PÕLEMINE. KÜTTEKOLDED. HOONETE SOOJUSVAJADUS. KÜTTESÜSTEEMIDE KAVANDAMINE.

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "PÕLEMINE. KÜTTEKOLDED. HOONETE SOOJUSVAJADUS. KÜTTESÜSTEEMIDE KAVANDAMINE."

Transcript

1 PÕLEMINE. KÜTTEKOLDED. HOONETE SOOJUSVAJADUS. KÜTTESÜSTEEMIDE KAVANDAMINE. ÜLO KASK TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR, EBÜ. SEMINAR POTTSEPPADELE JA KJV PROJEKTEERIJATELE , TARTU.

2 KÄSITLETAVAD TEEMAD Soojus, soojusülekanne Põlemisprotsess ja seda mõjutavad tegurid Põlemisproduktid (heitmed) ja nende püüdmine ja tekke vähendamise võimalused Puitkütused: omadused kvaliteet ja sobivus küttekoldega Hoonete soojusvajadus, soojusbilanss Eramu küttesüsteemi ehituse või renoveerimise kavandamine Üksikhoonete ja ruumide kütmislahendused ja kütteseadmed Kütteseadmete võimsuse valik, nende tõhusus Madalenergiatarbega eramute küttelahendused Soojuse salvestamine

3 Päike

4 SOOJUS, SOOJUSÜLEKANNE Mingi süsteemi ja väliskeskkonna vahel võib esineda kaks energiavahetuse vormi: Energia ülekanne töö vormis (muutuvad välised parameetrid või kehade asend ruumis) Teine energia ülekande vorm seisneb energia otseses üleminekus ühelt kehalt teisele ilma väliste parameetrite muutuseta, kuid nende vahetu kokkupuute või kiirgusülekande tingimustes. Nimetatud ülekandevormis üleantud energiat, mis ei ole seotud süsteemi väliste parameetrite muutumisega, nimetatakse soojuseks ja protsessi ennast soojusvahetuseks. Soojuse vormis üleantud energia hulka nim soojushulgaks.

5 SOOJUS I Eeltoodud definitsioonist järeldub, et energiat on võimalik soojuse kujul üle kanda ainult siis, kui selleks on vajalikud tingimused ehk kehadevaheline temperatuuride erinevus. Energia ülekanne soojuse või töö näol ei ole samaväärne. Kui töö võib üle minna ükskõik milliseks energialiigiks (elektro-magnetiline, kineetiline siseenergia jt), siis soojusena üleantav energia võib otseselt muunduda ainult keha siseenergiaks. Selleks, et muundada soojust mingiks teiseks energialiigiks, v.a siseenergia, peab ta läbima töö vormi.

6 SOOJUS II Vastavalt termodünaamika I seadusele on ühe keha poolt ära antud soojushulk (siseenergia muutus) võrdne teise keha poolt vastu võetud soojushulgaga. Eelpool oli juba nimetatud, et soojuslevi liikumapanevaks jõuks on temperatuuride erinevus. Termodünaamika II seadus ütleb samuti, et soojuse levik (vool) toimub kuumemalt kehalt külmemale. Soojus levib ehk soojusülekanne toimub: Soojusjuhtivuse teel (mikroosakeste vahetu kontakt, tahked kehad, energia ülekandumine molekulide liikumise teel) Konvektsiooni teel (vedelike ja gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusel) Kiirgusena (elektromagnetiline lainetus)

7 SOOJUSÜLEKANNE SOOJUSJUHTIVUSE TEEL Kontaktpind panni ja elektripliidi küttekeha vahel

8 SOOJUSÜLEKANNE KONVEKTSIOONI TEEL

9 SOOJUSÜLEKANNE KIIRGUSE TEEL

10 SOOJUSE ÜLEKANDUMINE Conduction soojusjuhtivus; Convection konvektsioon; Radiation - kiirgus

11 PÕLEMINE JA PÕLEMISPRODUKTID Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek). Metaani põlemisreaktsioon: CH 4 + 2O 2 CO 2 + 2H 2 O + soojus Enamikus põlemisprotsessides osalevad süsinik ja vesinik, mis hapnikuga ühinedes annavad tulemuseks vee ja süsinikdioksiidi. CO 2 ja H 2 O on kaks täieliku põlemise lõppsaadust. Täielik põlemine sõltub välistest faktoritest, mis üldjuhul annavad lisaproduktideks vingugaasi ja mitmeid teisi põlemisgaase, tahkeid osakesi. Põlemine toimub, kui kütus on aurustunud või muutunud gaasiliseks, sest oksüdeerija on gaasiline aine ning reageerimiseks peavad mõlemad protsessis osalejad olema gaasilises olekus (vaadelge küünlaleeki, mis hõljub tahi ümber). Tahkete ja vedelate kütuste gaasiliseks muutmine vajab energiat. Kütuse muundumist kõrgel temperatuuril nimetatakse pürolüüsiks.

12 PÕLEMISPROTSESSI TOIMUMISEKS VAJALIKUD KOMPONENDID Tule tetraeeder, mis koosneb neljast elemendist. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon Allikas: Põlemise toimumine - külm hapnik (sinised nooled) läheneb alt poolt, toimub põlemisprotsess, mille tagajärjel eralduvad kuumad (punased nooled) süsihappegaas ning veeaur, mis konvektsiooni tõttu tõusevad ülespoole.

13 PÕLEMISPRODUKTID - PÕLEMISSAADUSED Põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Põlemissaaduste koostis oleneb põlevaine koostisest ning põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO 2, SO 2, veeaur, lämmastikoksiidid (lämmastikku sisaldavate ainete puhul). Mittetäieliku põlemise saadusteks on CO, tahm (C) ja termilise lagunemise saadused (C n H m, H 2 jt). Anorgaanilised ained põlevad harva, näiteks fosfor, Na, K, Al, Ti, Mg jt. Nende põlemissaadusteks on tahked ained. Ühed neist ( P 2 O 5, MgO, Na 2 O jt) on peendisperssed ning tõusevad õhku tiheda suitsu näol, teised (Al 2 O 3, TiO 2 ) on põlemisprotsessil sulanud olekus. Paljude orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete põlemissaadused sisaldavad tahkete osakeste hõljumeid (aerosool, tahm, oksiidid, soolad jt). Sellist dispersset süsteemi nimetatakse suitsuks.

14 PÕLEMISÕHK Kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk - õhu (stühhiomeetriline) kogus, mis on minimaalselt vajalik kütuse ühiku täielikuks põlemiseks. Tahke- ja vedelkütuse kohta valem: V o = 0,0889(C t +0,375S t o+s+0,265h t -0,0333O t ), Nm 3 /kg Täielik põlemine on võimalik teoreetilisest õhukogusest suurema õhukogusega, sest kogu koldesse õhuga koostises antavat hapniku ei ole võimalik kütusega rektsiooni viia. Üle teoreetilise koguse antav õhk on liigõhk. Tegelikult koldesse antava ja teoreetilise õhuhulga suhe on liigõhutegur α või λ, väärtused tavaliselt 1,05 (gaas) kuni 1,5 (puit).

15 TAHKE KÜTUSE PÕLEMINE

16 KUIDAS TOIMUB PÕLEMINE? Aeg, minutites

17 PÕLETUSTEHNOLOOGIAD Kihtpõletus (kihispõlemine) vanim põletusviis (kateldes). Raske saavutada täiuslikku põlemist, heitmete probleem. Suhteliselt madal katla võimsus. Kasutatakse väiksemates energeetilistes kateldes Tolmpõletus seni kõige levinum põletusviis suurtes elektrijaamades. Peeneks jahvatatud kütus (tolm) puhutakse koos põlemisõhuga koldesse, kus toimub põlemine. Kasutatakse peamiselt kivisöe ning ka pruunsöe (varemalt ka põlevkivi) põletamiseks. Koldes on valdavalt kõrged temperatuurid. Vajalik täiendav SO 2 ja NO X püüdmine. Keevkihtpõletus peenestatud kütuse põlemine toimub koldesse alt juhitavas õhuvoolus, mis moodustab nn keeva kihi. Keevkiht põletustehnoloogia on sobilikum madala kütteväärtusega või nn multikütuste põletamiseks. Põlemistemperatuurid on madalamad ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ja täiendav heitgaaside puhastus pole vajalik. Tsirkuleeriv keevkiht Rõhu all keevkiht Allikas: A. Ots. Põlevkivi põletustehnika, Tallinn 2004.

18 AHJUDE ARENDAMINE KÜTUSE TÕHUSAMA PÕLETAMISE SUUNAS Põlemisõhku juhitakse kolde eri osadesse, et kogu maht võtaks põlemisest osa: resti alt ~20 % läbi paneeli ~40 % (läheb kolde kesk- ja ülaossa) Kolde ukse (luugi) kaudu sekundaarõhuna ~40% Põlemine on efektiivne, kui kasutegur püsib 85% või kõrgem Heitmed (emissioon) on väiksemad kui: vingugaas (CO) ppm = 700 mg/kg (0,07%), peenosakesed (tahked osakesed) - 9 mg/mj mg/kg = 1000 ppm = 0,1 % Kooreta halupuu põlemisel tekib peenosakesi umbes 12% sellest kogusest, mis tekib koorega puu põlemisel. Vingugaasi tekib poole vähem. Aastal 2010 olla Soomes enneaegselt surnud 250 inimest haigustesse, mida on põhjustanud väikeelamute küttekolletes puitkütuste põletamisel tekkinud peenosakesed. Puude põletamisest väikekolletes tekib Soomes 40% kogu peenosakeste heitest. Allikas:

19 AHJUUKSE KAHEKORDNE KLAAS Kütteseadme ukse topeltklaasistamine vähendab ukse kaudu lähtuvat kadu soojuskiirgusega. Tänapäevased ruumid ei vaja korraga suurt soojushulka vaid pigem pikaajaliselt ühtlast soojusvoogu. Topelt klaasistus tõstab ka küttekolde sisetemperatuuri umbes 120 C võrra, paraneb põlemise kvaliteet ja vastav soojushulk salvestatakse ahju massis. Kiirgus väheneb 30-50%. Uksed peavad olema ka õhutihedad, õhuandmist reguleeritakse vastavate reguleerseadmetega, arendatud kütteseadmetel juba automaatselt juhitavad.

20 TÕHUS PÕLETAMINE

21 KÜTUSEKOGUSE MÕJU HEITMETE TEKKELE

22 KÜTTEPUU PALA (TÜKI, HALU) SUURUS Süütamiseks kasutatakse peent suure pinnaga kuiva (paberinutsakad, pilpad ja toht) materjali Sobib kasutada ka süütepalasid. Pliidipuud on väiksemad (< 40 mm läbimõõt), nendega reguleeritakse pliidi võimsust. Halu pikkus sõltub küttekoldest ja esimese portsjoni paksus võiks olla mm (s.o 0,5 kg/halg) ja teise oma mm (s.o 1-1,5 kg/halg). Portsjoni mass võiks olla vahemikus (3 5 kg/portsjon). Küttekorra kohta kasutatakse umbes 1 kg puitkütust/ kg ahju (kütteseadme) massi kohta. Ahju Salzburg XL, massiga 1330 kg (~45-60 m 2 kütmiseks,1m 2 ahju pinda ~6-7m 2 ruumi pinna kohta) võiks panna ~10-13 kg kütust. Kasutegur 88%, salvestatav energia ~52 kwh, eraldab soojust ~24 h. 6 kw ahi kütab umbes 60 m 2 ruumi, ahju pinnatemperatuur ~65 C.

23 KÜTTEPUUDE SÜÜTAMINE Süütamine otstest Süütamine mitmest kohast Süütamine pealt 1/3 kolde mahust peab jääma ülalt vabaks. 1 kg küttepuid vajab 8 12 m 3 põlemisõhku. Mida vähem ahjuust avada, seda parem.

24 PÕLEMISE LEVIMINE ÜLALT SÜÜTAMISE PUHUL

25 PUITKÜTUSTE ARVESTUSE PUHUL KASUTATAVAD ÜHIKUD Tihumeeter (sm 3, m 3 ) - üks m 3 õhuvahedeta puitu. Võidakse arvestada koos või ilma kooreta. Puistekuupmeeter (pm, loose m 3 ) - ühe m 3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus Ruumimeeter e riida kuupmeeter, steer (rm) - üks m 3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Massitihedus (mass density) g/cm 3, kg/m 3 näiteks puitpelleti massitihedus on 1,15 kg/m 3. Mahuline tihedus (bulk density) nt halgude ja hakkpuidu mõõtmiseks kg/rm, kg/pm 3. Energiatihedus, energiasisaldus MJ/kg, MWh/t.

26 KAUBANDUSLIKU PUIDU MÕÕTMISE ÜHIKUD Graphic: Dobelmann/

27 LÕHUTUD KÜTTEPUUDE MÕÕTÜHIKUTE VAHELISED KESKMISED ÜLEMINEKUKORDAJAD (WOOD FUELS, 2000 JA FIRMA BIOFLAMM KATLA PROSPEKT (* JA WESTERINEN, E, 1917 (**) Ühik 1 pm (bulk m 3 ) 1 rm (stacked m 3 ) 1 tm (solid m 3 ) 1 pm (bulk m 3 ) 1, (0,59) 0,40 (0,41) 1 rm (stacked m 3 ) 1,68 (1,70 ( *) 1,00 0,67 (0,7) (0,6667) 1 tm (solid m 3 ) 2,50 (2,43) 1,49 (1,43) (1,5 (** ) 1,00 Allikas: (Wood Fuels, 2000)

28 PUITKÜTUSED: OMADUSED KVALITEET JA SOBIVUS KÜTTEKOLDEGA Kõik tahked kütused s.h puitkütused koosnevad põlevosast ja ballastist. Ballasti moodustavad tuhk ja niiskus. Tuhk ja põlevosa kokku (ilma niiskuseta) moodustavad kütuse kuivaine. Omadused määratakse: Tehnilise analüüsiga füüsikalis-tehnilised parameetrid Niiskus Tuhasus, tuhasulamiskarakteristikad Tihedus Mahukaal Mõõdud, Tükisuurus jt Kütteväärtus Energiatihedus Keemilise analüüsiga keemiline koostis

29 KEEMILINE KOOSTIS KEEMILINE ANALÜÜS Element(aar)koostis Süsinik (C), vesinik (H) ja lämmastik (N) Väävel (S), kloor (Cl), fluor (F) ja broom (Br) Täielik analüüs sisaldab tuha ja niiskuse sisalduse, lendosade ja koksi määramist. Keskkonna seisukohast on olulised väävel, kloor ja raskmetallid. Kõrge leeliste (-metallide) sisaldus nagu kaalium (K), naatrium (Na) ja kloor (Cl - halogeniid) võib põhjustada korrosiooni ja šlakkumist (auru)kateldes ehk soojusjõuseadmetes. Makro- ja mikroelemendid (mg/kg; μg/kg kuivaine) Makroelemendid; (Al, Ca, Fe, Mg, P, K, Si, Na ja Ti) Mikroelemendid; (As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Mo, Ni, Pb, Sb, Se, Sn, V ja Zn).

30 PUITKÜTUSE (KEEMILINE) KOOSTIS Kloori sisaldus (Cl) värskes puidus on < 0,05w-% kuivaines. Tavaliselt mineraalainete sisaldus väiksem kui 1w-% (massi- protsent) kuivaines. Kõige olulisemad: kaalium (K), magneesium (Mg), mangaan (Mn), kaltsium (Ca), väävel (S), kloor (Cl), fosfor (P), raud (Fe), alumiinium (Al) ja tsink (Zn).

31 TAHKETE KÜTUSTE VÕRDLUS, SÜSINIKU (C) JA VESINIKU (H) SISALDUSED KÜTUSTES

32 TAHKETE BIOKÜTUSTE ELEMENTKOOSTISE VÕRDLUS Omadused antud kuivaine massiprotsentides w-% Allikas: Eija Alakangas, VTT

33 PUIT KÜTUSEKS

34 KÜTUSE NIISKUS Kõik tahked kütused on võimelised endaga siduma teatud koguse niiskust kas keemiliste või füüsikalis-keemiliste jõudude abil. Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ehk mehaaniliseks ja sisemiseks ehk kolloidseks niiskuseks. Väline niiskus paikneb kütuseosakeste pinnal (pindmine niiskus) ja poorides ning kapillaarides. Väline niiskus satub kütusesse pinna- ja põhjaveest ning atmosfäärist kütuse tootmisel, transpordil ja hoidmisel. Välist niiskust saab kütusest eemaldada õhus kuivatamisega. Sisemine niiskus on seotud kütuse orgaanilise ainega, sõltub kütuse koostisest ja ka vanusest. Kütuse kuumutamisel üle 100 C eraldub sisemine niiskus täielikult. Kütuses esineb vett ka kristallvee ehk hüdraatvee näol, mis eemaldub kütuse kuumutamisel üle 500 C.

35 KÜTUSE MINERAALOSA JA TUHK Kütuse mineraal- ehk mitteorgaaniliseks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, milles koldeprotsessis tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa mõiste on teataval määral tinglik, kuna mineraalosa võib kütuses esineda iseseisvate väliste lisanditena (erinevate mineraalidena) nn välimise mineraalosana, aga ka kuuluda sisemise mineraalosana orgaanilis-mineraalsete ainete kompleksi. Sisemine mineraalosa ei ületa harilikult 2 5% kütuse massist ja on küllaltki ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Kütuse põlemisel aga moodustab hästi peeneid tuha fraktsioone. Välimine mineraalosa koosneb harilikult mineraalidest, mis on iseloomulikud antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldavad üldjuhul suuri kivimite tükke. Puu puhul koores(l) olev liiv, muld jms.

36 PUIDU NIISKUS, TUHASUS Niiskus (M) Puitkütused tavaliselt märjad v.a. puitpelletid ja briketid ning kuivad halud Niiskus mõjutab kütteväärtust Tervisemõjud (hallitus, kõdunemine, seened) Niisket kütust raskem transportida (voolavus) Niiskeid halge raske ahjukoldes põletada Tuha sisaldus - tuhasus (A) Tähtis põlemise ja tuhakäitluse seisukohalt Põhjamaade puuliigid vähese tuhasusega, Lõuna-Euroopa puuliikidel suurem tuhasus. Lisandid nagu liiv, pinnas ja kemikaalid kuuluvad tuha koosseisu Suurtes kateldes probleemid, kui tuha sisaldus ületab 3w-% ja väikekateldes probleemid kui tuha sisaldus ületab 0,5w-% Tuha koostis mõjutab samuti põlemist ja tuha taaskasutust

37 NIISKUSASTMED Mõnel puhul jaotatakse puit niiskuse järgi kolme kategooriasse: õhukuiv (25)%, poolkuiv 21 (26)...35 (50)%, toores üle 35 (50)%, kus esimene arv näitab tarbimisaine niiskust (märja puidu kohta), sulgudes olev arv absoluutset niiskust (kuivaine kohta)

38 TUHASUSE MÕJU TAHKETELE ÕHUHEITMETELE (49 KW HAKKPUIDU KATEL) Tuhasus (A) kütuses (kuivaine)

39 KÜTUSE LENDOSISED (LENDOSA) JA KOKS Tahkekütuse kuumutamisel toimub kütuse termiline lagunemine (laguneb orgaaniline osa), mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosiste hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on kõige väiksema lendosiste sisaldusega kütus antratsiit, suurima lendosiste sisaldusega kütused aga puit, turvas, aga ka eesti põlevkivi. Lendosised eralduvad põhiliselt CO 2, CO, H 2, metaani (CH 4 ) ja teiste süsivesinikena. Lendosiste hulgas võib vähesel määral olla H 2 S, teisi väävliühendeid ja ka veeaur (H 2 O). Lendosiste eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks. Koks koosneb põhiliselt süsinikust. Kolde disain ja dimensioonid sõltuvad lendosiste sisaldusest.

40 TAHKETE BIOKÜTUSTE TAVALISED PUISTETIHEDUSED Puistetihedus vajalik tahke biokütuse massi arvutamiseks

41 KÜTTEVÄÄRTUS Puidu kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg puidu täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseeruks ja vabastaks ka kondensatsioonisoojuse, siis vaadeldav soojushulk oleks ülemine kütteväärtus Q tü MJ/kg. Kui aga tekkiv veeaur ei kondenseeru, on tegemist alumise kütteväärtusega Q ta MJ/kg. Suitsugaas lahkub harilikult katelseadmest (küttekoldest) veeauru kondenseerumise temperatuurist kõrgemal temperatuuril (üle 100 C). Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondensatsioonisoojuse kasutamine mõttekas. Praktikas on levinud iga konkreetse kütuse kohta katseliselt määratud kütteväärtused ehk kütteväärtused kalorimeetrilises pommis.

42 KÜTTEVÄÄRTUS II Lähtudes tarbimisaine elementaarkoostisest, on võimalik ka kütteväärtusi arvutada. Ülemine kütteväärtus kj/kg: Alumine kütteväärtus kj/kg: Kuna tüvepuidu põlevaine koostis on üllatavalt stabiilne, saab kõigi puuliikide puhul rääkida praktiliselt püsivast ja võrdsest põlevaine kütteväärtusest Q p a = 18,9 MJ/kg. (vee aurumissoojus r = 2,44 MJ/kg, 25 o C).

43 TARBIMISAINE ALUMINE KÜTTEVÄÄRTUS Tarbimisaine alumine kütteväärtus sõltub aga ainult niiskusest ning tuhasusest ja on arvutatav valemiga kus W t on tarbimisaine niiskus ja A t on tarbimisaine tuhasus protsentides. Tarbimisaine alumise kütteväärtuse arvutamiseks soovitatakse ka valemit: kus Q k a kuivaine alumine kütteväärtus MJ/kg

44 PUITKÜTUSTE ALUMISE KÜTTEVÄÄRTUSE (LHV) SÕLTUVUS NIISKUSEST LHV (kwh/kg) Pellets Moisture (%) 2-3 years storaged wood trunks Just cut

45 PUITKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS. KÜTTEPUIDU ALUMINE KÜTTEVÄÄRTUS Q NET,AR, MWH/T (PÕLEVAINE KESKMISE KÜTTEVÄÄRTUSE 19,2 MJ/KG KORRAL) Niiskus, M ar, % Kütteväärtus q net,ar, MWh/t, vastavalt tarbimisaine tuhasisaldusele 1% 2% 3% 4% 5% 40 2,90 2,86 2,83 2,80 2, ,84 2,81 2,77 2,74 2, ,78 2,75 2,72 2,68 2, ,72 2,69 2,66 2,63 2, ,66 2,63 2,60 2,57 2, ,60 2,57 2,54 2,51 2, ,54 2,51 2,48 2,45 2, ,48 2,45 2,42 2,40 2, ,42 2,39 2,36 2,34 2, ,36 2,33 2,31 2,28 2, ,30 2,27 2,25 2,22 2, ,24 2,22 2,19 2,16 2, ,18 2,16 2,13 2,11 2, ,12 2,10 2,07 2,05 2, ,06 2,04 2,01 1,99 1, ,00 1,98 1,96 1,93 1,91

46 TARBIMISAINE ALUMISE KÜTTEVÄÄRTUS - SÕLTUVUS TUHASUSEST

47 HOONETE SOOJUSVAJADUS Hoone soojusvajadus kujuneb sellest, et soojus lahkub läbi hoone piirete madalama temperatuuri suunas, kindlustada õhuvahetus, valmistada sooja tarbevett. Piirete ülesanne on hoonesisese soojuse säilitamine. Soojusvajadust mõjutab oluliselt hoone siseõhu- ja välistemperatuur ja määratakse hoone kasutusotstarbest ja asukohast lähtudes. Arvestatavad tegurid on ka hoone kuju orientatsioon, avade (aknad uksed) hulk ja soojustus. Hoone soojusvajadust võib vaadelda nii vajaliku küttevõimsuse kui soojuse kasutamise seisukohalt. Küttevõimsus määratakse alati kütmise seisukohalt ebasoodsaimate tingimuste järgi.

48 HOONE SOOJUSVAJADUS. SOOJUSBILANSS Soojusvajadus kindlustatakse kütteseadmega, mille max võimsus valitakse nii, et see tagaks ka kõige suurema pakasega vajaliku soojushulga ja ka siis, kui päike ei soojenda ega elektriseadmetest ja inimestest soojust ei eraldu. Büroohoone soojuskadude tüüpiline jagunemine ja soojuse allikad.

49 HOONETE SOOJUSVAJADUSE ARVUTAMINE Projektarvutuse käigus arvutatakse soojuskaod läbi piirete (u arvud, W/m 2 K ja piirete pindalad, m 2. Korrutades need saame soojuskao W). Olemas ka normatiivarvutus. Arvutatakse lähtuvalt elanike arvust, soojaveetarvitite arvust ja tarbijate vajadusest (normid) sooja tarbevee soojendamiseks vajalik soojushulk (ajaühiku kohta). Õhuvahetuse kindlustamiseks vajalike õhuvoolude dimensioneerimine toimub ruumi pindala ja seal viibivate inimeste (soojust eraldavate seadmete) arvu alusel (olemas normid, õhuvahetuse kordarv).

50 SOOJUSVAJADUSE ARVUTAMINE Q küte = (U piire x A piire ) x KP x 24; Wh Q vent = 0,34 x n x V x KP x 24; Wh Q vesi = q vesi x (T peale -T tagasi ) x V x c p x vesi x 0,278; Wh, kus U piire - piirde soojusläbikande tegur, W/m 2 K A piire - piirde pindala, m 2 q vesi - vesi, m 3 /m 3 (vee kulu hoone kubatuuri m 3 kohta) T peale - pealevoolu temperatuur, ºC T tagasi - tagasivoolu temperatuur, ºC c p - vee erisoojus 4,19 kj/kgk vesi - vee tihedus, kg/m 3 n - õhuvahetuse kordarv, 1/h V - hoone kubatuur,m 3 KP kütte kraadpäevad

51 SOOJUSVAJADUSE ARVUTAMINE Kui projektandmeid ei ole, siis saab ka lihtsustatult hoone aastase soojusvajaduse arvutada: Q= V x q k x n x (t s t v ) x 24 x 10-6 ; MWh, V köetava hoone väliskubatuur, m 3 ; q k hoone kütte erikarakteristika, W/(m 3 C), n kütteperioodi plaaniline kestus ööpäevades, t s hoone sisetemperatuur, C, t v keskmine välisõhu temperatuur kütteperioodil, C, 24 küttesüsteemi töötundide arv ööpäevas, 10-6 tegur mis teisendab W MW-deks.

52 KÜTTESEADME VÕIMSUSE ARVUTAMISE LÄHTEKOHAD Ajaühikus hoone kütteks ning infiltreeruva ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik soojusvõimsus P (QH) sõltub: välisõhu temperatuurist, tuule kiirusest ja suunast, hoone asendist ilmakaarte suhtes, päikesekiirguse intensiivsusest, köetavate ruumide nõutavast temperatuurist, tarbijate temperatuuritundlikkusest, suhtumisest soojuse säästmisse, välispiirete soojus- ja tuulepidavusest, küttesüsteemide tüübist, seisundist, reguleeritavusest ja häälestusest, muude sisemiste soojusallikate olemasolust jne.

53 KÜTTEVÕIMSUST (-KOORMUST) Q H VÕI P (KW) SAAB ARVUTADA VALEMIGA P = V x q k x (t s t a ) x 10-3 ; kw (katla võimsus) t a arvestuslik välisõhu temperatuur, C või valemiga milles Q T hoonekarbi soojusjuhtivuskaod (transmissioonikaod), Q L õhuvahetusest tulenevad soojuskaod, Q A soojuskaod küttesüsteemi heitgaaside kaudu Q V soojuskaod kütte jaotussüsteemis, Q I sisemiste energiaallikate soojusvõimsus, Q S ruumidesse kiirguva päikeseenergia võimsus.

54 SOOJUSKULU JA KÜTTEKOORMUS (KÜTTE- ERIVÕIMSUS) Nõukogude aegsetes ühepereelamutes oli soojuse kulu koos tarbevee soojendamisega üle 200 kwh/(m²a), F energiaklass, Väikese soojuskuluga pereelamutes (B energiaklass) jääb soojuse kulu (koos tarbevee soojendamisega) alla 70 kwh/(m²a), kortermajades aga alla 100 kwh/(m² a). Keskmine küttekoormus (kütte-erivõimsus) on neis elamutes alla 35 W/m². Nõukogude ajal oli küttekoormus kuni 100 W/m 2 (st üks malmradiaatori ribi 1 m 2 korrusmaja korteri põrandapinna kohta, tavaline 80 W/m 2, nüüdsel ajal kuni W/m 2.

55 VÄIKESE SOOJUSKULUGA ELAMUID ISELOOMUSTAB Hea soojustus ja külmasildade puudumine ehitustarindeis, õhutihe ehitus (mida saab kontrollida uste järsu sulgemise ja avamisega), tõhus ja tasakaalustatud küttesüsteem (nt heitgaaside kondenseerumisenergiat ärakasutav gaasi- või õlikatel, soojuspump), kontrollitav/reguleeritav õhuvahetus, soojuse taaskasutusega ventilatsioon, päikesekiirguse kasutamine ruumide osaliseks kütteks ja tarbevee soojendamiseks, Kütteseadmete ja küttekehade (sisekliima) tarkjuhtimine.

56 VÄIKESE SOOJUSKULUGA ELAMU NÄIDE 1 optimeeritud võimsusega keskküttekatel, 2 solaarkollektor, 3 soojuse tagastamisega ventilatsioon, 4 soojuspump, 5 bivalentne vesisoojussalvesti

57 PASSIIVMAJAD Väga vähese soojuskasutusega elamud. Hoonesse antavat ja seal eralduvat tekkivat soojust peetakse kinni tõhusa soojustuse ning suunatakse tagasi soojuse taaskasutamissüsteemide abil. Solaararhitektuuriga passiivmaja soojuskulu võib olla alla 15 kwh/(m² a), kusjuures see kaetakse põhiliselt kõrgtehnoloogiliste küttesüsteemide ja päikesekiirguse kasutamise abil. Suuremal osal sügise, talve ja kevade ajast piisab passiivmaja kütmiseks majapidamise elektritarvitites (valgustites, köögi- ja pesupesemisseadmetes, audio- ja videoaparaatides, arvutites jms.) eralduvast soojusest ning elanike endi kehasoojusest. Keskmine vajalik küttevõimsus on neis majades alla 10 W/m².

58 ELAMU ERI RUUMIDE KÜTTE-ERIVÕIMSUS Mida suurem on köetav ruum, seda väiksem on vajalik kütte erivõimsus.

59 HOONETE KÜTMISVIISID JA KÜTMISLAHENDUSED Hoonetes olevate ruumide kütmiseks on kolm kütmisviisi: Kohtküte soojusallikateks (küttekehaks) võivad olla - ahjud, pliidid, kaminad õhk-õhk soojuspump, elekterküttekehad jt; Lokaalküte üks küttekeha kogu hoone peale ja soojus jaotatakse ruumide vahel. Küttekehaks võib olla keskküttekatel, maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, õhkkütte kamin, Pioneerpliit jt. Kaugküte Hoone on ühendatud kaugküttevõrguga (soojussõlme abil) ja soojus edastatakse ruumidesse hoonesisese keskküttesüsteemi kaudu. Kütmislahenduseks võime - kohtkütte puhul lugeda ruumide kütmist ahjudega (ahiküte), elekterküttekehadega (elekterküte), õhk-õhk soojuspumbaga (SP-küte) jt; - lokaalkütte puhul kütmine gaasi-, õli- või tahkekütuse (nt pelletikatlaga) katlaga, kütmine soojuspumbaga, kütmine õhkütteseadmega (pelletikamin, õhk-õhk SP) jt.

60 HOONETE KÜTTESÜSTEEMID Hoone küttesüsteemi ülesanne on soojuse vähimate kadudega muundamine: kui on lokaalkatlamaja (eramul reeglina keldris või vastavas ruumis): siis edastamine ja jaotamine küttekehade (radiaatorid, konvektorid) vahel nii, et hoone kõikides ruumides oleks tagatud vajalik minimaalne siseõhu temperatuur nendes tekkiva vabasoojuse maksimaalse ärakasutamisega; ja küttesüsteemi kuuluvad: lokaalne katlamaja (või nt õhk-vesi SP) koos kütuse laoga (kui vajalik) või soojussõlm seal olevate seadmetega (soojusvahetid, pumbad automaatikaseadmed jm), magistraal ja jaotustorustik, küttekehad, sulg- ja reguleerimisseadmed koos vajaliku juhtimise ja automaatkontrolli seadmetega; kui on kohtkütteseadmed (ahjud, kaminad, nt õhk-õhk SP) jt), siis peaks olema õhu juurdepääs igas küljest ja et ruumis oleks tagatud vajalik minimaalne siseõhu temperatuur nendes tekkiva vabasoojuse maksimaalse ärakasutamisega.

61 KÜTTEKEHAD Küttekeha ülesandeks on soojuskadude kompenseerimiseks vajaliku soojuse ülekandmine köetavale ruumile (kas küttesüsteemis ringleva vee kaudu, elektritakisti, kütteseadmes põleva kütuse (ahi jt, mis on pigem kütteseade) või ringleva õhu kaudu). Olenevalt küttekeha konstruktsioonist ja välispinna iseloomust toimub soojuse ülekanne küttekehalt ruumiõhule valdavalt kas konvektsiooni või konvektsiooni ja kiirguse või valdavalt kiirguse teel. Soojusjuhtivuse osakaal on alati minimaalne ja seda ei arvestata. Küttekehade konvektiivset ja kiirguslikku soojusülekannet mõjutavad pinnatemperatuur, mõõtmed, paiknemine ruumis, värvus, kujundus (disain).

62 KATLA VÕIMSUSE VALIKUST Arvutus lähtub läbi piirete minevate ja õhuvahetuse soojuskadude ning sooja vee vajaduse leidmisest [Q(W)=U(W/m 2 K)*A(m 2 )*dt(k)]. Vanade soojustamata majade puhul võib võtta soojusvajaduseks 90 W/m 2 e 100 m 2 maja korral oleks katla võimsus 9 kw. Puitkütuse katlad valitakse reeglina suuremad (võimsamad), sest pidevalt neid üldjuhul ei köeta, pigem nn perioodilise kütmisega katlad (vajavad akumulatsioonipaaki). Nüüdisaegsete, suuremate (üle 300 m 2 ) elamute küttevõimsus oleks W/m 2 (koos sooja tarbevee valmistamisega) Võimsuse osa sooja tarbevee vajaduse katmiseks peaks juurde liitma. Osalt kompenseeriks akumulatsioonipaak. Puitkütuse kateldest leiab ~10 kw võimsuse piires ainult pelletikatlaid, pelletikaminad alates 6-8 kw.

63 VÄIKEKÜTTESEADMETE LIIGID (TÜÜBID) Tulekolded - leeauk, suitsusauna kerised Hüpokaust (muistne õhkküttesüstee, tänapäeval õhkküttekamin, õhk-õhk soojuspump) Kaminad (v.a välikamin, mis pole kütteseade) Pliidid koos soemüüriga Ahjud - saunaahjud, kerisahjud, vene ahi Väikekatlad Mikrokoostootmisseade (bio)gaasigeneraator + mootor; mikrobioloogiline elektrolüütiline rakk, termoelektriline generaator jm.

64

65 VALIK VÄIKEKÜTTESEADMEID; KOHTKÜTTESEADMEID Pelletikamin

66 VÄIKEKÜTTESEADMED. KAMINAD Hüpokaust ringmoodulitest, kuni 8 tunni soojasalvesti (pilt üleval paremal) Kamina veemahuti, mis on ühendatud keskküttesüsteemiga (alumine pilt). Soojustsalvestav süsteem (pilt üleval vasakul) firmalt CEBUD

67 VÄIKEKÜTTESEADMED. KAMINAD II Kaminasoojuse efektiivsemaks kasutamiseks eluruumide kütmisel on otstarbekas südamikega kaminatele juurde ehitada õhkküttesüsteem. Seadmed monteeritakse nii, et kogu kinnises südamikus kuumenenud õhk juhitakse kõigisse soovitud ruumidesse. Õhkküttesüsteem, milles kasutatakse nt halupuid, võimaldab saavutada teatavat ökonoomsust ruumide kütmisel.

68 VÄIKEKÜTTESEADMED. AHJUD Ahjud energiamuundamise (soojuse tootmise) ja salvestamise seadmed, kus põletatakse põhiliselt biomassi (puitkütuseid jm) või fossiilseid kütuseid. Ruumide kütmise eesmärkidel ehitatud ahje võiks liigitada: Reheahjud (eesmärk - vilja kuivatamine) Tellisahjud (vooder tulekindlatest, väliskest kuumakindlatest tellistest); Plekkahjud (sees kivivooder, väljas plekk-kest, ka voodrita terasahjud); Kahhelahjud (pottahjud) - glasuuritud ahjupottidest pottsepa poolt ehitatud soojustsalvestavad ahjud, mis koosnevad küttekoldest, lõõristikust ja seda ümbritsevatest kahhelpottidest ehitatud väliskestast (Hollandi ahi). Kamin-ahjud - kahe siibriga, telliskivist, voolukivist või muust materjalist ahju tüüp, mis vajadusel salvestab ahju soojust. Moodulahjud, metallsüdamikuga ahjud, bullerjanahi. Eristatakse veel umbpõhjalisi ja restkoldega ahje kasutegur %

69 VÄIKEKÜTTESEADMED. AHJUD II Ahju tootjad (ka pottsepad) peaksid andma ahju kohta teada kõik olulised tehnilised parameetrid nagu: ahju kasutegur, ahju salvestuskestus, ahju salvestusvõime, ahju soojuseralduse võime, kütteseadme nimivõimsus (ahju võimsus), maksimaalne ühekordne kütusekogus, põlemisaeg ja väljuvate suitsugaaside temperatuur ahju ehitusplaan (joonised), kütteseadme kasutusjuhend, kütteseadme lõõri pikkus, kütteseadme õhutusvahe.

70 VÄIKEKÜTTESEADMED. AHJUDE ÜLDNÕUDED Suuruselt ja asendilt peab vastama ruumi suurusele; Välispind peab kuumenema enam-vähem ühtlaselt 2-3 tunni jooksul; Pärast kütmist peab ahi eraldama ühtlaselt soojust vähemalt ühe ööpäeva (24 tunni) jooksul; Peab olema lihtsalt käitatav ja ohutu tuletõrje seisukohalt; Puhastamiseks ja korrashoiuks peavad olema avad (uksed, luugid, tepslid); Peab olema tugev, mehaaniliselt vastupidav ja pika kasutuseaga (25-30 aastat), remonditav. Välispinnal ei tohi olla pragusid, millest suitsugaasid välja pääsevad; Konstruktsioon ja materjalid peavad vastama kasutatavale kütusele, põlemine peab toimuma tõhusalt; Olgu nägus, siledapinnaline ja sobigu ruumi kujundusega.

71 ERINEVATE KOHTKÜTTESEADMETE SOOJUSVÄLJASTUS Küttekollete soojusväljastus sõltuvalt ajast, kui neis on põletatud 10 kg halupuid.

72 PEENOSAKESTE SUHTELINE HEIDE ERINEVATE KÜTUSTE KASUTAMISEL environmentally-beneficial-or-chronic-problem

73 ERAMU KÜTTESÜSTEEMI KAVANDMAINE JA PROJEKTEERIMINE Kui on kavas hakata maja ehitama oleks mõistlik arutada kütmisvõimalusi (laiemalt energiavarustusvõimalusi) vastava ala inseneriga, konsultandiga. Tehakse selgeks, millist kütteliiki eelistatakse/soovitakse, kes oleksid hoone kasutajad (täiskasvanud, lapsed, arv), kütmisrežiimid, millised on nende tarbimisharjumused. Küttesüsteemi kavandamine peaks algama koos kinnistu otsimise ja valimisega. Küttesüsteemi saab valida sõltuvana kinnistu asukohast, suurusest, iseloomust jne. Seda saab siduda ventilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteemiga, passiivkütte elementidega ja päikeseküttega ning soojuse ja elektri koostootmisega. Kui eelnev on selgeks tehtud, tuleb pöörduda nii arhitekti kui tehnosüsteemide (küte, õhuvahetus) projekteerija poole. Seovad eelnevalt valitu elamu paigutusega looduses, arhitektuurilise ja ruumilise lahendusega. Kui soovitakse passiivmaja on omad energiavarustuse lahendused, vajavad suvel jahutust. Kui tuleb hoonet kapitaalselt renoveerida on jälle omad lahendused, kõik uue maja lahendused ei pruugi sobida.

74 PASSIIVNE PÄIKESEKÜTE, TROMBE I SEINA EHITUSPÕHIMÕTE 1- Päikesekiirgus 2 -Topeltklaas 3 - Musta välispinnaga betoon- või tellissein 4 - Päikesepaiste kestval puudumisel suletav klapp 5 - Mittevajaliku soojenenud õhu väljalaskeklapp (nt suvel) 6 - Soe õhk 7 - Seina soojuskiirgus 8 - Külm õhk 9 - Mittevajalikult soojenenud õhk

75 PASSIIVNE PÄIKESEKÜTE, OPTIMAALSE ENERGIA TARBEGA MAJA Allikas:

76 RUUMIDE SOOJENDAMINE JA VENTILEERIMINE ÕHKKÜTTE- PANEELIDEGA TALVEL VÕI VARAKEVADEL oma suvemaja külastades on paljud suvilaomanikud kogenud ebameeldivat rõskus- ja niiskustunnet. Liigniiskus tekib ruumides siis, kui hoonet ei ventileerita ega köeta. Õhkküttepaneel on peaaegu hooldusvaba ning töötab iseseisvalt, täiendavat energiaallikat kasutamata (võib lisada PV-paneeliga koos töötava ventilaatori). Sobib ka hoonetesse, kus elektrit pole, nt jahionni või laiul asuvasse suvilasse.

77 LIHTNE, EFEKTIIVNE JA KIIRESTI REAGEERIV PÄIKESEKÜTTESÜSTEEM Allikas: Marko Merevoo, Savenergy OÜ. Keskkonnatehnika, 06/2011. Õhkkütte ventilatsioon ja sooja vee valmistamine ühes süsteemis. Õhku kasutades ei saa toimuda soojusülekandeagensi külmumist või keemaminekut. Otsene küte ilma soojusvahetita. Päikese õhksüsteemid on efektiivsed isegi külmal talvepäeval juba 1 C temperatuuri tõusu tähendab 1 C vähem soojust teisest allikast.

78 PÄIKESE ÕHKKÜTTE SÜSTEEM TOHVRI HOOLDEKODUS EMMASTE VALD, HIIUMAA

79 PÄIKESELT SAABUVA ENERGIA SALVESTAMINE SOOJUSENA Soojuse salvestamisel juhitakse soojust salvestavale ainele ning soojuse kasutamisel eemaldatakse soojus salvestavalt ainelt.

80 SOOJUSE SALVESTUS Madalatemperatuuriline soojuse salvestamine toimub temperatuuridel kuni 200 C. Seda on laialdaselt uuritud ning see leiab kasutust ka hoonete kütte- ja jahutussüsteemides. Kõrgetemperatuuriline soojuse salvestamine on üle 200 C ning see leiab rakendust nt tööstuses, elektrijaamades (sh päikeseelektrijaamad). Soojuse salvestamist võib klassifitseerida - aktiivne, passiivne või salvestusmehhanismi järgi - faasimuutuseta, faasimuutusega ja keemiline.

81 PASSIIVNE SOOJUSE SALVESTAMINE Passiivsete süsteemide korral kasutatakse soojuse ülekandmiseks soojust salvestavale ainele soojuskandjat. Soojust salvestav aine ise on nö paigal ja soojust salvestavaks aineks võib olla nt tahke aine, vedelik, faasimuutusega materjal või mõni muu aine keemiliseks soojuse salvestamiseks.

82 SOOJUSSALVESTEID - FAASIMUUTUSETA

83 FAASIMUUTUSEGA SALVESTAMINE Faasimuutusega salvestamine põhineb mingi aine faasimuutusel, st salvestamisel muutub aine agregaatolek nt tahkest vedelaks ning salvestatud soojuse eemaldamisel toimub vastupidine protsess. Näiteks vedelas oleks sulatatud sool sisaldab rohkem soojust massi kohta kui tahkes olekus sool. Faasimuutusega salvestamist peetakse paremaks kui faasimuutuseta salvestamise viisi tänu suuremale salvestusvõimele sama massi/mahu ühiku kohta ehk suuremale energiatihedusele. Faasimuutusega materjalide üheks puuduseks on madal soojusjuhtivustegur, mille tõttu on soojuse salvestamise kui ka salvestatud soojuse tarbimise protsess suhteliselt aeglane.

84 SALVESTITE SIDUMINE EHITISTEGA Ehitiste juures uuritakse erinevaid võimalusi faasimuutusega soojussalvestite integreerimiseks hoone konstruktsiooni ja ehitusmaterjalidega. Kolm kõige lootustandvamat tehnoloogiat on faasimuutusega materjali otsene kokkusegamine konstruktsioonimaterjaliga, immersioon (sukeldamine) või kapseldamine. Faasimuutusega salvestamist ei kasutata hoonetes mitte ainult soojuse salvestamiseks vaid ka külma salvestamiseks, nt öisel ajal salvestatakse külma, mida on võimalik päevasel ajal kasutada hoone jahutamiseks jahutustippude silumiseks.

85 MIKROKAPSELDAMINE See on meetod, kus faasimuutusega materjal suletakse õhukesse, hermeetilisse, suure molaarmassiga polümeersesse kilesse, mis säilitab oma kuju ja väldib faasimuutusega materjali leket. Mikrokapselduse tehnoloogia abil on faasimuutusega materjale lihtsam ja ökonoomsem liita ehitusmaterjalidega. Siiski on oht, et selline meetod vähendab ehitusmaterjali tugevusomadusi. Samuti vajab täiendavat uurimist tuleohutus. BASF on välja arendanud faasimuutusega materjali Micronal, mida pakutakse kasutamiseks ehitusmaterjalides.

86 MICRONAL FAASIMUUTUSEGA MATERJALI SISALDAV KIPSPLAAT (BASF) B) THERMALCORE FAASIMUUTUSEGA KIPSPLAAT (NATIONAL GYPSUM) Allikas: TTÜ. Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II: ENERGIASALVESTID JA SALVESTUSTEHNOLOOGIAD

87 FAASIMUUTUSEGA SALVESTID HOONES On uuritud stabiilse kujuga faasimuutusega materjali sisaldavat komposiitplaatide kasutamist põrandamaterjaliga päikeselt tuleva soojuse salvestamiseks. Sulamissoojus peaks sellisel juhul olema suurem kui 120 kj/kg ja soojusjuhtivus 0,5 W/(mK). Plaadi paksus ei tohiks olla paksem kui 20 mm. On välja töötatud ja patenteeritud faasimuutusega soojuse salvestamisel põhinevad plaadid. Need absorbeerivad soojust päikeselt päevasel ajal ja vajadusel kütavad maja öisel ajal. Teisest küljest toimib see ka siseõhutemperatuuri alandajana päikesepaistelisel ajal.

88 KUI SUUR (MAHUKAS) PEAKS OLEMA ERAMU SOOJUSSALVESTI? LIHTSUSTATUD ARVUTUS Köetav pindala 150 m 2. Küttekoormus 50 W/m 2 (arvutuslikul temp). Kütteallika võimsus 150x50=7500 W e 7,5 kw. Akumulatsioonipaagi maht 1,0 m 3. Vee tihedus 988 kg/m 3 (50 C). Vee erisoojus 4,19 kj/(kg K). Lähtevee temperatuur 5 C. Kuuma vee temperatuur - 90 C. Paagis olev soojushulk: 1,0x988x4,19x(90-5)/1000 = 352 MJ e 98 kwh. Seda jätkub 98/7,5=13 tunniks. Kui 1,5 m 3 paak, siis jätkuks 19,5 tunniks staatilises olukorras. Kui küttekoormus väiksem, siis jätkub kauemaks.

89 TÄNAN KUULAMAST JA KAASA MÕTLEMAST!

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

Käesolevas peatükis tutvustatakse protsesside ahelat biomassist energiakandjani.

Käesolevas peatükis tutvustatakse protsesside ahelat biomassist energiakandjani. Peatükk 04-00 lk 1 04-00: Biomass energia tootmiseks Energia muundamine Nagu selgitatud tekstiosas 01-00-02a, muundati päikese energia fotosünteesi käigus bioenergiaks ja see salvestus energiarikastes

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

Sisekliima ja energiatarve soojuslik sisekliima, õhu kvaliteet ja puhtus

Sisekliima ja energiatarve soojuslik sisekliima, õhu kvaliteet ja puhtus Sisekliima ja energiatarve soojuslik sisekliima, õhu kvaliteet ja puhtus Kaido Hääl Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnatehnika instituut 1 ELUASE NÕUAB HOOLT Olemasolevast elamufondist tingituna tuleb praegustel

Διαβάστε περισσότερα

TE.0024 Puit kütusena

TE.0024 Puit kütusena TE.0024 Puit kütusena Loengumärkmed Vaata videot Osoon 16.02.2009 http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=90685 Puit kui kütus Tundes puidu kui kütuse omadusi on seeläbi võimalik kergesti teha üldistusi kõigi

Διαβάστε περισσότερα

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

Miks just Vaillant? mõtleb tulevikule. Aga sellepärast, et pakume 10-aastase garantiiga taastuvenergial põhinevat küttetehnikat.

Miks just Vaillant? mõtleb tulevikule. Aga sellepärast, et pakume 10-aastase garantiiga taastuvenergial põhinevat küttetehnikat. 17 maasoojuspumbad Miks just Vaillant? ga sellepärast, et pakume aastase garantiiga taastuvenergial põhinevat küttetehnikat. geotherm plus geotherm exclusiv geotherm Sest mõtleb tulevikule. Tuleviku energia

Διαβάστε περισσότερα

Click to edit Master title style

Click to edit Master title style 1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

PÕLEVAINETE OMADUSED. Andres Talvari

PÕLEVAINETE OMADUSED. Andres Talvari PÕLEVAINETE OMADUSED Andres Talvari Õppevahend on koostatud kõrgkooli õpikute alusel ja mõeldud kasutamiseks SKA Päästekolledzi rakenduskõrgharidusõppe päästeteenistuse erialal õppeaines Põlemiskeemia

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]

Διαβάστε περισσότερα

ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ. Εικόνα 1. Φωτογραφία του γαλαξία μας (από αρχείο της NASA)

ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ. Εικόνα 1. Φωτογραφία του γαλαξία μας (από αρχείο της NASA) ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ Φύση του σύμπαντος Η γη είναι μία μονάδα μέσα στο ηλιακό μας σύστημα, το οποίο αποτελείται από τον ήλιο, τους πλανήτες μαζί με τους δορυφόρους τους, τους κομήτες, τα αστεροειδή και τους μετεωρίτες.

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

VENTILATSIOONI ALUSED FELIKS ANGELSTOK

VENTILATSIOONI ALUSED FELIKS ANGELSTOK VENTILATSIOONI ALUSED FELIKS ANGELSTOK Õppevahend on mõeldud kasutamiseks Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppivatele üliõpilastele samanimelise õppeaine

Διαβάστε περισσότερα

kus: = T (3.1) külmasilla punktsoojusläbivus χ p, W/K, mis statsionaarsetes tingimustes on arvutatav valemist: = χ (T T ), W

kus: = T (3.1) külmasilla punktsoojusläbivus χ p, W/K, mis statsionaarsetes tingimustes on arvutatav valemist: = χ (T T ), W Külmasillad Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusläbivusest. Külmasillad võivad olla geomeetrilised (näiteks välisseina välisnurk, põranda

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Valgustus ja energiasääst, koostöö teiste eriosadega EKVÜ koolitus 2. Tiiu Tamm Elektrotehnika instituut

Valgustus ja energiasääst, koostöö teiste eriosadega EKVÜ koolitus 2. Tiiu Tamm Elektrotehnika instituut Valgustus ja energiasääst, koostöö teiste eriosadega 14.11.2013 EKVÜ koolitus 2 Tiiu Tamm Elektrotehnika instituut Energiasäästu reguleerivad standardid : Küte ja soojaveevarustus EVS-EN 15316, 4 osa 2007

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.

8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm. TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ

Διαβάστε περισσότερα

Tehnilised andmed paneelradiaatorid. Eesti

Tehnilised andmed paneelradiaatorid. Eesti Tehnilised andmed paneelradiaatorid Eesti 2010-2011 Sisukord paneelradiaatorid iseloomustus...3 paneelradiaatorid iseloomustus...42 Compact...8 Ventil Compact 200 mm... 44 Ventil Compact... 14 Plan Ventil

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase

Διαβάστε περισσότερα

CaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide

CaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide 3. KEEMILINE TERMODÜNAAMIKA Keemiline termodünaamika uurib erinevate energiavormide vastastikuseid üleminekuid keemilistes ja füüsikalistes protsessides. 3.1. Soojuslikud muutused keemilistes reaktsioonides

Διαβάστε περισσότερα

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri

Διαβάστε περισσότερα

HOONETE ENERGIAAUDITITE JUHEND

HOONETE ENERGIAAUDITITE JUHEND HOONETE ENERGIAAUDITITE JUHEND T a l l i n n 2 0 0 1 1 OPET EST NIA A X C O N S U L T I N G A X O V A A T I O O Y Eesti Energeetika Instituut / OPET Eesti Aadress: Kuokkamaantie 4 Postiaadress: P/k 428

Διαβάστε περισσότερα

LIGINULLENERGIA ELUHOONED RIDA- JA KORTERELAMUD

LIGINULLENERGIA ELUHOONED RIDA- JA KORTERELAMUD LIGINULLENERGIA ELUHOONED RIDA- JA KORTERELAMUD TALLINN November 2017 Sisukord 1 SISSEJUHATUS... 4 2 TELLIJA ROLL... 5 3 ENERGIAIATÕHUSUSE PÕHINÄITAJAD... 7 3.1 ENERGIATÕHUSUSE DEFINITSIOON... 7 3.2 ENERGIATÕHUSUSE

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜLESANDED JA LAHENDUSED Ülesanne 1 Ülesanne Ülesanne Vana münt diameetria, cm ja paksusea,0 mm on tehtud puhtast kullast (ρ = 1900 k m ). Kulla hind on 410$ ühe untsi eest

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik

Διαβάστε περισσότερα

2. AEROC poorbetooni tehnilised ja ehitusfüüsikalised omadused.

2. AEROC poorbetooni tehnilised ja ehitusfüüsikalised omadused. 2. AEROC poorbetooni tehnilised ja ehitusfüüsikalised omadused. 2.1. Üldist Erinevate AEROC toodete tugevusomadused on toodud osas 3 ja müüritise tugevusomadused osas 5. Aeroc tehases valmistatavatel toodetel

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

Regupol. Löögimüra summutus. Vastupidav, madal konstruktsiooni kõrgus, madal emissioon.

Regupol. Löögimüra summutus. Vastupidav, madal konstruktsiooni kõrgus, madal emissioon. 139 Löögimüra summutus Vastupidav, madal konstruktsiooni kõrgus, madal emissioon. Mimekülgne elastne alusmaterjal iga põrandakatte alla Regupol löögimüra summutus on juba pikka aega pakkunud segamatut

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

Fibo Lux 88 vaheseina süsteem. Margus Tint

Fibo Lux 88 vaheseina süsteem. Margus Tint Fibo Lux 88 vaheseina süsteem Margus Tint 1 Fibo Lux 88 vahesein LIHTNE JA KIIRE PAIGALDADA TÄIUSLIK TERVIKLAHENDUS LAOTAKSE KIVILIIMIGA TAPID KÕIKIDEL OTSTEL HEA VIIMISTLEDA TÄIUSTATUD PROFIIL, SIIA KUULUVAD

Διαβάστε περισσότερα

Hoone energiaaudit. Töö nr ENE korruseline 12 korteriga elamu Aadress: Paide tee 25, Koeru Diplomeeritud energiaaudiitor: Aadu Vares

Hoone energiaaudit. Töö nr ENE korruseline 12 korteriga elamu Aadress: Paide tee 25, Koeru Diplomeeritud energiaaudiitor: Aadu Vares Hoone energiaaudit Töö nr ENE 1016 2 korruseline 12 korteriga elamu Aadress: Paide tee 25, Koeru 73001 Diplomeeritud energiaaudiitor: Aadu Vares Allkiri.. Tallinn 2010 Meie oskused on Teie edu! Tellija

Διαβάστε περισσότερα

Et mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!

Et mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada! EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise

Διαβάστε περισσότερα

Estimation of grain boundary segregation enthalpy and its role in stable nanocrystalline alloy design

Estimation of grain boundary segregation enthalpy and its role in stable nanocrystalline alloy design Supplemental Material for Estimation of grain boundary segregation enthalpy and its role in stable nanocrystalline alloy design By H. A. Murdoch and C.A. Schuh Miedema model RKM model ΔH mix ΔH seg ΔH

Διαβάστε περισσότερα

Suitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus

Suitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus Gaasi-kondensatsioonikatel 6 720 808 116 (2013/08) EE 6 720 643 912-000.1TD Suitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus GB162-15...45 V3 Palun lugege hoolikalt enne paigaldus- ja hooldustöid Sisukord

Διαβάστε περισσότερα

"Kasutegur ja teised olulised mõisted KASUTEGUR ENERGIATOOTMISEL"

Kasutegur ja teised olulised mõisted KASUTEGUR ENERGIATOOTMISEL "Kasutegur ja teised olulised mõisted KASUTEGUR ENERGIATOOTMISEL" Loengukursus WEC Akadeemia loengud" Andres Siirde Tallinna Tehnikaülikool 01.11.2016 1 Loengukava, mis oli meil kavas eelmise loengu tsükli

Διαβάστε περισσότερα

2. bauroc POORBETOONI TEHNILISED JA EHITUSFÜÜSIKALISED OMADUSED

2. bauroc POORBETOONI TEHNILISED JA EHITUSFÜÜSIKALISED OMADUSED 2. bauroc POORBETOONI TEHNILISED JA EHITUSFÜÜSIKALISED OMADUSED 2.1. Üldist Erinevate bauroc toodete tugevusomadused on toodud osas 3 ja müüritise tugevusomadused osas 5. Bauroc tehases valmistatavatel

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

Miks just Vaillant? mõtleb tulevikule. Aga sellepärast, et pakume 10-aastase garantiiga taastuvenergial põhinevat küttetehnikat.

Miks just Vaillant? mõtleb tulevikule. Aga sellepärast, et pakume 10-aastase garantiiga taastuvenergial põhinevat küttetehnikat. 17 k maasoojuspumbad Miks just Vaillant? Aga sellepärast, et pakume aastase garantiiga taastuvenergial põhinevat küttetehnikat. geotherm plus geotherm exclusiv geotherm Sest mõtleb tulevikule. Tuleviku

Διαβάστε περισσότερα

ENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,

ENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus, KÕIGE TÄHTSAM ENERGEETIKA ARVI FREIBERG Maailma asju liigutavat kaks jõudu sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles

Διαβάστε περισσότερα

Ülase 3, Vinni HOONE ENERGIAAUDITI ARUANNE

Ülase 3, Vinni HOONE ENERGIAAUDITI ARUANNE Ülase 3, Vinni HOONE ENERGIAAUDITI ARUANNE 3 KORRUSELINE 24- KORTERIGA HOONE Ülase 3 Vinni alevik, Vinni vald Lääne-Virumaa 46601 Tellija: KÜ Võsaülane Koostaja: Raul Metsunt Ülase 3,Vinni, Vinni vald,

Διαβάστε περισσότερα

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Suruõhutehnika Põhitõed ja praktilised nõuanded

Suruõhutehnika Põhitõed ja praktilised nõuanded Suruõhutehnika Põhitõed ja praktilised nõuanded Sisukord Eessõna Põhitõed. peatükk Suruõhutootmise põhimõisted... 2. peatükk Suruõhu ökonoomne töötlemine... 6 3. peatükk Miks on vaja suruõhku kuivatada?...

Διαβάστε περισσότερα

ECOELASTIKA ΑΕ ΕΚΕΤΑ/ΙΔΕΠ

ECOELASTIKA ΑΕ ΕΚΕΤΑ/ΙΔΕΠ Μελέτη για τον προσδιορισμό του ποσοστού σύρματος, της συγκέντρωση τέφρας και της σύσταση τέφρας σε κύρια στοιχεία και ιχνοστοιχεία, για ελαστικά τα οποία χρησιμοποιούνται στην τσιμεντοβιομηχανία ECOELASTIKA

Διαβάστε περισσότερα

ΕΘΝΙΚΟ ΜΕΤΣΟΒΙΟ ΠΟΛΥΤΕΧΝΕΙΟ ΔΙΕΠΙΣΤΗΜΟΝΙΚΟ ΔΙΑΤΜΗΜΑΤΙΚΟ ΠΡΟΓΡΑΜΜΑ ΜΕΤΑΠΤΥΧΙΑΚΩΝ ΣΠΟΥΔΩΝ (Δ.Π.Μ.Σ.) «ΠΕΡΙΒΑΛΛΟΝ ΚΑΙ ΑΝΑΠΤΥΞΗ»

ΕΘΝΙΚΟ ΜΕΤΣΟΒΙΟ ΠΟΛΥΤΕΧΝΕΙΟ ΔΙΕΠΙΣΤΗΜΟΝΙΚΟ ΔΙΑΤΜΗΜΑΤΙΚΟ ΠΡΟΓΡΑΜΜΑ ΜΕΤΑΠΤΥΧΙΑΚΩΝ ΣΠΟΥΔΩΝ (Δ.Π.Μ.Σ.) «ΠΕΡΙΒΑΛΛΟΝ ΚΑΙ ΑΝΑΠΤΥΞΗ» ΕΘΝΙΚΟ ΜΕΤΣΟΒΙΟ ΠΟΛΥΤΕΧΝΕΙΟ ΔΙΕΠΙΣΤΗΜΟΝΙΚΟ ΔΙΑΤΜΗΜΑΤΙΚΟ ΠΡΟΓΡΑΜΜΑ ΜΕΤΑΠΤΥΧΙΑΚΩΝ ΣΠΟΥΔΩΝ (Δ.Π.Μ.Σ.) «ΠΕΡΙΒΑΛΛΟΝ ΚΑΙ ΑΝΑΠΤΥΞΗ» ΜΑΘΗΜΑ ΚΟΡΜΟΥ «ΥΔΑΤΙΚΟ ΠΕΡΙΒΑΛΛΟΝ ΚΑΙ ΑΝΑΠΤΥΞΗ» ΥΔΑΤΙΚΑ ΟΙΚΟΣΥΣΤΗΜΑΤΑ Σημειώσεις

Διαβάστε περισσότερα

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED 1. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED Eluks on vajalik pidev aine ja energia transport (e suunatud liikumine) läbi biosfääri ja konkreetselt bioloogilise aine. Biosfäär ehk elukeskkond on Maa

Διαβάστε περισσότερα

ΜΕΛΕΤΗ ΤΗΣ ΥΝΑΤΟΤΗΤΑΣ ΑΞΙΟΠΟΙΗΣΗΣ ΤΟΥ ΓΕΩΘΕΡΜΙΚΟΥ ΠΕ ΙΟΥ ΘΕΡΜΩΝ ΝΙΓΡΙΤΑΣ (Ν. ΣΕΡΡΩΝ)

ΜΕΛΕΤΗ ΤΗΣ ΥΝΑΤΟΤΗΤΑΣ ΑΞΙΟΠΟΙΗΣΗΣ ΤΟΥ ΓΕΩΘΕΡΜΙΚΟΥ ΠΕ ΙΟΥ ΘΕΡΜΩΝ ΝΙΓΡΙΤΑΣ (Ν. ΣΕΡΡΩΝ) ελτίο της Ελληνικής Γεωλογικής Εταιρίας τοµ. XXXVI, 2004 Πρακτικά 10 ου ιεθνούς Συνεδρίου, Θεσ/νίκη Απρίλιος 2004 Bulletin of the Geological Society of Greece vol. XXXVI, 2004 Proceedings of the 10 th

Διαβάστε περισσότερα

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD 4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse

Διαβάστε περισσότερα

8. Faasid ja agregaatolekud.

8. Faasid ja agregaatolekud. Soojusõpetus 8a 1 8. Faasid ja agregaatolekud. 8.1. Faasi ja agregaatoleku mõisted. Faas = süsteemi homogeenne ja mehaaniliselt eraldatav osa. Keemiliselt heterogeense süsteemi näide: õli + vesi. Keemiliselt

Διαβάστε περισσότερα

Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis

Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis Kihilised konstruktsioonid (Seinad, katused): U-arvu leidmine Niiskuse jaotus konstruktsioonis Temperatuuri jaotus konstruktsioonis Energiakuluarvutus D.O.F. tech Oy 2006 SISUKORD 1 Teavet DOF-THERMi kohta...1

Διαβάστε περισσότερα

6. Boilerid ja puhverpaagid

6. Boilerid ja puhverpaagid oilerid ja puhverpaagid. oilerid ja puhverpaagid lamcol on suur valik boilereid ja puhverpaake tarbevee ja keskkütte paigaldamiseks- mõlemad emaleeritud ja roostevaba terasest 1.4521 mudelid. Valmistatud

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. 10. klass 1. a) Mg 2+ + 2OH = Mg(OH) 2 (1) b) c(karedus) = 19,25 cm3 0,02000 mol/dm 3 100 cm 3 = 0,003850 M c(karedus) = 3,850 mmol/dm

Διαβάστε περισσότερα

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja. klass) 8. november 2. a.. a) X C, vingugaas, Q Cl 2, Z CCl 2, fosgeen b) Z on õhust raskem, sest Q on õhust raskem, Z molekulmass on aga

Διαβάστε περισσότερα

ÜHISKONDLIKU HOONE ENERGIAAUDIT. Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa 2 -korruseline muuseum

ÜHISKONDLIKU HOONE ENERGIAAUDIT. Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa 2 -korruseline muuseum ÜHISKONDLIKU HOONE ENERGIAAUDIT Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa 2 -korruseline muuseum Tellija: Piiriäärne Energiaarenduse MTÜ Kontaktisik: Urmo Lehtveer Aadress: Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa

Διαβάστε περισσότερα

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III KEEMILINE TASAKAAL Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 007 KEEMILINE TASAKAAL 1. Keemilise tasakaalu mõiste. Tasakaalu mõiste on laialt

Διαβάστε περισσότερα

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ET Kasutusjuhend 2 EL Οδηγίες Χρήσης 17 HU Használati útmutató 34 LV Lietošanas instrukcija 50 Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ZWG 6120K Sisukord Ohutusinfo _ 2 Ohutusjuhised _ 3 Jäätmekäitlus

Διαβάστε περισσότερα

6 ENERGIA KASUTAMINE 6.1 ÜLDMÕISTED

6 ENERGIA KASUTAMINE 6.1 ÜLDMÕISTED 6 ENERGIA KASUTAMINE 6. ÜLDMÕISTED Nüüdisühiskonnas kasutab inimene oma vajaduste rahuldamiseks (toitainete tootmiseks ja toiduvalmistamiseks, kodu- ja tööruumide kütteks ja hooldamiseks, töövahendite

Διαβάστε περισσότερα

ROCKWOOL tulekaitseisolatsiooni lahendused

ROCKWOOL tulekaitseisolatsiooni lahendused ROCKWOOL tulekaitseisolatsiooni lahendused Tulekindla isolatsiooni tähtsus hoonetes Suurima osa oma elust veedame me suletud ruumides, mis avaldavad meie enesetundele märkimisväärset mõju. Need ruumid

Διαβάστε περισσότερα

Αλληλεπίδραση ακτίνων-χ με την ύλη

Αλληλεπίδραση ακτίνων-χ με την ύλη Άσκηση 8 Αλληλεπίδραση ακτίνων-χ με την ύλη Δ. Φ. Αναγνωστόπουλος Τμήμα Μηχανικών Επιστήμης Υλικών Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων Ιωάννινα 2013 Άσκηση 8 ii Αλληλεπίδραση ακτίνων-χ με την ύλη Πίνακας περιεχομένων

Διαβάστε περισσότερα

E-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid

E-kursuse Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse materjalid Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 E-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid Aine maht 2 EAP Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 Sissejuhatus

Διαβάστε περισσότερα

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)

Διαβάστε περισσότερα

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I LAHUSED Natalia Nekrassova Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 LAHUSED Looduses ja tehnikas lahused omavad suurt tähtsust. Taimed omandavad

Διαβάστε περισσότερα