Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt

Transcript

1 Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Tallinn

2 Nimetus: Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt Töö tellija: OÜ Pärnu Instituut Reg nr Riia mnt 14-7, Pärnu linn, Pärnu maakond, Tel E-post raimo.klesment@gmail.com Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Reg nr Tuukri tn 54, Tallinn Tel , E-post info@adepte.ee Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töö versioon: Kliendile esitamiseks Töö teostamisaeg: detsember 2014, täiendatud märts

3 Sisukord Sisukord... 3 Sissejuhatus Saasteallikate asukoha geograafiline ja klimaatiline iseloomustus Tegevusalade kirjeldus Saasteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused Tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed Saasteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes Kütuste kasutamine energia tootmiseks liikide kaupa Kütuse põletamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused Diiselkütuse laadimine kütusemahutitesse Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine LOÜ-de summaarsed heitkogused tööstusheite seaduse 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral Bensiini laadimine terminalides ja tanklates Muude naftasaaduste laadimine terminalides ja tanklates Tehnoloogilised äkkheited Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse saasteallika kohta Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku saastetaseme kaardid Foonisaaste ja koosmõju teiste ettevõtetega Koosmõju arvestatavad saastetaseme kaardid Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire Järeldused ja ettepanekud Kasutatud allikad Lisa 1 Diiselgeneraatori õhuheitmete infoleht

4 Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud OÜ Pärnu Instituut (reg nr ) tellimusel ja lähteandmete alusel Haapsalus Haava tn 2 projekteeritava serverikeskuse generaatorite õhuheitmetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks ning välisõhu saasteloa taotlemiseks. Saasteloa taotlejaks on Osaühing FTR CONSULTANTS (reg nr ). Käesoleva lubatud heitkoguste projekti (LHK projekt) on koostanud OÜ Adepte Ekspert (reg nr ). LHK projekti koostamisel on lähteandmetena kasutatud detailplaneeringut ning olemasolevat tehnilist informatsiooni kavandatavate seadmete kohta. Osaühing FTR CONSULTANTS põhitegevuseks on enda kinnisvara ost ja müük EMTAK Rajatavaid generaatoreid hakatakse kasutama elektrienergia tootmiseks ehk tegevusalaks elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast - EMTAK Välisõhu kaitse seaduse 67 lg 1 kohaselt on saasteluba dokument, millega antakse õigus viia saasteaineid paiksetest saasteallikatest välisõhku ning määratakse selle õiguse kasutamise tingimused. Osaühing FTR CONSULTANTS saasteloa taotlemise põhjuseks on aasta määrus nr 20 3 lg 1, mille kohaselt on välisõhu saasteluba nõutav kui põletusseadmete installeeritud kogusoojusvõimsus on 0,3 MW ühel tootmisterritooriumil. Rajatava serverikeskuse energiatarve elektrikatkestuse korral on 25 MW. Selle saavutamiseks on kavandatud paigaldada diiselgeneraatorid, mille maksimaalne võimsus on 2,164 MW. Kokku paigaldatakse kuni 12 generaatorit, mille summaarne maksimaalne elektrivõimsus on 25,968 MW. Käesoleva töö eesmärgiks on määrata kavandatava serverikeskuse generaatorite tegevusest atmosfääri paisatavate heitmete kogused, kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ja hajuvus ebasoodsate ilmastikutingimuste juures. Käesolev saasteloa taotlus on koostatud Haava tn 2 ja 2a detailplaneeringu raames. Ehitusprojekti koostamisel võib osutuda vajalikuks taotlust täiendada või korrigeerida juhul kui muudetakse kasutatavate generaatorite võimsusi, suurendatakse võimalikku tööaega või muudetakse suitsutorude parameetreid. Saasteainete heitkoguse määramine on teostatud arvestuslikul meetodil Eestis kehtivate metoodika ja saasteainete piirkontsentratsioonide normatiivide alusel. Lähtutud on järgmistest õigusaktidest: Keskkonnaministri a määrus nr 20 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba. Keskkonnaministri 12. november a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded. Keskkonnaministri 08.juuli a määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 22. septembri a määrus nr 120 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 02. augusti a määrus nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. 4

5 1 Saasteallikate asukoha geograafiline ja klimaatiline iseloomustus Kavandatav käitis hõlmab Haapsalus Haava tn 2 (kat tunnus 18301:010:0012) ja Haava tn 2a (18301:010:0013) kinnistuid. EHAK: 0183 Haapsalu linn. Kinnistute pindala on 0,62 ha. Kinnistute sihtotstarbeks on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel 100 % tootmismaa. Saasteallikate asukohakaart on esitatud joonisel 1 ja käitise asendiplaan joonisel 3. Lähiala kinnistud on kasutusel valdavalt elamu-, äri - ja tootmismaadena. Lähim elamu asub aadressil Niine tn 23 ning jääb saasteallikast u 40 m kaugusele lõuna suunas (territooriumi piirist u 22 m kaugusele). Teoreetilisse mõjualasse jääb kaitsealustest objektidest Haapsalu lossipark ja Krahviaed. Joonis 1. Saasteallika asukohakaart. Punase ringiga on tähistatud saasteallika teoreetiline mõjupiirkond (50 korda kõrgeima saasteallika kõrgus). Joonise alus: Maa-amet X-Gis. Mõjualasse jäävaks teiseks saasteallikaks on (joonis 2): Eraküte AS, ÕL-16-2, Niine 34, kütteseadmed. Ettevõtte kõige kõrgema saasteallika heitava 50-kordse kõrgusel maapinna kõrguste vahe ei ületa 50 meetrit 1 km kohta. Vastavalt sellele maapinna reljeefi hajuvusarvutustes ei ole vaja arvestada. Kõrgema saasteallika 50 kordse kõrgusega võrdne kaugus on 16,8*50=840 m. Sellisel kaugusel ei esine hajuvusarvutust mõjutada võivaid tehnogeenseid objekte. 5

6 Joonis 2. Mõjualasse jäävate teiste saasteallikate plaan. Joonise alus: Maa-amet X-Gis. Joonis 3. Käitise asendiplaan. Esitatud on kinnistu territooriumi piir ja saasteallikas. Saasteallikas on plaanil tähistatud numbriga K1. Joonise alus: Maa-amet X-Gis. Geograafilisele piirkonnale iseloomulik saasteainete hajumist arvestav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient A = 160. Paikkonna reljeefi arvestav koefitsient on 1. 6

7 Haapsalu klimaatilised näitajad (Lääne-Nigula meteoroloogiajaama andmetel) on paljuaastaste mõõtmisandmete põhjal järgmised: Temperatuurid: välisõhu keskmine temperatuur on 4.7 o C; Kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur on -0,3 0 C kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur on kell ,1 o C Tuuled: Väikseim kuu keskmine tuule kiirus (august) 3,2 m/s Suurim tuule keskmine kirus (jaanuar) 4,6 m/s Paljuaastane keskmine tuule kiirus 3,9 m/s Sademed: Aasta keskmine sademete hulk 653 mm Minimaalne keskmine kuu sademete hulk (veebruar) 34 mm Maksimaalne keskmine kuu sademete hulk (august) 83mm Joonis 4. Lääne-Nigula MJ aastane tuulteroos pikaajalise ( ) perioodi kohta. Allikas: Riigi Ilmateenistus. 7

8 2 Tegevusalade kirjeldus Osaühing FTR CONSULTANTS põhitegevuseks on enda kinnisvara ost ja müük EMTAK Rajatavaid generaatoreid hakatakse kasutama elektrienergia tootmiseks ehk tegevusalaks elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast - EMTAK Haapsalusse Haava tn 2 kinnistule rajatava serverikeskuse elektrivarustuse tagamiseks elektrikatkestuste korral on kavandatud rajada generaatoritel põhinev elektrivarustuse varusüsteem. Süsteem koosneb kuni 12-nest diiselgeneraatorist Cummins QSK60-G18 (või analoog). Diiselgeneraatori maksimaalne elektrivõimsus on 2,164 MW. Kütuse kulu maksimaalkoormusel 12*523=6276 l/h. Tiheduse korral 0,85 kg/l on kütusekuluks kuni 5,3346 t/h. Reaalselt ei tööta tõenäoliselt kunagi kõik generaatorid absoluutsel maksimumvõimsusel ja seega jääb tunni kütusetarbimine väiksemaks kui esitatud kogus. Nagu eelpool öeldud rakenduvad diiselgeneraatorid tööle elektrikatkestuse korral. Süsteemi maksimaalseks tööajaks arvestatakse korraga kuni 12 tundi. Iga aasta teostatakse ka kaks generaatorite proovikäivitust (kevadel ja sügisel), mille käigus kontrollitakse süsteemi töötamist. Maksimaalseks aastaseks tarbitava kütuse koguseks on käesolevas projektis arvestatud 450 tonni diiselkütust (tagab maks võimsusel töö u 80 tunniks). Pikemaajaliste aastaste summaarsete elektrikatkestuste kestvus on ebatõenäoline. Energia tootmismaht on arvutatav: põletusseadme kasutegur * põletatud kütuse alumine kütteväärtus (MJ/kg) * põletatud kütuse kogus (kg)] / 3600 MJ 1 * 42,5 MJ/kg * kg/ 3600 MJ = 5312,5 MWh/a Suitsugaasid väljuvad ühesugustest korstnast, mille parameetrid on: kõrgus H= 16,8 m arvestatud on, et suitsutorud ulatuvad üle hoone katuse u 0,8 m; diameeter D=0,6 m; suitsugaaside temperatuur T= 457 o C; suitsugaaside mahtkiirus generaatorite tehniliste andmete kohaselt on 6,14 m 3 /s; suitsugaaside joonkiirus on seega 21,73 m/s. Lihtsustamise huvides on käesolevas LHK projekti tabelites suitsutorusid käsitletud ühe koondsaasteallikana K1. Reaalselt hakkavad suitsutorud paiknema üksteise kõrval reas. LHK projekti hajuvusarvutustes on kasutatud tõepärasemate modelleerimistulemuste huvides 12 kõrvutipaiknevat punktallikat mitte ühte koondallikat. 8

9 3 Saasteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused Nagu eelpool kirjeldatud on ettevõttel 1 saasteallikas, milleks on katlamaja korsten (K1). Koondandmed saasteallikate ja saasteainete aasta ja hetkeliste heitkoguste kohta tegevusalade kaupa on esitatud tabelis 1. Heitkoguste arvutamist on kajastatud järgmistes peatükkides. Tabel 1. Saasteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa (määrus 66 lisa 2 tabel 1). Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Saasteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine L-EST97 koordinaadid Välju- Tem Nr (pindallika Ava mis- kõrgus pera - plaani korral Joonkiirus, SNAP-i läbimõõt, maa- - Nimetus Nimetus l või koordinaadipaar alumine m/s kood kaardi m pinnas tuur l vasak ja t, m, oc ülemine parem CAS nr Nimetus Heitkogus nurk) X Y hetkeline,g tonnides /s (täpsus aastas 0,001) Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad: paiksed mootorid Generaatorit e korstnad K *0, 6 16,8 12*21, PM-sum Tahked osakesed 1,1204 0, Lämmastikoksiid id 17, , Süsinikoksiid 5,6022 4,1260 VOCcom Lenduvad orgaanilised ühendid 1,2928 0,9521

10 Vääveldioksiid 0,6110 0, muu laadungikäitl us Diislimahuti tuulutustoru V ,1 5 1,27 20 alifaatse d Süsinikdioksiid 0, ,359 8 alifaatsed süsivesinikud 0,2559 0,

11 4 Tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed Saasteallikale ei ole paigaldatud püüdeseadmeid. Tabel 2. Tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed (määrus 66 lisa 2 tabel 2). Tegevusala või tehnoloogiaprotsess/se ade SNA P-i kood Nimet us Töötundid e arv aastas Püüdeseade Nimetu s, tüüp Ar v Saast e- allika nr plaani l või kaard il Püütav saasteaine CA S nr Nimet us Keskmine heide väljuvate gaaside mahuühik u kohta, mg/nm3 täidetaks e heite piirväärtu se olemasol ul) Projekte e-ritud puhastu s-aste, % Püüdesead me töö efektiivsuse kontrolli sagedus

12 5 Saasteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes Kuna tegu on avariiseadmetega võib käivitamine toimuda igal ajal aastast ning igal kellaajal. Samuti võib diiselkütuse transport toimuda aastaringselt. Tabel 3. Saasteallikate prognoositav tööajaline dünaamika kuude lõikes (määrus 66 lisa 2 tabel 3). Saasteallikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, %-des hetkelisest heitkogusest Nr plaanil või kaardil K1 V1 Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Generaatorite korstnad 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Diislimahuti tuulutustoru 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Tabel 4. Saasteallikate prognoositav tööaeg päevade lõikes (määrus 66 lisa 2 tabel 4). Saasteallikas Tööaeg päevade lõikes (kellaaeg ) Nr plaanil või kaardil K1 V1 nimetus Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev September Oktoober November Detsember Generaatorite korstnad Diislimahuti tuulutustoru

13 6 Kütuste kasutamine energia tootmiseks liikide kaupa Generaatorid töötavad diislil. Andmed kütuse kasutamise ja energia tarbimise kohta on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Kütuste ja jäätmete kasutamine energia tootmiseks liikide kaupa (määrus 66 lisa 2 tabel 5). Kasutatav kütus ja jäätmed Energia tootmine, MWh/a Tegevusala või tootmisprotsess kütuse ja jäätmete kogus KNi kood nimetus aastas Elekter SNAPi kood Nimetus tonni gaas tuhat m3 Soojus ja aur Tahke kütus Vedelkütus Diiselkütus Gaaskütus Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad: paiksed mootorid ,5 Jäätmed

14 7 Kütuse põletamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused Põletusseadme tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused määratakse tavapäraselt arvutuslikul meetodil lähtudes Keskkonnaministri 02. augusti a määrusest nr 99. Diiselgeneraatorite puhul ei ole aga antud määruses esitatud eriheitmete kasutamine põhjendatud, kuna diiselgeneraatorites on põlemistemperatuurid 2-3 korda kõrgemad kui tavalistes katelseadmetes ja seetõttu on ka lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste saasteainete heitkogused kordades suuremad kui katlamajades. Sellest lähtuvalt on eriheidete määramiseks kasutatud tootja poolset saasteainete mõõteprotokolli (lisatud Lisasse 1). Vääveldioksiidi heitme kohta mõõtmisandmed puuduvad, seega on lähtutud määruses nr 99 esitatud arvutusvalemist. Kütuse väävlisisalduseks võeti 0,05 %, mis on diiselgeneraatori dokumentatsiooni kohaselt kõrgeim aktsepteeritav väävlisisaldus kütuses. Mõõtmistulemuste alusel arvutatakse vastava saasteaine eriheide qi järgmist valemit kasutades: qi = ci[vg+(α 1) V]/Qri ci α 0,25 k, g/gj, kus ci i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides, mg/nm3; Vg 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg; V 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm3/kg; α liigõhutegur α = CO2max/CO 2 20,9/(20,9 O2); Qri kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ; k kütuse niiskusest tulenev parandustegur (diislil võetud 1,01). Antud juhul arvutati eriheitmed kasutades valemi lihtsustatud varianti qi = c i α 0,25 k, g/gj. Arvutustulemused on esitatud järgnevas tabelis: Cas nr Saasteaine nimetus Kontsentratsioon 5 % O2 sisalduse korra mg/nm 3 Arvutuslik eriheide g/gj PM-sum Tahked osakesed , Lämmastikoksiidid , Süsinikoksiid ,74 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid ,79 Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt: B kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Q r i kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; B 1 = B Q r i,gj, kus Kütusekulu B 1 ja eriheite q i alusel arvutatakse vastava saasteaine heitkogus M i välja arvatud vääveldioksiid, järgmist valemit kasutades: M i = 10 6 B 1 q i, t (raskmetallid kg), kus B 1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj; (raskmetallid mg/gj). Saasteallikast eralduva saasteaine hetkeline heitkogus M pi, arvutatakse lähtudes põletusseadme soojusvõimsusest, järgmist valemit kasutades: 14

15 M pi = 10 3 P q i, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P põletusseadme soojusvõimsus, MW th. Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust; q i i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj). Vääveldioksiidi heitkogus vedelkütuse korral arvutatakse lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt: M SO2 = 0,02 B S r (1 η), t, kus B kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; S r väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi %; η väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus Mp SO2 arvutatakse vedelkütuse põletamisel lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt: Mp SO2 = 20 P Sr (1 η)/qri, g/s, kus P põletusseadme soojusvõimsus, MWth; Sr väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%; η väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Qri kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr. 94 leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt: Mc = 10-3 x B 1 x q c x Kc, kus Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC); B1 kütusekulu (TJ); qc süsiniku eriheide (tc/tj); Kc oksüdeerunud süsiniku osa. Diiselkütuse puhul on qc 20,2 (tc/tj), Kc 0,99. Mco = Mc x 44/12, kus Mco CO2 heitkogus (GgCO2); Mc süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC). 15

16 Tabel 6. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused (määrus 66 lisa 2 tabel 6). Jrk Põletusseade Kasutatav kütus või jäätmed Välisõhku eralduv saasteaine Saa nr Arv Nimetus Heitkogus Tegev usala või tootm isprots essi SNAPi kood Katla tüüp Nimisooju s- võims us sisseantav a kütus e- kogus e põhja l, Töö - tun dide arv aast as K N- i ko od Nime tus Vää vlisisal dus, % Tuh a- sisal dus, % Alu min e kütt e- väär tus, MJ/ kg; gaas MJ/ Nm3 Kogus aastas ton ni gaa s tuh at m3 CAS nr Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/nm3 (täidetakse heite piirväärtuse olemasolu korral) heite piirvä ärtus progno ositav hetkeli ne heide moot or 12 25, Diisel kütus 0,05 0, ,5 450 PM - su m VO C- co Tahked osakesed Lämmasti koksiidid Süsinikoks iid Lenduvad orgaanilis ed hetkeli ne,g/s tonnid es aastas 1,1204 0, , , ,6022 4, ,2928 0,952 1 stealli ka nr pla anil või kaa rdil K1

17 m ühendid Vääveldio ksiid Süsinikdio ksiid 0,6110 0, ,

18 8 Diiselkütuse laadimine kütusemahutitesse Diiselkütuse mahutitesse laadimise lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ-de) heitkoguste arvutamiseks kasutatakse keskkonnaministri 2. augusti a määrust nr 96,,Naftasaaduste laadimisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramismeetodid, mille kohaselt lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus (C) grammides ühe kuupmeetri laaditud naftasaaduse kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades: C = 120 S P S M/T, kus Ps naftasaaduse küllastunud aurude rõhk vastaval temperatuuril, kpa. Naftasaaduse sertifikaadikohaste andmete puudumisel kasutatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud küllastunud aurude rõhu väärtusi; diiselkütuse aururõhk on P s diisel =1,665kPa M naftasaaduse aurude molekulmass, kg/kmol. Täpsemate andmete puudumisel loetakse nimetatud molekulmassiks 64 kg/kmol; T naftasaaduse temperatuur laadimise ajal, K; aasta keskmise temperatuuri 4,6 0 C = 277,6 0 K S küllastumistegur või puhastusseadme efektiivsust arvestav tegur. Küllastusteguri või puhastusseadme efektiivsust arvestava teguri S tootja poolt esitatavate andmete puudumisel kasutatakse järgmisi teguri väärtusi: 1) fikseeritud kaanega mahuti täitmisel 1,0; Diiselkütuse laadimisel eraldub LOÜ-dest valdavalt alifaatseid süsivesinikke, edasises projektis ongi laadimisel eralduvaid saasteaineid käsitletud alifaatsete süsivesinikena. Serverikeskusesse rajatakse kaks 39 m 3 hoonesisest (keldrikorrusel paiknevat) horisontaalset fikseeritud kaantega kütusemahutit. Mahutid tuulutustoru on varustatud klappiga. Tuulutustoru klapp avaneb mahuti täitmisel diiselkütusega. Korraga laaditakse kütust mahutisse kuni 20 m 3 (paakauto maht). Kütuse laadimiskiirus mahutisse on 10 l/s. Korraga laetakse ühte kütusemahutit ja tunnis ei ole tõenäoline üle 1 paakauto tühjendamine mahutisse. Arvutame alifaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse ühe kuupmeetri laaditud naftasaaduse kohta: C = 120 * 1 * 1,665 * 64/ 277,6 = 46,06g/m 3 Ettevõttes kasutatakse aastas 450 m 3 diiselkütust. Leiame aastas lendunud alifaatsete süsivesinike koguse: M=C*V M = 450 * 46,06 = 0,0207 t/a Diiselkütuse laadimisel mahutisse on laadimiskiirus 10 l/s, aastas kulub kütuse laadimiseks aega: t = V / ω = l / 10 l/s = 12,5h. Alifaatsete süsivesinike hetkeline heitkogus mahutite täitmisel diiselkütusega on: 0,0207* /(12,5*3600) = 0,46g/s Kuna saasteainete piirväärtused on kehtestatud tunnikeskmistena, siis arvutatakse hetkeline heitkogus ümber tunnikeskmiseks heitkoguseks, hindamaks tekkivaid saasteainete tunnikeskmisi kontsentratsioone. 20 m 3 (paakauto maht) kütuse laadimiseks kulub aega ca 0,56 h. Mahutite täitmise tunnikeskmiseks heitkoguseks on seega: 0,56*0,46 = 0,256 g/s

19 Mahutite tuulutustorude parameetrid täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. LHK projektis on võetud tuulutustorude indikatiivseteks parameetriteks kõrgus 5 m ja diameeter 0,1 m. Tuulutustoru indikatiivne asukoht tähistatakse V1. 19

20 9 Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine Ei ole käesoleva LHK projekti puhul asjakohane kuna lahustite kasutamist ei toimu. Vastavat tabelit ei esitata. 10 LOÜ-de summaarsed heitkogused tööstusheite seaduse 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral Ei ole käesoleva LHK projekti puhul asjakohane kuna lahustite kasutamist ei toimu. Vastavat tabelit ei esitata. 11 Bensiini laadimine terminalides ja tanklates Ei ole käesoleva LHK projekti puhul asjakohane kuna bensiini laadimist ei toimu. Vastavat tabelit ei esitata. 12 Muude naftasaaduste laadimine terminalides ja tanklates Ei ole käesoleva LHK projekti puhul asjakohane kuna muude naftasaaduste laadimist ei toimu. Vastavat tabelit ei esitata. 13 Tehnoloogilised äkkheited Tehnoloogilised äkkheited märgitakse tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, , lk 1 17). Tegu on ettevõtetega kellele rakendub keskkonnakompleksloa kohustus. Antud ettevõtte ei ole kompleksloa kohuslane seega tehnoloogilise äkkheite tabelit ei esitata. 20

21 14 Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse saasteallika kohta Saasteainete leviku modelleerimiseks kasutati Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise vanemteaduri Marko Kaasiku poolt koostatud modelleerimistarkvara AEROPOL versiooni 5.1, võrgulahutusega 10 meetrit. Maksimaalsete ühe tunni keskmiste kontsentratsioonide arvutamiseks varieeriti tuule suundi üle ringi 20 sammuga, tuule kiirust 10 m kõrgusel vahemikus 0,5 2 m/s, hajumistingimusi, ja leiti kontsentratsiooni maksimum igas võrgupunktis. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et kontsentratsioon ei saa olla maksimaalne korraga kõigis või enamikus võrgupunktides, vaid ainult vähestes (allatuult). Hetkelise heitkogusena kasutati potentsiaalselt halvimat olukorda, kus kõik generaatorid töötavad koos. Modelleerimise täpsuse huvides on arvutusprogrammi sisestatud kõik 12 suitsutoru eraldiseisvalt (üksteise kõrval asetseva reana). Tabel 7. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse saasteallika kohta (määrus 66 lisa 2 tabel 12). Saasteallikas Välisõhku eralduv saasteaine Välisõhu saastatuse taseme arvutuse tulemused Kaugus saasteallikast, Välisõh u saastat use Maksimaalse Suhe (SPV8, kus saavut a-takse taseme Välisõhum saastat SPV24 saastat Nr Hetkel piirväär aksimaalne taseme jm taseme use, SPVa use plaa ine tus nil Nimetus CAS nr Nimetus heitko SPV1 arvutuslik tekkimi näidat piirväär või gus, (SPV8, saastatuse se a tus kaar M g/s SPV24, tase Cm kaugus vajalik SPV1 dil SPVa µg/m3 saasteallikast, ) (SPV8, jm Cm/SP SPV24, näidata vajalik), µg/m3 Xm V1 SPVa jm näidata vajalik), m K1 Generaat orite korstnad Tahked osakesed 1, ,02 PMsum Lämmastikok siidid 17, , Süsinikoksiid 5, ,03 VOCcom Lenduvad orgaanilised ühendid 1,

22 V1 Diislimahu ti tuulutusto ru alifaat sed Vääveldioksii d 0, ,02 alifaatsed süsivesinikud 0, ,56 22

23 15 Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju Ettevõtte tootmisterritooriumil paikneb 12 saasteallikat, mida käesolevas projektis on käsitletud ühe koondsaasteallikana. Hajuvusarvutuste kohaselt saavutatakse piirväärtusele lähim kontsentratsioon lämmastikoksiidide korral. Tuleb siiski arvesse võtta, et reaalselt on olukorrad, kus kõik diiselgeneraatorid töötavad maksimaalvõimsusel väga harvad ning lühiajalise kestvusega. Seega olulist välisõhu kvaliteedi halvenemist pole piirkonnas oodata. Tabel 8. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju. (määrus 66 lisa 2 tabel 13). Saasteaine CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus M, g/s Välisõhu saastatuse taseme piirväärtus SPV1 (SPV8, SPV24, SPVa jm näidata vajalik), µg/m3 Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase Cm µg/m3 Saastesallikate numbrid plaanil või kaardil PM-sum Tahked osakesed 1, K Lämmastikoksiidid 17, K Süsinikoksiid 5, K1 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 1, K Vääveldioksiid 0, K1 alifaatsed alifaatsed süsivesinikud 0, V1

24 16 Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku saastetaseme kaardid Joonis 5. Lämmastikoksiidide maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon. Joonis 6. Lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon.

25 Joonis 7. Tahkete osakeste maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon. Joonis 8. Süsinikoksiidi maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon. 25

26 Joonis 9. Vääveldioksiidi maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon. Joonis 10. Alifaatsete süsivesinike maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon. 26

27 17 Foonisaaste ja koosmõju teiste ettevõtetega Ettevõtte potentsiaalses mõjualas paikneb üks samu saasteaineid emiteeriv ettevõtte. Selleks on: Eraküte AS, ÕL-16-2, Niine 34, kütteseadmed. Foonisaaste kohta teadaolevalt seireandmed puuduvad. Seega modelleeriti piirkonnas tekkiv õhusaaste koosmõju. Piirkonna ettevõtete saasteallikate parameetrite ja hetkeliste heitkoguste andmed pärinevad Keskkonnaametilt. Antud LHK projekti koostamisel neid täiendavalt ei kontrollitud. Piirkonna saasteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Modelleerimisel kasutati kõige enam levivat tuultesuunda vastavalt Ilmateenistuse Viljandi maakonna tuulteroosile, milleks on edela-tuuled (SW). Saasteallikate piirnormid jäävad tootmisterritooriumi mõjualas alla lubatud väärtustele. Koosmõjus tekkivad maksimaalväärtused on esitatud järgnevalt: CAS nr Nimetus Välisõhu saastatuse taseme piirväärtus SPV1 PM-sum Tahked osakesed , Lämmastikoksiidid , Süsinikoksiid ,86 Lenduvad 15,84 VOC-com orgaanilised ühendid Vääveldioksiid ,76 Koosmõju arvestavad saastetaseme kaardid on esitatud ptk Koosmõju arvestatavad saastetaseme kaardid Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase Cm µg/m3 Joonis 11. Lenduvate orgaaniliste ühendite koosmõju arvestav kaart. 27

28 Joonis 12. Lämmastikoksiidide koosmõju arvestav kaart. Joonis 13. Süsinikoksiidi koosmõju arvestav kaart. 28

29 Joonis 14. Tahkete osakeste koosmõju arvestav kaart. Joonis 15. Vääveldioksiidi koosmõju arvestav kaart. 29

30 18 Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire Välisõhu saastetaset ettevõtte tootmisterritooriumil mõõtmise teel ei seirata. Käesoleva LHK projekti koostamise raames hinnati tegevustest lähtuvate saasteainete hajumist. Arvutuslikult leitud saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa lubatud piirväärtuseid ei tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid kasutatava kütuse kulu põhjal. Iga aasta koostatakse ja esitatakse aastaaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete aastaseid heitkoguseid. Kuna käesoleva LHK projekti objektiks oleva käitise osas ei pea LHK projekti koostaja püsiseire kehtestamist vajalikuks, siis välisõhu kvaliteedi seire tabelit ei esitata. Tabel 9. Saasteainete heitkoguste seire (määrus 66 lisa 2 tabel 14). Saasteaine Saasteallikas CAS nr Nimetus Nimetus Generaatorite korstnad Nr plaanil või kaardil K1 Seire sagedus PM-sum Tahked osakesed Lämmastikoksiidid Süsinikoksiid VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid Vääveldioksiid Süsinikdioksiid alifaatsed alifaatsed süsivesinikud Diislimahuti tuulutustoru V1 1 kord kvartalis arvutuslikult 1 kord kvartalis arvutuslikult 30

31 19 Järeldused ja ettepanekud Osaühing FTR CONSULTANTS saasteloa taotlemise põhjuseks on aasta määrus nr 20 3 lg 1, mille kohaselt on välisõhu saasteluba nõutav kui põletusseadmete installeeritud kogusoojusvõimsus on 0,3 MW ühel tootmisterritooriumil. Rajatava serverikeskuse energiatarve elektrikatkestuse korral on 25 MW. Selle saavutamiseks on kavandatud paigaldada diiselgeneraatorid, mille maksimaalne võimsus on 2,164 MW. Kokku paigaldatakse kuni 12 generaatorit, mille summaarne maksimaalne elektrivõimsus on 25,968 MW. LHK projekti koostamisel arvutuslikult saadud saastatuse taseme maksimaalväärtused jäävad alla lubatud piirväärtuste. Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja vahenditega. Omaseire osas on oluline generaatorite korrashoid ja regulaarne hooldus. Samuti arvestuse pidamine kasutatava kütuse koguste osas. Iga kvartal koostatakse saastetasude arvutamiseks kvartaliaruanne ja hinnatakse selle raames saasteainete heitkoguseid kasutatava kütuse kulu järgi. Arvestades saasteainete heitkoguseid, siis täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette näha. Teeme ettepaneku kehtestada objektile atmosfääriheitmete piirmäärad tabelis 1 Saasteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa esitatud suurustes. Käesolev saasteloa taotlus on koostatud Haava tn 2 ja 2a detailplaneeringu raames. Ehitusprojekti koostamisel võib osutuda vajalikuks taotlust täiendada või korrigeerida juhul kui suurendatakse kasutatavate generaatorite võimsusi, suurendatakse võimalikku aastast tööaega või muudetakse suitsutorude parameetreid. Suitsutorude kavandamisel tuleks lähtuda käesolevas LHK-s järgitud põhimõttest, mille kohaselt kavandatakse suitsutorud kõrgemad kui vastav hooneosa. Lahendus tagab suitsugaaside parema hajuvuse. 31

32 Kasutatud allikad Keskkonnaministri 02. augusti a määrus nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. Keskkonnaministri 08.juuli a määrus nr 437 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 12. novembri a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded. Keskkonnaministri 16. juuli 2004 määrus nr 94 Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod. Keskkonnaministri 2. augusti a määrus nr 101 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba. Keskkonnaministri 22. septembri a määrus nr 120 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Soojustehnika käsiraamat. Koost. I.Mikk. Tallinn,Valgus, Vabariigi Valitsuse a. määrus nr 293 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid 1 32

33 Lisa 1 Diiselgeneraatori õhuheitmete infoleht 33