2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass"

Transcript

1 2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Meie keha valgud koosnevad aminohapetest, Aminohape R- rühm mida ühendavad peptiidsidemed. Peptiidside Glütsiin -H tekib ühe aminohappe karboksüülrühma Alaniin -H 3 Seriin -H (-H) ja teise aminorühma (-NH 2 ) ühinemisel 2 -H Glutamiinhape -H 2 -H 2 -H tekib 2-st aminohappest koosnev peptiid ja eraldub vesi. Kõigil aminohapetel on olemas karboksüül- ja aminorühm ning erinevus on teise süsiniku kõlvalrühmas R. a) Joonistage peptiid glütsiin-alaniin-seriin-glutamiinhape. Aminohappeid on võimalik dekarboksüülida reaktsiooni käigus asendub H rühm vesinikuga ning eraldub 2. Seriinist saab selle reaktsiooni käigus etanoolamiin (rakumembraanide koostisosa) ning glutamiinhappest signaalmolekul γ-aminobutaanhape. b) Joonistage etanoolamiini ning γ-aminobutaanhappe struktuurvalemid. (10) 2. Faraday 1. seaduse kohaselt on elektrolüüsi ajal elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektroodidele kantud laenguhulgaga. Faraday konstant näitab ühe mooli elektronide laengut (F= /mol). Na 2 S 4 vesilahuse elektrolüüsil juhiti lahusest läbi laenguhulk 2316 (kulonit). Tekkivad gaasid koguti eraldi tagurpidistesse veega täidetud katseklaasidesse. Ühes katseklaasis tõrjus eraldunud gaas välja kaks korda enam vett kui teises katseklaasis. a) Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate poolreaktsioonide võrrandid ning summaarne reaktsioonivõrrand. b) Arvutage: i) Elektrolüüsil tekkinud ainete massid, ii) Elektrolüüsi tulemusel tekkinud ainete reageerimise tulemusel tekkiva(te) aine(te) hulk. c) Mis ained tekiksid (valem ja nimetus), kui samadel tingimustel kasutatakse Na 2 S 4 asemel us 4 vesilahust? (10) 3. Laborant pidi valmistama 500 ml lahust, mis sisaldab 0,25 M sulfaatioone (S4 2- ). Selleks oli tal kasutada 37,4 g Al2(S4)3 18H2. Veevaba alumiiniumsulfaadi lahustuvus on 5 o juures on 31,7 g/100 ml vees ja 20 o juures 36,4 g/100 ml vees. a) Mis on Al 2 (S 4 ) 3 18H 2 süstemaatiline nimetus? Millisesse soolade alamklassi see kuulub? b) Mitu grammi Al 2 (S 4 ) 3 18H 2 peab laborant võtma, et valmistada soovitud kontsentratsiooniga sulfaatioonide lahus? Mitu grammi soola jääb alles? c) Mitu mooli alumiiniumsulfaati peab lahustama 0,25 dm 3 vees, et saada küllastunud Al 2 (S 4 ) 3 lahust (20 o juures)? Mitu grammi soola sadeneb välja saadud lahuse jahutamisel 5 kraadini? (10) 4. Lõhkeaine X molekulid sisaldavad elemente A (37,8%), B (16,2%), (43,2%) ja D. A on lihtaine koostises õhu peamine komponent. Elementi B leidub kõigis orgaanilistes ühendites. on levinuim element maakoores. X molaarmass on 222,1 g/mol. Aine X molekul sisaldab ainult A-A, A-B, B-D ja A- vahelisi sidemeid, kusjuures iga A aatomiga on seotud kolm teist aatomit ning molekulis on ka üks kuuest aatomist moodustunud tsükkel. Aine X lagunemist saab kirjeldada lihtsustatud reaktsioonivõrrandiga, milles on ainult kolm saadust. Kaks neist on kaheaatomilised gaasid, millest üks koosneb elemendist A ja teine elementidest B ning, ent kolmas saadus on kolmeaatomiline vedelik (n.t.). a) Leidke elementide A, B, ja D sümbolid ja nimetused. b) Leidke arvutustega i) aine X empiiriline valem ja ii) aine X molekulivalem. c) Kirjutage aine X lagunemisreaktsiooni tasakaalustatud võrrand. d) Joonistage aine X struktuurivalem. (10) 5. Täpselt pool liitrit gaasisegu (n.t.) koosnes kahest ainest: A ja B. Aine A on mittetsükliline alkaan ja seda on segus 8,93 millimooli. Aine B ei sisalda vesinikku. Gaasisegule lisati 1,857 g hapnikku, seejärel süüdati. Pärast reaktsiooni toimumist oli järele jäänud vaid kaks ainet: 0,804 g vett ja 2,16 g süsinikdioksiidi. a) Leidke arvutustega aine A brutovalem. b) Joonistage A brutovalemile vastavad võimalikud struktuurivalemid. c) Mis on aine B? d) Arvutage esialgse gaasisegu (A+B) tihedus heeliumi suhtes. (10) 6. Ninhüdriin on värvitu orgaaniline aine (struktuur toodud H joonisel), mis reageerib kergesti primaarsete amiinidega, H tekitades tumesinise värvusega produkti. Seepärast on H ninhüdriini lahused kasutusel kriminaaluuringutes H sõrmejälgede ilmutamiseks pindadel. a) Millistes inimorganismi biomakromolekulides (biopolümeerides) leidub primaarseid aminorühmi? b) Nimetage kaks põhjust, miks eelistatakse kasutada ninhüdriini lahust etanoolis või atsetoonis, mitte vees. c) Ekspert Mari kasutab sõrmejälgede ilmutamiseks lahust, mida ta saab 0,50 grammi ninhüdriini lahustamisel täpselt 100 ml etanoolis (etanooli tihedus on 0,789 g/cm 3 ). Arvutage selles lahuses ninhüdriini jaoks: i) massiprotsent, ii) molaarne kontsentratsioon, iii) moolimurd Lahuse ja lahusti tihedused on võrdsed. d) Milliseid kaitsevahendeid peab ekspert Mari kindlasti kasutama ninhüdriini lahuse pihustamisel uuritavale pinnale? (10) H H

2 2012/2013 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 1. a) Joonistage ühendi 3 H 2 Brl kõik võimalikud isomeerid. b) Süsivesiniku X molekulmass on 104. Leidke tema brutovalem ning ruumiline struktuur, kui süsivesinikus ei esine ühtegi kaksiksidet ja teda läbib kolm sümmeetriatasandit. (10) 2. Alkoholide struktuurid saadakse süsivesinikes ühe või mitme vesiniku aatomi asendamisel hüdroksüülrühmadega. Alkoholide klassi kõige lihtsamaks esindajaks on metanool, mida toodetakse süsinikmonooksiidi redutseerimisel vesinikuga katalüsaatorite juuresolekul (reaktsioon 1). Teiseks levinud alkoholide esindajaks on etanool. Etanooli peamisteks saamismeetoditeks on eteeni hüdraatimine (reaktsioon 2) ja sahhariidide kääritamine. Alkoholide hüdroksüülrühm on nõrgalt happeline ja reageerib aktiivsete metallidega (reaktsioon 3). Karboksüülhapete reaktsioonil alkoholidega tekivad estrid. a) Kirjutage metanooli ja etanooli täieliku põlemise võrrandid. b) Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonid 1-3. Reaktsiooni 3 korral valige alkohol ja sobiv metall ise. c) Kirjutage lõpuni ja tasakaalustage glükoosi käärimise võrrand. d) Kirjutage 3,3-dimetüülpentaanhappe ja 2-metüülpropaan-2-ooli vahelise reaktsiooni võrrand struktuurvalemitega. Andke saadusele nimetus. (8) 3. Element X on looduses üks levinumaid keemilisi elemente ning see on ühendite A-G koostises. ksiid A on värvitu gaas, mis hapnikuga ühinemisel (i) moodustab oksiidi B. Samas võib oksiid B reageerida osooniga (ii) ning moodustada oksiidi. ksiidi D lahustamisel vees (iii) tekib nõrk hape E. ksiid A happeid ei moodusta, kuid see-eest oksiid B annab veega reageerides (iv) kahe happe E ja F segu. ksiidid A ja B võivad lisaks reageerida omavahel (v) ning anda ühe eelpoolnimetatud oksiididest. Hapet F on võimalik toota ühest eelminetatud oksiidist (vi) vee ja hapniku abil. Lõpetuseks, viiendat elemendi X oksiidi G kasutatakse närvisüsteemi ergutamiseks. a) Kirjuta kõikide nimetatud ainete (A-G) valemid ja nimetused. b) Kirjuta kõik kirjeldatud reaktsioonide tasakaalustatud võrrandid (i-vi) (9,5) 4. A on pehme hall metall, mille leekreaktsioon annab tumepunase värvuse. Metalli A oksiid B on valge tahkis, mida leidub tsemendis. ksiid B tekib ka lubjakivi peamise koostisosa kuumutamisel üle 825 ( reaktsioon 1). Veega reageerides tekib B-st alus D (reaktsioon 2). D reaktsioonil gaasilise lihtainega E 2 tekib 2 metalli A soola F (E oksüdatsiooniaste on I) ja G (E o.a on I) ning vesi (reaktsioon 3). E 2 on õhust 2,45 korda raskem gaas. F on kasutusel valgendi ja desinfektandina. Lisades F-le tugevat hapet H (sisaldab E-d), tekib taas sool G, vesi ning eraldub gaas E 2 (reaktsioon 4). a) Kirjutage i) ainete A-H valemid ja nimetused; ii) B, D ja H triviaalsed nimetused b) Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonid 1-4 (9,5) 5. Metanogeenid on mikroorganismid, mis saavad elutegevuseks vajaliku energia ensüümkatalüütilistest reaktsioonidest, mille saaduseks on metaan: 2 + 4H 2 = H 4 + 2H 2 H 3 H = H Metanogeene leidub mäletsejate soolestikus, näiteks lehm võib ööpäevas emiteerida 200 liitrit metaani. Metanogeenid elavad arvatavasti ka tuldpurskavate lohede seedesüsteemis. Lohe organismis on spetsiaalne metaanipõieke, kuhu kogunenud gaasi väljapaiskamine ja süütamine põhjustabki tulepurske. a) Märkida, millised elemendid metaani tekkereaktsioonides on redutseerijad ja millised oksüdeerijad. b) Arvutada metaani tekkereaktsioonide entalpiamuudud, kui vee tekkeentalpia on -286 kj/mol, metaani põlemisentalpia -890 kj/mol ja etaanhappe põlemisentalpia -875 kj/mol. c) Kirjutada metaani põlemisreaktsiooni võrrand ja arvutada 200 l metaani (25, R = 8,314 J mol -1 K -1 ) põlemisel eralduv soojushulk. d) Kas sama hulga (moolide) metanooli põlemisel eraldub suurem või väiksem energiahulk võrreldes metaaniga? (12) 6. Fenool ( 6 H 5 H) on vesilahustes nõrk hape ning püridiin ( 5 H 5 N) on nõrk alus. Fenooli dissotsiatsioonireaktsiooni jaoks on tasakaalukonstant K a = 1, (reaktsioon 1) ning püridiini ja vesinikiooni vahelise reaktsiooni jaoks on tasakaalukonstant K b = 1, (reaktsioon 2). a) Kirjutage reaktsioonide 1 ja 2 avaldised ning neile vastavate tasakaalukonstantide avaldised. b) Kirjutage püridiini ja fenooli vahelise reaktsiooni võrrand ning seda reaktsiooni kirjeldava tasakaalukonstandi avaldis. c) Leidke püridiini ja fenooli vahelise reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus. d) 9,4 g fenooli lahustamisel 1 liitris vees saadakse nõrgalt happeline lahus. Leidke lahuse ph väärtus! e) See lahus segatakse 1 liitri 0,1 M püridiini lahusega. Leidke saadud lahuses püridiiniumiooni ( 5 H 5 NH + ) ja fenolaatiooni ( 6 H 5 - ) sisaldus. Eeldada, et lahuste segamise ruumalaefekti ei esine. (11)

3 2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 11. klass 1. a) Milline element moodustab iseendaga ja oma vasaku ning parema naabriga perioodilisustabelis ühendeid, kus esineb kümnes erinevas oksüdatsiooniastmes? b) Kirjutage vastavate ainete struktuurvalemid ja nimed. Ainetes võivad olla esindatud kõigi kolme elemendi aatomid. (9) 2. Haloperidool on tuntud ravim psüühikahäirete ravis. Seda kasutatakse ka narkootikumide võõrutusravis. Selle aine sünteesi ühte lähteainet saadakse järgmise skeemi alusel: D 2 l 2, All 3 A KMn 4 MgBr E + 2 HBr + H 3 H - Hl, - S 2 D B + Sl 2 - Hl benzoüül peroksiid F NH 3-2 HBr G Selle skeemi lahendamiseks on antud alljärgnealt rida vihjeid: 1 H-NMR andmed aine A jaoks: s(3h) δ = 2.35 ppm, d(2h) 6.95 ppm, d(2h) 7.2 ppm. B brutovalem on 7 H 5 l 2. D elemendiline koostis on: M = 170,5; 56,3%, 4,11% H, 20,8% l, ülejäänud on. etapp D E: Grignardi reaktsioon 2 mol etenüülmagneesiumbromiidiga etapp E F: 2 mooli HBr liitumine anti-markovnikov i järgi F brutovalem: 11 H 13 Br 2 l etapp F G: tsüklisatsioon NH 3 -ga, mis annab piperidiini derivaadi. a) Kirjutage A-G struktuurvalemid. b) Miks kasutatakse etapis E-F bensoüülperoksiidi? c) Joonistage produkti struktuurvalem, mis oleks tekkinud etapis E-F ilma bensoüülperoksiidita. d) Milliste omadustega peab olema etapis D E kasutatav lahusti? (8) aastatel võeti insener Thomas Midgely eestvedamisel bensiini oktaaniarvu tõstmiseks kasutusele ühend A (M = 323,4 g/mol, sisaldab 64,1% elementi X, 29,7% elementi Y ja 6,2% elementi Z). Ühendi A mürgisus põhjustas arvukalt haigestumis- ja surmajuhtumeid sellega kokku puutunud tööliste seas, ent aine ohtlikkust üritati varjata. Kuna aine A kasutamine viis ülemaailmse neurotoksilise elemendi X reostuseni ning ühtlasi mürgitas ka autode katalüütilisi konvertereid, on A kasutamine kütustes alates 20. sajandi lõpust keelatud. Aine A tööstuslikuks sünteesiks kasutatakse kolme elementi sisaldavat ainet B (37,2% Y ja 7,8% Z) ning metalli X sulamit naatriumiga, kusjuures kõrvalproduktidena eralduvad metalliline X ning Na-sool. Laboratoorselt on ühendit A võimalik valmistada ühendi B reaktsioonil Mg ja metalliga X dietüüleetris. Kõrge temperatuuri mõjul aine A laguneb. Esimese lagunemise etapi järel tekivad radikaalid ja D. Edasistel reaktsioonidel laguneb ja annab mitmete etappide järel metalli X. Arvatakse, et metalli oksüdeerumisel moodustunud oksiid E põhjustab kütuse plahvatuskindluse kasvu, reageerides mõnede põlemises osalevate radikaalidega. E reageerib radikaaliga F (3,1% Z), andes ühendi G ja radikaali H (5,9% Z). H liitumisel oksiidiga E tekib ühend I, mis omakorda H radikaaliga reageerides moodustab G ja vesi. G redutseerimisel tekib uuesti ühend E. a) Kirjutage elementide X, Y ja Z sümbolid ning ainete A I valemid. b) Kirjutage järgnevate reaktsioonide tasakaalustatud võrrandid: i) NaX + B A + X +...; ii) B + X + Mg A +...; iii) A + D; iv) E + F G + H; v) H + E I; vi) I + H H 2 + G c) Kaks D molekuli võivad omavahel reageerides anda kahe erineva reaktsiooni kaudu stabiilseid produkte. Kirjutage nende võimalike reaktsioonide võrrandid. d) Thomas Midgley teine oluline avastus, mis seisnes uut tüüpi ühendite kasutuselevõtus külmutusseadmetes, põhjustas samuti ulatusliku keskkonnaprobleemi atmosfääris. Milliste ühenditega oli tegu? (10) 4. Paaris ja paaritu -aatomite arvuga karboksüülhapete looduslik kättesaadavus ei ole võrdne. Näiteks kaprüülhapet (8) saab kookoseõlist, aga ühe süsiniku võrra lühema ahelaga hapet nii palju looduses ei leidu. Selle sünteesiks saab kasutada Barbier-Wieland i alifaatsete hapete degradatsiooni meetodit, mis on näidatud skeemil. Hargnemata ahelaga hape F sisaldab 24,6%. r 3 põhjustab kordse sideme oksüdatiivse lõhestumise (mõlemas ühendis F ja G süsiniku oksüdatsiooniaste kasvab maksimaalselt, ühendis G on 8,8% ). a) Leidke ühendi F struktuur. b) Kirjutage i) ühendite A-G struktuurivalemid ja ii) ühendite A, D, F ja G süstemaatilised nimetused. (12) 5. Ühed tähtsamad metallorgaanilised ühendid on Grignardi reagendid, mille üldvalem on R-Mg-X (tegelik struktuur on keerulisem). Nimetus tuleneb

4 reagendi avastaja nimest. Victor Grignard ( ) oli prantsuse keemik, kes sai selliste magneesiumorgaaniliste reagentide avastamise eest aastal Nobeli preemia. Grignardi reagentide tegemisel peab olema väga tähelepanelik, kuna reagent ise on päris tugev alus ja seetõttu valmistatakse see vahetult enne tema kasutamist ning sageli viiakse järgnev reaktsioon läbi samas kolvis, kus ta sünteesiti. a) i) Kirjutage reaktsioonivõrrand H 3 H 2 MgBr saamiseks. ii) Kas reaktsiooni peaks läbi viima inertses keskkonnas? Põhjendage. b) Grignardi reagendid reageerivad hästi karbonüülsete süsinikega. Kirjutage välja atsetooni karbonüülsele süsinikule liitumise reaktsiooni mehhanism H 3 H 2 MgBr näitel. c) Mida on vaja reaktsioonisegule lisada, et saada kätte stabiilne lõppsaadus? Mis juhtuks siis, kui viimane samm teha kohe pärast Grignardi reagendi tekkimist? (Kirjutage reaktsioonivõrrand) d) Milline produkt tekiks, kui kuivale jääle lisada antud Grignardi reagendi lahust? (10) 6. a) 0,247 grammi puhta alkaani põlemisel tekkinud gaasid juhiti 100 ml 5%- lisse Ba(H) 2 lahusesse. Tekkinud valge sade filtreeriti ja kuivatati ning selle massiks mõõdeti 3,356 grammi. b) Kolme järjestikuse süsinike arvuga gaasilise alkeeni (s.t. süsinike arv erineb ühe võrra) ekvimolaarse segu põlemisel tekkinud 2 ruumala oli kolm korda suurem esialgsest gaaside segu ruumalast. i) Millised alkeenid olid segus? ii) Leia segu massiprotsendiline koostis. (11)

5 2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 12. klass 1. Massispektromeetrias mõõdetakse uuritavate ioonide massi ja laengu suhet. Hea spektrilahutuse korral on võimalik eristada erineva isotoopkoostisega ioone. Elektronionisatsioonil tekkib bromobenseenist elektroni väljalöömisel 6 H 5 Br +. Looduslikud broomi, süsiniku ja vesiniku isotoopkoostised on järgmised: Br: 50,7% 79 Br ja 49,3% 81 Br; : 98,9% 12 ja 1,1% 13 ; H: 99,99% 1 H ja 0,01% 2 H. a) Kui paljude erinevate isotoopkoostistega ioone võib ionisatsioonil bromobenseenist tekkida (erinevaid geomeetrilisi asendeid mitte arvesse võtta)? b) Millised neli isotoopkoostisega iooni on kõige suuremas hulgas, kui analüüsiks võetud bromobenseenis vastab kõikide elementide isotoopkoostis looduslikule? (10) 2. Fiibrilistest polümeeridest on kõige levinumad nailonid: NH nailon-6,6 Nailon-6,6 sünteesi skeem on järgmine: A + 2 H H ul/nh 4 l B H 2 /Ni 1. Ph 3 PBr 2 2. KN taandamine G NH F n 0,3% H 3 P H 2 hüdrolüüs H D E nailon-6 Na 3 P H 2 NH n Ühendite G ja H polükondensatsioonil moodustub nailon-6,6. Ühendist on võimalik saada tsükliline eeter D, mida sageli kasutatakse lahustina. Ühend E on sünteetilise kautšuki lähteaineks. n veel teada, et ühendi A trimerisatsioonil moodustub benseen. 2,00 g ühendi lahus 100 grammis vees külmub 0,413 juures [K kr (H 2 ) = 1,86 K kg/mol]. Ühendis on 53,3% süsinikku ja 11,2% vesinikku. Ühendis F on süsinikku 66,7%. Ph 3 PBr 2 on bromeeriv reagent. a) Arvutage ühendi brutovalem. b) Joonistage ühendite A - H graafilised valemid. Nailon-6 võib saada ühendi J polümerisatsioonil. Ühend J saadakse tsükloheksanooni töötlemisel hüdroksüülamiiniga, mille tulemusena tekib ühend I ( 6 H 11 N). Ühendi I töötlemisel ooleumis moodustub laktaam J ( 6 H 11 N). c) Joonistage ühendite I ja J graafilised valemid. d) Joonistage graafilised valemid saadustest, mis tekivad aine E reageerimisel Br 2 -ga tetraklorometaanis. (10) 3. Lähenevale suusamaratonile mõeldes otsustas Juku välja arvutada, millisel kujul on kõige otstarbekam 63 kilomeetri läbimiseks energiavarusid kaasas kanda. a) i) Arvutage süsivesikute (glükoos), ii) rasvade (heksadekaanhape) ja iii) valkude (alaniin) põlemisentalpia (MJ/kg). Heksadekaanhape: H 0 f = -848 kj/mol ja S 0 = 452 J/(mol K); Glükoos: H 0 f = kj/mol ja S 0 = 209 J/(mol K); Alaniin ( 3 H 7 N 2 ) H 0 f= -560 kj/mol ja S 0 = 119 J/(mol K); 2 : H 0 f( 2 ) = -394 kj/mol ja S 0 = 214 J/(mol K); H 2 : H 0 f = -286 kj/mol ja S 0 = 189 J/(mol K). b) i) Kui palju kulus energiat, kui 5,5 h jooksul arendas Juku võimsust 200 W (kasutegur 24 %)? Kui palju tuleks kaasa võtta ii) saiapätse (320 g, 60% süsivesikuid), iii) seapekki või iv) tailiha? Eeldada, et süsivesikud on ainult glükoosi, rasv heksadekaanhappe ja tailiha alaniini kujul. lla või mitte olla, mõtles Juku (pärast suusamaratoni) ja arvutas enda täieliku oksüdeerumise standardne entroopia muut S 0 ning tasakaalukonstandi K. c) Arvutage reaktsiooni Juku H 2 i) S 0, ii) H 0, iii) G 0 ja iv) K kui 75 kg kaaluv Juku sisaldab ligikaudu 12% rasva, 20% valku ja 0,4 % süsivesikuid. v) Miks ei põle Juku iseeneslikult ära? (10) G 0 = H 0 T S 0 = -RTlnK 4. Linalool on looduslik terpeen, mida leidub näiteks sidrunis, viinamarjas ja apelsiniõlis. Linalooli kasutatakse laialdaselt parfümeeriatoodete valmistamisel. Ainet saab sünteesida järgmise skeemi järgi: H Et HBr (48%) EtNa/EtH A B NaH/H 2 Hl/H 2, t - 2 D linalool Mg Br E F H+ /H 2 a) Kirjutage ühendite А-F stuktuurvalemid. b) Kirjutage ühendi A tekkereaktsiooni mehhanism. с) Millise kuulsa keemiku nimega on nimetatud ühendite klass, kuhu kuulub Е? (10) 5. Lahendage toodud reaktsioonide ahelad. n teada, et aine Z 1.00 mol lagunemisel tekib 35,5 l (n.t.) gaasilist ainet Y. Ained A ja E on nõrgad alused; ained X ja Y on lihtained. Na N 2 Hl E A B D Z E + Y + A p, t H 2 2 Nal X + Y A E (NH 2 ) 2 Fe 3 4 NaH H

6 a) Kirjutage ainete A-E, X, Y ja Z valemid ja nimetused. b) Kirjutage kõikide reaktsioonide võrrandid. (10) 6. Üks tudeng uuris Saksamaal siirdemetallide poolt katalüüsitavaid reaktsioone. Siirdemetallide ühendite kõrge hinna tõttu tuli tal neid ise valmistada. Selleks võttis ta kollase värvusega metalli X, mis ei lahustu tavapärastes hapetes. Seega lahustas ta selle Hl ja HN 3 segus, tekkis ühend A ning eraldus diatomaarne gaas B. X reageerib gaasiga (tihedus õhu suhtes 2,45), Hl vesilahuses, andes taas ühendi A. A reaktsioonil 2 molekuli dimetüülsulfiidiga vee juuresolekul (ühe väävliaatomi oksüdatsiooniaste muutub 2 võrra suuremaks), tekib ühend D, mille komplekskatioon sisaldab nii väävlit kui ka 76,06% metalli X. Lisaks tekib 1 mol aine A kohta 1 mol orgaanilises keemias tuntud lahustit ning 3 mol ühte levinud anorgaanilist hapet. Ühend D on metalli X kompleksühendite sünteesi levinuim lähteaine, kuna ligandasendusreaktsioonid toimuvad väga kiiresti. Selleks, et saada vajalikku kompleksühendit E, oli tudengil tarvis sooritada veel reaktsioon trifenüülfosfaaniga ( 6 H 5 ) 3 P. Kuna tudeng oli väsinud, otsustas ta selle reaktsiooni järgmisel päeval sooritada ning jättis aine D lahusesse ööseks seisma. Hommikul aga avastas ta, et aine D lahuses oli kollane sade ning kõik reaktsioonid tuli uuesti teha. a) Arvutage molaarmass ning kirjutage valem ja nimetus. b) Kirjutage metalli X ja gaasi B nimetused. c) Kirjutage mainitud reaktsioonide võrrandid. (10)

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 1. Andresele anti analüüsiks kolm tahket metalli, millest kaks olid väliselt väga sarnased, kolmas oli pisut tuhmim. Andres leidis, et antud

Διαβάστε περισσότερα

2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass

2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Ained A on oksiidid. Tuntud metalli X võib saada vedelal kujul, kui süüdata segu, mis koosneb metalli Y ja musta oksiidi A pulbritest, kõrvalsaadusena

Διαβάστε περισσότερα

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

Keemiliste elementide perioodilisustabel

Keemiliste elementide perioodilisustabel Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O 2, Si, H 2 ) (HCl) (KOH) (Na 2 SO 4 ) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO 2, CO 2,

Διαβάστε περισσότερα

( ) ( ) 2008/2009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass

( ) ( ) 2008/2009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass 008/009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) ρ ( A ) = 5,5 ρ( ) ( A ) = ( A ) = 5,5 ( ) = 5,5 g/mol = 7g/mol ( A) = = A, kloor / V 5,5 / V m m r 7/ 5,5 b) X Fe, raud A, kloor

Διαβάστε περισσότερα

b) Täpne arvutus (aktiivsete kontsentratsioonide kaudu) ph arvutused I tugevad happed ja alused

b) Täpne arvutus (aktiivsete kontsentratsioonide kaudu) ph arvutused I tugevad happed ja alused ph arvutused I tugevad happed ja alused Tugevad happed: HCl, HBr, HI, (NB! HF on nõrk hape) HNO 3, H 2SO 4, H 2SeO 4, HClO 4, HClO 3, HBrO 4, HBrO 3, HMnO 4, H 2MnO 4 Tugevad alused: NaOH, OH, LiOH, Ba(OH)

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

gaas-tahke Lahustumisprotsess:

gaas-tahke Lahustumisprotsess: 5. LAHUSED Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas gaas-vedelik gaas-tahke

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

ETTEVALMISTUS KEEMIAOLÜMPIAADIKS II

ETTEVALMISTUS KEEMIAOLÜMPIAADIKS II ETTEVALMISTUS KEEMIALÜMPIAADIKS II ÜLESANDED VALEMITE MÄÄRAMISE KHTA III SÜSTEMAATILINE LÄHENEMINE LAHENDAMISELE Kõikvõimalikud lihtsustamised ja eeldused on eelkõige vajalikud aja säästmiseks Mõnikord

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad

32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad 32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Kopenhaagen Neljapäeval, 6. juulil 2000 TERIAVR TÄELEPANU! Kirjutage iga probleemi esimese lehe ülemisse nurka oma nimi ja kood. Sama probleemi järgnevatele lehtedele

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus. 44 th IChO Teoreetiline voor. Ametlikeesti keelne version.

Sissejuhatus. 44 th IChO Teoreetiline voor. Ametlikeesti keelne version. Sissejuhatus Kirjutage oma nimi ja kood igale vihiku leheküljele. Teoreeiline voor koosneb 8 ülesandest ja perioodilisustabelist, kokku 49 leheküljel. Teoreetilise vooru lahendamiseks on aega 5 tundi.

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

ORGAANILINE KEEMIA. Lühikonspekt gümnaasiumile. Koostaja: Kert Martma

ORGAANILINE KEEMIA. Lühikonspekt gümnaasiumile. Koostaja: Kert Martma ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

ORGAANILINE KEEMIA I osa

ORGAANILINE KEEMIA I osa ORGAANILINE KEEMIA I osa (Pildiallikas: http://www.indigo.com/models/gphmodel/molymod-d-glucose.jpg ) 1. SISSEJUHATUS Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja

Διαβάστε περισσότερα

5. a) ρ (g/cm 3 ) = 0,119 = 11,9% 12% 2 p

5. a) ρ (g/cm 3 ) = 0,119 = 11,9% 12% 2 p 201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass Ülesannete lahendused 1. a) Alumiinium 1 p b) Broom 1 p c) Füüsikalised nähtused: muna vahustamine; sahharoosi lahustumine; katseklaasi purunemine,

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos

p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside

Διαβάστε περισσότερα

Halogeenid, VIIA Fluor, kloor, broom, jood, astaat

Halogeenid, VIIA Fluor, kloor, broom, jood, astaat Halogeenid, VIIA Fluor, kloor, broom, jood, astaat F Cl Br I At Z 9 17 35 53 85 A r 18.9984 35.4527 79.904 126.9045 [210] El. neg. 4.0 3.0 2.8 2.5 2.2 T s, C -219.6-101.5-7.3 113.7 302 T k, C -188.1-34.0

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

Molekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena.

Molekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena. 2. AGREGAATOLEKUD Intramolekulaarsed jõud - tugevatoimelised jõud aatomite vahel molekulides - keemiline side. Nendega on seotud ainete keemilised omadused Intermolekulaarsed jõud - nõrgad elektrostaatilised

Διαβάστε περισσότερα

3. Solvendiefektide mõju ainete omadustele ja keemilistele protsessidele. 3.1 Solvendiefektid happe-aluse protsessidele. Tasakaal ja kiirus

3. Solvendiefektide mõju ainete omadustele ja keemilistele protsessidele. 3.1 Solvendiefektid happe-aluse protsessidele. Tasakaal ja kiirus 3. olvendiefektide mõju ainete omadustele ja keemilistele protsessidele Põhiallikas: Tasakaal ja kiirus Lahusti mõju tasakaalule ilmneb seeläbi, et erinevad lahustid solvateerivad erineva intensiivsusega

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

Penteelid, VA Lämmastik (nitrogen, typpi), fosfor, arseen, antimon, vismut

Penteelid, VA Lämmastik (nitrogen, typpi), fosfor, arseen, antimon, vismut Penteelid, VA Lämmastik (nitrogen, typpi), fosfor, arseen, antimon, vismut N P As Sb Bi Z 7 15 33 51 83 A r 14.00674 30.97376 74.9216 121.76(1) 208.9804 El. neg. 3.0 2.1 2.0 1.9 1.9 T s, C 210.1 44.2 817

Διαβάστε περισσότερα

SÜSIVESINIKUD. Kaido Viht

SÜSIVESINIKUD. Kaido Viht SÜSIVSINIKUD Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 Süsivesinike struktuurid Käesolevas materjalis selgitame mõningaid süsivesinikele iseloomulikke reaktsioone. Süsivesinikud, nagu

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III KEEMILINE TASAKAAL Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 007 KEEMILINE TASAKAAL 1. Keemilise tasakaalu mõiste. Tasakaalu mõiste on laialt

Διαβάστε περισσότερα

2005/2006 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. = 52,5 g/mol

2005/2006 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. = 52,5 g/mol 005/006 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) i) Zn Hl = Znl H ii) Na H = NaH H iii) Al 6NaH 6H = Na [Al(H) 6 ] H b) i) HN ii) sool, oksiid ja vesi c) H = H d) Vesinikku on 00

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja

Διαβάστε περισσότερα

[0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/ suhtes, mis esitati 11. detsembril 2002.

[0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/ suhtes, mis esitati 11. detsembril 2002. SEOTUD PATENDITAOTLUSED [0001] Käesoleva patenditaotlusega taotletakse prioriteetsust USA eeltaotluse nr 60/432 49 suhtes, mis esitati 11. detsembril 02. LEIUTISE TAUST [0002] Entekaviir, [1S-(1α, 3α,

Διαβάστε περισσότερα

Lahused ja lahustumisprotsess konserveerimises

Lahused ja lahustumisprotsess konserveerimises Lahused ja lahustumisprotsess konserveerimises Lektor: Heige Peets Ennistuskoda Kanut, 6 44 25 63 esemed@kanut.ee Tallinn-Tartu 2004 Loengu eesmärgiks on anda ülevaade ja lühike selgitus kõige üldisematest

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks

Διαβάστε περισσότερα

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD 1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki

Διαβάστε περισσότερα

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD 4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

BIOKEEMIA 4: MAKROERGILISED ÜHENDID (ATP) BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON OKSÜDEERIV FOSFORÜLEERIMINE OKSÜDATIIVNE STRESS

BIOKEEMIA 4: MAKROERGILISED ÜHENDID (ATP) BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON OKSÜDEERIV FOSFORÜLEERIMINE OKSÜDATIIVNE STRESS BIOKEEMIA 4: MAKROERGILISED ÜHENDID (ATP) BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON OKSÜDEERIV FOSFORÜLEERIMINE OKSÜDATIIVNE STRESS OLULISEMATE AINEVAHETUSRADADE ÜLDISELOOMUSTUS REAKTSIOONI SUUND JA VÕIMALIKKUS Biokeemilise

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

1._Vee kvaliteet (21.5 p)

1._Vee kvaliteet (21.5 p) Tutvu 20 minuti jooksul kogu olümpiaaditööga, et oma tegevust planeerida. Ülesannete lahendamise järjekord ei ole oluline! Püüa vastused vormistada nii selgelt ja korrektselt kui võimalik. Valikvastuste

Διαβάστε περισσότερα

Hübridisatsioonitehnikad ja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)

Hübridisatsioonitehnikad ja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) Hübridisatsioonitehnikad ja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) Kahe erineva päritoluga komplementaarse nukleiinhappe üksikahela kokkusegamisel toimub nendevaheline hübridisatsioon, mille käigus nende nukleiinhapete

Διαβάστε περισσότερα

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid. KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks

Διαβάστε περισσότερα

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜHIKANALÜÜS II Füüsikalise Suuruse Dimensioon Füüsikalise suuruse dimensioon on avaldis astmes üksikliikme kujul, mis koosneb erinevates astmetes põhisuuruste sümbolite

Διαβάστε περισσότερα

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED 1. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED Eluks on vajalik pidev aine ja energia transport (e suunatud liikumine) läbi biosfääri ja konkreetselt bioloogilise aine. Biosfäär ehk elukeskkond on Maa

Διαβάστε περισσότερα

Algoritmid ja andmestruktuurid Ülesannete kogu

Algoritmid ja andmestruktuurid Ülesannete kogu TARTU ÜLIKOOL ARVUTITEADUSE INSTITUUT Algoritmid ja andmestruktuurid Ülesannete kogu Versioon 1.0 5. juuli 2016. a. 17:06 Koostajad: Ahti Peder Jüri Kiho Härmel Nestra Tartu 2016 Käesoleva õppevahendi

Διαβάστε περισσότερα

13.2 C 161 C 232 C α-sn β-sn γ-sn sulametall

13.2 C 161 C 232 C α-sn β-sn γ-sn sulametall Tähtsamate metallide keemia Leelismetallid: Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leelismuldmetallid: Ca, Sr, Ba, Ra (ei kuulu Be, Mg) Siirdeelemendid (d-alakiht täitmata), 1. rida: Sc, Ti, V, Cr, Mn, Co, Ni, Cu (ei kuulu

Διαβάστε περισσότερα

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest

Διαβάστε περισσότερα

ATSETÜÜL-CoA KARBOKSÜLAASI N 1 /N 2 -LAKTAAMINHIBIITORID TEHNIKAVALDKOND

ATSETÜÜL-CoA KARBOKSÜLAASI N 1 /N 2 -LAKTAAMINHIBIITORID TEHNIKAVALDKOND 1 ATSETÜÜL-CoA KARBOKSÜLAASI N 1 /N 2 -LAKTAAMINHIBIITORID TEHNIKAVALDKOND Käesolev leiutis käsitleb atsetüül-coa karboksülaasi(de) inhibiitoritena toimivaid asendatud pürasolospiroketooniühendeid ja nende

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

Smith i diagramm. Peegeldustegur

Smith i diagramm. Peegeldustegur Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. MAAILM, LOODUS JA FÜÜSIKA 8 1.1.1. Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis................... 8 1.1.2. Inimene, maailm ja maailmapilt.................... 10 1.1.3. Loodus

Διαβάστε περισσότερα

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...

Διαβάστε περισσότερα

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ET Kasutusjuhend 2 EL Οδηγίες Χρήσης 17 HU Használati útmutató 34 LV Lietošanas instrukcija 50 Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ZWG 6120K Sisukord Ohutusinfo _ 2 Ohutusjuhised _ 3 Jäätmekäitlus

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

Termodünaamika I seadus. Termodünaamika. Süsteemid

Termodünaamika I seadus. Termodünaamika. Süsteemid Termodünaamika I seadus Süsteemid ja olekud. Töö ja energia. Soojus Kalorimeetria Entalpia ja soojusmahtuvus Faasiülemineku entalpiad Aurustumine ja kondenseerumine Sulamine ja tahkumine Reaktsioonientalpia

Διαβάστε περισσότερα

8. Faasid ja agregaatolekud.

8. Faasid ja agregaatolekud. Soojusõpetus 8a 1 8. Faasid ja agregaatolekud. 8.1. Faasi ja agregaatoleku mõisted. Faas = süsteemi homogeenne ja mehaaniliselt eraldatav osa. Keemiliselt heterogeense süsteemi näide: õli + vesi. Keemiliselt

Διαβάστε περισσότερα

Tuletis ja diferentsiaal

Tuletis ja diferentsiaal Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 2 NÕUDED ENNE 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD NING

Διαβάστε περισσότερα

4-[2-(4-metüülfenüülsulfanüül)fenüül]piperidiini soolade vedelad koostised

4-[2-(4-metüülfenüülsulfanüül)fenüül]piperidiini soolade vedelad koostised 4-[2-(4-metüülfenüülsulfanüül)fenüül]piperidiini soolade vedelad koostised TEHNIKAVALDKOND Selles leiutises käsitletakse vedelat ravimkoostist. TEHNIKA TASE Rahvusvahelises patenditaotluses (WO 03/029232)

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Formaalsete keelte teooria. Mati Pentus

Formaalsete keelte teooria. Mati Pentus Formaalsete keelte teooria Mati Pentus http://lpcs.math.msu.su/~pentus/ftp/fkt/ 2009 13. november 2009. a. Formaalsete keelte teooria 2 Peatükk 1. Keeled ja grammatikad Definitsioon 1.1. Naturaalarvudeks

Διαβάστε περισσότερα

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks

Διαβάστε περισσότερα

Radioaktiivsus. Aatom ja aatomituum

Radioaktiivsus. Aatom ja aatomituum Radioaktiivsus Aatom ja aatomituum Esimesed vaated mateeria diskreetse iseloomu kohta tekkisid Vana-India filosoofilistes ringkondades juba esimesel aastatuhadel enne meie ajaarvamist. Vana-Kreeka filosoofid

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus 28. november 2015. a. Noorema rühma ülesannete lahendused 1. (KLAAS VEEGA) Võtame klaasi põhja pindalaks S = π ( d tiheduseks ρ. Klaasile mõjuvad jõud: raskusjõud

Διαβάστε περισσότερα

EE - EP B1. Uus püridasiinühend ja selle kasutamine TEHNIKA TASE

EE - EP B1. Uus püridasiinühend ja selle kasutamine TEHNIKA TASE Uus püridasiinühend ja selle kasutamine TEHNIKA TASE C-hepatiidi viirus (HCV, hepatitis C virus) on ümbritsetud, üheahelaline, positiivse polaarsusega RNA viirus, mis kuulub Flaviviridae sugukonda. HCV

Διαβάστε περισσότερα

Kõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid

Kõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid Microsofti telefoni- Windows on tagasi Testime Nikoni uut D7000 kaamerat Kinect teeb mängud täitsa uueks Uputame ja togime Samsungi matkafoni Nr 69, jaanuar 2011 Hind 42.90 kr; 2.74 Kõrv vastu arvutit:

Διαβάστε περισσότερα

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon

Διαβάστε περισσότερα

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine

Διαβάστε περισσότερα

Leelismetallid, I A Li liitium, Na naatrium, K kaalium, Rb, Cs, Fr

Leelismetallid, I A Li liitium, Na naatrium, K kaalium, Rb, Cs, Fr Leelismetallid, I A Li liitium, Na naatrium, K kaalium, Rb, Cs, Fr Li Na K Z 3 11 19 A r 6.941 22.990 39.098 El.neg. 1.0 0.97 0.8 st, C 180.5 97.8 63.2 kt, C 1317 890 753.8 ρ, g/cm 3 0.534 0.971 0.862

Διαβάστε περισσότερα

Kõigepealt tuleb saada põhjalik ettekujutus probleemidest ja võimalustest

Kõigepealt tuleb saada põhjalik ettekujutus probleemidest ja võimalustest Jääkide minimeerimise põhimõtted Kõigepealt tuleb saada põhjalik ettekujutus probleemidest ja võimalustest - kuidas sünteesida uut produkti või - kuidas sünteesida vana produkti uuel viisil. Jääkide hinna

Διαβάστε περισσότερα

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.

Διαβάστε περισσότερα

Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt

Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt Digi-TV vastuvõtuks Soomest on võimalik kasutada Espoo ja Fiskars saatjate signaali. Kuna Espoo signaal on üldjuhul tugevam, siis kasutatakse vastuvõtuks põhiliselt just

Διαβάστε περισσότερα

Käesolev leiutis käsitleb Streptococcus pneumoniae ehk pneumokoki täiustatud vaktsiini.

Käesolev leiutis käsitleb Streptococcus pneumoniae ehk pneumokoki täiustatud vaktsiini. EE EP1968631 B1 Vaktsiin LEIUTISE VALDKOND Käesolev leiutis käsitleb Streptococcus pneumoniae ehk pneumokoki täiustatud vaktsiini. TEHNIKA TASE 1 2 Alla kaheaastastel lastel ei teki immuunvastust enamikule

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester

Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu 4. a. kevadsemester . Alamhulgad ruumis R m. Koonduvad jadad. Tõestage, et ruumis R a) iga kera s.o. ring) U r A) sisaldab ruutu keskpunktiga A = a,b),

Διαβάστε περισσότερα

Mathcadi tööleht ja vormistamisvahendid

Mathcadi tööleht ja vormistamisvahendid Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.1.15 Mathcadi tööleht ja vormistamisvahendid Mathcad töötab üldjoontes sarnaselt teistele Windowsi programmidele. Sellegipoolest on palju pisikesi nüansse,

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanded aines Füüsikaline maailmapilt

Ülesanded aines Füüsikaline maailmapilt Ülesanded aines Füüsikaline maailmapilt 1. Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. e.m.a. Ta mõõtis suvise pööripäeva keskpäeval Aleksandrias vertikaalse vaia ning

Διαβάστε περισσότερα

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm. TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ

Διαβάστε περισσότερα

Püridiini derivaadid ja nende kasutamine psüühiliste häirete raviks

Püridiini derivaadid ja nende kasutamine psüühiliste häirete raviks Püridiini derivaadid ja nende kasutamine psüühiliste häirete raviks Käesolev leiutis seondub farmakoloogilise aktiivsusega uudsete lämmastikku sisaldavate bitsükliliste derivaatidega, protsessidega nende

Διαβάστε περισσότερα

Koormus 14,4k. Joon

Koormus 14,4k. Joon + U toide + 15V U be T T 1 2 I=I juht I koorm 1mA I juht Koormus 14,4k I juht 1mA a b Joon. 3.2.9 on ette antud transistori T 1 kollektorvooluga. Selle transistori baasi-emitterpinge seadistub vastavalt

Διαβάστε περισσότερα

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 8. klass

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 8. klass . a) i) ii) km 0 000 m 00 cl L L 2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 8. klass 5 = 050 km 2 = 200 cl m iii) 000 kg/m = kg/dm 000 dm b) i) keemiliste nähtuste korral molekulide

Διαβάστε περισσότερα

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

ΚΑΡΒΟΞΥΛΙΚΑ ΟΞΕΑ Ονοματολογία κατά IUPAC

ΚΑΡΒΟΞΥΛΙΚΑ ΟΞΕΑ Ονοματολογία κατά IUPAC ΚΑΡΒΟΞΥΛΙΚΑ ΟΞΕΑ Καρβοξυλικά Οξέα ΚΑΡΒΟΞΥΛΙΚΑ ΟΞΕΑ Ονοματολογία κατά IUPA Ονομασία μητρικής ένωσης : 1. Η μακρύτερη ανθρακική αλυσίδα που περιέχει την καρβοξυλομάδα. λαμβάνεται ως η βασική δομή (η καρβοξυλομάδα

Διαβάστε περισσότερα