2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass
|
|
- Φιλόθεος Παπαγεωργίου
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass 1. Justus von Liebig sündis aastal Saksamaal. Koolist visati ta paugutamise pärast välja, mille järel asus tööle apteekri abina. Kui ta oli oma elukoha ülakorruse [1] õhku lasknud, tuli tal apteegist lahkuda. Sellest hoolimata õnnestus tal asuda ülikoolis keemiat õppima, kus ta juba 21-aastaselt sai professoriks. Ta rajas esimeste hulgas korraliku keemialabori, kus leiutas Liebigi [2]. Tema laboris töötas Erlenmeyer, kelle nime kannab tiitrimisel kasutatav [3]. Laboris õppis teiste hulgas Kekule, kes avastas [4] struktuuri. Wöhleriga koos avaldas Liebig ühise artikli, kus kirjeldati esimest korda orgaanilise aine [5] saamist sünteetilisel teel. Kuigi Liebig avastas uinutid kloraali ja kloroformi, magas ta ise vähe ja jõudis rajada teadusliku agrokeemia, mille järgi taimed vajavad paremaks kasvamiseks [6]. Tema esialgsed katsed lisada taimedele [7] ei andnud häid tulemusi, sest ta kasutas, lootes vähendada väetise kadusid, vees lahustumatut kaltsiumfosfaati [8]. Tänapäeval kasutatakse fosforväetistena kaltsiumdivesinikfosfaati [9] (superfosfaat) ning kaltsiumvesinikfosfaati [10] (pretsipitaat); kaaliumväetistena kaaliumkarbonaati [11], kaaliumkloriidi [12], kaaliumsulfaati [13] ja lämmastikväetistena karbamiidi [14], ammooniumsulfaati [15] ja naatriumnitraati [16]. Tekstist puuduvad sõnad ja valemid: benseen, fosforväetis, jahuti, karbamiid, kooniline kolb, mineraalväetis, paukhappe elavhõbeda sool, CaHPO 4, Ca(H 2 PO 4 ) 2, Ca 3 (PO 4 ) 2, CO(NH 2 ) 2, KCl, K 2 CO 3, K 2 SO 4, (NH 4 ) 2 SO 4, NaNO 3. Kirjutage numbrite kasvu järjekorras tekstist puuduv sõna või nimetusele vastav valem. 8 p 2. Katkematu veekiht, mille ruumala on 1,34 miljardit kuupkilomeetrit, moodustab maailmamere. Selle keskmine soolsus on 3,50%, mille alusel võib keskmiseks tiheduseks võtta 1030 kg/m 3. Ühes tonnis vees on 100 kuni 500 mikrogrammi (1µg = 10-6 g ehk 10 6 µg = 1 g) kulda, mille alusel eeldame, et täpselt ühes tonnis merevees on keskmiselt 300 µg kulda. a) Arvutage maailmamere mass tonnides. (4) b) Arvutage maailmameres oleva kulla mass kilogrammides. (4) c) Arvutage, mitu kilogrammi kulda saaksime maailmamerest iga inimese kohta, kui Maal elab 6,50 miljardit inimest. (2) 10 p 3. Maarjaheinas sisalduv kumariin on lõhna- ja maitseaine. Selle tasapinnaline struktuurivalem on: H H a) Kirjutage kumariini molekuli brutovalem C x H y O z (leida C C indeksid x, y ja z). (2) H C C C H b) Arvutage kumariini molekulmass [M r (kumariin)], kui H C süsiniku, vesiniku ja hapniku aatommassid on vastavalt C C C O O 12,01; 1,008 ja 16,00. (4) H c)arvutada hapniku massiprotsendiline sisaldus kumariinis(2) 8 p 4. Katse tehakse vahenditega, mis on kujutatud joonisel. Anum 1 on täidetud veega. Vees ujuvale klotsile 2 asetatakse mittepõleval plaadikesel tahke mittemetall X, mis
2 süüdatakse. Klots kaetakse kummuli pööratud anumaga 3, millel on jaotised 2 kuni 8. Anuma põhi vastaks jaotisele 0 ja anuma äär jaotisele 10. Numbritega 4 ja 5 tähistatakse vee nivoo. Mittemetall X asub perioodilisustabeli V peaalarühmas. Selle oksiidiks on X 4 O 10. Oksiid on tahke aine, mis veega reageerides annab happe H 3 XO 4 vesilahuse. 3 4 X A B a) i) Nimetage, milliseid laborinõusid võiks kasutada anumatena 1 ja 3. ii) Millisest materjalist peaks olema tehtud klots 2? (1,5) b) Andke mittemetalli X sümbol ja nimetus. (1) c) Millise jaotuseni tõuseb vee nivoo 4 anumas 3? Põhjendage. (1,5) d) Kirjutage reaktsioonivõrrandid i) X+O 2 X 4 O 10 ja ii) X 4 O 10 +H 2 O H 3 XO 4. (4) e) Joonisel B on kujutatud sama katse, kuid vee nivood anumates 1 ja 3 on samal kõrgusel. Kas gaasi maht anumas 3 on mõlema juhu korral sama? Põhjendage.(2) 10 p 5. Joonisel (toodud lisalehel! ) on esitatud püstteljel lahustuvus (aine maksimaalne mass grammides, mis lahustub täpselt 100 grammis vees) ja rõhtteljel lahuse temperatuur ( o C). a)millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist i)kõige vähem ja ii)kõige rohkem?(2) b) Kirjutage (mõne kraadi ja mõne grammi täpsusega), millistel temperatuuridel milliste ainete lahustuvused on ühesugused. Andke vastavad lahustuvuste väärtused. (6) c) Keeduklaasi valati täpselt 100 grammi vett ja lahustati selles 80 o C juures 30 grammi soola A. Mitu grammi soola kristalliseerus välja ja mitu grammi soola jäi lahusesse 20 o C juures? (4) 12 p 6. Ained A, B, ja C on gaasilisest hapnikust kergemad gaasid ja nende molekulid koosnevad ainult elementide X ja Y aatomitest. Aine B molekulmass võrdub gaasilise lämmastiku Z molekulmassiga. Üks elementidest moodustab lihtaine G, mis on kõige kergem gaas. Teise elemendi järgi antakse kõikide keemiliste elementide aatommassid. Ühe elemendi aatomis on prootoneid, neutroneid ja elektrone võrdselt. Elemendi X aatomis aga puudub üks nimetatud elementaarosakestest. Ainetes A, B ja C on raskema elemendi aatomeid võrdselt, kuid nende oksüdatsiooniaste on erinev (vastavalt -III, -II ja -I). Kergema elemendi oksüdatsiooniaste on kõikides ühendites I. a) Kirjutage elementide X ja Y sümbolid ja nimetused. (2) b) i) Joonistage elementide X ja Y aatomi ehitus. ii) Kirjutage, millistest ja mitmest elementaarosakesest koosnevad elementide X ja Y aatomid. (4) c) Kirjutage ainete A, B, C, Z ja G valemid ja nende ainete molekulis olevate elementide oksüdatsiooniastmed. (5) d) Reastage gaasid A, B, C ja G molekulmasside suurenemise järjekorras. (1) 12 p
3 8. klassi ülesande nr. 5 lisaleht sool A sool B sool C
4 2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 9. klass 1. Lähtuge metallist X ja mittemetallist Y, mis rahuldavad ainete saamise alljärgnevat skeemi: i) ii) X oksiid A alus B iii) iv) vi) v) sool E t oksiid A + oksiid C; Y fi oksiid C hape D vii) viii) sool E + HCl oksiid C + sool K; HCl + oksiid A sool K; ix) soola E suspensioon + oksiid C sool L Reaktsiooniskeemides on märkimata hapnik ja aine F. Reaktsioonis ix) oksiid C reageerib soola E suspensiooniga, mille puhul tekib lahustuv vesiniksool L, mis põhjustab vee mööduva kareduse. a) Kirjutada ainete X, Y, A, B, C, D, E, F, K ja L valemid ja nimetused. (5) b) Kirjutada reaktsioonivõrrandid i) ix). (9) 14 p 2. Molekulid A on vangis. Nende liikumist piiravad molekulid B, mis rõhuvad neid. Mõned molekulidest A on sunnitud ühinema molekulidega B vahekorras 1 : 1, mille tulemusena saadakse ühend C. Ühend C on väga ebapüsiv. Vangistuses kohtab molekul A ka oma kaugemaid orgaanilisi sugulasi, millest mõni muudab ümbruse nii oranžiks, et A ei märkagi lähenemas molekuli D. Oma 45-aatomilises suuruses ei ole molekul D molekulist A üldse huvitatud ja kokkupõrkel annab talle ainult tugeva müksu. Järsku väheneb molekulide B rõhumine. Tunnetades liikumisvabaduse suurenemist hakkavad molekulid A kogunema ja moodustavad mullikesi. Need mullikesed hakkavad kiiresti liikuma vabaduse poole. Vabaduses jäävad molekulid A lendama ja lendavad tänapäevani, kui mõni neid just ära fotosünteesitud pole. Ühendi C kaltsiumi ja magneesiumi kaksik-normaalsool E on Eestis tuntud ehituskivim. a) i) Millist noorte poolt hinnatud jooki ja ii) selle joogi tarbimise etappi võiks esitatud tekst kirjeldada? (1) b) Andke ainete A, B, C ja D valem ja nimetus. (4) c) Andke i) soola E valem ja nimetus ning ii) ehituskivimi nimetus. (2) 7 p 3. Fosforväetised on superfosfaat A [kaltsiumdivesinikfosfaadi (234 g/mol) ja kaltsiumsulfaadi (136 g/mol) molekulide segu 1 : 1]; topeltsuperfosfaat B (kaltsiumdivesinikfosfaat) ja pretsipitaat C [kaltsiumvesinikfosfaat (138 g/mol)]. Nende väetiste mõju arvutatakse difosforpentaoksiidi (toimeaine) sisalduse järgi. a) Kirjutage väetiste i) A; ii) B ja iii) C valemid. (1,5) b) Arvutage toimeaine protsendiline sisaldus väetistes i) A; ii) B ja iii) C. (6)
5 c) Arvutage fosforväetiste i) A; ii) B ja iii) C mass, mis sisaldab 1,00 kg toimeainet. (1,5) 9p 4. Mendelejevi poolt ennustatud keemiline element X on laialt kasutatav pooljuhtmaterjal. Element X moodustab klooriga ühendi A, milles on 66,17% kloori [A r (Cl) = 35,45]. Ühendi A (keeb 83 o C juures) aurude mingi kindla ruumala mass on samadel tingimustel oleva sama ruumala lihtaine vesiniku [A r (H) =1,008] massist 106,35 korda suurem. Ühend A saadakse elemendi X põlemisel klooris. Sama oksüdatsiooniastmega oksiid B saadakse elemendi X tugeval kuumutamisel hapniku atmosfääris. Oksiidi B töötlemisel kontsentreeritud soolhappega saadakse ühend A. a) Arvutage ühendi A molaarmass. (1) b) Arvutage: i) Mitu mooli kloori aatomeid on ühes moolis ühendis A (ühe tüvenumbri täpsusega); ii) elemendi X aatommass. iii) Anda elemendi X sümbol ja nimetus. iv) Mitu elektroni on elemendi X aatomi välises kihis? v) Mitu neutronit on elemendi X aatomis? (5) c) Kirjutage reaktsioonivõrrandid: i) X + Cl 2 ; ii) X + O 2 ; iii) B A. (3) 9 p 5. Metalli X väike tükk reageeris täielikult soolhappe lahusega. Eraldus 9,77 dm 3 gaasi. Sama massiga sama metall reageeris ka NaOH vesilahusega täielikult, mille puhul lahuse mass kasvas 6,97 grammi võrra. a) i) Arvutage eraldunud gaasi hulk. ii) Milline gaas eraldus? (2) b) Arvutage reaktsiooniks võetud metalli mass. (3) c) i) Milline metall reageerib nii happe kui aluse vesilahusega? ii) Arvutage ülesandes toodud andmete alusel metalli X molaarmass. (3) d) Kirjutage reaktsioonivõrrandid: i) X + soolhape; ii) X + NaOH vesilahus. Üheks saadusaineks on Na 3 [X(OH) 6 ]. (3) 11 p 6. Gaasi lekke avastamiseks on vedelgaasi 1,00 tonni kohta lisatud 20,0 g tugevasti lõhnavat ainet etaantiooli ehk etüülmerkaptaani (C 2 H 5 SH). Selle aine põlemisel moodustub küll mürgine SO 2, kuid viimase kontsentratsioon on ohutult väike. Üks balloon sisaldab 21,0 kg vedelgaasi, milleks on propaan (koos lisandiga). Õhus on 21,0%vol hapnikku ja gaasi molaarruumala antud tingimustel on 24,0 dm 3 /mol. a) Kirjutage i) propaani ja ii) etüülmerkaptaani põlemisreaktsiooni võrrandid. (3) b) Arvutage balloonis sisalduv etüülmerkaptaani i) mass ja ii) põlemisel moodustunud SO 2 ruumala. (3) c) Arvutage moodustunud SO 2 mahuprotsent balloonitäie vedelgaasi põlemiseks kuluva õhu ruumala suhtes. (4) 10 p
6 2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 10. klass 1. Molekul A kohtab oma teel mitmesuguseid molekule, kuid kõige rohkem molekule B. Molekul B koosneb kolme sidemega ühendatud kahest ühesugusest aatomist. Molekul A lendab üsna kaootiliselt ringi kuni võililleleht tema neelab. Edasi haaratakse A suurte molekulide valdusesse, mis kisuvad ja rebivad teda seni, kuni molekul A satub palju suurema molekuli C koostisesse. Algul on uhke tunne küll, kuid varsti kaob vabadus liikuda ja seda isegi vees. Ühel päeval tunneb C, et teda pitsitatakse ja rebitakse. No on notsu... jõuab C mõelda. Ise oled, hirnub hobune ja neelab C alla. C liigub vedelikku, kus teda rebitakse ja kus igasugu elukad teda lammutavad. Peale mitmeid üleminekuid tunneb ta ennast kergemana kui kunagi varem, sest temast on saanud molekul D, mis eemaldub vedelast keskkonnast ning hõljub selle kohal. Mingi rõhk surub molekule D mööda tunnelit edasi, kuni nad häälekalt vabadusse paiskuvad. Kui molekule D ja kahest aatomist koosnevat lihtainet E ergastada, siis tungivad molekulid E molekuli D kallale. Kaklust saadab sinine sähvatus, lahkuvad kaks molekuli F ja järele jääb molekul A. Oi ajad, mõtleb A ja absorbeerub värskelt krohvitud seinas, reageerides seal ühendiga G, andes ühendi H. Aine F võib atmosfääris esineda tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul. a) Andke ainete A, B, C, D, E, F, G ja H valemid ning nimetused. (8) b) Kirjutage reaktsioonivõrrandid: i) D + E ; ii) A + G. (2) 10p 2. Keemialaboris seisis tihedalt suletud purk tumeda pulbriga. Purgi avamisel pudenes maha pulbrit X, mis langemisel moodustas sädemete vihma. Pulbri X saamise kirjeldusest selgus, et see on tekkinud kristallhüdraadi A 2H 2 O ettevaatlikul kuumutamisel. Sool A tekib soola C ja kaaliumoksalaadi (K 2 C 2 O 4 ) vesilahuste vahelise reaktsiooni tulemusena, kus lisaks tekib sool B. Sool C saadakse aine X reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Moodustunud lahuse ettevaatlikul kokkuaurutamisel eralduvad lahusest kahvaturohelised kristallid C 7H 2 O. Soola C vesilahus annab punase veresoolaga intensiivse sinise värvusega (turnbulli sinine) lahuse. Aine X reageerimisel lahjendatud väävelhappega teatud tingimustel võib saada soola D lahuse, mis annab kollase veresoolaga reageerides intensiivse sinise (berliini sinine) värvusega lahuse. a) i) Andke aine X valem ja nimetus. ii) Kirjutage kolm võimalikku reaktsioonivõrrandit, mis põhjustavad sädemete vihma. (3,5) b) Kirjutage reaktsioonivõrrandid: i) X fi C; ii) C fi A; iii) A 2H 2 O X. (3) c) Andke ainete i) A 2H 2 O; ii) C 7H 2 O ja iii) B valemid ja nimetused. (1,5) d) Kirjutage soola A valem struktuurvalemina. (1) e) i) Kirjeldage meetodit ja ii) kirjutage reaktsioonivõrrand, kuidas saada happe toimel ainest X soola D lahus. iii) Mispärast on aine X isesüttiv (pürofoorne)?(2) 11p 3. Kahevalentse metalli X oksiidi, hüdroksiidi ja karbonaadi segu mass oli 60,9 g. Oksiidi oli 17,9 g ja kõikide ainete koguhulk selles segus oli 0,351 mooli. Segu tugeval kuumutamisel vähenes selle mass 7,25 g võrra. Segu töötlemisel soolhappega eraldus 2,62 dm 3 gaasi. a) Arvutage, mitu mooli oli segus i) karbonaati; ii) hüdroksiidi ja iii) oksiidi. (4,5) b) Arvutage metalli X molaarmass ja identifitseerige metall X. (2) c) Arvutage, mitu grammi oli segus i) hüdroksiidi ja ii) karbonaati. (2)
7 d) Kirjutage asetleidnud reaktsioonide võrrandid i) segu reageerimisel soolhappega ja ii) segu tugeval kuumutamisel. (2,5) 11 p 4. Oksiid A sisaldab 43,66% elementi X ja läheb kõrgel temperatuuril vahetult tahkest olekust gaasilisse. Oksiidi A aurude tihedus õhu (29,0 g/mol) suhtes on 9,79. a) Arvutage esitatud andmete järgi, milline keemiline element on X. (4) b) Kirjutage oksiidi A valem ja andke selle nimetus. (1) c) 5,00 g oksiidi A lahustati 100 grammis vees ja keedeti pika aja vältel suletud anumas. i) Kirjutage reaktsiooni võrrand. ii) Arvutage lahustunud aine protsendiline sisaldus moodustunud lahuses. iii) Andke moodustunud lahuse nimetus. (4) 9 p 5. Ainetes X, Y ja Z on vesiniku aatomite arv molekulis ja sisaldus (12,5% massi järgi) ühesugune. X on gaas, Y on vedelik ja Z tahkub +1,4 o C juures. Segu, mis koosneb võrdsetest hulkadest (igas 0,10 mol) ainetest X, Y ja Z ning ekvivalentsest hulgast hapnikust, süüdatakse kinnises anumas. Moodustub kahe gaasi võrdsetest hulkadest koosnev segu, mille tihedus normaaltingimustel on 1,6 g/dm 3. Lisaks moodustub 16,8 grammi suspensiooni, mille kuivatamisel saadakse 6,0 g ainet A (see ei ole alus ega hape). a) Millised peamised saadusained moodustuvad üldjuhul täieliku põlemise tulemusena? (1) b) Arvutage i) ühendite X, Y ja Z molekulis sisalduv vesiniku aatomite arv ja ii) nende ühendite molekulmass. (2) c) Leidke: i) aine A valem ja nimetus; ii) millise nimetatud aine põlemisel moodustub aine A. (2) d) i) Arvutage, millistest gaasidest koosneb segu, mille tihedus on 1,6 g/dm 3. ii) Leidke, milliste ülalnimetatud ainete (X, Y või Z) põlemisel moodustuvad gaasid, mille tihedus on 1,6 g/dm 3. (3) e) Kirjutage ainete X, Y ja Z valemid ja andke nende nimetused. (2) 10 p 6. Taigna kergituspulber sisaldab 40,0% tärklist, 35,0% soola A ja 25,0% soola B. Soolad A ja B on ekvivalentses suhtes (mõlemat on nendevahelise reaktsiooni jaoks täpselt vajalik kogus). A ja B on vesiniksoolad, milles üheks elemendiks on naatrium. Soola A kuumutamisel tekib normaalsool, eraldub vesi ja gaas. Nii soolast A kui ka sellest tekkinud normaalsoolast saab happelise keskkonna toimel kergesti gaasi. 20,0 grammi kergituspulbri toimel suurenes taigna ruumala 200 cm 3 võrra. Eeldatakse, et 90,0% gaasist haihtus ja taigna kerkimise tingimustel (toatemperatuur) on gaasi molaarruumala 24,0 dm 3 /mol. a) Kirjutage reaktsioonivõrrand A fi normaalsool. (1) b) i) Miks eraldub gaas, kui kergituspulber segatakse taignasse? ii) Anda eraldunud gaasi valem ja nimetus. (2) c) Arvutage ülesande andmete põhjal i) aine A molaarmass; ii) aine B molaarmass ja andke nende ainete valemid ning nimetused. (3) d) Kirjutage taignas toimuva reaktsiooni võrrand, kus ained A ja B on antud i) valemitega; ii) ioonidena (ioonvõrrand). (2) e) i) Miks reaktsioon d) toimub alles taignas? ii) Milline tärklise omadus säilitab kergituspulbri kvaliteedi? (1) 9 p
8 2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 11. klass 1. 0,500 liitrile 5,00% naatriummetanaadi (68,0 g/mol) lahusele (1,012 g/cm 3 ) lisati 1,20 liitrit 1,00% soolhappe lahust (1,003 g/cm 3 ). Orgaanilise happe dissotsiatsioonikonstandiks võtke 1, mol/dm 3. a) Arvutage lähtelahustes olevate ainete i) hulk ja ii) molaarne kontsentratsioon(3) b) Arvutage lõpplahuses lahustunud ainete hulgad. (1) c) Kirjutage nõrga elektrolüüdi i) dissotsiatsiooni võrrand ja ii) avaldage dissotsiatsioonikonstant K a. (1) d) i) Avaldage ja ii) arvutage saadud lahuses vesinikioonide tasakaaluline kontsentratsioon. Asendage [anioon] = c sool ja [hape] = c hape. (2) e) Arvutage saadud lahuse ph väärtus. (1) 8 p 2. Gaas A saadi 75,0 cm 3 30,0% soolhappe (1,150 g/cm 3 ) reageerimisel MnO 2 liiaga. Happelises keskkonnas redutseerus mangaan oksüdatsiooniastmeni II ja reaktsiooni saagis oli 80,0%. Moodustunud gaas A juhiti ühendi B 5,00% vesilahusesse. Ühend B on kaaliumi binaarne sool. Reaktsioonil eraldus pruun gaas, mis kondenseerus pruuniks vedelikuks C. Gaasi A ja ühendit B oli ekvivalentses koguses ja need reageerisid täielikult. a) i) Kirjutage soolhappe ja mangaandioksiidi vahelise reaktsiooni võrrand. ii) Arvutage eraldunud gaasi A hulk. (2) b) i) Kirjutage ühendi B ja gaasi A vahelise reaktsiooni võrrand; ii) andke ainete A, B, C valemid ja nimetused. (2) c) Arvutage i) vedeliku C ja ii) ühendi B hulk. (2) d) Arvutage ühendi B lahuses olnud vee mass. (2) Gaas A reageerib veega andes kaks uut ühendit. e) i) Kirjutage vee ja gaasi A vahelise reaktsiooni võrrand. ii) Andke vee ja gaasi A vahelise reaktsiooni saadusainete valemid ja nimetused. (1) f) Arvutage lahustunud ainete summaarne protsendiline sisaldus gaasi A lahustumisel puhtas vees, kui antud tingimustel lahustub 0,015 mol gaasi A 100 grammis vees. (3) 12 p 3. Orgaanilises ühendis A on süsiniku ja hapniku aatomeid võrdselt ning nende summa võrdub vesiniku aatomite arvuga. Ühendis A on kaks hüdroksüülrühma ja üks kaksikside. Ühend A reageerib naatriumhüdroksiidiga moolivahekorras 1 : 1. Molekulid A võivad dimeriseeruda (kondenseeruda), andes ühendi B ja eraldades kaks molekuli ainet D. Viimane on oksiid ja käitub amfolüüdina. Molekulis B (C 6 H 8 O 4 ) on heterotsükkel ja kaks kaksiksidet. Molekuli B võib vaadelda ühendina, kus on kaks estrile tüüpilist funktsionaalset rühma. Ühendi B redutseerimisel heterotsükli skeleti ehitus ei muutu, kuid ühendi molekulmass suureneb nelja ühiku võrra. a) Joonistage ühendi A i) lihtsustatud ja ii) tasapinnaline struktuurivalem ja andke selle nomenklatuurne nimetus. (2) b) Kirjutage ühendist A ühendi B saamise reaktsioonivõrrand. Lähteainete molekulid joonistage üksteise suhtes selliselt nagu need asuvad saadusaines B (2,5)
9 c) Näidake (kastiga) ühendis B estritele vastavad funktsionaalsed rühmad. (1) d) Kirjutage ühendi B redutseerimise reaktsiooni võrrand. (2) e) Kirjutage ühendi D dissotsiatsiooni võrrand. (0,5) 8 p 4. Vask(II)sulfaadi (160 g/mol) lahus on temperatuuril A küllastunud. Temperatuuri tõstmisel lahustati täiendavalt 2,00 g CuSO 4. Lahus jahutati temperatuurini A. Tasakaal saabus siis, kui välja oli kristalliseerunud 3,82 g vasevitrioli (CuSO 4 5H 2 O; 250 g/mol). Temperatuuril B on CuSO 4 lahustuvus (täpselt 100 g vees) 17,5 g. a) Arvutage temperatuuril A väljakristalliseerunud vasevitriolis sisalduv i) CuSO 4 mass ja ii) H 2 O mass. (2) b) Arvutage CuSO 4 lahustuvus temperatuuril A. (2) c) Arvutage, mitu grammi CuSO 4 5H 2 O tuleb lahustada 75,0 g 10,0% CuSO 4 lahuses, et saada küllastunud lahus temperatuuril B. (4) 8 p 5. Süsiniku kuumutamisel metalliga X saadakse ühend A, mille valem on X 4 C 3. Ühendi A töötlemisel veega moodustub gaas B ja ühend D. Ühend D annab lahustuvaid sooli nii tugeva happe kui ka tugeva aluse vesilahustega reageerimisel. Gaas B on kõige väiksema molekulmassiga orgaaniline ühend. Selle pürolüüsil võib moodustuda gaas E, mille tihedus on gaasi B tihedusest 1,625 korda suurem. Gaasi E hüdrogeenimisel moodustuvad gaasid F ja G, mille molaarmassid on gaasi E molaarmassist vastavalt 2 ja 4 grammi võrra suuremad. Gaasi E hüdraatimisel võib saada aldehüüdi, gaasi F hüdraatimisel aga alkoholi. Gaasi E trimerisatsioonil moodustub areen I. a) i) Identifitseerige ained X, A, B, D, E, F, G, I ja andke nende nimetused. ii) Näidake aatomite vahelised sidemed ühendis A. (5) b) Kirjutage reaktsioonivõrrandid: i) X fi A; ii) A fi B + D; iii) D + HCl ; iv) D+ NaOH ; v) B fi E; vi) E fi F; vii) E fi G; viii) E fi aldehüüd (nimetus); ix) F alkohol (nimetus); x) E areen. (5) c) Andke (arvutage ülesandes toodud andmetest) gaaside B, E, F ja G molaarmassid. (2) 12 p 6. Gay-Lussac uuris üheprootonilise happe (HA) omadusi. Ta sai selle happe Hg(II) ja Ag soolad X ja Y. Kuumutades nende soolade ühesugust massi eraldi nõudes sai ta 2,00 untsi elavhõbedat ja 2,03 untsi hõbedat. Mõlemal juhul eraldus tundmatu gaas B, mille ta juhtis läbi NaOH lahuse. Moodustus kaks soola E ja F, mille molekulmassid erinesid 16 ühiku võrra. Eraldunud gaas on süsihappegaasist 1,182 korda raskem ja sellel on sama kvalitatiivne koostis kui anioonil A. a) Arvutage metallide masside järgi aniooni A valemmass (molekulmass). [A r (Hg) 200,6; A r (Ag) 107,9. Eksperimendi väikese täpsuse tõttu tuleb sellest arvutatud aniooni A valemmass ligikaudu poole ühiku võrra suurem.] (5) b) Kirjutage i) happe HA ja ii) gaasi B valem ja nimetus. (2) c) Kirjutage reaktsioonivõrrandid i) X o t o t ; ii) Y o t o t ; iii) B fi E + F (3) d) Kirjutage reaktsioonivõrrand mingi teise gaasiga, mis analoogiliselt punktiga c) iii) annab naatriumhüdroksiidi lahusega kaks soola, mille molaarmassid erinevad 16 ühiku võrra. (2) 12 p
10 2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 12. klass 1. Tahkele kaaliumpermanganaadile glütserooli tilgutamisel hakkab segu mõne minuti pärast suitsema ja võib koguni süttida. Reaktsiooni saadusaineteks on kaaliumkarbonaat, mangaan(iii)oksiid, süsihappegaas ja vesi. a) Joonistage glütserooli molekuli ehitus projektsioonina tasapinnale. (1) b) Määrake glütserooli i) brutovalemis süsiniku oksüdatsiooniaste ja ii) iga süsiniku aatomi oksüdatsiooniaste. (2) c) Leidke ülalkirjeldatud reaktsiooni i) elektronide ülemineku võrrandid ja ii) reaktsioonivõrrandi koefitsiendid. (3) d) Mitu kuupsentimeetrit glütserooli (1,26 g/cm 3 ; 92,0 g/mol) reageerib 1,00 grammi kaaliumpermanganaadiga (158 g/mol)? (1,5) e) Arvutage reaktsioonis (punkt d) eraldunud CO 2 ruumala 20 o C juures. (1,5) 9 p 2. Kompleksühendi tsentraalaatomina on Fe 3+ koordinatsiooniarv 6. Fluoriidkompleksi (värvitu) korral on ligandideks ainult fluoriidioonid. Tiotsüanaatkompleksides võivad ligandideks olla samaväärselt tiotsüanaatioonidega ka neutraalsed vee molekulid. Hõbeda ioonidega moodustavad tiotsüanaatioonid nii sademe kui ka lahustuva kompleksühendi (värvitu). Viimases on tsentraalaatomi koordinatsiooniarv 2. Lahus A saadakse raud(iii)nitraadi ja kaaliumtiotsüanaadi lahuste kokkuvalamisel. a) i) Mis värvi on lahus A? ii) Kirjutage lahuses A sisalduva kuue värvilise osakese valemid (märkige ka osakese laeng). iii) Kirjutage üks võimalikest reaktsioonivõrranditest. (5) b) Lahusele A lisatakse i) vett; ii) kaaliumfluoriidi lahust; iii) hõbenitraadi lahust; iv) raud(iii)kloriidi lahust. Kirjutage iga juhu jaoks, kas lahuse A värvuse intensiivsus suureneb või väheneb, põhjendage. Kirjutage ioonide vahel toimuvate ioonreaktsioonide võrrandid [p. iii) korral 2 võrrandit]. (5) 10 p 3. Sportlane jõi enne sukeldumistreeningut 5 pakki karastusjooki (a 200 ml; 1,017 g/cm 3 ), milles roosuhkru sisaldus oli 3,05%. Eeldame, et esmalt toimub suhkru (342 g/mol) hüdrolüüs, seejärel aeroobne glükolüüs kahe molekuli mittekiraalse süsinikuga ühendi A moodustumisega ja lõpuks ühendi A täielik põlemine. Sukeldumisel on hapniku omastamine häiritud ja käivitub anaeroobne glükolüüs (atsitoos). Monosahhariidi molekulis paiknevad aatomid ümber, moodustades kaks kiraalse süsinikuga aine B molekuli. Ühendi B mõõdukal oksüdeerimisel moodustub ühend A. Nii ühend A kui B on võimelised eraldama prootoni. a) i) Kirjutage roosuhkru hüdrolüüsireaktsiooni võrrand (brutovalemiga) ja andke ainete nimetused. ii)milline erinev funktsionaalne rühm millisele monosahhariidile kuulub? (2) b) Kirjutage i) aeroobse ja ii) anaeroobse glükolüüsireaktsioonide võrrandid ning andke saadusainete nimetused. Orgaanilised saadusained andke lihtsustatud struktuurivalemitega. (2) c) i) Kirjutage roosuhkru täieliku põlemisreaktsiooni summaarne võrrand brutovalemiga. ii) Arvutage sportlase poolt tarvitatud suhkru ainevahetuslikul põlemisel moodustunud gaasi ruumala 20 o C juures. (3) d) Keemia seisukohalt on inimese organism väga heterogeenne ja keeruline süsteem. Tehke lihtsustatud arvutus täielikust anaeroobsest glükolüüsist põhjustatud lahuse ph väärtuse leidmiseks, kui lahuse ruumala on 7,50 liitrit ja K? (B) = 1, (4) 11 p
11 4. Tsüklamaat X on sünteetiline suhkruasendaja, mis on tavasuhkrust 30(!) korda magusam. Selle sünteesiskeem on järgmine: A + B E NaOH K L K M F X, tsüklamaat Teravalõhnalist vees väga hästi lahustuvat gaasi A saadakse tugeva aluse ja soola D kuumutamisel. Orgaanilise ühendi B molekulis on üks kloori (29,9%) aatom; süsiniku (60,8%) aatomite vahel on ainult σ sidemed. Ühend E on kloroväävelhape, mille aurude tihedus SO 3 (80,07 g/mol) suhtes on 1,455. Ühendis E on teada kloori, väävli ja hapniku sisaldused, mis on vastavalt 30,43%; 27,52% ja 41,19%. Ühendit E saadakse happe K juhtimisel ooleumi. Hape K on teine saadusaine nii ühendi L kui M saamisel. Ühend F on teine saadusaine ühendist M tsüklamaadi (X) saamisel. Ühendi F abil on võimalik saada ooleumist väävelhapet. Tsükli sulfoonimist ei toimu. a) Arvutage esitatud andmete (massiprotsendiline sisaldus jne) põhjal ühendite i) B ja ii) E valemid ja andke nende graafiline struktuur. (5) b) Kirjutage reaktsioonivõrrandid: i) fi A; ii) fi E; iii) fi L; iv) L + E fi; v) M fi X; vi) K + A fi D; vii) SO 3 + F H 2 SO 4. (5) c) Andke ühendite A, D, K ja F valemid ja nimetused. (2) 12 p 5. Arvutage, mitu grammi 10,0% ooleumi ja 60,0% väävelhappe lahust tuleb segada, et saada 480 grammi 90,0% väävelhappe lahust. 6 p 6. Areenide B ja C molaarmassid on areeni A molaarmassist vastavalt 14 ja 16 grammi võrra suuremad. Vaadeldavad areenid moodustavad arüülmonosulfoonhappeid. Nende saamiseks on vaja areeni A töödelda ooleumiga, areenidega B ja C toimub sulfoonimine väävelhappega, kusjuures reaktsioon areeniga C on kiirem. Areeni A nitreerimisel lämmatikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe seguga saadakse maksimaalselt dinitroühend. Sama nitreerimissegu reageerimisel areeniga B madalal temperatuuril saadakse mononitroühend, kõrgematel temperatuuridel aga di- ja trinitroühendid. Viimane neist on tuntud trotüülina. Areen C annab isegi lahja lämmastikhappega kuumutamisel trinitroühendi pikriinhappe. Sulfoonimissegule aine D lisamisel väheneb ooleumi kontsentratsioon ja keemiku riiete pindala. a) Kirjutage aktiivne i) sulfoneeriv osake; ii) nitreeriv osake ja iii) märkige, kumb on aktiivsem. (1,5) b) Kirjutage areenide i) A; ii) B; iii) C graafilised valemid ja andke nende nimetused (1,5) c) Kirjutage (graafiliselt) areeni i) A monosulfoonimise reaktsiooni võrrand ning ii) B ja iii) C monosulfoonhappe valemid. (3) d) Kirjutage i) areeni A dinitroühendi ja ii) areeni B trinitroühendi graafilised valemid.(2) e) i) Näidake, kus on areenidel orto, meta, para asendid ja kirjutage, milline(sed) asend(id) on eelistatud ii) areeni B sulfoonimisel ja iii) areeni A dinitroühendi saamisel. (3,5) f) Mis aine on D? (0,5)12p
HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότερα2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass
2004/2005 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 10. klass 1. Andresele anti analüüsiks kolm tahket metalli, millest kaks olid väliselt väga sarnased, kolmas oli pisut tuhmim. Andres leidis, et antud
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότερα2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass
2012/2013 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Meie keha valgud koosnevad aminohapetest, Aminohape R- rühm mida ühendavad peptiidsidemed. Peptiidside Glütsiin -H tekib ühe aminohappe karboksüülrühma
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 15. november a.
. a) A mutant E.coli B β galaktosidaas C allolaktoos D laktoos b) N = 2 aatomit Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 0. klass) 5. november 200. a. molekulis 6 prootonit + aatomit
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I LAHUSED Natalia Nekrassova Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 LAHUSED Looduses ja tehnikas lahused omavad suurt tähtsust. Taimed omandavad
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja. klass) 8. november 2. a.. a) X C, vingugaas, Q Cl 2, Z CCl 2, fosgeen b) Z on õhust raskem, sest Q on õhust raskem, Z molekulmass on aga
Διαβάστε περισσότερα2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass
2013/2014 õ.a keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. klass 1. Ained A on oksiidid. Tuntud metalli X võib saada vedelal kujul, kui süüdata segu, mis koosneb metalli Y ja musta oksiidi A pulbritest, kõrvalsaadusena
Διαβάστε περισσότεραKeemiliste elementide perioodilisustabel
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O 2, Si, H 2 ) (HCl) (KOH) (Na 2 SO 4 ) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO 2, CO 2,
Διαβάστε περισσότεραgaas-tahke Lahustumisprotsess:
5. LAHUSED Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas gaas-vedelik gaas-tahke
Διαβάστε περισσότεραb) Täpne arvutus (aktiivsete kontsentratsioonide kaudu) ph arvutused I tugevad happed ja alused
ph arvutused I tugevad happed ja alused Tugevad happed: HCl, HBr, HI, (NB! HF on nõrk hape) HNO 3, H 2SO 4, H 2SeO 4, HClO 4, HClO 3, HBrO 4, HBrO 3, HMnO 4, H 2MnO 4 Tugevad alused: NaOH, OH, LiOH, Ba(OH)
Διαβάστε περισσότεραIChO 2014, ülesanne 4
IChO 2014, ülesanne 4 Zeise sool, K[PtCl3C2H4], oli üks esimesi metallorgaanilisi ühendeid. Kopenhaageni ülikooli professor W. C. Zeise valmistas selle ühendi lisades PtCl4-le keevas etanoolis kaaliumkloriidi
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότερα( ) ( ) 2008/2009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass
008/009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) ρ ( A ) = 5,5 ρ( ) ( A ) = ( A ) = 5,5 ( ) = 5,5 g/mol = 7g/mol ( A) = = A, kloor / V 5,5 / V m m r 7/ 5,5 b) X Fe, raud A, kloor
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραETTEVALMISTUS KEEMIAOLÜMPIAADIKS II
ETTEVALMISTUS KEEMIALÜMPIAADIKS II ÜLESANDED VALEMITE MÄÄRAMISE KHTA III SÜSTEMAATILINE LÄHENEMINE LAHENDAMISELE Kõikvõimalikud lihtsustamised ja eeldused on eelkõige vajalikud aja säästmiseks Mõnikord
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότερα=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu 6. oktoober 2018 1. a) 1 p iga õige ühendi eest. (4) b) Võrrandist ():
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht
Διαβάστε περισσότεραEt mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!
EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότερα5. a) ρ (g/cm 3 ) = 0,119 = 11,9% 12% 2 p
201/2014 õ.a keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass Ülesannete lahendused 1. a) Alumiinium 1 p b) Broom 1 p c) Füüsikalised nähtused: muna vahustamine; sahharoosi lahustumine; katseklaasi purunemine,
Διαβάστε περισσότεραOrgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused
rgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused 1. SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) I osa 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem C C C C C C 4. a) b) c) 5. a) b) c) C C C C C C C C C C C C C C C
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότερα32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad
32. Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Kopenhaagen Neljapäeval, 6. juulil 2000 TERIAVR TÄELEPANU! Kirjutage iga probleemi esimese lehe ülemisse nurka oma nimi ja kood. Sama probleemi järgnevatele lehtedele
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA I osa
ORGAANILINE KEEMIA I osa (Pildiallikas: http://www.indigo.com/models/gphmodel/molymod-d-glucose.jpg ) 1. SISSEJUHATUS Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. 10. klass 1. a) Mg 2+ + 2OH = Mg(OH) 2 (1) b) c(karedus) = 19,25 cm3 0,02000 mol/dm 3 100 cm 3 = 0,003850 M c(karedus) = 3,850 mmol/dm
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότερα1998/99 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass
998/99 õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) i) S ii) S iii) S S S b) i) S 9 ii)m(s 9 ) = g/mol + 9 6 g/mol = 40 g/mol c) i) m(s ) = amü + 6 amü = 44 amü ii) 96 = 5, iii) 80
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραKEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II
KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜLESANDED JA LAHENDUSED Ülesanne 1 Ülesanne Ülesanne Vana münt diameetria, cm ja paksusea,0 mm on tehtud puhtast kullast (ρ = 1900 k m ). Kulla hind on 410$ ühe untsi eest
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus. 44 th IChO Teoreetiline voor. Ametlikeesti keelne version.
Sissejuhatus Kirjutage oma nimi ja kood igale vihiku leheküljele. Teoreeiline voor koosneb 8 ülesandest ja perioodilisustabelist, kokku 49 leheküljel. Teoreetilise vooru lahendamiseks on aega 5 tundi.
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραMolekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena.
2. AGREGAATOLEKUD Intramolekulaarsed jõud - tugevatoimelised jõud aatomite vahel molekulides - keemiline side. Nendega on seotud ainete keemilised omadused Intermolekulaarsed jõud - nõrgad elektrostaatilised
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI
ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI Käesolev õppevahend on koostatud mitmete varem väljaantud kõrgkooli õpikute abil ja on mõeldud Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala üliõpilastele õppeaine RAKENDUSKEEMIA
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA. Lühikonspekt gümnaasiumile. Koostaja: Kert Martma
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραp A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA. Lühikonspekt gümnaasiumile. Koostaja: Kert Martma
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse Alkaanid Halogeeniühendid Alkoholid Amiinid Küllastamata ühendid Areenid
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότερα24. Balti keemiaolümpiaad. Teooriavoor. 9. aprill 2016 Tartu, Eesti
24. Balti keemiaolümpiaad Teooriavoor 9. aprill 2016 Tartu, Eesti Juhised Kirjutage oma nimi ja kood igale lehele. Teil on ülesannete lahendamiseks 5 tundi. Alustage alles siis, kui on antud START märguanne.
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραPÕLEVAINETE OMADUSED. Andres Talvari
PÕLEVAINETE OMADUSED Andres Talvari Õppevahend on koostatud kõrgkooli õpikute alusel ja mõeldud kasutamiseks SKA Päästekolledzi rakenduskõrgharidusõppe päästeteenistuse erialal õppeaines Põlemiskeemia
Διαβάστε περισσότεραHAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST
HAPNIKUTABE INHIBEEIMISE TEST 1. LAHUSED JA KEMIKAALID 1.1 Üldised põhimõtted Lahuste valmistamiseks kasutada analüütiliselt puhtaid kemikaale. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραCaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide
3. KEEMILINE TERMODÜNAAMIKA Keemiline termodünaamika uurib erinevate energiavormide vastastikuseid üleminekuid keemilistes ja füüsikalistes protsessides. 3.1. Soojuslikud muutused keemilistes reaktsioonides
Διαβάστε περισσότεραHalogeenid, VIIA Fluor, kloor, broom, jood, astaat
Halogeenid, VIIA Fluor, kloor, broom, jood, astaat F Cl Br I At Z 9 17 35 53 85 A r 18.9984 35.4527 79.904 126.9045 [210] El. neg. 4.0 3.0 2.8 2.5 2.2 T s, C -219.6-101.5-7.3 113.7 302 T k, C -188.1-34.0
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III KEEMILINE TASAKAAL Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 007 KEEMILINE TASAKAAL 1. Keemilise tasakaalu mõiste. Tasakaalu mõiste on laialt
Διαβάστε περισσότεραOrgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused
rgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused 8. KARBNÜÜLÜENDID (LK 15 16) II osa 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur.
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραREAKTSIOONIKINEETIKA
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE II REAKTSIOONIKINEETIKA Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 REAKTSIOONIKINEETIKA. Keemilise reatsiooni võrrand, tema võimalused ja
Διαβάστε περισσότεραTMR praktikum. Teooria: Aatomituuma varjestatus
TMR praktikum Praktikum toimub 2-l praktikumipäeval ning koosneb kahest tööst. Tööde eesmärk on ühendite TMR spektrite interpreteerimine ning ainete identifitseerimine nii struktuurvalemi kui brutovalemi
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραAATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Vambola Kallast AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE Õppevahend Tallinn 1997 ISBN 9789949483112 (pdf) V. Kallast, 1997 TTÜ,1997,300,223 Kr. 12.20 Sisukord Eessõna... 4 I.
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότερα1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
Διαβάστε περισσότεραKARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R
KARBOKSÜÜLAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COO). Üldvalem R-COO või OOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja
Διαβάστε περισσότερα1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.
Kaorimeetriised mõõtmised LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 KALORIMEETRILISED MÕÕTMISED TÖÖ EESMÄRGID 1. Õppida tundma aorimeetriiste mõõtmiste põhimõtteid ja aorimeetri ehitust. 2. Määrata jää suamissoojus aorimeetriise
Διαβάστε περισσότεραATMOSFÄÄRI- JA MEREFÜÜSIKA ALUSED. Loengukonspekt. I osa
ARU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSIUU AMOSFÄÄRI- JA MEREFÜÜSIKA ALUSED Loengukonspekt I osa Koostanud H. Ohvril Aprill 2005 artu Konspekt on koostatud toetamaks Füüsika õppekava magistriõppe loengukursust
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραELUKS OLULISED SÜSINIKÜHENDID
Koostanud: Martin Saar 2012 Ülesanne nr 1 A. Katt, Saar Keemia töövihik 9. klassile Sahhariide nimetatakse ka süsivesikuteks (vene keeles углево ды, saksa keeles Kohlenhydrate, inglise keeles carbohydrate).
Διαβάστε περισσότεραORGAANILISE KEEMIA LABORIJUHEND ABISTAV MATERJAL
TALLINNA ÜLIKL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut RGAANILISE KEEMIA LABRIJUEND ABISTAV MATERJAL Marju Robal ja Rando Tuvikene Tallinn 2008 SISUKRD 1. RGAANILISTE AINETE LAUSTUVUS JA LAUSTAMISVÕIME...3
Διαβάστε περισσότεραTöö nr. 2. Õhurõhu, temperatuuri ja õhuniiskuse määramine.(2013)
Töö nr. 2. Õhurõhu, temperatuuri ja õhuniiskuse määramine.(2013) Maakera ümbritseb õhukiht, mille paksus on umbes 1000 km (poolustel õhem, ekvaatoril paksem). 99% õhust asub 25-km paksuses kihis. Õhk on
Διαβάστε περισσότεραLisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi
Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραBiomakromolekulid: struktuurist omadusteni. Darja Lavõgina Keemia õppesessioon 15. jaanuar 2018
Biomakromolekulid: struktuurist omadusteni Darja Lavõgina Keemia õppesessioon 15. jaanuar 2018 Sissejuhatus 2 Biokeemia mõõtkava mm mm Inimese embrüo (6. nädal): 4 mm Suurem amööb: 0.8 mm Inimese punaverelible:
Διαβάστε περισσότερα2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 8. klass
. a) i) ii) km 0 000 m 00 cl L L 2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 8. klass 5 = 050 km 2 = 200 cl m iii) 000 kg/m = kg/dm 000 dm b) i) keemiliste nähtuste korral molekulide
Διαβάστε περισσότεραÜlesanded aines Füüsikaline maailmapilt
Ülesanded aines Füüsikaline maailmapilt 1. Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. e.m.a. Ta mõõtis suvise pööripäeva keskpäeval Aleksandrias vertikaalse vaia ning
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραFotosüntees. Peatükk 3.
Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosünteesiprotsess on keerulisem kui lihtne üldvõrrand, sest valguse energiat ei saa otse H 2 O seose-elektronidele anda ja neid otse CO 2 -le üle kanda. Seetõttu vaadeldakse
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραLahused ja lahustumisprotsess konserveerimises
Lahused ja lahustumisprotsess konserveerimises Lektor: Heige Peets Ennistuskoda Kanut, 6 44 25 63 esemed@kanut.ee Tallinn-Tartu 2004 Loengu eesmärgiks on anda ülevaade ja lühike selgitus kõige üldisematest
Διαβάστε περισσότερα3. Solvendiefektide mõju ainete omadustele ja keemilistele protsessidele. 3.1 Solvendiefektid happe-aluse protsessidele. Tasakaal ja kiirus
3. olvendiefektide mõju ainete omadustele ja keemilistele protsessidele Põhiallikas: Tasakaal ja kiirus Lahusti mõju tasakaalule ilmneb seeläbi, et erinevad lahustid solvateerivad erineva intensiivsusega
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραSÜSIVESINIKUD. Kaido Viht
SÜSIVSINIKUD Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 Süsivesinike struktuurid Käesolevas materjalis selgitame mõningaid süsivesinikele iseloomulikke reaktsioone. Süsivesinikud, nagu
Διαβάστε περισσότερα