Pinnavee seisund. Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal. Elina Leiner

Μέγεθος: px

Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Pinnavee seisund. Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal. Elina Leiner"

Σατάν Ανδρεάδης
6 χρόνια πριν
Προβολές:

1 Pinnavee seisund Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal Elina Leiner

3 Vee seisundit kirjeldavad kvaliteedinäitajad Üldseisund Ökoloogiline ja keemiline seisund Bioloogilised, hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised kvaliteedielemendid Seisundi klass määratakse halvima kvaliteedielemendi kvaliteediparameetri väärtuse järgi! Bioloogiline Ökoloogiline seisund Veetaimestik Selgrootud põhjaloomad Kalastik Pinnavee seisund Hüdroloogiline režiim Vooluhulga tõkestamatus Morfoloogilised tingimused sügavus, laius, kallas, põhi Hüdromorfoloogiline Füüsikaliskeemiline Keemiline Toitained Temperatuur Soolsus seisund Peamised saasteained

5 Ökoloogiline seisund (ÖSE) + keemiline seisund (KESE) = koondseisund (KOOND)

6 Veekogumite koondseisundi muutused 2010 vs 2014 Kokku 750 pinnaveekogumit Heas ja väga heas seisundis Kesine, halb, väga halb 71%, 532 veekogumit 29%, 216 veekogumit 61%, 448 veekogumit 39%, 301 veekogumit 2010.a vajas parandamist 216 veekogumi seisund, a 301 veekogumi seisund a on halvenenud 172 veekogumi seisund, paranenud 66 veekogumi seisund

7 Hea ÖSE 2015 saavutamise takistused Rändetõkked ~130 vooluveekogumil Toitained Saasteained Vee vähesus, veetaseme kõikumine Hüdromorfoloogilised muutused Põhjus teadmata/vajab täpsemat uuringut Looduslik põhjus

8 Paisud/rändetõkked Paisutuskõrgusega >30cm kokku 1108 (punasega), kalapääsudega sealhulgas kokku 83 (sinisega) (2014.a alguse seisuga)

10 Hea KESE 2015 saavutamise takistused Hg elustikus 2010 kuni 2014 seiretulemuste põhjal 12 (tõenäoliselt kõik 16) rannikuveekogumis a seires halba KESE jõe- ja järvekogumitel ei olnud. Küll aga ei tohi unustada varasemaid tulemusi, mis kehtivad ka täna, kui ei ole uuesti seiratud. (Kohtla jões endiselt fenoolid, Kroodis Nikkel, Purtse_3 diklorometaan)

11 Toitained (1) FÜKE (Nüld, Püld) alusel ei ole 2014.a seisund hea nt Selja, Jänijõgi, Alastvere peakraav, Kaberla oja, Tiskre oja, Võerdla peakraav, Treppoja, Kuusalu oja, Vääna, Vainupea jõgi jt a seire põhjal oli kesine, halb või väga halb tulemus Nüld ja Püld osas 33 vooluveekogumis: nt Selja_1, Selja_3, Selja_4, Loobu_2, Sõmeru, Soolikaoja, Nõmavere, Oostriku, Preedi_1, Põltsamaa_2, Valgejõgi_2, Kuusalu, Kaberla, Ambla_2, Jänijõgi, Võerdla, Kuivajõgi_2, Leivajõgi, Tiskre, Vääna_1, Vääna_2, Treppoja, Rägina, Kuusiku, Räpu, Suuremõisa, Ikla, Ura_3, Penijõgi, Liivi_1, Enge_2, Taebla, Pääsküla. Kalade elupaikadena kaitstavate jõgede peamiseks probleemiks on lämmastikuühendite ja osaliselt ka fosfori sisaldused, mis ei vasta esitatud normidele. Nüld on viimasel kolmel aastal probleemiks Selja ja Jänijões, kus pidevalt on Nüld kontsentratsioonid üle 3 mg/l. Fosfori osas on enim probleeme Vääna jões.

12 Toitained (2) Nitraatide keskmine sisaldus on aastal NTA seirelävendites võrreldes eelmise aastaga jäänud stabiilseks. Üle EL soovitusliku piirmäära (25 mgno 3 /l) on nitraaditundlikul alal asuvatest seirelävenditest aastal keskmine nitraadisisaldus tõusnud Jänijões ja Alastvere peakraavis. NO3 sisaldus oli üle piirmäära nitraaditundliku ala välises, kuid alalt lähtuva Selja jõe suudmes.

13 Ohtlikud ained, spetsiifilised saasteained (1) 1-aluseliste ja 2-aluseliste fenoolide sisaldused jäid seiratud jõgedes enamasti alla kasutatud meetodi määramispiiri. 1-aluseliste fenoolide piirväärtuse ületamisi esines ühel korral Kunda jõe suudmes ja Mustajões ning kolmel korral Purtse jõe suudmes. Piirväärtusega (1 μg/l) lähedane sisaldus saadi Pirita jões. 2-aluseliste fenoolide piirväärtuse ületamisi esines ühel korral Narva jões Vasknarvas ja Kunda jõe suudmes. Baariumi sisaldus ületas suurimat lubatud piirväärtust (50 μg/l) kõigil neljal seirekorral Jõelähtme jões, Kurna ojas, Vääna jões, Kuke peakraavis ja Tänassilma jões. Lisaks ka Narva, Piusa, Pärnu ja Emajões.

14 Ba max sisaldused 2014.a jõgedes

15 Ohtlikud ained, spetsiifilised saasteained (2) Elavhõbeda sisaldused jäid enamasti alla kasutatud meetodi määramispiiri (< 0.015/< μg/l). Suurimat lubatud piirväärtust (0.07 μg/l) ületasid Suuremõisa ja Pärnu jõe seireproov. Polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest (PAH) on KKM määruses nr. 49 limiteeritud antratseeni, fluoranteeni, naftaleeni, benso(a)püreeni, benso(b)fluoranteeni ja benso(k)fluoranteeni summa ning benso(g,h,i)perüleeni ja indeno(1,2,3-cd)püreeni summa, mis jäid uuritud jõgedes kõikidel seirekordadel enamasti alla kasutatud meetodite määramispiire ja seega ka alla kehtestatud piirväärtusi.

16 Ohtlikud ained, spetsiifilised saasteained 2014.a seires Naftasaadused ei vastanud nõudele ühel korral Emajões. Kroomi sisaldus ei vastanud nõudele ühel seirekorral Narva jões Vasknarvas ja vase sisaldus Kunda jõe suudmes. Tsingi sisaldustest ületas suurimat lubatud piirväärtust (10 μg/l) Kurna oja, Tiskre oja, Vääna jõgi, Vanajõgi, Narva, Kunda, Selja jõgi, Emajõgi. Vase, arseeni ja kaadmiumi sisaldused jäid alla suurimat lubatud piirväärtust. Nikli ja plii sisaldusele ei ole suurimat lubatud piirväärtust kehtestatud, aastase keskmise piirväärtuse ületamisi ei olnud.

17 Zn max sisaldused 2014.a jõgedes

18 Pestitsiidijääkide sisaldus põllumajanduspiirkonna jõgedes Pestitsiidijääke määrati a juunis ja septembris (oktoobris) Räpu-Arkma, Rägina pkr Lähtru Kirna ja Jänijõe Jäneda lävendites. Pestitsiidide analüüs viidi läbi Terviseameti Kesklaboris multimeetodil, mis sisaldas endas 62 pestitsiidi määramist (tabel järgmisel slaidil), nende hulgas propamokarbhüdrokloriid, kloromekvaatkloriid, tritosulfuroon, MCPA, metasakloor, bentasoon, klopüraliid ja AMPA. Kõikide määratud pestitsiidide sisaldused jäid kõikides uuritud lävendites allapoole määramispiire, va AMPA, mida juunis leidus uuritud seirelävendites vahemikus 2-5 µg/l.

19 Seisuveekogumite ÖSE+KESE=KOOND (ÖSE-ökoloogiline seisund, KESE keemiline seisund, KOOND koondseisund) väga hea hea kesine halb väga halb

20 Vooluveekogumite ÖSE+KESE=KOOND (ÖSE-ökoloogiline seisund, KESE keemiline seisund, KOOND koondseisund) Vooluveekogumite koondhinnang 2010 vs 2014 Eestis väga hea hea kesine halb väga halb väga hea hea kesine halb väga halb

21 Rannikuveekogumite ÖSE+KESE=KOOND (ÖSE-ökoloogiline seisund, KESE keemiline seisund, KOOND koondseisund)

22 Aitäh!

Σχετικά έγγραφα

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise