Rannu Valla Leht Nr.139 Mai õitsemise kuu, kuid mitte ainult Tegelikult algab ju õitsemine juba tunduvalt varem, kuid just meie lehe ilmumise ajaks saavutab see ekstaasi. Enamus lilli, põõsaid, puid, kes karmi talve üle suutsid elada, löövad valla oma ahvatlused, löövad valla tuulele ja lendavatele olenditele, kelle abil toimub uue elu eostamine. Kui see aeg on täidetud piisava soojuse ja valgusega, on eeldused viljakaks sügiseks loodud. Ülekantud tähenduses kehtib kõik see ka majanduse ja kogu meie elu kohta. On ju ka majanduses alanud uus õitsemise aeg ja kui see õnnestub, on loota ka häid vilju. On juba öeldud, et sellist tõusu, nagu oli tänavu I kvartalis, poleks julgenud oodata. Uue õitsemisaja märkideks majanduses olgu kas või Rannus kerkivad uued ehitised. Väliselt on juba ilmet võtmas Harri Metalli uus tootmishoone, mis annab asulale omamoodi tööstusliku ilme. Esimesi tõusmeid ajab uus ehitis kunagise kartulihoidla ja kuivati vahel (loe lk. 5). Majanduse talve ajal ei oleks neid hooneid ehitatud. Seega ootused-lootused on võtnud reaalsema ilme. Annaks vaid looja meile mõistust uuest tõusust mitte ülearu joovastuda. Aga maikuus on muudki peale õitsemise. Algab ju kuu kunagise töörahva pühaga, mis nüüdseks on taandunud lihtsalt kevadpühaks (läks töörahva võim, läks ka püha!). Taas sai teoks ülemaaline üritus Teeme ära! Tehti ära. Oli emade aupäev, mis ju ka väga õiterohke peaks olema. Ja siis kohe järgmisel päeval Euroopa Punamütsike käis Rannu rahvamajas Lasteaiaelu huvitavamaks muutmisel on tähtsal kohal ka dramatiseeringud. Esialgu valisime muinasjutu Punamütsikesest ja alustasime lihtsatest dialoogidest, mida etendasime rühmades. Suurema lavastuse tegime 10. mail Rannu rahvamajas. Seekord lavastasime muinasjutu, mis oli lastele juba tuttav. Lavastuse eesmärgiks on, et osalevad kõik kolm Rannu lasteaia rühma. Nii saavad lapsed võimaluse esineda väljaspool lasteaeda. Etenduses osalevad kõik vastavalt oma võimetele. Kuna tegelasi oli selles muinasjutus vähe, siis oli ühes rollis korraga mitu last või kogu rühm. Nii olid näiteks Lepatriinu rühma lapsed metsloomad. See annab võimaluse osaleda ka neil lastel, kes aremad või ebakindlad. Teiste kõrval koos rääkimine on turvaline. Kaasame iga kord ka lapsevanemaid, kes aitavad kostüüme valmistada. Minu kogemused näitavad, et lapsed osalevad hea meelega etendustes ja rõõmustavad, kui saavad esineda. Kokkuvõtteks tahan öelda, et lasteaia töötajad ja lapsed ning nende vanemad on loovad, usuvad laste võimetesse. Naeratage ka edaspidi ja muutke nagu sellelgi korral õpe emotsionaalseks mänguliseks tegevuseks! Soovin kõigile põnevaid ideid ja loovat lähenemist! 1 Punamütsikese kohtumine hundiga päev, mida idanaabrid pühitsevad ikka Võidupühana ja seda ta neile kahtlemata oli ja on, meeldib see mõnedele meist või mitte. Ja nüüd siis Eurolaul 2011. Särasime ja hõiskasime, kui meie laul (või lauljanna?) finaali pääses ja juba heietati võidulootusi, aga juhtus, nagu ikka. Oli siis nüüd õigus astroloogil Edda Pauksonil, kes ennustas, et meie lauljannale võib saatuslikuks saada tema esinemisriietus, või oli õigus sellel, kes kohe leidis, et see on lömitamine islamimaailma ees. Nii või teisiti, tulemus oli kesine. Kahjuks jätkub ikka veel ka pantvangidraama, millele võib mõningase pitseri jätta ka suure sõbra suur võit suure terrorijuhi üle. Seega on maikuus olnud ja on nii võite kui kaotusi. Õige pea läheb iga-aastasesse tuleproovi meie külateater. Loodame ja soovime, et nad väljuks sealt taas võidukalt. Kaunist jätkuvat kevadet kõigile! Tekst ja foto: Rannu Lasteaia õpetaja Karin Tuvikene
VÕIMU VEERUD Maano Koemets vallavanem Vallavalitsuse istungitel Ajavahemikus 16. 30. aprill vallavalitsus otsustas: Maksta rahalist toetust 100 eurot Vehendi küla elanikele sademevee probleemide lahendamiseks. Vastavalt AS Jõgeva Elamu taotlusele muuta jäätmeveo teenuste hindasid (2,9% hinnatõus). Maksta sünnitoetust 3 emale summas 448,69 eurot. Kinnitada kohalike teede hoolduse (teede greiderdamine) vähempakkumine. Parimaks tunnistati OÜ Melior-M pakkumine. Peremehetu varana võtta arvele Ervu külas Liivaku puurkaev-pumbamaja ja Koopsi külas Koopsi biotiigid. Nõustuda Maa-ameti taotlusega jätta riigi omandisse Verevi külas Kraavivahe katastriüksus pindala 10,82 ha. Väljastada ehitusluba OÜ-le Jaotusvõrk Rannu vallas Ervu külas maaüksustel: Tehase tee 2, Tehase tee, Tehase tee 1, Tehase tee 3, Pärnamäe, Künka, Marguse, Hanseni, Jäätmepunkti, Rannu-Paju kõrvalmaantee, Rannu aleviku maaüksustel: Rannumõisa alajaama, Pesuplatsi, Meliori, Rannu Ringtee kõrvalmaantee, elektri maakaabelliini ja 6-35 kv alajaama ehitamiseks. Kinnitada esitatud hinnapakkumised teeremonditöödeks: OÜ Melior-M poolt Rannu valla kohalike teedel 2 teetruubi lahti kaevamise, vuukide ja otste kinnitamise ja kindlustamise tööde teostamiseks hinnaga kokku 1257,60 eurot Kinnitada OÜ FIIDER L.E.G. poolt hinnapakkumine vallamaja signalisatsiooni tööde teostamiseks hinnaga 357,83 eurot. Kinnitada AS Rantell poolt esitatud hinnapakkumine Rannu Keskkooli võimla valgustuse rekonstrueerimistööde teostamiseks hinnaga 1295,30 eurot. Kompenseerida Väike-Rakke külas asuva kinnistu endisele omanikule valesti määratud maamaksusumma. Maksta aprillikuus toimetulekutoetust 6 valla elanikule summas 892,65 eurot, puudega inimese hooldajatoetust 48 taotlejale summas 1286,80 eurot ja sotsiaalabitoetust 18 taotlejale summas 605 eurot. Väljastada ehitusluba FIE Üllar Kaaverile Rannu alevikus Lao maaüksusele aitkuivati ja konteinerkatlamaja ehitamiseks. Korraldada avatud vähempakkumine Rannu valla haljasalade ja parkide hooldustööde teostamiseks. Korraldada Vehendi paadisilla likvideerimistööde vähempakkumine. Seoses likvideerimistööle pakutud kõrge hinnaga tunnistati hange ebaõnnestunuks ja otsustati korraldada enampakkumine Võrtsjärve jääminekuga lõhutud paadisilla materjalide võõrandamiseks. Seoses vallavanem Maano Koemets puhkusega 2. 8. maini määrata kohusetäitjaks sotsiaalnõunik Sirje Erm. Perioodil 1. 13. mai vallavalitsus otsustas: Väljastada kasutusluba Jaotusvõrk OÜ-le Petseri 15/0,4kV komplektalajaama kasutamiseks Vehendi külas Limnoloogiajaama 2 maaüksusel. Väljastada kasutusluba OÜ-le Melior-M õli- ja liivapüünise kasutamiseks Rannu alevikus Meliori maaüksusel. Maksta sünnitoetust 2 emale summas 450 eurot. Maksta MTÜ Elva Koolituskeskusele tegevustoetust 216 eurot Rannu valla elanike osalemise eest ESF poolt toetatud Innove projektis. Väljastada ehitusluba Ramco Eesti OÜ-le oma tootmishoone välisvõrkude rajamiseks Rannu vallas Rannu alevikus Valgemäe ja Rannu ringtee kõrvalmaantee nr. 22156 maaüksusel ja Ervu külas Tehase tee 2, Tehase tee, Tehase tee 5 maaüksusel. Vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest üheks aastaks 9 kinnistu omanikku, kes ei ela kohapeal ja ei kasuta elamut. Lõpetada graafikujärgselt Rannu valla auto Ford Focus liisinguleping ja osta auto välja hinnaga 4525.84 eurot (koos käibemaksuga). Kinnitada tolmutõrje hinnapakkumine. Parimaks osutus Teho Eesti Teehooldus OÜ poolt esitatud hinnapakkumine kruusatee tolmuvabaks muutmiseks üks (1) km maksumusega 536.86 eurot. Väljastada projekteerimistingimused elamu ehitamiseks Noorma küla Väike- Kivistiku maaüksusele. Kinnitada Vehendi puhkekeskuse jääminekuga lõhutud paadisilla materjalide võõrandamise enampakkumise tulemused pakkuja on Dynamo OÜ. Otsustati paadisilla jäänused võõrandada 10 euroga tingimusel, et pakkuja koristab materjalid rannikult ja maalt ning paadisilla taastamiseks kõlbmatu materjal jääb pakkujale koristamistööde kulude katmiseks. Kinnitada Rannu valla haljasalade ja parkide hooldustööde hinnapakkumine, hooldustööde teostajateks on Kureküla alevikus OÜ Kure Mõis ja ülejäänud Rannu valla territooriumil Dynamo OÜ. Vallavalitsus tänab Vallavalitsus tänab teid : 20. aprillil apostlik-õigeusu kiriku talgulised Rannu päevakeskusest, 30. aprillil Rannu pargi heakorratalgutel osalejad, 7. mail Rannu kalmistul Teeme ära talgupäeval osalejad. Kokku osales Rannu valla talgutel üle 60 inimese. Aitäh, et te tulite vabatahtlikult ja rõõmsa meelega appi sinna, kus abi just kõige enam vaja. Aitäh talgute korraldajad Vaike Pullinen, Liis Jaamets ja Viive Vink. Ohtlike jäätmete ja suurjäätmete kogumisring 2011 Head Rannu inimesed. Kevadine suurpuhastuse aeg kodudes on käes. Kui koridoris, kuurinurgas või keldris on kasutult seisma jäänud kodumasinad või vana mööbel, siis taaskord saab selle tasuta ära anda. Samuti kogutakse kokku ohtlikke jäätmeid ja autokumme. Tänavune kogumisring toimub esmaspäeval 23. mail. See on esmakordselt argipäeval, aga see ei peaks kedagi muretsema panema. Võite tuua kogutavad asjad allpool märgitud kohtadesse valmis juba pühapäeval 22. mail. Ohtlike jäätmete, kodumasinate ja kummide auto kogumisring: Väike-Rakke küla Sangla kaupluse parklas 11.00 11.35 Kaarlijärve küla bussipeatuse juures parklas 11.45 12.20 Kureküla alevikus kaupluse parklas 12.30 13.05 Rannu alevikus ohtlike jäätmete konteineri juures 13.15 14.00. Suuremõõtmeliste jäätmete auto kogumisring alustab 11.00 Verevi külast ja läbib järgmised kohad: -Verevi küla 11.00; -Väike-Rakke küla Sangla kaupluse parkla; -Neemiskülas Ranna korterelamute plats; -Kaarlijärve küla, bussipeatuse parkla; -Kureküla alevik, kaupluse parkla; -Vallapalu küla, kalmistu parkla; -Vehendi küla, endise kaupluse parkla Petseri elamute juures; -Rannu alevikus ohtlike jäätmete konteineri juures. Rannu Vallavalitsus teatab, et on peremehetute ehitistena hõivanud ja võtnud arvele järgmised Rannu vallas asuvad ehitised: Ervu külas asuv Liivaku puurkaevpumbamaja (Ametlikud Teadaanded 7.04.2011 avaldatud). Koopsi külas Koopsi biotiigid ( Ametlikud Teadaanded 03.05.2011 avaldatud). Viimane teadaolev ehitiste omanik oli Rannu sovhoos. Kõigil isikutel, kellel on vastuväiteid ehitiste peremehetuse või 2
nende hõivamise kohta kohaliku omavalitsuse poolt, palutakse need esitada kirjalikult 2 kuu jooksul alates teadete avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväited esitada aadressil Rannu Vallavalitsus, Vallapalu küla, Rannu vald, Tartumaa 61116 või vallavalitsus@rannu.ee. Keskkonnaministeerium teatab Sangla turbamaardlas Sangla kütteturba tootmisalal (KMIN-071) kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisest. Ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnamõju hindamise programmi kohta ning küsimusi saab Keskkonnaministeeriumile kirjalikult (maapõue osakond) või e-maili teel (e-mail: ave-onne.onnis@envir.ee) esitada kuni 31.05.2011. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimub 31.05.2011. a. kell 16.00 Rannu Rahvamajas (Rannu alevik Rannu vald). KOOLIUUDISED Meelika Aruots huvijuht Nagu igal aastal, toob kevad kooliellu kaasa palju eksameid, tasemetöid, spordivõistlusi, ekskursioone ja õppekäike. 12. klassi riigieksamid Sooritatud on eesti keele, ühiskonnaõpetuse, inglise keele ja matemaatika riigieksam. Tulemas on veel geograafia, füüsika, keemia ja bioloogia eksamid. Jõudu ja tarkust eksamite sooritamisel! Põhikooli lõpueksamid Põhikoolil toimuvad eksamid juunis. Sooritada tuleb eesti keele ja matemaatika eksam. Valikeksamid on järgmised: geograafia, bioloogia, füüsika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, inglise keel. Hoiame pöialt! Üleminekueksamid 8. klass matemaatika (30. mai) 10. klass ja 11. klass geograafia uurimistööde kaitsmine (31. mai) 10. klass geograafia kirjalik eksam (1. juuni) 11. klass inglise keel ja bioloogia (27. mai) Riiklikud tasemetööd 3. klass eesti keel ja matemaatika 6. klass eesti keel, matemaatika ja kunstiõpetus Koolisisesed tasemetööd 2. klass etteütlus ja lugemistest 4. klass lugemistest ja matemaatika 5. klass ajalugu 7. klass loodusõpetus 8. klass geograafia ja füüsika Õppekäigud ja klassiekskursioonid 11. mail külastasid 10. klass ja 11. klassi tüdrukud Aimla Looduskaitseala Viljandimaal. Toimus metsaõppepäev. 17. mail külastas Endla Looduskaitseala ja Elistvere Loomaparki meie 4. klass. Õppekäigud korraldas õp. Vaike Roostmaa. 25. mail on meie 5. klass tutvumas Viljandi linnaga. 26. mail on Viljandiga tutvumas 1. 3. klass. Sport Mais toimuvad järgmised spordivõistlused: 11. mai Tartumaa MV jalgpallis 6. 7. klass, 18. ja 29. mai TV 10 Olümpiastarti IV etapp, 20. mai Tartumaa MV kergejõustikus. Võrkpalliuudised: 17. aprillil toimus Viljandis EKSL rahvaliiga võrkpalliturniir segavõistkondadele. Meie kooli segavõistkond saavutas VII koha. Võistkonnas: Siim Isup, Märt Aruots, Mario Lääne, Ats Reitsnik, Roomet Pitilimov, Mari Tuvikene, Krista Kaaver ja Katrin Kaaver. 26. mail toimusid Tartumaa 6. 9. klassi MV võrkpallis. Meie poiste võistkond saavutas I koha. Võistkonnas: Siim Isup, Märt Aruots, Ats Reitsnik, Roomet Pitilimov, Tauri Talve, Deivit Dõrda, Mario Lääne ja Mart Tikerbär. Võistkonna parimaks mängijaks valiti Märt Aruots. Tüdrukute võistkond saavutas V koha. Võistkonnas: Hele-Mai Luik, Mari Tuvikene, Krista Kaaver, Katrin Kaaver, Angelika Soll, Merly Rähn, Piia Pärn, Kristina Keisk. 29. aprillil toimus Räpinas Pere Lõunaregiooni Miniliiga võrkpallis. Meie kooli võistkond saavutas III koha. Võistkonnas: Heigo-Aaron Siniorg, Kristen Käos, Jakko Isup, Roland Saveljev ja Mait-Mario Seppor. Lõppes koolisisene segapaaride võrkpalliturniir, kus osalesid meie kooli õpilased ja õpetajad. Tulemused: I koht Tiia Muri - Märt Aruots II koht Riina Murulaid Raigo Võitjad M. Aruotsa foto Strastin III koht Katrin Kaaver Tõnis Ajaots IV koht Merilin Kruuse Jarek Tigane V koht Annika Põlgast Siim Isup VI koht Krista Kaaver Tarvo Nurk VII koht Silva Koemets Kusti Muri VIII koht Daisi Juštšenkov Dmitri Sorokin IX koht Mari Tuvikene Ermo Tõntsu Kambja kooli külastamas 20. aprillil külastas Kambja kevadpühade üritust meie II klass. Tartumaa noormeeste tervisefoorum 6. mail toimus Nõos Spordihoones Tartumaa noormeestele huvitav terviseüritus. Üritusel esinesid meestearst Kristo Ausmees, laulja Gerli Padar, politseijuht Indrek Koemets, Tarmo Leinatamm, esmaabispetsialist Andras Laugamets. Oma tegevust tutvustasid Päästeamet, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalve, Kaitseväe Värbamiskeskus, meditsiinilabor Quattromed HTI ja meditsiinikeskus Vomax. Foorumil osalesid meie kooli 10. ja 11. klassi noormehed. Emadepäevakontsert 6. mail toimus emadele pühendatud kontsert, kus astusid üles meie kooli tublid luuletuselugejad, lauljad ja tantsijad. Lisaks olid külas RN stuudio tantsijad. Aitäh kõigile esinejatele ja nende juhendajatele! Loodusmäng 12. mail toimus Ilmatsalus 4. klasside loodusmäng. Meie koolist osalesid Lepo Kisand, Laura-Laurelia Põlgast ja Helen Ülper. Saavutati Tartumaa koolide hulgas tubli II koht. 3
12. klassi tutipäev toimus 20. aprillil 12. klassi õpilastel tuli esitada stseenid raamatust Kevade, laulda koos I klassiga, võistelda käteräti-võrkpallis 9. klassi poistega ja õpetajatega, osaleda teatejooksus ning anda vanne. Kooli aeda istutas 12. klass väikese kuusepuu. Viimane Comenius projektikoosolek Viimane projektikoosolek toimub Rannus 16. 19. mail. Külas on noored Saksamaalt ja Hispaaniast. Kavas on külastada Järvemuuseumi, sõita Kalepurjekaga, käia tutvumas uhiuue AHHAA-keskusega ja Tartu Vangla ning Politsei- ja Päästeametiga. Kevad on kokkuvõtete tegemise aeg... Tunnustame oma tublisid õppureid ja andekaid olümpiaadidest osavõtjaid ning võimekaid sportlasi Tublide tunnustamise üritusel 27. mail algusega 18.00 Rannu Rahvamajas. Üritusele oodatud õpilastele saadetakse kutse. Tutipäev Kaisa Lepiku foto Rõõmsat tuju ja kaunist kevadet! Jalgpallilainel Kaks järjestikust päeva kulges meie 1997. a. sündinud ja noorematel vutipoistel tõsises heitluses kuuma päikese all võisteldes. 11. mail võttis meie kooli võistkond osa Tartumaa 6. 7. kl. turniirist Elvas. Saavutati III koht. Samas koosseisus võisteldi ka järgmisel päeval FC Elva sisesel turniiril Rõngus. Seal tuli vastu võtta IV koht 8 võistkonna hulgas. Väärtuslikuks teeb selle koha aga see, et võisteldi aastaid koos harjutanud treeningrühmade vastu. Kogu turniiri parima mängija karika sai Ott Alekõrs. Võistkonda kuulusid Heigo Aaron Siniorg, Roomet Pitilimov, Tauri Talve, Martin Kisand, Uwe Koch ja Kristen Käos. Esmakordselt oli meie poiste treeneriametis Andres Bõkarev. Epp Alekõrs Rannu lapsed tegid ajalugu Esmakordselt Rannu kooli ajaloos pääses kooli võistkond ühe pikaajalisema võistlussarja finaali, kus saavutati III koht. Tegemist on Tähelepanu, start! võistlustega. See on võistlus 1. 5. kl. õpilastele, kus võisteldakse teatevõistlustetüüpi harjutustes, mis nõuavad kiirust, osavust kui ka nutikust. See saavutus ei tulnud lihtsalt. Pea iga päev harjutasime etteantud harjutusi tunni jagu. Siinkohal tänan kõiki õpetajaid, kes mõistvalt laste pürgimustesse suhtusid. Meie lapsed tahtsid harjutada, ei tüdinenud ja nii see tore saavutus tuli. Aitäh ka kõigile vanematele!!! Vahva võistkonna moodustasid Anett Tammist, Carlota Melisa Dõrda, Kerttu Kuku, Janely Tensok, Randen Sakson, Mait Lensment, Signe Juškina, Jane-Ly Jalakas, Oliver Kruuse, Otto Norman Assafrei, Kristo Kauts, Andres Varik, Remo Himmaste, Elina Luik, Ariel Hiir, Helen Ülper, Laura Laurelia Põlgast, Lepo Kisand, Kadri Põder, Jaana-Liis Jalakas, Magnus Pallon ja Roland Saveljev. Et finaali saada, tuli edukas olla poolfinaalis. Selleks tegid head stardid Reimo ja Maidu Klopets, kes finaalvõistluse ajaks kahjuks haigestusid. Epp Alekõrs Tartumaa murdmaajooksu meistrivõistlustelt kolm meistritiitlit 28. aprillil peeti Elva metsapargis maha järjekordne kevadine jooksuvõistlus Tartumaa koolidele. Ilus ilm meelitas välja hulgaliselt osavõtjaid. Tugevas konkurentsis saavutasid meistritiitli: Elina Luik tütarlaste D vanuseklassi 300 m jooksus 50,55; Melody-Mai Mägi tütarlaste C vanuseklassi 1000 m jooksus 4.05; Kadi Salu tütarlaste A vanuseklassi 1000 m jooksus 4.11,9. III koha saavutasid: Merili Sutt tütarlaste B vanuseklassi 500 m jooksus 1.29,7; Tauri Talve poiste B vanuseklassi 1000 m jooksus 3.25. D vanuseklassi 300 m jooksus oli tüdrukutest 4. Laura Laurelia Põlgast, 7. Ariel Hiir ja 9. Helen Ülper. Noorimatest D vanuseklassi poistest olid esmakordselt võistlustules Otto Norman Assafrei, Oliver Kruuse, Andres Varik, Kristo Kauts ja Remo Himmaste. B vanuseklassides mahtusid esikümnesse Roomet Pitilimov, Tom Illus ja Hele-Mai Luik. Tubli oli ka C vanuseklassi 500 m jooksus võistelnud Jaana Liis Jalakas. Epp Alekõrs Liikumine hoiab südame tervena Sel aastal on traditsioonilise südamenädala peateemaks liikumine, mis on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. Lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele ka töövõime tõstmiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Kuidas aitab liikumine südant tervena hoida? Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vere- 4
rõhk, väheneb halva ja suureneb hea kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Li- Ma ei ole uudishimulik, aga tahan täpselt teada Selle mõttega pöördusin hr. Üllar Kaaveri poole küsimusega, mida ehitatakse kuivati ja kunagise kartulihoidla taha Rannus. Vastus oli huvitavam, kui ma ootasin. Eespool on kirjas, et FIE Üllar Kaaverile väljastati ehitusluba ait-kuivati ja konteinerkatlamaja ehituseks. Seega eeldasin, et tuleb uus viljakuivati. Meie vestluses selgus aga, et tegu on siiski biokütuse ladu-kuivatiga. Energia pidev kallinemine sunnib arukaid ja rohelise mõtteviisiga ettevõtjaid otsime uusi lahendusi odavamaks ja loodustsäästvamaks äraelamiseks. Just sellele ongi ehitus suunatud. Kavas on viljakuivati kütteks ära kasuta- saks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Kindlasti tekib nüüd paljudel küsimus, milline liikumine on südamele hea ja kui palju peaks liikuma? Kehalise koormuse liikidest on eelistatumad ühtlase koormusega tegevused nagu kõndimine, matkamine, kepikõnd, jooks, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, ujumine, vesiaeroobika, suusatamine, uisutamine ja rulluisutamine. Seega on võimalusi väga palju ja igaüks saab nendest välja valida sobivamad. Euroopa Kardioloogide Seltsi Terve südame valem soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine. Üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kaitse südant. Näiteks korvpall ja teised liikumismängud võivad hasardi tingimustes viia südame ülekoormusele. Harvad pole olnud ka juhud, mil keskealine mees tuuakse infarktiga haiglasse otse palliplatsilt. Üle 40-aastastele tervisespordiga alustajatele soovitan eelnevalt teha südame koormustesti. Sellega saame näha südame- ja veresoonte käitumist kehalisel koormusel ja määrata ka optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul. Terve südame heaks tee reibast kõndi vähemalt 30 minutit päevas 5 7 päeval ehk minimaalselt 3 4 tundi nädalas. Kehalise võimekuse arendamiseks on vajalik teha 3 5 korda nädalas 20 60 minutit treeningut, mille intensiivsus peaks olema 60-90% maksimaalsest ealisest südame löögisagedusest. Pulsisageduse ealine maksimum on 220 lööki/minutis, sellest tuleb lahutada vanus (aastates). Nii on näiteks 50-aastase inimese pulsisageduse ealine maksimum 170 lööki minutis. Kehaline treening südame löögisagedusega 70 85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60 70% maksimumist (50-aastasel inimesel 100 120 lööki/min) annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti. Pulssi loetakse randme- või kaelaarteril 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitav kontrollida umbes 10 minuti möödumisel tervisetreeningu alustamisest. Pulsimõõtmine on tunduvalt lihtsam pulsikellaga. Vajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega, kui teed vähemalt 10 000 sammu päevas. Soovitan alustada väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see aitab tugevdada teie tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet. Miks paljud inimesed ei liigu piisavalt? Peamise põhjusena, mis takistab noorematel inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha, tuuakse ajapuudus. Eakamatel häirivad sportimist valdavalt kõrge vanus ja halb tervis. Eelkõige peetakse treeningut efektiivseks vahendiks meeleolu parandamiseks ning kehakaalu langetamiseks. Kahjuks paljud inimesed ei seosta tervisetreeningut ja liikumist südameveresoonkonna haiguste ennetamisega, vererõhu langetamisega ning soodsa mõjuga vere kolesteroolile. Hea kolesterooli tõstmiseks on liikumine üks paremaid vahendeid. Tervisetreeningu ja liikumise ärajätmist tulenevalt ajapuudusest on sissejuurdunud vale mõtlemine, mida tuleks kindlasti muuta. See on tegelikult suur eksiarvamus, kuna liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Sellest saavad hästi aru need, kes tegelevad regulaarselt tervisespordiga. Alustamiseks on vaja see lisaaeg päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerib liikumine ajakulu töö efektiivsusega. Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele ja teeb mitmete haiguste all kannatajad tervemaks. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga. Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt. Margus Viigimaa, südamearst Toimetajalt: südamenädala ajaks ei olnud võimalik lugu avaldada, aga süda jääb südameks koos oma rõõmude ja valudega ka väljaspool kampaaniaid. Head astumist! 5
da viljapuhastuse jäägid, hakkepuit jm. orgaanilised jäägid, mis varem moodustasid tülikad jäätmed. Just sellise materjali kuivatamiseks ja ladustamiseks uus hoone tulebki. Meie jutuajamises rõhutab Üllar korduvalt, et enam ei ole tegu jäätmetega, vaid jääkidega. Lisaks eeltoodule on hoones võimalik ka teravilja eelkuivatus (ventileeritavate põrandatega), mis omakorda aitab säästa kallist kütust. Kuna ehitusluba anti FIE Üllar Kaaverile, siis võis arvata, et ehitis kerkib Sõõrikoja talule, ja nii ongi. Kui jutt läheb ehituse maksumusele, ütleb Üllar vaid, et see on väga suur, aga valmis ehitatakse laenu abil. Selgus, et projekt on juba päris mitu aastat vana, aga alles nüüd saadi pangaga kokkulepe laenuks. Eks see ole hea märk, et majandus on taas tõusuteel, kui laenuportfellid taas avanevad. Ehitama hakkab (õigemini juba ehitab) Heinzbau OÜ, milline on just spetsialiseerunud põllumajanduslikele ehitustele. Firma on ehitanud ka Soomes. Ka firma kodulehel www.heinzbau.ee on kirjas, et Rannus alustati sellise hoone ehitust. Leping sõlmiti 2. mail ja ehitis peab valmis saama augustikuu lõpuks. Seega on graafik üsna pingeline. Praegu käib vundamendi ja taldmike ehitus. Mida`s muud, kui soovida agarale ettevõtjale jätkuvat edu, kaalutlevat mõistust ja häid vilja-aastaid, et võlad kiiresti saaks tagasi makstud. Ehitajatele aga kindlat kätt ja täpset silma. Peab ju juba selle aasta viljasaak läbi käima uudsest tehnoloogiast. Arvi Sepp Pensionist maksuvaba tulu mahaarvamine Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot (27000 krooni) aastas ehk 144 eurot (2250 krooni) kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot (36000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot (63000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kuus. Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud. Kui pensioni summa on: kuni 2304 eurot (36000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus, siis: ο töötava pensionäri pensioni tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile. Mittetöötava pensionäri pensioni tulumaksuga ei maksustata. rohkem kui 2304 eurot (36000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus kuni 4032 eurot (63000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis: ο töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot (2250 krooni) kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud. Mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile. üle 4032 euro (63000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis: ο töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile. Mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile. NB! Summad kroonides kehtisid aastatel 2008 2010. Seda, kas avaldus on pensioniametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusametiga infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http:// www.ensib.ee/. Samuti soovitame esitada avaldus pensioniametile, kui Teie ei ole 6 seda teinud. Need isikud, kes peavad/soovivad esitada tuludeklaratsiooni, saavad seda esitada tagantjärgi 3 aasta eest (2008. 2010. a). Täiendavat infot tulude deklareerimisest saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt fyysisik@emta.ee. Elve Tonts Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht 640 8123 53 420 280 Algavad tasuta linnuõpperetked üle Eesti Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta. Linnuõppe korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Linnuõppe toimumiskohad leiate EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Kohti võib jooksvalt ka lisanduda. Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühing riho.kinks@eoy.ee 508 6690 Peoleo pere Foto internetist
Kirjanduslik kild 126 Prantsusmaa Prantsusmaa on eestlaste jaoks olnud suur, rikas ja ühtlik maa, kus kõik (voorimehedki!) oskavad prantsuse keelt. Kauane haritud maailma keskpunkt. Isepäine riik, mis tõrjub ameerika-inglise kultuuri uputust ja toodab suurema osa energiast aatomielektrijaamades. Mitu suurt revolutsiooni, demokraatliku vabariigi õilis eeskuju. Jne. Hiljuti ilmus raamat: Graham Robb. Prantsusmaa avastamine: ajalooline teejuht. Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk. Varrak, Tallinn, 2010. Hiigla huvitav! Selgub, et Prantsusmaa on olnud veel XIX sajandil samasugune lapitekk nagu Eesti, kus igal kihelkonnal oli oma keelemurrak, rahvarõivad ja kombed ainult hulga suurem ja kirjum. Kui Eesti on olnud aastasadu enam-vähem ühes tükis ajaloo teerulli all, siis Prantsusmaa lapid on algul vaid Pariisi ümbrust valitsenud kuningad või keisrid järkjärgult oma võimu alla kogunud. Suured tükid kuulusid varem näiteks Austriale ja Inglismaale või olid omaette riigid nagu (Prantsuse kuningriigist mitte väiksem) Burgundia. Mägedes, metsades ja soode taga elasid kogukonnad, kes mäletasid hea sõnaga veel Rooma riiki ning ei teadnud ega tahtnudki suurt midagi teada keskvõimust. Pariisi isandatelt polnud ju muud oodata kui uusi makse, töö- ja nekrutikohustusi. Astronoom ja geograaf Jacques Cassini hakkas alles XVIII sajandi keskel, pärast Kuu kaardistamist, ka Prantsuse kuningriigi kaarti tegema. Üks tema maamõõtjatest peksti külarahva poolt surnuks. Goust' nimeline külake Püreneedes, poole kilomeetri kõrgusel platool, oli veel XX sajandil oma 70 elanikuga iseseisev vabariik. Turule roniti alla külasse, lapsedki kanti ristimiseks sinna, ja kadunukeste kirstud lasti köitega kaljuseinast alla. Enamik riigialamatest ei teadnudki, et nad on prantslased; nende kodumaaks oli oma pays (umbes nagu maakond). See ei takistanud muidugi karjustel koos lammastega suveks naaberprovintsi mägedesse kolimast, kaupmeestel oma kraamiga traditsioonilisi veeteid või muularadu pidi ringi rändamast, isegi ääremaade elanikel Pariisis ulgtööl käimast. Tour de France tähendas algselt käsitöösellide ringmarsruuti päripäeva ümber Prantsusmaa. Seda läbiti mitu aastat. Igas linnas peatuti kindlas võõrastemajas, töötati ja õpiti mõnda aega. Kui ring täis, võis kodukohas meistriks hakata. Päris prantsuse keele kõnelejaid oli veel kahesaja aasta eest mujal (meenutage kasvõi aadlikke Vene ilukirjandusest!) rohkem kui Prantsusmaal. Lisaks eri keeltele nagu bretooni, baski, katalaani, saksa jt., oli veel igas maakonnas või koguni külas oma murrak (patois). Näiteks sõna "jah" vasteid leidus eri provintsides vähemalt 12! Põhjamurrete alal öeldi jaatuseks enamasti oil (mitte oui, nagu kirjakeeles), lõuna pool aga oc. Lõunapoolset murreterühma kutsutaksegi oktsitaani keeleks (ka provanssaali keel). Keskvalitsus on palju vaeva näinud alamatele riigikeele pealesurumisega, et kõik kodanikud ikka seadustest aru saaksid. Juba kardinal Richelieu asutatud Prantsuse Akadeemia põhiülesanne oli prantsuse keele harimine. XIX sajandil ja küllap hiljemgi oli koolilastel keelatud vahetunnis omavahel kodumurret kõnelda. Prantsusmaal on ametlikult üksainus rahvus, nation, mis võrdub meie mõistes kodakondsusega. Etniliste erinevuste silumisel on omajagu mõtetki. Veel Esimeses Maailmasõjas juhtus, et relvavennad lasksid vaenlaste pähe maha bretoonidest sõdureid, kes ei saanud prantsuse keelest aru. Prantslased on enamasti katoliiklased. Protestante (hugenotte) oli pärast reformatsiooni päris palju, aga need tapeti varsti maha. See ei takistanud küll Prantsuse kuningat Kolmekümneaastases sõjas Rootsit katoliiklaste liidu vastu toetamast. Siinse lihtrahva katoliiklus on olnud samasugune kui Balthasar Russowi poolt laidetud Eesti maarahva usk keskajal. Igas külas oma kirik, igal kirikul oma kaitsepühak, kelle kuju ees palvetati hoopis tuttavam kui kauge taevane Jumal. Pühakujult paluti head ilma ja viljasaaki, aga õnnetuste puhul võidi teda nuhelda. Koguni ühes kloostris nägi reisija, et püha Joosepi kuju on keeratud näoga seina poole. Karistuseks selle eest, et kloostril äsja kinnisvaratehing luhta läks! Kirikud ja kabelid olid ehitatud muistsete paganlike hiite, pühade mägede ja allikate kõrvale või asemele (nagu meie Kuremäe klooster!). Vanad paganlikud riitused ning pidustused sulasid kristlikega kenasti kokku. On ka ilma kabelita hiiekohti, kus taigasid tehti või tehakse (nagu meil see Setumaa kivi, millelt naised jaaniööl liugu laskvat).. Kuidas tekkis Lourdes' Jumalaema kirik, suur palverännakute keskus? Aastal 1858 nägi puruvaene tütarlaps Bernadette ühe suure koopa suul korduvalt ilmutust: valges kleidis väikest tüdrukut, nagu haldjat, kes tutvustas end kohalikus murrakus kui Püha Neitsit ja käskis koopa ette kabeli ehitada. Võimud ehitasidki kabeli, varsti ka kiriku aga juba enne seda olid koopa manu hakanud voorima palverändurid. Lourdes' virelevast külakesest sai õitsev turismilinn. 7 Läänepoolsel Prantsusmaal oli aastasadu ka oma sünnipäraste paariate "kast" nagu Indias, nimetusega cagot. Ei nad erinenud teistest näo ega keele poolest, aga neid põlati, nendega ei abiellutud, vahel olid isegi kirikutes nende jaoks eraldi, hästi madalad sissepääsud. Tegid peamiselt puusepatööd. Selle seisuse algupära on teadmata. Aastal 1789 algas Suur Prantsuse Revolutsioon, mis kukutas kuninga, aadli ja kiriku võimu ning kuulutas kõigile vabadust, võrdsust ja vendlust. Kohe selgus, et selline vabadus oli arusaadav vaid pariislastele. Enamikule provintsidest (nagu naabermaadelegi!) tuli uut korda üsna jõhkralt peale sundida. Näiteks Rahvuskonvendi dekreedis 1773. a. on kirjas: "Lyoni linn peab hävitatama... Lyoni varemete kohale peab püstitatama sammas... pealiskiri: Lyon sõdis vabaduse vastu. Lyoni ei ole enam olemas". See dekreet jäi täitmata, sest Rahvuskonvendil oli niigi palju tegemist omaenda liikmete giljotineerimisega. Vendée provintsi rahvas läänerannikul, keda ärritas preestrite tagakiusamine ja nekrutite nõudmine, asutas rojalistliku armee (nn. šuaanid) ja pidas vähemalt kolm aastat, 1793 1796, sissisõda Vabariigi vägede vastu. Hukkus veerand kuni pool provintsi elanikest. Prantsusmaa ühendamine sai päriselt teoks alles raudteede tulekuga. Koos vanade ühendusteedega hakkas kõrvale jääma ka pays'de omanäolisus ja iseolemise tunne. Veidi hiljem tulid autod, asfalt ja turistid, kes otsisid kohalikku, rahvarõivastes piltpostkaardi-omapära. Alles turistid panid kõiki Prantsusmaa elanikke aru saama, et nad on prantslased, sest esimesed turistid olid ju inglased! Nood otsisid ja leidsid siit, üsna oma tööstusliku kodumaa naabrusest, eksootikat. Prantsusmaa eri osade kodanikud erinevad üksteisest ka iseloomu poolest. Alphonse Daudet on kirjeldanud oma hästi mõnusas raamatus "Tartarin Tarasconist" (eesti keelde tõlkinud J. Semper. Eesti Raamat, Tallinn, 1966) ühe Lõuna-Prantsusmaa väikelinna väikekodanlaste askeldusi. See on pariislastest hoopis erinev rahvas elava loomuga, jutukas, kergesti vaimustuv, luiskamisele (vabandust, liialdamisele!) kalduv, valmis suuri tegusid alustama ja neist jälle loobuma. Tarmo Timm Lourdes
Tähelepanu, reisihuviline pensionär! Sel l e su vi n e ek skur si oon vi i b meid Vormsi saarele ja Haapsallu. Reis toimub 29. ja 30. juunil. Väljasõit valla bussiga kell 6.00 rahvamaja juurest, 6.15 Sangla kaupluse parklast. Et Vormsi saarele saab praamiga kolm korda päevas, peame olema Rohuküla sadamas kell 13.30. Enne saarele sõitu teeksime Haapsalu linnaekskursiooni. Vormsil ootab meid Elle-Mall Koppelmaa, kelle külalistemajas ka ööbime. Et saada odavamat majutust, tuleb kaasa võtta voodipesu (kaks lina, padjapüür ja käterätik), muu vajalik on kohapeal. Õhtu- ja hommikusöök on külalistemajas. Kohapeal on ka giid, kes tutvustab meile elu Vormsi saarel. Saarelt peame lahkuma neljapäeval lõunase praamiga. Enne koduteele asumist jõuame veel jalutada Haapsalu linnas. Ligikaudne reisi maksumus on 45 50 eurot inimese kohta (bussisõit, ülevedu, praamipiletid, ööbimine koos hommiku- ja õhtusöögiga, giiditeenus) kui sõitjaid on 37. Palun reisist huvitatutel ennast kirja panna ikka kas Vaike, Ene või Sirje juures hiljemalt 1. juuniks. Ilusat kevadet kõigile! Sirje Laagrisuvi 2011 Rannu Vallavalitsusel on käesoleval suvel pakkuda viis soodushinnaga tuusikut Valgemetsa noortelaagrisse 5. juulist kuni 13. juulini. Laagrisse oodatakse noori vanuses 7 14 aastat. Tuusiku saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada kirjalik avaldus 10. juuniks. Sirje Erm Dynamo OÜ remondib/hooldab mootorsaage, trimmereid, muruniidukeid, el. tööriistu. Pakume muruniitmise, trimmerdamise ja halupuumasina teenust. Info tel: 56 982 881 Turbapeenarde rajamine mustika, jõhvika, pohla, muraka, rodo jne kasvatamiseks. Hauaplatside haljastus (kujundus, äärekivi paigaldus, istutustööd jne) 5343 7165, info@annester.eu, www.annester.eu. EELK Rannu Püha Martini koguduse kirikuteated 29. mai kell 14 jumalateenistus, ülestõusmisaja 6. pühapäev 12. juuni kell 14 jumalateenistus, 1. nelipüha (suvistepüha) 19. juuni kell 14 jumalateenistus, kolmainupüha 24. juuni kell 14 surnuaiapüha teenistus Rannu kalmistul, jaanipäev (Ristija Johannese sündimise püha), pärast teenistust armulaud Rannu kirikus. Jumalateenistused toimuvad reeglina üle pühapäeva algusega kl. 14. Armulaud jumalateenistustel on vastavalt vajadusele ja soovijatele. Kiriklike talituste soovi korral võtke julgesti ühendust. Kontaktandmed: EELK Rannu Püha Martini kogudus, Neemisküla, 61103, Tartumaa. Koguduse vaimulik Maarja Sokk, tel. 513 1876, e-post maarja.sokk@eelk.ee Koguduse perenaine Vaike Puidak, tel. 7 454 834, 53 408 735 Kalle ootab koju tagasi oma siiami tõugu kassi, kes läks kõndima omapead. Palun anda teada telef. 55516291. Ära anda broileritibud vajalik eelregistreerimine. 5032419 Järgmise lehe materjalide esitamise viimane tähtaeg on 17. juuni. Hilinenud kaastööd jäävad avaldamata. Uued vallakodanikud Kätlin ja Marko Liidemaa perre sündis 13. aprillil 2011 tütar Marie. Kristina Tõntsu ja Ardi Kanno perre sündis 1. mail 2011 poeg Keron. Kristi Lensmendi perre sündis 5. mail 2011 tütar Luisa. ÕNNITLEME! 04.06. Lechte Auslitz 90 05.06. Leeni Vassiljeva 89 05.06. Aleksei Lepik 87 19.06 Magdaleena Riistan 85 01.06 Maria Menšikova 84 15.06. Ülo Läänemets 84 03.06. Aleksandra Kotova 82 25.06 Arri Koger 82 04.06. Tarmo Timm 75 03.06. Linda Metsur 65 04.06. Arvo Aednik 65 10.06. Riina Muldija 60 03.06. Aleksandr Birulja 50 28.06. Roland Nukka 50 RANNU RAHVAMAJAS 21.mail kell 10.00 Tartumaa Harrastusteatrite ülevaatus 1. juunil kell 15.00 Perepäev Rannu pargis Rannu vald mälestab Endla-Armilde Tamm 29.09.1918 11.04.2011 Rannu Valla Lehte annab välja Rannu Vallavalitsus, toimetaja Arvi Sepp. Leht ilmub 20. kuupäevale lähimal neljapäeval. Kirju saab saata e-posti aadressil vallavalitsus@rannu.ee, toimetajale arvi.sepp@rannu.ee või tuua vallasekretärile. Leht avaldatud ka valla koduleheküljel www.rannu.ee. Tasuta. Trükiarv 800. 8