Tehnikatõlge Lk 1/ Ühikud (AV)

Transcript

1 Tehnikatõlge Lk 1/ Ühikud Number, arv, suurus, väärtus Number ja arv Numbri ja arvu suhe on samasugune kui tähe ja sõna suhe. Kümnendsüsteemi numbrid on 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9. Araabia numbreid rohkem ei ole. Sõnade või numbritega? aasta paiku tekkis arusaam, nagu tuleks kõik naturaalarvud kuni kümneni kirjutada sõnadega, põhjendusega, et nii ütlevat Eesti keele käsiraamat. Samas seisab käsiraamatus (ptk O 51, a trükis lk 136), minu rõhutused: Tavalises üldkeelses tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 10 sõnadega: Minu vanaisal oli seitse tütart. Seega kui tekib kahtlus, kas kirjutatavas tekstis tuleb arvud kirjutada sõnade või numbritega, võrrelge seda lausega minu vanaisal oli seitse tütart. Kui kvaliteet on sarnane, siis palun. Kui mitte nt oskuskeelses tekstis, siis pigem mitte. Lugege läbi kogu see peatükk: nt kui lauses on mitu arvu, kirjutatakse kõik numbritega. Tehnikakontekstis on arvu kirjutamisel sõna või numbritega vahe: sõnaga kirjutatu tähendab ligikaudu, numbritega täpselt vrd marssis sada sõdurit (marssis ligikaudu sada sõdurit, võib-olla 95, aga võib-olla 104) ja marssis 100 sõdurit (marssijaid oli täpselt sada sõdurit, mitte 99 ega 101). Suurus ja ühik Näited: pikkus (suurus) ja meeter (ühik) Väärtus Näited: 3 (väärtus) meetrit (ühik) Suuruse tähis Näited: L või l (pikkus), t (temperatuur [ C] või aeg), T (temperatuur [K]). Oleneb keelest (nt laius saksa k B, inglise k W), ei ole ühene. Dimensioon Erinevalt suurusest ja selle tähisest on ühene. Dimensioonide kaudu saab väljendada mis tahes füüsikalisi suurusi ning näiteks kontrollida keerukate ühikute ja teisenduste õigsust (dimensioonianalüüs). Dimensioon pikkus mass aeg Dimensiooni tähis L M T

2 Tehnikatõlge Lk 2/ voolutugevus temperatuur valgustugevus ainehulk I Θ J N Näide: jõu dimensioon on LMT 2 ja pindala dimensioon L 2, seega on rõhu dimensioon (rõhk = jõud jagatud pindalaga) LMT 2 : L 2 = L (1 2) MT 2 = L 1 MT 2. Ühikud SI põhiühikud SI = rahvusvaheline mõõtühikute süsteem pikkus L meeter m mass M kilogramm kg aeg T sekund s voolutugevus I amper A temperatuur Θ kelvin K valgustugevus J kandela cd ainehulk N mool mol SI lisaühikud tasanurk radiaan rad ruuminurk sterradiaan sr Tasa- ja ruuminurk on dimensioonita, sest tasanurka saab määratleda kui kaare pikkuse suhet ringjoone pikkusse ja ruuminurka kui ruuminurgaga piiratud pindala suhet kera pindalasse (L/L = 1 ja L 2 /L 2 = 1). Ruumi- ja ajaühikuid pindala L 2 ruutmeeter m 2 ruumala L 3 kuupmeeter m 3 kiirus LT 1 meeter sekundis m/s kiirendus LT 2 meeter sekundi ruudu kohta m/s 2 sagedus T 1 herts Hz

3 Tehnikatõlge Lk 3/ periood T sekund s Mehaanikaühikuid tihedus L 3 M kilogrammi kuupmeetri kohta kg/m 3 jõud, kaal LMT 2 njuuton N jõumoment L 2 MT 2 njuutonmeeter Nm (N m) rõhk L 1 MT 2 paskal Pa töö, energia L 2 MT 2 džaul J võimsus L 2 MT 3 vatt W Soojusühikuid soojushulk L 2 MT 2 džaul J soojusjuhtivus L 2 MT 3 Θ 1 vatt meetri ja kelvini kohta W/(m K) [NB! Sulud!] NB! Absoluutne temperatuur (kelvinites) kirjutatakse ilma kraadimärgita (nt 273 K), sest kelvini kraadi ei ole olemas, on kelvin. Selguse huvides olgu temperatuuriühiku juures alati ka skaala. Absoluutse temperatuuri märki ei ole vaja kirjutada, sest alla 0 K temperatuur ei ole võimalik. 0 C = 273,15 K; temperatuurierinevusena on 1 K = 1 C Elektri- ja magnetismiühikuid elektrilaeng TI kulon C pinge L 2 MT 3 I 2 volt V mahtuvus L 2 M 1 T 4 I 2 farad F elektritakistus L 2 MT 3 I 1 oom Ω magnetinduktsioon MT 2 I 1 tesla T

4 Tehnikatõlge Lk 4/ Dimensioonianalüüs Dimensioonide praktiline rakendus Küsimus: kas erikaal on kaal? Vastus: ei ole, sest selle ühik on kg/m 3 (M/L 3 = L 3 M ehk tihedus). Soovitatav termin selle suuruse kohta oleks seega tihedus, puistetihedus, eritihedus vms. Küsimus: kas kaaluühik võib olla kg? Vastus: ei või, sest kaalu (jõu) dimensioon on LMT 2 ; kg on massiühik, massi dimensioon on M. Küsimus: kui inglise DC on eesti keeli alalisvool, kas 3 VDC võib olla alalisvool 3 V? Vastus: ei või, sest voolu ühik on amper ja volt on pingeühik; õige oleks alalispinge 3 V. Küsimus: kas õige on kirjapilt kwh või kw/h? Vastus: kilovatt-tund on töö ühik, töö dimensioon on L 2 MT 2. Kilovatt on võimsuse ühik, võimsuse dimensioon on L 2 MT 3. Nagu näha, on viimases aja dimensiooni (T) aste ühe võrra väiksem, st võimsus = töö : aeg, seega töö = võimsus aeg, seega õige on kwh (korrutatud, mitte jagatud). Seega täpsust suuruste ja ühikute kasutamisel! Ühikutähiste õigekiri Algustäht Reeglina kirjutatakse inimeste järgi nimetatud ühikute tähised suurtähega: A André-Marie Ampère C Charles-Augustin de Coulomb C Anders Celsius F Michael Faraday Hz Heinrich Rudolf Hertz J James Prescott Joule K lord Kelvin (William Thomson) N Isaac Newton Pa Blaise Pascal T Nikola Tesla V Alessandro Volta W James Watt Ω Georg Ohm Tekstis kirjutatakse lühendamata ühikunimetused väiketähega (vähemalt eesti, inglise, soome, vene keeles). Muude kui isikunimede järgi nimetatud ühikute tähised on väiketähega (nt m, s, cd, mol)

5 Tehnikatõlge Lk 5/ Kordsed ühikud Ettevaatust eesliidete kirjapildiga (nt MPa, khz, kwh, cst, µsv) parandage, kui tekstitoimeti automaatparandus arvab teisiti! (Kui parandamine muutub tüütuks, võtke automaatparanduse suvanditest algussuurtähe parandus maha.) Eesliide Kordustegur tera T giga G Tähis Märkus mega M Suurtäht! Erinevus milliga on miljard korda! Hale näide (ajalehest): Avati elektrijaam võimsusega 30 mw. (Võrdluseks: liikumatult lebava 65 kg inimese soojusvõimsus on u 75 W ehk u 2500 sellist elektrijaama.) kilo ehk 1000 k hekto ehk 100 h deka- 10 da detsi ehk 0,1 d senti ehk 0,01 c milli ehk 0,001 m Väiketäht! Erinevus megaga on miljard korda! mikro µ Windowsi otsetee Alt-230 nano n piko p Väiketäht (suurtähega on penta- (10 15 ), erinevus on korda ) Tühik Eesti kasutuses kirjutatakse väärtuse ja ühikutähise vahele alati tühik (nt 3 m, 25 C), välja arvatud kraadimärk ilma temperatuuriskaalata või nurgaühikud (nt 45, ); protsendi- ja promillimärk (nt 99%, 1 ). See on traditsiooniline erand või teine seletus on, et protsent ega promill ei ole ühik, vaid operaator või tehe (vrd korrutusmärgi kirjutamine kokku ühe arvu järele (nt luup suurendusega 7 ), arvu märgi (+,, ±) kirjutamine kokku arvu ette, operaatori p kirjutamine kokku tähises ph). Väärtuse ja ühikutähise eraldamiseks on sobiv kasutada püsitühikut (Windowsis Alt-0160), siis jäävad mõlemad samale reale.

6 Tehnikatõlge Lk 6/ Erimärkide kirjutamine Kuidas sõrmistikult kätte saada (peale menüü kaudu lisamise või kopipeistimise): Märk Kujutis Windows HTML-/XML-olem korrutusmärk Alt-0215 korrutuspunkt Alt-0183 kraadimärk Ei ole ülaindeks null ( 0 ) ega ka ülaindeks väike o ( o ) Alt plussmiinus ± Alt-0177 ± püsitühik [puudub] Alt-0160 alustav jutumärk stiilis väiksed üheksad all lõpetav jutumärk stiilis väiksed üheksad ülal lõpetav jutumärk stiilis väikesed kuued ülal Alt-0132 (MS Wordis eesti keeles enne teksti märgi " automaatparandus) Alt-0148 Alt-0147 (MS Wordis eesti keeles teksti järel märgi " automaatparandus) ülakoma Alt-0146 (MS Wordis märgi ' automaatparandus) keskmine mõttekriips (kunikriips, lausesisene mõttekriips) pikk mõttekriips (lausetevaheline mõttekriips) Alt-0150 (MS Wordis tühikutevahelise märgi - automaatparandus) Alt-0151 väljajätupunktid Alt-0133 Eesti tähestiku täpitähed (š on eesti klaviatuuril AltGr+s ja ž on AltGr-z): Täht Windows HTML-/XML-olem š Š ž š Š ž 1 Märgistikus Latin-1

7 Tehnikatõlge Lk 7/ Ž Ž õ Alt õ Õ Alt Õ ä Alt-0228 ä Ä Alt-0196 Ä ö Alt-0246 ö Ö Alt-0214 Ö ü Alt-0252 ü Ü Alt-0220 Ü Kasutamine lausetes nt 25 W lamp (mitte 25W ega 25 W-ne ); [NB! Eesti elektrotehnikaoskuskeeles tähendab lamp elektripirni, tavakeele lamp on valgusti.] Tehtemärgid (nt + = : < >) peaksid olema tekstis tühikute vahel (EKI soovitus); märki näitavad pluss, miinus ja plussmiinus ning umbkaudsust näitav tilde üksi arvu ees tühikuta (nt +3, 2, ±5, ~7); Miinusmärk peaks olema eri märk kui [lühike] sidekriips (-), nt spetsiaalne miinusmärk, mõttekriips ( kuni-kriips,, Alt-0150, ; mõne kirjaga (nt Trebuchet MS) näib lühike) või soovitatavalt püsikriips. Numbrite vahele kirjutatakse kuni-kriips tühikuteta, nt 2 3 õuna. Visuaalse selguse mõttes arvu ja sõna vahele kirjutatav märk on sidekriips: nt 15-aastased. Kui arvuvahemik liitub sõnaga, on algul kuni- ja pärast sidekriips: nt aastased. Ühikus tähendab kaldjoon (jagamistehe) kohta, seega on õige mg/kg ja mg kg kohta, aga mitte mg/kg kohta. Kaldjooni võib olla mitu (nt ravimi annuses mg/kg/d milligrammi kehamassi kg kohta ööpäevas). Mittesüsteemsed ühikud SI ühikute kordsed: nt tonn, minut, tund, ööpäev, nurgakraad, -minut ja -sekund, hektar, liiter Angloameerika ühikud [alates aastatest on toll määratletud meetri järgi] Ajaloolised ühikud, sh Vene ühikud (Eestis on meetermõõdustik kohustuslik alates 1929, SI alates 1982; vene toll ja jalg võrdusid angloameerika tolli ja jalaga; keskajal oli eri kohtades või eri meistritel naelte ja jalgade olukord õige kirju) Ühikute teisendamine Mõõtühikud ja nende teisendamine: vt Google Millal teisendama ei pea Kui teisendus tekitaks segadust, sest vajalikku eset määratletakse teise ühiku järgi:

8 Tehnikatõlge Lk 8/ Tollmõõdus rehvid Keermed (tollkeere on teistsuguse profiiliga kui meeterkeere; tollkeermel võib olla pikk või lühike samm) Toruläbimõõdud Võtmemõõdud Kui kirjeldatav mõõdik on gradueeritud või määratletud tollmõõdustikus Harjumuse jõud: nt kas õhurõhk mm Hg või kpa? Oluline küsimus: Kas mõlema süsteemi väärtusi on tekstis vaja? Vastus: kui tekst on eesti lugeja jaoks Eestis ja teisendus segadust ei tekita, siis tollmõõdustikku pigem mitte. Tekstis olemasolevad teisendused on kasulik üle arvutada! Imelised Ameerika ühikud nagu paksus-/jämedusühik gauge (eri materjalide korral erinev!), tap # (avad, puurid) need võiks Eesti kasutaja jaoks teisendada millimeetritesse (ja kui vaja, lisada selguse huvides ka algupärane ühik). Ühikute seoseid 1 kg ~9,8 N 1 cal = ~4,2 J Argikeele kalor on tegelikult kilokalor (kcal) 1 g vee soojendamiseks 1 C võrra kulub 1 cal (jahtumisel eraldub) 1 g 100 C vee aurustamiseks kulub 540 cal (kondenseerumisel eraldub) ehk 1 g vee aurustamise energiaga saaks 1 C võrra soojendada 540 g vett 1 g 0 C jää sulatamiseks kulub 79 cal (jäätumisel eraldub) 1 g vee ruumala on 1 cm 3 1 W = 1 J/s (alalisvoolu korral ka 1 W = 1 V A) 1 in = 25,4 mm (täpselt) 1 ft = 304,8 mm (täpselt) 1 mi = 5280 ft = 1609,34 m (täpselt) 1 mph = 1,60934 km/h (täpselt) 1 n.mi = 1852 m (täpselt) 1 kn = 1,852 km/h (täpselt) [sõlm = meremiili tunnis; sõlme tunnis oleks kiirendus!] 1 km/h = 3,6 m/s 0 C = 273,15 K

9 Tehnikatõlge Lk 9/ Absoluuttemperatuuri (Kelvini) korral kraadimärki ei kirjutata (nt 273 K). Korrektne on kirjutada ka temperatuuriväärtuste märk (kuni ± C). Absoluuttemperatuuri väärtuse ette märki ei kirjutata, sest negatiivne absoluutne temperatuur ei ole võimalik. Vähim võimalik temperatuur on 273,15 C (0 K, u 460 F). Teisendus Fahrenheiti kraadidest Celsiuse kraadideks: t [ C] = (t [ F] 32) 5/9 1 lbf/ft 2 = 6, kpa 1 lbf ft = 1, N m 1 bar = 100 kpa (täpselt) 1 mm H 2 O = ~0,010 kpa 1 mm Hg = ~0,133 kpa. 1% = 1/100 1 = 1/1000 ppm 2 = 1/ (miljondik) ppb = 1/ (miljardik) ph-l on väärtus (nt ph 7 ), mitte ühik. (Operaator p tähistab negatiivset kümnendlogaritmi, H tähistab vesinikuioonide aktiivsust, mis on ligikaudu sama kui nende molaarne kontsentratsioon, mol/l.) Vee ph on 7, sellest väiksemad suurused on happelised (nt maomahla ph on u 1), suuremad aluselised (lubjapiima ph on u 12,5). Veri toimib puhverlahusena ja selle ph-d toiduvalikuga muuta ei saa Kümnendkoma ja tuhandete eraldusmärk Vt eesti keele käsiraamat. Üldreeglid: Kümnendmurru täisosa ja murdosa eraldab eesti kasutuses koma (mitte punkt), nt 123,45. Hinda ei käsitata kümnendmurruna. Tuhandeid eraldatakse (arv rühmitatakse 3-numbristesse järkudesse) tühikuga (teatud harvadel erandjuhtudel, nt panganduses punktiga et vältida pahatahtlikku vahelekirjutamist), nt Tuhandete eraldusmärki kasutatakse vähemalt 5-kohastel arvudel, nt , aga Hea on kasutada tuhandete eraldusmärgina püsitühikut, nii ei teki reavahetuse korral haledaid nulle rea algusse ega arvu drastilist vähenemist rea lõpus. Püsitühik on olemas ka HTML-is. 2 Paar aastat tagasi arvas Heido Ots EKI keeleabis, et ppm ja ppb olevat inglise lühendid (parts per million/billion) ning neid saavat eesti tekstis asendada eesti lühenditega. Samas on sellel kaks vastuargumenti: a) tuntud lühendi asendamine tundmatuga (see, kes kasutab tekstis neid lühendeid, tõenäoliselt teab, mida need tähendavad), vrd keeleökonoomika põhimõte (uut keelendit ei ole tingimata vaja, kui senine kõlbab); b) need võivad olla sama hästi ka ladina lühendid, pars per millionem/billionem.

10 Tehnikatõlge Lk 10/ Erandid: a) kasutamine tabelis, kus kõik arvud on rühmitatud järkudesse, siis rühmitub ka 4-kohane arv, et kõigi arvude vorming oleks sama; b) kui seda nõuab stiilijuhend (nt Euroopa Liidu institutsioonidevaheline stiilijuhend käsib kirjutada eesti teksti protsendimärgi ette tühiku ja rühmitada tuhanded ka 4- kohalises arvus). Teisenduste esitamistäpsus Põhimõte: väärtus ei saa teisendamisel muutuda täpsemaks. Sama arv tüvenumbreid (nulle ega koma ei arvestata) või samalaadne suurusjärk: u 100 jardi ei ole u 91,4 m, vaid pigem u 90 m või koguni u 100 m 0,25 tolli ei ole u 6,35 mm, vaid pigem u 6 mm kuus jalga ei ole 183 cm, vaid pigem ligi kaks meetrit