EKOPLASTIK PPR TORUDE KASUTAMISE JA MONTAAžI JUHEND

Transcript

1 EKOPLASTIK PPR TORUDE KASUTAMISE JA MONTAAžI JUHEND EKOPLASTIK SÜSTEEMI KASUTAMINE Ekoplastik torustikusüsteemi võib kasutada jaotusmehhanismina elumajades, administratiivhoonetes ja kultuuriasutustes, tööstuslikes ja agrotööstuslikes veevarustussüsteemides. Ekoplastik süsteem on ette nähtud külma ja sooja vee etteandmiseks, aga ka vesipõrandakütte ja keskkütte jaoks. Ekoplastik torustikku võib kasutada ka õhu etteandmiseks. Torude keemilise vastupidavuse ja muude omaduste kasutamise võimalust mitmesuguste vedelate, gaasiliste või tahkete materjalide etteandmiseks peab iga olukorra puhul eraldi hindama. GARANTII Ekoplastik süsteemi standarddetailidele antakse garantii 10-ks aastaks. Garantii tingimuseks on toote õige kasutus vastavalt antud montaaži juhendile. Muudele toodetele antakse garantii perioodiks 6 kuud. (toodete kataloogis märgitakse standardelemendid lühendiga S). ÜLDINFORMATSIOON SORTIMENDI KOHTA Ekoplastik süsteemi torusid ja toruosasid toodetakse järgmistes mõõtudes (ära on toodud torude välisläbimõõt): 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 75, 90 ja 110 mm. Eeldatava ekspluatatsioonilise rõhu ja temperatuuri kombinatsiooni alusel toodetakse torusid erinevates surveklassides (erineva seinapaksusega): Torud EKOPLASTIK PPR PN 10 külma vee ja põrandakütte jaoks PN 16 sooja vee ja põrandakütte jaoks PN 20 sooja vee ja keskkütte jaoks Torud EKOPLASTIK STABI PN 20 sooja vee ja keskkütte jaoks Toruliitmikke toodetakse samadel alustel maksimaalses surveklassis PN 20 erineva kokkuseadega: Täisplast liitmikud (muhvid, põlved, ühesed ja redutseeritud T-kujulised detailid, üleminekud, torukorgid, toruristmikud)

2 Liitmikud, kombineeritud ning messingist nikeldatud keermega keermemasina jaoks (sirged siirdeniplid, põlved, T-kujulised detailid, põlved seinale, universaalne seinakomplekt, siirdenippel survemutriga) Kombineeritud liitmikud äärikühenduste jaoks Otsevoolu plastklapid messingist koonusega (klassikalised ja krohvi alla paigaldamiseks) Sfäärilised plastkraanid messingist nikeldatud kuuliga (klassikalised ja krohvi alla paigaldamiseks) Spetsiifilised detailid (ristid, lookkompensaatorid, messingist detailid) Ekoplastik süsteem sisaldab ka järgmisi lisadetaile: Tööriistad (keevitusaparaadid, lõikeriistad, käärid, servamisseadmed, kaabitsad, termomeetrid ja keevituspreparaadid) Isolatsioon Toruloogad, padrunid, metallrennid ja korgid. (Vt detailide nimekirja toodete kataloogist). EKOPLASTIK SÜSTEEMI OMADUSED 1. Eelised - Õige kasutuse korral on ekspluatatsiooniaeg 50 aastat - Hügieeniliselt puhtad. - Ei teki korrosiooni ja sadestumist. - Paindlikkus, väike kaal, kerge, kiire ja puhas paigaldus. - Hääletu, hõõrdumisest tingitud rõhukaod on väikesed. - Ökoloogiliselt puhas toode (võimalik ümber töödelda või kahjutult põletada). 2. Ekoplastik süsteemi detailide tähistused Torud ja liitmikud markeeritakse tootmise käigus, et toode oleks identifitseeritav kaubaturul ning kasutamise ajal. Detailid markeeritakse järgmiselt: Torud: Ekoplastik, surveklass, suurus, standardi number, tootmise kuupäev ning vooluliini märgistus. Liitmikud: Ekoplastik (mõnedel juhtudel tuuakse ära ainult lühend EK või EKO) ja suurus. Mõnedel liitmiku pakenditel on silt, millel lisaks detaili liigile tuuakse ära pakkimise kuupäev ja väljalaske kontrolli teostaja tunnus. Vastavalt torude tootmiseks kasutatavatele DIN 8077/1997 nõudmistele, toimub surveklassi tähistuses järkjärguline üleminek lühendilt PN lühendile SDR järgmiselt: PN SDR 11 7,4 6 Võimalus identifitseerida igat detaili on oluline kvaliteedi kontrolli ja reklamatsiooni puhul. 3. Informatsioon Ekoplastik süsteemis kasutatavate materjalide kohta Ekoplastik süsteemi torud ja liitmikud on tüüp 3 polüpropüleenist. Polüpropüleen on polüolefiin. Tüüp 3 polüpropüleen = polüpropüleeni (statistiline) juhuslik kopolümeer (tähistatakse PPR).

3 4. Normatiivid tootmise ja aprobeerimise jaoks Ekoplastik süsteemi detaile toodetakse ainult järgmiste tootmisnormide nõuetele vastavalt: PN 1, Saksa normid DIN 8077 ja DIN 8078, DIN 16962, DIN 4726 ja rahvusvahelised standardid ISO 3212, ISO Tootmisnormi viiakse järk-järgult sisse detailsemad karakteristikud hiljuti kehtestatud Euroopa normide süsteemist EN. Et tagada kvaliteet vastavalt ISO 9002 normidele, viiakse regulaarselt läbi kontroll täpselt määratletud metoodika põhjal. Kontrollitakse: tooraine karakteristikuid toodete parameetreid tootmise eri etappidel tootmisseadmeid mõõteriistade parameetreid PPR TORUDE EKSPLUATATSIOONI TINGIMUSED SISEVÕRKUDES 1. Veetorude sisevõrgu tööparameetrid Antud tabelis on esitatud põhilised üldkriteeriumid surveklassi valikuks, nn. surve- ja temperatuurinäitajad, mis on tüüpilised veevarustuse sisevõrkudele: * Joogivee puhul on hügieenilistel kaalutlustel lubatud maksimaalne temp. 20 C. ** Põletuse riski vältimiseks on veevõrgus ettenähtud vee maksimaalseks temp.veevõtu kohas 57 C. Kuumaveevõrgus lubatakse hügieenilistel kaalutlustel lühiajalist vee soojendamist kõrgema temperatuurini (70 C) patogeensete mikrobakterite ja Legionella bakterite likvideerimiseks. Ekoplastik süsteemi võib kasutada kõikide sisemiste veevarustuse torude jaoks (külm joogivesi, külm majapidamisvesi, kuum vesi, tsirkulatsioon). Plasttorude eeldatav ekspluatatsiooniaeg on 50 aastat õige materjali valiku, surveklassi ja korrektse kasutuse tingimusel. Surveklass valitakse projekteerija poolt sõltuvalt vee kuumutamise süsteemist ja temperatuuri regulatsioonist. 2. Küttesüsteemide tööparameetrid Määrates Ekoplastik süsteemi soojusvarustuses rakendamise otstarbekust on oluline arvestada sissetuleva vee arvestusliku temperatuuriga t1, mis on maksimaalseks temperatuuriks kogu süsteemis. Projekteerija valib küttesüsteemi vastavalt kütteaparatuuri sisendseadmes nõutavale temperatuurinäitajale, kütteallika tehnilistele võimalustele ja paisumisnõu tüübile. Sellest näitajast sõltuvalt eristatakse küttesüsteeme järgmiselt: Praktikas kasutatakse tavaliselt järgmisi soojavee süsteemide soojusgradiente 90/70 C, 85/75 C, 80/60 C, 75/65 C, 70/50 C, 70/60 C, erijuhtudel 92,5/67,5 C, madala temperatuuriga süsteemides 55/45 C, 45/35 C, 35/25 C. Ekoplastik süsteemi võib kasutada kõikide eeltoodud variantide puhul, eriti süsteemide 75/65 C, 70/50 C, 70/60 C ja madala temperatuuriga süsteemide puhul.

4 TÖÖPARAMEETRITE ARVESTUS VEEVARUSTUSE VÕRKUDE PPR TORUSTIKU JAOKS Ekspluatatsiooniparameetrite all mõeldakse maksimaalset survet, mis tagab torusüsteemi normaalse funktsioneerimise, temperatuuri, ekspluatatsiooniaja ja nendevahelised seosed. Ekspluatatsiooniparameetrid on esitatud tabelis, kus on samuti ära toodud torude surveklassi kasutamine külma- ja kuumavee võrgu jaoks. Arvestamisel on kasutatud varutegurit 1,5. Märkus: vastavalt üldisele reeglile võimaldab suurem surveklassi väärtus suuremat ekspluatatsioonilist survet sama temperatuuri korral, aga temperatuuri kasvamisel alaneb maksimaalselt võimaliku ekspluatatsiooniline veesurve näitaja antud surveklassis. Ekoplastik süsteemi liitmikud on toodetud surveklassis PN 20.) TÖÖPARAMEETRITE ARVESTUS KÜTTEVÕRKUDE PPR TORUSTIKE JAOKS 1. Küttesüsteemi kontseptuaalne lahendus Keskküttesüsteemide jaoks on ettenähtud torud EKOPLASTIK PPR PN 20 ja EKOPLASTIK STABI. Toru materjali valik on otsustava tähtsusega kogu küttesüsteemi projekteerimisel. Küttesüsteemi arvutuse jaoks kasutatakse sama põhimõtet nagu ka traditsiooniliste metallist torude puhul. Projekteerimise seisukohast seisneb põhiline erinevus metall- ja plasttorude vahel selles, et plasttoru ei soovitata paigaldada lahtiselt, välja arvatud tehniliste püstikute ja muude taoliste montaažiruumide puhul. Arvestades eeltoodut ja plastiku erinevaid omadusi juba küttesüsteemi torustiku trassi projekti väljatöötamisel on olemas ökonoomse ja turvalise lahenduse võimalus. Tüüpiliseks näiteks plastikust torude kasutamisest on niinimetatud tähtsüsteem, s.o kahetoruline vertikaalne küttesüsteem, millel on piiratud arv püstikuid ja väga pikad kütteseadmete ühendused, mis on paigaldatud põranda betoonkihti. See süsteem on spetsiaalselt välja töötatud plastikust jaotusvõrkude jaoks, mille kasutamine on määratletud mitte niivõrd torustiku minimaalse pikkuse kui plastikust torude ühenduste minimaalse arvuga. Ideaalseks lahenduseks sellistel juhtudel on kettale keritud EKOPLASTIK PPR toru kasutus.

5 TABEL 1: Ekspluatatsiooniparameetrite arvestus veejuhtme PPR torustiku jaoks (DIN 8077/1997 põhjal) Veel üks otstarbekas variant plastikust torude kasutamiseks on klassikaline horisontaalne süsteem, mille puhul torud paigaldatakse renni piki ehituskonstruktsiooni ning kaetakse. See tagab torude mehaanilise kaitse, mis mõnedel juhtudel aitab lahendada joonpaisumise probleemi. Torustiku projekti peab tingimata hindama ekspluatatsioonilisest seisukohast. Hinnanguks on vajalik teada: - küttevee maksimaalset temperatuuri ( C) - maksimaalset survet (MPa) - kasutatava toru välisläbimõõtu (mm) - kasutatava toru seinapaksust (mm) - kütmise varutegurit - kütteperioodi pikkust aastas (kuud)

6 2. Küttesüsteemi torustiku ekspluatatsiooniaja määramine Ekspluatatsiooniaja määramiseks on vajalik kindlaks teha toru seina arvestuslik pinge, mis määratakse maksimaalse ekspluatatsioonisurve põhjal järgmiselt: Teisaldamine: 1MPa = 10 baari Saadud arvestusliku pinge viime TABELIS 2 oleva graafiku vertikaalsele teljele. Määrame ära arvestusliku surve väärtuse (horisontaalne joon) ja vee maksimaalse temperatuuri isotermi (kaldjoon) lõikepunkti. Lõikepunktist vertikaalselt alla viime ristsirge horisontaalsele teljele, millel on tähistatud aeg tundides (väiksemal skaalal aastates). Horisontaalsel teljel loeme torujuhtme eeldatava minimaalse ekspluatatsiooniaja pideva kütmise tingimustes. Kalendriaasta kestvuse (kuudes) suhtest kütteperioodi pikkusesse (kuudes) leiame koefitsiendi, millega korrutame määratud minimaalse ekspluatatsiooniaja väärtuse pideva kütmise tingimustes. Selle tulemusena saadud näitaja on torustiku reaalne eeldatav minimaalne ekspluatatsiooniaeg, loomulikult tingimusel, et järgitakse kõiki muid montaaži ja ekspluatatsiooni nõudeid. 3. Küttesüsteemi torustiku ekspluatatsiooniaja määramise näide Algandmed Minimaalne ekspluatatsiooniaeg pideva kütmise tingimustes (graafikult TABEL 2 määratud 80 C isotermi jaoks) tundi st. 25 aastat. Eeldatav ekspluatatsiooniaeg kütteperioodi pikkuse suhtes: TABEL 2 PPR TUGEVUSE ISOTERMID V Õ R D D L E V S U R V E s v (MPa) aastad Ekspluatatsiooniaeg (tunnis)

7 4. Küttesüsteemi torustiku ekspluatatsiooniaja arvestuse korrigeerimine Kui hinnangu põhjal saadud tulemus ei vasta nõuetele, võib teha järgmisi muudatusi: 1) vähendada maksimaalset ekspluatatsioonilist survet peab uuesti teostama küttesüsteemi arvutuse ja ekspluatatsiooniaja hinnangu. Ekspluatatsiooniaeg pikeneb. 2) vähendada küttevee maksimaalset ekspluatatsioonilist temperatuuri - peab uuesti teostama küttesüsteemi arvutuse ja ekspluatatsiooniaja hinnangu. Ekspluatatsiooniaeg pikeneb oluliselt. 5. Põrandakütte spetsiifika P õ r a n d a k ü t t e p a i g a l d a m i s e l peab järgima põranda väliskihi maksimaalset pinnatemperatuuri eluruumides. Et teha võimalikuks soojuselevi, valitakse põrandaküttevõrgu projekteerimisel madal küttevee voolukiirus (ligikaudu 0,3 m/s). Surve torustikus määratakse küttesüsteemi parameetrite põhjal. Küttevee temperatuur määratakse arvutuste põhjal sõltuvalt ruumi tüübist, põranda konstruktsiooni koostisest ja arvestuslikust välistemperatuurist ehitustööde teostamise kohas. Tavaline maksimaalne temperatuur põrandaküttevõrgus on 45 C ja surve 0,3 MPa. Nende parameetrite puhul kasutatakse torujuhet EKOPLASTIK PPR PN 10 või PN 16. Küttekontuuride paigaldamiseks kasutatakse ketastele keritud toru. Ketastele keritud torude puhul välditakse vajadust kasutada põranda konstruktsioonis lisaühendusi. Küttetorud monteeritakse põranda konstruktsiooni spiraalikujuliselt. Torude paigaldamise diameeter ja samm peavad olema kindlaks määratud arvutustega. Põrandakütte projektis peab samuti kindlaks määrama põranda küttevõimsuse reguleerimise ja maksimaalse pinnatemperatuuri tagamise võimalused. Kohtades, kus inimesed pidevalt ei viibi või on vajadus suurema võimsuse järele (akende all), paigutatakse küttetorud tihedamalt. Vastupidi kohtades, mis on mööbli all, ruumi kütmiseks torusid ei paigaldata. Siugtoru maksimaalseks pikkuseks ühe küttekontuuri kohta on 100 m. Ruumi osad, kus on rohkem kui üks küttering, peavad olema joonpaisumist arvestades eraldatud (kaasa arvatud välimine kiht). Põranda konstruktsioon, millesse on monteeritud soojavee toru, peab olema seintest eraldatud. Iga küttekontuur algab jaotuskollektorist ning lõpeb vastuvõtukollektoris. Vajalik on tagada torude õhutuse võimalus kõige kõrgemas kohas. Põrandakütte ökonoomseks ekspluatatsiooniks valitakse põrandakate minimaalse soojustakistusega. Paigaldamisel on vajalik tagada toru ja selle telgede vahekauguse täpne asend. Toru võib kinnitada soojusisolatsiooni metallvõrgu külge või profileeritud soojusisolatsiooni. Montaaži puhul peab juhinduma samadest reeglitest nagu veetorustiku paigaldamisel. Toru paigaldamisel peab seda ettevaatlikult kettalt maha kerima, vältides väändepinget ning järkjärgult kinnitada alusele. Erilist tähelepanu peab pöörama toru kinnitamisele metallvõrkudele. On oluline vältida mehaanilisi kahjustusi torudele kinnituskohtades. Minimaalne temperatuuri nõue montaaži ajal on 15oC. Peale toru paigaldamise lõpetamist peab süsteemi seadma ligikaudu poole ekspluatatsioonitemperatuuri peale. Kõigepealt paigaldatakse toru vorm ja alles seejärel võib alustada järgmiste põrandakihtide paigaldamist. Põrandaküte on üks kõige mugavam ja efektiivsem kütmise viis. küttesüsteemis. ääreliist joonpaisumis riba põrandakate betoonikiht PPR torud soojusisolatsioon, profileeritud tahvel lagi

8 Et kasutada ära kõik põrandakütte eelised, peab küttesüsteemi väga üksikasjalikult projekteerima, arvestades ka teisi tegureid, sest enamikel juhtudel esindab põrandaküte ainult ühte tüüpi objekti kogu küttesüsteemis. NB! Üksikasjalikumat informatsiooni põrandaküttesüsteemide kohta võite leida eraldi prospektis koos juhistega põrandakütte projekteerimiseks ja montaažiks Ekoplastik torude abil. EKOPLASTIK TORUDE PAIGALDAMISE VÕIMALUSED Veevarustuse ja küttesüsteemi torustiku paigalduse võimalused on sarnased (võttes arvesse küttesüsteemi spetsiifilised iseärasused). Vajalik on tagada toru mehaaniline kaitse ning arvestada vajadusega toru kinnitamisel ja kompenseerida joonpaisumist. Soovitav on paigaldada küttesüsteemi torustik ehituskonstruktsiooni (sein, põrand, lagi) sisse või katta mingi kattematerjaliga. Kütteseadmete ühendused, mis jäävad lahtiseks, soovitatakse esteetilistel eesmärkidel teostada metallist detailidega, näiteks kroomitud vasktoru. Toru võib paigaldada: seinarennides installatsioonilistes vaheseintes põrandates, lagedes piki seinu (lahtiselt või kaetult) installatsioonišahtides ja kanalites torude kasutamisel väljaspool objekti peab arvestama iga konkreetse olukorra tingimustega MONTAAŽI JUHEND 1. Üldandmed Montaaži puhul võib kasutada ainult neid detaile, mis ei ole saanud vigastada või määrdunud transportimise ja ladustamise käigus. Minimaalsed plastikust jaoturite temperatuuritingimused võttes arvesse keevitust on +5oC. Madalamatel temperatuuridel on raske tagada tingimusi kvaliteetsete keevisõmbluste saamiseks. Kogu montaaži teostamise ja transpordi ajal on vajalik hoida süsteemi plastikust detaile mõlkide ja löökide, kukkuvate materjalide ja muude mehaaniliste vigastuste eest Minimaalne temperatuur torude painutamiseks ilma kuumutamata on +15 oc. Minimaalne painderaadius torudele diameetriga cm peab olema võrdne 8 x torujuhtme diameeter (D). Hoida detaile lahtise tule eest. Torude ristumist teostatakse selleks ettenähtud spetsiaalsete detailide abil.

9 Plastmassist detailide ühendamine toimub liitmiku abil, mille puhul kasutatakse elektrikeevitust ja põkk-keevitust. Keevituse puhul tekib kõrge kvaliteediga homogeenne keevisõmblus. Ühendamisel peab järgima täpset protseduuri ja kasutama sobivaid instrumente. Ekoplastik süsteemi detaile ei ole soovitav kokku keevitada detailidega teistelt tootjatelt. Keermeliidete jaoks on vaja kasutada keermestatud liitmikke. Plastikust detailide puhul on keermestamine keelatud. Keeret tihendatakse teflonlindi või spetsiaalsete tihendavate määretega. Kui metallist toru tuleb peale kombineeritud liitmikku, siis ei tohi seda jootmise või keevituse abil ühendada liitmiku lähedal, seoses võimaliku soojuse ülekandega liitmikule. Seinapõlvede või mõnedel juhtudel universaalse seinakomplekti sulgemiseks enne väljundarmatuuri montaaži (näiteks survestamise ajal), soovitatakse kasutada plastikkorke. 2. Joonpaisumine ja kahanemine Temperatuuride vahe torujuhtme montaaži ja ekspluatatsiooni puhul põhjustab joonpaisumist või kahanemist.?i = a * L * [mm]? temperatuurse joonpaisumise koefitsient [mm/m C], EKOPLASTIK PPR jaoks α = 0,12 ning EKOPLASIK STABI jaoks α = 0,05 L arvestuslik kaugus (vahemaa kahe liikumatu kõrvuti ühel joonel asetseva kinnituse vahel) [m]?t Temperatuuride vahe montaaži ja ekspluatatsiooni ajal [ C] Joonmuutuse kompenseerimine L s = k * (D *?I) [mm] k materjali konstant, PPR puhul k=30 D Torude välisläbimõõt [mm]?i Joonmuutus [mm], mis on välja arvutatud eelneva näite põhjal NB! Kui torude joonmuutusi ei kompenseerita, st. kui pole võimalust pikendada või lühendada toru, siis torude seintele kontsentreeruvad venitamisest ja kokkusurumisest tingitud lisapinged, mis vähendavad torude ekspluatatsiooniaega. Polüpropüleeni puhul kasutatakse joonmuutuste kompenseerimiseks materjali paindlikkust. Lisaks kompenseerimisele kasutatakse torustiku trassi paine kohal paindekompensaatoreid. U kompensaator PB liikumatu kinnitus KU liikuv kinnitus SK lookkompensaator L torustiku arvestuslik pikkus?i joonmuutus Ls kompensatsioonipikkus L k kompensaatori laius (Min. 10D)

10 Sobiv kompensatsiooni moodus on selline, mille puhul toru kaldub esialgsele trassile perpendikulaarselt ning sellele ristsirgele jääb vaba kompensatsioonipikkus (tähistus L s ), mis tagab, et sirge trassi paisumisel ei teki tõmbest ja survest tingitud olulisi lisapingeid toru seinas. Kompensatsioonipikkus L s sõltub trassi arvutatud pikendusest (lühendusest), materjalist ja toru läbimõõdust. Joonpaisumise?I ja kompensatsioonipikkuse L s näitajaid võib samuti välja arvutada graafiku põhjal. Tabel lookkompensaatori paigaldamiseks Lookkompensaator EKOPLASTIK STABI torude joonpaisumine? I n ä i t a j a m ä ä r a m i n e PAISUMINE (mm)

11 EKOPLASTIK PPR torujuhtme joonpaisumine L s?i paisumine (mm) K O M P E N S A A T O R I L s V A B A P I K K U S mm

12 NÄITED EKOPLASTIK PPR toru puhul 1) Ülesanne: Lahendus:?I = a* L *?t [mm]?i = 0,12 * 10 * 40 = 48 mm 2) Ülesanne: Lahendus: L s = k * (D *?I) [mm] L s = 30 * (40 * 48) = 1350 mm 3) Ülesanne: Lahendus: L k = 2 *?I [mm] L s = 2 * = 246 mm L k > 10 D 246 mm < 10 * 40 = L k = 400 mm Joonpaisumise kompenseerimiseks võib samuti kasutada torude esialgset pinget, mis võimaldab vähendada kompensatsioonipikkust. Esialgne pinge on vastassuunaline eeldatava joonpaisumisega. 4) Ülesanne: Lahendus: L sp = k * (D * DI / 2 ) [mm] L sp = 30 * (40 * 24) = 930 mm Arvutatud vaba pikkuse L s all mõeldakse pikkust ilma mingite tugede või ripptugedeta (selle pikkuse sees), mis segaksid dilatatsiooni. Vaba pikkus L s ei tohiks ületada maksimaalset tugede kaugust sõltuvalt torude läbimõõdust ja temperatuurist. 3. Kaugus torude tugede vahel Maksimaalne kaugus toru EKOPLASTIK PPR PN 10 (horisontaalne toru) tugede vahel

13 Maksimaalne kaugus toru EKOPLASTIK PPR PN 16 (horisontaalne toru) tugede vahel Maksimaalne kaugus toru EKOPLASTIK PPR PN 20 (horisontaalne toru) tugede vahel NB! Vertikaalsete torude jaoks korrutatakse kaugus torude vahel koefitsiendiga 1,3. Toru EKOPLASTIK STABI 4. Torude kinnitamine Torude paigaldamisel peab tähelepanu pöörama materjalile, millest on kokku monteeritud jaotusvõrk, st. esmajärjekorras temperatuurist tingitud joonvenitus, kompensatsiooni vajadus, etteantud ekspluatatsioonitingimused, (rõhu ja temperatuuri kombinatsioon) ja ühendamise viis. Jaotusvõrgu kinnitamine toimub nii, et eristuksid liikumatud ja liikuvad kinnitused toru pikkuse eeldataval joonmuutusel. Torude kinnituse viisid: torude kinnituse seisukohast eristatakse kahte tüüpi tugesid: 1) Liikumatu tugi See kinnitusviis ei võimalda torude dilatatsiooni, st. toe kohal toru teljes ei ole liikumise (libisemise) võimalust. torude pindade kohal harunemise kohal

14 torus armatuuri paigaldamise kohal torumuhvide abil klambriga liitmike vahel kinnitusega liitmiku juures 2) Liugtugi Selle kinnitusviisiga ei saa toru kõrvale kalduda trassi teljest kuid omab dilatatsioonilise liikumise võimalust (venitused, kokkutõmbumised). Liugtugedega kinnitamine võib olla teostatud järgmiselt: vaba torumuhviga muhv konksuga paigaldades toru vabasse renni paigaldades toru isolatsiooni sisse 5. Torude paigaldamine Toru paigaldatakse minimaalse kaldega 0,5% kõige madalamate kohtade suhtes, kus on võimalus tühjendamiseks eraldi tühjenduskraanide või ühendatud klappide abil. Torustiku peab eraldama osadeks, mida saab vajaduse korral sulgeda. Sulgemiseks kasutatakse otsevooluventiile või kuulkraane, krohvialuse torustiku installeerimiseks kasutatakse krohvialuseid klappe või kraane. Enne detailide montaaži juurde asumist on soovitav üle kontrollida sulgemise võimalused. Segistite lihtsamaks paigaldamiseks soovitatakse kasutada universaalset seinakomplekti. Armatuuri samm võib olla 150, 135 või 100 mm. Selle komplekti kasutamine tagab kvaliteetse ja kiire kokkupaneku ning välistab võimalike ebatäpsuste tekke. Segistite paigaldamisel seinale nurkraudade abil on vajalik tagada nende täpne ja kindel asend. Eriti kahe nurkrauaga paigaldamisel segisti armatuuri jaoks (vanni, duši, kraanikausi jaoks) on vajalik tagada nende ühesugune kõrgus ja liitmike telgede paralleelsus.

15 Veetorude kokkupanekul on vajalik vältida nurkraudade väändepinget. Sellel eesmärgil on soovitav monteerida nurkrauad seinale hoidikutel, mis tagavad kindla asendi. Hoidikutel on nurkraudade paigalduse jaoks avaused, mis vastavad veejaotusarmatuuri sammule. EKOPLASTIK PPR torustiku installeerimine Torustik monteeritakse kokku torudest diameetriga mm. Torud paigaldatakse tavaliselt kanalisse või trappi. Isoleeritud toru paigaldamise trapp peab olema vaba ja tagama toru joonpaisumise. Toru isolatsioon on vajalik vaba joonpaisumise jaoks ning toru kaitseks mehaaniliste vigastuste eest. Isoleerida soovitatakse vahutaoliste polüetüleeni või polüuretaaniga. Enne kinnitoppimist peab torustik olema põhjalikult kinnitatud trapil (klambrid plastikust või mehaanilised padrunid, kips jne.). Torude installeerimisel montaažišahtidesse on vajalik tagada hoidikute süsteemi, toruklambrite ja tugede abil torude kinnitus. Torud peab paigaldama isoleeritult nii, et oleks võimalus ka joonpaisumise jaoks. Torude paigaldamisel põranda või laekonstruktsioonides, tõmmatakse torudele peale painduvad kaitsetorud (polüetüleen), mis tagavad kaitse, samal ajal õhuruum toru ja kaitsetoru vahel tekitab soojusisolatsiooni. Vabalt paigaldatud plastikust toru kasutatakse harvadel juhtudel lühikestel distantsidel ja ruumides, millele esitatakse väiksemaid nõudeid (pesula, tehnilised ruumid jms.). Tugede, kompensaatorite torustiku eri osadel ja kvaliteetse isolatsiooni paigaldamisel, peab üles näitama erilist korrektsust (kui külmavee toru paigaldada avatult köetava ruumi seinale, tekib suur niiskuse kondenseerimise oht toru seinal). Toru võib paigaldada avatult seinale ainult nendes ruumides, kus puudub torude mehaanilise vigastuse oht ekspluatatsiooni ajal. EKOPLASTIK PPR tõusva toru installeerimine Tõusvate torude montaaži puhul on vajalik pöörata erilist tähelepanu liikumatute tugede paigutusele, samuti adekvaatsele kompenseerimisele. Tõusvate torude kompensatsioon tagatakse: liugtugedega püstiku alusel liugtugedega püstiku otsas Kui tekib vajadus jaotada püstik mitmeks dilatatsioonialaks, siis tehakse seda liikumatute tugede paigutamisega. Tõusval torul paigaldatakse liikumatu tugi hargnemiskohas T-kujulise detaili alla ja peale või muhvi juures toru ühenduskohas, mis samal ajal hoiab ära püstiku kukkumise.

16 Liikumatute tugede vahel peab tagama toru dilatatsiooni: toru trassi muutusega lookkompensaatoriga U-kompensaatoriga Ühendatava torustiku kõrvalekalde puhul peab arvestama püstiku dilatatsiooni: Püstiku ja seinaava Seinaava juures oleva Kompensatsioonipikkuse vahelise lisakaugusega ühendustoru liikumise loomisega püstiku dilatatsiooni võimalusega jaoks piki ristsirget Näidis tugede paigutamisest vertikaalsel torul. U-kompensaatori kasutamine Kompensatsioon trassi Lookkompensaatori kasutamine muutmise abil

17 EKOPLASTIK PPR horisontaalse toru installeerimine Horisontaalselt torude paigaldamisel on vajalik erilist tähelepanu pöörata dilatatsioonile, aga ka sellele, millist kompenseerimise ja torude paigaldamise meetodit kasutada. Enamlevinud viisiks on paigaldus tsingitud või plastrennides, padrunites, mõnikord ka lahtises soones. Joonpaisumist kompenseeritakse enamasti toru trassi muudatuste või U -kompensaatorite abil. Võimalik on kasutada ka lookkompensaatoreid. Kompenseerimise võib lahendada ripptugede või horisontaalsete konsooltugede abil. Variant a) puhul isoleeritakse torud koos rennidega; variant b) puhul paigutatakse renni juba isoleeritud toru. EKOPLASTIK STABI torude installeerimine Tänu alumiiniumkihile omab EKOPLASTIK STABI toru oluliselt väiksemat joonpaisumise koefitsienti, suuremat jäikust ja suuremat mehaanilist vastupidavust kui EKOPLASTIK PPR. EKOPLASTIK STABI toru võib kokku monteerida kasutades täisplastist torude puhul kirjeldatud meetodit. See tähendab, kasutada klassikalist kompenseerimise lahenduse põhimõtet, võimalikku suurimat vahemaad tugede vahel ja oluliselt väiksemaid dilatatsiooni- ja kompensatsioonikaugusi. Vao sisse paigaldamisel võib kasutada ka nn. jäika montaaži. Liikumatud toed kinnitatakse torudele nii, et soojuspaisumine kantakse üle toru materjalile. Taolise montaaži puhul on kindlaks tingimuseks toruklambrid, mis suudavad hoida torusid ning on piisavalt kindlalt kinnitatud. EKOPLASTIK STABI materjalist ühendustoru võib kasutada piki ehituskonstruktsiooni paigaldamiseks eraldiseisva veejaotusarmatuuri juurde. See saavutatakse torude suurema jäikusega. Tänu oma vormi püsivusele ja torude suurele mehaanilisele jäikusele, sobib samuti kasutamiseks randakonstruktsioonides. 6. Süsteemi ühendamine Ekoplastik torude süsteemi võib ühendada keevitusega või mehaaniliselt (keermetega, äärikutega). Toru ühendamine liitmikuga on torude EKOPLASTIK PPR ja EKOPLASTIK STABI puhul sama, sest ka liitmikud on samad. Enne keevitamist peab spetsiaalse lõikevahendiga ära lõikama PPR ülemise kihi ja EKOPLASTIK STABI keskmise alumiiniumkihi liitmiku muhvi sügavuseni. KEEVITUS On võimalik polükeevitus, elektrikeevitus või põkk-keevitus. Kõigi kolme meetodi puhul peab kindlalt järgima tööjuhiseid ning kasutama kontrollitud parameetritega usaldusväärseid tööriistu. TORUDE LAHTILÕIKAMINE Torusid võib eraldada (lõigata, saagida) ainult teravate, hästi teritatud instrumentidega. Soovitatakse kasutada spetsiaalseid kääre või lõikeseadmeid plastiktorude jaoks.

18 KEERMESTATUD ÜHENDUSED, ÜLEMINEKUD PLASTIK METALL Kuumavee- ja küttetorustikus kasutatakse ühenduste plastik metall puhul ainult siirdenipleid, millel on sissepressitud nikeldatud messingist otsak koos sisemise ja välimise keermega. NB! Sissepressitud otsikuga keermeühenduste pingutamiseks kasutatakse lindiga pingutusvõtmeid juhul, kui siirdeniplil ei ole tahke ots metallosa peal. HOIATUS: Soojus-tehnilistel ja füüsilis-mehaanilistel põhjustel on sanitaartehnikas keelatud kasutada plastikkeermega otsikuid! Plastikkeermega otsikuid võib kasutada näiteks ajutiste jaotusseadmete konstrueerimiseks. Enne veejaotusarmatuuri montaaži, et kaitsta ja säilitada seinanurgikuid ja universaalseid seinakomplekte, suletakse avaused plastikkorkidega. ÜHENDUSTE HERMETISEERIMINE Keermestatud ühenduste hermetiseerimine teostatakse ainult teflonlindi või spetsiaalse tihenduspasta abil. 7. Isolatsioon Kuumavee torustik peab olema soojuskao vältimiseks kindlasti isoleeritud, külmavee torustik, et vältida torude soojenemist ja niiskumist. Külmavee torude isolatsioon vältimaks soojenemist üle 20 C on oluline joogivee hügieeninormide täitmise seisukohast. Täpselt samamoodi on kuumavee maksimaalse temperatuuri säilitamise ettenähtud norm vältimaks kuumavee kõrvetust ning ka ettevaatusabinõu bakterite vastu. Kuumavee ja töötava ringluse temperatuuri hoidmine, samuti nagu ka tehnilised lahendused vee kuumutamise kohas (näiteks termiline steriliseerimine) on tähtsaks bakterite, nagu näiteks Legionella pneumophila, vastase kaitsesüsteemi osaks. Isolatsiooni paksus määratakse kindlaks lähtudes kasutatava isolatsioonimaterjali soojustakistusest ja torude paigaldamise ruumi õhuniiskusest, mida põhjustab õhutemperatuuri ja voolava vee temperatuuri erinevus. Torustik on ilmtingimata vajalik isoleerida kogu trassi ulatuses, kaasa arvatud liitmikud ja armatuur. On vajalik kinni pidada torude isolatsiooni minimaalsest arvutuslikust paksusest kogu trassi ulatuses (see tähendab, et isolatsioon, mis torudele asetatakse lahtilõigatud kujul, peab peale montaaži olema ühendatud tervikdetailiks, näiteks neetimise, poltide või kleeplindi abil). Külmavee torude soojusisolatsiooni minimaalne paksus näide MÄRKUS: teiste soojusisolatsiooni karakteristikute arvutamiseks on vajalik uuesti arvutada isolatsiooni paksus. Peab arvestama, et soojavee etteandmisel omab plasttoru paremaid soojusisolatsioonilisi omadusi kui metalltoru. Plasttoru installeerimine võimaldab oluliselt vähendada ekspluatatsioonikulusid!

19 Suurte kulutuste puhul (näiteks vannitoad, vannid, pesumasinad jne.) on soojuskaod plasttorude kaudu vee etteandmisel 20% madalamad kui metalltorude puhul. Torude isolatsioon võimaldab kokku hoida veel 15% soojust. Vähese ja lühiajalise kulutuse korral, mille puhul torustik ei jõua soojeneda ekspluatatsioonitemperatuurini on plasttorude soojuskaod ligikaudu 10% madalamad kui metalltorudel, väga suure kulu korral moodustab kokkuhoid jälle 20%. Isolatsiooni paksus kuumavee toru puhul kõigub tavaliselt 9 ja 15 mm vahel, kui termiline takistus on = 0,040 W/mK. 8. Survestamine Kokkumonteeritud torustiku täitmist veega võib alustada miinimum tund peale viimase keevitusõmbluse tegemist. Torustiku montaaži lõpetamisel on vajalik läbi viia survestamine järgmistel tingimustel: Proovirõhk: Survestamise algus: Survestamise kestvus: Maksimaalne rõhu langus: min. 1,5 MPa (15 bar i) min. 1 tund peale õhutamist ja süsteemi viimist maks. rõhuni 60 minutit 0,02 MPa (0,2 bar i) Katsetusteks valmis torustik peab olema kokkumonteeritud vastavalt projektile, olema puhas ja nähtav kogu trassi ulatuses. Torude survestamine teostatakse ilma hüdrantide ja veemõõtjateta ning ilma muu armatuurita, välja arvatud torude õhueraldusseadmed. Sissemonteeritud kuulkraanid peavad olema avatud. Veejaotusarmatuur võib olla paigaldatud juhul, kui ta on võimeline vastu pidama survestamise rõhule. Tavaliselt survestamise ajaks asendatakse see korgiga. Torustik täidetakse alustades kõige madalamast kohast, et avanevad kõik torustiku osad õhutuseks ning seejärel suletakse kohe kui neist voolab välja vesi ilma õhumullideta. Survestatava torustiku pikkus määratakse kohalikke olusid arvestades, soovitatav maksimum on 100 m. Soovitame survestus teostada 24 tundi peale seda, kui torustik täitub veega. Rõhku täidetud torustikus aegamööda tõstetakse ja viiakse katsetatava näiduni. Survestamist võib läbi viia 1 tund peale õhutust ja süsteemi täielikku täitmist. Survestamine kestab 60 minutit ja selle käigus on lubatud maksimaalne rõhulangus 0,02Mpa. Kui langus ületab selle näitaja, siis on vajalik üles leida lekkekoht, kõrvaldada rike ja uuesti läbi viia survestamine. Survestamise ajal on vajalik koostada protokoll, nagu on näidatud lisa nr 1 näitel. (see protokoll on oluline dokument reklamatsiooni puhul). MATERJALI LADUSTAMINE JA TRANSPORT Detaile peab tingimata kaitsma sademete, UV kiirguse ja määrdumise eest. Detailide säilitamise minimaalne temperatuur on +5 C. Plastdetaile peab tingimata säilitama laoruumides, eraldatuna ruumidest, kus säilitatakse lahusteid, värve, liime ja muid taolisi materjale.. Et seada ja hoida laoruumide temperatuuri +5 C peal, peab hoidma minimaalset plastdetailide kaugust radiaatoritest 1 m piires. Plasttorusid säilitatakse toestatult kogu pikkuses või toestatult nii, et vältida toru läbipaindumist. Plastliitmikke säilitatakse kottides alustel või lahtiselt karpides, konteinerites, korvides jne. Plastvoolikutes torude ja profiiltorude maksimaalne säilitamise kõrgus 1 m. Eri tüüpi torusid ja liitmikke peab hoidma üksteisest eraldi. Esimesena peab laost välja viima detailid, mida on hoitud kõige kauem. Transportimisel: - on keelatud lohistada tooteid mööda maad ja veoki veopinda; - on keelatud tooteid loopida või neid koormast maha visata. Ehitusplatsile transportimisel peab detaile hoidma mehaaniliste vigastuste eest ning ehitusobjekti ruumides peab neid paigutama alusele, hoidma määrdumise, lahustite mõju, otsese kuumuse (kontakt küttekehaga jms.) ja mehaaniliste vigastuste eest. Detailid tuuakse tehasest kaitsepakendis (torud polüetüleenkottides, liitmikud samuti kottides või papppakendis), milles neid peab säilitama kuni montaažini, eesmärgiga kaitsta määrdumise eest. Maks. 1m

20 POLÜKEEVISLIITMIKU MEETOD 1. Vajalikud töövahendid 1) Elektrikeevitusaparaat polükeevituse jaoks, varustatud nõutavate mõõtmetega keevitusotsikutega, kaasa arvatud liikuv elektrikaabel. 2) Kontakttermomeeter. 3) Spetsiaalsed käärid või lõikur, vajaduse korral metallisaag. 4) Lühikese teraga terav taskunuga. 5) Mittesünteetilisest materjalist riidetükk. 6) Piiritus. 7) Mõõtevahend, markeerimisseade 8) 50 mm diameetrit ületavate detailide keevitamiseks kaabits ja montaažiseade keevitamise jaoks. 9) Torulõikur EKOPLASTIK STABI torude keevitamiseks. 2. Töövahendi ettevalmistus Kõigepealt kinnitame tihedalt keevitusaparaadi külge kuumutusotsikud (vindiga sõltuvalt keevitusaparaadi tüübist). Regulaatori abil seame keevitusaparaadi temperatuurile C ja lülitame võrku. Keevitusaparaadi eelkuumutamise periood sõltub ümbritseva keskkonna tingimustest. Et vältida teflonkihi vigastusi kuumutatud seisundis, puhastada mittesünteetilise riidelapiga soojendusotsikud mustusest, mis on jäänud eelmisest keevitusest. Tööd keevitusaparaadiga võib alustada peale seda kui LED-dioodi ja kontakttermomeetri abil on kindlaks määratud, et aparaat on kuumutatud vajaliku temperatuurini. Kontakttermomeeter on ette nähtud temperatuuri viimiseks kuni 260 C. Paar korda lõigates toru katseeksemplari, kontrollime spetsiaalsete kääride või torulõikuri funktsionaalsust. Katselõikamise ajal peab vältima toru välisdiameetri lohku. Kui see siiski juhtub, peab instrumenti teritama. 3. Materjali ettevalmistus Enne töö alustamist peab tingimata põhjalikult üle vaatama kogu materjali. Detailidel ei tohi olla mingil moel nõrgestatud seinu, enne montaaži kontrollime sulgevate detailide funktsionaalsust, aga keermestust kontrollime vastupidise detailiga. Keevituskaelused ja torude osad, mis paigutatakse tutsi, tuleb puhastada ja rasvatustada. Liitmikud asetame tornile ja kontrollime, kas nad ei asetu liiga lõdvalt. Liitmikud, mis logisevad tuleb välja praakida!!! 4. Keevituse protsess 1) Mõõdame ja lõikame vajaliku pikkusega toru. Metallisae kasutamisel puhastame noaga toru ääre kidadest. EKOPLASTIK STABI torude ühendamisel eemaldame lõikeseadmega ülemise plast- ja keskmise alumiiniumkihi piki liitmiku muhvi sisestatavat osa. Selliselt töödeldud EKOPLASTIK STABI toruga töötame samamoodi nagu ka täisplastist EKOPLASTIK PPR toruga. 2) Edasi soovitame noaga või spetsiaalse seadmega nurga all ära lõigata toru välimine ots, mis on mõeldud kuumutamiseks. Eelkõige puudutab see diameetreid, mis on suuremad kui 40 mm. See võimaldab vältida materjali koorumist toruotsa liitmikusse paigutamisel. 3) Suuremate detailide (üle 40 mm) keevitamisel on väga tähtis kontrollida ovaalsust ning tingimata peab enne keevitust toru pinnalt piki ühenduse pikkust maha kraapima oksüdeerunud kihi (paksus 0,1 mm). Oksüdeerunud kiht mõjutab negatiivselt keevituse kvaliteeti. 4) Soovitame viltpliiatsi või markeerimisvahendiga märkida torule selle liitmikuga ühenduse pikkus, lähtudes liitmiku muhvi sügavusest. Seejuures on vajalik arvestada, et toruots ei pea olema liitmiku muhvi lükatud kuni takistuse tekkimiseni. Tingimata jätta pragu miinimum 1 mm, et ära hoida toru läbipääsu kitsenemist ühenduse kohas. 5) Edasi soovitame märgistada ühenduse koht torul ja liitmikul selleks, et vältida toru pööramist liitmiku suhtes peale sissepanekut. Selleks võib kasutada montaaži märgisusi liitmikel.

21 6) Peale märgistamist peab kokkukeevitatavad pinnad tingimata puhastama ja rasvatustama. Ilma rasvatustamiseta ei pruugi teostuda ideaalne pindade ühendamine! Nüüd võib asuda kuumutamise protsessi juurde 7) Esmajärjekorras asetame kuumutatud otsikule peale liitmiku, millel on paksemad seinad kui torul ja mis kuumeneb kauem ning kontrollime, kas ta ei asetu otsakul liiga vabalt. Kui liitmik ei puutu otsikuga ühtlaselt tihedalt kokku kogu pikkuse ulatuses, siis tuleb see välja prakeerida, kuna ebaühtlane kuumutamine soodustab ebakvaliteetset keevitust. Peale liitmikut asetame kuumutatud otsikule peale toru. Sobivuse tihedus peab olema sama, mis liitmikulgi. 8) Mõlemad osad kuumutame ajaperioodi jooksul, mis on näidatud tabelis nr 1. Kuumutamise aeg algab hetkest, kui toru ja liitmik on kogu märgitud pikkuse ulatuses asetatud polükeevitusotsikule. Kui toru ja liitmik on halvasti otsikule asetatud, siis on võimalik mõlema detaili pööramine vähesel määral (maksimaalselt 10 ) enne lõplikku asetust kogu nõutud pikkuse ulatuses. Kuumutamise ajal on keelatud detaile pöörata, et vältida materjali kokkusurumist. 9) Peale kuumutamise lõpetamist võtame toru ja liitmiku otsikult maha ja ühendame nad aeglase, ühtlase liigutusega ilma telje suhtes pööramata, asetades toru liitmikusse kogu pikkuse ulatuses kuni märgistuseni. Tabelis Nr 2 on esitatud ajalised näitajad, alates otsikult maha võtmisest ja lõpetades toru asetamisega liitmikusse. Kui ettenähtud ajaperiood ületatakse, võib toimuda sulatatud kihi jahtumine, mis toob endaga kaasa ebakvaliteetse külmkeevituse. Värsket keevitusõmblust peab tingimata fikseerima sekundi jooksul, kuni õmbluse osalise jahtumiseni, mille puhul on juba võimatu toru väljatulek liitmikust, mida põhjustab keevitusrõhk ja liitmiku asendi muutumine toru suhtes. Torustiku täitmine veega on võimalik alles 1 tund peale viimase keevitusõmbluse tegemist. 5. Soovitused suurte läbimõõtude keevitamiseks Torusid läbimõõduga üle 40 mm võib keevitada käsitsi. Suuremad detailid, alates 50 mm kaasa arvatud on soovitav keevitada montaažiseadme abil, mõnedel juhtudel montaažiseadmetega. Eesmärgiks on tagada vajalik rõhk ja torude samateljelisus. 5.1 Torujuhtme ettevalmistus puhtakskraapimine tahkude töötlus 5.2 Keevitus kinnitamine aparaadis ja tsentreerimine, ümberpaigutus peale keevitus peale jahutamist seejärel kuumutamine kuumutamist valmis

22 Tabel nr 1 Tabel nr 2 D = toru välisläbimõõt (mm) ELEKTRIKEEVISLIITMIKU MEETOD 1. Vajalikud töövahendid 1/ Elektrikeevitusaparaat polüpropüleentorude keevitamiseks. 2/ Spetsiaalsed käärid või lõikur. 3/ Mittesünteetilisest materjalist riidetükk. 4/ Piiritus. 5/ Mõõtevahend, markeerimisvahend 6/ Montaažiseade toru ja liitmiku asendi fikseerimiseks. 7/ Kaabits üle 50 mm detailide keevitamiseks. 9/ Torulõikur EKOPLASTIK STABI torude keevitamiseks. 2. Töövahendi ettevalmistus Asetame keevitusaparaadi töökohale ja kerime lahti toitekaabli. Kontrollime lõikeriistade funktsionaalsust (vt. Polükeevisliitmiku meetod). 3. Keevituse protsess Torud lõigatakse lahti kääride või torulõikuriga. Vaatame torud ja liitmikud üle ning valmistame ette keevitusaparaadi. Valmistame ette vajaliku pikkusega torud. Kaabitsa või spetsiaalse seadmega eemaldame oksüdeerunud kihi ja rasvatustaime (piiritusega) toru välimise pinna ja elektrikeevisliitmiku sisemise pinna. Märgistame torul elektrikeevisliitmiku sügavuse. Töötamisel torujuhtmega EKOPLASTIK STABI eemaldame lõikeseadme abil ülemise plast- ja keskmise alumiiniumkihi toru elektrikeevisliitmiku muhvi asetamise pikkuse ulatuses. Asetame toru liitmikusse. Tingimata on vajalik kindlalt fikseerida toru asend elektrikeevisliitmikus, kuna kuumutamisel plastiku mahu suurenemisel toimub toru väljalükkamine liitmikust. Elektrikeevitusaparaadi lülitame vooluvõrku (220V) ja ootame kuni aparaat kuumeneb vajaliku temperatuurini. Kontaktjuhtmete abil ühendame elektrikeevisliitmiku keevitusaparaadiga. Keevituse alustamiseks peab vajutama nuppu start. Väljalülitamine toimub automaatselt. Keevituse õiget käiku hindame materjali väljalükkamise järgi liitmiku välispinna kontrollpunktides. Torustiku võib täita veega miinimum 1 tund peale viimase õmbluse teostamist.