Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül.
|
|
- Κητώ Βαρνακιώτης
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln.6 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Astmed.. Arvutada avaldise täpne väärtus. 8 * (,8) * *5 Ül Vabastada murru nimetaja irratsionaalsusest. 5 a) b) 7 c) d) Ül Lihtsustada avaldis. Vastuses vabane negatiivsetest astendajatest. a) ( 5 a b ) *( a b ) 6 yz 9 y b) : y z z. Lihtsustada avaldis. a) Ül.5,5,55 b) 8+ 8 y y y c) : y y y 5. RE ülesanne Vastused:. 6. a) 7 b) 5 c) 5/ d) 5 65a y. a) 5 b) 7. a) 7 b) c) b y 5 ( + y)
2 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Võrrand ja võrrandisüsteem. Lahendada võrrandid. ) ( + ) = 5( ) ( + ) u 5 u ) a) = 5 b) = 7 6 ) a) + + 5= b) 8 = ) a) 8 = b) = 5) a) 5 6 = b) 75= 8 6) + = + Ül.67-7 *7) = Ül.98-8 *8) + + = Ül. 9) = 6. Lahendada muutuja suhtes.. a 5= ( + 7) Ül Lahendada võrrandisüsteem ) liitmisvõttega + y= a) + y= b) + y= 6 + y= Ül., ) asendusvõttega y 5= a) + y= 6 b) y= + y= Ül.- *) determinantide abil + y+ z= 5y+ = a) b) + y= 8 ÜL.8,9 y= z= ) RE ülesanne Vastused:. ) -/9 ) 5 ) a) 5/ ja - b) ja - ) a) ja,5 b) ja -, 5) a) - ja b) -5 ja 5 6) - ja 7) 8) 9) 7 ja -. 6/(a - ), kui a ja lahend puudub, kui a =. ) a) (8;-) b) (;-) ) a) (5;) b) (8;) ja (6;) ) a) (9/;/) b) (-5;6;-)
3 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Võrratused.. Lahendada võrratused + Ül., ) + Ül.-6 ) Ül.-8 ) ( 5 )( 5) Ül *5) Ül *6) + Ül *7) ( )( + ) Ül.6-6 ) 6 ( ) ( 7 ) + 5 *8) 5 5 Ül Lahendada ) lineaarvõrratusesüsteem 7+ + Ül.79,8,8 ) lineaarvõrratusesüsteem ja leida süsteemi positiivsed täisarvulised lahendid. 8( ) ( ) ( + ) 7( ) ( + ) (5 ) 8 *) ruutvõrratusesüsteem RE ülesanne Vastused: ;,5 ;6 Ül ) ( ] ) ( ] ) ( ;] [ 5; ) ) ( ;,] [,5; ) ;. ) ; ; 5) 6) ( ; ) [ ; ) 7) [ ; ) ; 8) ( ; ] [ 5; ) ) ( ;] ( ] *laia matemaatika teemad positiivsed täisarvulised lahendid on,,. )
4 II kursus NÄIDISTÖÖ nr. Trigonomeetria. Arvutada avaldise täpne väärtus. ) sin(-9 ) sin5 + cos57 cos8 + tan6 tan ; Ül.86-9 ) sin7 cos7 - cos7 sin7 ; ) cos 75 sin5 ; tan 75 ) ; tan 75 o o tan 9 tan 5) o o sin 9 sin π. Arvutada cosα,tanα,*cosα, kui sinα = ning α π 5. Lihtsustada. o ) + tanα cos(9 α) tanα sinα + cosα + sinα cosα ) ( ) ( ) *) sin (6 α) + cos (8 + α) + tan (8 α) Ül. 9- *. Tõestada samasus sin α = sinα cosα Ül. 7-9 sinα cosα 5. RE ülesanne Vastused:. ),75 ) -,5 ),5 ) 5) -.,8; -,75;,8. ) ) ) cosα cos α II kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Kolmnurga lahendamine. Sektor. ) Arvuta sektori kaare pikkus ja sektori pindala, kui raadius on 9 cm ning nurk ) o ) radiaani Vastused:) l = 8,8 cm, s = 8,8 cm ) l = 7 cm, s =,5 cm ) Lahenda täisnurkne kolmnurk ja leia kolmnurga pindala. Ül.9-6 ) Lahenda kolmnurk ( siinusteoreemi abil) ja leia kolmnurga pindala. Ül ) Lahenda kolmnurk (siinus- ja koosinusteoreemi abil) ja leia kolmnurga pindala. Ül.7-8 5) RE ülesanne Teema jätkub failiga: TRIGONOMEETRILISED FUNKTSIOONID JA VÕRRANDID Kuues näidisülesanne: V kursus NÄIDISTÖÖ nr: Trigonomeetriline võrrand. Ülesanne.
5 III kursus NÄIDISTÖÖ nr. :Vektor tasandil (mittekohustuslik). Korrapärases kuusnurgas ABCDEF A Avalda järgmised vektorid a r ja b r kaudu: ) DC ) DE ) OB ) CF 5) OA 6) 7) FA + AB 8) AB + DE 9) A AB + OC+ CB+ BA ) FO + OB+ BD CD r r r. Kirjuta vektori a = i + j koordinaadid. Leia joonisel kujutatud vektorite AB,CD... koordinaadid ja arvuta vektorite pikkused.. Leia ja y nii, et vektorid a r = ( 5;8) ja b r = ( ; y ) oleksid võrdsed. 5. Antud on punktid A(;5), B(-;), B C(;-) ja D(8;). Leia ) vektorite AB, DC ja a BC koordinaadid r ) vektori s = AB DC koordinaadid ) millised vektorid on kollineaarsed ) vektori BC vastandvektor BA= a r ja BC = b r. Kuusnurga keskpunkt on O. 6. Vektori KL = ( ;6) alguspunkt on K(-;). Leia lõpp-punkti L koordinaadid. ) CE III kursus NÄIDISTÖÖ nr. : Joone võrrand. Koostada sirge võrrand, kui sirge läbib punkti A(-;-) ja ) sirge tõus on - ) tõusunurk on º ) sihivektor on v r = (-;-5). Arvutada vektorite u r = (;-6) ja v r Ül.7-76 = (-7;) ) pikkused ) skalaarkorrutis ) vaheline nurk r r ) vektori s = u,5 Kas vektorid u r ja v r v r koordinaadid on kollineaarsed? Põhjendada!. On antud kolmnurk tippudega A(;7), B(5;) ja C(-;). ) Leida kolnurga ümbermõõt ) Leida tipu B juures oleva kolmnurga nurga suurus ) Arvutada kolmnurga pindala Ül.8,8,6,66,67 ) Koostada sirge võrrand, millel asub kolmnurga külg BC Ül.65 5*) Leida kolmnurga kõige pikemale küljele joonestatud kõrgus. Koostada ringjoone võrrand, kui keskpunkt K(5;-) ja raadius r =,5. 5. Ringjoone võrrand on ( + 7) + y = 9 ) Leida ringjoone keskpunkti koordinaadid ja raadius *Ül.8-85 ) Arvutada ringjoone pikkus ning ringi pindala ) Leida ringjoone ja sirge y = - lõikepunktid Ül RE ülesanne Vastused:. ) y = --7 ) y =,6 -, ) + = 5. ) ; 5 ) - ) ` 6 o ` ) (7,5;-,5) ; ei. ) 7, ) 58 o ) ) 5 = 6. ( 5) + ( y+ ) =, 5 5. ) K(-7;) ja 7 ) π, 9π ) (;) ja (-7;7)
6 IV kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Funktsioonid I. Leida funktsiooni määramispiirkond. Ül.6-5 a) y = b) y = c) y = + 5. Leida funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkond. a) y = ( + )( 7) b) y= c) y = 5. Määrata kindlaks, kas funktsioon on paaris või paaritu (või pole kumbki). a) y= 6 b) y = c) y=. Avaldada muutuja y muutuja funktsioonina. y= u ja u = 5. Kas joonisel on pöördfunktsioonide graafikud? Põhjendada vastust! 6. Leia jooniselt funktsiooni määramispiirkond, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad, kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumkohad ja ekstreemumid. Joonis 7. RE ülesanne
7 IV kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Jada. Kirjuta kolm näidet a) aritmeetilise jada kohta b) geomeetrilise jada kohta.. a) Aritmeetilise jada esimene liige on ja vahe -6. Kirjuta selle jada viis esimest liiget. b) Geomeetrilise jada esimene liige on ja tegur on. Kirjuta selle jada viis esimest liiget.. a) Aritmeetilise jada esimene liige on - ja viies liige. Leia kümne esimese liikme summa. (7) b) Geomeetrilise jada esimene liige on - ja viies liige on -6. Leia kümne esimese liikme summa. (-599) Vaata lisaks ül.56, 576. a) Paigutada arvude 8 ja 6 vahele kolm arvu nii, et need koos antud arvudega moodustaksid aritmeetilise jada. b) Paigutada arvude ja 5 vahele kaks arvu nii, et need koos antud arvudega moodustaksid geomeetrilise jada. (,,5,5) Vaata lisaks ül a) Leida esimese saja järjestikuse paaritu arvu summa. b) Leida kõikide kahekohaliste kolmega jaguvate arvude summa. 6. RE ülesanne Vaata lisaks ül Ül , ,
8 V kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Eksponentfunktsioon ja -võrrand. Lahendada eksponentvõrrand teisendades see võrrandiks, mille mõlemad pooled on ühe ja sama arvu astmed. a) 9+ 5 = 6 b) = 6 Vaata lisaks ül Lahendada eksponentvõrrand abitundmatut kasutades. a) 5 b) 9 Vaata lisaks ül Lahendada eksponentvõrrand, kasutades logaritmimist. a) = b) 5 = 7 c) 5 =. Skitseeri funktsiooni y= a graafik, kui a) a b) a 5. Tööpink maksis uuena 5 krooni. Tema väärtus väheneb vananemise ja kulumise tõttu igal aastal 8 % võrra eelmise aasta väärtusest. Kui suur on tööpingi väärtus aasta pärast? Vaata lisaks ül RE ülesanne. Vastused:. a) - ja 7 b). a) ja b) ja -. a) log/log b) (log7-log5)/log V kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Logaritmfunktsioon ja -võrrand. Arvutada. log 8 a) 6 + log7 9 b) log + log 5 5 log 7 6 log + 6 Vaata lisaks ül y. Logaritmida avaldis = 6 5z. Lahendada logaritmtvõrrand logaritmi definitsiooni põhjal. a) log5 ( ) = b) log ( + ) = Vaata lisaks ül Lahendada logaritmvõrrand potentseerimise teel. a) log5 ( ) + log5( 7) = + log5 8 b) log ( + 5) = log( + ) Vaata lisaks ül Lahendada logaritmvõrrand abitundmatut kasutades. a) log +log= b) (log ) + log = Vaata lisaks ül.56,57 6. Leida funktsiooni määramispiirkond. log = = log + y = ln + ln + a) y ( ) b) ( ) y c) ( ) ( ) + 7. Skitseeri funktsiooni y= log a graafik, kui a) a b) a 8. RE ülesanne. Vastused:. a) 7 b) -7. log+7log+,6logy-log5-6logz. a) ja -7 b). a) 7 b) / 5. a) ja, b),5 ja 6. a) X = ( ; ) ( ; ) b) X=R v.a. -,5 c) X = ( ; )
9 V kursus NÄIDISTÖÖ nr.: trigonomeetriline võrrand. Joonistel on kujutatud siinusfunktsiooni f() = sin,5 graafik lõigus [-π;π]. ) Joonestada samale joonisele sirge g() =,5 ) Lahendada võrrand f() = g() ja leida lahendid lõigus [-π;π] ning kanda need joonisele. Vastused:) =,5 ja =5,. Lahendada põhivõrrandiks taanduvad võrrandid. ) sin =, 558 ) cos = ) tan( π ) = 6 Vaata lisaks ül.- *) cos cos + sin sin = *5) cos sin = *6) sin = cos Vaata lisaks ül. 6,7, 9- Vastused: ) (-) n o 9` + 8 o n ) ±5 o + 6 o n ) - o + 8 o n ) ±9 o + 6 o n 5) (-) n 5 o + 9 o n 6) ±5 o + 8 o n. Lahendada võrrandid, mille vasak pool teiseneb korrutiseks. *) cos 5 + cos = ) sin sin cos = ) tan = tan Vaata lisaks ül.5,8 Vastused: ) ±9 o + 6 o n ja ± o ` + 9 o n ) 8 o n ) 5 o + 8 o n ja 8 o n.. Lahendada ruutvõrrandiks taanduv võrrand. ) tan tan = ) sin + cos = ) tan + = tan Vaata lisaks ül.- Vastused: ) - 5 o + 8 o n ja 7 o `+ 8 o n ) ±9 o + 6 o n ja ± o + 6 o n ) 5 o + 8 o n ja 7 o `+ 8 o n 6. RE ülesanne.
10 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Funktsiooni tuletis ja graafiku puutuja. *.Leida funktsiooni piirväärtus. ) ) lim(+ 5 5 lim + ) 5 lim lim ) 5 ) + 5,5,5 + lim 5) lim 9 6) Vaata lisaks ül.598-6*. Leida funktsiooni tuletis. ) 7 5 y = ) y= (5 )( ) 8 ) y= ) y= * 5) y= *6) y= + e e + log log ln ln 8 + * + *7) y= 7 cos * tan 8) y= ( ) ln Vaata lisaks ül.6-6. Koostada joone puutuja võrrand, kui ) y = + 7 ja = ) y= 8 ja puutuja tõus k=6. Vaata lisaks ül RE ülesanne VI kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Funktsiooni uurimine. a) Uuri funktsiooni I y = - II y = + 8 ja skitseeri graafik. Ül.65-65, b) Leia funktsiooni y = + 6 ekstreemumpunktid, kasvamis- ja kahanemisvahemikud ning skitseerige funktsiooni graafik. Mitu nullkohta on funktsioonil? Leia kuupparabooli puutuja kohal =. Ül I Laohoone seina ja 6 meetri pikkuse aiaga tuleb piirata ristkülikukujuline maa-ala. Missuguste mõõtmete puhul on piiratud maa-ala pindala maksimaalne? (5 meetrit) II Ristkülikukujulisest papitükist, mille mõõtmed on dm ja 5 dm, valmistatakse kaaneta karp. Selleks lõigatakse papitüki nurkadest ära võrdsed ruudud ja murtakse servad üles. Missugused peavad olema äralõigatavate ruutude külje pikkused, et tekiks maksimaalse ruumalaga karp? ( äralõigatavate ruutude külgede pikkused on,7 cm) Ül RE ülesanne.
11 Esimese ülesande a-i osa vastused: X = R ja Y = R X = { ;} + X = ( ; ) X = ( ; ) ( ;) ( ;) ( ) ( ;) X : ja ; X = ma = ja y ma = min = ja y min = - Esimese ülesande b osa vastused: E ma ;6 jaemin ; X = ; ( ) ( ; ) ( ) X : ja ; kolm nullkohta puutuja võrrand: y= + 6
12 VII kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Vektor, sirge ja tasand ruumis.. Arvutada ) vektorite a ja b skalaarkorrutis ja otsustada, kas vektorid on risti; ) vektori s= a, 5b koordinaadid, kui a = ( ; ;) ja b = ( ;;5). Kas vektorid a, b ja s on komplanaarsed? Miks?. Koostada võrrand sirgele, mis läbib punkti A(-; ; 7) ja on paralleelne sirgega z = y+ 6= Ül.78,78. Koostada tasandi võrrand, mis läbib punkti A(; 8; -) ja mille normaalvektor n = (-; 5; ). Kuidas paikneb see tasand koordinaatteljestiku suhtes? Ül.789. Määrata sirgete s ja t vastastikune asend Ül y+ 5 z y z+ s: = = t: = = 8 5. Arvutada sirge s ja tasandi α ) vaheline nurk ϕ ) lõikepunkti L koordinaadid, kui y z+ s: = = 5 α : + y - z = 8 Ül.8,8 6. RE ülesanne Vastused:. ), on risti ) (5;-;,5) on komplanaarsed, sest viimane vektor avaldub kahe esimese kaudu. 7. y = = y - 6 =, paralleelne z-teljega ja samas risti y-koordinaattasandiga.. s//t 5. ) ϕ = 6 ` ) L(;;-) VII kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Stereomeetria Töötada läbi antud kursuse näidisülesanded. Ülesanded on valitud küpsuseksami ülesannete hulgast.. Prisma pindala ja ruumala. 6.) Korrapärase nelinurkse püstprisma põhiserv on cm ning prisma diagonaali ja külgtahu vaheline nurk on. Leida prisma külgpindala. (77 cm³). Püramiidi pindala ja ruumala. 7.) Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 8 cm ja külgtahu kaldenurk põhja suhtes on 8. Leida püramiidi täispindala. ( ) 6.) Korrapärase kuusnurkse tüvipüramiidi põhiservad on cm ja cm ning kõrgus on cm. Leia külgpindala. (6 cm²). Pöördkeha pindala ja ruumala..) Silindri telglõige on ruut pindalaga cm². Leida silindri täispindala ja ruumala. 9.) Koonuse põhja raadius on cm, moodustaja ja põhja vaheline nurk on 6. Leida koonuse ruumala. (7 cm³) 8.) Võrdhaarne trapets alustega 8 cm ja cm pöörleb ümber pikema aluse. Trapetsi haar moodustab alusega nurga 6. Leida tekkiva pöördkeha ruumala. (67 cm³). RE ülesanne. Vaata lisaks ül.9-956
13 VIII kursus NÄIDISTÖÖ : Tõenäosus ) Laual olevast loterii piletist on võiduga. Leia tõenäosus, et laualt juhuslikult võetud pileti hulgas a) pole mitte ühtegi võiduga piletit; b) on üks võiduga pilet; c) on mõlemad võiduga piletid? ) Kastis on 8 musta ja 5 punast sukka. Pipi võtab juhuslikult sukka. Kui tõenäone on, et need on a) sama värvi; b) erinevat värvi? Mitu sukka peab Pipi võtma, et saada üks paar ühevärvilisi sukki? ) Valuuta vahetamisega tegelevad firmad Sabad ja sarved ja Ostap Bender annavad valeraha tõenäosusega,7 ja,9. Kui suur on tõenäosus, et a) esimesest firmast saadud kaks sajadollarilist on mõlemad valerahad; b) mõlemast firmast saadud kupüür on võltsitud; c) kummastki firmast ühe sajadollarilise küpüüri ostmisel on üks võltsitud ja teine mitte? ) Kotis on 8 haput ja 6 magusat õuna. Kui suur on tõenäosus, et võttes kotist pimesi õuna, a) on kõik õunad on hapud; b)saadakse vähemalt üks magus õun? 5) Visatakse kolme täringut. Leida tõenäosus, et erinevatel täringutel tuleb, ja silma? 6) On kolm urni. Esimeses urnis on musta ja valget kuuli, teises must ja valget kuuli ja kolmandas on kõik 5 mustad. Võetakse huupi üks kuul. Kui suur on tõenäosus, et see on valge? 7) Tõenäosus, et Ken jääb tundi hiljaks on,. Kui suur on tõenäosus, et nädala viiest tunnist hilineb ta kolme tundi? 8) RE ülesanne. Vastused: ) a)/ b) 56/5 c) /5 ) a) 9/9 b) /9; sukka ) a),9 b),6 c), ) a) / b) / 5) /6 6) 7/5 7), Vaata lisaks ül
14 Tuleta meelde I kursusel õpitut! IX kursus NÄIDISTÖÖ nr. : Võrrandid ja võrratused. Arvuta avaldise väärtus a) 9, 8,5 b) 8, 5 9 Ül.9- Leia arv, millest avaldise a väärtus on 79%. (6,5) Leia avaldise b väärtusest 5%. (,5). Lahenda võrrandid. $ (-,5) a)! b) " # 6 + = + + () Ül.67-7 c) = () Ül.98-. Lahenda võrrandisüsteem + 5 y= 6 y= (% $ 7 & () %$! &! * Ül.8. Lahenda võrratused a) ( )( 7+ )( 6) (+ ;+./,5;+) Ül b) + (;! ) # Ül RE ülesanne Tuleta meelde V kursuse materjale: eksponent- ja logaritmvõrrandid ning trigonomeetrilised võrrandid IX kursus NÄIDISTÖÖ nr.: eksponent-, logaritm- ja trigonomeetrilised võrrandid Lahenda. eksponentvõrrand võetud ülesannete hulgast logaritmvõrrand võetud ülesannete hulgast trigonomeetriline võrrand võetud ülesannete hulgast -6. RE ülesanne Ülesanded on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln.6
15 Tuleta meelde VI kursuse materjale! IX kursus NÄIDISTÖÖ nr. : funktsiooni uurimine. Leia funktsiooni määramispiirkond. Ül y= + log( + 9) Vastus: ( ;] U[ ;) U ( ; ). Leia funktsiooni y = ekstreemumpunktid, kasvamis- ja kahanemisvahemikud ning skitseeri funktsiooni graafik. Mitu nullkohta on funktsioonil? Leia kuupparabooli puutuja kohal =. Ül.67-6,65-65, RE ülesanne. Teise ülesande vastused: E ma = (;5/6) ja E min (6;-); X : ; ja 6; ; ( ) ( ) ( ;6) X = ; kolm nullkohta; puutuja võrrand: y = 5/ /6.
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas
Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;
DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Analüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35
Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja
Geomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
MATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM
Lea Lepmann Tiit Lepmann MATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM Ülesanded, lahendused, kommentaarid ja soovitused Kõigi käesolevas kogumikus kasutatud riigi- ja katseeksamite ülesannete autoriõigused
Ainevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava
Ainevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava 1. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused Lai matemaatika koosneb 14 kursusest: 10 klass: 1. Avaldised ja arvuhulgad 2. Võrrandid ja võrrandisüsteemid
Lokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Ehitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria.
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil,
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Funktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Kompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
AINE ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID ÜLDPÄDEVUSED
Matemaatika Gümnaasium 10.-12. klass Kursusi: 14 (lisaks kordamine) Tunde kursuses: 35 Rakendumine: 1. september 2016 Koostamise alus: Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 3; Koeru Keskkooli õppekava AINE
Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED Tallinn 2004/2005 1 Eessõna Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks eeskätt Tallinna
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
1.2. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused ja valikkursused
Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 3 1. Ainevaldkond Matemaatika 1.1. Matemaatikapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Geomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.
Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Ainevaldkond Matemaatika
Ainevaldkond Matemaatika 1 Matemaatikapädevus Matemaatika õpetamise eesmärk gümnaasiumis on matemaatikapädevuse kujundamine, see tähendab suutlikkust tunda matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemsust;
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
MATEMAATILINE ANAL U US II Juhend TT U kaug oppe- uli opilastele
MATEMAATILINE ANALÜÜS II Juhend TTÜ kaugõppe-üliõpilastele TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatikainstituut MATEMAATILINE ANALÜÜS II Juhend TTÜ kaugõppe-üliõpilastele Tallinn 24 3 MATEMAATILINE ANALÜÜS II
9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
PLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
!! " &' ': " /.., c #$% & - & ' ()",..., * +,.. * ' + * - - * ()",...(.
..,.. 00 !!.6 7 " 57 +: #$% & - & ' ()",..., * +,.. * ' + * - - * ()",.....(. 8.. &' ': " /..,... :, 00. c. " *+ ' * ' * +' * - * «/'» ' - &, $%' * *& 300.65 «, + *'». 3000400- -00 3-00.6, 006 3 4.!"#"$
IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel
IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel Allar Veelmaa, Loo Keskkool Gümnaasiumi riiklik õppekava 1 (edaspidi GRÕK) järgi võib õpilane valida kitsa ja laia matemaatikakursuse
Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2
Vektorite sklrkorrutis Vtleme füüsikkursusest tuntud olukord, kus kehle mõjub jõud F r j keh teeb selle jõu mõjul nihke s Konkreetsuse huvides olgu kehks rööbsteel liikuv vgun Jõud F r mõjugu vgunile rööbstee
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Matemaatiline analüüs II praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester
Matemaatiline analüüs II praktikumiülesannete kogu 5. a. kevadsemester . Kahe ja kolme muutuja funktsiooni määramispiirkond, selle raja, kinnisus ja lahtisus. Olgu X ja Y hulgad. Kujutus e. funktsioon
6 Mitme muutuja funktsioonid
6 Mitme muutu funktsioonid Reaalarvude järjestatud paaride (x, ) hulga tasandi punktide hulga vahel on üksühene vastavus, st igale paarile vastab üks kindel punkt tasandil igale tasandi punktile vastavad
HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester
Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu 4. a. kevadsemester . Alamhulgad ruumis R m. Koonduvad jadad. Tõestage, et ruumis R a) iga kera s.o. ring) U r A) sisaldab ruutu keskpunktiga A = a,b),
Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
NÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR000 Sissejuhatus robotitehnikasse KODUTÖÖ Teemal: Tööstusroboti Mitsubishi RV-6SD kinemaatika ja juhtimine Tudeng: Aleksei Tepljakov
4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Tuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva
LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST EESSÕNA Koostanud Hilja Afanasjeva Enne selle teema käsitlemist avame mõned materjalist arusaamiseks vajalikud mõisted hulgateooriast.
I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Mathematica kasutamine
mathematica_lyhi_help.nb 1 Mathematica kasutamine 1. Sissejuhatus Programmi Mathematica avanemisel pole programmi tuum - Kernel - vaikimisi käivitatud. Kernel on programmi see osa, mis tegelikult teostab
Energiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD
Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon
ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
ΗΛΙΑΣΚΟΣ ΦΡΟΝΤΙΣΤΗΡΙΑ. Γενικής Παιδείας Άλγεβρα Β Λυκείου ΥΠΗΡΕΣΙΕΣ ΠΑΙΔΕΙΑΣ ΥΨΗΛΟΥ ΕΠΙΠΕΔΟΥ. Επιμέλεια: Γ. ΦΩΤΟΠΟΥΛΟΣ Σ. ΗΛΙΑΣΚΟΣ
ΗΛΙΑΣΚΟΣ ΦΡΟΝΤΙΣΤΗΡΙΑ ΥΠΗΡΕΣΙΕΣ ΠΑΙΔΕΙΑΣ ΥΨΗΛΟΥ ΕΠΙΠΕΔΟΥ Γενικής Παιδείας Άλγεβρα Β Λυκείου Επιμέλεια: Γ. ΦΩΤΟΠΟΥΛΟΣ Σ. ΗΛΙΑΣΚΟΣ e-mail: info@iliaskos.gr www.iliaskos.gr ΗΛΙΑΣΚΟΣ ΦΡΟΝΤΙΣΤΗΡΙΑ. y y 4 y
Ehitusmehaanika. EST meetod
Ehitusmehaanika. EST meetod Staatikaga määramatu kahe avaga raam /44 4 m q = 8 kn/m 00000000000000000000000 2 EI 4 EI 6 r r F EI p EI = 0 kn p EI p 2 m 00 6 m 00 6 m Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna
Fotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi
28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Õppeprotsessi kirjeldus III kooliastmele
- 1 - Õppeprotsessi kirjeldus III kooliastmele Õppeprotsessi kirjelduses on klasside kaupa lahti kirjutatud õppesisu ja taotletavad õpitulemused. Märgitud on ka muutused võrreldes 2002.a. Lisatud on soovitusi
Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Eesti LV matemaatikaolümpiaad
Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides
1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014
1 MTMM.00.188 Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014 Eksamitöö annab kokku 80 punkti ja ülesanded jagunevad järgmisse kuude gruppi: P1 ( 10p ) - ülesanded I kontrolltöö põhiteemade peale; P2 ( 10p ) - ülesanded
2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.
6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Staatika ja kinemaatika
Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Elastsusteooria põhivõrrandid,
Peatükk 4 Elastsusteooria põhivõrrandid, nende lahendusmeetodid ja lihtsamad ruumilised ülesanded 113 4.1. Elastsusteooria põhivõrrandid 114 4.1 Elastsusteooria põhivõrrandid 1. Tasakaalu (diferentsiaal)võrrandid
Astronoomia termineid (mis ei tarvitse tuttavad olla)
Astronoomia termineid (mis ei tarvitse tuttavad olla) aastaparallaks Maa orbiidi raadiuse pikkusele nihkele vastav vaatesuuna muutus. Ehk teiste sõnadega: nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius vaadeldavalt
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Ülesannete lahendamise metoodika
Ülesannete lahendamise metoodika Füüsika ülesannete lahendamisel pole eesmärgiks vastuse leidmine, vaid lahendamise õppimine ja harjutamine. Ülesannete lahendamine ei ole "sobivate tähtedega" valemite
Eesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor. 30. märts a. Keskkooli ülesannete lahendused
Eesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad 1. ülesanne Füüsika lõppvoor. 30. märts 2003. a. Keskkooli ülesannete lahendused Läheme kiirusega v/2 liikuvasse süsteemi. Seal on olukord sümmeetriline,
Sissejuhatus. Kinemaatika
Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida
Skalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
ΛΥΜΕΝΕΣ ΑΣΚΗΣΕΙΣ ΣΤΙΣ ΠΙΘΑΝΟΤΗΤΕΣ (Νο2) ΧΡΗΣΙΜΕΣ ΣΧΕΣΕΙΣ έ ώ ό έ ώ. ώ ό. ί ό ό 1, 1,2,, 1,,,,,,, 1,2,,, V ό V V. ή ό ί ά ύ. ό, ί ί ή έ ύ.
ΛΥΜΕΝΕΣ ΑΣΚΗΣΕΙΣ ΣΤΙΣ ΠΙΘΑΝΟΤΗΤΕΣ (Νο) ΧΡΗΣΙΜΕΣ ΣΧΕΣΕΙΣ έ ώ ό έ ώ 0,,,, i i i i i i ό i i i Έ ώ,,, ό,,, ί ώ ό. ί ό ό,,,,,,,,,,, V ό V 0 V 0,,, ύ ώ ό ή ό ό ή ό ί ά ύ ό, ί ί ή έ ύ ό ό, ί ί ή έ ύ ό ύ ό ΠΑΡΑΔΕΙΓΜΑΤΑ
Vektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Skalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
ΠΡΟΣΚΛΗΣΗ ΕΚΔΗΛΩΣΗΣ ΕΝΔΙΑΦΕΡΟΝΤΟΣ
ΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ ΥΠΟΥΡΓΕΙΟ ΑΓΡΟΤΙΚΗΣ ΑΝΑΠΤΥΞΗΣ ΚΑΙ ΤΡΟΦΙΜΩΝ ΔΙΟΙΚΗΤΙΚΟΣ ΤΟΜΕΑΣ ΚΟΙΝΟΤΙΚΩΝ ΠΟΡΩΝ ΚΑΙ ΥΠΟΔΟΜΩΝ ΕΙΔΙΚΗ ΥΠΗΡΕΣΙΑ ΕΦΑΡΜΟΓΗΣ ΠΑΑ ΑΝΤΑΓΩΝΙΣΤΙΚΟΤΗΤΑ ΕΥΡΩΠΑΪΚΗ ΕΝΩΣΗ ΕΥΡΩΠΑΪΚΟ ΓΕΩΡΓΙΚΟ ΤΑΜΕΙΟ
Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad
Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad 29. jaanuar 2011. a. Piirkondlik voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused Eessõna Allpool on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik (mõnel juhul ka enam. Kõik alternatiivsed
Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika
Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi
T~OENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA
http://wwwttuee http://wwwstaffttuee/ math TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT http://wwwstaffttuee/ itammeraid Ivar Tammeraid T~OENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA Elektrooniline ~oppematerjal
Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Sheet H d-2 3D Pythagoras - Answers
1. 1.4cm 1.6cm 5cm 1cm. 5cm 1cm IGCSE Higher Sheet H7-1 4-08d-1 D Pythagoras - Answers. (i) 10.8cm (ii) 9.85cm 11.5cm 4. 7.81m 19.6m 19.0m 1. 90m 40m. 10cm 11.cm. 70.7m 4. 8.6km 5. 1600m 6. 85m 7. 6cm
Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Eesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba
STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,