ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014
|
|
- Ἀελλώ Κόρακας
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014 Tallinn 2015 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
2 Töö nimetus: ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014 Töö autor: Naima Kabral Töö tellija: AS Tallinna Sadam Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, Tel Fax Töö valmimisaeg: Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
3 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 PIIRVÄÄRTUSED... 6 MÕÕTESEADMED... 8 METEOROLOOGILISED TINGIMUSED MÕÕTEPERIOODIL... 9 SAASTETASEMED MUUGA-1 SEIREJAAMAS AASTAL SAASTETASEMED MUUGA-2 SEIREJAAMAS AASTAL SAASTETASEMED MUUGA-3 SEIREJAAMAS AASTAL SAASTEAINETE PÄRITOLU ANALÜÜS ÕHUKVALITEET MUUGAL Kaebuste analüüs Saastetasemete analüüs KOKKUVÕTE LISA 1 MÕÕTETULEMUSED KUUDE LÕIKES, MUUGA LISA 2 MÕÕTETULEMUSED KUUDE LÕIKES, MUUGA LISA 3 MÕÕTETULEMUSED KUUDE LÕIKES, MUUGA Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
4 SISSEJUHATUS Muuga sadam paikneb Eesti põhjarannikul Muuga lahes Viimsi poolsaarest ida suunas. Sadamas asuvate kütuseterminalide tegevus (naftasaaduste lastimine/lossimine, ladustamine, naftasaaduste transiit) põhjustab piirkonnas välisõhu saastatust mitmesuguste keemiliste ühenditega. Saastetasemete jälgimiseks teostatakse alates aastast pidevat välisõhu seiret, mille käigus mõõdetakse süsivesinike (alifaatsed süsivesinikud, benseen, tolueen ja ksüleen) kontsentratsioone välisõhus ja meteoroloogilisi parameetreid (tuule suund ja kiirus, välisõhu temperatuur, õhuniiskus). Lisaks nimetatud saasteainete tasemete pidevale jälgimisele alustati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt aasta veebruaris Muuga-1 seirejaamas ning juulis Muuga-2 seirejaamas ka vesiniksulfiidi sisalduse mõõtmist välisõhus, kuna eelnevate aastate pisteliste mõõtmiste tulemused ning Keskkonnainspektsiooni laekunud kaebused näitasid probleemi olemasolu ebameeldiv lõhn piirkonnas, mille põhjuseks on tõenäoliselt vedelkütuste, eriti masuudi, laadimisel eralduvad redutseeritud väävliühendid. Muuga sadama vahetusse lähedusse on püstitatud kolm õhuseirejaama. Esimene neist avati aasta lõpus ning paikneb Muuga sadamast edelas kütuseterminalide ja suvilarajooni vahel. Teine avati aasta alguses ning paikneb sadamasse viiva tee kõrval. Kolmas seirejaam avati aasta augustis ja paikneb see sadamast loode suunas. Jaamades on täisautomaatsed pideva toimelised õhuanalüsaatorid, mis töötavad 24 tundi ööpäevas. Muuga-1 ja Muuga-3 seirejaamade kõrvale on paigaldatud meteomast, mis võimaldab tuule suuna ja kiiruse abil selgitada saaste päritolu. Kütuseterminalide paiknemist seirejaamade suhtes näitab joonis 1. Aruande eesmärk on anda ülevaade aastal mõõdetud süsivesinike ja vesiniksulfiidi saastetasemetest Muuga sadamas, võrrelda neid Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud piirnormidega ning lähtuvalt sellest analüüsida Muuga sadama tegevuse osakaalu Keskkonnainspektsioonile esitatud kaebuste põhjustajana. Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
5 Joonis 1 Seirejaamad ja naftaprodukte käitlevad ettevõtted Muuga sadamas Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
6 PIIRVÄÄRTUSED Piirväärtused kehtestatakse pidades silmas ühendite ja/või segude ohtlikkust tervisele. Muuga sadama seirejaamades mõõdetavate saasteainete saastatuse taseme piirväärtused on toodud keskkonnaministri 8. juuli aasta määruses nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Piirväärtustest suuremad saasteainete kontsentratsioonid mõjuvad ebasoodsalt inimese tervisele ja ökosüsteemidele. Mõlemad seirejaamad asuvad väljapool Muuga sadama territooriumit, mistõttu lähtutakse mõõtetulemuste hindamisel nimetatud piirväärtustest. Alljärgnevas tabelis on toodud käesoleva töö raames mõõdetud saastekomponentidele kehtestatud maksimaalsed lubatud normid (Tabel 1 Välisõhu saastetaseme piirväärtused). Tabel 1 Välisõhu saastetaseme piirväärtused Saasteaine 1 h keskmine SPV 1 24 h keskmine SPV 24 Alifaatsed süsivesinikud 5 mgc/m 3 2 mgc/m 3 Aromaatsed süsivesinikud 200 μg/m μg/m 3 Vesiniksulfiid 8 μg/m 3 8 μg/m 3 Saasteaine keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi. Saastetase saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus 293 kelvini juures või sadestis maapinna ühele ruutmeetrile kindla ajavahemiku jooksul. SPV SPV 1 SPV 24 saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus. saastetaseme tunnikeskmine piirväärtus. saastetaseme ööpäevakeskmine piirväärtus. Alifaatsed süsivesinikud kuuluvad lenduvate orgaaniliste ühendite hulka (LOÜ), mis on suur ainete rühm, kus tehakse vahet metaanil (CH 4 ) ja mitte-metaansetel süsivesinikel (alifaatsed süsivesinikud, ingliskeelne lühend NMHC); halogeen-süsinikuühenditel (ingl. halocarbons) ja oksügenaatidel Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
7 (oxygenates) nagu alkoholid, aldehüüdid ja ketoonid. Metaani vaadeldakse eraldi seetõttu, et ta toimib põhiliselt kasvuhooneefekti põhjustajana, mitte lokaalse saasteainena. LOÜ inimtekkelised allikad on mootori- ja energeetiliste kütuste mittetäielik põlemine, naftatöötlemine, kütusemahutite (ka sõidukite kütusepaakide) täitmine, värvide ja lakkide tootmine ja kasutamine, alkoholi tootmine, põllumajandus. Kontsentratsioon antakse ühikutes mgc/m 3 - milligrammi süsinikku ühes kuupmeetris õhus. Aromaatsed süsivesinikud süsivesinikud, mis sisaldavad keemilises struktuuris vähemalt ühte benseeni tuuma. On saanud oma nime selle järgi, et paljudel rühma kuuluvatel ühenditel on terav omapärane lõhn (aroom). Eralduvad õhku peamiselt laadimistööde käigus naftasaaduste pinnalt aurustudes. Antud mõõtmiste kontekstis käsitletakse aromaatseid süsivesinikke kui benseeni, tolueeni ja ksüleeni summaarset kontsentratsiooni (BTX). Vesiniksulfiid- mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas, millel on madal lõhnalävi, st ebameeldivat haisu on tunda ka väikeste kontsentratsioonide juures. Naftaproduktid sisaldavad erinevaid redutseeritud väävliühendeid (merkaptaanid, vesiniksulfiid), mis laadimise käigus naftatoodete pinnalt välisõhku lenduvad ning piirkonnas ebameeldivat haisu põhjustavad. Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
8 MÕÕTESEADMED Pidevanalüsaatorites kasutatavad detektorid on enamasti optilised (nähtava või sellele lähedase kiirguse neeldumisel või kiirgumisel põhinevad). Optilised meetodid on piisavalt kiired ja töökindlad, et usaldusväärselt ja operatiivselt määrata tunni ja isegi tunduvalt lühema aja keskmisi kontsentratsioone. Mõõtmised toimuvad iga viie minuti järel, mõõtmistulemused salvestatakse mõõtejaamas paiknevasse salvestusseadmesse ja kantakse tunnise intervalliga üle Eesti Keskkonnauuringute Keskuse serverisse. Vesiniksulfiidi mõõtmine ultraviolet-fluorestsents meetodil toimub põhimõttel, et õhus sisalduv vesiniksulfiid (H 2 S) muudetakse analüsaatorisiseselt vääveldioksiidiks (SO 2 ), õhus algselt sisalduv SO 2 aga eemaldatakse eelnevalt. Seejärel suunatakse mõõdetav õhk läbi ultraviolett-kiirguse, mille toimel SO 2 molekulid ergastuvad ja tõusevad kõrgemale energeetilisele nivoole. Ergastatud molekulid langevad koheselt tagasi madalamale energianivoole, emiteerides seejuures esialgsest erineva lainepikkusega ultraviolet-kiirgust. Emiteerunud kiirguse intensiivsus on lineaarne H 2 S sisaldusega õhus. Kiirguse intensiivsus mõõdetakse fotoelemendi abil ja salvestatakse mõõteseadmes. Alifaatsete süsivesinike mõõtmine leekionisatsioondetektoriga toimub põhimõttel, et mõõdetava õhu voog suunatakse kindla kiirusega läbi leegi, milles põleb puhas vesinik. Põleva leegi potentsiaalide vahe, mida mõõdetakse pidevalt, muutub, kui õhuvoog sisaldab põlevaid komponente, ehk siis alifaatseid süsivesinike. Potentsiaalide vahe muutus on lineaarne alifaatsete süsivesinike sisaldusega õhus, see mõõdetakse ja salvestatakse. Benseeni, tolueeni ja ksüleeni (BTX) mõõtmine toimub tsükliliselt töötava gaasikromatograafi põhimõttel. Tsükli pikkus on 10 minutit. Mõõdetav õhk suunatakse tsükli jooksul läbi sorbendipadruni, milles seotakse õhus sisalduv benseen, tolueen ja ksüleen. Tsükli lõppedes kuumutatakse kiiresti ja intensiivselt sorbendipadrunit, seotud komponendid aurustuvad hetkeliselt ning suunatakse gaaskromatograafi kolonni, milles toimub nende lahutamine üksteisest. Iga komponent väljub kolonnist kindlal ajal. Mõõtes vastavatel ajahetkedel potentsiaalide vahe fotoionisatsioonidetektori elektroodide vahel, saadakse teada BTX sisaldus õhus. Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
9 Alljärgnevas tabelis on nimetatud Muuga-1, Muuga-2 ja Muuga-3 seirejaamas kasutatavad mõõteseadmed (Tabel 2 Muuga seirejaamades kasutatavad mõõteseadmed ). Tabel 2 Mõõdetavad parameetrid Muuga seirejaamades kasutatavad mõõteseadmed Kasutatav seade Muuga-1 Kasutatav seade Muuga-2 Kasutatav seade Muuga-3 Vesiniksulfiid ultraviolett-fluorestsents HORIBA APSA 360 A/CU-1 ultraviolett-fluorestsents HORIBA APSA 360 A/CU-1 ultraviolett-fluorestsents HORIBA APSA 370 Alifaatsed süsivesinikud leekionisatsioondetektor HORIBA APHA leekionisatsioondetektor HORIBA APHA leekionisatsioondetektor HORIBA APHA Benseen, tolueen, ksüleenid HORIBA BTX analüsaator APPA EM HORIBA BTX analüsaator APPA EM HORIBA BTX analüsaator APDA Tuule suund ja kiirus, õhuniiskus, temperatuur Thies Clima meteoroloogiline mõõtejaam koos 10 m teleskoopmastiga Thies Clima meteoroloogiline mõõtejaam koos 10 m teleskoopmastiga METEOROLOOGILISED TINGIMUSED MÕÕTEPERIOODIL Meteoroloogilisi parameetreid mõõdetakse Muuga-1 ja Muuga-3 seirejaamades. Mõõtmised toimuvad ööpäevaringselt välisõhu temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse, tuule suuna ja kiiruse osas. Muuga-2 seirejaamas mõõdetud saastetasemete analüüsimisel lähtutakse Muuga-1 seirejaamast saadud meteoroloogilistest andmetest. Kuna kolm jaama asuvad suhteliselt lähestikku, pole ka temperatuuride, tuule kiiruse ja suuna vahelised erinevused suured. Muuga-1 seirejaamas on tuule kiirused alahinnatud, mistõttu kasutatakse tuule kiiruse määramiseks alates septembrist 2013 Muuga-3 seirejaama andmeid. Orgaaniliste ühendite lenduvus sõltub peamiselt välisõhu temperatuurist. Kõrgemate temperatuuride korral on naftasaaduste aurustumine suurem, seetõttu peaks ka saasteainete kontsentratsioonid olema suuremad soojemate ilmadega ja madalamad külmematega, suuremad Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
10 päevasel ja madalamad öisel ajal. Keskmine välisõhu temperatuur aastal oli 7,7 o C, maksimaalne temperatuur oli 32,4 ( ). o C ( ) ja minimaalne temperatuur 18,2 o C Tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini hajub õhusaaste. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on päikesekiirgus, mis tekitab aluspinna ebaühtlase soojenemise kaudu vertikaalseid õhuvoolusid ja sellest tulenevalt ka õhurõhu erinevusi, mis omakorda käivitavad õhu horisontaalse liikumise. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt nõrga tuule korral ja tõusvate õhuvoolude puudumisel. Keskmine tuule kiirus aastal oli 2,8 m/s, ulatudes maksimaalselt 12,9 m/s-ni ( , Muuga-3) aastal puhusid valdavalt edela, lääne, kirde ja lõuna tuuled (Tabel 3, Joonis 2). Keskmine suhteline õhuniiskus aastal oli 81,2 %. Tabel 3 Tuulte esinemissagedus (%), Muuga-1 Tuule suund (kraadi) Esinemissagedus % Põhi (N) o 6,0 Kirre (NE) o 13,5 Ida (E) o 4,9 Kagu (SE) o 8,7 Lõuna (S) o 26,7 Edel (SW) o 24,1 Lääs (W) o 13,8 Loe (NW) o 2,4 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
11 Joonis 2 Tuulteroos, 2014, Muuga-1 SAASTETASEMED MUUGA-1 SEIREJAAMAS AASTAL Muuga-1 seirejaam asub sadama territooriumist edelas, aianduskrundi vahetus naabruses. Seirejaamast kirdes paiknevad Vopak E.O.S, Neste Eesti AS-le, Nynasele ja Oiltankingule kuuluvad kütuseterminalid, kaugemal ka Vopak E.O.S ja Vesta terminali käsutuses olevad kaid. Ida suunda jääb Vesta terminali territoorium (Joonis 1). Muuga-1 seirejaamas mõõdetud tulemused kuude lõikes ja samas tabelis asuvate 12 kuu andmete põhjal arvutatud keskmised kontsentratsioonid on toodud käesoleva aruande lõpus asuvas LISAs 1. Muuga-1 seirejaamas võeti ajavahemikul maha H 2 S analüsaator, kuna Eestis oli kohal Horiba esindaja Saksamaalt ja garantii korras vahetati välja analüsaatori valgusdiood. Kuna samal ajal tegeleti kõikide seirejaamade sama aine analüsaatoritega, siis polnud võimalik asendusseadet tööle panna. Ajavahemikul seisis Muuga-1 seirejaam tervikuna arvutirikke tõttu (vana arvuti kukkus kokku ja see asendati Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
12 sadamale kuuluvaga). Ülejäänud juhtudel on mõõteseadmete töös esinenud mõningased lühiajalised katkestused tingitud mõõteseadmete riketest või hooldustöödest. Alifaatsete süsivesinike maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon mõõdeti 16. septembril kell 14:00 2,82 mgc/m 3, puhus kirde tuul kiirusega 3,2 m/s, välisõhu temperatuur oli 19,1 o C (Joonis 3). Maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon mõõdeti 16. septembril 0,29 mgc/m 3 (Joonis 4). Aasta keskmine alifaatsete süsivesinike kontsentratsioon oli 0,04 mgc/m 3. Alifaatsete süsivesinike sisaldus välisõhus oli kogu mõõteperioodi vältel vastavatest piirväärtustest madalam aasta maksimaalne tunni, ööpäeva ja aasta keskmine kontsentratsioon oli vastavalt 5,39 mgc/m 3, 0,59 mgc/m 3 ja 0,06 mgc/m 3. Joonis 3 Kontsentratsioon, mgc/m SPV 1 = 5 mgc/m 3 Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Alifaatsete süsivesinike 1 h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-1 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
13 1.0 SPV 24 = 2 mgc/m 3 Joonis 4 Kontsentratsioon, mgc/m Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Alifaatsete süsivesinike 24 h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-1 Vesiniksulfiidi maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon mõõdeti 9. aprillil kell 10:00 7,64 mg/m 3, puhus ida tuul kiirusega 8,3 m/s, välisõhu temperatuur oli 4,6 o C (Joonis 5). Maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon mõõdeti samuti 9. aprillil 2,14 mg/m 3 (Joonis 6). Aasta keskmine vesiniksulfiidi kontsentratsioon oli 0,30 mg/m 3. Vesiniksulfiidi sisaldus välisõhus oli kogu mõõteperioodi vältel vastavatest piirväärtustest madalam aasta maksimaalne tunni, ööpäeva ja aasta keskmine kontsentratsioon oli vastavalt 6,27 µg/m 3, 1,82 µg/m 3 ja 0,34 µg/m SPV 1 = 8 mg/m 3 Kontsentratsioon, mg/m 3 Joonis Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Vesiniksulfiidi 1h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-1 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
14 3.0 SPV 24 = 8 mg/m 3 Joonis 6 Kontsentratsioon, mg/m Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Vesiniksulfiidi 24h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-1 SAASTETASEMED MUUGA-2 SEIREJAAMAS AASTAL Muuga-2 seirejaama asukohta muudeti aasta detsembri alguses, sadama keskosast tõsteti jaam ümber sadamasse viiva sissepääsutee kõrvale. Seirejaamast loodesse jäävad Muuga sadamas asuvad kütuseterminalid: Vopak E.O.S, Vesta terminal, Nynas, Neste Eesti, Oiltanking Tallinn, põhja poole jäävad Vopak E.O.S ja Vesta terminali käsutuses olevad kaid (Joonis 1). Muuga-2 seirejaamas mõõdetud tulemused kuude lõikes ja samas tabelis asuvate 12 kuu andmete põhjal arvutatud keskmised kontsentratsioonid on toodud käesoleva aruande lõpus asuvas LISAs 2. Muuga-2 seirejaamas võeti ajavahemikul maha H 2 S analüsaator, kuna Eestis oli kohal Horiba esindaja Saksamaalt ja garantii korras vahetati välja analüsaatori valgusdiood. Kuna samal ajal tegeleti kõikide seirejaamade sama aine analüsaatoritega, siis polnud võimalik asendusseadet tööle panna. Augustis aastal seisis Muuga-2 seirejaam arvutirikke tõttu, kuna välja vahetamist vajas pordilaiend. Ülejäänud juhtudel on mõõteseadmete töös esinenud mõningased lühiajalised katkestused tingitud mõõteseadmete riketest või hooldustöödest. Alifaatsete süsivesinike maksimaalne tunni keskmine kontsentratsioon mõõdeti 13. juunil kell 21:00 2,98 mgc/m 3, puhus kirde tuul kiirusega 3,6 m/s, välisõhu temperatuur oli 14,1 o C (Joonis 7). Maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon mõõdeti 13. juunil 0,31 mgc/m 3 (Joonis 8). Aasta Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
15 keskmine alifaatsete süsivesinike kontsentratsioon oli 0,03 mgc/m 3. Alifaatsete süsivesinike sisaldus välisõhus oli kogu mõõteperioodi vältel vastavatest piirväärtustest madalam aasta maksimaalne tunni, ööpäeva ja aasta keskmine kontsentratsioon oli vastavalt 5,70 mgc/m 3, 0,97 mgc/m 3 ja 0,06 mgc/m 3. Joonis 7 Kontsentratsioon, mgc/m SPV 1 = 5 mgc/m 3 Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Alifaatsete süsivesinike 1h keskmised kontsentratsioonid, Muuga SPV 24 = 2 mgc/m 3 Joonis 8 Kontsentratsioon, mgc/m Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Alifaatsete süsivesinike 24h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-2 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
16 Vesiniksulfiidi maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon mõõdeti 23. novembril kell 10:00 4,51 mg/m 3, puhus lõuna tuul kiirusega 0,7 m/s, välisõhu temperatuur oli 0,4 o C (Joonis 9). Maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon mõõdeti 10. märtsil 2,36 mg/m 3 (Joonis 10). Aasta keskmine vesiniksulfiidi kontsentratsioon oli 0,27 mg/m 3. Vesiniksulfiidi sisaldus välisõhus oli kogu mõõteperioodi vältel vastavatest piirväärtustest madalam aasta maksimaalne tunni, ööpäeva ja aasta keskmine kontsentratsioon oli vastavalt 6,91 µg/m 3, 2,02 µg/m 3 ja 0,38 µg/m 3. Seitsme viimase aasta ( ) jooksul pole mõõdetud Muuga-2 seirejaamas ühtegi piirnormi ületavat vesiniksulfiidi kontsentratsiooni, võrdluseks aastal registreeriti 13 tunnikeskmist piirväärtust ületanud vesiniksulfiidi kontsentratsiooni (maksimaalne 36 µg/m 3 ). Kontsentratsioon, mg/m 3 Joonis Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni SPV 1 = 8 mg/m 3 Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Vesiniksulfiidi 1h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-2 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
17 3.0 SPV 24 = 8 mg/m 3 Kontsentratsioon, mg/m 3 Joonis Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Vesiniksulfiidi 24h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-2 SAASTETASEMED MUUGA-3 SEIREJAAMAS AASTAL Muuga-3 seirejaam alustas tööd aasta augusti lõpus. Seirejaam asub Muuga sadamast loode suunas. Seirejaamast kagusse jäävad Muuga sadamas asuvad kütuseterminalid: Vopak E.O.S, Vesta terminal, Nynas, Neste Eesti, Oiltanking Tallinn, Vopak E.O.S ja Vesta terminali käsutuses olevad kaid (Joonis 1). Muuga-3 seirejaamas mõõdetud tulemused kuude lõikes ja samas tabelis asuvate 12 kuu andmete põhjal arvutatud keskmised kontsentratsioonid on toodud käesoleva aruande lõpus asuvas LISAs 3. Muuga-3 seirejaamas võeti ajavahemikul maha H 2 S analüsaator, kuna Eestis oli kohal Horiba esindaja Saksamaalt ja garantii korras vahetati välja analüsaatori valgusdiood. Kuna samal ajal tegeleti kõikide seirejaamade sama aine analüsaatoritega, siis polnud võimalik asendusseadet tööle panna seisis Muuga-3 seirejaam konditsioneeri rikke tõttu lakkas Muuga-3 seirejaamas töötamast teadmata põhjustel IO expander. Jaama paigaldati asendusseade, kuid eelnevat ei ole siiani uuesti tööle saadud. Ülejäänud juhtudel on mõõteseadmete töös esinenud mõningased lühiajalised katkestused tingitud mõõteseadmete riketest või hooldustöödest. Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
18 Alifaatsete süsivesinike maksimaalne tunni keskmine kontsentratsioon mõõdeti 12. jaanuaril kell 06:00 0,84 mgc/m 3, puhus ida tuul kiirusega 5,3 m/s, välisõhu temperatuur oli -1,3 o C (Joonis 11). Maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon mõõdeti 12. jaanuaril 0,11 mgc/m 3 (Joonis 12). Aasta keskmine alifaatsete süsivesinike kontsentratsioon oli 0,03 mgc/m 3. Alifaatsete süsivesinike sisaldus välisõhus oli kogu mõõteperioodi vältel vastavatest piirväärtustest madalam. 1.0 SPV 1 = 5 mgc/m 3 Joonis 11 Kontsentratsioon, mgc/m Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Alifaatsete süsivesinike 1h keskmised kontsentratsioonid, Muuga SPV 24 = 2 mgc/m 3 Joonis 12 Kontsentratsioon, mgc/m Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Alifaatsete süsivesinike 24h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-3 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
19 Aromaatsete süsivesinike maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon mõõdeti 17. mail kell 9:00 29,11 mg/m 3, puhus põhja tuul kiirusega 1,2 m/s, välisõhu temperatuur oli 13,0 o C (Joonis 13). Maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon mõõdeti 24. jaanuaril 6,41 mg/m 3 (Joonis 14). Aasta keskmine aromaatsete süsivesinike kontsentratsioon oli 0,97 mg/m 3. Aromaatsete süsivesinike sisaldus välisõhus oli kogu mõõteperioodi vältel vastavatest piirväärtustest madalam. Aromaatsetest süsivesinikest eraldi on aastakeskmine piirnorm kehtestatud benseenile 5 µg/m aasta keskmiseks benseeni kontsentratsiooniks mõõdeti 0,50 µg/m 3. Joonis 13 Kontsentratsioon, mg/m SPV 1 = 200 mg/m 3 Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aromaatsete süsivesinike 1h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-3 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
20 Joonis 14 Kontsentratsioon, mg/m SPV 24 = 200 mg/m 3 Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aromaatsete süsivesinike 24h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-3 Vesiniksulfiidi maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon mõõdeti 23. juulil kell 03:00 4,89 mg/m 3, puhus põhja tuul kiirusega 3,8 m/s, välisõhu temperatuur oli 18,1 o C (Joonis 15). Maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon mõõdeti 26. jaanuaril 3,09 mg/m 3 (Joonis 16). Aasta keskmine vesiniksulfiidi kontsentratsioon oli 0,30 mg/m 3. Vesiniksulfiidi sisaldus välisõhus oli kogu mõõteperioodi vältel vastavatest piirväärtustest madalam. Kontsentratsioon, mg/m 3 Joonis Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni SPV 1 = 8 mg/m 3 Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Vesiniksulfiidi 1h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-3 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
21 Kontsentratsioon, mg/m 3 Joonis Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni SPV 24 = 8 mg/m 3 Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Vesiniksulfiidi 24h keskmised kontsentratsioonid, Muuga-3 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
22 SAASTEAINETE PÄRITOLU ANALÜÜS Saasteallikate tuvastamiseks kasutatud kontsentratsiooniroos iseloomustab maksimaalsete kontsentratsioonide päritolu. Kontsentratsiooniroosi aluseks on maksimaalsed kontsentratsioonid selekteerituna tuule suundade järgi. Lisaks kontsentratsiooniroosile arvestatakse ka summeeritud saastevoogu, mis annab infot, kust pärineb koguseliselt suurem osa seirejaamas mõõdetud saastest. Summeeritud saastevoo arvutamise aluseks on tuule kiiruse ja tunnikeskmiste kontsentratsioonide korrutis (saastevoog), mis on summeeritud tuule suundade järgi. Alljärgnevatel joonistel on näidatud süsivesinike ja vesiniksulfiidi kontsentratsiooniroosid ning summeeritud saastevood. Kõikides jaamades mõõdeti nii süsivesinike kui vesiniksulfiidi maksimaalsed kontsentratsioonid kirde, kagu või lääne tuulte esinemisel, viidates lisaks Muuga sadama kütuseterminalide tööle ka Maardus asuvate terminalide mõjule välisõhu kvaliteedile. Enim on lõuna ja edela pool asuvatest terminalidest emiteeruvate saasteainete osakaal täheldatav vesiniksulfiidi puhul (Joonis 17, Joonis 18). Muuga-1 ja Muuga-2 seirejaamas mõõdetud alifaatsete süsivesinike kontsentratsioonide ja summaarse saastevoo graafikud on oma olemuselt küllalt sarnased, näidates saasteainete pärinemist samadest suundadest valdavalt kirde, kagu ja edela suunast, erinev on neist suundadest pärit saaste osakaal kogusaastest (Joonis 19, Joonis 20). 1. Alifaatsed süsivesikud: Muuga-1 24,49 mgc/m 2 *s, Muuga-2 27,98 mgc/m 2 *s, Muuga-3 7,45 mgc/m 2 *s 2. Vesiniksulfiid: Muuga-1 119,65 µg/m 2 *s, Muuga-2 49,15 µg/m 2 *s, Muuga-3 80,69 µg/m 2 *s Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
23 Joonis 17 Alifaatsete süsivesinike kontsentratsiooniroos Muuga seirejaamades Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
24 Joonis 18 Vesiniksulfiidi kontsentratsiooniroos Muuga seirejaamades Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
25 Joonis 19 Alifaatsete süsivesinike summaarne saastevoog Muuga seirejaamades Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
26 Joonis 20 Vesiniksulfiidi summaarne saastevoog Muuga seirejaamades Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
27 ÕHUKVALITEET MUUGAL Kaebuste analüüs Kokku oli välisõhu kvaliteeti puudutavaid kaebusi aastal Keskkonnainspektsioonile esitatud 212, kaebused esitati seoses ebameeldiva lõhnaga piirkonnas. Kaebustest 76 esitati Randvere, 83 Muuga ja 28 Maardu piirkonnast, lisaks esitati 25 kaebust teistest asulatest (Tallinn, Laiaküla, Kelvingi, Rohuneeme, Metsakasti, Iru, Pirita linnaosa, Viimsi). Jaanuaris registreeriti 35, veebruaris 39, märtsis 27, aprillis 8, mais 2, juunis 4, juulis 9, augustis 8, septembris 12, oktoobris 9, novembris 26 ja detsembris 29 kaebust. Kõige rohkem esitati kaebuseid 23. jaanuaril ja 14. veebruaril (11 korral), 4. ja 5. märtsil (9 korral). Kaebuste arv kuude ja piirkondade lõikes on välja toodud joonisel 21. Võrreldes aastaga on käesoleval mõõteperioodil esitatud poole rohkem kaebuseid. Kui KKI andmetel helistati numbrile 1313 ebameeldiva lõhna tõttu 2006 aastal 378., 2007 aastal (oktoobri seisuga) 231., aastal (oktoobri seisuga) 204. ja aastal 187. korral, siis aastal oli kõnesid vaid 49, aastal 61, aastal 106, aastal 122 (Joonis 22) Randvere Muuga Maardu Kaebuste arv Kuu Joonis 21 Kaebuste arv kuude ja piirkondade lõikes, 2014 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
28 400 Kaebuste arv kokku 350 Kaebuste arv Joonis 22 Kaebuste arv aastate lõikes Kellaajaliselt varieerusid kaebused kõikides piirkondades. Keskkonnainspektsioonile kurdeti halba lõhna nii hommikupoolikuti, päeval, õhtul kui ka öösel. Kindlat seaduspärasust või trendi kaebuste esitamise aegade vahel ei täheldatud. Olenemata tuule suunast esitati enamus kaebusi ajal, mil puhus nõrk tuul, keskmise kiirusega 2,1 m/s. Ebameeldiva lõhna põhjuseks piirkonnas on tõenäoliselt vedelkütuste, eriti masuudi laadimisel eralduvad redutseeritud väävliühendid, kuna mõõtmistulemused on näidanud kaebuste esitamisele eelnenud hetkedel kõrgenenud kontsentratsioone enamasti vesiniksulfiidi osas, mitte alifaatsete või aromaatsete süsivesinike puhul. Kaebuste põhjusena toodi 99. korral välja nafta/masuudi/kütuse/gaasi haisu, mis tuleb Muuga sadama poolt, 84. korral kurdeti halva haisu üle piirkonnas, 5. korral prügihaisu, 5. korral keemia ja 5. korral raipe haisu üle, 1. korral söe, 8. korral õli, 2. korral mädamuna ja 3. korral fekaali/väljaheidete haisu üle. Tabelites 4, 5, 6 ja 7 on välja toodud kellaajaliselt kuupäeva järgi Maardu, Muuga, Randvere ja teiste piirkonnas paiknevate asulate elanike poolt esitatud kaebused, võrdlevalt on juurde võetud piirkonnas asuvates seirejaamades mõõdetud tuule kiirused, -suunad, temperatuurid, vesiniksulfiidi, alifaatsete süsivesinike ja Muuga-3 seirejaamast ka aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonid kaebuse esitamisele eelneval hetkel. Tabeli 4 lõpus olevate aasta keskmiste tulemuste arvutamiseks on kasutatud kõikide ainete puhul aasta jooksul mõõdetud 1 tunni keskmiseid kontsentratsioone. Kuna alifaatsete ja aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonid on kehtivatest piirnormidest oluliselt madalamal tasemel, on rohkem pööratud tähelepanu vesiniksulfiidile. Kaebuste esitamisele eelnevatel hetkedel registreeriti ainult Trendgate seirejaamas ühel korral vesiniksulfiidi 1 h keskmise piirväärtuse (8 mg/m 3 ) ületamine. Muuga-1, Muuga-2 ja Muuga-3 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
29 mõõtejaamade poolt ei ületatud mitte ühegi käesolevas töös vaadeldud saasteaine välisõhu saastetaseme piirväärtust (Tabel 1). Maardu asub Muuga sadamast kagu suunas (Joonis 23), mistõttu oleks Muuga sadamas toimuvate laadimistööde käigus välisõhku emiteeruvate saasteainete tõttu ebameeldivat ja ärritavat lõhna tunda loode ja põhja tuulte korral aasta jooksul mõõdeti kaebustele eelneval hetkel Muuga-1 seirejaama andmete järgi 10. korral edela ja 10. korral lõuna tuul, 5. korral kagu tuul, ühel korral ida tuul ja ühel korral ei olnud võimalik tuule suunda määrata. Ühel korral mõõdeti Muuga-1 ja Muuga-2 seirejaamas võrreldes ülejäänud perioodiga kõrgenenud vesiniksulfiidi kontsentratsioonid (23.01 kell 9 oli H 2 S kontsentratsioon vastavalt 3,77 µg/m 3 ja 4,48 µg/m 3 ), samas puhus lõuna tuul kiirusega kuni 1,3 m/s, mistõttu ei ole Maardus samal ajal esinenud kaebuse põhjuseks Muuga sadama töö käigus emiteeruv vesiniksulfiid. Kaebuse põhjuseks võis olla ilmselt kaugemal paiknevate erinevate naftasaaduste käitlemisega tegelevate terminaalide töö. Termoili ja Trendgate seirejaamades mõõdetud vesiniksulfiidi kontsentratsioonid jäid vaadeldud ajahetkel vahemikku 3,56 µg/m 3 ja 3,02 µg/m 3. Ülejäänud juhtudel olid Maardus esitatud kaebuste ajal vesiniksulfiidi tasemed Muuga sadama vahetus läheduses asuvates seirejaamades <1 µg/m 3 (Tabel 4). Muuga elamupiirkond asub sadamast lõuna suunas (Joonis 23). Tabelist 5 nähtub, et aastal on Muugal esitatud kaebused peamiselt lõuna tuulte korral (30 kaebust). Põhja tuuled esinesid 5. korral, kirde tuuled 17. korral, kagu tuuled 12. korral, edela tuuled 7. korral, lääne tuuled kahel ja ida tuuled ühel korral, tuule suunda ei olnud võimalik määrata 9. korral aastal registreeriti Muuga piirkonnas vahetult ennem kaebuste esitamist Muuga-1 ja Muuga-2 seirejaamades vastavalt kuuel ja kümnel korral vesiniksulfiidi kontsentratsioonid suuremad kui 2,0 µg/m 3. Termoili ja Trendgate jaamades mõõdeti kõrgemad H 2 S kontsentratsioonid vastavalt kaheteistkümnel ja üheksateistkümnel korral. Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
30 Joonis 23 Muuga, Maardu ja Randvere asukohaplaan Randvere asub Muuga sadamast lääne-loode suunas (Joonis 23). Kaebustele eelnenud hetkedel on 76. kaebusest 34. juhul puhunud kagu tuuled, 33. korral lõuna, 4. korral ida, 2. korral kirde, 2. korral edela ja 1. korral põhja tuuled. Muuga-1 seirejaamas registreeriti kaebustele eelneval hetkel seitsmel, Muuga-2 seirejaamas kaheksal ja Muuga-3 seirejaamas ühel korral vesiniksulfiidi kontsentratsiooniks üle 2,0 µg/m 3. Lõunakaarte tuulte esinemisel võib teatud juhul olla tegemist ka Maardust pärit saastega, kuna kaebustele eelnenud hetkedel mõõdeti 16. korral Termoili ja 33. korral Trendgate jaamades kõrgenenud vesiniksulfiidi tasemed, mistõttu on võimalik saaste kandumine ka Maardust ja Muugast kaugemale Randveresse (Tabel 6). Teistest lähiümbruse asulatest esitati kaebusi üheteistkümnel korral lõuna tuulte esinemisel, viiel korral kagu, kahel korral nii edela, ida kui ka kirde tuultega, ühel korral põhja tuulega. Kaebustele eelnevatel hetkedel mõõdeti nii Muuga-1 kui ka Muuga-2 seirejaamades ühel korral, Termoilis kahel ja Trendgates kaheteiskümnel korral vesiniksulfiidi kontsentratsiooniks üle 2,0 µg/m 3. Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
31 Vesiniksulfiidi välisõhu saastetaseme piirnormid on järgmised: SPV 1 = SPV 24 = 8 µg/m 3. Kuna H 2 S on madala lõhnalävega keemiline ühend, siis võib ebameeldivat lõhna tajuda juba 1,50 µg/m 3 juures. Sellepärast on järgnevates tabelites punasega märgitud kõik vesiniksulfiidi kontsentratsioonid, mis on kõrgemad kui 1,50 µg/m 3. Muuga sadama seirejaamade andmete põhjal võib öelda, et kaebuste esitamisele eelnevatel hetkedel jäävad vesiniksulfiidi tunnikeskmised kontsentratsioonid valdavalt madalamaks kui 1,50 µg/m 3, mis tähendab, et arvestades küllalt nõrka tuule kiirust võib ebameeldivat lõhnaaistingut pigem tunda Muuga sadama lähedastes piirkondades, st Randveres ja Muugal. Küll aga oli täheldatav seos kaebuste, kaebustele eelnenud hetkedel lõunakaarte tuulte esinemise ning Maardu seirejaamades mõõdetud kõrgenenud vesiniksulfiidi saastetasemete vahel, mistõttu on ka Maardust Muugale ja Randveresse soodsatel ilmastikutingimustel kanduva saaste osakaal kaebuste esitamisel arvestatav. Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
32 Tabel 4 Kaebused Maardus Kuupäev Kellaaeg Tuule suund Tuule kiirus m/s Temp H 2 S Muuga-1 µg/m 3 H 2 S Muuga-2 µg/m 3 H 2 S Termoil µg/m 3 H 2 S Trendgate µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-1 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-2 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Termoil mgc/m 3 H 2 S Muuga-3 µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-3 mgc/m 3 Arom. Süsiv Muuga-3 µg/m : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
33 : : Aasta keskmine Lõuna katkestus mõõteseadme töös 1,5 µg/m 3 kõrgemad vesiniksulfiidi kontsentratsioonid Tabel 5 Kaebused Muugal Kuupäev Kellaaeg Tuule suund Tuule kiirus m/s Temp H 2 S Muuga-1 µg/m 3 H 2 S Muuga-2 µg/m 3 H 2 S Termoil µg/m 3 H 2 S Trendgate µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-1 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-2 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Termoil mgc/m 3 H 2 S Muuga-3 µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-3 mgc/m 3 Arom. Süsiv Muuga-3 µg/m : : : : : : : : : : : : : : : : : : : Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
34 : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
35 : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : :48 4 < :56 4 < : katkestus mõõteseadme töös 1,5 µg/m 3 kõrgemad vesiniksulfiidi kontsentratsioonid Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
36 Tabel 6 Kaebused Randveres Kuupäev Kellaaeg Tuule suund Tuule kiirus m/s Temp H 2 S Muuga-1 µg/m 3 H 2 S Muuga-2 µg/m 3 H 2 S Termoil µg/m 3 H 2 S Trendgate µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-1 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-2 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Termoil mgc/m 3 H 2 S Muuga-3 µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-3 mgc/m 3 Arom. Süsiv Muuga-3 µg/m : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
37 : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
38 : : : : : : : : : : : : : : : : : katkestus mõõteseadme töös 1,5 µg/m 3 kõrgemad vesiniksulfiidi kontsentratsioonid Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
39 Tabel 7 Kaebused teistest asulatest Kuupäev Kellaaeg Tuule suund Tuule kiirus m/s Temp H 2 S Muuga-1 µg/m 3 H 2 S Muuga-2 µg/m 3 H 2 S Termoil µg/m 3 H 2 S Trendgate µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-1 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-2 mgc/m 3 Alif. Süsiv. Termoil mgc/m 3 H 2 S Muuga-3 µg/m 3 Alif. Süsiv. Muuga-3 mgc/m 3 Arom. Süsiv Muuga-3 µg/m : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : katkestus mõõteseadme töös 1,5 µg/m 3 kõrgemad vesiniksulfiidi kontsentratsioonid Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas (50)
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραAS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.
AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραLisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi
Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραVälisõhu saasteaine NO 2 mõõdistused difusioontorudega 2013.a I, II, III ja IV kvartalis
Välisõhu saasteaine NO 2 mõõdistused difusioontorudega 2013.a I, II, III ja IV kvartalis Tartu 2013 Lepingu nr: KH-046 Tööde algus: 06.02.2013 Tööde lõpp: 15.12.2013 Kinnitas: Hille Allemann Tartu filiaali
Διαβάστε περισσότεραJuhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk
Juhend Kuupäev: 13.10.2015 Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised 1. Juhendi eesmärk Käesolev juhend on mõeldud abivahendiks välisõhus sisalduvate saasteainete või saasteallikast väljuva saasteaine heite
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραClick to edit Master title style
1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO
Διαβάστε περισσότεραHaapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt
Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Tallinn 2014-2015 Nimetus: Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραEesti välisõhu suurim saasteallikas on põlevkivil põhinev energiatootmine ja põlevkiviõlitööstus, järgmise koha haarab transport.
5. Välisõhk Välisõhk on meie elu tähtis mõjutaja nii päeval kui ka öösel, sest välisõhu kvaliteedist sõltub paljuski ka siseõhu kvaliteet. Välisõhus sisalduvad saasteained mõjutavad inimese tervist ja
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραPinnavee seisund. Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal. Elina Leiner
Pinnavee seisund Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal Elina Leiner Vee seisundit kirjeldavad kvaliteedinäitajad Üldseisund Ökoloogiline ja keemiline
Διαβάστε περισσότεραPEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine
PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραKäesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument D045884/03 ANNEX 3 - PART 1/3.
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 17. jaanuar 2017 (OR. en) 5365/17 ADD 2 ENT 13 ENV 28 MI 46 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 16. jaanuar 2017 Nõukogu peasekretariaat Komisjoni
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότερα1. Sissejuhatus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Keskkonnaministri määruse Tegevuse künnisvõimsused või saasteainete heite künniskogused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamise
Διαβάστε περισσότερα5. Välisõhk Õiguslik taust
5. Välisõhk 5. Välisõhk Välisõhu kvaliteedist sõltub ökosüsteemide seisund ja inimese tervis. Viimaste aastate õhuseireandmete põhjal on näha, et kõige enam probleeme on peente osakestega. Tallinna kesklinnas
Διαβάστε περισσότεραORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI
ORGAANILINE KEEMIA ANDRES TALVARI Käesolev õppevahend on koostatud mitmete varem väljaantud kõrgkooli õpikute abil ja on mõeldud Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala üliõpilastele õppeaine RAKENDUSKEEMIA
Διαβάστε περισσότεραLexical-Functional Grammar
Lexical-Functional Grammar Süntaksiteooriad ja -mudelid 2005/06 Kaili Müürisep 6. aprill 2006 1 Contents 1 Ülevaade formalismist 1 1.1 Informatsiooni esitus LFG-s..................... 1 1.2 a-struktuur..............................
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραEessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραSaasteainete heitkoguste territoriaalse jaotamise metoodika ja mudeli väljatöötamine
Saasteainete heitkoguste territoriaalse jaotamise metoodika ja mudeli väljatöötamine Tallinn 2016 Saasteainete heitkoguste territoriaalse jaotamise metoodika ja mudeli väljatöötamine 1 (52) Töö nimetus:
Διαβάστε περισσότεραp A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραMetsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik
Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega Aire Olesk, Kaupo Voormansik ESTGIS Narva-Jõesuu 24. Oktoober 2014 Tehisava-radar (SAR) Radarkaugseire rakendused Muutuste tuvastus Biomass Tormi-
Διαβάστε περισσότεραHAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST
HAPNIKUTABE INHIBEEIMISE TEST 1. LAHUSED JA KEMIKAALID 1.1 Üldised põhimõtted Lahuste valmistamiseks kasutada analüütiliselt puhtaid kemikaale. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότεραTMR praktikum. Teooria: Aatomituuma varjestatus
TMR praktikum Praktikum toimub 2-l praktikumipäeval ning koosneb kahest tööst. Tööde eesmärk on ühendite TMR spektrite interpreteerimine ning ainete identifitseerimine nii struktuurvalemi kui brutovalemi
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραPaldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse keskkonnamõju hindamine
Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: admin@estkonsult.ee Tellija: Baltic Oil Service OÜ Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραTöökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine. Juhend
Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine Juhend 2010 Juhendi koostas Tartu Ülikooli Keemia Instituudi katsekoda Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Töögrupis osalesid: Olev Saks (töögrupi
Διαβάστε περισσότεραPÕLEVAINETE OMADUSED. Andres Talvari
PÕLEVAINETE OMADUSED Andres Talvari Õppevahend on koostatud kõrgkooli õpikute alusel ja mõeldud kasutamiseks SKA Päästekolledzi rakenduskõrgharidusõppe päästeteenistuse erialal õppeaines Põlemiskeemia
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραMOSFET tööpõhimõte. MOS diood. Tsoonipilt. MOS diood Tüüpiline metall-oksiid-pooljuht (MOS) diood omab sellist struktuuri
MOS dood Metall-okd- ooljuht (MOS) o kaaaja kroelektrooka kõge rohke kautatav re ülde! MOSET tööõhõte I Pch-off D 3 S- allka (ource), G- a (gate), D- eel (dra) -kaalga MOSET (NMOS) kautab -tüü alut 1 1
Διαβάστε περισσότεραTeekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine
Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine AS Teede Tehnokeskus/TTÜ Teedeinstituut 2010-4 MAANTEEAMET Tallinn 2010 Teekatendi üksikute
Διαβάστε περισσότεραF l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED
1. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED Eluks on vajalik pidev aine ja energia transport (e suunatud liikumine) läbi biosfääri ja konkreetselt bioloogilise aine. Biosfäär ehk elukeskkond on Maa
Διαβάστε περισσότεραJuhuslik faktor ja mitmetasandilised mudelid
Peatükk 2 Juhuslik faktor ja mitmetasandilised mudelid Uurime inimese verer~ohku. Inimese verer~ohk on üsnagi varieeruv ja s~oltub üsnagi tugevalt hetkeolukorrat mida inimene on enne m~o~otmist söönud/joonud,
Διαβάστε περισσότεραNÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR000 Sissejuhatus robotitehnikasse KODUTÖÖ Teemal: Tööstusroboti Mitsubishi RV-6SD kinemaatika ja juhtimine Tudeng: Aleksei Tepljakov
Διαβάστε περισσότεραPrisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Διαβάστε περισσότεραSõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραVFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I)
VFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I) 1. Suunad ja nende tähistamine. 2. Maakera ja sellega seonduv. 3. Maa magnetism. 4. Kursid (suunanurkade tüübid). 5. Navigatsiooniline kiiruste kolmnurk Min
Διαβάστε περισσότεραFotosüntees. Peatükk 3.
Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosünteesiprotsess on keerulisem kui lihtne üldvõrrand, sest valguse energiat ei saa otse H 2 O seose-elektronidele anda ja neid otse CO 2 -le üle kanda. Seetõttu vaadeldakse
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότερα17.1 Üldisi põhimõtteid ja mõisteid Retseptorrakkude omadused
3 Kõik loomad sõltuvad informatsioonist. Nad peavad leidma toitu ja sookaaslasi; avastama vaenlasi, et neist hoiduda; neil peab olema informatsiooni sise- ja väliskeskkonna tingimuste kohta. Meeleelundid
Διαβάστε περισσότεραEesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA INFORMAATIKATEADUSKOND Matemaatilise statistika instituut Finants- ja kindlustusmatemaatika eriala Kärt Päll Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραREAKTSIOONIKINEETIKA
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE II REAKTSIOONIKINEETIKA Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 REAKTSIOONIKINEETIKA. Keemilise reatsiooni võrrand, tema võimalused ja
Διαβάστε περισσότεραELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS
Meede 1.1 projekt nr 1.0101-0386/IN660 Elektrotehnilise personali täiendkoolitussüsteemi väljaarendamine ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Täiendkoolituse õppematerjal Koostanud Raivo Teemets Tallinn 2007
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότερα6. ATMOSFÄÄRI JA MERE VERTIKAALNE TASAKAAL 6.1. Atmosfääri vertikaalne tasakaal
9-03-04, 2:6, \\Cumulus\NEDAA\Meri-atm_NEDAA\A-mf-6_Vert_tasak.doc 6. AMOSFÄÄRI JA MERE VERIKAALNE ASAKAAL 6.. Atmosfääri vertikaalne tasakaal Mingi objekt või süsteem võib olla kolmes erinevas tasakaaluolekus:
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika. EST meetod
Ehitusmehaanika. EST meetod Staatikaga määramatu kahe avaga raam /44 4 m q = 8 kn/m 00000000000000000000000 2 EI 4 EI 6 r r F EI p EI = 0 kn p EI p 2 m 00 6 m 00 6 m Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραKäesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6.
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. detsember 2016 (OR. en) 15755/16 ADD 2 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: ENT 238 MI 809 ENV 821 DELACT 259 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
Διαβάστε περισσότεραCaCO 3(s) --> CaO(s) + CO 2(g) H = kj. Näide
3. KEEMILINE TERMODÜNAAMIKA Keemiline termodünaamika uurib erinevate energiavormide vastastikuseid üleminekuid keemilistes ja füüsikalistes protsessides. 3.1. Soojuslikud muutused keemilistes reaktsioonides
Διαβάστε περισσότερα(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Διαβάστε περισσότεραAROMAATSUS. Kaido Viht
ARMAATSUS Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 018 Sisukord 1. Aromaatsus ja antiaromaatsus... 4. Aromaatsus annuleenide seerias... 6 3. Aromaatsus ioonilistes tsüklites... 8 4. Aromaatsus
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραKukruse A-kategooria jäätmehoidla (Kukruse aherainemäe) korrastamiseks ettevalmistava projekti koostamine. Projekti SFOS kood
Kukruse A-kategooria jäätmehoidla (Kukruse aherainemäe) korrastamiseks ettevalmistava projekti koostamine Viitenumber 155708 Projekti SFOS kood 2.1.0301.14-0005 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus 1 SISSEJUHATUS...
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότερα