TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets

Transcript

1 KESKPINGEVÕRGD Märkus. Käesoleva peatüki tekst põhineb raamatu Jaotusvõrgud 4. peatükil. Elektrit toodetakse peamiselt elektrijaamades. Sealt kantakse elektrienergia tarbijateni elektrivõrkude vahendusel. Kõrgepingevõrkude kaudu kantakse elektrit suurte vahemaade taha, kesk- ja madalpingevõrkude abil aga jaotatakse piirkonnasiseselt. Ligi 50% elektrienergia maksumusest on seotud elektri jaotamisega. Seetõttu tuleb ka jaotusvõrkudele osutada asjakohast tähelepanu. Keskpingevõrgud talitlevad peaaegu eranditult radiaalskeemi kohaselt. Võrgu täpsema koniguratsiooni määramisel on terve rida võimalusi nii nimipingete, lahutuspunktide, reservahelate kui muude üksikasjade valikuks, mis oluliselt mõjutavad võrgu töökindlust, majanduslikku eektiivsust ja elektri kvaliteeti... Jaotusvõrkude liigitus Jaotusvõrke liigitatakse tarbijate iseloomu järgi tööstusvõrkudeks, linnavõrkudeks ja maavõrkudeks. Tööstusvõrk on peamiselt suurettevõtete sisevõrk, mille kaudu toimub ettevõtte varustamine elektrienergiaga. Linnavõrke iseloomustavad koniguratsiooni keerukus, tarbijate rohkus ning kaabelliinid. Maavõrkudele on omane hajutatus, suhteliselt väike tarbijate hulk ning pikad õhuliinid. Keskpingejaotusvõrgu ehitus sõltub nimipingest. Naabervõrkude nimipingete suhe soovitatakse valida mitte väiksem kui. Soome kogemustel on parimaks lahenduseks ainult üks jaotuspinge 0 kv. Eestile iseloomulikud pingeastmed on joonisel.. 0 kv Ülekandevõrk 5 kv 5 kv Toitealajaamad ehk piirkonnaalajaamad 6 (0; 5) kv 6 (0; 5) kv 6 (0; 5) kv 6 (0; 5) kv 0 kv Keskpingevõrk Vahealajaamad Jaotusalajaamad Madalpingevõrk Joonis. Keskpingevõrgu struktuuri näiteid () Konspekt 00kevad

2 Pingetel 6 ja 0 kv toimub jaotamine peamiselt linnades, pingetel 5 ja 0 kv aga maapiirkondades, pingeastmel 5 kv kantakse elektrit üle suurtesse jaotuskeskustesse, kust jaotamine toimub vastavalt kohalikele tingimustele. a) b) c) Joonis. Esimese (a), teise (b) ja kolmanda (c) rühma tarbijate elektrivarustuse põhimõtteskeemid Eestis võetud suund pingeastmete vähendamisele. Perspektiivseteks pingeastmeteks loetakse tiheasustusega piirkonnas 0 kv ja hajaasustusega piirkonnas 0 kv. Olemasolev 5 kv võrk viiakse üle kas 0 kv või 0 kv pingele. 5 kv võrku ei likvideerita siiski lähiajal. Elektrivõrkude ehitamine ja rekonstrueerimine nõuab suuri investeeringuid, mistõttu iga otsus peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Seni jätkub alajaamade rekonstrueerimise käigus ka 5 kv jaotusseadmete uuendamine. Elektrivarustuskindluse järgi jaotatakse tarbijad kolme rühma (joonis 5.). Esimese rühma moodustavad sellised tarbijad (haiglad, keeruka tehnoloogilise protsessiga ettevõtted), mis vajavad toidet kahest sõltumatust allikast (alajaamast), võimalik, et veel lisatoidet kolmandast allikast. Teise rühma tarbijate puhul kasutatakse kas ühte eritingimustel ehitatud või kahte sõltumatut toiteallikat, kusjuures automaatikata reservallika lülitab sisse valvepersonal või operatiivbrigaad. Seda skeemi kasutab enamik tööstusettevõtteid. Kolmandasse rühma kuuluvad kõik ülejäänud objektid (nt elamud), mida varustatakse ühest toiteallikast. Elektrivõrgu ühendusskeem ehk koniguratsioon on määratud harude ja sõlmede vaheliste ühendustega. Selle tunnuse järgi liigitatakse elektrivõrke (joonis.) radiaalvõrkudeks hargnevateks radiaalvõrkudeks ringvõrkudeks silmusvõrkudeks. Erinevate võrguskeemide eelised ja puudused on tabelis.. () Konspekt 00kevad

3 Joonis. Radiaal-, ring- ja silmusvõrk Tabel. Võrguskeemide võrdlus Skeem Eelised Puudused Radiaalvõrk Ringvõrk Silmusvõrk Skeemi lihtsus ja selgus Lihtne releekaitse Kõrgem elektrivarustuskindlus Parem pingepüsivus Väiksemad võimsuskaod Veelgi kõrgem varustuskindlus Veelgi parem pingepüsivus Veelgi väiksemad võimsuskaod Madal elektrivarustuskindlus Keerukas releekaitse Keerukas käit Keerukas ja kallis releekaitse Keerukas käit Keerukad skeemid (silmusvõrgud) sisaldavad mitut suletut kontuuri ja on kasutusel suurt talitluskindlust nõudvates süsteemi- ja ülekandevõrkudes, alates pingest 0 kv. Ring- või silmusvõrkudena välja ehitatud jaotusvõrgud talitlevad avatuna, sest nii on releekaitse ja automaatika tunduvalt odavam ja lihtsam. Sellistes võrkudes on kasutusel lahutuskohad lülituspunktid, millega võrk eraldatakse radiaalselt töötavateks osadeks, iidriteks. Erandina töötab Eesti 5 kv jaotusvõrk kohati suletuna. Suletuna ehitatud skeem või rööpahel võimaldab toidet reserveerida. Kasutusel on reservilülitusautomaadid, millega on võimalik taastada piirkonna elektrienergiaga varustamine peale võrguavariid. Eektiivsed on kaugjuhitavad alajaamad ja lülituspunktid, mis võimaldavad kiiresti teha tarvilikke ümberlülitusi tarbijate elektrienergiaga varustamise taastamiseks. Reserveerimata radiaalvõrgud esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergiaga varustamisel. Hargnevad radiaalvõrgud on levinud maapiirkondades, kus asustus on hõre ja elektrienergiat kantakse üle suhteliselt pikkade vahemaade taha. Lihtsad avatuna talitlevad suletud võrgud (kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas. Võrgu jaotusunktsiooni seisukohalt võib täheldada kaht suunda. Esimene on koniguratsioon, mille korral jäetakse elektri jaotamine enam madalpingele. Selle koniguratsiooni korral on võrgu maksumus tavaliselt odavam (joonis.4a). 0 kv 0,4 kv 0 kv a) b) 0,4 kv Joonis.4 Jaotusvõrgu jaotusunktsioonid madal- (a) ja keskpingel (b) () Konspekt 00kevad

4 Teise suuna korral toimub jaotamine rohkem keskpingel, mille tulemusena on võrgu maksumus küll suurem, kuid kaod on väiksemad ja elektri kvaliteet kõrgem (joonis.4b). Eestis lähtutakse praegusel ajal tingimusest, et madalpingeiidri pikkus ei tohiks olla üle 600 m... Keskpingeiidrid Jaotusvõrgu tööskeemi võib vaadelda koosnevana radiaalselt talitlevatest iidritest. Keskpingeiidrid lähtuvad toitealajaamadest, mille primaarpinge on enamasti 0 kv ning sekundaarpinge 6 5 kv. Toitealajaamade traode arv ja lülitusskeemid nii ülem- kui alampinge poolel sõltuvad ülekandevõrgu ja jaotusvõrgu koniguratsioonist, tarbijatele vajalikust elektrivarustuskindlusest jm. Tavaliselt on toitealajaamades kaks või enam traot ning keskpinge-latisüsteemi. Suurtes toitealajaamades, kus iidreid on palju, kasutatakse kahe traoga ja nelja latisüsteemiga skeemi (joonis.5a), mis tagab vajaliku elektrivarustuskindluse. Sellisesse alajaama seatakse üles kolmemähiselised traod. Enamasti leiab kasutamist siiski odavam kahe latisüsteemiga skeem (joonis.5b) kahemähiseliste traodega. Latisüsteemid töötavad tavaliselt lahus, sektsioonidevaheline lüliti on normaalolukorras väljas. Toimib sektsioonidevaheline reservilülitusautomaat, mis ühe latisüsteemi toite katkemisel ühendab pingetuks jäänud latisüsteemi teisega. 0 kv 0 kv 0 kv 0 kv a) b) Joonis.5 Nelja- (a) ja kahelatisüsteemiga (b) keskpingejaotla skeem Toitealajaamast väljuvate keskpingeiidrite arv võib ulatuda mitmekümneni. Keskpingeiidri skeem on joonisel.6. Suletud lahk- või koormuslüliti Avatud lahk- või koormuslüliti Joonis.6 Jaotusvõrgu keskpingeiidri skeem 4() Konspekt 00kevad

5 Fiider võib koosneda ka ainult ühest harust, milles on jaotustrao ühe tarbija toiteks. Enamasti on iidri skeem siiski hargnev. Hargnemine toimub mast- või kioskalajaamades, mis on varustatud lahk- või koormuslülitiga võimaldamaks võrgu skeemi plaanilist või avariist tingitud muutmist. Võimalik on eraldada teatud osa võrgust hooldus- ja remonditööde tegemiseks või lahutada võrgust avariiline liinilõik. Keskpingeiidri lõpp-punktideks on jaotusalajaamad, kus toimub elektrienergia muundamine keskpingelt madalpingele ja kus on ka lahutuskohad kahe erineva keskpingeiidri vahel. Fiidrite omavahelised ühendused võimaldavad võrgu skeemi muuta. Enamasti on kasutusel ühe kiirega skeem (joonis.7), kus omavahel on ühendatud kahe toitealajaama või ka sama toitealajaama kaks või rohkem iidrit, mis töötavad muidugi avatud skeemi kohaselt. Suletud lahk- või koormuslüliti Avatud lahk- või koormuslüliti Joonis.7 Keskpingevõrgu ühe kiirega skeem Vajaduse korral on võimalik iidrite lahutuskohti muuta. Sellise skeemi töökindlus on suurem, võrreldes radiaalsena ehitatud võrguga, kus ümberlülituste võimalused puuduvad. Elektrivarustuskindlus on suurem kahe kiirega skeemi korral (joonis.8), kus tarbijaid on võimalik toita nii sama toitealajaam erinevate latisüsteemide kui kahe erineva toitealajaama kaudu. Sellise skeemi korral on jaotusalajaamades tavaliselt kaks traot, mis võimaldavad täiendavat reserveerimist. Vaadeldava koniguratsiooni eeliseks on suurem elektrivarustuskindlus, puuduseks aga kõrgem maksumus. Võrgu tegelik koniguratsioon valitakse piirkonna ja tarbijate eripära alusel, lähtudes töökindluse nõuetest ning muudest majanduslikest ja tehnilistest tingimustest. Suletud lahk- või koormuslüliti Avatud lahk- või koormuslüliti Joonis.8 Keskpingevõrgu kahe kiirega skeem 5() Konspekt 00kevad

6 Keskpingeiider on tavaliselt varustatud releekaitsega, mis toimib võimsuslüliti kaudu. Kasutusel on voolulõige ja maksimaalvoolukaitse. Fiidri kaitselahutus tehakse toitealajaamas vankertüüpi lülitiga või lahklülititega ning maandamiseks on enamjaolt kasutusel statsionaarne maanduslüliti. Maanduslüliti puudumisel kasutatakse iidri maandamiseks kantavaid maandureid. Keskpingeiidris lahutuskohtade tekitamiseks ja alajaamade võrgust eraldamiseks kasutatakse lahk- ja koormuslüliteid, traode eraldamiseks võrgust ja kaitseks ka lahkkaitsmeid. Vajalikud lülitamised tehakse kohapeal või kaugjuhtimise teel. Nüüdisajal on levimas lülituspunktide muutmine kaugjuhitavaks. Tavaliselt on toitealajaamade kõik võimsuslülitid kaugjuhitavad, uutes ja hiljuti rekonstrueeritud toite- ja vahealajaamades on kaugjuhitavad ka muud lülitid. Alajaamades, kus kaugjuhtimine puudub, teevad vajalikke lülitusi operatiivbrigaadid...4 Linna- ja maavõrgud Olenevalt tarbijate paigutusest ja iseloomust võivad nii elektrivõrgu koniguratsiooni kui võrguseadmete parameetrid oluliselt erineda. Esimeses lähenduses võib keskpingevõrke jaotada linna- ja maavõrkudeks või tiheda ja hajaasustusega piirkondade võrkudeks. Linna- ja maavõrkudele iseloomulikud omadused on tabelis.. Maapiirkondades on koormustihedus väike ja tarbijad hajutatud suurele territooriumile. Mõne tarbija tarvis võib olla rajatud küllaltki pikk keskpingeõhuliin ning paigaldatud üks trao liini lõppu. Linnades, kus tarbijad paiknevad lähestikku, on koormustihedus tunduvalt suurem. Erineb ka võrgu koniguratsioon. Tarbijate arv jaotusalajaamas ülesseatud trao kohta, mis on linnades , maapiirkonnas aga sageli vaid üks majapidamine. Sellest tulenevalt erineb ka traode nimivõimsus, mis linnades ja tiheda asustusega piirkondades on kva, maapiirkondades aga enamasti 50 kva. Tabel. Linna- ja maavõrkude näitajad Näitaja Linn Maa Koormustihedus > MW/km < 00 kw/km Tarbijaid trao kohta Madalpingeiidri pikkus < 00 m m Liini tüüp Kaabelliinid Õhuliinid Juhtme ristlõige (Al) mm mm Trao nimivõimsus kva kva Võrgu koniguratsioon Avatud silmusvõrk Radiaalvõrk Suur on elektriliinide erinevus. Linnades on peamiselt tegemist kaabelliinidega soone ristlõikega üle 0 mm. Magistraalkaablid linnades peavad olema soone ristlõikega 40 mm. Ülejäänud kaabelliinide ristlõiked valitakse võrgu arvutuste ja tehniliste soovituste alusel. Hajaasustuse korral kasutatakse õhuliine juhtme ristlõikega 6 50 mm. Hajaasustusega piirkonna elektrivõrgu koniguratsioon on joonisel.9. 6() Konspekt 00kevad

7 0/0 kv alajaamad 0/0,4 kv alajaamad 0 kv 0 kv 0 km Joonis.9 Hajaasustusega piirkonna elektrivõrgu skeem Elektri ülekanne piirkonda toimub antud juhul 0 kv ülekandevõrgu vahendusel, jaotamine keskpingel 0 kv elektrivõrgu kaudu ja tarbijateni jõuab elekter läbi 0,4 kv võrgu. Võib tähele panna maapiirkonnale iseloomulikku suhteliselt hõredat jaotusalajaamade paiknemist. Võrgu koniguratsioonist tingituna on tarbijate elektrivarustuskindlus maapiirkondades tunduvalt madalam kui linnades, kuna tihti puuduvad võimalused reservtoiteks. Linnades, kus tegemist on silmusvõrguga, on ümberlülitamise võimalused suuremad ja tarbijate elektrivarustuse pikaajaline katkemine vähe tõenäoline. Sellest hoolimata võib ka linnades esineda avariisid, kus piirkond jääb elektrita paariks tunniks või isegi kauemaks Keskpingevõrgu neutraali maandamine Elektrivõrgus võib kolmeaasilise süsteemi neutraal olla maast isoleeritud (isoleeritud neutraaliga võrk), vahetult maandatud (jäikmaandatud neutraaliga võrk), läbi suure takistuse maandatud või läbi kompenseerimisreaktori ehk kaarekustutuspooli maandatud (resonantsmaandatud võrk). Neutraali maandamisviisist sõltub võrgu rikketalitluse iseloom ja isolatsioonile mõjuvad pinged. Eesti keskpingevõrkudes on elektrivõrgu neutraal maast isoleeritud või maandatud läbi kompenseerimisreaktori ehk kaarekustutuspooli. I I I I R C C C I C I C I C I G I G I G M M G G G R M Joonis.0 Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 7() Konspekt 00kevad

8 Isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu skeem on joonisel.0. Sellise võrgu ainsateks maaga ühendavateks elementideks on traomähiste ja ülekandeliinide aaside mahtuvused maa suhtes C, C ja C ja isolatsiooni juhtivus G. Elektrivõrgule rakenduvad trao aasipinged, ja ja võrku sisenevad voolud I, I ja I. Isolatsiooni juhtivusega tavaliselt ei arvestata, kuna selle mõju elektrivõrgu pingetele on tühine ( I 0). Faaside pinge maa suhtes M, M ja M, samuti trao neutraali pinge, mida G nimetatakse ka neutraali nihke(pinge)ks, sõltuvad mahtuvuslike voolude I C, I C ja I C olemasolust. Mahtuvuslike voolude erinevuse tõttu võivad aaside pinged maa suhtes olla vähesel määral ebasümmeetrilised. Olenemata sellest jäävad aasidevahelised pinged,, ja samaks ning selle tõttu tarbijad neutraali nihet ei tunneta. = M I C M M I C M =M = I C M Isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu pingete vektordiagramm on joonisel.a. Juhul kui elektrivõrk on maa suhtes sümmeetriline C = C = C = C, on pinged M =, M = ja M =. Olukorda iseloomustab vektordiagramm joonisel.b, kus on näidatud ka mahtuvuslikud voolud, mis edestavad pingeid 90 võrra. Normaaltalitlusel on neutraali nihe N leitav võrrandisüsteemist I = I C = jω C( + ) I = I C = jω C ( + ) (.) I = I C = jω C( + ) kus ω on nurksagedus. Peale Kirchhoi I seadusega I + I + I = 0 arvestamist ning mõningaid teisendusi võib kirjutada kus Suhet N = = a) b) Joonis. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu pingete vektordiagramm (a) ja sümmeetrilise isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu pingete ja mahtuvuslike voolude vektordiagramm (b) jωc + jω, a jωc + jωc = ( C + C + C ) C + C + C = a =, ning a = e j0 ja C + a C a = e j0. + ac (.) C + a C + ac α = (.) C + C + C nimetatakse elektrivõrgu mahtuvusliku ebasümmeetria teguriks ja aktiivjuhtivuste summa suhet mahtuvuslike juhtivuste summasse 8() Konspekt 00kevad

9 G d = ω (.4) ( C + C + C ) elektrivõrgu sumbumisteguriks. Õhuliinidega elektrivõrgus on mahtuvuslik ebasümmeetria α = 0,5 % ning sumbumistegur d = 6%. Kaablivõrkudes ebasümmeetria puudub α = 0, sumbumistegur d = 4%. Lühise korral on pingete M, M ja M ebasümmeetria tavaliselt suur ning võrgu mahtuvusliku ebasümmeetriaga ei ole tarvis arvestada α = 0. Kui trao aasipinged moodustavad sümmeetrilise tähe, siis saab avaldise (.) ümber kirjutada + jωc + jωc + jωc R N = = (.5) + jωc + jrωc R Pärast teisendusi avalduvad aaside pinged maa suhtes järgmiselt: M M M jrωc = + N = + jrωc a ( + jrωc ) + N = + jrωc a( + jrωc ) = + N = + jrωc = (.6) Avaldistest (.5) ja (.6) nähtub, et nii neutraali nihe kui ka aaside pinged maa suhtes sõltuvad korrutisest R ωc. Võrrandite (.5) ja (.6) alusel on joonisel.a kujutatud üheaasilise maalühise (lühis aasis L) pingete vektordiagrammi. Tingimusel, et lühis on metalne R = 0, saab kirjutada M = 0 ja =. Pingete M ja M absoluutväärtus on ning nende vektorid moodustavad omavahel 60 nurga. Rikkekoha takistuse suurenemisel libiseb neutraali nihkepingevektori otspunkt piki poolringi, kuni lõpmata suure takistuse korral saabub normaaltalitlusele vastav seisund. Jooniselt.a selgub, et rikkekoha takistuse suurenemisel suureneb ka rikkeaasi L pinge maa suhtes. Tervete aaside pinge maa suhtes sõltub rikkekoha takistusest erinevalt. Faasi L pinge maa suhtes esialgu suureneb ning seejärel väheneb aasipingeni. Suurim pinge väärtus aasis L võib olla 5 % suurem pinge aasidevahelisest pingest. Sellise pinge tõusuga on tarvis arvestada nii seadmete isolatsiooni konstrueerimisel kui ka liigpingepiirikute valikul. Joonisel.b on metalsele maalühisele vastav pingete ja voolude vektordiagramm. 9() Konspekt 00kevad

10 M I C I C I C M M M M a) b) Joonis. Pingete vektordiagramm üheaasilise maalühise korral aasis L (a) ning pingete ja voolude vektordiagramm metalse maalühise puhul (b) Isoleeritud neutraaliga keskpingevõrgus võib suurte maaühendusvoolude puhul (6 kv võrgus üle 0 A ja 5 kv võrgus üle 0 A) maaühenduse kohas tekkida perioodiliselt süttiv ja kustuv kaar, mis indutseerib mahtuvust ja induktiivsust sisaldavas kontuuris nimipinget,5 korda ületavaid isolatsioonile ohtlikke liigpingeid. Liigpingete ja tuleohu tõttu ei ole elektrikaare tekkimine lubatud. Suurte mahtuvuslike maaühendusvoolude kompenseerimiseks maandatakse neutraal läbi kaarekustutuspooli (joonis.). Sellise resonantsmaandatud neutraaliga elektrivõrgu normaaltalitlusel on neutraali pinge maa suhtes null ning poolis voolu ei ole. Üheaasilise maaühenduse korral tekib nullpunkti ja maa vahel pinge, mis on võrdeline aasipingega. Nimetatud pinge kutsub esile maaühendusvoolu induktiivse iseloomuga komponendi I L, mis suurelt osalt kompenseerib maaühendusvoolu mahtuvusliku komponendi I C, ning rikkekoha summaarne vool on I I + I 0. = L C Tulemusena pole maaühendus resonantsmaandatud neutraaliga võrgus tavaliselt enam ohtlik, see võib iseenesest mööduda ega vaja alati kiiret väljalülitamist. Tõsi, kuna mahtuvus C on pidevalt muutuv, tuleks vastavalt muuta ka induktiivsust L. Selle tarvis on kaarekustutuspoolid kas automaatika abil või käsitsi reguleeritavad. I I L I I I R L I G I G I G C C C M M G G G R I C I C I C M Joonis. Resonantsmaandatud neutraaliga elektrivõrk Statistika kohaselt on % liiniriketest üheaasilised lühised, mis on enamuses tekkinud äikeseliigpingete tagajärjel või põhjustatud muudest ajutise iseloomuga isolatsiooniriketest. Paljasjuhtmetega elektrivõrkudes põhjustavad lühiseid sageli liinile kukkunud puud. Kui lühisvoolud ei 0() Konspekt 00kevad

11 ole suured, siis ülelöögil tekkiv elektrikaar on ebastabiilne ja võib voolu nullist läbiminekul iseenesest kustuda. Ühtlasi taastub elektrivõrgu normaaltalitlus, lühise väljalülitamine võimsuslülitiga ei ole vajalik ning tarbijate elektrivarustus ei katke. Ka püsilühise korral võib võrgu talitlus jätkuda, kuid ohutuse tagamiseks tuleb maaühendus kiiresti likvideerida. Nüüdisajal on hakatud üheaasiliste maaühenduste kiiremaks kõrvaldamiseks kasutama maalühiskaitset, kuid selle rakendamisega võib maalühisvoolu madala taseme ja muutuva iseloomu tõttu tekkida probleeme. Kokku võttes räägitakse elektrivõrgu maaühenduse korral mõistetest maalühisvool, maaühendusvool ja rikkevool. Maalühisvoolu tekitab isolatsioonirike ja see esineb ainult neutraali jäikmaanduse korral. Ülejäänud juhtudel on tegemist maaühendusvooluga. Rikkevool hõlmab mõlemaid mõisteid. Nagu juba mainitud, ei mõjuta elektrivõrgu neutraali maandusviis kolmeaasilise võrgu sümmeetrilist talitlust ega ka talitluse arvutusi, kuna kolme aasi voolude summa neutraalis on sümmeetrilisel talitlusel null. () Konspekt 00kevad