Vastseliina kaugkütte võrgupiirkonna soojamajanduse arengukava

Transcript

1 2016 Vastseliina kaugkütte võrgupiirkonna soojamajanduse arengukava Koostas: Pavel Bogdanov, PhD,MTÜ LETEK Kinnitan: Aare Vabamägi, volitatud soojustehnika insener, tase 8 MTÜ LETEK Leht 1

2 SISUKORD Sissejuhatus Vastseliina valla iseloomustus Vastseliina valla üldiseloomustus Katlamajade, kaugküttevõrkude ja soojussõlmede iseloomustus Katlamajad Soojustrassid Soojustarbijad kaugküttevõrgus Vastseliina alevi soojamajanduse arengusuunad ja esmärgid Kohaliku omavalitsuse võimekus, soojustarbijate maksevõime Soojusvarustuse arengu võimalused, tehniline teostatavus ja alternatiivsete lahenduste analüüs Variant I. Rahu katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga Variant II. Rahu katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga Variant III. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks Variant IV. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks Variant V. Vasteliina gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpadele Variant VI. Gümnaasiumi ja OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga Valitud alternatiivvariantide majanduslik aalüüs Investeeringute mahud Finantsanalüüs Keskkonnamõjude hinnang Järeldused Soovituslik tegevuskava Lisad. Nr MTÜ LETEK Leht 2

3 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud vastavalt MTÜ LETEK ja Vastseliina Vallavalitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele. Arengukava koostamist rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuse Soojamajanduse arengukava koostamine (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava eesmärgiks on anda selge ja põhjendatud siht Vastseliina alevi kaugküttepiirkonna edasiseks arenguks järgneva kümne aasta jooksul, aidata Vastseliina Vallavalitsusel ja soojusettevõtjal OÜ Vaks oma tegevust ja pikaajalisi investeeringuid paremini planeerida ning teostada. Arengukava koostamine toimus Vastseliina valla juhtivate spetsialistide tihedas koostöös töögrupiga: Pavel Bogdanov, PhD; Juri Frorip, M.Sc energiakasutuse alala; Aare Vabamägi, volitatud soojustehnika insener tase 8, kutsetunnistus nr Arengukava koostamisel kasutati OÜ Vaks andmeid. Aruande vahetulemusi on tutvustatud Vastseliina valla ja OÜ Vaks spetsialistidele. Arengukava vaadati läbi ja kinnitati heaks Vastseliina Vallavolikogu majanduskomisjoni istungil a. Töö täitjad tänavad Vastseliina Vallavanemat Raul Tohvi ja ehitusnõunikut Ott Almanni,OÜ Vaks juhatajat Erki Palmi ja gümnaasiumi majandusjuhti Arne Leelansi, kelle aktiivsel kaasabil ja koostöös valmis antud arengukava. MTÜ LETEK Leht 3

4 1. Vastseliina valla iseloomustus 1.1. Vastseliina valla üldiseloomustus Vastseliina vald asub Võru maakonna kaguosas, Piusa ülemjooksu suures käärus Venemaa ja Läti piiri lähedal. Territoorium: ,8 ha. Kaugus keskustest: 285 km Tallinnast, 24 km Võrust, 75 km Pihkvast, 250 km Riiast. Vastseliina vallas on 1 alevik ja 46 küla. Vastseliina valla suurimaks asustusüksuseks on Vastseliina alevik. Rahvastiku tihedus on 9,5 inimest ruutkilomeetrile. Elanikke seisuga , neist Vastseliina alevikus 660. Joonis 1. Vastseliina valla asendiplaan. MTÜ LETEK Leht 4

5 1.2. Ettevõtlus Valla asend, loodusvarad (mets, maa-alad) ning maastik loovad eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Vastseliina valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus a seisuga oli äriregistris Vastseliina valla haldusterritooriumil 239 ettevõtjat, neist 1 aktsiaselts, 91osaühingut, 33 mittetulundusühingut ning 114 füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle majandustegevus toimus Vastseliina valla territooriumil (Äriregistri ). Majandustegevuse registrisse on Vastseliina vallas kantud 40 ettevõtjat. Põllumajanduse osakaal möödunud sajandi viimasel kümnendil vähenes oluliselt, kuid tänu riigi maaelu arengukava (MAK) toetustele on põllumajandusmaa kasutus paranenud. Endised põllumajandustootmishooned on enamuses leidnud kasutust puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete poolt. Põllumajandusliku tootmisena tegeldakse Vastseliina vallas enam teravilja ning loomakasvatusega (sh veised ja lambad). Põllumajandusreformi tulemusena ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Teenindava põllumajandusühistuna tegutseb veel Lõuna-Antsu talu, kes pakub teravilja kasvatajatele kuivati- ning ladustamisteenust. Turule on jäänud 2 suuremat veisekasvatustalu (FIE Mart Kalluste ning OÜ Külaoru Vili). Tänapäeva turusituatsioonis on konkurentsis püsimise eelduseks suur tootmismaht ning riski hajutamine mitme tegevusvaldkonna vahel. Eeldused põllumajandusele on põllumajandusmaa olemasolu ning põllumajandustehnikat teenindava ettevõtluse olemasolu, riiklikud põllumajandustoetused. Olulisemad tööstusettevõtted tööandjatena on metsa- ja puidutööstuse sfäärist Förmann NT AS, A-Nagel OÜ, H.A.K.S OÜ, Scan Production OÜ, Arminto OÜ, OÜ Vipson Projekt, FIE Ivar Haabsaar,Umaraud OÜ ning liiva, kruusa ja maa-ainese kaevandamise, ehitus- ning klaasitööstusele liiva eeltöötlemisega tegelev Kiviliiv OÜ. Rajatiste (teed, trassid, platsid) ehitustöödega tegeleb Armo Teenused OÜ; ehitustööde tegemise õigus on ka Romacom OÜ-l Elamu- ja kommunaalmajandus Elamumajandust teenindavad kommunaalteenused on OÜ Vaks hallata; valdkonna arenguks puudub ühtne nägemus. Korteriühistuid ei ole veel moodustunud, jätkuvalt on vajalik selgitada OÜ Vaks halduses olevatele kortermajadele ühistute tekitamise olulisust. Vastseliina vallal on olemas Vastseliina valla territooriumi hõlmav kohalike maanteede andmebaas, peetakse teederegistrit. Kohalike maanteede ja tänavate kogupikkus on 111,9 km, millest maanteid 108,1 km, tänavaid 3,8 km. Metskonna teid on ~34,0 km. Sildasid on vallal 5. Teede taliteenistuse ja suvise teehoolduse eest tasub vald vastavalt sõlmitud lepingutele. Valdavalt on teed pinnas- või kruuskattega ning sellest tulenevalt vajavad pidevat hooldust ja nõuavad suuri kulutusi. Vastseliina valla üldplaneeringu (RT IV, , 37) kohaselt on kõik rohelise võrgustiku tuumaladel ja koridorides olevad teed reserveeritud avalikult kasutatavateks kergliiklusteedeks. Tänavavalgustus on olemas Vastseliina alevikus, osaliselt Vana-Vastseliina külas aas- MTÜ LETEK Leht 5

6 tal koos Vastseliina aleviku läbivate riigimaanteede remondi ning nende aluste vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega rekonstrueeriti Võidu, Petseri ning Võru tänavate tänavalgustus. Pikemas perspektiivis on vajalik kogu süsteem vahetada säästvamaks ning laiendada Vastseliina alevikus valgustatud ala Sotsiaalmajandus Sotsiaalhoolekande ülesanne on aidata ja toetada seda osa ühiskonnast, kes ei tule toime oma elu korraldamisega: lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutiselt töövõimetud, vanemliku hoolitsuseta lapsed. Vallas töötab sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja ning 2 hooldustöötaja kvalifikatsiooniga avahooldustöötajat aastast hakati kasutama tugiisiku teenuseid, mis seisneb peamiselt perekonna nõustamises ja toimetuleku tagamises. Tugiisik on koolitatud ja vastava kutsetunnistusega. Hooldekodu pakub ööpäevaringset abi ja järelevalvet mittetoimetulevatele eakatele või puudega inimestele. Vastseliina hooldekodu teenust kasutavad ka teised Võrumaa omavalitsused, samas ostab vald teenust teistelt omavalitsustelt. Alates aasta novembrist suurenes hoolduskohade arv 3 võrra, pakkudes hooldusteenust 26-le hooldatavale aastast on arendatud etapiliselt Vana-Vastseliina külas asuvat sotsiaalmaja. Eesmärgiks on omada kriisipinda vältimatut sotsiaalabi vajavate juhtumite korral; maja on renoveeritud (va üks tuba). Kokku on sotsiaalmajas kasutatavad kaks sotsiaalkorterit ja seitse tuba. Sotsiaalkorterite arv on hetkel piisav ning turvatoa vajaduse tekkimisel on kokkulepped olemas Vastseliina Hooldekoduga. Valla poolt on kehtestatud järgmised sotsiaaltoetused: 1) Sissetulekust mittesõltuvad toetused: sünnitoetus, matusetoetus, küttetoetus üksikutele üle 70.a vanuritele, ranitsatoetus (1. klassi minejatele), koolilõpu toetus põhikooli, gümnaasiumi ja keskeriõppeasutuse lõpetajatele ning jõulutoetus Vastseliina vallas elavale lastele, kes ei käi veel koolis ja üksikutele üle 70. a isikutele, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad. 2) Sissetulekust sõltuvad toetused: vajaduspõhine peretoetus, toimetulekutoetus, toidurahatoetus koolis või lasteaias käivale lapsele, ühekordsed toetused tervisega seotud hädavajalike põhjendatud kulutuste või muude põhjendatud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks ning hoolekandeasutuses viibivate isikute toetus Soojamajanduse juhtimine KOV tasandil Vastseliina valla tegevus energiasektoris hõlmab soojamajanduse tagamist Vastseliina alevikus olevas kaugküttevõrgustikus ning lokaalküttel olevates erinevates avalikule sektorile kuuluvates hoonetes. Energiamajanduse valdkonnaga tegeleb valla omandis olev kommunaalteenuseid pakkuv OÜ VAKS. Valla üldplaneering näeb ette soojatootmise ja jagamise kaugküttepiirkonnas. Energiasektorisse tehtud investeeringud aastatel on toodud tabelis 1. MTÜ LETEK Leht 6

7 Tabel 1. Vastseliina valla investeeringud energiasektorisse aastatel Investeeringu objekt Aasta Summa, tuh.eur Rahu katlamaja rekonstrueerimine ja kahe kaugküttevõrgu ühendamine Soojussõlmede paigaldamine Gümnaasiumi katlamaja etteande süsteemi parendamine Vana- Vastseliina elumaja pelletiküttel küttesüsteemi paigaldamine Hooldekodu katlamaja ( õlikatel) Piiri kõrtsihoone küttesüsteem (maasoojuspump) Katlamajade, kaugküttevõrkude ja soojussõlmede iseloomustus Vastseliina valla suurim soojatootja on OÜ VAKS-i Vastseliina Rahu tn. katlamaja ja suurim tarbija alevi kaugküttevõrk. Katlamaja ja võrk kuuluvad vallale. Soojatootmist ja jagamist korraldab OÜ VAKS. Soojaenergia hind kaugküttevõrgus kooskõlastatakse vallavalitsusega ja Konkurentsiametiga. Teiste avaliku sektori hoonete lokaalsete küttesüsteemidega tegeleb Vallavalitsus Katlamajad Rahu katlamaja on rekonstrueeritud aastal. Paigaldatud on Taani firma Maskinfabrikken REKA A/S poolt valmistatud täisautomaatne katlaagregaat REKA HKRSV hakkepuidu, saepuru ja puidujäätmete põletamiseks. Katla võimsus 1 KW. Töötemperatuur 120 C. Töösurve 4 bar. Gaaside temperatuur C. Katel võimaldab põletada puiduhaket, saepuru ning muid peenestatud puidujäätmeid niiskuse sisaldusega kuni 55%. REKA katla küttekolle on liigutatava lükandrestiga, varustatud primaar- ja sekundaarôhu ventilaatoritega, automaatse tuhaeemaldamise süsteemiga. Automaatne tuhaärastussüsteem koosneb tuhakogumisteost, koldest ning tuha konteinerist mahuga 0,5 m 3. REKA etteandesüsteem koosneb mehhaniseeritud punkrist, laoteost ja kaldteost ning stokkerist. Juhtimiskeskus on ehitatud niiskuskindlasse kilpi. Kilbis paiknevad mootorikaitse automaadid, releed, kontaktorid, kontroller (PLC) ning digitaalne hapnikumõõtur, mille andur (λ-sond) asub suitsukäigus. Kilbi uksel paiknevad kõikide seadmete ja kontrollsüsteemide signaallambid, tööaja lugeja ja hapniku sisalduse näitur. Katla tööd juhib kontroller (PLC) suitsugaasides sisalduva hapniku järgi. Katla juhtimisprogramm tagab katla sujuvat ja efektiivset tööd. MTÜ LETEK Leht 7

8 Multitsüklon suitsugaaside puhastamiseks tagab Eesti normidekohast saasteainete emissiooni. Suitsuimeja on varustatud hõrenduse regulaatoriga, mis tagab ühtlast hõrendust koldes. Tipukatlaks on valitud kõrge kasuteguriga teraskatel BUDERUS Logano SK 625 võimsusega 0,5 MW, millele paigaldati automaatne kergeõli põleti FGP 50/2. Põletitüüp on levinud Eestis ning selle spetsialiseeritud hooldus on hästi organiseeritud. Õlimahutid mahuga 6 m 3 asuvad kõrvalruumis ja vastavad Eestis kehtivatele keskkonna nõuetele. Käesoleval ajal katel on ümberehitatud põlevkivivõli põletamiseks. Võrgupumbad on Saksamaa päritoluga WILO pumbad. Vee ettevalmistamise seadmed koosnevad mehhanilisest filtrist ja veepehmendamise seadmetest. Valve- ja signalisatsiooni süsteem reageerib katlamaja tõrgetele ning võõraste isikute tungimisele katlamajja. Signaal edastatakse telefoni teel. Katelde tehniline seis on rahuldav. Jääkressurs 5 kuni 10 aastat. Gümnaasiumi katlamaja ehitati aastal Maailmapanga laenuga. Katlamajja on paigaldatud hakkepuidu katel Bio ETNA 500 võimsusega 500 KW ning neli elektrikatelt koguvõimsusega 400 KW. Kõik seadmed on nii moraalselt, kui ka füüsiliselt amortiseerunud ning vajavad kiiremas korras väljavahetamist aastal renoveeriti ja ehitati ümber kütuse (hakkepuidu) etteande süsteemid. Kuna gümnaasiumi katlamaja katel on töötanud juba 20 aastat, vajab ta kiiremas korras renoveerimist. Nii Vastseliina valla, kui ka Vastseliina Gümnaasiumi arengukavade kohaselt on planeeritud liita aastatel gümnaasiumi küttevõrk alevi kaugküttevõrguga Soojustrassid Olemasolevatel andmetel on Rahu katlamaja kaugküttevõrgus. Trasside kogupikkus 1408 m. Tabel 2. Rahu katlamaja soojustrasside üldandmed Pos nr Toru läbimõõt Trassilõike kokku, m Toru mark Isolatsiooni liik Tehniline seisukord Eelisoleeritud 110x Ecoflex Thermo Single 1 plasttorud rahuldav 2 75x6,9 185 Ecoflex Thermo Single --,,-- --,,-- rahuldav 3 63x5,8 73 Ecoflex Thermo Single --,,-- --,,-- rahuldav 4 2x50x4,6 161 Ecoflex Thermo Twin --,,-- --,,-- rahuldav 5 2x40x3,7 248 Ecoflex Thermo Twin --,,-- --,,-- rahuldav 6 2x32x2,9 151 Ecoflex Thermo Twin --,,-- --,,-- rahuldav KOKKU 1408 Soojustrasside skeem on toodud joonisel 1. Rahu katlamaja soojustrassid on ehitatud a, Võidu katlamaja soojustrassid üks aasta varem. Katlamajadevaheline soojustrass ehitati aastal. Kõik trassid on ehitatud firma UPONOR eelisoleeritud plasttorudega. Soojuskoormuse suhe võrgu pikkusesse 0,9 kw/m. Soojustarbimise tihedus olemasolevas võrgus on 1879 kwh/m. Keskmine erisoojuskadu on 2013/2014 andmete alusel 53 W/m. MTÜ LETEK Leht 8

9 Tabel 3. Vastseliina alevi kaugküte andmed Põletatud kütust Aasta Puiduhakke, m3/a Kerge õli, t Toodetud soojust, MWh/a Trassi soojuskadu Müüdud soojust, MWh/a MWh/a % Keskmine Soojustrassi arvestuslik soojuskadu keskmiselt on 18 % Soojustarbijad ja tarbimise hetkeolukord Soojustarbijad kaugküttevõrgus Kaugküttepiirkond on kehtestatud vaid Vastseliina alevis. Kaugküttepiirkonda kuuluvad käesoleval ajal 6 elamut: üks 24 korteriga elamu, neli 18 korteriga ja üks 4 krt elamu. Piirkonda on lülitatud ka endise Võidu katlamaja 6 objekti: ambulatoorium, internaatkool, klubi, elamu, kaubanduskeskus ning lasteaed. Kõikidele objektidele on paigaldatud automaatsed soojussõlmed. Kõikidele soojustarbijatele (välja arvatud elamu Võidu 23) on paigaldatud soojusmõõtjad, mistõttu on võimalik täpselt mõõta soojuse tarbimist erinevate soojustarbijate poolt. Tabel 4. Vastseliina alevi kaugkütepiirkonna soojustarbijate küttesüsteemide iseloomustus Tarbija Rahu 5 Köetav pind, m² Köetav kubatuur, m 3 Kort. arv Ventilat-siooni tüüp 1015, Loomulik Küttesüsteemi tüüp Radiaatorküte, ühetorusüsteem Soojussõlme tüüp Soojusvahetiga soojussõlm Rahu , Loomulik analoogne analoogne Rahu , Loomulik analoogne analoogne Rahu , Loomulik analoogne analoogne Rahu , Loomulik analoogne analoogne Võidu 23 analoogne Segamistüüpi 517, Loomulik soojussõlm Internaatkool Loomulik analoogne Soojusvahetiga soojussõlm Rahvamaja 6900 Loomulik analoogne analoogne Kaubakeskus 9500 Loomulik analoogne analoogne Ambulatoorium analoogne Segamistüüpi 1100 Loomulik soojussõlm Lasteaed 4 Loomulik analoogne analoogne Gümnaasium Sundventilatsioon analoogne analoogne Olemasolevate soojustrasside skeem on toodud joonisel 2. MTÜ LETEK Leht 9

10 Joonis 2. Vastseliina alevi olemasoleva kaugküttevõrgu skeem MTÜ LETEK Leht 10

11 Soojustarbijate nimekiri koos arvutusliku tarbimisvõimsuse ja soojusvajadusega on tabelis 5. Tabel 5. Vastseliina aleviku kaugkütte soojustarbijate iseloomustus Jrk. nr Nimetus Aastas tarbitud soojust MWh/a Korrigeritud norm.aastale Kütteks Sooe tarbevesi aasta keskmine Soojuse tarbimine KOKKU MWh/a Tarbimisvõimsus 1 Rahu Rahu Rahu Rahu Rahu Internaatkool Rahvamaja Kaubakeskus Ambulatoorium Lasteaed Elamu Võidu KOKKU I kw Tbel 6. Korterelamute soojustarbimise iseloomustus Jrk. nr Elamu aadress Korrigeeritud soojustarbimine Köetav pind Soojuse eritarve Säästu saavutatav tase Potentsiaalne soojuse sääst MWh/a m² kwh/m² kwh/m² MWh/a 1 Rahu Rahu Rahu Rahu Rahu Võidu Energiakulud korterelamute kaupa näitavad, et hooned on halvasti soojustatud. Tabelis 6 toodud olemasolevate põhisoojustarbijate osas on kõige suuremad säästu võimalused kortermajades. Kuid lähemas perspektiivis on suhteliselt vähetõenäoline, et korteriomanikud võtavad ette majade enregiatõhususe parandamise meetmeid. Olukorra raskendab korterühistuse puudumine Vastseliina korterelamutes. MTÜ LETEK Leht 11

12 Vastseliina valla lokaalküttel olevad avaliku sektori soojustarbijad Vastseliina Gümnaasium on renoveeritud mitmes etapis (aknad vahetatud, renoveeritud keskküttesüsteem, hoone on kaasaja nõuetekohaselt soojustatud). Soojavarustus toimub oma katlamajast. Soojustarbijate iseloomustus on toodud tabelis 7. Tabel 7. Vastseliina vallas lokaalküttel olevad avaliku sektori hoonete küttsüsteemid Hoone Küttesüsteem Vastsliina Gümnaasium 0,5 MW biomassi katel + 0,5 MW elektrikatel, hoones keskkütesüsteem Vastseliina vallamaja Elektriküte, ruumides elektriradiaatorid, soe vesi elektriboileriga Vastseliina suusabaas Universaalne katel (puit + vedelkütused), ruumides keskküte, saunas elektrikeris, soe vesi elektriboileritega Vana muusikakooli hoone Õlikatel, ruumides keskküte Vastseliina jäätmejaam Elektriküte. Elektriradiaator OÜ VAKS hoone Ahiküte Vana-Vastseliina Raamatu Õlikatel, ruumides keskküte kogu Piiri kõrtsi hoone Elektriküte, maasoojuspump Viitka külakeskus Ahiküte Vastseliina hooldekodu Õlikatel, ruumides keskküte, soe vesi elektriboileritega Vastseliina kaugküttega liitumise potentsiaalsed soojustarbijad ja perspektiivsed soojuskoormused Potentsiaalseks kaugküttevõrguga liitujaks on Vastseliina Gümnaasium. Gümnaasiumi katlamaja ehitati aastal Maailmapanga laenuga. Katlamajja on paigaldatud hakkepuidu katel Bio ETNA 500 võimsusega 500 kw ning neli elektrikatelt koguvõimsusega 400 kw. Kõik seadmed on nii moraalselt, kui ka füüsiliselt amortiseerunud ning vajavad kiiremas korras väljavahetamist aastal renoveeriti ja ehitati ümber kütuse (hakkepuidu) etteande süsteemid. Kuna gümnaasiumi katlamaja katel on töötanud juba 20 aastat, vajab ta kiiremas korras renoveerimist. Nii Vastseliina valla, kui ka Vastseliina Gümnaasiumi arengukavade kohaselt on planeeritud liita aastatel gümnaasium alevi kaugküttevõrguga. Käesoleval ajal alevi kaugküttevõrgus olev eriinternaatkool muudab oma otstarvet. Tulenevalt haridusasutuste reformikavast on alates Tapa Erikool ja Vastseliina Internaatkool ühendatud Kaagvere Erikooliga. Sellest tulenevalt on kavandatud hiljemalt aastal lõpetada koolihariduse andmine Vastseliina eriinternaatkoolis ning hoone jääb vabaks. Olemasoleva erikooli näol on tegemist Vastseliina asula keskuses asuva aastatel rajatud suure kolmekorruselise stalinistlikus stiilis hoonega, mis algselt kavandati Vastseliina Rajooni Täitevkomitee hooneks. Eriinternaatkool alustas tööd aastal 225 õpilase ja 60 töötajaga. Maja renoveeriti viimati aastal aastal oli koolis 8 lõpetajat. MTÜ LETEK Leht 12

13 Olemasolev Vastseliina hooldekodu tegutseb täna Vastseliina kiriku kõrval asuvas pastoraadihoones. Tänases hooldekodus on 31 kohta. Hoone ei vasta hooldekoduteenuse esitamise nõuetele. Piirkonnas on ka teisi hooldekodusid, mis enamasti on väikesed ning nõuavad nõuetesse vastavusse viimiseks olulisi investeeringuid. Lähipiirkonna väikeste hooldekodude ühendamisel Vastseliina hooldekoduga on võimalik tuua hooldekodusse kuni 57 klienti, lisaks täiendav nõudlus, mis on tingitud vabade kohtade puudumisest piirkonna hooldekodudes. Vastseliina vald sai Haridusministeeriumilt endale asula keskel asuva koolihoone, ning selle ümberehitamine hooldekoduks juba käib. Hooldekodu asukoht ja suurus võimaldavad ka täiendavaid arendusi taastusraviteenuste pakkumisel eakatele. Hoonesse on kavandatud rajada hooldekodu ja pansionaat, kokku ca 130 kohta. Kuna hooldekodu asukoht on asula keskel, sidustatakse see läbi tegevuste ka ülejäänud omavalitsuse ja tegutseva gümnaasiumiga. Hooldekodu ümberehitamise maksumuseks koos inventariga on ca eurot. Tabel 8. Vastseliina kaugküttevõrguga potentsiaalsed liitujad. Jrk. nr Nimetus Aastas tarbitud soojust MWh/a Korrigeritud norm.aastale Kütteks Sooje tarbevesi aasta keskmin e KOKK U Soojuse tarbimin e MWh/a Võimsus 1 Gümnaasium Uus hooldekodu* OÜ Juustupoisid KOKKU *prognoositud analoogsete hooldekodude andmete alusel kw 3. Vastseliina alevi soojamajanduse arengusuunad ja esmärgid Vastseliina soojamajanduse arenguvõimaluste analüüsimisel tehti tihedat koostööd Vastseliina Vallavalitsusega ning OÜ-ga Vaks. Planeerimisel võeti arvesse järgmised dokumendid: Vastseliina valla arengukava aastateks ; Vastseliina gümnaasiumi arengukava aastateks ; Vastseliina energiamajanduse arengukava Toetudes arenguvisioonidele on Vastseliina vald püstitanud 5 strateegilist eesmärki: Vastseliina vald eristub Võrumaal töökohtade arvu rohkuse ja tursimitalude kõrge tasemega. MTÜ LETEK Leht 13

14 Vastseliina vallas on lastel ja noortel võimalus saada väga hea haridus ning arendada välja oma anded ja võimed. Vastseliina valla kodanikud on aktiivsed, koostööaltid ning panustavad enda ja valla arengusse. Vastseliina vallas on säilinud mitmekesine sotsiaal- ja tervsihoiuteenuste valik ning tõusnud nende kvaliteet ja kättesaadavus. Vastseliina vallas on tagatud puhta ja kauni looduskeskkonna säilimine järgmistele põlvkondadele. Nende dokumentide alusel Vastseliina valla soojamajanduse arengu kolm põhieesmärki on: soojusenergiaga varustuskindluse tagamine; kohaliku ettevõtluse arendamine; keskkonnasäästlikkus; 3.1. Kohaliku omavalitsuse võimekus, soojustarbijate maksevõime Kohaliku omavalitsuste võimalustest kohalikku elu korraldada annab aimu KOV-võimekuse indeks, mis mõõdab kahte kohaliku omavalitsuse dimensiooni: 1) KOV üksused kui territoriaalsed korporatsioonid, kus toimub kohaliku elu korraldamine ning mis ühendavad territoriaalsel printsiibil selle elanikke, aga ka nende poolt loodud organisatsioone, ühendusi ja võrgustikke; 2) KOV üksused kui valitsemis- ja haldamisstruktuurid, mille võimekus väljendub kõige olulisemalt autonoomses esindusdemokraatias, kohaliku elu korraldamise võimes ja avalike teenuste osutamises. Indeksi koostamiseks on vaadeldud 29-t näitajad kuues erinevas valdkonnas. Nende põhjal on koostatud indeksid, mille maksimaalne väärtus on 100. Võimekuse all mõistetakse mõõtu, mis näitab omavalitsusüksuste võimete summat (potentsiaali) midagi ära teha. Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi järgi oli aastal Vastseliina vald Eesti 227 omavalitsuse seas tabelis 67 kohal. Võrreldes perioodidega , kui oldi 85 kohal, on vald tublisti arenenenud. Vastseliinas asub piirkonna suurim gümnaasium, tegutseb suur kultuurimaja, suur raamatukogu, kaubanduskeskus, arstipunkt, tuletõrje depoo, peetakse regulaarselt Lõuna-Eesti suuremaid suvelaatasid, laiendamisel on piirkondlik pansionaat vanuritele, mille teenuse nõudlus on kasvav sest elanikkond vananeb. Rekonstrueeritud turismiobjektiks on Piiri kõrts ja loss. Vastseliinas tegutseb edukalt mitu ettevõtet: Förmann NT, Juustumeistrid, Armo Teenus, kokku ligi 40 ettevõtjat. Need asjaolud tagavad kindlalt tulevikus teatud tööhõivet ja soojuse tarbimist. Viimastel aastatel oli Eesti kaalutud keskmine kaugkütte soojuse müügihind ilma käibemaksuta 66,35 EUR/MWh. Vastseliina alevi kaugkütte piirkonnas on see alates aastast 46,02 EUR/MWh ehk ca 30% madalam. Kuigi Vastseliina kaugkütte soojuse hind on suhteliselt madal võrreldes Eesti keskmisega, leidub kaugkütte piirkonnas mitmeid hooneid, mis ei ole liitunud kaugküttevõrguga ning kasutavad lokaalkütet. Majandus- ja Kommunikatsioonimini- MTÜ LETEK Leht 14

15 steeriumi poolt aastatel läbi viidud analüüsile tuginedes võib mõistlikuks kaugkütte hinnaks lugeda hinda kuni 75 EUR/MWh. Alles seda hinda ületades on majanduslikult mõistlikum kaaluda alternatiivsete lokaalkütteallikate kasutusele võtmist. Vastseliina alevi kaugkütte soojuse tarbijate maksuvõimet võib pidada heaks, kuna võlgnevustega probleeme ei ole esinenud. Arvestades Vastseliina valla arengut viimastel aastatel, võib järeldada, et elanike maksevõime lähitulevikus ei lange ning soojusvarustus kaugkütte kaudu on elanikule jõukohane. Teades Vastseliina valla korterelamute suhteliselt head ja stabiilset täituvust võrreldes ümberkaudsete valdadega, võib arvata, et üheks täituvuse põhjuseks on kaugkütte olemasolu (elanike endi seisukoht). 4. Soojusvarustuse arengu võimalused, tehniline teostatavus ja alternatiivsete lahenduste analüüs Majandusliku hinnangu andmiseks on vajalik valida kõige tõenäolisemad s.t. tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud arengustsenaariumid, arvestades valla arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist. Vallavaltsuse spetsialistidega peetud nõupidamise tulemusena on Vastseliina aleviku soojamajanduse rekonstrueerimise võimalikeks arengustsenaariumiteks valitud kuus varianti: Variant I. Rahu katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. Variant II. Rahu katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. Variant III. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks. Variant IV. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks. Variant V. Vastseliina alevi üleviimine maasoojuspumpadele. Variant VI. Gümnaasiumi katlamaja liitumine alevi kaugküttevõrguga. 4.1.Variant I. Rahu katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga Olemasolevatele soojustarbijatele lisandub gümnaasium, uus hooldekodu ja OÜ Juustumeistrid (tabel 9) Trassi skeem on toodud joonisel 3. Torude läbimõõdud on arvestatud vastatavalt täissoojusvõimsustele. Temperatuuri graafik 80/60. Uue hooldekodu sooja vee tarbimist on prognoositud analoogsete hooldekodude andmete alusel. MTÜ LETEK Leht 15

16 Tabel 9. Variant I ja II. Vastseliina kaugküttepiirkonna soojustarbijad Jrk. nr Nimetus Aastas tarbitud soojust MWh/a Korrigeritud norm.aastale Kütteks Sooje tarbevesi aasta keskmine Soojuse tarbimine Kokku MWh/a kw Tarbimisvõimsus 1 Rahu Rahu Rahu Rahu Rahu Rahvamaja Kaubakeskus Ambulatoorium Lasteaed Elamu Võidu Gümnaasium Uus hooldekodu* OÜ Juustupoisid* KOKKU Tabel 10. Variant I. Rekonstrueeritava soojustrassi tehnilised näitajad. Trassi lõik Trassi osa pikkus, m Toru siseläbimõõt, mm Küttegraafik 80/60 o C Erisoojuskadu, W/m Soojuskadu, MWh/a Märkused KM -K , olemasolev K1-K , olemasolev K , olemasolev K , olemasolev K1-K , olemasolev K , olemasolev K , olemasolev K , olemasolev KM - VKM olemasolev KM-LA uus trass LA-K uus trass K , olemasolev K4-JP 50 32, uus trass K4-HK 28 61, uus trass VKM , olemasolev VKM-K uus trass K , olemasolev K , olemasolev K uus trass Kokku MTÜ LETEK Leht 16

17 Joonis 3. Variant I. Soojustrassi skeem MTÜ LETEK Leht 17

18 Katlamaja optimaalse võimsuse korrigeeritud andmed, tabel 9): leiame soojuskoormuse graafiku alusel (normaalaastale 2,50 2,00 1,50 1,00 Küttekoormus 0,50 0, Graafik 1. Variant I ja II soojuskoormusgraafik. Vastavalt soojuskoormusgraafikule katlamaja optimaalseks väljundvõimsuseks on arvestatud 2,1 MW, sellest 1,3 MW on baaskoormus ja 0,8 MW tipukoormus. Olemasolevasse katlamajahoone juurdeehitusse paigaldatakse puiduhakke katel võimsusega 1,0 MW. Olemasolevad katlad omavad jääkressursi 8-10 aastaks, mille tõttu neid jäetakse tipuja avariikateldeks. Aastaringseks soojaveega varustamiseks on otstarbekas kasutada suvisel ajal 1,0 MW piiratud jääkressurssiga puiduhakkekatelt HKRSV 1 kw või põlevkiviõlikatelt nominaalvõimsusega 500 kw. Kõik katlad peavad olema juhitavad kaskaadina automaatreziimis. Kuna olemasoleva katlamaja juhtimise süsteem on juba automatiseeritud, siis tuleb see renoveerida kaasaja nõuetele. Uuele katlale ehitatakse uus puiduhakke mehhaniseeritud etteandesüsteem mahutavusega 150 m³. Olemasolevatele kateldele jäetakse olemasolevad etteandesüsteemid. Puiduhakkehoidla mehhaniseeritud osa mahutab min 3 ööpäeva varu. Aastane soojuse tarbimine MWh; aastane soojuskadu soojustrassis MWh, erisoojuskadu - 41 W/m. MTÜ LETEK Leht 18

19 Aastane kütuse kulu: Puiduhake m 3. põlevkiviõli - 4 t. Soojustrassi tarbimistihedus 1,9 MWh/m. Investeeringud: katlamaja ehitamine - 312,2 tuh. EUR (lisa 1). soojustrasside rekonstrueerimine - 155,1 tuh. EUR (lisa 1). Antud variandi investeeringute tasuvusaja ja energia omahinna arvutamisel võeti arvesse 100% omafinantseering (variant I) või (variant I-A) 50% finantstoetust KIK-i poolt (lisa 2 ja 3). 4.2.Variant II. Rahu katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga Arengustsenaarium on analoogne eelnevale. Erinevuseks on baaskoormuse tagamine puidugraanulite katlaga. Katlamajja paigaldatakse puidugraanulite katel võimsusega 800 kw. Katel töötab automaatselt. Pelletihoidla mahutab 2 nädala varu. Soojustrasside rekonstrueerimine analoogselt variandile I. Aastane kütuse kulu: puiduhake m³; puidugraanulid c-145 t; põlevkiviõli - 4 t. Aastane soojuse tarbimine MWh; aastane soojuskadu soojustrassis MWh, erisoojuskadu - 29 W/m, tarbimistihedus - 1,9 MWh/m. Investeeringud: katlamaja rekonstrueerimine 165,0 tuh. EUR (lisa 4). soojustrasside rekonstrueerimine 155,1 tuh. EUR (lisa 4). Investeeringute tasuvusaja ja soojuse omahinna arvutused todud lisades 5 ja Variant III. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks Viimaste aastate jooksul on gümnaasiumi hoonet tõsiselt renoveeritud: vahetatud keskküttesüsteem, rekonstrueeritud ventilatsioon, soojustatud kogu hoonete kompleks. Tänu rakendatud meetmetele on gümnaasiumi soojustarbimine vähenenud võrreldes aastatega kolmandiku võrra. Katlamaja optimaalse võimsuse leidmiseks on soojuskoormuse graafik 2. MTÜ LETEK Leht 19

20 0,40 0,35 0,30 0,25 0,20 0,15 Küttekoormus 0,10 0,05 0, Graafik 2. Variant III. Soojuskoormusgraafik. Vastavalt soojuskoormusgraafikule katlamaja optimaalseks väljundvõimsuseks on arvestatud 0,35 MW, sellest 0,3 MW on baaskoormus ja 0,1 MW tipukoormus. Katlamajas vahetatakse amortiseerunud katel uule katla vastu (Kalvis 320 M1 nominaalvõimsusega 0,3 MW). Tipu- ja avariikateldeks kasutatakse olemasolevaid elektrikatlaid (4 x 100 kw). Katlad töötavad automaatselt. Puiduhakkehoidla mehhaniseeritud osa mahutab min 3 ööpäeva varu. Aastane kütuse tarbimine: puiduhake m 3. elekter kütteks - 8 kwh. Aastane soojuse tarbimine MWh. Invetseeringud: katlamaja rekonstrueerimine -,3 tuh. EUR (lisa 7.). Investeeringute tasuvuse ja soojuse omahinna arvutused on todud lisades 8 ja Variant IV. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks Analoogne variandile III, erinevuseks on katlamajas põletav kütus. Katlamaja rekonstrueeritakse puidugraanulite põletamiseks. Aastane kütuse tarbimine: puidupelletid t; elekter kütteks - 8 kwh. MTÜ LETEK Leht 20

21 Soojuse müük: MWh Invetseeringud: katlamaja rakonstruerimine - 110,5 tuh. EUR (lisa 10.) Investeeringute tasuvusaja ja soojuse omahinna arvutused on toodud lisades 11 ja Variant V. Vasteliina gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpadele Maasoojuspumpade kasutamine gümnaasiumi kütteks on teoreetiliselt võimalik, kuna gümnaasiumi hoone on soojustatud vastavalt kaasaja nõetele ning hoone lähestikus on piisava suurusega maa-ala. Vastavalt Movek Gruppi kuuluva firma Gapsal pakkumisele Vastseliina gümnaasiumi maasoojuspumpadele üleviimiseks on vaja 1,1 ha maa-ala kollektortorude paigaldamiseks. Soojuspumba ühe kw võimsuse installatsiooni maksumuseks on 409 EUR/kW. Aasta toodang soojuspumbaga on 550 MWh. Aastane kütuse tarbimine: elektritarbimine soojuspumbaga kwh. elektritarbimine tipukoormuse katmiseks kwh. Soojuse tarbimine: MWh Investeeringute tasuvusaja ja soojuse omahinna arvutused toodud lisades 13, Variant VI. Gümnaasiumi ja OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga Olemasolevatele soojustarbijatele lisandub gümnaasium ja OÜ Juustumeistrid. (tabel 11). Tabel 11. Variant I ja II. Vastseliina kaugküttepiirkonna soojustarbijad Jrk. Nimetus Aastas tarbitud soojust MWh/a Korrigeritud norm.aastale nr Sooe Soojuse Tarbimisvõimsus Kütteks tarbevesi tarbimine * 2014* 3 aasta KOKKU MWh/a KW * keskmine 1 Rahu Rahu Rahu Rahu Rahu Internaatkool Rahvamaja Kaubakeskus Ambulatoorium Lasteaed Elamu Võidu OÜ Juustupoisid* Gümnaasium KOKKU MTÜ LETEK Leht 21

22 Tabel 12. Variant I. Rekonstrueeritava soojustrassi tehnilised näitajad. Trassi lõik Trassi osa pikkus, m Soojuskoormus, kw Toru siseläbimõõt, mm Küttegraafik 80/60 o C Erisoojuskadu, W/m Soojuskadu, MWh/a Märkused RKM - K ,4 36 4,0 olemasolev K1 - K ,8 28 4,0 olemasolev K ,8 28 4,0 olemasolev K , ,1 olemasolev K1 - K ,8 28 3,7 olemasolev K ,6 24 8,2 olemasolev K ,6 24 9,4 olemasolev K ,6 24 1,2 olemasolev RKM - K ,0 olemasolev K , ,5 uus , ,8 olemasolev K4 - VKM ,5 olemasolev VKM , ,6 olemasolev VKM ,8 28 1,8 olemasolev VKM - K , ,8 uus K ,2 23 1,7 olemasolev K ,8 28 5,4 olemasolev K , ,5 uus Kokku ,00 1,80 1,60 1,40 1,20 1,00 0,80 Küttekoormus 0,60 0,40 0,20 0, Graafik 3. Variant VI. Soojuskoormusgraafik. MTÜ LETEK Leht 22

23 Joonis 4. Variant VI. Soojustrassi skeem MTÜ LETEK Leht 23

24 Vastavalt soojuskoormusgraafikule katlamaja vajalikuks väljundvõimsuseks on 1,8 MW. Olemasolevas Rahu katlamajas on paigaldatud puiduhakke katel võimsusega 1,0 MW ja põlevkivivõlikatel võimsusega 0,5 MW. Olemasolevad katlad omavad jääkressursi 8-10 aastaks. Külmade puhul on võimalik käivitada elektrikatlad (4 x 100 kw), mis asuvad gümnaasiumi katlamajas. Aastaringseks soojaveega varustamiseks on otstarbekas kasutada suvisel ajal 1,0 MW puiduhakkekatelt HKRSV 1 kw või põlevkiviõlikatelt nominaalvõimsusega 500 kw. Olemasolevatele kateldele jäetakse olemasolevad etteandesüsteemid. Aastane soojuse tarbimine MWh; aastane soojuskadu soojustrassis MWh, erisoojuskadu 40 W/m. Aastane kütuse kulu: Puiduhake m 3. põlevkiviõli - 28 t. elekter kwh. Soojustrassi tarbimistihedus 2,0 MWh/m. Investeeringud: soojustrasside rekonstrueerimine - 83,3 tuh. EUR (lisa 15). Gümnaasiumi katlamaja ühendamisega kaugküttevõrkuga vähenevad püsikulud (gümnaasiumi katlamaja personali koondamise arvelt). Antud variandi investeeringute tasuvusaja ja energia omahinna arvutamisel võeti arvesse 100% omafinantseering (variant I) või (variant I-A) 50% finantstoetust KIK-i poolt (lisa 16 ja 17). 5. Valitud alternatiivvariantide majanduslik aalüüs 5.1.Investeeringute mahud Kõikide arenguvariantide investeeringute mahtude määramiseks on koostatud orienteeruvad kalkulatsioonid (Tabel 13. lisad 1, 4, 7, 10, 15). Kalkulatsioonide koostamise aluseks on võetud Eesti turul ehitatud biomassi katlamajade, soojustrasside ja parimate seadmete orienteeruvad hinnad Finantsanalüüs Ajaldatud tulu väärtus (NPV) näitab, kui palju toodab investeering kasumit oma tehnilise eluea jooksul. Saadud tulemus on diskonteeritud aastasse, mil investeering teostatakse, antud juhul aastasse Arvutustes on võetud investeeringute tehniliseks elueaks 15 aastat. Tasuva investeeringu korral peab NPV väärtus olema positiivne. Negatiivse NPV väärtuse korral toodab investeering kahjumit. Lihtne tasuvusaeg on investeeringu suurus jagatuna aastase kokkuhoiuga jooksvate kulude arvelt. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga toodab investeering tehtud kulu tagasi. Soojuse 15 a. keskmine omahind iseloomustab katlamaja tehnilise eluea jooksul toodetud soojuse omahinda. MTÜ LETEK Leht 24

25 Tabel 13. Investeeringute mahud Variant Variandi lühikirjeldus KOKKU Investeeringute maht, tuh.eur s.h. katlamaja s.h. soojustrass I Rahu katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 100% omafinantseering. 467,3 312,2 155,1 I-A Rahu katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 50% omafinantseering. 233,6 156,1 77,6 II II-A III III-A IV IV-A V V-A VI VI-A Rahu katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 100% omafinantseering. 320,1 165,0 155,1 Rahu katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 50% omafinantseering. 160,0 82,5 77,6 Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks. 100% omafinantseering.,3,3 0,0 Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks. 50% omafinantseering. 68,2 68,2 0,0 Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks. 100% omafinantseering. 110,5 110,5 0,0 Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks. 50% omafinantseering. 55,2 55,2 0,0 Gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpadele. 100% omafinantseering. 78,2 78,2 0,0 Gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpadele. 50% omafinantseering. 39,1 39,1 0,0 Gümnaasiumi, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 100% omafinantseering. 83,3 0,0 83,3 Gümnaasiumi, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 50% omafinantseering. 41,6 0,0 41,6 MTÜ LETEK Leht 25

26 Finantsanalüüs viidi läbi kahes variandis: täies mahus omafinantseerimise korral ja finantsabi saamise korral (omafinantseering taastuvatel energiaallikatel ehitatavate katlamajade puhul 50%). Inflatsiooni ei arvestatud. Finantsanalüüsi tulemused on toodud lisades (2, 3, 5, 6, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 16 ja 17). Finantsanalüüsi koondandmed on toodud alljärgnevates tabelites (Tabel 11, 12). Finantsanalüüsi baasnäitajaks võeti Vastseliina kaugküttevõrgus alates aastast kehtestatud soojuse müügihind (käibemaksuta) 46,02 EUR/MWh. Kulude arvestuseks OÜ Vaks viimase kolme aasta keskmised kulud (tabel 14). Tabel 14. OÜ Vaks soojuse tootmise kulude struktuur. Näitajad Keskmine Rahu katlamaja piirkond Aastane soojuse müük tuh.eur/a 112,8 111,4 111,4 111,9 Kulud soojuse tootmiseks kokku, tuh.eur/a 111,3 108,8 108,4 109,5 sellest: Kütus I (puiduhake) 55,8 51,3 50,9 52,7 Kütus II (vedelkütus) ,0 Töötasud koos maksudega 12,4 13,8 13,9 13,4 Amortisatsioon 1,4 1,4 1,4 1,4 Elektrienergia 3,6 4,1 4,1 3,9 Keskkonnamaksud 0,4 0,4 0,4 0,4 Üldkulud 20,3 20,4 20,3 20,3 Muud kulud 17,4 17,4 17,4 17,4 Gümnaasiumi katlamaja Kulud soojuse tootmiseks kokku, tuh.eur/a 25,5 27,4 26,6 26,5 sellest: Kütus I (puiduhake) 12,4 13,8 11,9 12,7 Kütus II (elekter) ,0 Töötasud koos maksudega 9,8 10,7 12,2 10,9 Elektrienergia 3,3 2,9 2,5 2,9 Kütuste ostuhindadeks: - puiduhake 12 EUR/m 3 - põlevkiviõli (mark C) 300 EUR/t - puidupelletid 165 EUR/t - elekter 0,10 EUR/kWh MTÜ LETEK Leht 26

27 Tabel 15. Finantsanalüüsi koondandmed Variant Variandi lühikirjeldus Investeering, tuh. EUR Keskmine omahind, EUR/MWh NPV 15 a. tuh.eur Lihtne tasuvusaeg, aastat I Rahu katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 100% omafinantseering negatiivne 26 I-A Rahu katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks, soo-justrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 50% omafinantseering II Rahu katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 100% omafinantseering negatiivne puudub II-A III Rahu katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Gümnaasiumi, uue hooldekodu, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 50% omafinantseering. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks. 100% omafinantseering negatiivne puudub 42 negatiivne 16 III-A Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks. 50% omafinantseering IV IV-A V V-A VI VI-A Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks. 100% omafinantseering. Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks. 50% omafinantseering. Gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpadele. 100% omafinantseering. Gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpadele. 50% omafinantseering. Gümnaasiumi, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 100% omafinantseering. Gümnaasiumi, OÜ Juustumeistrid liitumine kaugküttevõrguga. 50% omafinantseering negatiivne puudub negatiivne puudub negatiivne puudub negatiivne puudub negatiivne MTÜ LETEK Leht 27

28 EUR/MWh Aastat VASTSELIINA KAUGKÜTTE VÕRGUPIIRKONNA SOOJAMAJANDUSE Alljärgnevatel graafikutel on toodud alternatiivvariantide tasuvusajad (graafik 3) ja soojuse keskmised omahinnad (graafik 4) Lihtne tasuvusaeg, aastat I I-A II II-A III III-A IV IV-A V V-A VI VI-A Variant Graafik 3. Variantide tasuvusaja võrdlusdiagramm 70 Keskmine omahind, EUR/MWh I I-A II II-A III III-A IV IV-A V V-A VI VI-A Variant Graafik 4. Variantide keskmiste omahindade võrdlusdiagramm MTÜ LETEK Leht 28

29 Tabel 16. Vastseliina alevi kaugkütte arenguvariantide iseloomustavad näitajad Jrk. Nr. Näitajad Ühik Olemasolev Variant I Variant I-A Variant II Variant II-A 1 Kütus 1.1. s.h. puiduhake m puidupelletid t põlevkiviõli t Kütuse primaarenergia MWh Soojuse tootmine MWh/a Soojuse müük MWh/a Tarbimisvõimsus kw Soojsutrassi pikkus m Soojuskoormuse suhe kw/m 0,87 0,96 0,96 0,96 0,96 8 Tarbimise suhe kwh/m Võrgukadu MWh/a Erisoojuskadu võrgus W/m MTÜ LETEK Leht 29

30 6. Keskkonnamõjude hinnang Arengustrateegiate keskkonnamõju hindamiseks on välja arvutatud iga variandi välsõhu saastekoormus ning võrreldud olemasolevaga. Võrreldavad andmed on koondatud tabelis 13. Tabel 17. Välisõhu saastekoormus rekonstrueerimise erinevate alternatiivvariantide korral. Alternatiivvariandid Välisõhu saastetase Saasteaine nimetus Heitkogus, t Olemasolev Kokku 31 katlamaja s.h. CO2 10 I, I-A Kokku 36 s.h. CO2 13 II, II-A Kokku 36 s.h. CO2 13 III, III-A Kokku 35 s.h. CO2 10 IV, IV-A Kokku 35 s.h. CO2 10 V, V-A Kokku 31 s.h. CO2 10 Arvestuste kohaselt reostab atmosfääri kõige vähem Vastseliina gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpade küttele. Kuid ka kõigi teiste variantide puhul on välisõhu saastekoormus suhteliselt marginaalne võrreldes praeguse olukorraga. MTÜ LETEK Leht 30

31 7. Järeldused Vastseliina alevi kaugküttevõrk on jätkusuutlik. OÜ Vaks müüb soojust suhteliselt madala hinnaga 46,02 EUR/MWh. Hind kehtib muutusteta alates 2008 aastatst. Probleemseks on alevi suurema soojustarbija Vastseliina Gümnaasiumi katlamaja, mis on käesolevaks ajaks amortiseerunud, mille tõttu gümnaasiumi varustamine soojusega nõuab kiiremat lahendust. Lisaks sellele Vastseliina alevis on soojustarbijaid (OÜ Juustumeistrid), keda on võimalik liita olemasolevasse kaugküttevõrku ja soojustarbijaid (uus hooldekodu), kelle soojustarbimine lähiajal oluliselt suureneb. Lokaalkatlamajadele üleminek Vastseliina alevikus ei ole põhjendatud, kuna ei oma majanduslike eeliseid. Soojuse müügihind olemasolevas kaugküttevõrgus on 33% odavam Eesti keskmisest hinnast. Rahu katlamaja põletab puiduhaket, katlad ja soojusvõrk omavad piisavalt tööressurssi (8-10 aastat). Küid ka ühe tarbija lahkumine kaugküttevõrgust toob kaasa müügihinna olulise tõusu. Maasoojuspumpade kasutamine on problemaatiline, kuna korterelamud ei ole piisavalt soojustatud, nende keskkütteseadmed on dimensioneeritud küttegraafikule 90/70 C. Kuna maasoojuspump tagab soojuskandja maksimaalse temperatuuri 55 C, siis peab säilima kaugkütte tugi, mis on ebamajanduslik, kuna nõuab lisakulutusi. Gümnaasiumi üleviimine maasoojuspumpade küttele (variant V) ei ole majanduslikult tasuv. Analüüs näitas, et kõige lühema tasuvusajaga ja väiksema omahinnaga on variandid I (Gümnaasiumi ja OÜ Juustumeistrid ühendamine alevi kaugküttevõrkku) ja III (gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks). Nende variantide realiseerimisel soojuse keskmine omahind on piirides EUR/MWh, tasuvusaeg 8-9 aastat (50% omafinanseering ja 50% KIK-i toetus). Eeldusi omab variant I, kuna Gümnaasiumi liitumine kaugküttevõrku omab suuremaid perspektiive kogu Vastseliina aleviku soojamajanduse arendamisel, mis on kooskõlas ka valla arengukavaga. Eesmärkide saavutamine loob soodsamad tingimused kohalike elanike elustandardi tõstmiseks, ettevõtluskeskkonna arenemiseks, uute töökohtade loomiseks ning kogu piirkonna konkurentsivõime suurenemiseks. MTÜ LETEK Leht 31

32 8. Soovituslik tegevuskava Lähtudes erinevate arenguvariantide analüüsist soovitame: -Arendada kogu Vastseliina alevi kaugküttesüsteemi ühendates ühte võrkku Vastseliina Gümaasium ja OÜ Juustumeistrid. -Rekonstrueerimist viia läbi kahes etappis: I etappis rekonstrueerida soojusvõrk; II etappis rekonstrueerida Rahu katlamaja. - Katelseadme võimsuse valikul arvestada investeeringu hetkekes kujunenud tarbimisvõimsusega, vältida üle investeerimist liigsesse võimsusesse. Enne investeerimisotsuse tegemist koostada uuesti majandusanalüüs, võttes arvesse peale soojusvõrgu rekonstrueerimist reaalselt kujunenud tarbimist. -Vallavaltsusel toetada korteriühistute moodustamist. - Vallavalitsusel toetada korteriühistuid hoonete energiamärgiste ja auditide tegemisel ning renoveerimisprojektide ettevalmistamisel. Seada eesmärgiks 10 aasta jooksul lõpetada energiaaudite läbiviimist kõikides hoonetes. -Korraldada kortermajade elanikele nõustamine kortermajade terviklikuks uuendamiseks. -Munitsipaalhoonetes rakendada energiajuhtimise süsteeme, et tagada neis energiasäästu meetmete elluviimist. -Hoonete renoveerimisel jälgida, et peale renoveerimist nad vastaksid vähemalt energiatõhususe miinimumnõuetele. Tabel 18. Tegevuskava Vastseliina valla soojamajanduse arengukava elluviimiseks Vastseliina alevi soojustrasside rekonstrueerimine Rahu katlamaja renoveerimine Korteriühistute moodustamise toetamine Vallavalitsus, OÜ Vaks Vallavalitsus, OÜ Vaks Vallavalitsus, OÜ Vaks Tegevus Teostaja Maksumus (ilma toetusteta),tuh.eur Elluviimise aeg Rahastamise allikas KIK toetustega, laenuga või vallaeelarvest KIK toetustega, laenuga või vallaeelarvest Valla eelarve Korteriühistute toetamine energiamärgiste ja auditide tegemisel ning renoveerimisprojektide ettevalmistamisel Tarbijate ennergiasäästu alane teavitus (õppepäevad, seminarid jne) Vallavalitsus, OÜ Vaks Vallavalitsus, OÜ Vaks Valla eelarve Valla eelarve MTÜ LETEK Leht 32