p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos

Transcript

1 LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside näiteks on reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO 3(s) 2KCl(s) + 3O 2(g) Vastuidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga öörduvad, sõltuvalt tingimustest (temeratuur, ainete kontsentratsioonid, rõhk) võivad nad kulgeda nii ühes kui teises suunas. Madalamal temeratuuril kulgeb näiteks reaktsioon H 2(g) + I 2(g) 2 HI(g) kõrgemal temeratuuril aga laguneb vesinikjodiid uuesti vesinikuks ja joodiks. Seeärast märgistatakse öörduvaid reaktsioone sageli kahe vastassuunalise noolega * H 2(g) + I 2(g) 2HI(g) Kui tingimused ei muutu, saabub selliste reaktsioonide uhul mingil hetkel olukord, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid nii lähteaineid kui saadusi. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest rotsessid ei ole lõenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Kirjutame ühe reaktsioonivõrrandi üldkujul K d [ C] [ D] [ A] [ ] a B b = () [A]...[D] - ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus, mol/dm 3 a, b,, ja d - koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Tasakaalukonstant sõltub temeratuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (K ), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis K ) K C a A d D b B = (2) A... D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis neid tasakaalukonstandi avaldisse ei anda, kuna tahke aine ning vedelikuiisk reageerivad vaid innalt ja ei moodusta gaasiga homogeenset segu. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO 2 osarõhku CaO(s) + CO 2(g) CaCO 3(s) K = CO2 a A + b B V V 2 C + d D K ja K vahel kehtib seos ning tähistame ärisuunalise reaktsiooni kiiruse v ning vastassuunalise reaktsiooni kiiruse v 2. Tasakaaluolekus v = v 2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (K ), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Meeles idada, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone eal ja lähteained all K ( R T ) n = K (3) R - universaalne gaasikonstant, J/mol K T - absoluutne temeratuur, K n - gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis 2CO(g) + O 2(g) 2CO 2(g) siin n = 2-3 = - Mida suurem on K või K, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud aremale - saaduste tekke suunas. * Tegelikult uudub standardkirjatüüide hulgas äris õige märk, siin on kasutatud graafilist kujutist. MS Offie'i kirjatüü Wingdings 3 sisaldab märki Tasakaaluolekute arvutamisega sõltuvalt tingimustest tegeleb keemiline termodünaamika. Vastavat tarkvara kasutades (HSC, ThermoCal) saab reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioone keerulistes tasakaalusegudes üsna täselt välja arvutada. 2

2 Le Chatelier' rintsii Keemilise reaktsiooni kiirus Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu aremale, saaduste tekke suunas. Hinnangu võimaldab Le Chatelier' (Henry Le Chatelier, ) rintsii. Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis aneb süsteemi avaldama vastuanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab mõjutada, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temeratuur ja rõhk. Vaatame ammoniaagi sünteesireaktsiooni näitel nende tingimuste muutumisest tulenevat tasakaalu nihkumist N 2(g) + 3H 2(g) 2NH 3(g) H = kj Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu aremale. Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastuanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ammoniaaki. Temeratuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu aremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule (lähteainete tekke suunas). Ammoniaagi süntees on eksotermiline rotsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust ( H = kj). Temeratuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastuanu sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles rotsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul ool on kokku 4, aremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal aremale. Järelikult on ammoniaagi sünteesil arimateks tingimusteks lähteainete võimalikult kõrge kontsentratsioon või ka tekkiva ammoniaagi idev väljaviimine süsteemist, suhteliselt madal temeratuur ja võimalikult kõrge rõhk. Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol / dm 3 s). Eristatakse (vt joonist) keskmist kiirust ajavahemikus τ C v = τ ja kiirust mingil ajahetkel τ v τ = - tan α mis leitakse funktsiooni C = f (τ) uutuja tõusunurga tangensi õhjal. Põhitegurid, mis mõjutavad reaktsioonikiirust, oleksid järgmised: Reageerivate ainete eriära. Ained käituvad sarnastes tingimustes vägagi erinevalt. Nii näiteks reageerib väike vasetükk kontsentreeritud lämmastikhaega sekundite jooksul, nikkel aga kestval keetmisel. Reageerivate ainete kokkuuuteinna suurus. Tahkete ainete reageerimise kiirust saab oluliselt tõsta neid eenestades, vedelikke võib aga ihustada. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Reaktsioonid on seotud osakeste kokkuõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku õrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni v aa + bb saadused kiirus v sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): 3 4

3 kus = q B v k C C A (4) k q + q reaktsiooni kiiruskonstant reaktsiooni järk aine A suhtes reaktsiooni järk aine B suhtes reaktsiooni summaarne järk Mõlema lähteaine suhtes esimest järku (NB! summaarselt teist järku) reaktsiooni korral v = k C C A B ja seega sõltub sellise reaktsiooni kiirus lineaarselt (vt joonis lk. 0) ühe lähteaine kontsentratsioonist. Kiiruskonstant k ning reaktsiooni järgud olenevad reageerivate ainete eriärast ja reaktsiooni tingimustest ning määratakse ekserimentaalselt. Vaid üksikute reaktsioonide korral on järgud ja q võrdsed tasakaalustatud reaktsioonivõrrandi koefitsientidega a ja b. Temeratuur. Mida kõrgem on temeratuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkuõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temeratuuri mõju võimaldab ligikaudu hinnata van't Hoffi (Jaobus Hendrius van't Hoff, 852 9) reegel Temeratuuri tõstmine 0 C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Matemaatiliselt võiks selle kirja anna järgmiselt: v t v t 2 t2 t 0 = γ (5) v t reaktsioonikiirus temeratuuril t v t2 reaktsioonikiirus temeratuuril t 2 γ reaktsiooni temeratuuritegur (γ 2 4) Kiiruse sõltuvus temeratuurist ole seega lineaarne, vaid sellist temeratuursõltuvust kirjeldab astmefunktsiooni graafik. Kui tulla tagasi ammoniaagi sünteesi näite juurde, siis mõjutab lähteainete kontsentratsiooni suurendamine soodsalt nii saagist kui reaktsioonikiirust. Temeratuuri tõstmine suurendab reaktsioonikiirust, aga vähendab saagist. Siin tuleb otimaalne temeratuur leida katseliselt. Tavaliselt viiakse ammoniaagi süntees läbi temeratuuril 500 C. Rõhu tõstmine suurendab saagist, seeärast viiakse rotsess läbi rõhul kuni 000 atm. Kiirust aitab oluliselt tõsta ka raudkatalüsaator. Katse Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(iii)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl 3(aq) + 3NH 4SCN(aq) Fe(SCN) 3(aq) + 3NH 4Cl(aq) unane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada a) FeCl 3 kontsentratsiooni? b) NH 4SCN kontsentratsiooni? ) NH 4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise õhjal kumma aine, kas NH 4Cl või FeCl 3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada tilk küllastatud FeCl 3 lahust ning tilk NH 4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud unane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse unane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(iii)tiotsüanaadist *, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl 3 lahust. Mida võib tähele anna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti Kuidas muutub lahuse värvus. Anda selgitus. Van't Hoffi reegel kehtib siiski vaid toatemeratuurile lähedastel temeratuuridel ning täsemate sõltuvuste saamiseks tuleb kasutada Arrheniuse võrrandit. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid ekserimente. * Paralleelselt tekib ka unase värvusega [FeSCN] 2+ komleks 5 6

4 Katse 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temeratuurist Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na 2S 2O 3 kontsentratsioonist Tabel Reaktiivid: %-ne Na 2S 2O 3 lahus, %-ne H 2SO 4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komlekt (8 tk), kummikork, esuudelid, keeduklaas, termomeeter, elektriliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temeratuurist on hea vaadelda väävelhae ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na 2S 2O 3 + H 2SO 4 Na 2SO 4 + H 2O + SO 2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ %) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on uhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust esta hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loutada 2-3 korda destilleeritud veega. Samuti toimitakse kahe katse vahel ning töö lõul. Eksida ei tohi bürettide täitmisel - õige lahus õigesse büretti. Kui mõnes büretis on hakanud tekkima hägu, tuleb bürett uhtaks esta, loutada mõned korrad lahusega, millega bürett täidetakse, ning alustada tööd otsast eale.. Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks aariks. Ühes katseklaasis igast aarist on väävelhaelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon aariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H 2SO 4 lahusega - igasse katseklaasi 6 m 3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na 2S 2O 3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 m 3 Na 2S 2O 3 lahust, teise 4 m 3 Na 2S 2O 3 lahust ja 2 m 3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 m 3 Na 2S 2O 3 lahust ja 3 m 3 vett, neljandasse 2 m 3 Na 2S 2O 3 lahust ning 4 m 3 vett. Katseklaaside aar Na 2S 2O 3 maht m 3 H 2O maht m 3 Na 2S 2O 3 suhteline kontsentratsioon Reaktsioonikiiruse sõltuvus temeratuurist Aeg τ min Reaktsioonikiirus v = /τ min - Kui katseklaasid on hoolikalt estud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli aari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na 2S 2O 3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhaelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast aarist täita 4 m 3 väävelhaelahusega, teine 4 m 3 Na 2S 2O 3 lahusega. Edasi täita oolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. Siis tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektriliidile ning hakata jälgima temeratuuri tõusu. Katsed sooritada temeratuuridel 30 C, 40 C, 50 C ja 60 C järgnevalt: Kui temeratuur on jõudnud ~32 C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega liidilt maha, võtta kätte esimese aari katseklaasid, valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada siis katseklaas koheselt sooja vette tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel võib keeduklaasi uuesti liidile asetada ning tõsta temeratuuri ~42 C-ni. Siis võtta keeduklaas taas liidilt ning korrata katset järgmise lahuste aariga. Oluline on, et hägu teket jälgitaks sooja vee sees. Vastasel juhul jahtub katseklaas kiiresti maha ning saadakse vale sõltuvus. Analoogiliselt tehakse kõik neli katset. Katsetulemused fikseerida nagu tabelis 2. Töö lõenud, esta hoolikalt katseklaasid ning korrastada töökoht. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene aar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti aar korda ümber öörates. Samal momendil fikseerida kella või stoeriga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõ. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda aariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud aarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõuks neljandas aaris, milles on Na 2S 2O 3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida nii, nagu näidatud tabelis. 7 8

5 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temeratuurist Tabel 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na 2S 2O 3 kontsentratsioonist Tabel 3 Katseklaaside aar Katse temeratuur t C Protokolli vormistamine Aeg τ min Reaktsioonikiirus v = /τ min -. Protokoll eab sisaldama uuritava reaktsiooni võrrandi ning korrektselt vormistatud tabelid. 2. Katsetulemuste alusel joonistada kaks graafikut, mis kirjeldavad a) reaktsioonikiiruse v sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist v = f (C) b) reaktsioonikiiruse v sõltuvust katse temeratuurist v = f (t) 3. Arvutada reaktsiooni keskmine temeratuuritegur γ k. Selleks leida van't Hoffi reegli õhjal temeratuuritegurid (γ, γ 2 ja γ 3) algul kolmele temeratuurivahemikule eraldi (vahemikud C; C ja C) ning võtta seejärel nendest keskmine. 4. Kirjutada järeldused, mis näitavad a) kuidas sõltub reaktsioonikiirus ühe lähteaine Na 2S 2O 3 kontsentratsioonist ning milline on selle reaktsiooni järk Na 2S 2O 3 suhtes b) mitu korda tõuseb antud reaktsiooni kiirus temeratuuri tõstmisel 0 C võrra Graafikute vormistamisest Alustades tabelist 3 tuleks toimida nii: Esmalt hinnata suurimad väärtused x (kontsentratsioon) ja y (kiirus) telgedel: 6,0 ja 0,66. Seejärel mõelda välja samm mõlema telje tarvis. Samm eab olema ühtlane ja ilusate numbriliste väärtustega (sõltuvalt arvude suurusest 0, 0,2 0,25 0,5 või siis 2 ja 5 või 0,0 0,02 0,025 0,05 mitte aga 0,33 0,7 vms, ei soovitata ka murdarve /2 /3 ). Mitte anna telgedele otse tabelist võetud väärtusi 0,9 0,28 0,45 jne, ealegi veel ebaühtlaste vahedega. Antud tabeli uhul sobiks x telje sammuks 2 (nullist kaheksani) ja y telje sammuks 0,2 (nullist 0,8-ni). Siiski ole alati vajalik just nullist alustada. Na 2 S 2 O 3 suhteline konts. Aeg τ min : s Aeg τ min Kiirus v min - 2,0 5:8 5,30 0,9 3,0 3:36 3,60 0,28 4,0 2:2 2,20 0,45 6,0 :30,50 0,66 Joonistada teljed, kanda telgedele ühtlaste vahedega jaotused, kirjutada jaotuste juurde numbrid. Võib kirjutamata jätta näiteks iga teise numbri, aga vähemalt kolm-neli numbrit eaks telgede juures ikkagi olema. Märkida telgede juurde ka suurus, mis antud teljel esitatud Na 2S 2O 3 suhteline konts. x teljele ja v, min y teljele (vt. joonis). Märkida graafikule unktid (markeriks ei tohi olla lihtsalt liiatsitä, eelistada tuleks ristikest kolmnurka, seest tühja ringikest vms ). Kõige sellega saab näiteks Exel suureäraselt ise hakkama, kui valida õige graafikutüü (Satter) ja alamtüü (markerid ilma neid ühendava sirgeta). Tõmmata unktidest joonlauaga või lekaaliga läbi sirge või kõver, mis teie arvates sõltuvust kõige aremini iseloomustab. (Exelis: Add Trendline). Matemaatiliselt vastab sellele nn "vähemruutude meetod" sirge tõmmatakse nii, et katseunktide kõrvalekalded sirgest oleksid minimaalsed. v, min - v, min A B Na 2 S 2 O 3 suhteline kontsentratsioon t, o C v = f (C) v = f (t) Joonis. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ühe lähteaine kontsentratsioonist (A) ja katse temeratuurist (B). 9 0

6 Kordamisküsimused Mõisted o Keemiline tasakaal o La Chatelier' rintsii o Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) o Massitoimeseadus (valem) o Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid o Reaktsiooni tasakaalu nihkumist õhjustavad tegurid o Katalüüs, katalüsaatorid 9. Visandada graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse sõltuvust temeratuurist. 0. Visandada graafik, mis kirjeldab ühe lähteaine suhtes a) esimest järku b) teist järku reaktsiooni kiiruse sõltuvust selle aine kontsentratsioonist.. Mitu korda kasvab järgmise reaktsiooni kiirus, kui suurendada a) CO kontsentratsiooni 2 korda b) O 2 kontsentratsiooni 2 korda 2CO(g) + O 2(g) 2CO 2(g) arvestades, et reaktsiooni järgud vastavate ainete suhtes võib lugeda võrdseks koefitsientidega reaktsioonivõrrandis? Küsimused ja ülesanded. Millised reaktsioonid on öörduvad, millised öördumatud tuua näiteid. 2. Millises suunas nihkub reaktsiooni CO 2(g) + H 2(g) CO(g) + H 2O(g) tasakaal, kui a) reaktsiooni keskkonda lisada veeauru, b) reaktsiooni keskkonda juhtida süsinikdioksiidi, ) reaktsiooni keskkonnast juhtida välja vesinikku, d) reaktsiooni keskkonnast juhtida välja süsinikmonooksiidi, e) reaktsiooni keskkonnast juhtida välja veeauru. 3. Kuidas nihkub reaktsiooni N 2(g) + 3H 2(g) 2NH 3(g) ( H = -92,4 kj) tasakaal a) rõhu muutmisel, b) temeratuuri muutmisel, ) lämmastiku, vesiniku ja ammoniaagi kontsentratsioonide muutmisel? 4. Mitu korda kasvab reaktsioonikiirus, kui temeratuuritegur γ = 3 ja temeratuuri tõsta 20 C võrra? [ 9 korda] 5. Milline on reaktsiooni temeratuuriteguri väärtus, kui temeratuuri tõstmisel 20 C juurest 40 C-ni kasvas reaktsioonikiirus 6 korda? [γ = 4] 6. Arvutada reaktsiooni temeratuuritegur, kui 30 C juures kulus reaktsiooni toimumiseks 5 minutit, 50 C juures aga 80 sekundit. [γ =.9] 7. Kui alju aega kulub reaktsiooni toimumiseks 5 C juures, kui 25 C juures kulus selleks 40 sekundit ja reaktsiooni temeratuuritegur on 2,0? [3 min ja 9 s] 8. Kirjutada järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstandi (K ) avaldised: N 2(g) + 3H 2(g) 2NH 3(g) 2 NO(g) + O 2(g) 2 NO 2(g) 2C(s) + O 2(g) 2CO(g) 2