1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline energia, elektrostaatiline energia, keemilise sideme energia, hüdrauliline energia. 2. Milliseid osakesi nimetatakse ioonideks? Laenguga aineosakesi (aatomid, molekulid). 3. Milline on elektrilaengute jäävuse seadus? Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguste kehadevaheliste vastasmõjude korral kõigi elektrilaengute algebraline summa konstantne. 4. Kuidas elektrilaengud teineteist vastastikku mõjutavad? Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 5. Mida iseloomustab keskkonna suhteline dielektriline läbitavus? See näitab, mitu korda on väljatugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. 6. Mida nimetatakse elektriväljaks? Elektrilaengute poolt tekitatud pidevat levivat välja. 7. Mida iseloomustab elektrivälja tugevus? See on välja asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja laengu suuruse jagatis. 8. Mida nimetatakse elektrivälja jõujoonteks? Mõttelisi jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. 9. Mida iseloomustab elektrivälja potentsiaal? Elektrilaengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 10. Kas potentsiaal on vektoriaalne või skalaarne suurus? Skalaarne 11. Kahe punkti vaheline pinge on 100V. Mida see tähendab? Nende punktide potensiaalide vahe absoluutväärtus on 100 ühikut. 12. Mille poolest erineb homogeenne elektriväli mitteühtlikust väljast? Homogeenses elektriväljas on väljatugevuse vektor igas ruumi punktis ühesugune. 13. Milline sõltuvus kehtib ühtlikus elektriväljas pinge ja väljatugevuse vahel? Võrdeline seos 14. Milliseid aineid nimetatakse elektrijuhtideks? Aineid, milles on vabalt liikuvaid laengukandjaid ning mille elektritakistus on väike. 15. Mille poolest erineb metallide elektrijuhtivus elektrolüütide elektrijuhtivusest? Metallis on laengukandjateks negatiivselt laetud elektronid, elektrolüüdis on laengukandjateks ioonid. 16. Tõestage, et laengu nihutamisel elektriväljas mööda kinnist teekonda tehtud töö võrdub nulliga. Kuna samal pinnale asuvate punktlaengute potensiaalide vahe U võrdub nulliga ja laengu q liigutamisel tehtav töö võrdub Q*U ja U on null, siis pole selle laengu liigutamiseks kinnises elektrivälja teekonnas tööd vaja teha. (wtf that means?) 17. Millist nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks? Erinimeliste laengute eraldumist elektrivälja asetatud juhis. 18. Elektrijuhtivuse korral kasutatakse mõistet vabad elektronid. Mida see tähendab? Vabad elektronid on elektronid, mis ei ole seotud ühegi konkreetse metalli aatomiga vaid liiguvad metallis ringi.
19. Kuidas toimub elektrostaatiline varjestamine? Varjestatav seade pannakse isoleerituna juhtivast materjalist ümbrisesse. 20. Miks elektriväli on vaakumis tugevam kui dielektrikus? Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. (?) 21. Miks dielektrik vahelduvas elektriväljas tugevalt kuumeneb? Sest elektriväli tekitab dielektrikus pideva polarisatsiooni muutumise. (?) 22. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrilaengute korrapärane suunatud liikumist. 23. Millisel põhjusel tekib juhtmes laengute korrapärane suunatud liikumine? Juhtme otstele tekitatud potensiaalide vahe (aka pinge). 24. Elektrivool on 3A. Mida see tähendab? Juhi ristlõiget läbib iga sekund 3 kuloni suurune elektrilaeng. 25. Mida nimetatakse voolutiheduseks ja milline on tema praktikaline tähtsus? Voolutihedus on voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala jagatis. Voolutihedusega peab arvestama seadmete koostamisel, sest erinevatel materjalidel erinev maksimaalne lubatud voolutihedus ning kui ka seadme töötemperatuur on tähtis, peab voolutiheduse võimalikult väiksena hoidma. 26. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks? Jõud, mis tekitab ja säilitab vooluringis voolu. 27. Millisel teel võib tekkida elektromotoorjõud? Kui elektrijuht liigub magnetvälja suhtes vastavalt või kui magnetväli muutub. 28. Mida nimetatakse elektritakistuseks ja milline on tema mõõtühik? Suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada takistust elektrilaengute liikumisele. Ühik on Ω (ohm). 29. Millisel teel võib tekkida elektromotoorjõud? 30. Mida nimetatakse toiteallika sisemiseks pingelanguks? Pinget, mis jääb (langeb) toiteallika sisetakistusele. 31. Mida nimetatakse aine eritakistuseks ja milline on tema mõõtühik? Materjali omadust, mis näitab, kui suur on materjali takistus ühikulise pikkuse ja ristlõike pindala korral. Ühik on Ωm (oom-meeter). 32. Mille poolest erinevad mõisted juhtivus ja erijuhtivus? Erijuhtivus on materjali omadus. Juhtivus on suvalise elemendi/seadme omadus. 33. Kas takistus ja takistid on sama mõiste? Ei, takistust omavad kõik ained, mitte ainult takistuselemendid. 34. Mida nimetatakse aine takistuse temperatuuriteguriks? Aine omadust, mis näitab materjali suhtelist takistuse muutumist temperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra. 35. Aine takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Mida see tähendab? Materjali takistus väheneb temperatuuri suurenemisel. 36. Kuidas sõltub juhtme takistus temperatuuritegurist? (wtf?) Kui temperatuuritegur on negatiivne, siis juhtme takistus väheneb temperatuuri suurenemisel. Kui see on positiivne, siis takistus suureneb temperatuuri suurenemisel. 37. Mida nimetatakse vooluringiks ning millistest osadest see koosneb? Vooluringi all mõeldakse seadeldist, mis koosneb vooluallikast, tarbijast ning vajadusel lülitist.
38. Avaldades Ohmi seadusest takistuse, saame, et R= U. Miks ei või öelda, et I takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline vooluga? Sest takistus ei sõltu pingest ega ka voolutugevusest. 39. Sõnastada Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi välisosa takistuse ja vooluallika sisetakistuse summaga. 40. Millist nähtust nimetatakse lühiseks ning miks on ta ohtlik? Lühis tähendab, et potensiaalipunktide vahel on väga väike (peaaegu 0) takistus. Seetõttu võib tekkida ohtlikult suur vool. 41. Sõnastage Kirchhoffi seadused. Esimene seadus: sõlme suunduvate harude voolutugevuste algebraline summa võrdub sõlmest väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Teine seadus: kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. 42. Ühesuguse nimipingega, kuid erineva võimsusega tarbijad on ühendatud jadamisi. Kuidas jagunevad osapinged nende vahel? Kuna voolutugevus on kõikides tarbijates võrdne, siis suurema võimsusega tarbijale langeb suurem pinge. 43. Kus praktikas kasutatakse jadaühendust? Kui on palju ühesuguseid tarbjaid, mille tööpinge on väiksem kogu seadeldise tööpingest ning kõik tarbijad on mõeldud korraga kasutamiseks; nt valgustid. 44. Kuidas jagunevad rööpühenduse korral haruvoolud, kui rööpharude takistused ei ole võrdsed? Väiksema takistusega harus tekib suurem vool. 45. Mida nimetatakse rööpühenduse ekvivalentseks juhtivuseks? Rööpühenduse harude juhtivuste summat. 46. Kas pingeallika klemmipinge on alati väiksem elektromotoorjõust? Jah, eeldades et pingeallikale on ühendatud mingigi tarbija (kasvõi voltmeeter) ning see pole mingi hüper-super tulnukate pingeallikas. 47. Millist seisundit nimetatakse toiteallika tühijooksu seisundiks? Seisundit, kui vooluallikal pole mingisugust koormust. 48. Kuidas saab määrata magnetjõujoonte suunda? Targad inimesed teavad seda ilma määramiseta, vähem tarkade jaoks on kruvireegel. 49. Mille kohta käib vasaku käe reegel ja kuidas see sõnastatakse? Sellega saab määrata, mis suunas mõjub jõud magnetvälja asetatud vooluga juhile. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda ning magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa, siis pöial näitab tekkiva jõu suunda. 50. Kuidas mõjutavad vastastikku kaks vooluga juhet? Kui juhtmed on paralleelsed ning vool on mõlemas juhtmes samas suunas, siis juhtmed tõmbuvad üksteise poole. Kui vool on juhtmetes vastassuunas, siis juhtmed tõukuvad. Kui juhtmed on risti, siis nad ei mõjuta teineteist. 51. Millist nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks? Nähtust, kui magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 52. Miks magnetväljas liikuvas juhtmes elektronid liiguvad juhtme ühte otsa? Magnetvälja muutumine avaldab neile jõudu. Sellesse otsa, kuhu elektronid kogunevad tekib negatiivne potensiaal ja teise otsa positiivne potensiaal. (?)
53. Mida nimetatakse pooli induktiivsuseks ja millest see sõltub? See on pooli elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav suurus. See sõltub pooli keerdude arvust, nende asetusest (kaugus), pooli diameetrist, pooli südamikust. 54. Millistest suurustest sõltub endainduktsiooni elektromotoorjõud? Induktiivsusest, voolu muutusest ja ajast, mille jooksul vool muutub. 55. Mis on vastastikune induktiivsus? Nähtus, kui voolu muutus ühes vooluringis indutseerib EMJ i teises vooluringis. 56. Miks terassüdamikud tundvalt suurenevad vastastikuse induktsiooni elektromotoorjõudu? Sest terasel on palju väiksem dielektriline läbitavus, kui õhul. (?) 57. Mida nimetatakse elektrimahtuvuseks? Suurust, mis väljendab elemendi (kondensaatori) võimet koguda elektrilaenguid. 58. Mida nimetatakse kondensaatoriks? Mahtuvuslikku mõju avaldavat elektroonikakomponenti. Enamasti kahest elektroodist ja nende vahel olevast dielektrikust koosnev seadeldis. 59. Kondensaatori mahtuvus on 1F. Mida see tähendab? 1 kulon tõstab kondensaatoril pinget 1 voldi võrra. 60. Millistest suurustest sõltub kondensaatori mahtuvus? Klassikalise kondensaatori puhul elektroodide pindalast, vahekaugusest ning nende vahel olevast materjalist (dielektrikust). 61. Millal kasutatakse kondensaatorite jadaühendust? Kui kogupinge on liiga suur ühe kondensaatori jaoks, pannakse mitu tükki jadamisi. 62. Millistest suurustest sõltub kondensaatoris salvestunud energia? Pinge kondensaatori klemmidel ja mahtuvus 63. Millised on alalisvooluga võrreldes vahelduvvoolu eelised? Vahelduvvoolu saab transformeerida ning lihtsalt alalisvooluks muuta. 64. Mida nimetatakse elektriliseks nurgaks? Faasinihet väljendavat suurust. (?) 65. Mida tähendab faasinihe kahe siinuselise suuruse vahel? See näitab, kui palju on üks siinuseline suurus ajaliselt maas või ees teisest. 66. Pinge ja vool on vastandfaasis. Mida see tähendab? Faasinihe on 180. 67. Miks ei või enamikel juhtudel liita siinuselisi suurusi algebraliselt? Sest need ei ole enamasti faasis või sama sagedusega, (?) 68. Mida nimetatakse vahelduvvoolu efektiivväärtuseks? Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 69. Mida nimetatakse vooluringi aktiivtakistuseks? Takistust, mis on reaktiivkomponentideta ahelas (aka resistants). Vooluringi takistus alalisvoolule. (?) 70. Tõestage, et induktiivsusega vahelduvvooluringis jääb vool pingest 90 maha. 71. Mida nimetatakse induktiivtakistuseks? Kuidas seda määrata? Induktiivsuse poolt vahelduvvoolule mõjuvat takistust. X l =2 π fl 72. Mida mõistetakse reaktiivenergia all? Vahelduvvooluahela elementide vahel võnkuvat energiahulka. 73. Tõestage, mahtuvusega vahelduvvooluringis vool on pingest 90 ees. Vasja ütles, et nii on.
74. Mida nimetatakse mahtuvustakistuseks? Kuidas seda määrata? Mahtuvuse poolt vahelduvvoolule mõjuvat takistust. X c = 1 2 π fc 75. Millist suurust nimetatakse vooluringi näivtakistuseks? Vahelduvvoolule mõjuv takistus (aka impedants) 76. Mida nimetatakse vooluringi võimsusteguriks? Aktiivvõimsuse ja näivvõimsuse suhet vahelduvvooluringis. 77. Millisel tingimusel mittehargnevas vooluringis tekkib pingeresonants? Kui induktiivsus ja mahtuvus on jadamisi ühendatud ning X l = X c 78. Miks cos φ väärtustele osutatakse suurt tähelepanu? cos φ on ühtlasi võrdne võimsusteguriga. 79. Kas võimsusteguri väärtust on võimalik tõsta? Vähendades reaktiivelemente (induktiivsus, mahtuvus) ei teki nende vahele suurt võnkuvat energiahulka ning võimsustegur tõuseb. (?) 80. Mida nimetatakse kolmefaasiliseks vooluks? Voolusüsteemi, milles on 3 võrdse sagedusega ning kindla nurga all nihutatud siinuselist elektromotoorjõudu. 81. Millist pinget nimetatakse faasipingeks ja millist liinipingeks? Faasipinge on pinge faasijuhtme ja neutraaljuhtme vahel, liinipinge on pinge kahe liinijuhtme vahel. 82. Milline on faasi- ja liinipingete vaheline seos? Tähtühenduse korral U L = 3 U F Kolmnurkühenduse korral U L =U F 83. Milline on faasi- ja liinivoolude vaheline seos? Tähtühenduse korral I L =I F Kolmnurkühenduse korral I L = 3 I F 84. Kuidas leida kolmefaasilise voolu võimsust ühtlasel ja ebaühtlasel koormusel? Koguvõimsus on alati võrdne faaside võimsuste summaga. 85. Kuidas saab tekitada pöörlevat magnetvälja? Noa- ja kahvliga