,151mol 80 40,20g mol mol mol 26,1g 84,nCaC 100,1n CaC 12,08g 40,20g n CaC 0,126mol Seega MgC hulk on: n MgC 0,10mol 0,126mol 0, 184mol Ainete massid algses segus: mmgc 15,5g mcac 12,6g mn 4N 12,1g. a) CaC Ca()2 + C22 b) Reaktsiooni entalpia tekkeentalpiate kaudu: ( Ca( ) ) ( C ) CaC r f 2 f 2 2 f 2 2 f 2 kj kj kj kj kj r 986,1 226,7 59,8 2( 285,8 ) 128 mol mol mol mol mol Reageerinud CaC2 moolide arv: m 15,0g n 0, 24mol M 64,0g / mol Toimunud reaktsiooni soojusefekt: r 0,24mol ( 128kJ / mol) 0, 0kJ c) Reaktsioon on eksotermiline (sest <0). d) 15,0 g kaltsiumkarbiidi moolide arv on 0,24 mol (vt b) ), vastavalt reaktsiooni stöhhiomeetriale (vt a) ) tekkis järelikult 0,24 mol etüüni. Tekkinud etüüni põlemise soojusefekt on seega: 1256kJ / mol 0,24mol 294kJ e) Põlemine muudaks (tõstaks) temperatuuri rohkem, kuna põlemise soojusefekt on suurem. 4. a) Eeldame, et meil on 100 g ainet. Siis on meil 55,1 g hapnikku, 41,4 g süsinikku ja,5 g vesinikku. Kui me arvutame need moolihulkadeks ümber, saame teada, et :C: suhtuvad üksteisesse moolide järgi kui 1:1:1. Kuna tegemist on dikarboksüülhappega, siis hapnikke on kokku 4, seega brutovalemiks peab olema C444. b) Kuna maleiinhappel on kaksikside, siis peab ta olema cis kujul, kuna trans isomeer on üldjuhul stabiilsem cis isomeerist. Nimetus: (Z) buteendihape

11 c) a) Cl (0,5) Cl + () d) Reaktsioon toimub kiiremini happelises keskkonnas, kuna karbonüülrühma protoneerimine aktiveerib karbonüülrühma ja -rühm muutub paremini lahkuvaks rühmaks. 5. a) i) katood Pb2 (0,5) anood Pb (0,5) elektrolüüt 2S4(aq) (0,5) ii) katood S8 õige ka lihtsalt S (0,5) anood Na (0,5) elektrolüüt naatriumaluminaat xna2 yal2 (0,5) iii) katood Br2 (0,5) anood Zn (0,5) elektrolüüt ZnBr2(aq) (0,5) b) i) katood: Pb2 + 2S e = PbS anood: Pb + 2S4 = PbS4 + 2e ii) katood: S8 + 16e = 8S 2 või 2S + 2e - = S2 2- anood: Na = Na + + e iii) katood: Br2 + 2e = 2Br anood: Zn = Zn e c) M(NaS)= 55 g/mol; M(Pb-2S4)= 05 g/mol; M(ZnBr2)= 225 g/mol. Kui eeldada, et kõik akud annavad ühe mooli kohta ligikaudu võrdse koguse energiat, siis on väikseim ekvivalentmass Na-S akul. Selle energiamahtuvus on umbes 150 Wh/kg. Plii- ja ZnBr2 energiamahtuvused on 0 50 Wh/kg. + Cl b) Kuna seos kontsentratsiooni ja neelduvuse vahel on lineaarne, siis: M 5 c 1 0,82AU 9,5 10 M 876AU m 461mg c) n TCP 2, mmol M 197,45mg / mmol Leiame TCP moolide hulga oktanoolis: TCP TCP TCP 5 nok tan oolis n nvees 2,mmol 9,52 10 M 5ml 2, mmol (1, koos põhjendusega lugeda õigeks ka lahendus, kus eeldatakse, et TCP on praktiliselt täielikult okatnoolis) ning nüüd kontsentratsiooni oktanoolis: n 2,mmol c TCP ok tan oolis 0, 47M V 5ml 0,47M d) log( P ) log 5 9,52 10 M, 7 log P 1,19 e) P Et ruumalad on võrdsed, siis cok tan oolis nok tan oolis P cvees nvees siit nok tan oolis P nvees n vees n vees P n vees n vees n vees ( P 1) P ,5 1