Välisõhu saasteaine NO 2 mõõdistused difusioontorudega 2013.a I, II, III ja IV kvartalis
|
|
|
- Ακακιος Βασιλείου
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Välisõhu saasteaine NO 2 mõõdistused difusioontorudega 2013.a I, II, III ja IV kvartalis Tartu 2013 Lepingu nr: KH-046 Tööde algus: Tööde lõpp: Kinnitas: Hille Allemann Tartu filiaali juhataja Aruande koostajad: Kaiti Ojamaa Keemik Merike Hindrikson Andmetöötleja/statistik
2 Sisukord 1. Sissejuhatus Ülevaade metoodikast Sissejuhatus Teoreetiline osa Eksperimentaalne osa Palmesi toru Ettevalmistus proovivõtuks Proovivõtt Proovide analüüs Kasutatud aparatuur ja vahendid Ülevaade mõõtmiskohtadest Mõõtmistulemused Tulemustest Kirjandus... 14
3 1. Sissejuhatus Vastavalt Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 06. veebruaril aastal sõlmitud lepingule teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaal käesoleva aasta esimeses, teises, kolmandas ja neljandas kvartalis õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramised difusioonitorudega kahe nädala kestel Tartu linnas 16 mõõtekohas. Mõõtepunktide täpsetest asukohtadest annab ülevaate käesoleva aruande punkt Ülevaade metoodikast 2.1. Sissejuhatus Lämmastikdioksiidi määramine difusioonitorudega, nn. Palmesi (1) torudega, põhineb uuritava gaasi (NO 2 ) kvantitatiivsel analüüsil lühikeses torus asuva absorbendi pinnale difundeerunud aine järgi. Esmalt kasutati meetodit töökeskkonnas õhu kvaliteedi uuringuteks, hiljem atmosfääriõhu uuringuteks Teoreetiline osa Absorbendi pinnale difundeerunud aine voo ja õhu kontsentratsiooni vaheline sõltuvus arvutatakse Ficki esimese seadusega: J 1 on gaasi massivoog (mol/cm 2 s); J dc1 = D dz 1 12 D 12 on difusioonikoefitsient gaasile 1 läbi gaasi 2 (cm 2 /s); c 1 on difundeeruva gaasi kontsentratsioon (mol/cm 3 ); z on difusioonitee (cm). Difusiooni teel absorbeerunud aine kontsentratsioon arvutatakse järgmiselt: Q 1 on difundeerunud gaasi hulk (mol/ml); A on koguja ristlõikepindala (cm 2 ); c1 Q1 = J1 A t= D12 A t z 3
4 t on aeg (s). Selle võrrandi järgi määratava aine üleminekukiirus on konstantne kontsentratsiooni konstantsuse korral, kuna ta sõltub vaid difusioonikoefitsiendist, koguja ristlõikepindalast ja pikkusest. D t C 1013 = 0, õhurõhk 0,154 cm 2 /s on D 12 temperatuuril 21ºC ja rõhul 1013hPa (2). Kalibratsioonigraafiku abil leitakse absorbeerunud NO 2 kontsentratsioon väljendatuna nmol/ml ja kasutades eelpooltoodud valemeid arvutatakse NO 2 kontsentratsioon õhus väljendatuna μg/m 3. Tulemused esitatakse 1 µg/m 3 täpsusega Eksperimentaalne osa Palmesi toru Palmesi toru koosneb ~7 cm pikkusest akrüültorust, mille diameeter on 0.95 cm. Toru ülaosasse korgi sisse asetatakse 2 roostevabast terasest rõngakujulist võret, mis on kaetud absorbendiga TEA (trietanoolamiin). TEA (trietanoolamiini) kasutamisel absorbendina on järgmised eelised: a) seob NO 2 väga efektiivselt; b) omab kõrget viskoossust ja madalat aururõhku, mis teeb võimalikuks katta tahked materjalid stabiilse proovivõtupinnaga; c) TEA-NO 2 kompleks on väga stabiilne, seotud NO 2 võib olla märkimisväärse aja n.ö. salvestunult enne analüüsi Palmesi torule on minimaalne kogumisaeg ligikaudu 2 ööpäeva. Tartu linna õhu analüüsil on optimaalne aeg kogumisel ligikaudu 2 nädalat. 4
5 Ettevalmistus proovivõtuks Enne proovivõttu pestakse kõik proovitorude osad 10% "Deconi" lahusega. Võredele, mis on paigutatud vastavatesse korkidesse, süstitakse 20%-list TEA-vesilahust. Et vältida võrede saastumist ümbritseva õhu kaudu, fikseeritakse kohe paigale toru ja teine kork. Võredega toruots fikseeritakse teibiga. Võresid märgava agendina kasutatakse Brij 35, mida lisatakse reaktiivilahusele (TEA/vesi). Torusid hoitakse proovivõtu eel polüetüleenist kotis ja külmkapis Proovivõtt Proovikoha valikul jälgitakse, et puuduksid tuuletõmbused ja -pöörised. Proovivõtupaigas eemaldatakse ilma võredeta toruotsast kork ja asetatakse torud avatud otsaga allapoole fikseeritud asendisse. Ühel proovikohal on kimbuna väljas 2 difusioontoru. Sama-aegselt märgitakse protokolli proovivõtu algusaeg. Soovitud proovivõtuaja möödumisel kaetakse toruotsad sealsamas proovipaigal korkidega ja fikseeritakse protokolli proovivõtu lõppaeg. Null-proovid säilitatakse kuni analüüsimiseni kilekotis ja külmkapis Proovide analüüs Analüüsiks eemaldatakse laboris kork ning torusse otse võredele lisatakse kombineeritud reaktiivi ja mõõdetakse minuti möödumisel lainepikkusel 540 nm tekkinud ühendi värvuse intensiivsus võrreldes null-prooviga. Kombineeritud reaktiiv: 1 osa ioonvahetatud vett + 1 osa sulfanüülamiidi lahust +1/10 osa N- 1-naftüleendiamiindihüdrokloriid (NEDA) lahust. Kalibratsioonigraafikult (optiline tihedus NO 2 - kontsentratsioon [nmol/ml]) leitakse proovivõrele kogutud NO 2 - kontsentratsioon. Tulemus arvutatakse samal proovikohal olnud difusioontorude mõõtmistulemuste keskmisena. 5
6 3. Kasutatud aparatuur ja vahendid Elektronkaal Mettler Toledo täpsus 0,1 mg kalibreeritud AS Metrosert poolt. Spektrofotomeeter Jenway 6405 UV/Vis kalibreeritud AS Metrosert poolt. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavalt tuleb spektrofotomeetreid kalibreerida kahe aasta tagant. Järgmine kalibreerimise tähtaeg on mai aastal. Kasutatud reaktiivid vastavad nõudele "analüüsipuhas". Analüüsil on kasutatud ioonvahetatud vett. 4. Ülevaade mõõtmiskohtadest Lepingu kohaselt määrati lämmastikdioksiidi kahe nädala keskmised foonikontsentratsioonid kuueteistkümnes Tartu linna punktis. Mõõtmiskohtade asukohad on toodud joonisel 1. 6
7 Joonis 1. Proovivõtukohad Tartu linna skeemil 7
8 5. Mõõtmistulemused Tartu linna aasta välisõhu saasteaine NO 2 kontsentratsioonid kvartalite kaupa on toodud tabelis 1. Tabel 1. Mõõtmistulemuste koondtabel, NO 2 µg/m 3 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Raja 29 18,9 3,8 5,3 8,6 8b Tamme Gümnaasium 29,5 10,2 15,5 17,3 7 Kaunase pst. 35,9 16,7 17,4 20,4 11 Riia Vabaduse pst. ristmik 36,2 10,8 18,2 53,0 17 Riia Kastani ristmik 43,4 24,2 36,2 30,5 B11 Emajõe Kroonuaia ristmik 33,2 24,0 22,7 41,1 B6 Botaanikaaed 20,2 9,0 10,2 17,5 15 Turu Tehase ristmik 28,5 11,5 25,6 13,0 5 Narva mnt. Puiestee ristmik 38,7 45,0 38,8 33,7 4 Võru Aardla ristmik 28,1 16,8 37,4 24,6 28 Näituse tn ,8 17,1 23,7 30,9 PP Pikk tn. Pärna tn. ristmik 20,1 8,9 13,4 29,0 Mb Maaliinide bussijaam 29,4 25,3 37,8 38,9 KE Kaubanduskeskuse Eeden ees 17,4 27,5 24,3 25,8 KJ Kroonuaia-Jakobi tn. ristmik 27,1 26,3 27,4 33,0 LV Laia-Vabaduse ristmik 31,9 31,6 39,2 26,2 Keskkonnaministri määruse nr. 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad järgi on inimese tervise kaitseks rakendatav lämmastikdioksiidiga saastatuse taseme kalendriaasta keskmine piirväärtus SPV a = 40 µg/m 3 ja lämmastikdioksiidiga saastatuse korral taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks rakendatav saastatuse kalendriaasta keskmine kriitiline tase 30 µg/m aasta I, II, III ja IV kvartali välisõhu saasteaine NO 2 kontsentratsioonide tulpdiagrammid ja aasta keskmine (x) on toodud joonisel 2, kus keskmine on tähistatud järgmiselt: rohelisega, kui x 30 µg/m 3 ja oranžiga, kui 30 < x 40 µg/m 3. 8
9 Joonis 2. Tartu linna aasta välisõhu saasteaine NO 2 kontsentratsioonid I, II, III ja IV kvartalis, aasta keskmine x ja vastavus KKM määrusele nr. 43 9
10 2013. aasta mõõtmistulemusi ja aastate kvartaalseid välisõhu saasteaine NO 2 kontsentratsioone illustreerivad joonis 3 - joonis 7, kus SPV tähistab saastatuse taseme kalendriaasta keskmist piirväärtust SPV= 40 µg/m 3. Joonisel 8 on toodud aastakeskmised NO 2 kontsentratsioonid aastatel Joonis 3. Difusioontorudega mõõdetud NO 2 Tartus aastal 60 Difusioontorudega mõõdetud NO2 Tartus 2013.a µg/m Raja 29 Võru-Aardla ristmik Narva mnt.-puiestee Kaunase pst. Tamme Gümnaasium Riia-Vabaduse ristmik Turu-Tehase ristmik Riia-Kastani ristmik Botaanikaaed Emajõe-Kroonuaia ristmik Pika tn.-pärna tn. ristmik Näituse tn. 28 Maaliinide bussijaam Kaubanduskeskuse Eeden ees Kroonuaia-Jakobi tn. Ristmik Laia-Vabaduse ristmik SPV Joonis 4. Difusioontorudega mõõdetud NO 2 Tartus I kvartalis a. Difusioontorudega mõõdetud NO2 Tartus I kvartal a. µg/m Raja 29 Võru-Aardla ristmik Narva mnt.-puiestee Kaunase pst. Tamme Gümnaasium Riia-Vabaduse ristmik Turu-Tehase ristmik Riia-Kastani ristmik Botaanikaaed Emajõe-Kroonuaia ristmik Pika tn.-pärna tn. ristmik Näituse tn. 28 Maaliinide bussijaam Kaubanduskeskuse Eeden ees Kroonuaia-Jakobi ristmik Laia-Vabaduse ristmik SPV
11 Joonis 5. Difusioontorudega mõõdetud NO 2 Tartus II kvartalis a. Difusioontorudega mõõdetud NO2 Tartus II kvartal a. µg/m Raja 29 Võru-Aardla ristmik Narva mnt.-puiestee Kaunase pst. Tamme Gümnaasium Riia-Vabaduse ristmik Turu-Tehase ristmik Riia-Kastani ristmik Botaanikaaed Emajõe-Kroonuaia ristmik Pika tn.-pärna tn. ristmik Näituse tn. 28 Maaliinide bussijaam Kaubanduskeskuse Eeden ees Kroonuaia-Jakobi ristmik Laia-Vabaduse ristmik SPV Joonis 6. Difusioontorudega mõõdetud NO 2 Tartus III kvartalis a. 70,0 60,0 50,0 40,0 Difusioontorudega mõõdetud NO2 Tartus III kvartal a. µg/m3 30,0 20,0 10,0 0,0 Raja 29 Võru-Aardla ristmik Narva mnt.-puiestee Kaunase pst. Tamme Gümnaasium Riia-Vabaduse ristmik Turu-Tehase ristmik Riia-Kastani ristmik Botaanikaaed Emajõe-Kroonuaia ristmik Pika tn.-pärna tn. ristmik Näituse tn. 28 Maaliinide bussijaam Kaubanduskeskuse Eeden ees Kroonuaia-Jakobi ristmik Laia-Vabaduse ristmik SPV
12 Joonis 7. Difusioontorudega mõõdetud NO 2 Tartus IV kvartalis a. 70,0 60,0 50,0 40,0 Difusioontorudega mõõdetud NO2 Tartus IV kvartal a. µg/m3 30,0 20,0 10,0 0,0 Raja 29 Võru-Aardla ristmik Narva mnt.-puiestee Kaunase pst. Tamme Gümnaasium Riia-Vabaduse ristmik Turu-Tehase ristmik Riia-Kastani ristmik Botaanikaaed Emajõe-Kroonuaia ristmik Pika tn.-pärna tn. ristmik Näituse tn. 28 Maaliinide bussijaam Kaubanduskeskuse Eeden ees Kroonuaia-Jakobi ristmik Laia-Vabaduse ristmik SPV Joonis 8. Difusioontorudega mõõdetud NO 2 Tartus, aastakeskmised kontsentratsioonid a. 60 Difusioontorudega mõõdetud NO2 aastakeskmised Tartus a µg/m Raja 29 Võru-Aardla ristmik Narva mnt.-puiestee Kaunase pst. Tamme Gümnaasium Riia-Vabaduse ristmik Turu-Tehase ristmik Riia-Kastani ristmik Botaanikaaed Emajõe-Kroonuaia ristmik Pika tn.-pärna tn. ristmik Näituse tn. 28 Maaliinide bussijaam Kaubanduskeskuse Eeden ees Kroonuaia-Jakobi ristmik Laia-Vabaduse ristmik SPV
13 6. Tulemustest aastal mõõdeti NO 2 kontsentratsiooni kord kvartalis kuueteistkümnes proovivõtukohas paralleelsete difusioontorudega. Vastavalt KKM määruse nr. 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad järgi on inimese tervise kaitseks rakendatav lämmastikdioksiidiga saastatuse taseme kalendriaasta keskmine piirväärtus SPV a = 40 µg/m 3 ning piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 3 korda kalendriaasta jooksul aastal lubatud kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ei olnud. Nimetatud määruse järgi on lämmastikdioksiidiga saastatuse korral taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks rakendatav saastatuse kalendriaasta keskmine kriitiline tase 30 µg/m aasta keskmiste NO 2 kontsentratsioonide järgi ületasid kriitilist taset Narva mnt.- Puiestee ristmik (39,1 µg/m 3 ), Riia-Kastani ristmik (33,6 µg/m 3 ), Emajõe-Kroonuaia ristmik (30,3 µg/m 3 ), Maaliinide bussijaam (32,9 µg/m 3 ) ja Laia-Vabaduse ristmik (32,2 µg/m 3 ). Aastakeskmiste NO 2 kontsentratsioonide järgi oli aastal puhtama õhuga Raja tn. (9,2 µg/m 3 ), Botaanikaaed (14,2 µg/m 3 ), Pika tn.-pärna tn. ristmik (17,9 µg/m 3 ) ja Tamme Gümnaasium (18,1 µg/m 3 ). Passiivsete kogujatega määratud lämmastikdioksiidi tulemused sõltuvad oluliselt ilmastikutingimustest. Kasutatud meetod võtab arvesse õhutemperatuuri ja -rõhu, tuule suund ja kiirus on aga jäetud arvesse võtmata. Viimastest näitajatest võib sõltuda, kui palju õhku jõuab kandjani. Arvatavasti ongi mõned oodatavast erinevad mõõtmistulemused selle asjaoluga seletatavad. 13
14 7. Kirjandus (1) E.D. Palmes, A.F. Gunnison, jt. "Personal sampler for nitrogen dioxide". Am.Ind.Hyg.Assoc.J.37, (2) Tarja Koskentalo "Passiivikeräys ulkoilman typpidioksidin määrityksessä". YTV Helsinki
Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi
Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise
Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Ehitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Energiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Geomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.
AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava
ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014
ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014 Tallinn 2015 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2014 1 (50) Töö nimetus: ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014 Töö autor: Naima Kabral Töö tellija: AS
Kompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Pinnavee seisund. Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal. Elina Leiner
Pinnavee seisund Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal Elina Leiner Vee seisundit kirjeldavad kvaliteedinäitajad Üldseisund Ökoloogiline ja keemiline
STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Funktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Lokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Juhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk
Juhend Kuupäev: 13.10.2015 Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised 1. Juhendi eesmärk Käesolev juhend on mõeldud abivahendiks välisõhus sisalduvate saasteainete või saasteallikast väljuva saasteaine heite
9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Ecophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Sirgete varraste vääne
1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3
2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
HAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST
HAPNIKUTABE INHIBEEIMISE TEST 1. LAHUSED JA KEMIKAALID 1.1 Üldised põhimõtted Lahuste valmistamiseks kasutada analüütiliselt puhtaid kemikaale. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud
HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
RF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
2742/ 207/ /07.10.1999 «&»
2742/ 207/ /07.10.1999 «&» 1,,,. 2 1. :.,,,..,..,,. 2., :.,....,, ,,..,,..,,,,,..,,,,,..,,,,,,..,,......,,. 3., 1. ' 3 1.., : 1. T,, 2., 3. 2 4. 5. 6. 7. 8. 9..,,,,,,,,, 1 14. 2190/1994 ( 28 ),,..,, 4.,,,,
Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Eesti koolinoorte 56. bioloogiaolümpiaad Lõppvooru biokeemia praktikum
Eesti koolinoorte 56. bioloogiaolümpiaad Lõppvooru biokeemia praktikum Eesnimi:... Perekonnanimi:... Juhendajad: Andres Ainelo, Hanna Ainelo, Kristina Põšnograjeva (TÜ MRI) Punktid: 37 Redutseerivate suhkrute
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument D045884/03 ANNEX 3 - PART 1/3.
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 17. jaanuar 2017 (OR. en) 5365/17 ADD 2 ENT 13 ENV 28 MI 46 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 16. jaanuar 2017 Nõukogu peasekretariaat Komisjoni
1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, š
L 186/36 Euroopa Liidu Teataja 18.7.2007 KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6.
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. detsember 2016 (OR. en) 15755/16 ADD 2 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: ENT 238 MI 809 ENV 821 DELACT 259 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine
PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks
PLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Kontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Tuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine
Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine Lõpparuanne Tallinn 2013 Heitvee- ja suublaseire maakondades Harju-Järva- Rapla regioon 2012 aasta III kvartali lõpparuanne 1 (57) Töö nimetus:
Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Ehitusmehaanika. EST meetod
Ehitusmehaanika. EST meetod Staatikaga määramatu kahe avaga raam /44 4 m q = 8 kn/m 00000000000000000000000 2 EI 4 EI 6 r r F EI p EI = 0 kn p EI p 2 m 00 6 m 00 6 m Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna
Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt
Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Tallinn 2014-2015 Nimetus: Haapsalus Haava tn 2 kavandatavate generaatorite välisõhku
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht
Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine
Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine AS Teede Tehnokeskus/TTÜ Teedeinstituut 2010-4 MAANTEEAMET Tallinn 2010 Teekatendi üksikute
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus
EELNÕU 24.11.2009 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus Tallinn 2009. a nr Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2008. a määruse nr 95 Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised
Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
LIBS tehnoloogia rakendamine Eesti maavarade ekspress-analüüsiks
LIBS tehnoloogia rakendamine Eesti maavarade ekspress-analüüsiks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt 7594 Leping 3326 Aruanne Aruande koostas: Matti Laan TÜ Gaaslahenduslabor Jaan. 2016 1 P a g
SERTIFIKAAT. vastab Euroopa harmoneeritud tehnilise standardi kohaldatavatele nõuetele:
TÕLGE EESTI KEELDE SERTIFIKAAT kinnitab, et toode EKOPANEL VP 01 mille tõi turule ettevõte mis on toodetud tehases vastab Euroopa harmoneeritud tehnilise standardi kohaldatavatele nõuetele: ČSN EN 13501-1+A1
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Samuti eeldatakse reeglites, et olemasolevad rahvusvahelised nõuded laevade püstuvuse ja vaheruumideks jaotumise kohta on täidetud.
I lisa Laadungimärkide määramise reeglid I peatükk ÜLDSÄTTED Reeglites eeldatakse, et laeva last, ballast jms on selline ja paigutatud nii, et on tagatud laeva piisav püstuvus ja välditud laeva konstruktsiooni
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
1. Sissejuhatus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Keskkonnaministri määruse Tegevuse künnisvõimsused või saasteainete heite künniskogused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamise
Prisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA INFORMAATIKATEADUSKOND Matemaatilise statistika instituut Finants- ja kindlustusmatemaatika eriala Kärt Päll Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA
ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ
ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ ΑΔΑΜΗΣ Δ.Κ. / Τ.Κ. E.T. ΕΓΓ/ΝΟΙ ΨΗΦΙΣΑΝ ΕΓΚΥΡΑ ΓΙΟΒΑΣ ΙΩΑΝΝΗΣ ΛΕΥΚΑ ΠΑΝΑΓΙΩΤΗΣ ΜΑΝΤΑΣ ΠΑΝΑΓΙΩΤΗΣ ΔΑΛΙΑΝΗΣ ΓΕΩΡΓΙΟΣ ΑΣΤΡΟΣ 5 2.728 1.860 36 1.825 69 3,8% 152 8,3% 739 40,5%
TEOREETILINE OSA. Joonis 5.1. Valguse levimissuuna ning vektori E r ja magnetvälja vektori H r perioodiline muutumine.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 5 VALGUSE POLARISATSIOON TEOREETILINE OSA Valgusel on lainelised ja korpuskulaarsed omadused. Laineoptika põhinähtused on interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon.
; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Skalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
HULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Tuulekoormus hoonetele
Tuulekoormus hoonetele Ivar Talvik 2009 TUULEKOORMUSE OLEMUSEST Tuule poolt avaldatav rõhk konstruktsioonist eemal: 2 ρ v q=, [Pa, N/m 2 2 ] kus on ρ on õhu tihedus ja v on õhu liikumise kiirus ρ = 1,
Skalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Eesti välisõhu suurim saasteallikas on põlevkivil põhinev energiatootmine ja põlevkiviõlitööstus, järgmise koha haarab transport.
5. Välisõhk Välisõhk on meie elu tähtis mõjutaja nii päeval kui ka öösel, sest välisõhu kvaliteedist sõltub paljuski ka siseõhu kvaliteet. Välisõhus sisalduvad saasteained mõjutavad inimese tervist ja
Juhuslik faktor ja mitmetasandilised mudelid
Peatükk 2 Juhuslik faktor ja mitmetasandilised mudelid Uurime inimese verer~ohku. Inimese verer~ohk on üsnagi varieeruv ja s~oltub üsnagi tugevalt hetkeolukorrat mida inimene on enne m~o~otmist söönud/joonud,
6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Raudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine
Raudbetoonkonstruktsioonid I MI.0437 Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Juhend kursuseprojekti koostamiseks Dots. J. Valgur Tartu 2016 SISUKORD LÄHTEÜLESANNE... 3 ARVUTUSKÄIK... 3 1. Vahelae konstruktiivne
MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Kandvad profiilplekid
Kandvad profiilplekid Koosanud voliaud ehiusinsener, professor Kalju Looris ja ehnikalisensiaa Indrek Tärno C 301 Pärnu 2003 SISUKORD 1. RANNILA KANDVATE PROFIILPLEKKIDE ÜLDANDMED... 3 2. DIMENSIOONIMINE
Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede
Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27
Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid
Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik
Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega Aire Olesk, Kaupo Voormansik ESTGIS Narva-Jõesuu 24. Oktoober 2014 Tehisava-radar (SAR) Radarkaugseire rakendused Muutuste tuvastus Biomass Tormi-
Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt
Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt Digi-TV vastuvõtuks Soomest on võimalik kasutada Espoo ja Fiskars saatjate signaali. Kuna Espoo signaal on üldjuhul tugevam, siis kasutatakse vastuvõtuks põhiliselt just
Annegrete Peek. Üldistatud aditiivne mudel. Bakalaureusetöö (6 EAP)
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Annegrete Peek Üldistatud aditiivne mudel Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Märt Möls, PhD Tartu 2014 Üldistatud aditiivne
TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III KEEMILINE TASAKAAL Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 007 KEEMILINE TASAKAAL 1. Keemilise tasakaalu mõiste. Tasakaalu mõiste on laialt
Veaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
5. Välisõhk Õiguslik taust
5. Välisõhk 5. Välisõhk Välisõhu kvaliteedist sõltub ökosüsteemide seisund ja inimese tervis. Viimaste aastate õhuseireandmete põhjal on näha, et kõige enam probleeme on peente osakestega. Tallinna kesklinnas
24. Balti keemiaolümpiaad. Teooriavoor. 9. aprill 2016 Tartu, Eesti
24. Balti keemiaolümpiaad Teooriavoor 9. aprill 2016 Tartu, Eesti Juhised Kirjutage oma nimi ja kood igale lehele. Teil on ülesannete lahendamiseks 5 tundi. Alustage alles siis, kui on antud START märguanne.
INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS. Ene Kolbre
INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS Ene Kolbre Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investeeringut võib käsitleda ka ettemaksuna tulevikus oodatavate
5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE
TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)
4 ENERGIA SALVESTAMINE
4 ENERGI SLVESTMINE 4.1 ÜLDMÕISTED Energia salvestamise all mõeldakse mingi energialiigi siirdamist mingisse seadisesse, seadmesse, paigaldisse või rajatisse (energiasalvestisse), et seda sealt vajalikul